Kinnisvarakool: Planeerimis-ehitusvaldkonna spetsialisti täiendõppeprogramm
Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri stardiprogramm
Kinnisvarakool: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark
Kinnisvarakool & koolitus: Nõuete esitamine ehitise puuduste korral ja müügigarantii rakendamine
 

KV.EE: Harjumaa maa müügipakkumiste hinnad rühivad tõususuunas

Kinnisvaraportaal KV.EEPortaali KV.EE juuli kuus Harjumaal müügiks 2367 maatükki. Maade müügipakkumiste arv püsib enam-vähem aastatagusel tasemel. Küll on kerkinud maade müügipakkumiste hinnad.

Eelmise aasta juuli kuus pakuti Harjumaal müügiks 2346 maatükki. Tänavuseks juuliks on maade müügipakkumine kasvanud 1% võrra 2367 pakkumisele.

Harjumaa maade suurimad piirkonnad on pakkumiste arvu järjestuses Harku vald, Tallinna linn ja Rae vald. Neis suurima pakkumiste arvuga piirkonnas on pakkumishinnad kasvanud 7-8%, Tallinnas koguni 18% võrra.

Harjumaa maade müügipakkumiste keskmine hind oli juuli kuus portaali KV.EE andmetel 46 €/m², Tallinnas aga 162 €/m².

Vaata lähemalt, mis toimub kinnisvaraturul portaalist KV.EE.

Maa müügipakkumiste keskmine arv ja selle muutus, tk Maa müügipakkumiste keskmine hind ja selle muutus, €/m²
  07/2015 07/2016 Muutus, % 07/2015 07/2016 Muutus, %
Anija vald 17 16 -6% 2 NA
Harjumaa 2 346 2 367 1% 43 46 6%
Harku vald 416 381 -8% 23 24 8%
Jõelähtme vald 147 131 -11% 15 16 12%
Keila 17 18 6% 38 33 -13%
Keila vald 146 149 2% 17 17 0%
Kernu vald 17 18 6% 7 7 0%
Kiili vald 45 54 20% 13 14 15%
Kose vald 61 60 -2% 14 11 -19%
Kuusalu vald 92 94 2% 9 7 -16%
Loksa NA 5 NA
Maardu 60 49 -18% 34 34 0%
Nissi NA 16 NA
Padise vald 52 29 -44% 2 4 86%
Paldiski 51 50 -2% 17 17 0%
Raasiku vald 35 68 94% 10 8 -20%
Rae vald 276 246 -11% 30 33 7%
Saku vald 140 170 21% 16 21 31%
Saue 10 12 20% 45 38 -16%
Saue vald 197 196 -1% 21 18 -18%
Tallinn 392 375 -4% 138 162 18%
Vasalemma vald NA 2 7 250%
Viimsi vald 175 251 43% 52 52 1%
 
Eesti 4 109 3 826 -7% 33 35 7%
Harjumaa 2 346 2 367 1% 43 46 6%
Narva 11 13 18% 49 37 -24%
Pärnu 22 24 9% 85 75 -12%
Tallinn 392 375 -4% 138 162 18%
Tartu 192 70 -64% 41 29 -28%

Maa müüugipakkumiste keskmine hind portaalis KV.EE

Kinnisvarakool & koolitus: praktilise klienditeeninduse ABC

Elva korteriturg kogub hoogu

Domus KinnisvaraKauni loodusega ümbritsetud Elva on tuntud oma järvede, metsaparkide ja matkaradade poolest. Linnale lisavad salapära ning unikaalsust ka 20. sajandist pärit puitsuvilad, mille verandasid ja torne kaunistavad peened ornamendid. Idüllilise väikelinna pärl on restaureeritud raudteejaam, mis on võetud ka arhitektuurimälestisena kaitse alla. Elva on paik, mis sobib elamiseks neile, kes hindavad lisaks looduse lähedusele ka väikelinnale kohast vaikust ja turvalisust.

Valdavalt soetatakse Elva linnas kortereid. Peamiseks põhjuseks võib olla asjaolu, et kortereid on soodsam üleval pidada, kui elamuid. 2016. aasta II kvartali seisuga on Elva linna korteritehingute keskmine ruutmeetrihind võrreldes möödunud aastaga tõusnud ning ka tehingute arv on jõudsalt kasvanud. Eelmisel aastal tehti II kvartali seisuga Elva linna korteriomanditega 23 tehingut, mis on 8 tehingut vähem, kui käesoleva aasta II kvartali 31 tehingut.

Elva linna tehingute statistika

Joonis 1. Elva linna tehingute statistika. Allikas: Maa-ameti tehinguinfo

Jooniselt on näha 2013. aastal alanud keskmise hinna mõningase hinnatõusu haripunkt saabus 2015. aastal. 2015. aastast on keskmine hind Elva linnas olnud stabiilne. Mediaan Elva linnas näitab aga tõusu, mis omakorda näitab seda, et tehinguid on tehtud kõrgemate keskmiste hindadega.

Märkimisväärne on asjaolu, et 2016 aasta II kvartali seisuga on tehtud sisuliselt sama palju tehinguid kui 2013 ja 2014 aastatel terve aasta peale kokku. Kui 2016. aasta III ja IV kvartal toovad samasuguse tulemuse, siis on 2016. aasta Elva linna tehingumaht ületatud kahekordselt võrreldes 2013 ja 2014. aasta tehingumahtudega. Eelnevast võib ennustada Elva linna korteriturul viimaste aastate kõrgeimat keskmist hinda käesoleva aasta lõpuks.

2016. aasta tehingud Elva linna korteriomanditega on suures osas olnud 3-toaliste korteritega, mis on valdavalt olnud heas seisukorras. 1-toalised ning 4-toalised korterid on vähematraktiivsed. Sellest nähtub, et Elva linnas ostavad kortereid peamiselt väiksemad pered, kelle jaoks on 3-toalised 55-70 m2 korterid optimaalse suurusega.

Hetkel on Elva linnas pakkumises 17 korterit hinnavahemikus 17 000 – 61 000 €. Hinnaga kuni 30 000 € on võimalik soetada korter puumajas ning valdavalt on selles hinnaklassis pakkumisel renoveerimist vajavad korterid. Üle 30 000 € maksavad korterid, mis on enamjaolt mugavustega – keskküttega paneel- või kivimajad. Müügipakkumiste ruutmeetrihinnad on võrdlemisi ebaühtlased, jäädes 457-1089 €/m2 vahemikku.

Elva linna pakkumises olevate korterite hinnastatistika

Joonis 2. Elva linna pakkumises olevate korterite statistika. Allikas: kv.ee

Kv.ee andmetele tuginedes, on Elva linna korterituru keskmine pakkumiste ruutmeetrihind tõusnud viimaste aastate lõikes jõudsalt. Eelmiste aastate keskmise kõrgeima hinna saavutas Elva korteriturg 2015. a II kvartalis, mil keskmine hind oli 660 €/m2. Sealjuures oli eelmainitud perioodi tehtud tehingute keskmine 599 €/m2. Seni kõige kõrgem müügipakkumiste keskmine hind saavutati käesoleva aasta II kvartali lõpuks, milleks on 680 €/m2. 2016. aasta II kvartali seisuga on tehingute hinnakeskmine 612 €/m2, mis tähendab, et tehingute keskmine hind on suurel kasvuteel.

Kokkuvõttes on Elva linna korteriturul märgata hinnatõusu. Tehingute keskmine ruutmeetri hind on kasvanud võrreldes eelmise aastaga 2.2 %. Hinnatõusust nähtub, et Elva korteriturg on atraktiivsem kui möödunud aastatel. Ka Elva linna rahvaarv on alates 2014. aastast taas stabiilselt tõusnud. Peamiseks põhjuseks võib olla tugevate tööandjate nagu Enics Eesti AS ja Saint-Gobain Glass Estonia SE tegutsemine Elva linnas.

Võib järeldada, et Elva linn on muutunud üha atraktiivsemaks paigaks, kuhu rajada oma kodu.

Kinnisvarakool & koolitus: Nõuete esitamine ehitise puuduste korral ja müügigarantii rakendamine

Valmis Reidi tee uuendatud eskiisprojekt

TallinnValminud on Reidi tee uus eskiisprojekt, mida on varakevadise ideekorje ja avalike arutelude käigus linnakodanike poolt tehtud ettepanekute põhjal esialgsega võrreldes oluliselt täiendatud. Eskiisi uuemad joonised on kõigile huvilistele kättesaadavad kodulehel: http://kprojekt.ee/reidi-tee/.

Uues projektis on näiteks autoliiklusele määratud ala 12 meetrit kitsam võrreldes veebruarikuise eskiisiga. Rannapromenaadi ääres on 15-20 meetri laiune haljasala, kuhu on plaanis rajada ka kõrghaljastust. Autotee, sealjuures ka Russalka ristmik, on viidud merest võimalikult eemale, et seeläbi kujundada mereäärsest alast veelgi laiem terviklik promenaadiala koos kergliiklusteede, haljastuse ja mitmekesiste vaba aja veetmise võimalustega. Jalakäijate ja jalgratturite ülekäiguteed on muudetud sujuvamaks ning lisatud on ülekäigukohti, et tagada parem ühendus linna kvartalite ja rannapromenaadi vahel. Palju poleemikat tekitanud ülekäik Kadrioru pargi ja Russalka vahel on uuendatud eskiisis taastatud.

Abilinnapea linnapea kohustes Taavi Aasa sõnul on tallinlaste suur huvi Reidi tee vastu täiesti mõistetav. Aga valdavalt meedia kaudu esitatud kriitika peaks siiski lähtuma kõige värskemast informatsioonist. „Siiani loeme lehtedest kriitilisi arvamusi Reidi tee projekti kohta, mida illustreerivad juba ammu aegunud eskiisprojekti põhjal tehtud skeemid. Sellisele kriitikale on väga raske vastata, sest mitmeidki kriitikat põhjustanud aspekte enam eskiisprojektis polegi, meedias aga ilmuvad need aeg-ajalt uuesti välja“ ütles Taavi Aas. Eskiisi uuemad joonised on kõigile huvilistele kättesaadavad kodulehel: http://kprojekt.ee/reidi-tee/.

„Reidi tee rajamise peamisi eesmärke on, et autode liikumine sadamasse ja sadamast linna oleks sujuv. Narva maantee ja teiste piirkonna tänavatele paralleelse suuna rajamine loob eelduse Tallinna uue peatänava sünniks. Seoses Reidi teega on palju räägitud Russalka ristmikust. Kogu projekti tuleks aga vaadata tervikuna. Uus tänav hakkab kulgema paljuski täna tühermaana seisval alal, mis aitab sellesse piirkonda elu tuua ja luua kutsuva ja mõnusa linnaruumi. Reidi tee, kui uue tänava loomine, on kehtestatud Paljassaare ja Russalka vahelise ranna-ala üldplaneeringuga,“ lisas Aas.

Mis puutub Tõnis Paltsi ideesse viia kogu Reidi tee tunnelisse, siis täna töösolev Reidi tee projekt lähtub Paljassaare ja Russalka vahelise ranna-ala üldplaneeringust, mis kehtestati ajal kui Tõnis Palts oli ise Tallinna linnapea. Üldplaneeringus on, tõsi küll, ette nähtud tunnel, kuid maapinnale planeeritud tänav oma liikluslahenduste ja sõiduradadega, on oma mahult sarnane tänasele. Seega, maapealne ruum näeks ikkagi välja selline nagu ta täna ette on nähtud, lihtsalt tunnel oleks veel lisaks. Uue tee tunnelisse viimine oleks tulnud ka ligi kaks korda kallim – üle 50 miljoni euro. Neile kuludele lisanduksid veel märkimisväärsed ekspluatatsioonikulud. Tõnis Paltsul oleks olnud võimalus kriitika asemel hoopis oma üldplaneeringus kajastuvat nägemust propageerida.

Reidi tee projekti valmimise lepinguline tähtaeg on 25.august.2016, ehitustööd peavad olema lõpetatud ajaks, kui Eestist saab Euroopa Liidu eesistujamaa.

Kinnisvarakool: Korteriühistu juhtimise õiguslikud alused

Koolitus “Ärikinnisvara vahendamine” toimub 06/10/2016

Ruth TõnisteKinnisvarakoolis toimub 06/10/2016 kinnisvara koolitus “Ärikinnisvara vahendamine“. Koolitust viib läbi 1Partner Kommertskinnisvara kaubandus- ja büroopindade grupijuht Ruth Andresen.

Koolitus “Ärikinnisvara vahendamine” on suunatud inimestele, kes sooviksid saada ärikinnisvara maakleriks ning neile, kes olemasolevaid teadmisi ja oskusi arendada tahavad. Kindlasti soovitame koolitust ka äripindade omanikele, ärikinnisvara arendajatele ning teistele kinnisvaraäri vastu huvi tundvatele inimestele.

Koolitusel omandatakse teadmised äripindade olemusest, äri-ja elamispindade erisusest ning äripindade tehingutega seotud poolte õigustest ja kohustustest. Samuti saab koolituselt konkreetsed nõuanded ärikinnisvaraturul toimetamiseks.

Koolitus “Ärikinnisvara vahendamine” toimub Kinnisvarakoolis neljapäeval 06.10.2016 kell 09:00-14:00

Lisateave ja registreerumine

Registreeru koolitusele: +372 525 6655 (Margot Toompark), kool@kinnisvarakool.ee või kodulehel.

Margot Toompark
Kinnisvarakool OÜ
Koolituste müük ja korraldus
+372 525 6655
kool@kinnisvarakool.ee
www.kinnisvarakool.ee

Kinnisvarakool OÜ

Kinnisvarakool: Üüriinvesteeringute finantsanalüüs - Tõnu Toompark

Statistika: uute eluasemelaenude intressimäär püsib madalal

Tõnu Toompark, Adaur Grupp OÜ / Kinnisvarakool OÜEesti Panga andmetel oli juunikuine keskmine eluasemelaenude intressimäär 2,34%. Tegemist on viimase pooleteise aasta ühe kõrgeima näitajaga.

See siiski ei tähenda intressimäärade tõusu. Eluasemelaenude intressimäär on viimase 18 kuu jooksul kõikunud üsna kitsas koridoris 2,18 ja 2,34% vahel.

Intressimäära hoiab all negatiivne euribor. Tavapäraselt koosneb intressimäär euriborist ja riskimarginaalist. Negatiivne euribor loetakse nulliks, nii väljastatakse täna eluasemelaene sisuliselt riskimarginaaliga võrdse intressimääraga.

Valdavad prognoosid näevad ette, et olukord laenuturul lähema aasta-kahe jooksul oluliselt ei muutu. See tähendab, et selle perioodi saavad inimesed endiselt nautida soodsaid laenutingimusi.

Eluasemelaenu intressimäär, euribor, marginaal, %

Eluasemelaenu intressimäär, euribor, marginaal, %

Kõigi graafikute vaatamiseks kliki siin: KINNISVARATURG GRAAFIKUTES!

Soovid nõustamist siin kommentaaris toodud või muudel kinnisvaravaldkonna teemadel? Kontakteeru palun +372 525 9703 või tonu@adaur.ee (Tõnu Toompark).

Tõnu Toompark on Adaur Grupp OÜ ja Kinnisvarakool OÜ juhatuse liige ning Eesti Kinnisvarafirmade Liidu (EKFL) ja Eesti Omanike Keskliidu juhatuse liige.

Adaur Grupp OÜ

Kinnisvarakool

Eesti Omanike Keskliit

Eesti Kinnisvarafirmade Liit

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri stardiprogramm

Kehv suveilm pööras Tallinna korterituru järsule tõusule

1Partner KinnisvaraTallinna korteri keskmine ruutmeetri hind tõusis juulis eelmise kuuga võrreldes viis protsenti 1662 euroni, analüüsib Eesti üks suuremaid kinnisvarafirmasid 1Partner Maa-ameti statistikat.

1Partner Kinnisvara tegevdirektori Martin Vahteri sõnul oli tänavune juuli kinnisvarasektorile tavatult tegus. “Kehv ilm ajas inimesed internetti kinnisvarakuulutusi vaatama. Paralleelselt on valminud ka rida uusarendusi, mille müük keskmist ruutmeetri hinda statistiliselt kergitas,” rääkis Vahter.

“Uusarendustest on kõige suurem huvi äärelinna massehitusprojektidele Viimsis, Mustamäel ja Kakumäe tee ääres. Inimesed otsivad soodsaid ja mõistliku kvaliteediga uue aja magalakortereid ehk sisuliselt tänapäeva Lasnamäge.”

Martin Vahteri sõnul kõiguvad Tallinna korterite ruutmeetri hinnad ühe või paari kuu lõikes, kuid on suures plaanis samal tasemel. “Sama kehtib ka üürihindade kohta, mis langesid veidi aasta tagasi ja on jäänud nüüd pidama. Kuna äärelinna üürikorterid on kesklinnaga peaaegu samal tasemel, siis siin paistavad olevat veel käärid sees,” rääkis Vahter.

Juulis tehti Tallinna kinnisvaraga kokku 1080 ostu-müügitehingut. Kinnisvaratehingute koguväärtus oli 113 miljonit eurot, mis on 4,5 protsenti enam kui eelmisel kuul. Juulis müüdi Tallinnas 723 korterit, mis on 2,6 protsenti rohkem kui juunis. Kalleim korter müüdi 405 000 ning odavaim 4 000 euro eest.

Juulis müüdi Tallinnas 35 hoonestatud elamumaa krunti, mis on kolme võrra enam kui juunis. Kalleim maja müüdi 505 000 ning soodsaim 1000 euro eest.

Möödunud kuul müüdi kuus elamumaa krunti, mis on 13 võrra vähem kui juunis. Kalleim krunt müüdi 240 000 ja odavaim 53 000 euro eest.

Kinnisvarakool & koolitus: planeerimisseaduse ja ehitusseadustiku muudtaused

Vastuoluline poolaasta tööstuses ja kaubanduses

SEB PankÄsja avaldatud andmed juuni tööstustoodangu ja jaekaubanduse müügitulemuste kohta, võimaldavad kokku võtta esimese poolaasta. Sarnaselt eelmisele aastale on tulemused tööstuses kesised, kuid jaemüük suureneb jõudsas tempos.

Tööstustoodangut mõjutavad üksikute harude raskused

Kuigi tööstuse olulisus majanduses ja selle tähtsus tööandjana on aastate jooksul pidevalt vähenenud, luuakse tööstusettevõtetes endiselt 20% Eesti SKP-st ja antakse tööd ligi 130 000 inimesele ehk viiendikule töötavast elanikkonnast. Esmaspäeval avaldatud andmed juuni tööstustoodangu kohta võimaldavad poolaasta tööstuses kokku võtta. Üldjoontes on aasta kaks esimest kvartalit olnud tööstuse kui terviku jaoks sarnaselt nigelad – kui I kvartalis vähenes tööstustoodang 2,2%, siis II kvartalis 2% võrra. Seejuures oli 0,5% võrra miinuses ka töötleva tööstuse toodangumaht, mida põhjustas tootmismahu langus just aasta esimestel kuudel.

Joonis 1. Muutus tööstustoodangus 2016. I poolaastal võrreldes eelmise aasta sama ajaga, %

Tööstustoodangu vähenemine on suuresti seotud üksikute sektorite suure langusega. Terve poolaasta vältel on tööstustoodangu mahuindeksit mõjutanud negatiivses suunas mäetööstuse 30% võrra vähenenud tootmismaht, mida omakorda põhjustab raskustes põlevkivitööstus. Seejuures on põlevkivitööstuse toodangu vähenemine viimastel kuudel süvenenud, ulatudes juunis 65%ni. Samal põhjusel on kolmandiku võrra kahanenud ka kütteõlide tootmine.

Kuigi põlevkivi hinda suunav nafta kallines juuni keskpaigaks korraks isegi üle 50 dollari taseme barreli eest, siis on see viimastel päevadel langenud taas 40 dollari juurde. Põlevkivitööstuse konkurentsivõimele on tagasilangus kahtlemata hoop. Teine tegevusala, mis on tööstustoodangu langusesse mõlemal kvartalil tugevalt panustanud on masinate- ja seadmete remont. Suuremahulised tööd selles harus on seotud laevade ja raudteeveeremi remondiga. Keerulised suhted Venemaaga ja transiit-kaubanduse vähenemine on sundinud selles vallas tegutsevaid ettevõtteid kokkuhoiule.

Aasta esimeses kvartalis andis suurima panuse tööstustoodangu langusesse elektroonikatööstus, mis toodangumahu poolest on puidutööstuse kõrval Eesti peamine tööstussektor. Teises kvartalis senine järsk langus aga peatus. Suuresti peitub erinevuse põhjus eelmises aastas, mil tööstusharu toodangumaht oli tavapärasest kõrgem. Küll on tööstusharu domineeriv ettevõte on oma kvartali-ülevaates teatanud, et müük on 2016. aastal varasemaga võrreldes märkimisväärselt langenud ja ootab nõrgemaid majandustulemusi ka aasta teises pooles.

Seevastu süvenes II kvartalis langus keemiatööstuses ja toiduainetööstuses. Tihe konkurents ja säilivustähtaegade tõttu piiratud ekspordivõimalused, muudavad toiduainetööstuses kasvuvõimaluste leidmise keerukaks. Venemaa otsus pikendada Lääne toiduainetele kehtestatud embargot 2017. aasta lõpuni, jätab suurima potentsiaaliga ekspordituru suletuks veel pikaks ajaks. Hõlpu pakub toiduainetööstusele mitmete toorainete, eriti piima soodne sisseostuhind.

Nagu eelmisel aastal, on tööstuse nina aidanud vee peal hoida puidu- ja mööblitööstus. Puidutööstuses suurenes toodangumaht esimesel poolaastal aasta varasemaga võrreldes 4%, mööblitööstuses aga 7%. Nende harude häid tulemusi on toetanud tugev ekspordikasv ennekõike Saksamaa ja Rootsi suunal, kuid märkimisväärselt on suudetud turgu kasvatada ka näiteks Hollandis ja Soomes. Suurematest sektoritest on häid tulemusi näidanud ka elektriseadmete tootmine, kus I poolaastal on toodang 9% võrra suurenenud. Tööstustoodangusse on suure panuse andnud veel tekstiilitööstus, kus teises kvartalis suurenes tootmismaht lausa 20% võrra.

Tööstuse paremale väljavaatele annab lootust ekspordi suurenemine. Kui esimeses kvartalis vähenes tööstustoodangu ekspordiindeks veel 5% võrra, siis teises kvartalis toodangu eksport protsendi võrra kasvas. Eksport on kiirelt kasvanud näiteks elektriseadmete tootmises ja tekstiilitööstuses. Uusi tellimusi lisandus tööstusele tublisti juunis, kuid aprillis-mais oli uute tellimuste maht aastatagusega võrreldes miinuses. Tellimuste kasvu juunis põhjustas peamiselt elektroonikatööstus.

Jaekaubanduses kiire kasv

Sarnaselt eelmisele aastale ei ole tööstuse kidumine halvendanud jaekaubandusettevõtete tulemusi. Esimesel poolaastal küündis jaekaubandusettevõtete müügitulu mahuindeksi keskmine kuine kasv üle 7%, mootorsõidukite müüki ja hooldust välja jättes 6%ni. Poolaasta on olnud äärmiselt edukas just autoteeninduse valdkonnas, kus müügimaht on eelmise aasta sama ajaga võrreldes keskmiselt pea 30% kõrgem. Hästi on edenenud ka auto- ja muude mootorsõidukite müük. Teistes jaekaubanduse harudes on suurem kasv toimunud meditsiini- ja kosmeetikakaupade müügis, samuti kasutatutud asjade ning rõivakauplustes.

Jaekaubanduse häid tulemusi toetab kõrge hõive ja tempokas palgakasv, mis hoolimata ebakindlast olukorrast mitmes olulises majandussektoris, kuidagi raugeda ei taha. Hetkel on tööandjad suutnud palgakasvuga kaasa minna, kuid seniste trendide jätkumise korral hakkavad ettevõtted paindumise asemel purunema.

Mihkel Nestor
SEB majandusanalüütik

http://www.seb.ee/foorum/majanduskeskkond/vastuoluline-poolaasta-toostuses-ja-kaubanduses

Kinnisvarakool & koolitus: Eluruumi üürilepingu sõlmimine

Hinnalangus on taandumas

RahandusministeeriumStatistikaameti andmetel jäid hinnad juulis eelmise kuu tasemele ning möödunud aastaga võrreldes pidurdus hinnalangus juuni 0,4 protsendilt juulis 0,1 protsendini. Euroalas kiirenes hinnatõus esialgsetel andmetel toidu kallinemise tõttu 0,2 protsendini.

Aastases võrdluses on kaks aastat väldanud hinnalangus hakanud taanduma. Juulis mõjutas hindu suuremal määral nii meil, kui euroalas laiemalt toidu – puu- ja köögiviljade kallinemine.

Osalt pehmendas seda energiahindade languse suurenemine. Varasematel kuudel on järk-järgult kallinenud nafta kaasa toonud tootmise suurendamise osades piirkondades, mistõttu naftatoodangu varud on taas suurenema hakanud.

Ülepakkumise tulemusena odavnes nafta juulis märgatavalt ning oli kuu lõpus kolme kuu madalaimal tasemel. Osa sellest langusest jõudis juulis ka siinsetesse kütusehindadesse. Elektri hind taandus juuni kõrgtasemelt, mida ajutiselt kergitasid hooldustööd Põhjamaade elektrijaamades.

Teenuste hinnatõus on suvekuudel püsinud madalana. Seda on soodustanud reisijateveo, puhkusereiside ja sideteenuste odavnemine. Samas palgakasvuga tihedamalt seotud teenuseliigid nagu meelelahutusteenused ja väljas söömine on aastaga kallinenud vastavalt 6 ja 4 protsenti.

Augustis peaksid hinnad pöörduma tõusule ning sügisel hinnatõus kiireneb. Põhjuseks on energiahindade languse pidurdumine ja väiksemal määral ka tubakatoodete kallinemine.

Kristjan Pungas
Rahandusministeeriumi fiskaalpoliitika osakonna analüütik

Kinnisvarakool & koolitus: Nõuete esitamine ehitise puuduste korral ja müügigarantii rakendamine

Juulis hinnatase ei muutunud

Eesti Pank

  • Väliskeskkonna hinnasurve püsib nõrk, kuigi üksikute toorainete hinnad on kallinenud
  • Nafta hind, millel on tarbijakorvi maksumusele suur mõju, pöördus juulis taas langusse
  • Eestis on hinnakasv pidurdunud, kuigi jaemüük ja palgad on kasvanud suhteliselt kiiresti


Tarbijahinnaindeks  statistikaameti andmetel juulis ei muutunud. Võrreldes 2015. aasta juuliga langes hinnatase 0,1%. Euroala ühtlustatud tarbijahinnaindeksi kasv kiirenes juulis 0,1%lt 0,2%ni. Ka väliskeskkonnas püsib hinnasurve nõrk, kuigi üksikute toorainete hinnad on maailmaturul tõusule pöördunud. Toiduainetest on viimastel kuudel kallinenud eelkõige suhkur. Turgude hinnang selle aasta saagikusele on olnud positiivne ning oodatakse, et see hoiab toiduainete hinnakasvu vaos. Siiski pöördus toornafta hind pärast pool aastat kestnud kallinemist juulis uuesti langusse. Nafta hind mõjutab tarbijakorvi maksumust olulisel määral, sest sellest oleneb muude energiakandjate, nt soojusenergia, aga ka paljude teenuste hind.            

Valdavalt sisemajanduslikest teguritest sõltuv alusinflatsioon (tööstuskaupade ja teenuste hinnakasv) on pidurdunud 0,4%ni, kuigi jaemüügi- ja palgakasv on jätkunud suhteliselt kiires tempos. Tööstuskaupadest kallinesid juulis aasta võrdluses riided ja jalatsid, sest hooajalised odavmüügid olid tänavu väiksemad kui eelmisel aastal. Teenuste hinnakasv, mida varem toetas üüri kallinemine, on viimastel kuudel raugenud. Tarbijate inflatsiooniootused ja ostumeelsust peegeldavad näitajad on madalseisus, mistõttu on ettevõtetel raskem hindu tõsta. See pidurdab tarbijahindade kasvu edasist kiirenemist.

Teiseks poolaastaks prognoosib Eesti Pank mõõdukat hinnakasvu. Kuna eelmistel kuudel on hinnad langenud, võib eeldada, et aasta keskmine hinnatase eelmise aastaga võrreldes tänavu ei muutu.

Rasmus Kattai
Ökonomist

komm_1_est

komm_2_est

komm_3_est

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri stardiprogramm

KredExi eluasemelaenu käenduste maht on suurenenud kolmandiku võrra

KredexSelle aasta esimese kuue kuuga sõlmiti KredExi eluasemelaenu käenduse abil kodu soetamiseks 1280 lepingut kogusummas 84,3 mln eurot. Võrreldes eelmise aasta sama perioodiga on lepingute arv kasvanud enam kui 32% ning tagatud laenude kogusumma pea 44%.

Kui 2015. aasta esimeses pooles väljastas KredEx eluasemelaenu käendusi summas 7,9 mln, siis selle aasta samal perioodil on väljastatud käenduste maht 11,3 mln eurot. Käendust kasutas esimesel poolaastal 561 noort peret 4,9 mln euro ulatuses, 699 noort spetsialisti 5,9 mln euro ulatuses ning 7 Kaitseväe ja –liidu veterani 49 360 euro ulatuses. Võrdluseks sõlmiti eelmise aasta esimeses pooles 967 lepingut ehk aastaga on lepingute arv kasvanud tervelt kolmandiku võrra. Esimest korda oli teises kvartalis võimalus KredExi laenukäendust taotleda ka energiatõhusa eluaseme ostjal, püstitajal või eluaseme energiatõhusaks rekonstrueerijal. Seda võimalust kasutas teises kvartalis 13 peret summas 382 080 eurot.

KredExi eluaseme ja energiatõhususe divisjoni juhi Triin Reinsalu sõnul on käendusmahtude suurenemise taga eelkõige varasemast aktiivsem turg. „Näeme, et eluasemeturg on aktiviseerunud, inimesed otsivad võimalusi oma elamistingimusi parandada ning meie eluasemelaenu käendus on siin suureks abiks,“ arutles Reinsalu. Ta lisas, et aina rohkem mõeldakse kodu soetamisel ka selle energiatõhususe peale. „Pakume alates aprillist eluaseme laenukäendust ka energiatõhusa eluaseme soetamiseks, püstitamiseks või energiatõhusaks rekonstrueerimiseks. Tegemist on esimese finantsteenusega Eestis, mille eesmärk on soodustada energiatõhusa kinnisvara soetamist ja loomist,“ ütles Reinsalu.

Keskmine KredExi käendusega võetud laenusumma oli aasta esimeses pooles 65 852 eurot. Kui võtta aluseks sõlmitud lepingute arv, on eluasemelaenu käendust kasutatud kõige rohkem kodu soetamiseks Harjumaal 54% (millest Tallinnas 72%) ja Tartumaal 15% (millest Tartus 56%). Kõige vähem on eluasemelaenu käendust kasutatud Hiiumaal (0,07%), Läänemaal (0,7%) ja Põlvamaal (0,7%). Eluasemelaenu käendust kasutati põhiliselt korteri (83%) ning elamu ostuks (15%), ülejäänud osas oli tegemist eluaseme renoveerimise või ehitamisega.

KredEx väljastab eluasemelaenu käendusi alates 2000. aastast. Sellest ajast alates on KredExi abil oma elutingimusi parandanud 26 164 leibkonda, kellest 14 984 on noored pered, 11 072 noored spetsialistid, 62 tagastatud majades elavad üürnikud, 33 veteranid ning 13 energiatõhusa eluaseme omandajad. Teise kvartali lõpu seisuga ulatus KredExi eluasemelaenu käenduste portfelli maht 42,2 mln euroni.

Kinnisvarakool: Detailplaneeringu koostamine ja menetlemine

Kinnisvarasektori usk tulevikku on paranenud

Domus KinnisvaraEesti Konjunktuuriinstituut analüüsib igakuiselt Eesti kinnisvaraturul toimuvaid konjunktuurimuutusi. Möödunud kuu koondtulemuste põhjal on keskseks mõtteks järeldus, et kinnisvarasektori prognoosid on palju optimistlikumad kui aasta tagasi (saldo +19, juulis 2015 –8).

Sügisel on taas oodata nõudluse suurenemist ning turuolukorra paranemise trendi kinnitab Eesti Konjunktuuriinstituudi hinnangul ka see, et 42%-l ettevõtetel äritegevust piiravaid tegureid ei olnud, ebapiisavat nõudlust märkis vaid 27% ettevõtteid. Seega ärisektori arvates pole olukord sugugi kehv, kuid mida ütlevad tarbijad?

Tundub, et suvele omaselt on ka tarbijatel rõõmsam tunne ja kindlustunde indikaator püsib pikaajalise keskmise tulemusest (-15,8) paremal tasemel, olles juunis -8,9. Seega kindlustunde ajalugu arvestades ollakse pigem positiivselt meelestatud nii ühel kui teisel pool rindejoont, mis loob turu jätkuvaks arenguks soodsa pinnase.

Kinnisvarasektori teatav optimismi kasv võrrelduna möödunud aastaga on siiski mõnevõrra üllatav, sest kinnisvaraturg ise pole eriti kasvanud. Domus Kinnisvara analüütikute andmetel teostati 2016. I poolaastal kogu Eestis 2% rohkem tehinguid kui 2015. I poolaastal, samas tehinguväärtuste kogusumma jäi samale tasemele.

Turuvälistes näitajates pole samuti märkimisväärset muudatust toimunud ning olukord on pigem rahulik. Ebapiisava nõudluse puudumise tõdemus on kinnisvarasektori poolt mõistetav, sest kui vaadata turuvedur Tallinna korteritehingute taset, mis on stabiliseerunud suurusjärgus 700-750 ühikut kuus, siis sellist kogust tehinguid võib pidada iseenesest mõistlikuks.

Kinnisvaraturg kannataks ära ka natuke suurema arvu tehinguid kuus, kuid kui tehingute arv hakkab lähenema tasemele 1000 korteritehingut Tallinnas kuu jooksul, siis võib karta juba ülekuumenemist ja olukordi, kus mõne kraana ülespanemise eest jääb uljaspeast arendajal arve maksmata.

Tahtmata võimalikele buumijuttudele mitte hoogu juurde anda, siis tuleb öelda, et kinnisvarasektori kindlustunde indikaator (+12) oli kõrgem kui eelmisel aastal samal ajal (+5), kuid püsib samas ajaloolise (2003-2016) keskmise (+11) juures. Õhus on stabiilsust, mitte ängi ega ka eufooriat.

Kinnisvarakool & koolitus: korteriühistu revisionikomisjoni töö korraldamine

Eluasemekulud vähenesid aastaga 1,9%

StatistikaametTarbijahinnaindeksi muutus oli 2016. aasta juulis võrreldes juuniga 0,0% ja võrreldes eelmise aasta juuliga -0,1%, teatab Statistikaamet.

Kaubad olid 2015. aasta juuliga võrreldes 0,2% kallimad ja teenused 0,5% odavamad. Kaupade ja teenuste administratiivselt reguleeritavad hinnad on eelmise aasta juuliga võrreldes langenud 1,3% ja mittereguleeritavad hinnad tõusnud 0,4%.

2015. aasta juuliga võrreldes mõjutas tarbijahinnaindeksit enim transpordi 5,1% odavnemine, sealjuures oli bensiin 10,6% ja diislikütus 4,6% odavam. Suurem mõju indeksile oli veel elektri, soojusenergia ja kütte 4,6% odavnemisel, millest põhiosa andsid 9,5% odavnenud soojusenergia ja 15,2% odavnenud torugaas. Kallinejatest mõjutasid indeksit enim alkohoolsed joogid, mis olid aastataguse ajaga võrreldes 7,6% kallimad.

Juuniga võrreldes oli juulis tarbijahinnaindeksi suurimaks mõjutajaks toidu 2,1% kallinemine, mille põhjustas köögivilja 13,4% ja puuvilja 7,8% sesoonne hinnatõus. Suuremat mõju indeksile avaldas veel transport, kus juuliks ostetud lennukipiletid olid 15,5% odavamad ning mootorikütus odavnes kuuga 1,7%. Samuti toimusid rõivaste ja jalatsite laialdased soodusmüügid.

Tarbijahinnaindeksi muutus kaubagrupiti, juuli 2016
Kaubagrupp Juuli 2015 – juuli 2016, % Juuni 2016 – juuli 2016, %
KOKKU -0,1 0,0
Toit ja mittealkohoolsed joogid 1,1 1,9
Alkohoolsed joogid ja tubakas 6,2 1,1
Riietus ja jalatsid 5,8 -3,5
Eluase -1,9 -0,5
Majapidamine 0,4 -0,2
Tervishoid 1,4 0,3
Transport -5,1 -1,6
Side -1,5 0,0
Vaba aeg 0,1 -0,9
Haridus ja lasteasutused -13,8 0,0
Söömine väljaspool kodu, majutus 2,7 0,9
Mitmesugused kaubad ja teenused 2,0 -0,1
Kinnisvarakool & koolitus: Nõuete esitamine ehitise puuduste korral ja müügigarantii rakendamine

Nõuanded koduostjale: millal müüa vana elamispind?

Nõuanded koduostjale. Praktilised nõuanded, kuidas leida unistuste koduKäsiraamatu “Nõuanded koduostjale. Praktilised nõuanded, kuidas leida unistuste kodu” autor Tõnu Toompark annab nõu koduostmise teemadel.

Uue kodu ostmisel tuleb sageli mõelda olemasoleva kodu realiseerimisele. Siin seisab koduostja küsimuse ees, kas müüa vana kodu enne uue ostmist või talitada vastupidiselt ja tegeleda vana eluaseme realiseerimisega alles peale uue kodu ostmist.

Uue kodu ostuks on raha olemas

Kui koduostjal on uue elamispinna ostmiseks raha olemas, on protsess lihtsam ja pingevabam korraldada. Et vältida oma elamispinnalt väljakolimise riski, enne kui uus eluase olemas, tasub alustada esmalt uue leidmisest.

Kui uue elamispinna ost hakkab klaaruma ehk hakkab juba ajaliselt selguma, millal on võimalik uude kodusse sisse kolida, saab paralleelselt hakata juba toimetama vana olemasoleva elamispinna müügiga.

Koduostja peab arvestama, et uude kodusse sissekolimise aega võib pikendada näiteks olukord, kus müüja vabastab ostetud vara alles kuu-kaks pärast ostu-müügilepingu sõlmimist. Oma aeg võib veel kulutada näiteks remondi tegemisele või sisustamisele.

Enne vana müük ja siis uue ostmine

Kui koduostja rahakott on õhem, tuleb uue kodu soetamise finantseerimiseks alustada tõenäoliselt teisest otsast ehk vana elamispinna müümisest.

Kui koduotsija leiab enda olemasolevale eluasemele ostja, tuleb saadud müügihinnast esmalt kustutada selle olemasolul eluasemelaenu jääk. Loodetavasti on müügihind eluasemelaenu jäägist kõrgem ja nii jääb koduostjale mingi osa, millest piisab uue elamispinna ostmise omafinantseeringu jaoks.

Olemasolevat kodu müües võib olla mõistlik proovida sõlmida müügileping selliselt, et uue kodu otsija saab oma vanal elamispinnal veel võimalikult kaua sees elada. See võimaldab ehk vältida mitmekordset kolimist ja lühendada vahepealset üüriperioodi pikkust. Üks võimalus ajutisele üüripinnale kolimist vältida võib olla pöörduda ajutiselt tagasi vanematekodusse.

Turukonjunktuur

Olemasoleva kodu müümist ja alles selle järel uue ostmist võiks kaaluda olukorras, kus kinnisvarahinnad püsivad paigal või langevad. Hinnalanguse korral saab sellisel juhul koduotsija teoreetiliselt müüa endale kuuluva kinnisvara kõrgema hinnaga ja hinnalanguse järel osta turult madalama hinnaga uue kodu asemele. Praktikas ei pruugi selline hinnapõhjade või -tippude tabamine väga hästi õnnestuda.

Kui aga kinnisvara hinnad langemise asemel hoopis kerkivad, võib juhtuda nii, et inimene müüb suure vaevaga olemasoleva eluaseme ja alles siis selgub tõsiasi, et muud kinnisvarahinnad on eest ära sõitnud ning koduostja ei suuda endale uut samaväärsetki kodu asemele osta. Siingi aitab ainult see, kui koduostja on end enne tehingutesse tormamist piisavalt harinud ja selgeks teinud, milline on kinnisvaraturu konjunktuur.

Maksuaspekt on oluline

Uue kodu ostmisel ja vana müümisel tuleb arvesse võtta maksuaspekt. Tulumaksu vabastus kehtib alalise elukoha müümisele. Seega kui inimene müüb vana elukoha selle järel, kui ta on juba uude kodusse sisse kolinud, siis võib teda ähvardada vana korteri müügist saadud kasumi tulumaksustamine. Tulumaksustamine tuleb mängu näiteks siis, kui kodu on müügiperioodi ajaks välja üüritud.


Kinnisvaraanalüütik Tõnu ToomparkLoe pikemalt nii eeltoodud kui muudest nõuannetest käsiraamatust „NÕUANDED KODUOSTJALE”, mille autor on kinnisvarakonsultant Tõnu Toompark. Käsiraamatu saad osta Kinnisvarakooli raamatupoest.


Kinnisvarakool & koolitus: korteriühistu juhtimine - seadusandlus ja raamatupidamine

Противоречивое полугодие в промышленности и торговле

SEB PankНа основании только что опубликованных данных за июнь по объемам промышленного производства и результатам продаж розничной торговли можно делать выводы в отношении первого полугодия. Как и в прошлом году, результаты промышленного сектора оказались неважными, зато розничная торговля растет быстрыми темпами.

На промышленную продукцию оказывают влияние трудности в отдельных отраслях

Хотя роль промышленного сектора в экономике и его значимость как работодателя с годами постоянно уменьшались, 20% от ВВП Эстонии по-прежнему создается на промышленных предприятиях, и они дают работу приблизительно 130 000 человек, что составляет пяту часть от работающего населения. На основании опубликованных в понедельник данных по объемам промышленного производства за июнь можно делать выводы в отношении первого полугодия.

В общих чертах два первых квартала нынешнего года для промышленности в целом выдались одинаково неважными: если в I квартале объем промышленной продукции уменьшился на 2,2%, то во II квартале – на 2%. При этом на 0,5% уменьшился и объем производства в обрабатывающей промышленности, причиной чему стал спад объемов производства именно в течение первых месяцев года.

График 1. Изменение объема промышленной продукции в I квартале 2016 г. по сравнению с тем же периодом прошлого года, %

Снижение объема промышленной продукции в значительной степени связано с сильным спадом в отдельных секторах. На протяжении всего полугодия на индекс объема промышленной продукции отрицательное влияние оказывал снизившийся на 30% объем производства в горнодобывающем секторе, что, в свою очередь, обусловлено трудностями в сланцевой промышленности. При этом спад объема производства в сланцевой промышленности за последние месяцы увеличился и в июне достиг 65%.

По той же причине на треть снизился и объем производства топливных масел. Хотя оказывающая направляющее влияние на цену на сланец нефть к середине июня подорожала на непродолжительное время до 50 долларов за баррель, в последние дни её цена снова снизилась до 40 долларов. Для конкурентоспособности сланцевой промышленности новый виток спада, бесспорно, стал ударом. Вторая отрасль, в обоих кварталах заметно повлиявшая на спад объема промышленного производства, – это ремонт машин и оборудования. Масштабные работы в этом секторе связаны с ремонтом судов и железнодорожного подвижного состава. Сложные отношения с Россией и уменьшение объемов транзитной торговли заставляют предприятия, работающие в этой отрасли, быть бережливыми.

Наиболее заметное влияние на спад объема промышленной продукции в первом квартале оказала электронная промышленность, которая наряду с деревообработкой является главной в Эстонии отраслью с точки зрения объемов производства. Во втором квартале резкий спад приостановился. В значительной степени причина различия кроется в результатах прошлого года, когда объем производства в отрасли был выше обычного уровня.

Доминирующее предприятие данного сектора сообщило в своем квартальном обзоре, что в 2016 году продажи существенно снизились, более слабые результаты ожидаются также во втором полугодии. В химической и пищевой промышленности спад во II квартале, напротив, усугубился. Плотная конкуренция и ограниченные сроками хранения возможности экспорта усложняют нахождение источников роста. Решение России продлить действие эмбарго на продукты питания с Запада до конца 2017 года закрывает экспортный рынок с наибольшим потенциалом на длительное время. Радуют только низкие закупочные цены на многие виды сырья, особенно на молоко.

Как и в прошлом году, промышленность держится на плаву за счет деревообрабатывающей и мебельной промышленности. В деревообрабатывающем секторе объем производства увеличился в первом полугодии на 4% по сравнению с аналогичным периодом прошлого года, а в мебельной промышленности – на 7%. Хорошие результаты этих секторов поддерживал мощный рост экспорта, прежде всего, в Германию и Швецию, однако удалось нарастить объемы рынка также, к примеру, в Голландии и Финляндии.

Среди крупнейших секторов хорошие результаты продемонстрировало также производство электрического оборудования, где объем производства вырос в I полугодии на 9%. Существенный вклад в объем промышленного производства внесла также текстильная промышленность, объем производства продукции в которой вырос на целых 20%.

Надежду на более радужную перспективу промышленного сектора дает увеличение экспорта. Если в первом квартале индекс экспорта промышленной продукции снизился еще на 5%, то во втором квартале экспорт продукции вырос на один процент. Экспорт быстро вырос, к примеру, в производстве электрического оборудования и в текстильной промышленности. В июне в промышленности добавилось значительное количество новых заказов, однако в апреле-мае объем новых заказов был по сравнению с прошлым годом в минусе. Причина роста заказов в июне крылась, в основном, в электронной промышленности.

Быстрый рост в розничной торговле

Как и в прошлом году, спад в промышленном секторе не ухудшил результатов предприятий розничной торговли. В первом полугодии среднемесячный рост доходов от реализации предприятий розничной торговли превысил 7%, а без учета продаж и обслуживания моторных автотранспортных средств, достиг 6%. Полугодие выдалось крайне удачным именно в сфере обслуживания автотранспортных средств, объемы продаж в которой превысили объемы аналогичного периода прошлого года почти на 30%.

Хорошо шла также продажа автомобилей и прочих моторных транспортных средств. В других отраслях розничной торговли наиболее существенный рост имел место в области продажи медицинских и косметических товаров, а также в магазинах, торгующих предметами повторного использования и одеждой.

Хорошие результаты розничной торговли поддерживают высокая занятость и быстрый рост зарплат, который, несмотря на неуверенность во многих важных секторах экономики, никак не хочет сбавлять темпы. На данный момент работодателям удается шагать в ногу с ростом зарплат, однако если существующие до сих пор тенденции сохранятся, предприятия начнут не гнуться, как они это делали до сих пор, а ломаться.

Михкель Нестор
экономист SEB

Kinnisvarakool: Kohaliku omavalitsuse õigused

Kinnisvarakooli veebilehel saadaval kinekaardid

KinnisvarakoolKinnisvarakooli veebilehel on võimalik osta oma lähedastele kingituseks kinkekaart.

Kinkekaardi kinkija saab ise otsustada kingitava summa üle ning soovi korral lisada kinkekaardile sobiva pühenduse.

Kinkekaart on müügil Kinnisvarakooli  kodulehel ja saadetakse peale tasumist ostjale mailie.

Kinkeekaardiga saab osta endale sobiva koolituse või hoopis vajaliku raamatu.

Kinkekaardi saab osta SIIT:

Margot Toompark
Kinnisvarakool OÜ
Koolituste müük ja korraldus
+372 525 6655
kool@kinnisvarakool.ee
www.kinnisvarakool.ee

Kinnisvarakool OÜ

Tõnu Toompark
Kinnisvarakool OÜ
+372 525 9703
tonu@adaur.ee
www.kinnisvarakool.ee
Kinnisvarakool & koolitus: Nõuete esitamine ehitise puuduste korral ja müügigarantii rakendamine