Adaur.ee: kinnisvaraturu uudised, analüüsid ja ülevaated

Kinnisvarakool: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark

Kinnisvarakool: Planeerimis-ehitusvaldkonna spetsialisti täiendõppeprogramm

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri ABC koolitus

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri stardiprogramm

ERE Grupp: maksutõus viib ettevõtluse „varju“

30.11.2016 Tõnu Toompark

Mistahes ettevõtete maksukoormuse suurenemine viib selleni, et suurem osa ettevõtteid hakkab maksudest kõrvale hiilima. Seetõttu tuleks riigil väga ettevaatlikult läheneda maksusüsteemi reformimisele, on veendunud ERE Grupi spetsialistid.

„Täna kasutatava õhukese maksusüsteemi peamine eelis seisneb selles, et ettevõtted saavad tegutseda täiesti legaalselt, laskumata varimajandusse. Selle valdkonna komplitseerimine või maksukoormuse suurenemine tähendab ettevõtetele suurt ahvatlust minna „varju“, usub ERE Grupi juhatuse esimees Maksim Sorokin.

Sorokini sõnul peaks uus valitsus ikkagi kaaluma sotsiaalmaksu lae kehtestamist, kuna just selle maksu tasumine lasub täielikult tööandjal. „Tööandjad on juba ammu rääkinud sotsiaalmaksu langetamise vajadusest, kuid kahjuks otsustas uus koalitsioon nendest plaanidest loobuda,“ ütles Sorokin.

Erilist tähelepanu nõuab täna veel üks valdkond – väike- ja keskettevõtluse toetamine. ERE Grupi juhatuse esimehe sõnul oleks kõige efektiivsem selliseid ettevõtteid riigipoolselt rahastada, kuna pankade laenupoliitika ei luba tihtipeale vajaliku summa saamisele isegi lootagi.

Teisest küljest ei pea Sorokin positiivseks väike- ja keskmiste ettevõtete otsese toetamise ideed. „Tavaliselt näeme, et riiklikel fondidel ei jätku vahendite jagamiseks kompetentsi, kuigi väike- ja keskmised ettevõtted vajavad tõepoolest laenuvõimalusi. Riigil ei ole piisavalt palju pädevaid spetsialiste, et kontrollida toetatud ettevõtete tegevust,“ sõnas Sorokin.

Estonian Real Estate on asutatud 2005. aastal. Esialgu tegeles ettevõte kinnisvara vahendamisega, aga alates 2010. aastast on ettevõtete grupi EREpõhitegevuseks kinnisvaraareng ja investeerimine.

Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvaraturundus

Oktoobris jaekaubandusettevõtete müügitulu kasv veidi aeglustus

30.11.2016 Statistikaamet

Jaekaubandusettevõtete müügitulu suurenes 2016. aasta oktoobris eelmise aasta oktoobriga võrreldes püsivhindades 2%, teatab Statistikaamet. Müügitulu kasvu aeglustumist mõjutasid enim mootorikütuse jaemüügiga tegelevad ettevõtted.

2016. aasta oktoobris oli jaekaubandusettevõtete müügitulu 537,4 miljonit eurot. Müügitulu kasvu aeglustumist mõjutasid enim mootorikütuse jaemüügi ettevõtted, kus müügitulu vähenes 2015. aasta oktoobriga võrreldes 12%. Nende ettevõtete müügitulu langusele avaldasid osaliselt mõju eelmise aasta oktoobri kõrge võrdlusbaas ning mootorikütuse hinnatõusu kiirenemine.

Toidukaupade kaupluste müügitulu on viimastel kuudel olnud küllaltki stabiilne. Oktoobris jäi nende kaupluste müügitulu eelmise aasta oktoobriga võrreldes samale tasemele.

Tööstuskaupade kaupluste müügitulu suurenes 2015. aasta oktoobriga võrreldes 10%. Müügitulu suurenes kõigil tegevusaladel. Enim suurenes müügitulu apteekides ja kosmeetikatarvete kauplustes, kus müük kasvas eelmise aasta oktoobriga võrreldes 15%. Keskmisest enam suurenes müügitulu veel ka muudes spetsialiseeritud kauplustes, kus kaubeldakse peamiselt arvutite ja nende lisaseadmete, raamatute, sporditarvete, mängude ja mänguasjade jm (kasv 14%). Oktoobris pöördus taas tõusule ka septembris väikest langust näidanud muude spetsialiseerimata kaupluste (nn kaubamajade) müügitulu, mis kasvas võrreldes varasema aasta sama kuuga 3%. Müügitulu suurenes ka tekstiiltoodete, rõivaste ja jalatsite kauplustes (kasv 6%), kasutatud kaupade kauplustes ja väljaspool kauplusi (kioskites, turgudel, otsemüük) (kasv 7%), majatarvete, kodumasinate, rauakaupade ja ehitusmaterjalide kauplustes (kasv 9%) ning posti või interneti teel kaupu müüvates kauplustes (kasv 10%).

Võrreldes eelmise kuuga suurenes oktoobris jaekaubandusettevõtete müügitulu 3%. Sesoonselt ja kalendaarselt korrigeeritud andmetel oli kasv 1%. 2016. aasta kümne kuuga (jaanuar–oktoober) suurenes jaekaubandusettevõtete müügitulu eelmise aasta vastava perioodiga võrreldes 4%.

Statistikaamet läks 2016. aastast jaekaubandusstatistika kuu andmete avaldamisel täielikult üle Maksu- ja tolliameti käibedeklaratsiooni andmetele ning lõpetas andmete kogumise küsimustikuga „Müügitulu“. Nii vähenes ettevõtjate aruandluskoormus ja Statistikaameti kulu andmete kogumisele ning suurenes administratiivandmete kasutamine. Andmeallika muutuse tõttu kajastab iga kuu ilmuv pressiteade „Jaekaubandus“ jaekaubandusettevõtete jaemüügi asemel jaekaubandusettevõtete müügitulu. Jaekaubandusettevõtete jaemüügi näitajat avaldab Statistikaamet edasi statistika andmebaasis kvartali ja aasta kohta. Statistikaamet avaldas kuu kokkuvõtte nelja tööpäevaga. Statistikatöö „Kaubandusettevõtete kuu majandusnäitajad“ avaliku huvi peamine esindaja on Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium, kelle tellimusel Statistikaamet seda statistikatööd teeb.

Kinnisvarakool: Kohaliku omavalitsuse õigused

KV.EE: Majade müügipakkumiste hind kasvas aastaga 8%

30.11.2016 Tõnu Toompark

Oktoobri kuus pakuti portaali KV.EE kaudu müügiks 3135 maja. Eelmise aasta sügisega võrreldes on majade müügipakkumiste arv vähenenud 6%. Müügipakkumiste vähenemine on viinud majade keskmise pakkumishinna 8-protsendilisele tõusule. Keskmine majade müügipakkumiste ruutmeetrihind oli oktoobris 1056 €/m².

Maade müügipakkumiste arv on vähenenud pea kõikides maakondades. Vaid Tartu, Viljandi ja Võru maakonnas on aastataguse ajaga võrreldes lisandunud üksikuid majade müügipakkumisi.

Seevastu majade müügipakkumiste hinnad on valdavalt tõusus. Majade pakkumiste suurimatest piirkondadest on hinnad aastaga kerkinud Harjumaal 9%, Tartumaal 4% ja Pärnumaal koguni 12%. Oktoobris olid majade müügipakkumiste hinnad portaalis KV.EE Harjumaal 1278 €/m², Tartumaal 952 €/m² ja Pärnumaal 893 €/m².

Vaata lähemalt, mis toimub kinnisvaraturul portaalist KV.EE.

	Majade müügipakkumiste keskmine arv ja selle muutus, tk			Majade müügipakkumiste hind ja selle muutus, €/m²
Maakond	10/2015	10/2016	Muutus, %	10/2015	10/2016	Muutus, %
Eesti	3 321	3 135	-6%	980	1 056	8%
Harjumaa	2 112	1 995	-6%	1 175	1 278	9%
Hiiumaa	13		NA	747		NA
Ida-Virumaa	154	127	-18%	657	638	-3%
Jõgevamaa	27	27	0%	297	322	8%
Järvamaa	34	33	-3%	387	379	-2%
Läänemaa	46	36	-22%	659	758	15%
L-Virumaa	56	54	-4%	575	482	-16%
Põlvamaa			NA	458	408	-11%
Pärnumaa	229	222	-3%	794	893	12%
Raplamaa	116	107	-8%	562	619	10%
Saaremaa	23	22	-4%	731	755	3%
Tartumaa	434	436	0%	919	952	4%
Valgamaa	38	31	-18%	382	415	9%
Viljandimaa	18	22	22%	606	589	-3%
Võrumaa	21	23	10%	388	422	9%

Narva	30	32	7%	426	405	-5%
Pärnu	61	60	-2%	914	1 039	14%
Tallinn	859	800	-7%	1 291	1 386	7%
Tartu	307	298	-3%	976	1 028	5%

Kinnisvarakool & koolitus: Andmepõhine kinnisvaraanalüüs praktikas

Lauluväljaku alale tehakse uus detailplaneering

29.11.2016 Tallinn.ee

Tallinna linnavalitsus kavatseb lõpetada lauluväljaku ja lähiala detailplaneeringu menetluse ning peab ühtlasi otstarbekaks alale uue detailplaneeringu koostamine algatada.

Tallinna lauluväljaku ala arendamiseks loodud ajutise komisjoni 16. septembri 2016 koosolekul lepiti kokku, et detailplaneeringu edasine menetlemine on otstarbekas lõpetada, kuna pikalt peatatud detailplaneering ei ole enam ajakohane ning erinevate huvigruppide huve ning eelkõige laulupidude vajadusi arvestav.

„Detailplaneering sai koostatud Tallinna Lauluväljaku AS-i soovidest ja vajadustest lähtuvalt ning kõigi huvitatud osapooltega kooskõlastatult. Esiplaanil on olnud just nimelt laulupidude korraldamise vajadused,“ ütles linnapea ülesannetes abilinnapea Taavi Aas. „Hirm, et lauluväljaku ala soovitakse arendada põhifunktsiooni kahjustades, on täiesti põhjendamatu ja arusaamatu. Ent selliste hirmude maandamiseks on otstarbekas detailplaneeringu tegemist just nimelt laulupidude korraldajate eestvõttel nullist alustada.“

Detailplaneeringu koostamise eesmärk oli Tallinna Lauluväljaku maa-ala planeerimine kaasaegseks kultuuri- ja meelelahutusürituste läbiviimise ja vaba aja veetmise kohaks ja määrata ehitusõigus olemasolevate hoonete rekonstrueerimiseks, hoonetele juurde- ja pealeehituste rajamiseks ning uute hoonete püstitamiseks ja planeeritavate kruntide kasutamise tingimused. Kesklinnas asuva planeeritava ala suurus oli 26,39 ha.

Tallinna Lauluväljaku ja lähiala detailplaneering algatati Tallinna Linnavalitsuse 25. märtsi 2009 korraldusega ning võetiu vastu Tallinna Linnavalitsuse 30. juuni 2010 korraldusega. Detailplaneeringu koostamist soovis Tallinna linn.

Peale vastuvõtmist korraldati detailplaneeringu avalik väljapanek ja avalik arutelu. Sihtasutuse Tallinna Lauluväljak ettepanekul detailplaneeringu edasine menetlus peatati, kuna kaaluti võimalust kavandada Tallinna lauluväljaku territooriumile ka tantsuväljak tantsupidude läbiviimiseks. Kuna tänaseks on kokku lepitud, et linn ja riik toetavad Kalevi staadioni rekonstrueerimist ning tantsupidusid korraldatakse ka edaspidi Kalevi staadionil, siis puudub vajadus tantsuväljaku rajamiseks Tallinna lauluväljaku territooriumile.

Kuna Eesti Laulu- ja Tantsupeo Sihtasutus on avaldanud soovi koostöös Eesti Arhitektide Liiduga töötada välja visioon Tallinna lauluväljaku arendamiseks, mis ühtlasi väärtustaks enam laulupidude traditsiooni, ning kuna alale koostatud detailplaneeringu menetlus on olnud peatunud mitu aastat ning vajaks seetõttu ajakohastamist, siis on Tallinna lauluväljaku arendamise ajutise komisjoni koosolekul kokku lepitud, et detailplaneeringu edasine menetlemine lõpetatakse ning pärast uue kontseptsiooni väljatöötamist esitatakse linnale taotlus detailplaneeringu algatamiseks.

Tallinna linnavalitsus moodustas tänavu juunis lauluväljaku ala arendamiseks ajutise komisjoni. „Ajutise komisjoni loomine tulenes vajadusest teha Tallinna lauluväljaku alale parimal viisil sihipärase kasutamise tagamiseks erinevate osapooltega tõhusat koostööd,“ ütles Aas. „Ajutine komisjon peab määratlema prioriteedid, ühised huvid ning erinevate osapoolte võimaliku panuse Tallinna lauluväljaku kui laulupeo traditsiooni hoidmise seisukohalt võtmetähtsusega objekti arengusse.“

Aas tõdes, et lauluväljak ja lähiala vajavad pikaajalisemat strateegiat ja arenguvisiooni. „Paljud murekohad on seotud märkimisväärse investeeringuvajadusega,“ ütles Aas. „Otstarbekas oleks leida selleks vahendid linna ja riigi koostöös.

Tallinna lauluväljakul on sümboolne ja püha tähendus Eesti rahvuskultuuri ja laulupeotraditsiooni hoidmisel ning see on ehitatud ja loodud laulupidude jaoks. Eesti Kooriühing on tõstatanud rea murepunkte seoses lauluväljaku ja seda ümbritseva territooriumiga.

Tallinna lauluväljaku arendamiseks võimaluste leidmine on pakiline küsimus, sest juba 2017. aastal toimub XII noorte laulupidu, 2018. aastal tähistab Eesti Vabariik oma 100. juubelit ning 2019. aastal saab laulupidude traditsioon 150 aastaseks.

„Lauluväljaku maa-ala detailplaneeringu koostamist peaks vedama Laulu- ja Tantsupeo SA koostöös Tallinna Lauluväljaku AS-iga,“ ütles Aas. „Lauluväljakut on tarvis eeskätt laulupidude jaoks ning nemad kui üldrahvaliku suurpeo otsesed korraldajad teavad kõige paremini, milliseks tuleb see ala kujundada, et üha rahvarohkemaks muutuvad peod seal võimalikult mugavalt ja turvaliselt maha peetud saaks.“

Aas tõdes, et lauluväljaku detailplaneering on aastaiks seisma jäänud, samas oleks hea kui kogu lauluväljaku ala saaks lõpuks kõiki soove ja vajadusi arvestades läbi planeeritud. „Lõpuks on see ju kõigi huvides,“ rõhutas Aas. „Lauluväljakule on detailplaneeringut tarvis just nimelt põhifunktsiooni parema täitmise tagamiseks.“

Kinnisvarakool: Kasutusluba ja selle taotlemine

Tallinn avaneb merele: Kadriorus käivitus uus silmapaistev elamuprojekt

29.11.2016 Tõnu Toompark

Kinnisvaraarendusettevõte Metro Capital alustas Kadriorus uue arendusprojektiga. Esimese etapina valmib Kadrioru pargi kõrvale viiekorruseline 22 korteri ja 5 äripinnaga ülimugav keskkonnasäästlik kortermaja.

Kiikri Residentsid piirnevad ühest küljest Kadrioru pargi, teiselt poolt mere ja järgmisel aastal pikeneva Pirita promenaadiga. Otse rajatava hoone eest saab alguse parki läbiv ning mere äärde suunduv kergliiklustee. „Kiikri Residentside prominentse ja nõudliku asukoha tõttu tegelesime projekti ettevalmistamisega mitu aastat,“ selgitab Metro Capitali partner Ain Kivisaar. „Tulemuseks on nii välimuselt kui ka sisult äärmiselt nauditav hoone, kus iga detail on põhjalikult läbi mõeldud.“

Kokku plaanitakse Tivoli elamurajooni naabrusesse ehitada kolm elegantset hoonet. Majade vahele jäävale rohealale on projekteeritud laste mänguväljak ja privaatsed jalutusteed. Maa-aluses soojendusega parklas on võimalik laadida ka elektriautosid. 2017. aasta sügisel valmiva korterelamu esimesel korrusel asuvad erinevad äripinnad. Toetamaks keskkonnasäästlikku mõtteviisi, paigaldab Metro Capital Kiikri Residentside katustele päikesepaneelid.

Arhitektuuribüroode Architect 11 ja PIN Arhitektid koostöös projekteeritud hoonete pikad ja avarad terrassid pakuvad aasta ringi maalilisi vaateid merele ja Kadrioru pargi rohelusele. Fassaadil on kasutatud puidu ja kivi sooja kombinatsiooni ning palju avarat klaaspinda. Kiikri Residentsides on 2-, 3- ja 4-toalised hästi läbimõeldud korterid, mille tubade sisekujundust iseloomustab tippkvaliteet ja minimalistlik joon. Targa kodu lahendused võimaldavad korteris ise reguleerida näiteks kütet, jahutust ja ventilatsiooni.

Metro Capital on kodumaine ettevõte, kes on panustanud Tallinna linnakeskkonna arendamisse juba üle kümne aasta. Ettevõte investeerib keskkonnasäästlikku ehitusse – see tähendab taastuvenergia kasutamist ja loodussõbralike materjalide valikut. Viimaste aastatega on Metro Capital rajanud Tallinnasse enam kui 400 uut korterit, olles sellega uute korterite arendus- ja müügiturul üks suuremaid. Ettevõtte arenduste portfoolios on modernsust ja ajaloolist kombineeriv Metro Plaza ärihoone, silmapaistvad Pirita Rannahoone ja Meerhofi Residentsid ning hulk uusi kortermaju Kadriorus ja Kalamajas. Peale Kiikri Residentside on valmimisjärgus ka eksklusiivne Meerhof 2.0 korterelamu ja mereäärne Tivoli elamurajoon.

Kinnisvarakool & koolitus: kuidas korteriühistus võlglastega hakkama saada

Patarei merekindluse võimalikult kiire kordategemise tagab koostöö erasektoriga

29.11.2016 Tõnu Toompark

Riigi Kinnisvara ASi (RKAS) eestvedamisel toimus täna Tallinna Ülikoolis ümarlaud, mis keskendus Patarei merekindluse tulevikule. Kui arutelule kogunenud olid ühel meelel ajaloolise merekindluse rekonstrueerimise vajalikkuses, siis selle saavutamiseks vajaliku viisi ja finantseerimisallika leidmise osas oli erinevaid arvamusi.

RKASi arendusdirektori Timo Aarmaa sõnul on Patarei merekindluse rahavajadus kompleksi rekonstrueerimiseks ja ülalpidamiseks 30 aasta vaates suurusjärgus 150 miljonit eurot. Investeering moodustaks sellest hinnanguliselt 60-85 miljonit eurot ja ülalpidamiskulu ligi 3 miljonit eurot aastas.

„RKAS hinnangul on kompleksi erakätesse müümine täna teadaolevatest võimalustest kõige reaalsem ja kiireim viis aastaid lagunevana seisnud hoonekompleksi korrastamiseks ja avalikus linnaruumis kasutusele võtmiseks,“ ütles Aarmaa. „Uue, multifunktsionaalset kasutusotstarvet taotleva detailplaneeringu kehtestamine on esimene samm ajaloolise kompleksi korda tegemise suunas,“ ütles Aarmaa. „Erakapitali osalemine Patarei kompleksi arendamisel on vajalik nii täiendavate vahendite kui ka visiooni ja uute ideede kaasamise tõttu,“ lisas Aarmaa.

Detailplaneering hõlmab Kalaranna tänava ja mere vahelise 3,6 ha suuruse maa-ala. Menetletava planeeringuga nähakse ette muinsuskaitse all oleva Patarei merekindluse renoveerimise ja sellele kaasaegsete kasutusfunktsioonide leidmise ning loob ühtlasi võimaluse rajada kindlusrajatise naabrusse kuni viiekorruselised elu- ja ärihooned.

RKAS on seadnud eesmärgiks Patarei merekindluse väärtustamise ning tervikliku ja jätkusuutliku linnakeskkonna arendamise, mis on seatud sihiks ka detailplaneeringu koostamisel.

Riik on andnud Patarei merekindluse üle RKASile eesmärgiga leida pikki aastakümneid avalikust linnaruumist eraldatud piirkonnale kasutusotstarve, mille elluviimine oleks lähitulevikus reaalselt teostatav ja selleks tehtavad investeeringud kui ka hilisem ülalpidamine nii Eesti kui Euroopa Liidu maksumaksjat võimalikult vähekoormav.

Ümarlaual „Patarei 2025“ osalesid järgmiste organisatsioonide esindajad: RKAS, Muinsuskaitseamet, Eesti Arhitektide Liit, Rahandusministeerium, Justiitsministeerium, Tallinna Tehnikaülikool, Tallinna Linnaplaneerimise Amet, Säästva Renoveerimise Infokeskus, Eesti Muinsuskaitse Selts MTÜ, Kalaranna Patarei SA, Unitas SA.

Taustainfo

Patarei merekindlus valmis Venemaa keisri Nikolai I korraldusel 1840. aastal. Aastatel 1920-2005 kasutati kompleksi vanglana, pärast vangla sulgemist ei ole kompleksi aktiivselt kasutatud. 2006. aastal anti kompleks üle Riigi Kinnisvara Aktsiaseltsile (RKAS), kes korraldas Patarei ja Lennusadama aladele arhitektuurikonkursi. Tallinna Linnavolikogu kinnitas 2011. aastal alade detailplaneeringu, mis lubab ehitada merekindluse kõrvale parkimismaja ning parkimisala kindluse ja parkimishoone vahele.

2013. aastal algatati uus planeering, mille eesmärgiks on rajada atraktiivne ja inimsõbralik linnaruum Patarei ala ajaloolise ja planeeritava uushoonestuse vahele. Hetkel menetluses olev uus planeering näeb ette, et muinsuskaitse all olev Patarei merekindlus renoveeritakse ning sellele leitakse kaasaegsed kasutusfunktsioonid ning kindlusrajatise naabrusse luuakse viiekorruselised elu- ja ärihooned.

RKAS on viimastel aastatel aktiivselt tegelenud piirkonda toetava terviklahenduse väljatöötamisega. Koostöös Tallinna Linnavalitusega lahendati ligipääsutee küsimus ning ehitati valmis Kalaranna tänav. Kalaranna tänava ehitamisega paranes oluliselt piirkonna ligipääsetavus ning tõusis kinnisvara väärtus.

Kinnisvarakool: ChatGTP ja tehisintellekti koolitus kinnisvaramaakleritele

Swedbank väljastab eluasemelaenu KredExi käendusel

29.11.2016 Tõnu Toompark

Alates 14. novembrist 2016 hakkas Swedbank väljastama eluasemelaenu ka KredExi käendusel. Väiksema omafinantseeringuga eluasemelaen muudab kodu ostmise nüüd kättesaadavamaks ka Swedbanki klientidele.

„Eluasemelaenu käendus annab võimaluse võtta laenu uue kodu ostmiseks väiksema omafinantseeringuga – minimaalselt 10% sissemaksega. KredExi käendusel on võimalik osta alaliseks eluasemeks korter või elumaja,“ ütles Swedbanki eraisikute panganduse juht Kaie Metsla.

KredExi käendus on eluasemelaenu täiendav tagatis. KredExi eluaseme käenduse taotlemiseks peab vähemalt üks laenu taotlejatest kuuluma noore pere, noore spetsialisti, energiatõhusa eluaseme omandaja või kaitseväe või kaitseliidu veteranide sihtgruppi.

Noore pere kategooriasse kuuluvad kuni 15-aastast last kasvatavad vanemad või vanem. „On loomulik, et lapsi kasvatavate perede kulud on kaheliikmeliste leibkondade omadest suuremad. Swedbanki rahaasjade teabekeskuse uuringu andmetel säästab ca 70% noortest peredest, kus kasvavad lapsed, juhuslikult või ei säästa üldse, sest raha ei jää lihtsalt üle. Üldjuhul algab kodulaenude puhul nõutav omafinantseeringu määr 20 protsendist, seega võib esimeseks sissemakseks vajaliku summa kogumine noore pere jaoks osutuda tõeliselt raskeks ülesandeks. Väiksema omafinantseeringuga eluasemelaen muudab kodu soetamise kättesaadavamaks ning soodsamaks,“ sõnas Metsla.

Nooreks spetsialistiks peetakse kõrgharidust, keskeriharidust või kutsekeskharidust omandanud või kutseõppe lõpetanud kuni 35-aastast inimest.

KredExi eluaseme ja energiatõhususe divisjoni juhi Triin Reinsalu sõnul on laenukäendus suureks abiks tihti just noortele peredele ja spetsialistidele. „Näeme, et eluasemeturg on aktiivne, inimesed otsivad võimalusi oma elamistingimusi parandada ning käendusmahtude kasv ühes saadud tagasisidega näitavad selgelt, et meie eluasemelaenu käendus on siin suureks abiks,“ arutles Reinsalu. Ta lisas, et aina rohkem mõeldakse kodu soetamisel ka selle energiatõhususe peale. „Alates aprillist on KredExi eluaseme laenukäendust võimalik taotleda ka energiatõhusa eluaseme soetamiseks ning inimesed on seda võimalust ka aktiivselt kasutamas.“

Energiatõhusa eluaseme omandaja saab eluaseme käendust kasutada, kui elamu energiatõhususarvu klass on vähemalt C.

07/12/2016 toimub seminar “Ebaseaduslikud ehitised – seadustamine või lammutamine”

29.11.2016 Margot Toompark

Kinnisvarakoolis toimub 07/12/2016 seminar “Ebaseaduslikud ehitised – seadustamine või lammutamine“. Koolituse lektor advokaat Raul Keba.

Seminar käsitleb ebaseaduslike ehitiste seadustamist või selle võimatusel lammutamist nii teoreetilisest kui praktilisest vaatenurgast.

Seminari eesmärk on anda ülevaade ebaseadusliku ehitamise põhjustest, et vältida selliste olukordade tekkimist, samuti pakkuda lahendusi tekkinud olukordade lahendamiseks.

Seminarile on oodatud kõik maakorraldajad, riigi- ja kohalike omavalitsuste ametnikud, kinnisvaraarendajad ja maaklerid ning eraisikud, kel antud teema vastu huvi on.

Koolitus “Ebaseaduslikud ehitised – seadustamine või lammutamine” toimub kolmapäeval 07/12/2016 kell 09:00-14:00 (kokku 6 akadeemilist tundi).

Lisateave ja registreerumine

Registreeru koolitusele: +372 525 6655 (Margot Toompark), kool@kinnisvarakool.ee või kodulehel.

Margot Toompark
Kinnisvarakool OÜ
Koolituste müük ja korraldus
+372 525 6655
kool@kinnisvarakool.ee
www.kinnisvarakool.ee

III kvartali ehitusmahud olid mullusel tasemel

29.11.2016 Statistikaamet

Eesti ehitusettevõtted ehitasid 2016. aasta III kvartalis eelmise aasta sama kvartaliga võrreldes Eestis ja välisriikides kokku 0,5% rohkem, teatab Statistikaamet.

III kvartalis ehitati omal jõul 612 miljoni euro eest, sellest hooneid 398 miljoni ja rajatisi 214 miljoni euro eest. 2015. aasta III kvartaliga võrreldes suurenes hoonete ehitamine 8% ning rajatiste ehitamine vähenes 11%.

Kohalikku ehitusturgu mõjutab jätkuvalt enim rajatiste ehitusmahtude vähenemine. Vähem tehti ka hoonete remondi- ja rekonstrueerimistöid. Samas hoonete uusehitus jätkas kasvutrendil.

Välisturul tegutsevate Eesti ehitusettevõtete ehitusmaht suurenes 2015. aasta III kvartaliga võrreldes 1,4% mõjutatuna põhiliselt hooneehitustöödest. Välisriikidesse tehtud ehitusmahtude osatähtsus kogu ehitusmahus oli tänavu III kvartalis 13%.

Ehitisregistri andmetel lubati 2016. aasta III kvartalis kasutusse 1061 uut eluruumi, s.o 84 eluruumi rohkem kui aasta varem samal ajal. Üle poole valminud eluruumidest asusid korterelamutes. Enim uusi eluruume valmis Tallinnas ja Tallinna lähiümbruse valdades.

Nõudlus uute hea asukohaga kvaliteetsete elamispindade järele püsib. 2016. aasta III kvartalis väljastati ehitusluba 1485 eluruumi ehitamiseks, mida on veidi vähem kui mullu III kvartalis. Eelistatuim elamutüüp oli korterelamu.

Kasutusse lubati 216 mitteelamut kasuliku pinnaga 194 000 ruutmeetrit. Enim lisandus uut kaubandus-, tööstus- ja laohoonepinda. Võrreldes 2015. aasta III kvartaliga suurenes nii kasutusse lubatud mitteelamute pind kui ka maht.

Statistika aluseks on küsimustik „Majandustegevus kvartal”, mille esitamise tähtaeg oli 20.10.2016. Statistikaamet avaldas kvartali kokkuvõtte 27 tööpäevaga. Statistikatöö „Ettevõtete kvartali majandusnäitajad“ avaliku huvi peamine esindaja on Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium, kelle tellimusel Statistikaamet selle statistikatöö tegemiseks andmeid kogub ja analüüsib.

Kinnisvarakool & koolitus: Ehituslepingute sõlmimine, muutmine ja lõpetamine

“Kuidas müüa kinnisvara? Eduka kinnisvaratehingu saladused”

29.11.2016 Tõnu Toompark

Kinnisvarakool OÜ kirjastamisel on ilmunud käsiraamat „Kuidas müüa kinnisvara? Eduka kinnisvaratehingu saladused“, mille autor on kinnisvarakonsultant Tõnu Toompark. Käsiraamat keskendub nõuannetele eraisikust kinnisvaramüüjale, kes soovib müüa oma kodu – korteri või maja.

„Inimene puutub oma kodu müümisega kokku enamasti mitte rohkem kui paar korda kogu elu jooksul. Seejuures on tegemist ühe elu kalleima tehinguga rahalises mõttes nii kinnisvaramüüja kui -ostja jaoks. Selge, et selles olukorras on vaja sõltumatut infot, kuidas kodu müümise protsess tõhusalt korraldada,“ rääkis käsiraamatu autor Tõnu Toompark.

Praktiline käsiraamat käsitleb kogu kinnisvara müümise protsessi algusest lõpuni ehk alates esmastest müügimõtete tekkimisest kuni kinnisvara valduse üleandmise vormistamiseni. Raamat annab lugejaile konkreetseid nõuandeid, kuidas kogu kinnisvara müümise protsess ajaliselt ja rahaliselt efektiivselt korraldada.

Raamatu „Kuidas müüa kinnisvara?“ autor kinnisvaranõustaja Tõnu Toompark on sadade Eesti ajakirjanduses avaldatud nõuandeartiklite ja kinnisvarakommentaaride autor. Lisaks on Tõnu Toompark raamatu „Nõuanded koduostjale“ autor ja „Korter üürile – närvesööv hobi või rikkuse allikas“ kaasautor.

2003. aastal asutatud Kinnisvarakool OÜ on keskendunud kinnisvaraalasele baaskoolitusele maakleritele, hindajatele, avaliku sektori töötajatele, kinnisvaraarendajatele ja eraisikutele ning kinnisvaravaldkonna käsiraamatute kirjastamisele.

Lisainfo

Käsiraamatu sisukord: https://www.kinnisvarakool.ee/kuidas-muua-kinnisvara-sisukord.pdf
Kinnisvarakooli raamatupood: https://www.kinnisvarakool.ee/pood/

Kinnisvarakool & koolitus: ehitise dokumenteerimise vajalikkus

Statistika: Keskmine eluasemelaenu jääk on 38 636 eurot

29.11.2016 Tõnu Toompark

Eesti Panga andmetel oli Eesti inimestel 2016 III Kvartalis 169 391 eluasemelaenu. Aastataguse ajaga võrreldes, mil eluasemelaenude arv oli 166 189 on laenude arv kasvanud 1,9%.

Tempokamalt kasvab keskmine eluasemelaenu jääk. Eluasemelaenude kogujääk oli 2916 III kvartali lõpu seisuga 6,5 miljardit eurot. See teeb keskmiseks eluasemelaenu jäägiks 38 636 eurot.

Eelmise aasta vastava näitajaga võrreldes on keskmine eluasemelaenu jääks suurenenud 2,8%.

Muidugi peab arvestama, et suurlinnades Tallinnas-Tartus-Pärnus ja ehk mõnes üksikus linnas veel on kinnisvara abstraktsest keskmisest märksa kallim. Nii on neis piirkondades kinnisvara soetamiseks vajalik laenusumma keskmisest oluliselt kõrgema.

Kõigi graafikute vaatamiseks kliki siin: KINNISVARATURG GRAAFIKUTES!

Soovid nõustamist siin kommentaaris toodud või muudel kinnisvaravaldkonna teemadel? Kontakteeru palun +372 525 9703 või tonu@adaur.ee (Tõnu Toompark).

Tõnu Toompark on Adaur Grupp OÜ ja Kinnisvarakool OÜ juhatuse liige ning Eesti Kinnisvarafirmade Liidu (EKFL) ja Eesti Omanike Keskliidu juhatuse liige.

Kinnisvarakonsultatsioonid eraisikutele ja väikeinvestoritele

28.11.2016 Tõnu Toompark

Kas soovid teha tehinguid kinnisvaraga või paigutada raha kinnisvarainvesteeringutesse, aga teadmistest-oskustest-infost jääb puudu? Kas vajad teavet kinnisvaraturu trendide, tehingute, hindade kohta? Kas teha investeering täna ja oodata kinnisvara väärtuse tõusu? Või sootuks lükata rahapaigutus hindade languse ootuses edasi?

Need on olulised küsimused, millele on enne kinnisvaratehingutesse sukeldumist vaja vastused leida. Möödalasud planeerimisel võivad valusalt ja kallilt kätte maksta.

Koondan kokku kinnisvaraturu kohta käivat infot. Praktikuna tean, mis on oluline ja mis mitte. Aitan püstitada õigeid küsimusi, mis on vajalikud kaalutletud otsuste langetamiseks.

Võta kontakti!

Tõnu Toompark
Adaur Grupp OÜ / Kinnisvarakool OÜ
+372 525 9703
tonu@adaur.ee
www.adaur.ee / www.kinnisvarakool.ee

Kinnisvarakool & koolitus: korteriühistu juhtimine - seadusandlus ja raamatupidamine

Lasnamäest on saanud üks nõutumaid elupiirkondi Tallinnas

28.11.2016 Tõnu Toompark

Koos Tallinna elanike arvuga on viimasel ajal kasvanud ka Lasnamäe elanike arv. See kajastub kinnisvaratehinguteski, mis on viimase aastaga 11 protsenti suurenenud. Sellest hoolimata on aga Lasnamägi üks neist Tallinna linnaosadest, kus valitseb alapakkumine.

«Tallinna elanike arv on kasvanud ja samamoodi on ka Lasnamäe elanike arv kasvanud,» rääkis kinnisvaraanalüütik Tõnu Toompark. Selle kuu alguse seisuga oli Lasnamäel 119 000 elanikku, mis moodustab veerandi Tallinna elanikest ja on enam kui suuruselt teises Eesti linnas, Tartus.

Kui vaadata proportsionaalselt Lasnamäel tehtavate tehingute arvu kogu Tallinna tehingute suhtes, siis on need Toomparki sõnul viimase kümne aasta jooksul varieerunud 21 kuni 26 protsendi vahel. «Me võime öelda, seda, et proportsionaalselt tehakse Lasnamäel siiamaani suhteliselt vähe tehinguid,» jätkas Toompark.

Sellest hoolimata on aga tehingute arv aasta taguse ajaga võrreldes kasvanud 11 protsenti. «See on päris suur kasv,» tõdes kinnisvaraanalüütik. Kuna koduotsijad soovivad kodu osta samasse piirkonda, kus nad elavad, näitab see Toomparki sõnul Lasnamäele kinnisvaraarenduse seisukohalt tohutut potentsiaali.

Lasnamäe uute ja vanade korterite hinnatase on keskmiselt 1300 eurot/m2. Kuigi korterite hinnad on keskmiselt seitse kuni kaheksa protsenti kasvanud, on see Toomparki sõnul valdavalt uute kallimate korterite arvelt. Küll aga on kogu Tallinnat arvesse võttes Lasnamäe korterite hinnakasv olnud üks kiiremaid, jäädes alla vaid Põhja-Tallinnale.

«Mis selle taga on? Ikkagi see, et keskkond on muutunud – kaubandus-, teenindus-, meelelahutus- ja tervishoiuteenused on kõvasti paranenud. Ja kui 1980. aastatel räägiti kivilinnast, siis täna on siin palju nö munitsipaalloodust,» märkis Toompark, viidates Lasnamäe rohelistele aladele.

Mis aga puudutab uute korterite pakkumist Lasnamäel üleüldse, siis märgib Toompark, et eks ta vaeslapse osas selles suhtes on olnud. «Siin kinnisvararendajatel – misiganes põhjusel siis -, pole olnud julgust Lasnamäel jõudsalt arendada, kuigi täna, jah, neid projekte, siin-seal on, aga proportsionaalselt väga vähe, võrreldes teiste linnaosadega,» lausus analüütik.

Ta tõi välja, et kui Lasnamäel elab suurusjärgus 27 protsenti Tallinna elanikest, siis uute korterite pakkumine piirkonnas moodustab vaid 10 kuni 15 protsenti. «Võiks öelda, et siin on isegi alapakkumine, aga ruumi lasnamäelaste jaoks on kindlasti veel ja veel,» kinnitas Toompark.

Siiri Liiva
reporter

http://majandus24.postimees.ee/3871639/lasnamaeest-on-saanud-ueks-noutumaid-elupiirkondi-tallinnas

Technopolis Ülemiste ja Hausers Ehitus sõlmisid lepingu Sepapaja tn 2 hoone renoveerimiseks

28.11.2016 Tõnu Toompark

Ülemiste City linnaku arendaja Technopolis Ülemiste AS ja Hausers Ehitus OÜ sõlmisid Sepapaja tn 2 hoone renoveerimiseks lepingu maksumusega ca 800 000 eurot. Renoveerimistööd lõpevad 2017. aasta kevadel, suve alguses avab majas uksed Selveri toidupood.

„Sepapaja 2 renoveerimisel järgime Ülemiste City piirkonna arendamise üht peamist põhimõtet, milleks on säilitada siin võimalikult palju vana ja ajalooliselt väärtuslikku ning sobitada see kokku kaasaegse ärikeskkonnaga,“ rääkis Technopolis Ülemiste ASi juhatuse esimees Gert Jostov. „Hausers Ehitus oli selleks sobiv partner, ettevõttel on juba varasem kogemus ajalooliste hoonete renoveerimisel. Tänase seisuga on maja fassaaditööd lõppenud ning jätkatakse tegevust siseruumide ja kommunikatsioonide väljaarendamisega. Kui kõik läheb plaanipäraselt, saab Selver vahetult enne jaanipäeva uksed avada.“

„Tegemist on väljakutse ja ühtlasi ka väga huvitava objektiga meie inimeste jaoks,“ märkis Hausers Ehitus OÜ juhatuse esimees Tomy Saaron. „Juba hoone planeerimisel on meil tulnud lahendada erinevaid olukordi – mõelda välja lahendused, kuidas vana maksimaalselt säilitada ja mismoodi seda tulevases poekeskkonnas kõige paremini eksponeerida. Näiteks jäävad tulevase kaupluse siseviimistluses avatuks üksjagu vana telliskiviseina, massiivsed puidust laetalad ning huvitava sisekujunduselemendina renoveerime siselaes asuva tööstusliku kraana.“

Sepapaja tn 2 asub logistiliselt Ülemiste City linnaku keskel ning on üks silmapaistvamaid ajaloolise arhitektuuriga hooneid linnaku territooriumil. Tegemist on Dvigateli tehase aegse tootmistsehhiga, mida hiljem kasutati ka laohoonena. Majas on kokku 900m² pinda.

AS Technopolis Ülemiste (www.technopolis.ee) on endise Dvigateli tehase territooriumile loodud kaasaegse linnaosa Ülemiste City suurarendaja. Linnakus tegutseb täna üle 300 ettevõtte ning seal on endale töökoha leidnud ca 7000 töötajat. Technopolis Ülemiste AS kuulub 51 protsendilise osalusega Soome börsifirmale Technopolis Plc ning 49 protsendilise osalusega AS-le Mainor Ülemiste.

Värskelt ilmunud käsiraamat loob selgust peatselt kehtima hakkavas uues korteriomandi- ja korteriühistuseaduses

28.11.2016 Tõnu Toompark

2018. aasta alguses jõustub uus korteriomandi- ja korteriühistuseadus. Uus seadus kaotab elamute haldamisega tegelevad ühisused ja loob seaduse jõuga ühistud kõikidesse kortermajadesse. Üleminek tänaselt regulatsioonilt saab üsna kindlasti olema vaevaline.

„Värske käsiraamatu „Uus korteriomandi- ja korteriühistuseadus“ eesmärk on pakkuda praktilist nõu, mis aitaks luua korteriühistud neis hoonetes, kus seda veel ei ole,“ selgitas käsiraamatu autor Evi Hindpere. „Lisaks võib olla olemasolevate korteriühistute puhul vaja muuta põhikirja või ühistu juhtimise praktikat, et see oleks kooskõlast uue seaduse normidega.“

Käsiraamat „Uus korteriomandi- ja korteriühistuseadus“ on suunatud nii korteriomanikest korteriühistu liikmetele kui ühistu juhtidele.

„Oleme käsiraamatus toonud välja igapäevased situatsioonid, mis tekitavad ühistu liikmete seas probleeme ja andnud neile läbi praktiliste näidete lahendused. Eraldi oleme esile tõstnud muudatused, mida toob endaga kaasa uue seaduse jõustumine 2018. aastal,“ tutvustas Evi Hindpere trükise sisu.

Korteriühistu juhtidele on abivahendina toodud välja nii ühistu juhtimise parim praktika ja selles asetleidvad muudatused. Täiendavalt on käsiraamatu lisades igapäevased näidisdokumendid – näiteks volikirja, protokollide, koosoleku kutsete jms näidised.

Käsiraamatu autor jurist Evi Hindpere on mitme kinnisvaravaldkonna käsiraamatu autor. Lisaks on Evi Hindpere Kinnisvarakooli tunnustatud koolitaja.

Värske käsiraamat „Uus korteriomandi- ja korteriühistuseadus. Elu korterelamus enne ja pärast uue seaduse kehtima hakkamist“ on saadaval Kinnisvarakooli e-raamatupoes ja kõikides suuremates raamatukauplustes üle Eesti.

Käsiraamatu kirjastaja Kinnisvarakool OÜ on keskendunud kinnisvaraalasele baaskoolitusele maakleritele, hindajatele, avaliku sektori töötajatele, kinnisvaraarendajatele ja eraisikutele ning kinnisvaravaldkonna käsiraamatute kirjastamisele.

Faktid käsiraamatu kohta

Pealkiri: „Uus korteriomandi- ja korteriühistuseadus. Elu korterelamus enne ja pärast uue seaduse kehtima hakkamist“
Autor: Evi Hindpere, Raid & Ko jurist ja koolitaja
Maht: 320 lehekülge
ISBN 978-9949-9655-5-7
Käsiraamatu sisukord ja eessõna (pdf-failina)
Kinnisvarakooli raamatupood: https://www.kinnisvarakool.ee/raamatud/