Eesti kinnisvaraturu fenomen on 12-aastane. Kes on selle paiga vaimne isa?

Pindi KinnisvaraAlates suvest teeb Pindi Kinnisvara artikliseeriat Tallinna linnaosade ja selle olulisemate lähipiirkondade kinnisvaraarenduse turust. Neljandana on vaatluse all üks Eesti kinnisvaraturu fenomenidest – Peetri alevik ja selle lähiümbrus.

Veel 2000. aastate alguses oli Rae valla sünonüümiks Jüri, kuhu naljalt keegi elama ei kippunud, sest linnas oli lihtsalt parem.

Murrang toimus 2004. aastal, mil koos Ülemiste elurajooni ehitamisega algas Peetri tormiline areng, vedades kaasa ka Rae valla muud piirkonnad.

Toonase Peetri küla, praeguse Peetri aleviku vaimseks isaks võib kahtlemata pidada ettevõtjat Märt Vooglaid, kes mõõtis kaardil kesklinna ja Peetri vahelise kauguse ning jõudis järeldusele, et tegemist on kõige loogilisema uusarenduspiirkonnaga. Teda on võrreldud ka legendaarse Nikolai von Glehniga, kes legendi kohaselt olevat hajaasustatud Nõmme kohta öelnud: „Seie saagu lenn” (siia saagu linn). Ignoreerides oma toonaste kaaskondlaste kõhklusi, soetas Vooglaid üüratud maalapid ning ehitaski need juba mainitud Ülemiste elurajooni egiidi all triiki täis.

Peetrist sai uus Rae valla epitsenter, vähemalt kinnisvaraturu mõistes, ning koos sellega hakkasid paisuma ka Järveküla, Jüri, Patika jms kohad, kuna vahemaad suuremate asustusüksuste vahel vähenesid. Elanike arvu kasvuga paksenes ka kohaliku omavalitsuse rahakott, mille sisu investeeriti ja investeeritakse siiani jätkusuutlikult infrastruktuuri (koolid, lasteaiad, teedevõrgustik jne). Elanike poolt armastatud ja sama palju arendajate poolt vihatud toonane vallavanem Raivo Uukkivi hoidis kinnisvaraärimehed lühikese lõa otsas ning ei lasknud erinevalt teistest lähivaldadest tekkida olukorda, kus uuselamurajoonides olid valmis küll majad, aga tänavad olid pimedad ja asfalteerimata teed põlvini porised. Inimesed oskasid seda hinnata ning avastasid Rae valla arendusprojektides igati elamisväärse keskkonna, kus oma lapsed suureks kasvatada.

Unistus muutus tõelisuseks – kui 2003. aastal oli Peetris vaid 700 elanikku, siis nüüd läheneb see 4000le ja vahepeal külast aleviku staatusesse tõusnud Peetri ületab elanike arvu poolest 13 Eesti linna. Muuhulgas põrutas Peetri mööda ka vallakeskus Jürist. Nii kinnisvaraarendajate kui elanike tormijooks aga jätkub, kuid hoopis teises kategoorias.

Kui varem oli Peetri pelgupaigaks neile, kes tahtsid soodsa hinna eest rahu ja vaikust, siis nüüd on rahu ja vaikuse hind märkimisväärselt tõusnud. Heaks näiteks on mullu välja müüdud Rootsiküla elurajooni korterid, mille viimaste elamispindade ruutmeetri hind kerkis ligi 2000 euroni. Samas rajoonis maksavad hetkel müüdavad 107 m² suurused eramud ligilähedast hinda Kristiine ridamajaboksidega. Uute koolide, lasteaedade, poodide jne ehitamine on muutnud pealinnaga piirneva Peetri sisuliselt Tallinna 9. linnaosaks, mille hinnatase on ka vastav. Peamiselt annavad seal piirkonnas tooni noored pered – kui vanem generatsioon eelistab korterit, maja või majaosa siiski Tallinna piires, siis noorematele on piirid hägustunud ning pigem suisa eelistatakse Peetrit oma ühtlase sotsiaalse läbilõike ning heas mõttes steriilsuse tõttu, mis tagab turvalisema elukeskkonna ning lahedama äraolemise.

Hetkel Peetris uute korterite arendust ei toimu. Maaomanikud on piirkonna perspektiivi ära jaganud ja ootavad enne kopa maasse löömist väärtuse jätkuvat kasvu. Küll on allakirjutanule teada, et ainuüksi kehtivate detailplaneeringute kohaselt on Peetri või selle piiril ootel mitmesaja uue korteri ehitamine, samapalju veel ka ridamaju ja eramuid. Viimaseid rajatakse ka juba praegu sinna suure hooga ning hoog ei paista raugevat.

Allikas http://www.pindi.ee/2016/09/26/eesti-kinnisvaraturu-fenomen-on-12-aastane-kes-on-selle-paiga-vaimne-isa/

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

*

27 − 20 =

This site uses Akismet to reduce spam. Learn how your comment data is processed.

%d bloggers like this:
Kas soovid värsket kinnisvarainfot meilile?

Sisesta e-posti aadress ja ole kursis kinnisvaraturu liikumistega!