Adaur.ee: kinnisvaraturu uudised, analüüsid ja ülevaated

Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvaraturundus

Kinnisvarakool & koolitus: ehitise dokumenteerimise vajalikkus

Kinnisvarakool: Planeerimis-ehitusvaldkonna spetsialisti täiendõppeprogramm

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri stardiprogramm

Kõrged hinnaootused muutsid Tallinna korterituru passiivseks

12.09.2016 Tõnu Toompark

Aprillis langes Tallinna korteritehingute arv võrreldes märtsiga 8%, pea sama suur on langus ka tehingutes ka võrreldes mulluse aprilliga. Hinnad on samas peale pikka seisakut liikunud taas pisut ülespoole.

Tänavu aprillis tehti Tallinnas Maa-ameti tehingute andmebaasi kohaselt 753 korteritehingut, mida on 66 vähem kui märtsis. Kui võrrelda tänavust aastat möödunud aastaga, siis toona oli aprilli tehingute arv 7,1% tänavusest suurem. Ka oli mullust märtsi ja aprilli võrreldes seis praegusega võrreldes vastupidine ning toimus hoopis tehingute arvu pea 10% kasv.

Center Kinnisvara tegevjuht Christian Ayrer: „Tavaliselt toimub kevadel turu aktiviseerumine ning inimesed hakkavad rohkem mõtlema uue kodu peale. Seetõttu on aprillis toimunud tehingute arvu langus võrreldes märtsikuu või ka mulluse aprilliga tähelepanuväärne. Kuna 1. kvartal oli mullusega võrreldes tehingute poolest üsna suures plussis, ei julge täna veel pikemat langust prognoosida, kuigi signaalid turu jahenemisest on olemas. Eeskätt on selle taga pikalt väga kõrgel püsinud hind – hea ja odava pensionisamba soetamise aeg tundub läbi saavat.“

Tehingute arvu languse kõrval ongi olulisim muutus taas tõusma hakanud hind. Kui viimased viis kvartalit on keskmine ruutmeetrihind Tallinnas püsinud sisuliselt 1550 euro juures, siis nüüd on see tõusnud 1581 euroni. Ayreri sõnul on selle taga peamiselt uusarendustega tehtavata tehingute suur osakaal, kus hind ongi kõrgem. „Vana paneelmaja korteri hind on tegelikult juba pikemat aega paigal seisnud ning toimunud hinnatõus on pigem statistiline ning tingitud uusarenduste osakaalu suurenemisest,“ selgitas Ayrer. „Samas on hinnaootused jätkanud tõusmist, samal ajal kui reaalne hinnatase on paigal olnud. Turu aktiivsuse langus tähendab, et korterimüüjad on sunnitud ka oma hinnaootusi kärpima, siis taastub ka aktiivsus tehingutes.“

Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvara müügikoolitus

Инвестиционная компания Урмаса Сыырумаа построит вблизи Кадриорга три жилых дома башенного типа

12.09.2016 Tõnu Toompark

U.S. Invest AS построит на границе Кадриорга, центра города и Сикупилли три 13-этажных жилых дома башенного типа под названием Skyline, уникальное местоположение которых предоставит обширный вид на старый город и море жильцам каждой квартиры.

Первая башня Skyline будет готова осенью 2017 года, а вторая и третья соответственно во второй половине 2018 и 2019 года. В каждой башне будет по 47 квартир с большими балконами и просторной планировкой, а на первом этаже коммерческие площади. Парковка расположится на подземном и первом этаже.

По словам руководителя по маркетингу U.S. Invest Андера Сыырумаа подходящее расположение Skyline рядом с EAS предоставит жильцам удобный доступ в парк Кадриорг и быстрое соединение с сердцем города, что делает его привлекательным для людей, которые жаждут как обилия зелени, так и городской суеты.

«Skyline подойдет как для семей, так и молодых людей», – сказал Сыырумаа. – «Так как здания находятся на высоком глинте, то из каждой квартиры открывается обширный вид на сердце города и море, т.е. имеем дело с очень представительной инвестицией в замечательном месте. Во-вторых, здания находятся в достаточном отдалении от городского шума».

Видом можно будет насладиться как из жилой комнаты каждой квартиры, так и с балкона размером около 10 м². Расположенные на верхнем этаже квартиры будут предлагать изумительный вид на все красоты Таллинна не только с балконов, но и с террасы на крыше.

На втором этаже будет построена приватная детская площадка с озеленением, которой смогут пользоваться жильцы всех трех домов, что сделает из них подходящее место проживания и для семей. Через недавно отремонтированный мост Ильвеса за несколько минут можно дойти до парка Кадриорг и насладиться там прогулкой или заняться оздоровительным спортом. В центр города или Юлемисте можно за несколько минут добраться как на своем, так и общественном транспорте. Детский сад Сикупилли расположен в 100 м, а детский сад Кивимурру в 250 м от домов.

Высота жилых домов башенного типа Skyline составит 78 метров от уровня моря. Цена за квадратный метр начинается от 2290 евро. На каждом этаже будет четыре квартиры, две из которых 2-комнатные, а две 4-комнатные. Из четырехкомнатной квартиры поменьше можно будет сделать более просторную 3-комнатную квартиру.

U.S. Invest AS – это основанная на эстонском капитале инвестиционная компания с долгосрочным опытом разработки недвижимости. Крупнейшим объектом недвижимости является квартал Ротерманни площадью 75 000 квадратных метров. Всего были сделаны инвестиции в 150 000 квадратных метров недвижимости, еще 250 000 квадратных метров находятся в стадии разработки. Команда U.S. Invest имеет более чем 18-летний опыт и хорошую репутацию.

Kinnisvarakool & koolitus: Ehituslepingute sõlmimine, muutmine ja lõpetamine

Algab päevinäinud Mustamäe polikliiniku hoone lammutamine

09.09.2016 Tallinn.ee

Tuleval nädalal alustatakse Ehitajate tee 27 asuva Mustamäe polikliiniku lammutustöödega, et samale kohale saaks rajada uue, Mustamäe tervisekeskuse.

Lääne-Tallinna Keskhaigla juhatuse esimees Imbi Moks märkis, et tänavu septembris möödub 45 aastat tol ajal vabariigi suurima polikliiniku avamisest. „1970. aastatel paistis Mustamäe polikliinik silma nii teenuste rohkuse kui moodsa aparatuuri poolest. Jääme lootma, et Mustamäe tervisekeskusest saab tollasele polikliinikule vääriline järeltulija,“ sõnas ta.

Nüüdseks aga ajahambast räsitud Mustamäe polikliiniku lammutamine algab esmaspäeval, 12. septembri keskpäeval. Kell 12 peavad polikliinikuhoone ees sel puhul tervituskõnesid ning jagavad oma mälestusi nii Tallinna linnavalitsuse kui ka Lääne-Tallinna Keskhaigla esindajad. Kuulama on oodatud kõik huvilised.

Tallinna abilinnapea Merike Martinsoni sõnul on rõõm tõdeda, et mustamäelaste soov, mis aastaid tagasi ka küsitlustes väljendus, on tegelikkuseks saamas. „Vana hoone lammutamisest kasvab ju välja uus ja tänapäevana tervisekeskus. Uut hoonet, kus kõrvuti perearsti ja eriarsti teenustega ka taastusravi võimalused, on Mustamäele väga vaja“, ütles Martinson.

Polikliinikuhoone lammutamistööd võtavad aega kaks kuud. Seejärel saab alustada uue Mustamäe tervisekeskuse ehitamisega. Keskus valmib plaanide järgi 2017. aasta lõpus.

Mustamäe tervisekeskuse projekteerimis- ja ehitustöid teeb ehitusfirma Rand&Tuulberg AS. Lääne-Tallinna Keskhaigla on uue tervisekeskuse rajamiseks taotlenud toetust Euroopa Liidu Regionaalarengu Fondist.

Kinnisvarakool: Tööstressiga toimetulek koolitus

Hea aeglane majanduskasv?

09.09.2016 Mihkel Nestor

Täpsemad andmed sisemajanduse kogutoodangu kohta selle aasta teises kvartalis, ei muutnud küll oluliselt hinnangut majanduskasvu suurusele, kuid kasvu allikad peegeldavad positiivseid signaale majanduses.

Eksport ja investeeringud suurenemas

Neljapäeval avaldas Statistikaamet täpsemad andmed majanduskasvu kohta selle aasta teises kvartalis ja revideeris ka varasemate perioodide numbreid. Kui varasemalt on analüütikud avaldanud imestust Eesti majanduskasvu hüplikkuse üle, siis värskendatud statistika põhjal ongi kasv mõnevõrra sujuvam olnud. Revisjoni tulemusena tõusis 2015. aasta napp 1,1 protsendine SKP kasv 1,4 protsendini, 2014. aasta number korrigeeriti protsendikümnendiku võrra madalamaks ja 2012. aasta äkiline 5,2% pea protsendi võrra väiksemaks. Muutusid ka selle aasta numbrid: uuendatud andmete põhjal kasvas majandus 2016. aasta I kvartalis võrreldes eelmise aasta sama ajaga 1,5% ja II kvartalis 0,8%.

Joonis 1. SKP reaalkasv komponentide lõikes 2016. aasta II kvartalis võrreldes (v.e.a., %)

Kuigi II kvartali 0,8 protsendine kasv tundub esmapilgul kasin, siis vaadates selle numbri kujunemist, ei ole olukord üldsegi halb. Niivõrd madala kasvu tõi kaasa väga suureks kärisenud kaubavahetuse puudujääk. Kui püsihindades suurenes Eesti eksport II kvartalis korraliku 4,1% võrra, siis import koguni 8,8%. Importi suurendas enim elektroonikatoodete, metallide ja mootorsõidukite sisseveo kasv, millest kaks esimest on oluliseks tootmissisendiks Eesti eksportivatele ettevõtetele. Ka suur autode sisseveo kasv jääb ilmselt pigem ühekordseks sündmuseks. Kui impordi suurenemine oleks jäänud samale tasemele ekspordiga, oleks Eesti majandus II kvartalis teinud tugeva kasvu. Tublisti suurenes seejuures nii kaupade kui teenuste eksport – vastavalt 3,9 ja 4,5 protsenti. Teenuste eksport kasvas viimati nii kiiresti 2014. aastal, kaupade eksport 2015. aasta esimeses kvartalis.

Pärast kaheksat järjestikust kvartalit langust suurenes lõpuks 5,4% võrra ka kapitali mahutus põhivarasse ehk kauaoodatud investeeringud. Investeeringute peatsele tõusule oli viidanud juba aasta alguses hoogustunud kapitalikaupade import ja ettevõtete laenamisaktiivsuse kasv. Statistikaameti andmetel vähenesid küll valitsemis¬sektori investeeringud, kuid kasvu panustas tugevalt kinnisvara soetamine majapidamiste poolt, samuti ettevõtete investeeringud hoonetesse ja rajatistesse ning masinatesse ja seadmetesse. Varasema perioodi revideerimise tulemusena selgus ka, et investeeringute vähenemine on juba mitu kvartalit järjest sujuvalt pidurdunud.

Küll tuleb tõdeda, et statistika tõlgendamine valmistab sellel korral analüütikutele parajalt peavalu. Kui SKP arvestuses ettevõtete investeeringud suurenesid, siis eelmisel reedel avaldatud ettevõtlus-sektori kvartaalsed andmed näitasid hoopis nende 5,2% suurust langust. Seejuures vähenesid investeeringud hoonete ja rajatiste soetamiseks 14% ning investeeringud masinatesse ja seadme-tesse 12%. Statistikaamet selgitab vastuolulisi andmeid metoodiliste erinevustega kahe näitaja arvutamisel. Nii võetakse SKP statistikas lisaks põhivarana kasutatavate masinate soetamisele arvesse ka nende müüki, mis võrreldes 2015. aastaga oluliselt vähenes. Lisaks ei kajasta SKP statistika maatükkide soetamist ettevõtete poolt investeeringuna, mis kvartaalses ettevõtlus-statistikas investeeringuid tublisti vähendas. Niivõrd suur erinevus kahe näitaja vahel on siiski harukordne ja muudab SKP prognoosimise äärmiselt keerukaks.

Majanduskasvu pidurdas energiasektor

Hinnates sisemajanduse kogutoodangut tootmise meetodil ehk ettevõtlussektorites loodud lisandväärtuse põhjal, paistab silma energiasektori suur langus. Võrreldes eelmise aasta sama ajaga kahanes oluliselt nii elektri- ja soojusettevõtete kui mäetööstuse lisandväärtus. Kahe peale kokku vähendasid tegevusalad SKP kasvu pea protsendi võrra. Elektrienergia ja soojusvarustuse tegevusalal vähenes loodud lisandväärtus eelmise aastaga võrreldes 28%. Ka mäetööstuses kahanes lisand¬väärtus enam kui veerandi võrra, mida põhjustab madala naftahinna mõju põlevkivitööstusele. SKP kasvu panustas negatiivselt ka kinnisvaraalane tegevus, mille lisand¬väärtus jooksev¬hindades küll suurenes, kuid hinnakasvuga korrigeeritud andmetel langes.

Suurima panuse majanduskasvu andis info- ja side tegevusala, seda just tänu programmeerimis- ja infotegevuste lisandväärtuse kiirele kasvule. Teises kvartalis suutsid need tegevusalad tõepoolest oma müügitulu pea kolmandiku võrra kasvatada, samas kui kulud suurenesid vaid napi 5% võrra. IT valdkonna panus Eesti majandusse on ajas pidevalt kasvanud: kui 2005. aastal loodi sektoris vaid 1% kogu majanduses loodud lisandväärtusest, siis 2010. aastal 2% ning 2015. aastal 3,4%.

Suuruselt teine panus SKP kasvu II kvartalis tuli jpõllu- ja metsamajanduse ning kalanduse sektorist, mis põllumajandustootjate kehva seisu arvesse võttes on ehk mõneti üllatav. Võrreldes eelmise aastaga, suurenes sektoris loodud lisandväärtus 18%. Tugeva panuse SKP kasvu andsid veel jae- ja hulgikaubanduse tegevusala ning haldus- ja abitegevused, mille alla kuuluvad näiteks turismibürood, renditeenuste pakkujad, turvafirmad jt. Ehk kõige üllatavam oli suur lisandväärtuse kasv veonduse ja laonduse alal, mida on räsinud Venemaa transiidi pidev vähenemine. Kvartaalse ettevõtlusstatistika põhjal sektori lisandväärtus II kvartalis hoopis langes, mistõttu peitub erinevus taas ilmselt statistilistes nüanssides.

Kasvamist jätkas ka tööjõukulude osatähtsus SKPs, mis eelmise aasta II kvartali 48 protsendilt ligi 50 protsendini jõudis. Kiire palgakasv on märkimisväärselt tõstnud tööjõu ühikukulu, mis eelmise aasta II kvartaliga võrreldes suurenes 6,4%. Et SKP kasvas aeglasemalt kui hõivatute ja töötatud tundide arv, siis vähenesid ka tootlikkuse näitajad nii hõivatu kui ka töötatud tunni kohta.

Mihkel Nestor
SEB majandusanalüütik

Majanduse tasakaalustamatused arvatust väiksemad

09.09.2016 Madis Aben

Korrigeeritud andmetel kasvas Eesti sisemajanduse kogutoodang teises kvartalis aastases võrdluses 0,8 protsenti. See jääb oluliselt alla Eesti kasvupotentsiaalile ning on tingitud eelkõige nõrgast nõudluskeskkonnast, mis on majanduskriisi pärand. Täpsustatud andmetel vähenes teises kvartalis oluliselt palgatulu ja kapitalitulu vaheline ebatasakaal ja taastus investeeringute ning ekspordi kasv.

Eestit ümbritsev majanduskeskkond on endiselt nõrk. Euroopa Liidu majandus küll kasvab mõõduka kiirusega, kuid hinnatõusu puudumine ning jätkuvalt allapoole korrigeeritavad inflatsiooniootused näitavad, et kogunõudlus jääb majanduse pakkumispotentsiaalile endiselt alla. Kergelt negatiivsed intressimäärad ka pikemaajaliste võlakirjade puhul viitavad asjaolule, et nõudluse taastumise ootused on pikaks ajaks väga madalad ning ettevõtete investeerimishuvi jääb ilma täiendavate nõudluse kasvu toetavate meetmeteta tagasihoidlikuks.

Eestis on palgatulu kasv majanduskasvuga võrreldes endiselt väga kiire, kuid selle kasvutempo alaneb. Eratarbimise kasvutempo on samuti olnud kiire, kuid selle kasvutempo on viimastel kvartalitel alanenud sissetulekute kasvust kiiremini. See viitab elanike tarbimisjulguse vähenemisele ehk säästumäära kasvule. Kiire sissetulekute kasvu ja hinnalanguse tingimustes on säästumäära kasv arusaadav, kuna paljud majapidamised peavad oma laenukoormust endiselt liiga kõrgeks. Samas on elanike säästumäär tõusnud ajalooliselt väga kõrgele tasemele ning niigi nõrgas nõudluskeskkonnas tähendab see ettevõtete jaoks tagasihoidlikke müügikäibeid, mis omakorda pärsib nende investeerimishuvi.

Aegridade täpsustamise tulemusena selgus, et palgatulu ennakkasv ettevõtete kasumite ees on aastatel 2013–2014 olnud seni arvatust oluliselt väiksem. See tähendab, et järsu kohandumise riskid tööturul on seni kardetust väiksemad. 2015. aastal see tasakaalustamatus praegustel andmetel taas süvenes, kuid enne täiendavatel andmeallikatel põhinevat täpsustust järgmisel sügisel on selle usaldusväärsust raske hinnata.

Esimese poolaasta tulemuste põhjal on selge, et nii 2016. kui ka 2017. aasta majanduskasv jääb kevadel prognoositust oluliselt madalamaks. Uue majandusprognoosi avaldab rahandusministeerium järgmise nädala neljapäeval.

Madis Aben

Rahandusministeeriumi fiskaalpoliitika osakonna analüütik

Kolm soovitust, kuidas korteriostjast ilma jääda

09.09.2016 Tõnu Toompark

Eestlastele meeldib kinnisvara omada, mis tähendab, et tihti on kolmekümnendaks eluaastaks inimesed jõudnud juba mitu korda kortereid osta ja müüa. Enamasti usaldavad inimesed selle tegevuse valdkonnas kogenud asjatundjate kätte, aga võib ka ise proovida ning vaadata, kuidas välja tuleb.

Siinkohal kolm soovitust, mida jälgides on kindel, et müügiperiood ei jää liiga lühikeseks ning jõuate harjuda mõttega, et peate ühel hetkel oma kodu võtmed kellelegi teisele ulatama:

Detailid pole olulised! Potentsiaalsed ostjad ostavad ikkagi ju tervikut, mitte üksikuid detaile? Kindlasti piisab neile igakuiste kommunaalkulude puhul vaid suurusjärgust, sest kes see ikka viitsib varasematesse arvetesse süveneda. Ja kui sind pole kunagi huvitanud oma korteriühistu tegemised, remondiplaanid, laenukoormus jms pisiasjad, siis kindlasti ei huvita see ka potentsiaalseid ostjaid.
Ära korista korterit! Kõik tahavad näha sinu kaisukarusid ja musti nõusid. Kõik huvilised tahavad näha, kuidas siin elu tegelikult oleks – kuidas sobivad tolmurullid voodi ette ja porijäljed esikusse. Juba piltide tegemise ajal tasub seda põhimõtet jälgida, et saada pildile see täiuslik argine elukeskkond, mis Su kodus valitseb, sest eks uued omanikudki hakkavad seal oma tavalist elu elama.
Foto on kõik! Tee pildid kindlasti kalasilma objektiiviga ja töötle nii nagu oskad! See, et kohapeale tulles on korter palju pisem, ei loe midagi. Oluline on ikka pilt, mida pärast sotsiaalmeedias jagada saad, sest noh, kui tihti need sõbrad ikka külla tulevad? Katsu fotosid tehes valida ka sellised pildistamisnurgad, et mingil juhul ei oleks võimalik aru saada korteri põhiplaanist või sellest, mis kus asub. Heaks nipiks on ka üksikute mööbliesemete, mitte terve toa pildistamine. Kui juhuslikult jääb pildile mõni aken, siis katsu nii teha, et sellest välja näha poleks. Ostma tullakse ju konkreetset korterit, mitte tänavat! Ja vannitoas käib WC-poti kaas üleval ka pildistamise ajal, eksole?

Kas need soovitused töötavad? Muidugi. Need aitavad müügiperioodi hoida mõnusalt pikalt ning kui veab, ei pea sa oma armastatud pesa võtmeid üldse kellelegi üle andma. Testitud loendamatu arvu isehakanud kinnisvaravahendajate poolt.

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvara hindamise ABC

Koolitus “Kinnisvara korrashoid avalikus sektoris” toimub 20/09/2016 Tallinnas

09.09.2016 Margot Toompark

Tallinnas toimub 18/05/2016 koolitus “Kinnisvara korrashoid avalikus sektoris“. Koolitust viib läbi Reminet OÜ juhatuse liige Kaia Kirs.

Koolitusel „Kinnisvara korrashoid avalikus sektoris“ räägitakse korrashoiu põhialustest, kinnisvara omaniku ja tema esindaja rollidest, ülesannest ja väljakutsetest.

Koolitusel tutvustakse kinnisvarakorrashoiu strateegiad, informatsiooni juhtimise põhimõtteid, antakse juhised varahalduse strateegia väljatöötamiseks oma asutuses ning praktilisi soovitusi selle elluviimiseks.

Koolitus on suunatud ametnikele kes tegelevad kinnisvara haldamise ja hooldamisega või puutuvad kokku kinnisvaraga ja kinnisvaratoimingutega. Koolitusele oodatakse ka kõikide ettevõtete haldus- ja hooldusjuhte, tehnikajuhte ja varadega tegelevaid spetsialiste.

Koolitus toimub Tallinnas teisipäeval 20/09/2016 kell 10:00-15:00.

Lisateave ja registreerumine

Registreeru koolitusele: +372 525 6655, kool@kinnisvarakool.ee või kodulehel.

Margot Toompark
Kinnisvarakool OÜ
Koolituste müük ja korraldus
+372 525 6655
kool@kinnisvarakool.ee
www.kinnisvarakool.ee

Kinnisvarakool: Korteriühistu juhtimise õiguslikud alused

Rikkaks üüriäris: Kas üürileantav korter peaks olema sisustatud?

09.09.2016 Tõnu Toompark

Käsiraamatu “Korter üürile – närvesööv hobi või rikkuse allikas?” autor ja Kinnisvarakool OÜ üürikoolituse lektor Tõnu Toompark annab nõu üüriäri teemadel.

Eesti tavatingimustes peab üürnik üürikorterit pigem ajutiseks eluasemeks. Üürnik soovib vabadust ja ta ei taha soetada mööblit, millele üürikorterist lahkumise järel ei pruugi ta kasutust leida. Seetõttu võib julgelt väita, et üürikorter peab olema sisustatud.

Järgmise küsimusena tuleb otsustada, millisel määral üürikorter sisustada. Olemas peab olema kindlasti köögimööbel ja sisseehitatud riidekapid. Samuti peaks olema olemas diivan, diivanilaud, söögilaud toolidega, voodi, telerilaud. Täiendavalt peaks olemas olema külmkapp ja pesumasin, kindlasti valgustid. Soovitavalt võiks olemas olla nõudepesumasin, teler ja tolmuimeja.

Kui eelloetletud nimekirjast on mõni üksik mööblitükk puudu, ei pruugi see osutuda teguriks, mis saab olema üürilepingu sõlmimise takistus. Kui aga olemasoleva mööbli ja muu sisustuse nimekiri kuivab liiga kokku, on üürnikul mõistlik ehk leida pisut kallima hinnaga korter, kus vajalik olemas on.

Rohkema sisustusega korter otseselt üürihinda väga ei tõsta. Küll aitab korralikult korterisisustus üürniku kiiremini leida ja seeläbi hoida korteri tühjana seismise aja ehk vakantsusemäära madalana.

Kindlasti on kusagil üksikud üürnikud, kes soovivad tühja korterit. Näiteks võib tühjast sisustamata korterist olla huvitatud inimene, kes vajab üüripinda maja ehitamise ajaks ja kel on oma mööbel olemas. Siiski on selliseid üürnike leida tõenäoliselt üsna keeruline, ehkki mitte võimatu.

Ei ole ka mõtet üle pingutada – nugade-kahvlite või voodipesu üürikorteri sisustuses pakkumine pikaajalise üüri puhul ei ole mõistlik. Küll on need elemendid olulised korteri lühiajalise väljaüürimise puhul.

Sisustuse kõrval tasub märkida, et väljaüüritav korter peaks olema koristatud ja puhas.

Loe rohkem praktilisi nõuandeid, kuidas eluruumide üüriäris edukas olla käsiraamatust “Korter üürile – närvesööv hobi või rikkuse allikas?“, mille autorid on kinnisvaraanalüütik Tõnu Toompark ja jurist Evi Hindpere või tule Kinnisvarakool OÜ koolitusele.

Kinnisvarakool & koolitus: Eluruumi üürilepingu sõlmimine

Какую квартиру купить студенту?

09.09.2016 Tuuli Elstrok

Студенту, поступившему в высшее учебное заведение, предстоит позаботиться о многом, в том числе и о жилье. Выбор может стоять между родительским домом, общежитием или съемной квартирой, а в некоторых случаях семья решает купить студенту квартиру на время учебы. Ниже мы расскажем о том, что необходимо при этом учитывать.

Маклер из бюро недвижимости Uus Maa Кристина Леэр советует в первую очередь определиться с финансовыми возможностями семьи. После этого маклер сможет предложить подходящие варианты.

«Подумайте, хотите ли вы купить квартиру побольше и сдать другие комнаты, чтобы сразу получать прибыль с аренды, или приобрести одно- или двухкомнатную квартиру, чтобы ребенок в будущем сам решил, что с ней делать», – объяснила Леэр. Если есть возможность, она рекомендует купить квартиру, а не снимать: «Аренда сейчас довольно дорогая, при этом покупка квартиры – это инвестиция в недвижимость: родителям – дополнительная инвестиция к пенсии, молодежи – хоть дополнительный залог, если потом захочется приобрести жилье побольше».

Главный фактор – цена

По словам Кристины Леэр, при покупке квартиры студенту главным фактором является цена. «Чаще всего квартиру студенту покупают его родители, которые следят за тем, чтобы она была ликвидна и через пять-десять лет и не выходила за рамки их бюджета. Это инвестиция, поэтому оценивается качество и ценность недвижимости в долгосрочной перспективе».

Другой важный аспект – это перспектива, то есть то, что планируется делать с квартирой потом: останется ли студент жить в ней, сдадут ли ее в аренду или продадут. На всем прочем – местоположении, дополнительных возможностях и т. д. – поначалу можно сэкономить. «Студенты очень активны, им важно, чтобы в первую очередь рядом с квартирой была хорошая инфраструктура. Например, в Тарту многие студенты живут в Аннелинне, но все учебные здания находятся по другую сторону реки, – сказала Леэр. – Так что местоположение точно не первостепенно».

Получение жилищного кредита

По словам менеджера по продуктам развития бизнеса SEB Эвелин Таммеару, при выдаче кредита SEB исходит из принципа ответственного кредитования, тщательно анализируя доходы и обязательства ходатая и его семьи. «При получении кредита в банке важно, чтобы у клиента имелся стабильный доход, достаточное самофинансирование, а также чтобы обязательства не были слишком большими по отношению к его доходам.

Желательно, чтобы финансовые обязательства составляли менее 30-40 процентов нетто-дохода ходатая. Поскольку доходы и финансовые обязательства у всех разные, каждое ходатайство рассматривается отдельно. Студенты зачастую недостаточно платежеспособны, чтобы взять кредит, и в большинстве случаев его оформляют родители», – добавила Таммеару. Если родители приобретают квартиру своему ребенку, стоит учитывать следующие аспекты:

Если жилищный кредит берется в целях инвестиции, банк предполагает большее самофинансирование. Так, если при обычной покупке жилья (для себя) самофинансирование должно быть не менее 20 процентов от покупной стоимости объекта, то в случае недвижимости, покупаемой в качестве инвестиции, оно должно достигать 40 процентов. «Если у клиента есть одно жилье, то обычно банк рассматривает следующую покупаемую недвижимость как инвестицию», – объяснила Таммеару. Она советует обязательно переспросить в банке, какое самофинансирование требуется в каждом конкретном случае.
Если квартира покупается студенту на время учебы и через три года/пять лет ее планируется сдавать, на это необходимо согласие банка. «Чтобы сдавать в аренду купленный в кредит объект, следует получить согласие банка, потому что он представляет собой имущество, заложенное банку. Арендаторы, возможно, будут заботиться о квартире не так хорошо, как владелец, поэтому состояние выступающей в роли залога недвижимости может ухудшиться. А это снижает стоимость залогового имущества», – объяснила Таммеару.

Туули Эльстрок

журналист

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark

Kesklinna kortermajad saavad turvalisustoetust

08.09.2016 Tallinn.ee

Tallinna Kesklinna korteriühistud ja -ühisused või majaomanikud saavad projekti „Turvaline kodu“ raames taotleda toetust, et muuta hoovid turvalisemaks.

Toetust antakse kortermajade välisustele või väravatele snepper-, taba- ja fonoluku, kaitseriivi vms paigaldamiseks, samuti õue välisvalgustuse, tehniliste valveseadmete, sensorite või infrapunakiirgurite abil töötavate välisvalgustite paigaldamiseks. Toetust võib kasutada ka ohtlike hoovielementide nagu vanad mänguvahendid, pesukuivatuspuud jms eemaldamiseks; hoovi liikluskorraldusvahendite, ohutähiste ja turvapiirete paigaldamiseks või grafiti puhastamiseks.

Toetust antakse kuni 30% projekti maksumusest. Maksimaalne toetus ühe taotleja kohta on kuni 400 eurot.

Taotlus tuleb esitada hiljemalt 30. septembriks aadressile Nunne 18, 15058 Tallinn. Kontaktisik on Kesklinna valitsuse linnakeskkonna osakonna vanemspetsialist Henri Jürlau, tel 645 7212, henri.jyrlau@tallinnlv.ee. Taotlused võib esitada ka digitaalselt allkirjastatuna eelviidatud e-aadressile.

Taotluse peab allkirjastama korteriühistu juhatuse esimees (või volitatud isik) või korteriühisuse poolt määratud valitseja (või volitatud isik) või majaomanik. Projekt tuleb esitada koos asukohaskeemi ja seletuskirjaga, lisades fotod hetkeolukorrast objektil. Esitama peab vähemalt kolm hinnapakkumist kavandatava töö kohta.

Toetuse väljamaksmiseks tuleb toetuse saajal esitada hiljemalt 15. novembriks linnaosa valitsusele projekti kuluaruanne, fotod tehtud töödest ja tööde ülevaatamise akt.

Center Kinnisvara kuuülevaade 08-2016

08.09.2016 Tõnu Toompark

Loe, millised muutused toimusid Tallinna korteriturul augustikuus:

Center Kinnisvara kuuulevaade august 2016

Center Kinnisvara koostab iga kuu esimeses pooles ülevaate Tallinna korteriturul toimuvast.

Statistilised andmed pärinevad Maa-ameti kinnisvaratehingute andmebaasist.

Kinnisvarakool: Kasutusluba ja selle taotlemine

Kinnisvaraekspert: Tallinna kesklinna aktiivsus üllatas

08.09.2016 Christian Ayrer

August oli Tallinna korteriturul väga aktiivne kuu ning tehingute arv kasvas võrreldes juuliga 13%. Suurimaks üllatuseks võib lugeda Kesklinna tehingute arvu enam kui kolmandikulist hüpet, selgub Center Kinnisvara Tallinna korterituru värskest kuuülevaatest.

„Augustikuu tehingute arvu kasv ei tulnud üllatusena, küll aga selle kasvu suurus. Kokkuvõttes on Tallinna korteriturg oma mahult üsna tilluke ning teinekord võib üks uusarendus üldpilti päris palju mõjutada. 13% kasv on siiski nii suur, et paari maja „arvele“ seda kirjutada ei saa, pigem on majanduse üldine seis jälle muutunud inimeste jaoks grammikese soodsamaks.

Teine põhjus on, et müüjate hinnaootused on viimasel ajal muutunud ka realistlikumaks, mis kiirendab müügiprotsessi ja suurendab tehingute arvu. Realistlikumad hinnaootused, usk jätkuvasse kasvõi väiksesse majanduskasvu ja püsiv palgakasv on selline kombinatsioon, mis võib paljude jaoks just praegu kodu soetamise taas aktuaalseks muuta,“ selgitas Center Kinnisvara tegevjuht Christian Ayrer.

„Eriti paistab silma Kesklinna piirkonna tehingute selline kasv. Juba päris pikka aega oli kesklinn pigem langustrendis – hinnad olid kõrgel ning tehingute arv tõmbus koomale. Ostja jaoks olid hindades liiga palju õhku. Nüüd on ilmselt kiire palgakasv hindadele jälle järgi jõudma hakanud,“ ütles Ayrer.

Tänavu augustis tehti Tallinnas kokku 816 korteritehingut. Seda on oluliselt rohkem, kui juulis (725) ning ka möödunud aasta augustis (728). Korterite keskmine ruutmeetrihind oli pärast eelmise kuu hüpet küll väikeses languses (-1%), kuid tulenevalt suurest tehingute arvust kasvas ka korteritehingute kogumaht oluliselt 74,1 mln euroni.

Vaadates tehingute mahu muutust linnaosade kaupa, hakkab silma, et suur tehingute koguarvu tõus ei ole jagunenud ühtlaselt linnaosade vahel, vaid mõnes linnaosas on toimunud ka tehingute arvu langus. Eeskätt väärib märkimist Põhja-Tallinna ja Kristiine tehingute arvu langus.

Kuuülevaates on välja toodud ka viimase poolaasta hinnadünaamika linnaosade kaupa. Selgub, et juulikuine hinnatõus Kesklinna piirkonnas on taas asendunud langusega ning kuue kuu kokkuvõttes on Kesklinna korterid kaotanud 4% oma väärtusest. Poolaasta võrdluses on Kesklinna kõrval langenud vaid Mustamäe keskmine ruutmeetrihind. Haaberstis on hind püsinud kokkuvõttes sisuliselt muutumatuna. Kristiine, Põhja-Tallinna ja Pirita korterihinnad on poolaastaga oluliselt kasvanud.

Tallinnasse Pelguranda kerkib kõrgelamu

08.09.2016 Tõnu Toompark

Põhja-Tallinnasse Pelguranna asumisse aadressile Madala 16 kerkib 2017. aasta lõpuks sihvakas 14 korruseline elamu, millest saab piirkonna moodne maamärk.

„Olemuselt on hoone näol tegemist suurpaneelidest tornelamuga, kuid võrreldes eelkäijatega on korterite planeerimine olnud paindlikum,“ kommenteeris korterite müügiga tegelev Uus Maa Kinnisvarabüroo maakler Sergei Zahharov „Kui traditsioonilises korterelamus on kõigi korruste korterid identsed püstakute kaupa, siis Madala 16 lahendus loob võimaluse paigutada erinevate suurustega kortereid hoone vertikaalteljele teineteisest sõltumatuna. Sedasi saab paigutada väiksemad korterid madalamatele korrustele ja suuremaid, vanalinna vaatega korterid kõrgematele korrustele. Samuti võimaldab selline lahendus liita väiksemaid kortereid üheks suuremaks.“

Sihvakasse, 45 meetrit kõrgesse ja 14-korruselisse elamusse tuleb 88 ühe- kuni neljatoalist korterit. Hoone sokli- ja esimesele korrusele on planeeritud panipaigad kõikide korterite tarbeks. Parkimiskohti rajatakse 109.

Madala 16 arendaja on tuntud ettevõtja Endel Siff, korterite müüki korraldab Uus Maa Kinnisvarabüroo. Korterelamu ehitustööd ning ümbritseva keskkonna korrastamise tähtajaks on 2017. aasta lõpp.

Pelguranna on arenev asum Põhja-Tallinnas Kopli lahe ääres. Tänu kesklinna lähedusele, Stroomi rannale ja värskele mereõhule on piirkonnast saanud üha populaarsem elukoht, mille elanikud näevad ka ise palju vaeva oma elukeskkonna parandamisel. Ehitatud on hulk kaubandus- ja teenindusettevõtteid, korrastatud haljasalasid ja ning rajatud mänguväljakuid.

Vaata lisaks http://madala16.uusmaa.ee/

Vabade ametikohtade arv ületas II kvartalis 9000 piiri

08.09.2016 Statistikaamet

Eesti ettevõtetes, asutustes ja organisatsioonides oli 2016. aasta II kvartalis ligi 9500 vaba ametikohta, teatab Statistikaamet. Viimati ületas vabade ametikohtade arv 9000 piiri 2008. aastal. Vabade ametikohtade arv suurenes eelmise kvartaliga võrreldes 15% ja 2015. aasta II kvartaliga võrreldes 13%.

Vabade ametikohtade määr ehk vabade ametikohtade osatähtsus ametikohtade koguarvus oli 2016. aasta II kvartalis 1,7%, mis oli 0,2 protsendipunkti suurem kui eelmises kvartalis ja 2015. aasta II kvartalis.

Kõige kõrgem vabade ametikohtade määr oli majutuses ja toitlustuses (3,7%), haldus- ja abitegevustes (3,5%) ning info ja side tegevusalal (3,3%), kõige madalam põllumajanduses (0,3%), veevarustusega tegelevatel aladel (0,7%), ehituses (0,8%) ja kinnisvaraalases tegevuses (0,8%).

Ametikohtade koguarv ja vabade ametikohtade arv oli jätkuvalt kõige suurem töötlevas tööstuses ning hulgi- ja jaekaubanduses. Võrreldes 2015. aasta II kvartaliga kasvas vabade ametikohtade arv enim kinnisvaraalases tegevuses, majutuses ja toitlustuses ning elektrienergia tegevusalal. Enim vähenes aastaga vabade ametikohtade arv põllumajanduses, mäetööstuses ja muudes teenindavates tegevustes.

Piirkondlikult asusid vabadest ametikohtadest 70% Harju maakonnas (sh Tallinn), järgnesid Tartu maakond (9%) ja Ida-Viru maakond (5%). Vabade ametikohtade määr oli jätkuvalt kõige kõrgem Harju maakonnas (2,1%) ning madalaim Viljandi (0,7%), Hiiu (0,8%) ja Rapla maakonnas (0,8%).

Vabadest ametikohtadest ligi 7200 ehk 76% olid erasektoris ning ligi 2300 ehk 24% avalikus sektoris. Vabade ametikohtade määr oli 2016. aasta II kvartalis kõrgeim välismaa eraõiguslikele isikutele kuuluvates asutustes (2,5%) ja riigile kuuluvates asutustes (2,1%) ning madalaim Eesti eraõiguslikele isikutele kuuluvates asutustes (1,5%) ning kohalikes omavalitsustes (1,1%).

Tööjõu liikumist iseloomustav tööjõu käive (tööle võetud ja lahkunud töötajate arv kokku) oli 2016. aasta I kvartalis ligi 73 000, mis oli eelmise kvartaliga võrreldes 8% ning 2015. aasta I kvartaliga võrreldes 19% suurem. Võrreldes 2015. aasta I kvartaliga kasvas tööjõu käive kõige enam mäetööstuses, veevarustuse tegevusalal, põllumajanduses, metsanduses ja kalanduses ning info ja side tegevusalal.

Hinnangud põhinevad uuringul „Vabad ametikohad ja tööjõu liikumine“, mida Statistikaamet korraldab alates 2005. aastast. 2016. aastal on valimis 12 603 ettevõtet, asutust ja organisatsiooni ning valikuliselt uuritavate üksuste andmed laiendatakse üldkogumi valikuliselt uuritavale osale igas kihis eraldi. Alates 2016. aasta II kvartalist kasutab Statistikaamet uuringu küsimustike eeltäitmiseks Maksu- ja Tolliameti töötamise registri andmeid.

Vabade ametikohtade arv on kõik kvartali teise kuu 15. kuupäeval olevad vabad ametikohad, s.o vastloodud, vaba või töötaja lahkumise tagajärjel vabaks saav tasustatav ametikoht, millele tööandja otsib aktiivselt sobivat kandidaati väljastpoolt ettevõtet, asutust või organisatsiooni.

Majandus kasvas II kvartalis

08.09.2016 Statistikaamet

Täpsustatud andmetel suurenes Eesti sisemajanduse koguprodukt (SKP) 2016. aasta II kvartalis võrreldes eelmise aasta II kvartaliga 0,8%, teatab Statistikaamet.

II kvartalis oli SKP jooksevhindades 5,3 miljardit eurot. Sesoonselt ja tööpäevade arvuga korrigeeritud SKP suurenes II kvartalis eelmise kvartaliga võrreldes 0,5% ja 2015. aasta II kvartaliga võrreldes 0,6%.

Täpsustatud andmetel olid 2016. aasta II kvartalis Eesti majanduse suurimad pidurdajad energeetika, mäetööstuse ning kinnisvaraalase tegevuse tegevusalad. Energeetika tegevusalal kahanes kõikide energialiikide tootmine. Mäetööstuse tegevusala lisandväärtus langes põhiliselt põlevkivi kaevandamise vähenemise tõttu. Kinnisvaraalane tegevus jooksevhindades küll kasvas, aga hinnakasvu tõttu tegevusala lisandväärtus püsivhindades vähenes.

SKP kasvu panustas 2016. aasta II kvartalis enim info ja side tegevusala, mille lisandväärtus suurenes tänu programmeerimis- ja infotegevuste lisandväärtuse kiirele kasvule. Suure panuse SKP kasvu andsid veel põllumajandus, metsamajandus ja kalapüük ning kaubandus. Kaubanduses kasvas enim jaekaubanduses loodud lisandväärtus, samuti suurenes hulgikaubanduse lisandväärtus.

Eesti majanduse suurima tegevusala, töötleva tööstuse lisandväärtus mõjutas SKP-d positiivselt. II kvartalis suurenesid enam kui pooled töötleva tööstuse tegevusalad. Neist suurimad kasvajad olid elektriseadmete, tekstiili- ja rõivatootmine, samas vähenes oluliselt metall-, elektroonika- ning mineraalsete toodete tootmine.

Kaupade ja teenuste eksport suurenes reaalarvestuses 4,1% peamiselt elektroonikatoodete, elektriseadmete ning puidu ja puittoodete väljaveo kasvu toel. Koguimport kasvas võrreldes eelmise aasta II kvartaliga hinnamõjusid arvesse võttes 8,8%, mis on viimase 14 kvartali suurim kasv. Kaupade ja teenuste importi suurendas enim elektroonikatoodete, mootorsõidukite ja metallide sisseveo kasv.

Netoekspordi osatähtsus SKP-s moodustas 2016. aasta II kvartalis 3,8%.

SKP kasvas aeglasemalt kui hõivatute ja töötatud tundide arv (vastavalt 2,0% ja 2,9%), seega vähenes kogumajanduse tootlikkus nii hõivatu kui ka tunni kohta. Töötaja kohta makstud hüvitised kasvasid tootlikkusest kiiremini ning tööjõu ühikukulu suurenes eelmise aasta II kvartaliga võrreldes 6,4%.

Sisemajanduse nõudlus tugevnes. Reaalarvestuses suurenesid sisenõudluse kõik komponendid peale valitsemissektori lõpptarbimiskulutuste. Elanike lõpptarbimiskulutused suurenesid 3,0%. Enim kasvasid elanike kulutused transpordile, toidukaupadele ja vabale ajale.

Kapitali kogumahutus põhivarasse kasvas 2016. aasta II kvartalis peale langust eelnevas 8 kvartalis hinnamõjusid arvesse võttes 5,4%. Enim suurenesid kodumajapidamiste investeeringud eluruumidesse, samuti mittefinantsettevõtete kapitali kogumahutus põhivarasse – hoonetesse ja rajatistesse ning masinatesse ja seadmetesse. Samal ajal valitsemissektori kapitali kogumahutus põhivarasse vähenes.

Statistikaamet revideeris iga-aastase tavapärase revisjoni käigus aastate 2012–2015 rahvamajanduse näitajaid pakkumise ja kasutamise tabelite ning ettevõtete aastaaruannete põhjal. Samuti avaldati 2016. aasta I kvartali uuendatud andmed. Lisaks eelpooltoodule muudeti 2010. aasta näitajad.

2016. aastal tehtud rahvamajanduse arvepidamise revisjoni ja selle mõju kohta loe täpsemalt siit SKP revisjon 2016