Kinnisvarakoolis toimub 19/05/2016 koolitus “Kinnisvara ostmine kohtutäiturilt”

Mati KadakKinnisvarakoolis toimub 19/05/2016 kinnisvarakoolitus Kinnisvara ostmine kohtutäiturilt. Koolituse viib läbi kohtutäitur Mati Kadak.

Kinnisvarakoolituse „Kinnisvara ostmine kohtutäiturilt“ eesmärk on anda põhjalik ülevaade kohtutäituri tegevusest kinnisvara realiseerimisel täitemenetluse protsessis, kinnisvara enampakkumisest ja kanalitest, mille kaudu kohutäiturid kinnisvara müüvad. Samuti annab koolitus soovitusi ja nõuandeid täitemenetluse enapakkumisetel osalemiseks.

Koolitus annab teadmised kohtutäituri tööst ja täitemenetlusest, info kanalitest mille kaudu saab osta enampakkumisel olevat vara, konkreetseid nõuandeid, kuidas saavad maaklerid müüa enampakkumisel olevat vara ning arusaama probleemidest, mis võivad täitemenetluses oleva varaga kaasa tulla.

Koolitus  “Kinnisvara ostmine kohtutäiturilt” toimub neljapäeval 19/05/2016 kell 10:00-15:00.

Lisateave ja registreerumine

Registreeru koolitusele: +372 525 6655 (Margot Toompark), kool@kinnisvarakool.ee või kodulehel.

Margot Toompark
Kinnisvarakool OÜ
Koolituste müük ja korraldus
+372 525 6655
kool@kinnisvarakool.ee
www.kinnisvarakool.ee

Kinnisvarakool OÜ

Tartu sissesõidule planeeritakse moodsat Lõuna-Eesti äriparki

Tartu vappKinnisvaraarenduse ja haldamisega tegelev Cesana Grupp AS rajab Tartu sissesõidul asuvale Fr. R. Kreutzwaldi 66 krundile Lõuna-Eesti suurimat äriparki – Roheline Park – kuhu lähiaastatel koonduvad põllumajanduse ja metsandusega tegelevad ettevõtted.

Cesana Grupi juhatuse liige Tauri Sokk selgitas, et loodava äripargi eesmärk on koondada Tartu linnapiirile põllumajanduse- ja metsanduse äri- ja kompetentsikeskus, mis aitaks kaasa valdkonna arengule ja konkurentsivõime kasvule. „Kui senini on valdkonda esindavad asutused asunud üle linna ja Lõuna-Eesti laiali, siis Rohelise Pargiga soovime kokku koondada kõik siinsed põllumajanduse ja metsanduse ettevõtted ning institutsioonid. Meie eesmärgiks on saada Eesti põllumajanduse ning metsanduse keskpunktiks, kuhu koondub Eesti know-how nii väike- kui suurtootjale,“ selgitas Sokk.

Ta lisas, et kuna Rohelise Pargi vahetus läheduses asub juba Eesti Maaülikool, mis pakub kõrgel tasemel erialast haridust ning kõrvalkrundil toimub iga-aastane Baltikumi üks suurim Maamess, siis on loodav äripark Lõuna-Eesti piirkonnas parimas võimalikus kohas, kus lisaväärtust luua.

Detailplaneeringu kohaselt kerkib 65 268 ruutmeetri suurusele krundile äripark, kuhu rajatakse büroo, kaubandus- ja teenindushooned. Kompleksi tõmbenumbriks on äripargi keskmes asuv 16-korruseline tornhoone, millest avaneb vaade Tartu linnale ning ümbritsevale rohelusele.

Loodava äripargi arhitektuurse lahenduse väljatöötamiseks korraldati arhitektuurikonkurss, kuhu laekus kuus tööd. Sobivaim lahendus ehk arhitektuurikonkursi võidutöö, mille järgi luuakse Tartu põhjapoolse sissesõidu esinduslik kaasaegne arhitektuurne lahendus, kuulutatakse välja 23. mail. Ehitustegevusega planeeritakse alustada käesoleval suvel.

„Äripargi rentnikeks ootame eelkõige põllumajandus- ja metsandussektori ettevõtteid, kes pakuvad sektoripõhiseid tooteid ja teenuseid, kuid samas ka sektorite institutsioone nagu keskkonnainspektsioon ning miks mitte ka Põllumajandusministeerium,“ kirjeldas Sokk ning lisas, et väga suurt koostöö potentsiaali nähakse ka Maaülikooliga. „Siiski ei ole kavandatav Roheline Park ainult äripäevadel ettevõtete kasutuses olev kompleks, vaid planeerime sinna rajada ka Baltimaade suurima aianduskeskuse, mida saab külastada terve perega,“ lausus Sokk. Ta lisas, et arendaja jaoks oluline olla ka nii-öelda Tartu värav Tallinna poolt tulijale, kes linna sisenedes tajub, et on saabunud linna, kus roheluses antakse suur panus Eesti jaoks olulistele majandusharudele, tehes seda innovatiivses ning keskkonnasäästlikus keskkonnas.

Pääsusilma elamurajoon Tabasalus laieneb

Arco VaraTabasalu kaunil merevaadetega pankrannikul asub Pääsusilma elurajoon, kus valmisid 2015. aasta suvel I etappi raames 9 majaosa. Nüüd on müüki tulnud II etapp 4 paarismajaga, mis valmivad 2016. aasta hilissügisel. Elurajooni on planeeritud kokku 22 paarismaja.

Paarismajad on hästi läbi mõeldud kompaktse ruumilahendusega, mis tagab madalad ülalpidamiskulud. Näitena võib tuua juba valminud elamute igakuise kulu, mis suvel on ligikaudu 50 eurot ja talvel 130 eurot. Eluruum koosneb kolmest magamistoast, avarast köök-elutoast, saunaga pesuruumist, tualettruumist ja esikust. Elutoast pääseb mugavalt suurele terassile. Lisaks on igal kaksikelamul panipaik ja autovarjualune. Elamu suletud netopind on 84 m2 ja kogupind koos terrassi, varjualuse, kuuri ning panipaigaga 160,7 m2. Paarismajad on projekteerinud arhitekt Üllar Karro. Kõikide majaosade hind sisaldab 5000 € väärtuses Arensi kööki.

Elurajoon paikneb Tallinna linnapiirist vaid 8 km ning Tabasalu keskusest 1 km kaugusel.

Piirkonda iseloomustab kaunis loodus, pealinna lähedus, väljaarenenud infrastruktuur ning üha arenev ja lastesõbralik elukeskkond, mis on teinud Tabasalust soositud elupaiga.

Tabasalus asuvad keskkool, spordiklubi, ujula, toidukauplused, restoranid, apteek, perearstikeskus, muusikakool ja raamatukogu. Ühendus Tallinnaga on suurepärane – sõidavad liinibussid ja marsruuttaksod.

Lisaks on head võimalused veeta aega kaunis looduses: Tabasalus on mitme kilomeetri ulatuses valgustatud ratta- ja rulluisutee. Looduspargis on metsaalused jalutus-, jooksu- ja suusarajad. Kaunis liivarand asub vaid mõne kilomeetri kaugusel Tabasalu keskusest.

Mainor maksab ligi 800 000 eurot dividende

Mainor ÜlemisteASi Mainor aktsionäride üldkoosolek kinnitas 2015. majandusaasta aruande, mille järgi oli grupi käive mullu 18 miljonit eurot ja puhaskasum 4,6 miljonit eurot. Dividende makstakse grupis 2015. aasta tulemuste eest kokku pea 790 000 eurot.

“Mainoris on saanud tavaks maksta varasema aastaga võrreldes vähemalt 10% suurem summa dividendidena välja ja nii juba 18 aastat järjest,” selgitas ASi Mainor nõukogu esimees Ülo Pärnits, kelle sõnul moodustavad 2015. aasta eest makstavad dividendid ligi veerandi kasumist.

Mainor AS juhatuse liikme Ants Pilvingu sõnul on see Eesti ettevõtete hulgas suhteliselt unikaalne, et dividende makstakse jätkusuutlikult nii pika aja jooksul. Tema kinnitusel suurenes mullu ka kontserni investeeringumaht – 2015. aastal investeeriti grupis kokku 9,4 miljonit eurot, mida on 16% enam kui aasta varem.

AS Mainor tegeleb peamiselt Ülemiste City kui targa linna arendamise ja gruppi kuuluvate ettevõtete tegevuse strateegilise juhtimisega.

Tütar- ja sidusettevõtted tegutsevad hariduse, puidu, metalli ja energeetika alal ning annavad tänaseks tööd kokku ligikaudu 250 inimesele.

Mainor on olnud kasumis 25 aastat ehk kogu äriettevõttena tegutsemise aja.

Avati BIM-tehnoloogia alase teabe rubriik

Riigi Kinnisvara / RKASRiigi Kinnisvara AS (RKAS) avas oma koduleheküljel BIM-tehnoloogia rubriigi, mille kaudu on nüüdsest võimalik leida ühest kohast erinevad mudelprojekteerimise nõuded, juhendid ja käsiraamatud. Samuti on leheküljele koondatud kasulikud viited erinevatele infoallikatele ning ajapikku lisanduvad edulood konkreetsetest projektidest, kus BIM-tehnoloogia kasutamine on andnud märkimisväärseid tulemusi.

Samuti leiab leheküljelt RKASi mudelprojekteerimise juhendi uue versiooni. Aja jooksul on tekkinud RKASi juhendi kõrvale teisi juhendeid ning projekteerimise maastikul on omaks võetud uued töövõtted. Lisaks on modelleerimise tarkvarad ja tehnoloogia arenenud, projekteerijate kogemused ja oskused on tõusnud ning ka tellija, ehitaja ja haldaja nõudmised BIM mudelile on muutunud selgemaks. Kõik eelnev on olnud tõukeks BIM nõuete ajakohastamiseks. Uued modelleerimise nõuded baseeruvad BIM kasutuseesmärkidel ning nende täitmiseks vajalikel nõudmistel mudelitele.

Vaata lisaks www.rkas.ee/bim

BIM on ehitusinformatsiooni mudel (Building Information Model) – ehitise füüsiliste ja funktsionaalsete omaduste digitaalne esitus, mis on koostalitusvõimeline ning rajatud avatud standarditel või ehitusinformatsiooni modelleerimine (Building Information Modelling) – tegevus, mille tagajärjel sünnib BIM mudel või hoopis ehitusinformatsiooni juhtimine (Building Information Management) – mudeli kasutamine äri- ja ehitusprotsesside juhtimiseks, organiseerimiseks ja kontrollimiseks ehitise eluea kõikides etappides.

Võimaldamaks ehitussektori digitaliseerimist, efektiivsuse kasvu, funktsionaalsemaid ja madalama elukaare kuludega hooneid ning maksumaksja raha targemat kasutamist on ehitusprojektide hankimine kasutades BIM tehnoloogiat kujunenud RKASis tavaks.

RKAS kuulub Euroopa Liidu liikmesriikide avaliku sektori tellijate esindajaid koondavasse EU BIM töörühma, mille eesmärk on ühtlustada riikide lähenemist BIMi juurutamisel ning tekitada ühine Euroopa Liidu ülene baas, millest juhinduda.

Suur kinnisvaraturu ülevaade “Korterituru suundumused kevad 2016”

Tõnu Toompark, Adaur Grupp OÜ / Kinnisvarakool OÜValminud on suur elamispindade sektori ülevaade “Korterituru suundumused kevad 2016”. Ülevaade võtab kokku tänase elamispindade turu seisu ja selle perspektiivid lähitulevikus.

Ülevaade annab selge pildi, millised on turu olulisemad riskitegurid, millel tasub silm peal hoida. Ajaliselt teeb ülevaade prognoose poole-pooleteise aasta perspektiivis.

Suur osa turuülevaatest on pühendatud uusarendustele. Uusarenduste turg on aktiivne ja selle turusegmendi suundumused on paljus mõjutamas kogu eelamispindade ja korteriturgu.

Käin turuülevaadet ettevõtetes esitlemas, ülevaate esitlus võtab aega ca 1,5 tundi. Kui Teil on huvi turuülevaate tellimise vastu, kontakteeruge: Tõnu Toompark, +372 525 9703 / tonu@adaur.ee.

Tõnu Toompark
Adaur Grupp OÜ / www.adaur.ee
Kinnisvarakool OÜ / www.kinnisvarakool.ee
+372 525 9703
tonu@adaur.ee

Euroopa majandus on taastumas

KinnisvaraekspertMajanduskasv Euroopa Liidus oli 2015. aastal 1,8% ja 2% suurusjärgus majanduskasvu oodatakse ka 2016. aastal. Seda prognoosi toetavad madal naftahind, euro madal kurss, stimuleerivad fiskaalmeetmed ja riikide suhteliselt parem finantsolukord. Kuigi tööstussektoril head väljavaated puuduvad, oodatakse soodsast keskkonnast tingitud eratarbimise hoogustumise kasvu.

Hoolimata tööstussektori kasvutempo aeglusest oodatakse ka rendituru hoogustumist. Mullu lisandus Euroopas üle 18 miljoni m2 uusi tööstus- ja logistikapindu ja seda oli 7% enam kui 2014. aastal. Eriti kiiret kasvu näitas Saksamaa, kus lisandus 6 miljonit m2, mis oli 17% enam kui 2014. aastal. Kesk- ja Ida-Euroopa kasv oli samuti märkimisväärne, seal lisandus 4,7 miljonit m2.

Siiski on paljudele riikidele omased nõudluse ja pakkumise erinevused. Märkimisväärne hulk jaemüügi- ja tööstusettevõtteid on tarneahelaid ümber korraldamas otsustades nende spetsiifilisi vajadusi rahuldavate uusehitiste kasuks ja seda eriti turgudel, kus napib kaasaegseid pindasid. See on toetanud renditasemete jätkuvat kasvu regioonis tervikuna, kusjuures kuni aastani 2020 prognoositakse keskmiselt 1,5%-list aastast tõusu. Vähematraktiivsetel aladel, mis kriisi läbi enim kannatasid, nähakse suhteliselt kiiremat kasvu.

Investeerimisturg on näidanud oma tugevust. 2015. aastal investeeriti 21 miljardit €, mis oli väga lähedal 2014. aasta rekordtasemele. Aktiivseim turg oli Ühendkuningriik, mille mahuks oli 7,9 miljardit €. Kasvanud on Põhja-Ameerika ja Aasia investorite aktiivsus, kusjuures nende investeeringud olid rekordilise mahuga 6,2 miljardit €. Aasia investorid olid eriti aktiivsed tegema suuri tehinguid: 7 tehingut 10-st suurimast tehti just nende poolt.

Balti riikide turgu iseloomustab hetkel kaasaegsate pindade nappus, mis mingis osas viitab ka piiratud nõudlusele, kuid annab siiski head võimalused nii spekulatiivseteks investeeringuteks kui ka sale and lease back-tüüpi tehingute tegemiseks. Arendustegevus on kõikjal siiski hoogustunud ja veelgi hoogustumas. Logistika sektor on investorite silmis atraktiivne, kuigi häid varasid on napilt.

Aivar Tomson, hindamisosakonna juht

Riigi üürimajade Ida-Virumaale ja Kagu-Eestisse ehitamisest: see on kõige lollim idee

Pindi KinnisvaraRiigi üürimajade Ida-Virumaale ja Kagu-Eestisse ehitamisest. See on kõige lollim idee, mida viimastel aastatel olen valitsejate suust kuulnud.

1) Ministri väide, justkui olemasolev elamufond (nt Narvas) ei kõlba renoveerimiseks, sest on liiga amortiseerunud, on täiesti asjatundmatu. Amortiseerunud kivi- või paneelmaja uhiuuega võrdväärseks vuntsimine maksab max 500 €/m². Olen selliste kalkulatsioonide koostamises ise osalenud.

Uue maja ehitamine seevastu maksab koos trasside, haljastuse jms-ga 1000 €/m² netopinna kohta. Ühtegi sellekohast auditit pole tehtud, ühtegi analüüsi pole tehtud. Kui riik ostaks olemasoleva amortiseerunud elamufondi kokku ka keskmise hinnaga 200 €/m², on rahaline võit muljetavaldav.

Kokku on plaanis rajada 6000 korterit. Kui korteri keskmine ruutmetraaž on 50 m², siis on investeeringukulu 300 000 000 (sic!) eurot. Olemasoleva elamufondi kokku ostmise ja taastamisega oleks kogukulu 210 000 000 eurot. Võit 90 000 000 eurot. Kas te kujutate ette ka, et mida selle rahaga teha saaks?

2) Ametnike väide, justkui ilma uute korteriteta elanikud neisse linnadesse ei tule, on lauslollus. Inimesed põgenevad väikelinnadest, sest seal pole tööd. Kohtla-Järvel on elanikkond kahanenud drastilise kiirusega, 2000. aastal oli elanikke veel 47 000, nüüd 36 000.

Nii on juhtunud ka mujal sedasorti linnades Ida-Virumaal ja ka Kagu-Eestis. Vaba elamufondi on seal nagu muda, sellest tulenevalt oleks kokkuostuhinnad ülisoodsad (Valgas nt 100 €/m², Kohtla-Järvel sama, mujal mõnevõrra rohkem). Kuid tegelik probleem on see, et ühistranspordiühendusi kärbitakse, gümnaasiumeid pannakse kinni ja „Koli maale (või väikelinna)“ on lihtsalt populistlik mulin, mitte sisuline tegevus. Inimesed ei koli Ida-Virumaale ega Kagu-Eestisse, sest seal on elu perses ja suurim kultuuriline väärtus on tarkade kogu staatiline assamblee Konsumi taga taarapunkti kõrval.

Tuleks soodustada ettevõtlust, et inimestel oleks tööd. Siis tuleb ka rahvas kohale. Korterite ette ehitamine, kuniks turg on pakkumisi täis (Ida-Virumaal on müügis üle 2000 korteri!!!), on asjaga valest otsast tegelemine.

3) Kui riik tuleb turule sellise mahuga sisse, siis niigi vaestes piirkondades muutuvad inimesed veel vaesemaks. 6000 uue korteri lisandumine võtab Ida-Virumaa ja Kagu-Eesti niigi odavate korterite omanikelt viimasegi võimaluse vara väärika tasu eest üürile anda või mingigi raha eest maha müüa.

See ei ole haldusreform. See on meelevaldne haldusvägistamine ja turu perse keeramine. Riigi funktsioon peaks olema võimaluste loomine ja läbi maksutulu enda ülal hoidmine, mitte vabaturu solkimine.

4) Vana elamufondi kokku ostmine ja üles vuntsimine võtab seevastu pooltühjaks jooksnud majades elavate inimeste koormust kohe väiksemaks, sest hetkel peavad paljudes vaestes piirkondades käputäis elanikke üleval tervet maja.

Madalapalgalised inimesed väärivad seda, et nende kodude kõrvale ei tuleks uued majad, vaid et nende kodumajadesse tuleks uued elanikud, kes hooliks ja mõtleks kaasa ning kataks proportsionaalse osa maja üldhalduskuludest. See kõlaks juba plaanina!

5) Meie valitsus talitab nagu hullumeelne kommunistlik Hiina Rahvavabariik. Enne ehitame linna, siis kutsume inimesed. Lollus ruudus!

6) Uute ehitatud korterite väärtus langeks sõltuvalt piirkonnast kuni kaks korda sel hetkel, kui korterid valmis saavad.

Ehk rajatavate varade järelturuväärtus ei ületa üheski Ida-Virumaa ja Kagu-Eesti linnas naljalt 500-600 €/m² künnist, Narva ehk välja arvatud. Seega pannakse põlema kuni 150 000 000 eurot maksumaksja raha. Uskumatu laristamine!!!

7) Ja last but not least. Kas teadsite, et selle projekti taga ei ole omaalgatuslikult ükski erakond, vaid suur ja tuntud ehitusettevõte, kes varemgi munitsipaalkortereid ehitanud? Nende tentsikuks on keskmisest suurem kinnisvarabüroo, kes on seda üürikorterite teemalist lobistamist teinud juba paar aastat. Kas see on korruptsioon või mitte, ei oska mina öelda.

Kulutatud ressursside järgi on sitahaisu aga kaugele tunda. Kuidas ma seda tean? Sest ma olin 10 aastat Eesti Kinnisvarafirmade Liidu juhatuses, sellest 8 liidu juhatuse esimees ja ka mulle on korduvalt tehtud ettepanekuid selle projektiga kaasa minna ning sedakaudu olla „privileegidega ettevõtjate nimekirjas“.

Peep Sooman, Pindi Kinnisvara

Käsiraamat “Kinnisvaraõiguse ABC” avab kinnisvaratehingu saladused

Kinnisvaraõiguse ABC. Põhjalik ülevaade kinnisvaravaldkonda reguleerivatest õigusaktidest.Käsiraamat “Kinnisvaraõiguse ABC” annab detailse ja tervikliku ülevaate kinnisvaravaldkonda reguleerivatest õigusaktidest nii spetsialistile, kui võhikule.

Käsiraamat on suunatud eelkõige kinnisvaramaakleritele ja teistele, kes puutuvad igapäevases töös kokku kinnisvaratehingutega. Käsiraamat on mõeldud eelkõige huvilisele, kel puudub eelnev juriidiline haridus.

“Kinnisvarabüroos töötades puutun iga päev kokku selle valdkonna põhiliste mureprobleemidega,” kommenteeris käsiraamatu autor Evi Hindpere. “Just tihedalt korduvatele küsimustele lahendusi otsides saigi käsiraamat koostatud.”

Käsiraamatu autor Evi Hindpere on jurist ja koolitaja ning Kinnisvarakooli juriidiliste koolituste üks põhijõududest. Evi Hindpere on ka käsiraamatu “Korter üürile – närvesööv hobi või rikkuse allikas” kaasautor, samuti käsiraamatute “Kinnisvaramaakleri ABC”, “Pärimine” ja “Perekonnaõigus ja varasuhted” autor.

Lisainfo

KV.EE: Rae valla maade eest küsitakse 22% enam

Kinnisvaraportaal KV.EEPortaali KV.EE andmetel pakuti aprilli kuus Harjumaal müügiks 2368 maatükki. See on 1% enam kui aasta tagasi. Harjumaa maade müügipakkumiste keskmine hind oli aastatagusel tasemel ehk 46 €/m².

Aprillikuisest Harjumaa 2368 maatüki müügipakkumisest 378 asuvad Tallinnas. Tallinna maade müügipakkumiste arv vähenes aastataguse ajaga võrreldes 13%. See viis pakkumishinnad 21-protsendilisse tõusu. Tallinna maamüüjad küsisid aprillis keskmiselt hinda 158 €/m².

Suuruselt suurima maatükkide müügipakkumiste arvuga piirkond on Harku vald, kus portaali KV.EE andmetel pakuti aprillis müügiks keskmiselt 393 maatükki keskmise hinnaga 23 €/m². Eelmise aastaga kõrvutades vähenesid need näitajad vastavalt 1 ja 4 protsenti.

Harku valla ja Tallinna linna järel on suuruselt kolmas maade turu piirkond Rae vald. Rae vallas pakuti aprillis müügiks 253 maatükki ehk aastatagusest 6% vähem. Rae maatükkide ruutmeetrihind kerkisid 36 eurole ehk aastatagusega võrreldes 22%.

Vaata lähemalt, mis toimub kinnisvaraturul portaalist KV.EE.

Maade müügipakkumiste keskmine arv ja selle muutus, tk Majade müügipakkumiste keskmine hind ja selle muutus, €/m²
  04/2015 04/2016 Muutus, % 04/2015 04/2016 Muutus, %
Anija vald 15 NA 2 NA
Harku vald 396 393 -1% 24 23 -4%
Jõelähtme vald 134 147 10% 16 19 14%
Keila 16 15 -6% 44 37 -16%
Keila vald 134 164 22% 17 17 -4%
Kernu vald 34 31 -9% 5 7 40%
Kiili vald 48 55 15% 16 16 0%
Kose vald 75 45 -40% 11 14 26%
Kuusalu vald 75 109 45% 9 8 -17%
Loksa NA 5 NA
Maardu 68 50 -26% 32 38 19%
Nissi NA 16 NA
Padise vald 46 38 -17% 2 3 48%
Paldiski 50 35 -30% 16 17 6%
Raasiku vald 33 35 6% 7 9 37%
Rae vald 270 253 -6% 29 36 22%
Saku vald 170 170 0% 20 19 -4%
Saue 8 15 88% 46 37 -20%
Saue vald 162 193 19% 52 20 -61%
Tallinn 433 378 -13% 131 158 21%
Vasalemma vald NA 2 NA
Viimsi vald 178 242 36% 56 50 -10%
 
Eesti 4 186 3 858 -8% 34 35 1%
Harjumaa 2 354 2 368 1% 46 46 0%
Narva 10 10 0% 41 53 29%
Pärnu 27 23 -15% 85 69 -19%
Tallinn 433 378 -13% 131 158 21%
Tartu 197 75 -62% 44 149 239%

Maade müügipakkumiste keskmine hind portaalis KV.EE

 

Märtsis peatus majutusettevõtetes mullusest enam turiste

StatistikaametMajutusettevõtetes peatus 2016. aasta märtsis 212 400 sise- ja välisturisti, mida oli 13% enam kui 2015. aasta märtsis, teatab Statistikaamet. Suurenes nii sise- kui ka välisturistide arv.

Majutusettevõtetes peatus 120 900 välisturisti, mida oli 14% rohkem kui eelmise aasta märtsis. Naaberriikidest Soomest, Venemaalt ja Lätist saabus märtsis 86 400 ehk 71% välisturistidest. Läti, Soome ja Venemaa turiste peatus majutusettevõtetes vastavalt 48%,19% ja 4% rohkem kui aasta varem. Samuti saabus rohkem turiste mitmetest Euroopa ning Aasia riikidest. 75% välisturistidest eelistas jääda ööbima Tallinnasse. Pärnu ja Tartu linna majutusettevõtetes peatus vastavalt 8% ja 4% välisturistidest. 4% välisturistidest peatus ka Ida-Viru maakonna majutusettevõtetes.

Siseturiste peatus majutusettevõtetes 91 500, mida oli 11% rohkem kui eelmise aasta märtsis. Siseturistide ööbimiste arv suurenes samuti 11%, mis tähendab, et siseturistide ööbimiste kestus majutusettevõtetes jäi mullusele tasemele. 57% siseturistidest olid puhkusereisil ja 25% tööreisil. Harju maakonnas peatus 29%, Pärnu maakonnas 19%, Ida-Viru maakonnas 12% ja Tartu maakonnas 9% majutusteenuseid kasutanud siseturistidest. Harju, Pärnu ja Ida-Viru maakonna majutusettevõtetes peatus rohkem siseturiste kui eelmise aasta märtsis. Tartu maakonna majutusettevõtetes peatunud siseturistide arv vähenes 2%, samas välisturistide arv suurenes seal 14%.

Märtsis pakkus külastajatele teenust 895 majutusettevõtet. Külastajate käsutuses oli 18 000 tuba ja 40 000 voodikohta. Täidetud oli 39% tubadest ja 31% voodikohtadest. Ööpäev majutusettevõttes maksis keskmiselt 33 eurot ehk sama palju kui märtsis aasta varem. Harju maakonnas maksis ööpäev majutusettevõttes 36 eurot, Tartu maakonnas 31 eurot ja Pärnu maakonnas 27 eurot.

Majutamine piirkonniti, märts 2016
Majutamine Kokku Põhja-Eesti Kirde-Eesti Kesk-Eesti Lääne-Eesti Lõuna-Eesti
Majutusettevõtted 895 186 58 102 247 302
Toad 17 970 7 890 1 194 1 298 3 872 3 716
Voodikohad 40 262 16 824 2 567 3 130 8 735 9 006
Tubade täitumus, % 39 49 41 23 36 25
Voodikohtade täitumus, % 31 41 36 17 30 19
Majutatud 212 442 120 039 15 601 9 113 38 795 28 894
Ööbimised 392 503 215 449 28 267 16 319 80 809 51 659
Eesti elanikud 153 941 42 526 18 535 12 836 44 657 35 387
väliskülastajad 238 562 172 923 9 732 3 483 36 152 16 272
Ööpäeva keskmine maksumus, eurot 33 36 29 31 27 28

Statistika aluseks on küsimustik „Majutustegevus”, mille esitamise tähtaeg oli 10.04.2016. Statistikaamet avaldas majutustegevuse kuu kokkuvõtte 22 tööpäevaga.

UPC: Tallinna kinnisvaraturu graafikud mai 2016

UPC / Ühinenud KinnisvarakonsultandidKohe alustuseks võib Tallinna korteriomandite müügitehingute osas aprilli kokkuvõtta kui igavalt tavapärase kuu.

Tehinguaktiivsus oli suhteliselt kõrge – tehti 753 korteriomandi müügitehingut. See arv on küll 64 võrra ehk 7,8% väiksem kui märtsis (817 tehingut)ja jääb samuti alla eelmise aasta aprillile (799 tehingut), kuid on samas suurusjärgus kui eelneva 12 kuu keskmine (740 tehingut). Tehingute koguhulgast ca 135 ehk 18% tehti uute korteritega.

Korteriomandite keskmine m2 müügihind oli aprillis 1590 EUR/m2, mis on 1,3% kõrgem kui märtsis (1569 EUR/m2). Aastases võrdluses oli hinnatõusuks 2%.

Nagu ka varem oleme tõdenud, siis kinnisvaraturul (vähemalt Tallinna korterite osas) valitseb stabiilsus ja selle olukorra järsku muutust lähiajal tõenäoliselt ei toimu.

Tallinna korteriturgu iseloomustavaid graafikuid saab vaadata siit: Turugraafikud mai 2016

Merko: Skanstes Parks korteriarendusprojekti teise etapi ehituse käivitamine

MerkoAS Merko Ehitus kontserni kuuluv SIA Merks on käivitanud Riias Skanstese piirkonnas Skanstes Parks korteriarendusprojekti teise etapi ehituse, mis hõlmab kahte kortermaja aadressidel J. Dikmana 4 ja Vesetas 15. Esimese etapi Grostonas 12 kortermaja 52 korteriga ehitus valmib 2016. aasta lõpus ning teise etapi kortermajad 85 korteriga valmivad 2017. aasta suvel.

Skanstes Parks (www.skanstesparks.lv) korteriarendusprojektis on kokku 137 korterit suurusega vahemikus 50-145 ruutmeetrit. Korteritel on avar rõdu, esimese korruse korteritel terrass ning ülemise korruse omadel katuseterrass. Energiasäästliku maja igas korteris on soojustagastusega ventilatsioon, mis varustab korterit värske õhuga ning tagab kõikides tubades ühtlase õhujaotuse. Panipaigad asuvad hoone esimesel ning maa-alusel korrusel koos parkimiskohtadega. Turvalisuse tagavad eraldi sissepääsud, videokaameraga fonolukk ning turvakaamerad hoone katusel. Korterite ruutmeetri hind algab 2 200 eurost.

Skanstes Parks asub Skansteses, mis on Riia üks perspektiivikamaid uusi piirkondi. Projekti läheduses paiknevad koolid, kauplused ja park. SIA Merks on Skanstese piirkonda rajanud varem Skanstes Virsotnes ja Skanstes houses elamukompleksid, multifunktsionaalse halli Arēna Rīga ning kaks büroohoonet.

Jagamismajandus murrab ärikinnisvaraturule

Uus MaaMeie töösuhted ja igapäevased toimetused on muutunud aina virtuaalsemaks ning elu läinud kiireks ja mobiilseks. Pole siis ime, et äpid ja jagamine on saamas just kui standardiks. Ja kuigi me näeme ka selle vastu võitlemist, pole sel tegelikult mõtet, sest see tuleb varem või hiljem niikuinii.

Jagamismajandus on üks tulevikku suunatud ideoloogia, mis aitab vähendada ärikulusid ja võimaldab innovaatilist, mobiilsemat äristiili, sest traadita internetiühendus annab paljudele võimaluse tööd teha just seal, kus hetkel mugavam ja mõistlikum tundub.

Nii ongi töökohad muutumas globaalsemaks. Üks tugev spetsialist võib virtuaalseid võimalusi kasutades oma teenuseid pakkuda mitme erineva firma heaks kogu maalimas, samas olles maksuresident oma ettevõttega selles riigis, kus on kõige mugavam ja optimaalsem. Vajadusel saab üürida jagamismajandusel baseeruvat bürood meeskonnaga kokkusaamiseks, läbirääkimisteks või mõne projekti elluviimiseks, kus pidev kontakt ja suhtlus kolleegidega hädavajalik.

Tänasel ajahetkel pole põhjust arvata, et tavapärased bürood täielikult kaoksid, sest on mitmeid ärisegmente, kus ühine büroo tagab meeskonnale ühtsustunde ja füüsiline koosviibimine on äri tulemuslikkuse alus. Samas, aina rohkem on esile kerkimas nö uue põlvkonna ärivaldkondi, kus jagamismajandusel põhinev bürookasutus on parim ning mõistlikum lahendus. Sellised ettevõtteid seob ühise tööruumi asemel eelkõige visioon millegi uue rajamisest ning pühendumine tööprotsessi on isegi sügavam ja põhjalikum, sest meeskonda seob kirg muuta maailma, saavutada edu läbi innovatsiooni. Sellised ärimudelid lõhuvadki vanu standardeid ja arendavad välja uusi.

Rääkides nüüd kitsamalt Eestis, siis julgen arvata, et vähemalt lähema kümne aasta perspektiivis on jagamismajandusel baseeruv büroomudel siin veel nišiteema, sest ühise bürooruumi pidamine on meeskondades sissejuurdunud standard.

Küll aga tuleb teadvustada, et ettevõtmiste eluaeg lüheneb ning kaupade liikumiskiirus suureneb. Meeskonnad on aina globaalsemad ning innovatsioon ja tehnoloogiauuendused ei lase meil muutuda enam nii paikseks, tekitada tugevat organisatsioonikultuuri, mis põhineks ühisel stabiilsel kontoril ja pikalt paika pandud kontseptil.

See kõik annab aluse ka jagamismajandusel baseeruvate büroo- ja äripindade aina laiaulatuslikumale kasutuselevõtule ka meil. Ja küsimus ei ole enam „kas“, vaid „millal“.

Domus Kinnisvara: kinnisvaraturu ülevaade 04-2016 – suvilate ostmise hooaeg on käes

Domus KinnisvaraKui märtsis tõi Eestis kinnisvaratehingute arvu tõusu kaasa suuresti maatulundusmaa tehingute arvu tõus, siis aprillis maatulundusmaa ostu-müügitehingute arv langes 255 tehingu võrra. Samas kevadised ilusad ilmad on tõstnud huvi suvilate ja maakodude vastu, kus nädalavahetustel potipõllumajandust harrastada – aprillis osteti Eestis kokku 42 elamut rohkem kui märtsis, kuid 21 elamut vähem kui aasta tagasi samal ajal.

Maa-ameti tehingute statistika andmetel oli kogu Eesti kinnisvaratehingute arv võrreldes eelmise aasta aprilliga 9% madalam, kuid koguväärtus 20% kõrgem. Käesoleva aasta aprillis teostati Eestis kokku 3994 ostu-müügitehingut koguväärtusega 257,479 miljonit eurot. Märtsiga võrreldes teostati 7% vähem tehinguid, kuid tehingute koguväärtus tõusis 15%.


Allikas: Maa-ameti tehingute andmebaas

Tallinn

Maa-ameti tehingute statistika andmetel teostati Harju maakonnas käesoleva aasta aprillis 1687 kinnisvara ostu-müügitehingut, mille rahaline koguväärtus oli 189 181 353 eurot. Võrreldes märtsiga langes tehinguaktiivsus 8%, kuid tehingute koguväärtus tõusis 35%. Koguväärtuse tõusu mõjutasid tavapärasest rohkem teostatud kallite ärikinnisvarade tehingud. Aastataguse ajaga võrreldes on tehingute arv langenud 10%, kuid koguväärtus on 28% tõusnud.

Aprillis toimus Tallinnas 753 korteriomandi tehingut, mis oli 64 tehingut vähem kui märtsis ja 46 tehingut vähem kui eelneva aasta aprillis. Tallinna korterite keskmise hind püsib kõrge – 1590 €/m² (mediaan 1508 €/m2). Keskmine hind on võrreldes käesoleva aasta märtsi ja 2015. aasta aprilliga tõusnud 2%.


Allikas: Maa-ameti tehingute andmebaas

Tallinnas tehti eramutega aprillikuus 20 ostu-müügitehingut (maakonnas 143). Eramute turg oli kevadiselt aktiivne Tallinna lähivaldades – Harju maakonnas toimus kokku 27 eramutehingut rohkem kui märtsis, samas Tallinnas toimus 8 tehingut vähem, kui eelmine kuu. Võrreldes aastatagusega müüdi Tallinnas 23 eramut vähem. Hoonestamata elamumaadega teostati 11 tehingut (maakonnas 97). Märtsis teostati samuti 11 ja aasta tagasi aprillis 10 hoonestamata elamumaa tehingut.

Tartu

Tartu maakonnas teostati aprillis 398 kinnisvara ostu-müügitehingut, mille rahaline koguväärtus oli 25 685 671 eurot. Tartu maakonna tehingute aktiivsus langes märtsiga võrreldes 2% ning tehingute koguväärtus langes 13%, samas toimus mitu üle miljoni maksnud kinnisvaratehingut. Aastataguse ajaga võrreldes on tehingute arv jäänud samale tasemele, kuid koguväärtus on 33% tõusnud.

Aprillis toimus Tartu linnas 124 korteriomandi tehingut, mis oli 3 tehingut rohkem kui märtsis ja 12 tehingut vähem, kui eelneva aasta aprillis. Võrreldes märtsiga tõusis keskmine hind 8%, olles aprillis 1236 €/m2 . 2015. aasta aprilliga võrreldes oli keskmine hind samal tasemel.


Allikas: Maa-ameti tehingute andmebaas

Eramutega teostati aprillis 9 ostu-müügitehingut (maakonnas 37), kuu varem märtsis müüdi 10 eramut rohkem ning aasta tagasi aprillis müüdi 2 eramu rohkem. Tartu linnas toimus 9 hoonestamata elamumaa tehingut (maakonnas 41). Märtsis teostati 4 ja 2015. aasta aprillis 5 hoonestamata elamumaa tehingut.

Pärnu

Pärnu maakonnas teostati aprillis 290 kinnisvara ostu-müügitehingut, mille rahaline koguväärtus oli 11 068 507 eurot. Võrreldes märtsiga langes tehinguaktiivsus 13% ja tehingute koguväärtus 20%. Aastataguse ajaga võrreldes on tehingute arv langenud 7%, kuid koguväärtus on tõusnud 35%.

Pärnus toimus aprillis 62 korteriomandi tehingut, mis oli 16 tehingut vähem kui märtsis ja 4 tehingut vähem, kui eelneva aasta aprillis. Keskmine hind oli aprillis märtsiga samal tasemel, olles 945 €/m² (mediaan 915 €/m2), mis 2014. aasta aprilliga võrreldes oli 12% kõrgem.


Allikas: Maa-ameti tehingute andmebaas

Eramutega tehti nii märtsis, kui ka aprillis 13 ostu-müügitehingut (maakonnas 39), mis on aastatagusega võrreldes 1 tehing rohkem. Hoonestamata elamumaaga tehti 2016. aasta aprillis ja 2015. aasta aprillis 5 tehingut (maakonnas 26). Käesoleva aasta märtsis teostati 2 hoonestamata elamumaa tehingut.

Viljandi

Viljandi maakonnas teostati käesoleva aasta aprillis 133 kinnisvara ostu-müügitehingut, mille rahaline koguväärtus oli 2 539 267 eurot. Võrreldes märtsiga tõusis tehinguaktiivsus 4%. Tehingute koguväärtus langes 16%. Aastataguse ajaga võrreldes langes ostu-müügitehingute arv 19% ja koguväärtus 35%.

Aprillis toimus Viljandi linnas 21 korteriomandi tehingut, mis oli 5 tehingut vähem kui märtsis, kuid 6 tehingut rohkem kui eelneva aasta aprillis. 2016. aasta aprilli keskmine hind langes võrreldes eelneva kuuga 5%, jõudes hinnatasemeni 549 €/m² (mediaan 516 €/m2). Aastatagusega võrreldes oli keskmine hind 20% madalam, kuna eelmine aasta samas kuus toimus Viljandi linnas kolm üle 1100 €/m2 hinnaga korteri tehingut, mis oli Viljandi linna kohta haruldane ruutmeetrihind.


Allikas: Maa-ameti tehingute andmebaas

Eramutega tehti käesoleva aasta aprillis ja 2015. aasta aprillis 2 ostu-müügitehingut (maakonnas 11), mis oli märtsiga võrreldes 5 tehingut vähem. Hoonestamata elamumaaga teostati aprillis 2 tehingut (maakonnas 6). Käesoleva aasta märtsis ega 2015. aasta aprillis hoonestamata elamumaaga Viljandi linnas tehinguid ei toimunud.

Kuressaare

Saare maakonnas teostati käesoleva aasta aprillis 138 kinnisvara ostu-müügitehingut, mille rahaline koguväärtus oli 3 674 341 eurot. Võrreldes märtsiga langes tehinguaktiivsus 3% ja tehingute koguväärtus 16%. Aastataguse ajaga võrreldes langes tehingute arv 44% ja koguväärtus 23%. Tehingute arvu suur langus võrreldes eelmise aasta sama ajaga oli tingitud sellest, et eelmine aasta samal ajal toimus mitu maatulundusmaa komplekstehingut seotud osapoolte vahel.

Aprillis teostati Kuressaares 8 korteriomandi tehingut, mis oli 4 tehingut vähem, kui kuu varem ja 6 tehingut vähem, kui 2015. aasta aprillis. Aprillikuu keskmine hind oli märtsiga samal tasemel, olles 675 €/m² (mediaan 653 €/m2). 2014. aasta aprilliga võrreldes tõusis keskmine hind 3%.


Allikas: Maa-ameti tehingute andmebaas

Aprillis toimus Kuressaare linnas 7 (maakonnas 13) eramu ostu-müügitehingut. Märtsis kui ka aasta tagasi aprillis teostati 4 elamutehingut. Hoonestamata elamumaaga teostati aprillis 3 (maakonnas 8) ostu-müügitehingut. Märtsis tehinguid ei toimunud ja 2015. aasta aprillis toimus 2 hoonestatud elamumaa ostu-müügitehingut.

Narva

Maa-ameti tehingustatistika andmetel teostati Ida-Viru maakonnas aprillis 305 kinnisvara ostu-müügitehingut, mille rahaline koguväärtus oli 4 785 478 eurot. Võrreldes märtsiga langes tehinguaktiivsus 8% ja tehingute koguväärtus 46%. Tehingute arvu langus oli mõjutatud maatulundusmaa tehingute arvu langusest, kuna märtsis toimus haritava maa kinnistute komplekstehing, mille käigus müüdi korraga üle 50 haritava maa kinnistu, mis olid keskmiselt 30 ha suured. Aastataguse ajaga võrreldes on tehingute arv tõusnud 5%, kuid koguväärtus on 4% langenud.

Aprillis toimus Narvas 64 korteriomandi tehingut, mis oli 21 tehingut rohkem kui märtsis ja 3 tehingut rohkem kui eelneva aasta aprillis. Keskmine hind oli aprillis 457 €/m² (mediaan 441 €/m2). Märtsikuuga võrreldes tõusis keskmine hind 5% ja aastatagusega võrreldes langes 13%.


Allikas: Maa-ameti tehingute andmebaas

Eramutega tehti aprillis 13 ostu-müügitehingut (maakonnas 54), mis oli nii märtsiga võrreldes 1 ja 2015. aasta aprilliga võrreldes 3 tehingut rohkem. Ka Ida-Viru maakonnas on aktiivne suvilate ostmise hooaeg kätte jõudnud – aprillis tehti 22 hoonestatud elamumaa tehingut rohkem kui märtsis. Narva linnas müüdi märtsis kui ka aprillis 1 (maakonnas 3) hoonestamata elamumaa. Aasta tagasi aprillis toimub 5 hoonestamata elamumaa tehingut.

Kadri Lest
Domus Kinnisvara kutseline maakler / analüütik