Adaur.ee: kinnisvaraturu uudised, analüüsid ja ülevaated

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaraarenduse praktikum – ideest teostuseni

Kinnisvarakool: ChatGTP ja tehisintellekti koolitus kinnisvaramaakleritele

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri stardiprogramm

Kinnisvarakool: Planeerimis-ehitusvaldkonna spetsialisti täiendõppeprogramm

Ettevõtete rahastamises on suurenenud kodumaiste pangalaenude osakaal

18.10.2016 Taavi Raudsaar

Vaatamata pangalaenude kiirele kasvule jäid ettevõtete võlakohustused teises kvartalis eelmise aasta tasemele
Majapidamiste sissetulekud ja säästud kasvavad endiselt kiiremini kui laenukohustused
Välismaale paigutati endiselt rohkem finantsvarasid, kui sealt kaasati

Ettevõtete laenamine Eestis tegutsevatelt pankadelt on suurenenud, samas on vähenenud laenamine välismaalt. Eestis tegutsevatelt pankadelt võetud laenude jääk suurenes teise kvartali lõpus aastavõrdluses 7% ja moodustas ligikaudu 39% kõigist ettevõtete võlakohustustest. Välismaalt kaasatud laenude ja seal emiteeritud võlakirjade maht vähenes samal ajal 4%. Kodumaiste pangalaenude osakaalu suurenemine tuleneb muuhulgas ettevõtete heast ligipääsust pangalaenudele. Lisaks on nendel tegevusaladel, kus suures osas laenatakse välismaalt (eelkõige energeetika ja veondus), viimastel aastatel olnud investeeringud ja laenamine varasemast väiksemad. Ettevõtete võlakohustused kokku olid teises kvartalis 18,2 miljardit eurot ehk ligikaudu sama palju kui aasta varem.

Majapidamiste laenukasv on kiirenenud, kuid on endiselt veidi väiksem kui sissetulekute ja säästude kasv. Majapidamiste laenukohustuste maht oli teise kvartali lõpus mullusest 5,8% suurem. Suurenenud on nii eluasemelaenude, autoliisingute kui ka tarbimislaenude võtmine. Peamiselt tänu jätkuvalt kiirele palgakasvule suurenes majapidamiste omanduses oleva sularaha ja hoiuste maht samal ajal pisut rohkem kui 7%.

Vaatamata mõningasele investeeringute kasvule teises kvartalis säästsid Eesti majapidamised, ettevõtted ja valitsemissektor rohkem, kui investeerisid, ning Eesti majandus oli seetõttu välismaa suhtes netolaenuandja. See tähendab, et nii nagu viimasel kuuel aastalgi, paigutati välismaale rohkem finantsvarasid, kui sealt kaasati. See kajastub ka välisvõla ja rahvusvahelise investeerimispositsiooni näitajate paranemises.

Taavi Raudsaar

Eesti Panga ökonomist

Kinnisvarakool: Üüriinvesteeringute finantsanalüüs - Tõnu Toompark

KPMG uuring: Euroopa kinnisvaraprojektid on hästi finantseeritud

18.10.2016 Tõnu Toompark

Sarnaselt eelmisele aastale on Euroopa kinnisvaraturgudel finantseerimistingimused endiselt soodsad, kuid kindlustunde edasise paranemise suhtes on pangad vähem optimistlikumad, näitab KPMG uuring Property Lending Barometer 2016.

KPMG uuring toimus seitsmendat korda ning see peegeldab 21 riigi ligi 100 panga seisukohti. Uuring annab ammendava ülevaate finantseerimisvõimalustest neile, kes kavatsevad investeerida Euroopa kinnisvaraturgudele. Uuringu kohaselt arvab 75 protsenti vastajatest, et kinnisvara finantseerimise huvi on viimase aastaga säilinud või kasvanud, teatas KPMG Baltics.

„Vaatamata soodsatele oludele suhtuvad mõned pangad veidi kõhklevalt kinnisvarainvesteeringuteks mõeldud laenudesse turgudel, kus on esinenud rohkem probleemseid laene ning investeeringute turul on näha isegi kerget suunda allapoole,“ ütles KPMG partner Andrea Sartori, kes on KPMG Kesk- ja Ida-Euroopa kinnisvaravaldkonna juht ja juhtis uuringu läbiviimist.

„Kuigi uuringus ei osalenud Eestis ja Baltikumis tegutsevad pangad, on Euroopa majanduskeskkonnal oluline mõju Eestile kui väikesele avatud majandusele. Eesti pangad on üldiselt valmis finantseerima ärikinnisvara oste ja arendusi, eelistades tugeva rahavooga projekte, samas kui eluasemeturu arenduste puhul kasutatakse järjest rohkem ka alternatiivseid finantseerimisallikaid,“ märkis KPMG Baltics OÜ partner ja juhatuse liige Eero Kaup.

Kuigi Kesk- ja Ida-Euroopa tehingud moodustavad vaid väikese osa KPMG uuringus vaadeldud tehingutest on piirkonnal oluline kasvupotentsiaal.

„Esimesel poolaastal kasvas kinnisvarainvesteeringute maht piirkonnas 50 protsenti,“ märkis Sartori, kelle sõnul on liidrikohal Poola, mille arvele langes 40 protsenti Kesk- ja Ida-Euroopa esimese poolaasta kinnisvarainvesteeringute mahust. Vaatamata majandussanktsioonidele kasvas investeeringute maht ka Venemaal, tervelt 46 protsenti.

Analüüs leiab, et 2016. aasta esimesel poolel langesid võrreldes eelmise aasta sama ajaga investeeringud Euroopa kinnisvaraturul. Seda kõike vaatamata Euroopa soodsatele makromajanduslikele oludele – keskmine SKP kasv oli 2015. aastal 2,5 protsenti – headele finantseerimistingimustele, Euroopa Keskpanga varaostukavale ja madalatele intressimääradele.

KPMG raport märgib, et mõned Euroopa suurimad kinnisvaraturud nagu Ühendkuningriik ja Saksamaa tegid tänavuse aasta esimeses pooles läbi kinnisvaratehingute mahu languse, samas kui Soomes ja Rootsis oli aastakasv ligikaudu 30 protsenti. Sealjuures on toimivate laenude osakaal Rootsis 98 protsenti – näitaja, milleni küündis Euroopas veel vaid Ühendkuningriik.

Sartori seletab turgude liikumist Hiina aeglustunud majanduskasvuga, mis mõjutab Mandri-Euroopa majandusaktiivsust. Saab näha, millist mõju avaldab Brexit Euroopa majandusele, kinnisvarainvesteeringutele ja nende finantseerimisele.

Paeparki kerkib AS Merko Ehituse kolmas tornmaja

18.10.2016 Tõnu Toompark

AS Merko Ehitus on käivitanud Tallinnas Lasnamäe linnaosas asuva Paepargi korteriarenduse kolmanda tornmaja ehituse aadressil Paepargi 53. Arendusprojekti kõige merepoolsem 14-korruseline 60 korteriga hoone valmib 2017. aasta lõpuks.

Paepargi korteriarendusprojekt (merko.ee/paepargitornid) hõlmab kokku kolme 14-korruselist maja aadressidel Paepargi 49, 51 ja 53. 2015. aasta detsembris valminud esimeses majas on müüdud kõik korterid, 2017. aasta kevadel valmivas majas on saadaval alla kümne korteri. Kortermajade ümber on rajatud parklad ja haljastus ning kõnniteed, mis viivad mugavalt Pae pargi terviserajale, mänguväljakutele ja jalakäijate sillale.

B-energiaklassiga tornmaja korterite energiasäästlikkuse tagab vesipõrandaküte ja soojustagastusega sundventilatsioon. Korterid on väga hea helikindlusega nii sise- kui välismüra suhtes ning ilmastiku eest pakuvad kaitset rõdude lükandklaasid. Kortermaja kõrgeima, 14. korruse eksklusiivsetel korteritel on kõrged laed, eriti suured rõdud, suurepärased vaated ning jahutussüsteem. Hoonete arhitekt on AB Luhse & Tuhal ning sisearhitektide Eerik Olle ja Ahti Peetersoo. Koduostja saab valida erinevate elu- ja vannitoa siseviimistluspakettide vahel, korterite ruutmeetri hind jääb vahemikku 1750–2375 eurot.

Heakorrastatud Paepargi tiigi ümbrusesse on Merko rajanud tervikliku rohelise elukeskkonna, kuhu rajatud uued korterid on saanud koduks sadadele peredele. Parima kvaliteedi tagamiseks haldab Merko arenduse kõiki etappe: kavandamine, projekteerimine, ehitamine, müük ja garantiiaegne teenindus.

Kinnisvarakool & koolitus: Andmepõhine kinnisvaraanalüüs praktikas

Koolitus “Kinnisvara korrashoid avalikus sektoris” 28/09/2016 Tartus

18.10.2016 Margot Toompark

Tartus toimub 28/09/2016 koolitus Kinnisvara korrashoid avalikus sektoris. Koolitust viib läbi Reminet OÜ juhatuse liige Kaia Kirs.

Koolitus „Kinnisvara korrashoid avalikus sektoris“ annab ülevaate korrashoiu põhialustest, kinnisvara omaniku ja tema esindaja rollidest, ülesannest ja väljakutsetest.

Koolitusel tutvustatakse kinnisvarakorrashoiu strateegiaid, informatsiooni juhtimise põhimõtteid ja antakse juhiseid varahalduse strateegia väljatöötamiseks oma asutuses ja praktilisi soovitusi selle elluviimiseks.

Koolitus toimub Tartus TÜ Raamatukogus, W. Struve tänav 1, kolmapäeval 28/09/2016, kell 13.00-18.00.

Lisateave ja registreerumine

Registreeru koolitusele: +372 525 6655, kool@kinnisvarakool.ee või kodulehel.

Margot Toompark
Kinnisvarakool OÜ
Koolituste müük ja korraldus
+372 525 6655
kool@kinnisvarakool.ee
www.kinnisvarakool.ee

Kinnisvarakool: Kasutusluba ja selle taotlemine

Кредит на ремонт жилья – плюсы и минусы

18.10.2016 Mihkel Külaots

Примерно через каждые пять-семь лет желательно задумываться о ремонте квартиры или дома. Одной из возможностей для финансирования может стать кредит. Какие положительные и отрицательные аспекты связаны с привлечением кредита на обустройство и ремонт жилья?

Как лучше финансировать ремонт: кредит или сбережения?

Даже мелкий ремонт эстетически освежает атмосферу в доме и может увеличить стоимость вашей недвижимости. При отсутствии необходимой суммы поможет малый кредит, который позволит вам сделать ремонт полностью и быстрее, чем, если бы вы сами откладывали на него деньги. Малый кредит поможет и в том случае, если вы не хотите тратить свои сбережения. При использовании кредита его выплата распределяется на небольшие суммы, которые не оказывают столь значительного влияния на финансовое состояние, как единовременная выплата серьезной суммы денег.

В то же время следует учитывать тот факт, что, получив новый кредит, ваша возможность в ближайшее время воспользоваться еще одним займом уменьшится. Поэтому следует детально обдумать свои планы и финансовые перспективы на будущие пять лет.

В пользу сбережений говорит то обстоятельство, что вы сможете быстро приступить к ремонту, а по окончании ремонта ваши финансовые обязательства не вырастут. И все же следует помнить, что необходимо иметь сбережения сроком на три-шесть месяцев для покрытия непредвиденных расходов.

Плюсы ремонта в кредит

Малый кредит позволяет сделать ремонт полностью и быстрее, чем, если бы вы сами откладывали на него деньги.
С привлечением дополнительного финансирования вы сможете реализовать свои планы более качественно, например, воспользовавшись для воплощения своих идей услугами дизайнера или помощью строителей.
Произведенные работы могут увеличить ценность недвижимости и ее привлекательность для будущих покупателей.
Некоторые обновления способствуют повышению комфортности и энергоэффективности дома: например, утепление внешней стены или обновление отопительной системы.
Условия малого кредита достаточно гибкие, поэтому вы можете использовать его для осуществления как небольших ремонтных работ, так и для более масштабной переделки.

Минусы ремонта в кредит

Не все изменения повышают стоимость жилья. Например, слишком специфическая перепланировка может наоборот снизить стоимость дома. Поэтому весь проект при продаже дома может стать причиной снижения цены и возникновения других препятствий.
В случае ремонта с помощью кредита может показаться, что у вас много денег. В такой ситуации стоимость всего проекта может возрасти.
Подумайте, хотите ли вы жить в реновируемом жилье как минимум до конца периода кредитования. Если вы планируете продать дом раньше, следует найти возможность погасить раньше и кредит. В худшем случае вы можете попасть в ситуацию, при которой вы продадите свою недвижимость, но продолжите выплачивать кредит, некогда полученный на ремонт.
На всякий случай продумайте и черный сценарий – что случится, если вы неожиданно потеряете работу. Следует составить запасной план по выплате кредита и в сложных обстоятельствах.

Кредит – это обязательство

До подачи заявки о малом кредите проанализируйте свои доходы и финансовые обязательства, а также просчитайте, сможете ли вы каждый месяц делать необходимые выплаты. Если вы твердо намерены взять малый кредит, сначала выясните все свои возможности. Мы советуем воспользоваться для этого калькулятором ежемесячных платежей по малому кредиту. Максимальная сумма малого кредита зависит от ваших доходов и имеющихся обязательств.

Если вы – кредитоспособный клиент, то, ходатайствуя у банка о малом кредите, вы получите положительное решение уже через несколько дней.

Однако следует учитывать то, что процентная ставка по такому кредиту выше, чем по жилищному и ипотечному кредиту.

Михкель Кюлаотс
журналист

Kinnisvarakool & koolitus: ehitise dokumenteerimise vajalikkus

Statistika: keskmise palga eest saab rohkem korteri ruutmeetreid

18.10.2016 Tõnu Toompark

Eesti keskmise kuu netopalga eest on võimalik osta 0,9 m² Eesti keskmise tehinguhinnaga korteriomandit. Viimase aasta jooksul on keskmise sissetuleku ja korteritehingu hinna suhe pisut tarbija jaoks paranenud. Aasta tagasi sai Eesti keskmise palga eest 0,8 m² keskmise tehinguhinnaga korteriomandit.

Tallinnas, kus palgatase on kõrgem, on hiinnad veel kõrgemad. Tallinlane saab keskmise netopalga eest soetada 0,7 m² Tallinna keskmise tehinguhinnaga korteriomandit. Tallinna keskmise palga ja korteriomandi tehinguhinna suhe 0,6-0,7 on püsinud juba 5 aastat. Teisisõnu on selle aja jooksul kinnisvara tehinguhinnad küll kasvanud, kuid hind sissetuleku suhtes on püsinud sama. Selline püsiv palga-hinna suhe on kindlasti üks teguritest, mis on soosinud järjepidevat korteritehingute arvu kasvu.

Tallinnast märksa soodsam on korterihind sissetuleku suhtes Pärnus. Pärnu keskmise netosissetuleku eest saab ostja 1,0 m² Pärnus keskmise tehinguhinnaga korteriomandit. Siin aga peab arvestama, et Pärnu tehingute keskmine hind on Tallinnast vähem mõjutatud uusarendusest. Teisisõnu saab pärnakas osta sissetuleku vastu küll suurema korteri, kuid selle kvaliteet on ka madalam.

Tartlaste sissetuleku ja korteritehingu hinna suhe on Pärnust madalam, kuid Tallinnast kõrgem. Tartu keskmise palga eest saab viimaste aastate jooksul osta stabiilselt 0,7-0,7 m² korteripinda.

Kõigi graafikute vaatamiseks kliki siin: KINNISVARATURG GRAAFIKUTES!

Soovid nõustamist siin kommentaaris toodud või muudel kinnisvaravaldkonna teemadel? Kontakteeru palun +372 525 9703 või tonu@adaur.ee (Tõnu Toompark).

Tõnu Toompark on Adaur Grupp OÜ ja Kinnisvarakool OÜ juhatuse liige ning Eesti Kinnisvarafirmade Liidu (EKFL) ja Eesti Omanike Keskliidu juhatuse liige.

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark

5 põhisuunda kinnisvara turunduses

17.10.2016 Domus Kinnisvara

Kinnisvaraturg on üks äärmiselt keeruline turg. Toitu ja vett vajame iga päev, samuti riideid. Kodu me aga iga päev ei osta. Üldiselt ainult üks kord elus.

Kui vaatame enda ümber, siis pea igal pool keegi midagi ehitab. Ühel hetkel tahetakse selle eest ka raha saada, mis omakorda tähendab seda, et see kõik tuleb maha müüa. Tänases olukorras, kus pakkumusi on palju ja seinast-seina, peetakse olelusvõitlust, kes võidab, kes kaotab, sest müüa tahavad kõik. Leib tuleb ju igapäevaselt lauale tuua.

Mis tuuled siis ikkagi puhuvad ja millised need suunad võiksid olla?

Jutusta lugu– Kõige parem moodus müüa on jutustada lugu. Inimene seob selle enda tunnete ja mõtetega ning alateadvuses on ta loonud endale kujutluspildi, kuidas ta end selles näeb. Loo isiklik seos objekti ja inimese vahel. See, kes end selles loos ära tunneb on ka tõenäolisem ostja.

Sisuturundus– Sisuturundus on jätkuvalt kõrgel kohal turunduses. See on hea koht, kus oma lugu realiseerida ning oskuslikult müügitekstiks keerata.

Sotsiaalmeedia– Facebook on uus kinnisvaraportaal. Teada-tuntud tõde, et reklaamida tuleb seal, kus on sinu kliendid. Ühe Eestis tehtud uuringu tulemus ütleb, et 79% inimestest otsib informatsiooni internetist. Ilmselt pole see ka eriline uudis. Nad leiavad endale vajaliku info lisaks otsingumootoritele uudiskirjadest, blogidest, foorumitest ja ettevõtete kodulehtedelt. Hea uudis on see, et Facebook on selles nimekirjas kõrgel kohal. Ka kinnisvara ostjad on Facebookis. Kui panna otsingusse kinnisvara, siis leiame kümneid Facebooki gruppe, kus keegi müüb või ostab või üürib kinnisvara ja sealne reageering on tavaliselt silmapilkne.

Ilusad pildid– Kuidas siis sotsiaalmeedias kinnisvara müüa? Inimestele meeldivad ilusad pildid ja lühikesed ning löövad tekstid. Loo emotsioon ja nii lihtne see ongi!

Videod– Jätkuvalt on põhirõhk liikuval pildid. Nüüd kui uus nutipõlvkond on suureks saanud ning tarbivad meediat järjest rohkem, siis keegi neist ei ole enam valmis lugema kuiva teksti. Kõik peab saama öeldud 15 sekundiga. Erilist tähelepanu saavad 360kraadi videod ning virtuaaltuurid ja –reaalsus.

Tallinn otsib ruumilahendust peatänava ja mere vahelisele alale

17.10.2016 Tallinn.ee

Tallinna linnavalitsus koostöös Eesti Arhitektuurikeskuse, Eesti Arhitektide Liidu ja Eesti Kultuurkapitaliga kuulutas välja ideekonkursi plaanitava tulevase peatänava ja mere vahelisele ala kolme tänava ruumilise lahenduse leidmiseks.

Arhitektuurivõistluse „Meri peatänava äärde“ eesmärk on parandada plaanitava peatänava ning mere ja sadamaala vahelist liikumiskeskkonda, tekitades kohalikele elanikele ja külalistele kutsuva ja hästi läbitava avaliku ruumi.

Ideekonkursiga soovitakse leida parim ruumiline, planeeringuline ja liikluslahendus Mere puiesteele, Hobujaama tänavale koos Paadi tänavaga ja Maneeži tänava pikendusele, mis tõstaks jalgsi ja jalgrattaga liikujate keskkonna uuele kvalitatiivsele tasemele ning avaks sadamapiirkonna linnakeskusele.

Ideekonkursi auhinnafondi suurus on kokku 30 000 eurot, võitja saab 15 000 eurot. Ideekonkursile saab pakkumisi esitada 12. jaanuari õhtuni.

Projekt on kaasrahastatav Euroopa Ühtekuuluvusfondist.

Kinnisvarakool: Kohaliku omavalitsuse õigused

Nordeconil valmis Tallinnas Arsenali keskus

17.10.2016 Tõnu Toompark

Põhja-Tallinnas Erika ja Tööstuse tänava nurgal valmis ligi 7 miljoni euro eest kaasaegne ja tänapäevastele nõudmistele vastavate poe- ja teeninduspindadega vaba aja keskus. Tsaariaegse punastest tellistest tehasehoone ümberehituse käigus tuli päevavalgele nii ohtlikke kemikaale kui lõhkeainet. Keskus avatakse külastajatele 27. oktoobril kell 13.00.

„Vanast hoonest uue tegemine on tihti keerulisem kui nullist alustamine – ka Arsenali keskuse ehitus pakkus Nordeconile mitmeid üllatusi,“ sõnas Nordecon ASi juhatuse esimees Jaano Vink. „Ehituse käigus leidsime hoonest väga palju ohtlikku, kuid oli ka positiivset – näiteks katuse kandva puitkonstruktsiooni üllatavalt hea seisukord, mistõttu pidime seda vaid üksikutes kohtades proteesima. Taaskord õnnestus meil ehitajana kogeda, et kogu projekti koostööpartnerid olid vastutulelikud ja kiiresti reageerivad oma ala professionaalid, nii püsis ka töö graafikus ning varsti avatakse Põhja-Tallinna suurim ning põneva arhitektuuriga kaasaegne vaba aja keskus.“

„Ehitusprotsessi ajal leidsime nii mõndagi huvitavat,“ täpsustas Nordecon ASi projektijuht Oleg Kaas. „Erika 4 hoone lammutamisel avastasime kolmandal korrusel lukustatud ukse tagant hüljatud keemialabori. Riiulid olid kemikaale, ampulle ja seadmeid täis, nagu oleks töö just pooleli jäänud,“ rääkis Oleg Kaas. „Kokku leidsime ehitusobjektilt kanistrites 5 liitrit elavhõbedat, paarsada liitrit soolhapet ning maa seest ka mürske. Kemikaalid utiliseerisime vastavalt seadustele, mürsud aitas objektilt eemaldada Päästeamet.“

Oleg Kaasi sõnul ilmnes ehituse käigus teisigi ohtlikke elemente. „1960. aastatel silikaattellistest ehitatud katlamaja oli seestpoolt isoleeritud asbestiga – sel ajal täiesti tavaline. Asbesti ja ka vanade eterniidist katusekatete nõuetekohane utiliseerimine nõudis erilist tähelepanu ning ka suuri kulutusi,“ lausus Oleg Kaas. „Tööstuse tänava poolsest hoonest lammutasime enamuse, alles jäi vaid kaks kandvat seina – ühte neist on näha keskusest seest, teist Tööstuse tänavalt. Selleks aga, et taastada alles jäetud telliskivifassaadid võimalikult autentselt, sorteerisime lammutatud varemetest välja ligi 12 000 telliskivi ning kasutasime neid uuesti.“

„Omaette ülesandeks osutus vanade hoonete ning uute osade ühildamine üheks tervikuks, kuna kõik liite- ja vett tõkestavad sõlmed nõuavad erilist tähelepanu ning professionaalset teostamist,“ lausus Oleg Kaas. „Kahe vana hoone kandvatesse seintesse on lõigatud ligikaudu 70 suurt, umbes 4×4 m ava. Konstruktiivselt on see keeruline ülesanne, kus korraga käivad nii lõikamis-, lõhkumis- kui ehitustööd. See õnnestus väga hästi ja õigeaegselt tänu heale koostööle projekteerijaga Civen OÜ ja alltöövõtjaga Kenomer OÜ.“

„Ajaloo ning tänapäeva ühendamine Arsenali keskuses üheks tervikuks õnnestus tänu suurepärasele koostööle tellijaga – Aadu Oja Arsenal Centre OÜ-st ja nende esindaja tehnilistes küsimustes Gunnar Sanderkoff. Samuti pean kiitma omaniku järelevalvet teostanud Ehituskorralduse OÜ-d ja Jaanus Rohtlat professionaalse lähenemise eest. Sujuva koostöö tagasid ka nauditava lahenduse autorid, arhitektid Jaan Port, Markus Nimik, Katrin Kaevats ja Neeme Tiimus PIN arhitektibüroost,“ lisas Oleg Kaas.

Nordeconi kontsern (www.nordecon.com) hõlmab ettevõtteid, mis on keskendunud hoonete ja rajatiste ehitamise projektijuhtimisele ja peatöövõtule. Geograafiliselt tegutsevad kontserni ettevõtted Eestis, Ukrainas, Soomes ja Rootsis. Kontserni emaettevõte Nordecon AS on registreeritud ja asub Tallinnas, Eestis. Kontserni kuulub lisaks emaettevõttele üle 10 tütarettevõtte. Kontserni 2015. aasta konsolideeritud müügitulu oli 145,5 miljonit eurot. Nordeconi kontsern annab hetkel tööd ligi 700 inimesele. Alates 18.05.2006 on emaettevõtte aktsiad noteeritud NASDAQ OMX Tallinna Börsi põhinimekirjas.

Kinnisvarakool & koolitus: praktilise klienditeeninduse ABC

LHV hakkab pakkuma kodulaenu

17.10.2016 Tõnu Toompark

AS-i LHV Group tütarettevõte AS LHV Pank toob alates tänasest turule erakliendile mõeldud kodulaenu.

Seni on LHV pakkunud eraisikutele küll laenu kinnisvara tagatisel, kuid nüüd plaanib pank alustada kodulaenu laiemat pakkumist ühe põhitootena.

LHV Panga juhatuse esimehe Erki Kilu sõnul võimaldab kodulaenu lisandumine pakkuda klientidele terviklikku pangateenust. „Kodulaen on klientide jaoks väga oluline krediiditoode ja üks põhilisi teenuseid, mida inimesed pangalt vajavad. Soovime seda oma klientidele pakkuda,“ ütles LHV Panga juhatuse esimees Erki Kilu. „Meil on täna rohkem kui 80 000 eraisikust klienti ja loodame, et tänane samm võimaldab suuremal hulgal klientidel valida LHV enda kodupangaks,“ lisas Kilu.

„Kuna keskendume oma pangateenustega aktiivsetele ja ettevõtlikele inimestele, siis erineb LHV kodulaen teistest turul pakutavatest paindlikkuse poolest. Pakume oma klientidele võimalust kodulaenu tasuta ennetähtaegselt tagasi maksta ja vajadusel võtta maksepuhkust. Hakkame laenu väljastama turutingimustel ja teeme hea krediidivõimega klientidele hea hinnaga pakkumise,“ lisas Kilu.

Uus laenuportfell on LHV Pangal plaanis rahastada kogutud hoiuste arvelt. Pank on ehitanud üles sisemise võimekuse seda toodet headel tingimustel pakkuda ja seda toetab ka kogutud hoiuste hind. Panga jaoks võimaldab kvaliteetne kodulaenu portfell teenida investorite poolt loodetud pikaajalist stabiilset intressitulu.

Poolaasta seisuga ületasid klientide hoiused LHV Pangas laenuportfelli suurust 218 miljoni euro võrra. Klientide hoiuste kogumaht oli 683 miljonit eurot. Laenuportfelli suurus oli aga 465 miljonit eurot, millest jaelaenude maht oli 108 miljonit eurot. Erki Kilu hinnangul on kodulaenu portfellil potentsiaali kasvada üheks peamiseks krediidi alamportfelliks.

LHV pakub kodulaenu alates tänasest. Tingimused laenu taotlemiseks ja täiendav info on leitav aadressil lhv.ee/kodulaen. Oma soovi saab jätta internetis ning kodulaenu taotlemiseks ei pea olema LHV klient.

Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvaramaakleri täiendkoolitus

Ministeeriumide ühishoone ehitus jõudis sarikapeoni

17.10.2016 Tõnu Toompark

Täna peeti Tallinnas ministeeriumide ühishoone sarikapidu, millega tähistati maja maksimaalse kõrguse saavutamist. Piduliku sündmuse eesmärgiks oli kostitada ehitajaid, et vastavalt rahvapärimusele tagada seeläbi hoonele hea õnn ja luua head suhted majavaimuga. Sarikapärja tõid hoone katuselt alla Riigi Kinnisvara ASi (RKAS) juhatuse esimees Urmas Somelar, OÜ Fund Ehitus tegevdirektor Eiki Rump ja Rahandusministeeriumi haldusosakonna juhataja Merilin-Siret Sahku.

RKAS sõlmis 2014. aasta novembris ministeeriumide ühishoone rajamiseks ehitustööde kontsessiooni lepingu osaühinguga 2Torni, kes rajab riigiasutustele kaasaegse, energiasäästliku ja optimeeritud pinnakasutusega büroohoone. Ühishoone võimaldab riigil era- ja avaliku sektori koostöös kümne aasta jooksul kokku hoida ligi 7 miljonit eurot.

Rahandusministeeriumi, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi, Sotsiaalministeeriumi ning Justiitsministeeriumi ühishoone ehitatakse Tallinnasse Suur-Ameerika 1 ja Väike-Ameerika 2 kinnistule Rahandusministeeriumi endise hoone asemele.

Seni ministeeriumide kasutuses olev ligi 20 000 ruutmeetrit ebaefektiivselt kasutatud ja kõrge energiatarbega büroopind väheneb 16 000 ruutmeetrini. Hoone valmides väheneb ministeeriumide kasutatav pind umbes 20% ning energiatarve väheneb ligi 70% võrra. RKASi eesmärk on suurendada riigi kinnisvara kasutamise efektiivsust ja selle üks olulisemaid eesmärke on mahu vähendamine.

Ühishoone ehitustööd kestavad kuni 2017. aasta suveni.

Kinnisvarakool: Tööstressiga toimetulek koolitus

Saa teada, mis toimub kinnisvarauturul

14.10.2016 Tõnu Toompark

Adaur.ee on portaal, kus ilmub kõige rohkem kinnisvarauudiseid päevas.

Kajastamist leiavad nii turuanalüüsid kui muud aktuaalsed teemad. Sõna saavad juristid, maaklerid, analüütikud, arendajad, hindajad…

Kui soovid uudiste kokkuvõtet oma meilile, pane meiliaadress kirja ja saadame Sulle värsked kinnisvarauudised iga päev meilile.

[subscribe2]

Kinnisvarakool: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark

Uus Maa turuülevaade 09-2016

14.10.2016 Tõnu Toompark

Eesti

Septembrikuus tehinguaktiivsus veidi kahanes, mis on ka mõistetav, sest augustis sõlmiti palju ostu-müügilepinguid, mille toimumine oli suve keskel, puhkuste ajal juba plaani võetud. Sellest hoollimata oli september sügiseselt aktiivne ning võrreldes mulluse sama ajaga tehinguaktiivsus kasvas.

Maa-ameti andmetel toimus üle Eesti 4075 kinnisvara ostu-müügitehingut, mis on augustist 3,2% vähem. Võrreldes 2015. aasta septembriga kasvas sõlmitud tehingute hulk 6,3%.

Allikas: Maa-amet

Tallinn

Erinevalt kogu Eestist, sõlmitud kinnisvaratehingute hulk Tallinnas septembris kergelt kasvas. Maa-ameti andmetel vahetas omanikku 1231 objekti, mis on augustist 0,7% enam. Aastataguse septembriga võrreldes kasvas tehinguaktiivsus aga 12,1%.

Korteriturg mõnevõrra aeglustus. Septembris müüdi 787 korterit (augustis 816), mille ruutmeetri mediaanhind saavutas 1601 eurot. Kui kuuga kasvas antud näitaja 2,9%, siis aastaga 9,6%.

Linnaosade kaupa olid korterite keskmised mediaanhinnad ja nende liikumised järgnevad:

– Haabersti: 1521 €/m2. Muutus võrreldes augustiga +10,6%* ja aastaga +13,7%*.
– Kadriorg: 2454 €/m2. Muutus võrreldes augustiga -1,1% ja aastaga +49%**.
– Kalamaja: 2026 €/m2. Muutus võrreldes augustiga -4,2% ja aastaga -0,6%.
– Kesklinn: 2097 €/m2. Muutus võrreldes augustiga +3,8% ja aastaga +3,1%.
– Kristiine: 1675 €/m2. Muutus võrreldes augustiga +1,7% ja aastaga +3,2%.
– Lasnamäe: 1341 €/m2. Muutus võrreldes augustiga +0,7% ja aastaga +10,3%*.
– Mustamäe: 1418 €/m2. Muutus võrreldes augustiga +3% ja aastaga +2,2%.
– Nõmme: 1782 €/m2. Muutus võrreldes augustiga +12,7%* ja aastaga +21,6%*.
– Pirita: 1871 €/m2. Muutus võrreldes augustiga +14,9%* ja aastaga +16,9%*.
– Põhja-Tallinn: 1762 €/m2. Muutus võrreldes augustiga +3,6% ja aastaga +20,4%*.
– Vanalinn: 2694 €/m2. Muutus võrreldes augustiga +10,8%* ja aastaga -21%*.
* Suuri hinnakõikumisi põhjustab tehingute struktuur – nii tehingute arv kui ka kallima või odavama hinnaklassi, näiteks uusarenduste ja väikese üldpinnaga renoveeritud, kallima ruutmeetrihinnaga korterite hulk tehingute koguarvust.

** 2015. aasta septembris toimus Kadriorus keskmisest oluliselt odavama hinnatasemega korterite kobartehing seotud osapoolte vahel..

Eramuid ja suvilaid müüdi septembris 32 (augustis 33) ning hoonestamata elamukrunte 10 (augustis 9).

Tartu

Tartu kinnisvaraturg oli ostuaktiivsuselt septembris veidi vaiksem. Maa-ameti andmeil leidis aset 201 ostu-müügitehingut, mis on 14,8% augusti tulemusest vähem. Aastataguse ajaga võrreldes toimus aga 16,6% langus.

Kommentaariks eelmisele lõigule: Kui tehingute hulk Tartus on tavapärasest kõrgemal tasemel, on selle taga olnud reeglina uued korterid, mille ostu-müügilepinguid „kobaratena“ sõlmitakse. Nii oli see ka augustis. Sellele lisandus ka hulk neid kortereid, mis osteti enne kooliaasta algust tudengile.

Kuna septembriks sai suurem ralli läbi, toimus korteriturul langus ning müüdi 156 korterit (augustis 190), mille ruutmeetri mediaanhinnaks kujunes 1153 eurot. Kui kuuga langes antud näitaja 9,6%, siis aastaga 8,8%. Muide, ka aasta tagasi andsid septembri kinnisvaraturul tooni uued korterid.

Eramuid ja suvilaid müüdi 15 (augustis 17) ning hoonestamata elamukrunte 7 (augustis 2).

Ida-Virumaa

Vastupidiselt kogu Eestile tehingute aktiivsus Ida-Virumaal septembris kasvas. Maa-ameti andmetel toimus 342 kinnisvara ostu-müügitehingut, mis on augusti omast 20% suurem tulemus. Mulluse septembriga võrreldes kasvas tehinguaktiivsus 8,9%.

Tehingute arvu kasvule aitasid kaasa eelkõige suuremate linnade korteriturud. Narvas müüdi 68 korterit (augustis 47), mille ruutmeetri mediaanhinnaks kujunes 432 eurot. Kui kuuga langes antud näitaja 2,4%, siis aastaga 5,5%.

Kohtla-Järvel müüdi 65 korterit (augustis 66), mille ruutmeetri mediaanhinnaks kujunes 83 eurot. Võrreldes augustiga langes hinnatase 1,5%, aastataguse septembriga võrrelduna kasvas see aga 5,1%.

Jõhvis müüdi 29 korterit (augustis 20), mille ruutmeetri mediaanhinnaks kujunes 279 eurot. Kui kuu võrdluses kasvas tehingute põhjal kujunev hinnatase 17,5%, siis aasta võrdluses 25,7%. Nagu ikka – väikestel kinnisvaraturgudel, kus igal tehingul suur kaal, on suured protsentuaalsed muutused tavapärased.

Jõhvis müüdi ka 2 maja (augustis 5) ning 1 elamukrunt.

Pärnu

Septembrikuine Pärnu kinnisvaraturg oli tehingute sõlmimise poolest ja aasta keskmist taset arvesse võttes aktiivne. Maa-ameti andmetel toimus 121 ostu-müügitehingut, mis on augustist 4,7% vähem. Aastavõrdluses kasvas sõlmitud tehingute hulk 45,8%.

Kortereid müüdi 89 (augustis 91) ning nende ruutmeetri mediaanhinnaks tuli 992 eurot. Võrreldes augustiga kasvas hinnatase 3,7% ning aastaga 21%.

Eramuid müüdi 8 (augustis 13) ning hoonestamata elamukrunte 4 (augustis 3).

Viljandi

Viljandi kinnisvaraturg jätkas septembris kiirel tempol. Maa-ameti andmetel toimus 43 ostu-müügitehingut, mis on 4,9% augustist enam. Võrreldes aastataguse ajaga kasvas sõlmitud tehingute hulk 22,9%. Aktiivsus tuli eelkõige eramute ja muu otstarbega maatükkid4e müügist.

Kortereid müüdi 24 (augustis 31), mille ruutmeetri mediaanhinnaks kujunes 661 eurot. Kui kuuga kasvas hinnatase 14,2%, siis aastaga kasvas see 36,9%. Nagu väikelinnades ikka, on suured protsentuaalsed muutused loomulikud.

Eramuid müüdi 9 (augustis 3).

Rakvere

Rakvere kinnisvaraturg oli septembris aktiivne ning seda ka aasta lõikes. Maa-ameti andmeil toimus 32 ostu-müügitehingut, mis on augustist 3,2% enam. Aastavõrdluses kasvas tehinguaktiivsus 6,7%.

Kortereid müüdi 25 (augustis 23), mille ruutmeetri mediaanhinnaks kujunes 624 eurot. Kui augustiga võrreldes kasvas hinnatase 25,9%, siis aastaga 18,4%. Suure protsentuaalse kasvu taga on keskmisest enam müüdud kallimad ja ka uued korterid.

Eramuid müüdi 3 (augustis 4).

Kuressaare

Kuressaares toimus maa-ameti statistika kohaselt septembrikuu jooksul 27 kinnisvara ostu-müügitehingut, mis on aasta lõikes täiesti korralik tulemus. Võrreldes augustiga kasvas tehingute hulk 3,8% ja mulluse septembriga 50%.

Kortereid müüdi 16 (augustis samuti 16), mille ruutmeetri mediaanhinnaks kujunes 823 eurot. Võrreldes augustiga kasvas antud näitaja 2%, samas aastaga 22,7%.

Eramuid müüdi 7 (augustis 3) ning hoonestamata elamukrunte 1 (augustis samuti 1).

Haapsalu

Ka Haapsalus oli kinnisvaraturg sarnaselt enamike tähtsamate keskustega aktiivne. Maa-ameti andmetel toimus 30 ostu-müügitehingut, mis on täpselt sama augustiga, kuid 15,4% enam kui mullu septembris.

Kortereid müüdi 21 (augustis 26) ning nende ruutmeetri mediaanhinnaks kujunes 548 eurot. Kui augustiga võrreldes kasvas hinnatase 22,4%, siis aastaga 10,9%.

Eramuid müüdi 3 (augustis 0).

Artikli allikas on
Uus Maa

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvara hindamise ABC

KV.EE: Tallinna korterimüüjatel õnnestus hindu kergitada

14.10.2016 Tõnu Toompark

Tallinna korterituru tehingute arv on kõrge ja hinnad kasvavad. Majanduslikud tegurid soosivad kinnisvaratehingute tegemist ja see hoiab korterite hinnad stabiilses tõusutrendis, analüüsib pealinna elamispindade sektoris toimuvat portaali KV.EE juhataja Tarvo Teslon.

Tallinna korteritehingute 2016 III kvartal üllatas märgatava hinnatõusuga. Korterite ostu-müügitehingute keskmine hind oli septembris maa-ameti andmetel 1689 €/m². See on aastatagusest 8,0% enam. Tallinna korterite müügipakkumiste keskmine hind portaalis KV.EE oli samal ajal 1906 €/m² ehk eelmisest aastast 3,4% kõrgemal.

„Viimase pooleteise aasta jooksul on Tallinna korterite hindades olnud teatav anomaalia. Korterite pakkumishinnad portaalis KV.EE on järjepanu vaikses 3-4-protsendilises tempos tõusnud. Korterite tehinguhinnad aga seisid 2015. aasta algusest kuni käesoleva aasta keskpaigani ühe koha peal paigal,“ tõi välja Tarvo Teslon. „Vägisi tundub, et kinnisvaramüüjatel on juba pikemat aega olnud tahtmine hindu kergitada ja nüüd lõpuks on see õnnestunud.“

Hindade kasv ei ole vähendanud inimeste võimekust uut eluaset soetada. Kinnisvarahindade kõrval on kerkinud sissetulekud. Samuti peab arvestama, et tööhõive on kõrge ehk palgateenijaid on suhteliselt palju. See omakorda kasvatab potentsiaalset kinnisvaraturul tehingut teha võivate inimeste hulka.

„Kinnisvaratehingute tegemine on otseselt seotud sissetulekute taseme ja kinnisvarahindadega. Tänases majanduskeskkonnas loob tehingutele omakorda positiivse fooni soodne intressimäär ja pankade mõistlik eluasemelaenude väljastamise poliitika. Lisaks soosib koduostu tehingute tegemist lai korterite pakkumine ehk suur valikuvõimalus. Tallinnas pakuti portaalis KV.EE septembris päeva keskmisena müügiks üle 5600 korteri,“ kirjeldas Tarvo Teslon olukorda.

Tuleviku arengud korterite hindade osas sõltuvad paljus üldisest majanduskeskkonnast. Eeldades, et olulisi muutusi majanduskeskkonnas aset ei leia, võib oodata stabiilselt kõrget tehingute arvu ja mõõduka hinnatõusu jätkumist.

„Olukorras, kus tehinguid tehakse aktiivselt ja koduostjate sissetulek kasvab, ei ole põhjust arvata, et hinnatrend praeguselt kursilt mujale pöördub,“ võttis Tarvo Teslon prognoosid kokku.

Kinnisvarakool & koolitus: korteriühistu revisionikomisjoni töö korraldamine

Rikkaks üüriäris: Kas väljaüürimiseks osta korter, mis vajab remonti?

14.10.2016 Tõnu Toompark

Käsiraamatu “Korter üürile – närvesööv hobi või rikkuse allikas?” autor ja Kinnisvarakool OÜ üürikoolituse lektor Tõnu Toompark annab nõu üüriäri teemadel.

Üüriinvestor peab väljaüürimiseks sobilikku korterit ostes otsustama, kas ta soetab korteri, mis on koheselt väljaüürimiseks valmis? Või korteri, kus enne üürniku leidmist tuleb teha remont?

Valik üürileandmiseks remontivajava või remonditud korteri ostmise vahel sõltub eelkõige üüriinvestori isiklikest majanduslikest valikutest.

Väljaüürimiseks sobiliku korteri valiku juures on oluliseks mõtlemise kohaks, kas üürileandja on võimeline tegema mõistliku aja jooksul mõistlike kuludega mõistlikul tasemel remonti?

Kui üürileandjal on see võimekus olemas, tasub mõelda remontivajava korteri ostmisele ja ostuprotsessis nõuda korteri müüjalt hinna langetamist.

Paljus on tegemist matemaatikaga, kus üürileandja/investor peab arvutama, kas remontivajava korteri ostuhind ja remondikulu on rohkem või vähem väärt kui juba remonditud ja väljaüürimiseks sobilik korter.

Üürileandjale on projekt otstarbekas, kui ta maksab remontivajava korteri eest summa, millele remondikulu lisades on tegemist väiksema summaga, kui osta juba remonditud korter. Seejuures peab üüriinvestor silmas pidama, et üürikorteri remontimise projekti juhtimisele kulub aega ja aeg on teadupärast raha.

Kindlasti peab üürileandja-investor arvestama sellega, et üürikorteri remont nõuab lisaressurssi. Siin on mõtlemise kohaks, kas investoril on see lisakulutuse ressurss ehk eelkõige raha olemas?

Kui lisaraha peab laenama, tuleb seda tõenäoliselt teha tavapärase kinnisvaralaenu intressimäärast kõrgema ehk kallima intressimääraga.

Üürileandja peab arvestama ka sellega, et remondiperioodi jooksul tuleb investoril tasuda pangalaenu, kuid sissetulevat rahavoogu üüritulu näol tal veel ei ole.

Loe rohkem praktilisi nõuandeid, kuidas eluruumide üüriäris edukas olla käsiraamatust “Korter üürile – närvesööv hobi või rikkuse allikas?“, mille autorid on kinnisvaraanalüütik Tõnu Toompark ja jurist Evi Hindpere või tule Kinnisvarakool OÜ koolitusele.