Tööstustoodangu tugev mahukasv aasta alguses jätkus

SwedbankNii kogu tööstussektori kui ka töötleva tööstuse toodangumaht suurenes jaanuaris aastases võrdluses 7% (tööpäevade arvuga korrigeerimata andmetel suurenes tootmismaht isegi vastavalt 12% ja 13% – käesoleva aasta jaanuaris oli 2 tööpäeva rohkem kui möödunud aasta jaanuaris).

Töötleva tööstuse tootmismahu kasv oli laiapõhjaline

Töötleva tööstuse tootmismahu kasv kiirenes koos ekspordi paranemisega alates möödunud aasta septembrist ning käesoleva aasta jaanuaris kiire kasv jätkus. Jaanuaris suutis see tööstusharu tootmismahtu kasvatada isegi vaatamata elektroonikatoodete tootmismahu vähenemisele (elektroonikatoodete tootmismahu vähenemine pidurdas kõige rohkem selle tööstusharu tootmismahu kasvu). Töötleva tööstuse tootmismahu kasv oli laiapõhjaline, kuna toodang suurenes kahes kolmandikus tegevusalades. Kõige enam panustasid kasvu puidutööstus, põlevkiviõli-, metall- ja elektriseadmete tootmine.

Energeetikasektori tootmismahu languse taga soojem ilm, kuid elektritoodang suurenes

Põlevkiviõlitoodete tootmismahu kasv aitas kaasa ka mäetööstuse tootmismahu kasvule. Energeetikasektori tootmismaht aga vähenes. Selle taga oli jaanuarikuu soojemate ilmade tõttu soojatootmise langus, samas kui elektritoodang suurenes aastases võrdluses 5%. Kuna elektri tarbimine vähenes (jällegi, mulluse jaanuariga võrreldes soojemate ilmade tõttu), siis ületas elektri tootmine tarbimist ehk elektribilanss oli positiivne.

Töötleva tööstuse tootmismahu kasvu toetab ekspordikasvu kiirenemine

Töötleva tööstuse ekspordikäive kiirenes jaanuaris 14 protsendini. Ekspordikasv oli tegevusalade lõikes laiapõhjaline, kuid jätkuvalt ülitugeva kasvu tegi põlevkiviõlitoodete väljavedu – nende toodete eksport suurenes aastases võrdluses 381%, kusjuures nende toodete tugev kasv on püsinud juba alates möödunud aasta septembrist. Vaid osaliselt seletab nii kiiret kasvu madalama võrdlusbaasi efekt ning põlevkiviõlitoodete ekspordihinnakasvu kiirenemine.

Hinnakasv töötlevas tööstuses on järsult kiirenenud

Töötleva tööstuse nii tootja- kui ekspordihindade kasv on järsult kiirenenud (näiteks, jaanuaris tõusid selle tööstusharu tootjahinnad aastases võrdluses keskmiselt 3% ja ekspordihinnad isegi 6,5%), samuti on kiirenenud sisseostetud kaupade hinnakasv. Tööstussektori ja töötleva tööstuse käive kasvasid aastases võrdluses vastavalt 9% ja 12% – ehk siis vähem, kuid tootmismaht (need numbrid ei ole tööpäevade arvuga korrigeeritud). Tööstussektori müügihindade kasv koos mõõduka välisnõudluse püsimisega toetavad ettevõtete käibekasvu ning aitavad kõrgele tõusnud tööjõukulude juures parandada nende kasumlikkust, mis on alanenud 15 aasta madalaimale tasemele (kui jätta välja 2009. kriisiaasta).

Elektroonikatoodete tellimused languses juba viiendat kuud järjest

Töötleva tööstuse tellimused jäid jaanuaris küll neljandat kuud järjest langusesse, kuid selle taga oli elektroonika- ja keemiatööstuse tellimuste tugev vähenemine. Kõikide ülejäänud, tellimuste järgi töötavate tegevusalade, tellimused suurenesid jaanuaris. Elektroonikatoodete tellimused on süvenevas languses juba viiendat kuud järjest, mis viitab sellele, et ka lähikuudel võivad selle tegevusala tootmismaht ja eksport väheneda. Kuna tegemist on suure tegevusalaga (15% ettevõtetesektori müügitulust ja ainuüksi mobiilsideseadmed 14% kaupade ekspordist), siis on sellel oluline mõju kogu töötleva tööstuse tootmisnäitajatele.

Jaekaubanduses jätkus jaanuaris kiire kasv

Jaekaubanduses jätkus jaanuaris küll kiire kasv (7%), kuid seda toetas mootorsõidukite müügi tugev kasv (27% aastases võrdluses, kusjuures see kasv on viimastel kuudel taas kiirenenud), samas kui ülejäänud jaekaubandusettevõtete müügitulu suurenes hinnamõju arvestades vaid 2%. Osaliselt oli aeglasema kasvu taga baasefekt, kuna möödunud aasta jaanuaris oli kasv väga kiire. Sel aastal ootame hinnakasvu kiirenemise ja palgakasvu mõningase aeglustumise tõttu netopalga reaalkasvu järsku aeglustumist, mis võib tarbimise kasvu veidi pidurdada. Samas on tarbijate üldine kindlustunne ning nende kindlustunne teha eesoleva aasta jooksul suuremaid oste, paranenud. Järgmisel aastal suurendab tulumaksuvaba miinimumi järsk tõstmine taas keskmist ostujõudu, mis peaks eratarbimise kasvu taas tagant tõukama.

Eesti majandus vajab praegu mitte veelgi suuremat tarbimist, vaid rohkem investeeringuid, mis aitaksid väheneva tööjõu ja tööjõu nappuse kõrval ettevõtete tootlikkust parandada, mis omakorda aitaksid kaasa ettevõtete konkurentsivõime paranemisele.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

*

− 1 = 2

This site uses Akismet to reduce spam. Learn how your comment data is processed.

Kas soovid värsket kinnisvarainfot meilile?

Sisesta e-posti aadress ja ole kursis kinnisvaraturu liikumistega!

Kinnisvarakoolis järgmisena:

Kasutusloa menetlus ja ehitamise dokumenteerimine