Tarbijahinnaindeksit mõjutas aprillis enim energia

06.05.2016

StatistikaametTarbijahinnaindeksi muutus oli 2016. aasta aprillis võrreldes märtsiga 0,0% ja võrreldes eelmise aasta aprilliga -0,8%, teatab Statistikaamet.

Kaubad olid 2015. aasta aprilliga võrreldes 1,2% odavamad ja teenuste hinnad jäid samale tasemele. Kaupade ja teenuste administratiivselt reguleeritavad hinnad on eelmise aasta aprilliga võrreldes langenud 2,8% ja mittereguleeritavad hinnad jäänud samale tasemele.

2015. aasta aprilliga võrreldes mõjutas tarbijahinnaindeksit enim elektri, soojusenergia ja kütte 6,5% odavnemine, millest ligi kolmveerandi andis 11% odavnenud soojusenergia. Suuremat mõju indeksile avaldas veel 10% odavam mootorikütus, sealjuures odavnes bensiin 9,1% ja diislikütus 12,4%. Eelmise aasta aprilliga võrreldes on kütteõli kallinenud 25% ja suhkur 24% ning väherasvane piim ja või odavnenud 13%.

Märtsiga võrreldes oli aprillis tarbijahinnaindeksi suurimaks mõjutajaks bensiini 5% kallinemine. Suuremat mõju indeksile avaldas veel toidu 0,5% odavnemine, millest põhiosa andsid 1,3% odavnenud liha ja lihatooted ning 4,8% odavnenud juust.

Tarbijahinnaindeksi muutus kaubagrupiti, aprill 2016
Kaubagrupp Aprill 2015 – aprill 2016, % Märts 2016 – aprill 2016, %
KOKKU -0,8 0,0
Toit ja mittealkohoolsed joogid -1,4 -0,5
Alkohoolsed joogid ja tubakas 4,7 0,3
Riietus ja jalatsid 3,0 -0,1
Eluase -2,7 -0,3
Majapidamine 0,0 -0,2
Tervishoid 1,6 0,0
Transport -4,8 0,4
Side -0,2 0,3
Vaba aeg 3,1 -0,2
Haridus ja lasteasutused -13,5 0,2
Söömine väljaspool kodu, majutus 2,3 1,3
Mitmesugused kaubad ja teenused 1,0 0,0

Nipid koduostjale: eluasemelaenu intresside tulumaksuvabastus

06.05.2016

Nõuanded koduostjale. Praktilised nõuanded, kuidas leida unistuste koduKäsiraamatu “Nõuanded koduostjale. Praktilised nõuanded, kuidas leida unistuste kodu” autor Tõnu Toompark annab nõu koduostmise teemadel.

Eluasemelaenu intressidele kehtib tulumaksusoodustus. Järgnevalt on toodud tulumaksuseaduse § 25 regulatsioon.

Residendist füüsilisel isikul on õigus maksustamisperioodi tulust maha arvata endale eluasemeks elamu või korteri soetamiseks võetud laenu või liisingu intress, mis on maksustamisperioodil tasutud lepinguriigiresidendist krediidiasutusele või sellise äriühinguga samasse kontserni kuuluvale finantseerimisasutusele, samuti mitteresidendist krediidiasutuse lepinguriigis registreeritud filiaalile. Samadel tingimustel võib tulust maha arvata ka elamu ehitamise eesmärgil maatüki soetamiseks võetud laenu või liisingu intressid.

Lihtsustatult võime öelda, et intressimaksete tulumaksuvabastus kehtib pangast võetud eluasemelaenudele.

Ehitamise puhul on oluline ehitusluba ja ehitusprojekt

Soetamiseks loetakse ka ehitise püstitamist, laiendamist ja rekonstrueerimist ehitusseaduse tähenduses, samuti ehitise tehnosüsteemide asendamist ja muutmist ning ehitise ruumijaotuse muutmist ja ehitise tehnoloogilise ümberseadistamisega seotud ehitus- ja paigaldustöid ehitusloa või ehitusprojekti alusel (TMS § 25 lg 2).

Tavapäraselt remonditakse ja viimistletakse korterit tegevustega, mis ei vaja ehitusprojekti ega ehitusluba. Seega ei kuulu sellised kulutused eluasemelaenu intresside tulumaksusoodustuse alla isegi juhul, kui neid tegevusi finantseeritakse eluasemelaenuga.

Maksuvabastus kehtib ühele laenule

Maksustatavast tulust võib üheaegselt maha arvata ainult ühe elamu või korteri soetamise laenu ja kapitalirendi (liisingu) intressid (TMS § 25 lg 3).

Eeltoodud mahaarvamisi tulust võib maksustamisperioodil teha kokku kuni 1920 eurot maksumaksja kohta, kuid mitte rohkem kui 50% ulatuses maksumaksja sama maksustamisperioodi Eestis maksustatavast tulust, millest on tehtud ettevõtlusega seotud mahaarvamised (TMS § 28² lg 2).

Lapse toetamisel olgu laenuvõtja laps

Tulumaksuseaduse kohaselt on residendist füüsilisel isikul õigus tulust maha arvata ainult endale eluasemeks elamu või korteri soetamiseks võetud laenu või liisingu intressid.

Seega võiks näiteks lapsele kodu ostmise finantseerimisel lapsevanem mõelda sellele, et laenuvõtja oleks siiski laps, kellele eluruum soetatakse, ja lapsevanem oleks laenu kaastaotleja.

Elukaaslaslastel on abielust erinev regulatsioon

Elukaaslased ühist tuludeklaratsiooni esitada ei saa. Kui laenuvõtjad on vabaabielus olevad elukaaslased ja eluase on ostetud kahe peale kaasomandisse, võivad mõlemad maha arvata 50% makstud eluasemelaenu intressidest, sest mõlemad vastutavad solidaarselt laenu tagasimaksmise eest ja mõlema elukaaslase omandis on 50% korterist.

Üks elukaaslastest ei saa oma tuludeklaratsioonis maha arvata üle 50% makstud intressidest. Seega kui ühel elukaaslasel sissetulek puudub, siis saab vabaabielupaar kasutada vaid poolt summaarsest võimalikust maksusoodustust.

Oluline on kodu maksumuse proportsioon

Kodulaenu intressimaksete tulumaksusoodustus kehtib ainult laenu sellele proportsionaalsele osale, mis kasutati kodu ostmiseks. Vallasvara, näiteks köögimööbli või uue külmkapi ostmiseks kasutatud eluasemelaenu intressimaksetele tulumaksusoodustus ei kehti. Nii on koduostja huvides, et võetud eluasemelaenust võimalikult suur osa saaks kasutatud kodu ostmiseks, et hiljem maksusoodustust maksimaalselt ära kasutada.

Kinnisvaraanalüütik Tõnu ToomparkLoe pikemalt nii eeltoodud kui muudest nõuannetest käsiraamatust „NÕUANDED KODUOSTJALE”, mille autor on kinnisvarakonsultant Tõnu Toompark.Käsiraamatu saad osta Kinnisvarakooli raamatupoest.

Riigi Kinnisvara koostab tegevusplaani teenuste kvaliteedi tugevdamiseks

06.05.2016

Riigi Kinnisvara / RKASRiigi Kinnisvara AS (RKAS) nõukogu esimees Tarmo Porgand avaldab kahetsust RKASi teenusekvaliteedi ja avalikkusega suhtlemise teemal kujunenud olukorra pärast ning usub, et juhatuse esimees Urmas Somelari tänane avalik vabandamine oma väljaütlemiste pärast oli siiras. „Ettevõte peab olema professionaalne suhtluses nii oma klientidega kui ka laiema avalikkusega üldiselt. Tunnistame, et oleme teinud selles osas vigu ja peame muutuma paremaks,“ lisas Porgand.

RKASi nõukogu arutas eile, 4. mai nõupidamisel muuhulgas ettevõtte kliendi rahulolu-uuringu tulemusi ja selle baasil kavandatut. Arutelu tulemusel seati juhatusele ülesandeks koondada eraldiseisvalt planeeritud tegevused üheks terviklikuks ja fokuseeritud tegevuskavaks, kuidas ilmnenud kitsaskohti lahendada ning teenuste kvaliteeti ja kliendi rahulolu tõsta.

“Alates veebruarist on RKAS tutvustanud klientidele uuringu tulemusi ning kavandatud edasisi samme, kuid leiame, et vajalik on tulemused veelkord täie tõsidusega läbi analüüsida ning konkreetsed sammud kokku leppida. Suhtume klientide rahulolusse täie tõsidusega ning kindlasti ei jäta me ühegi kliendi puhul uuringu tulemusi tähelepanuta. RKAS ei tellinud uuringut sahtlisse panemiseks, vaid selleks, et saaksime oma tööd paremini korraldada,“ ütles Porgand.

“Tegevusplaani arutab nõukogu uuesti hiljemalt juuni algusesse kavandatud koosolekul ettevõtte strateegia uuendamise raames, mille eesmärk on ettevõtte teenuse kvaliteedi ja efektiivsuse parendamine. Kindlasti on kavas edasised sammud ellu viia tihedas koostöös kõigi ministeeriumide ja asutustega,” lisas Porgand.

2015. aasta sügisel viis uuringufirma TNS Emor läbi RKASi kliendi rahu-uuringu, mille kohaselt on ettevõtte kliendisuhte tugevuse koondnäitaja TRI*M indeks 48 palli, mis arvutatakse nelja võtmeküsimuse põhjal. Põhiküsimuste hulka kuuluvad ratsionaalsed üldise rahulolu ja koostöö jätkamise küsimused, emotsionaalset seotust mõõtev soovitusvalmiduse küsimus ja kliendisuhet laiemasse konteksti asetav võrdlus. Ettevõtte klientide üldine rahulolu 5-pallisel skaalal oli 3,6 ehk ligi 65%, kuid kõikus klientide lõikes.

Koolitus “Ehitus-ja kasutusload” toimub 11/05/2016

06.05.2016

Raul KebaKinnisvarakoolis toimub 11/05/2016  koolitus “Ehitus-ja kasutusload“. Koolituse lektor on advokaat Raul Keba advokaadibüroost Cobalt.

Kinnisvarakoolitus Ehitus-ja kasutusload annab ülevaate olulisematest muudatustest uues ehitusseadustikus, käsitleb uusi põhimõtted, ehitiste ja ehitamise liike, uusi loamenetlusi ja riiklikku järelevalvet ja tutvustab Tallinna ja teiste omavalitsuste praktikat ehitamist puudutavate menetluste korraldamisel ja kokkulepete sõlmimisel.

Lisaks tutvustab koolitus Tallinna ja teiste omavalitsuste praktikat ehitamist puudutavate menetluste korraldamisel ja kokkulepete sõlmimisel ning arutleb ehitamist puudutava kohtupraktika üle ja käsitleb uues ehitusseadustiku eelnõus sätestatud põhimõtteid.

Koolitus “Ehitus- ja kasutusload” toimub kolmapäeval 11/05/2016 kell 09:00-14:00.

Lisateave ja registreerumine

Registreeru koolitusele: +372 525 6655, kool@kinnisvarakool.ee või kodulehel.

Margot Toompark
Kinnisvarakool OÜ
Koolituste müük ja korraldus
+372 525 6655
kool@kinnisvarakool.ee
www.kinnisvarakool.ee

Kinnisvarakool OÜ

Liisa Oviir õõnestab ettevõtlust

06.05.2016

ÄripaevEttevõtlusminister Liisa Oviiri plaan sekkuda riiklikult ehitus- ja üüriturule on üdini vale lähenemine, kirjutab Äripäev juhtkirjas.

Ettevõtlusminister plaanib sekkuda riiklikult ehitus- ja üüriturule ning paisata lähiaastatel Eesti turule 6000 uhiuut korterit. Oviir ütles eile hommikul „Terevisioonis“, et juba uuel aastal alustab valitsus pilootprojektiga.

Äripäeva meelest on see üdini vale lähenemine ning õõnestab vaba ettevõtluse ja turumajanduse alustalasid. See plaan tuleb juba eos maha matta.

Aastatel 2017–2020 peaks praeguse plaani kohaselt Oviiri sõnul valmima kuni 6000 uut korterit, kusjuures pilootprojektidega alustatakse Ida-Virumaal ja Kagu-Eestis. See on väga suur number. Võrdluseks, kui arvestada, et Eestis keskmiselt valmib aastas ümmarguselt 3000 eluruumi aastas, siis 6000 korteri valmimine paiskab kogu turu hoobilt määramatusse keerisesse. Võib ennustada, et nii mõnigi praegu arendusplaani pidav ärimees külmutab projekti. Mõnda hakkavad kimbutama võlad, teisi maksejõuetus. Tõsi on, et iga ettevõtmine on risk, kuid see ei õigusta seda, et riik süstib sellesse valemisse ettevõtjatele lisariski.

Maksumaksja võtab riski ja korvab kahju

Oviiri plaanis pole midagi uut. See sai laiemat kõlapinda juba tema eellase Urve Palo ajal. Pealiskaudses vaatluses on see ka ettevõtjatele kasulik. Miks muidu viivad idee juured sel teemal aktiivselt sõna võtnud ehitusettevõtja Raivo Rannani, kelle ettevõte Rand ja Tuulberg on sarnase projekti abil saanud tööd Tallinna linnas.

Probleem on, et lühiajaliselt võibki see olla ehitusettevõtjatele kasulik, kuid arvukad pika­ajalised miinused kaaluvad üles saadava kasu. Esiteks jääb risk riigi kanda. Kui midagi läheb untsu, esitatakse arve maksumaksjale. Teiseks tekib poliitikutel kiusatus kasutada üürikortereid valimispräänikuna ehk ajada nende hind kunstlikult alla, tasudes maksumaksja raha eest kas osaliselt või täies ulatuses hooldus ja ülalpidamistasusid. Kolmandaks pärsib see ettevõtlust pikemas plaanis, sest ette­võtjal pole mõistlik kulutada oma raha, aega ja energiat võimalikule äriplaani koostamisele, kui iga hetk võib riik oma „äriplaaniga“ välja tulla ja kuhugi lähedale maksumaksja toel „soodsad ja kättesaadavad“ korterid ehitada. Neljandaks pärsib see investeerimist. Näiteks tõmbab Oviir vaiba alt uuelt ja kasvavalt trendilt, kus väikeinvestorid ostavad kortereid just eesmärgiga neid välja üürida. Või ühisrahastusprojektidelt, mis võiks antud tühimikku täita. Igasugune linna või riigi sekkumine solgib turu arengut.

Kala asemel õng

Mööname, et osades piirkondades võibki olla turutõke, kus korterite nõudlust justkui on, kuid pakkumist pole. Näiteks Viljandi, kus küll on inimestele (näiteks Ida-Virumaalt) tööd pakkuda, kuid napib elamispindu. Sellekski on rohi olemas. Kuid selmet pakkuda kala, tuleb anda õng. Valitsuse ülesanne on tekitada olukord, kus turutõke ületatakse, mitte seda ise murdma hakata. On ju see nendesamade ettevõtjate huvides, et inimesed kohalikku linna või valda elama tuleks.

Ettepanekuid selleks on mitu. Randki on teinud mitu, näiteks kui omavalitsus aitaks ettevõtjaid taristuga – maaga, teedega, kommunikatsioonidega. Lihtsustada oluliselt bürokraatiat, alustades kas või detailplaneeringu menetlemiskiirustest. Samuti on asjatundjad märkinud, et üürituru arengu takistuseks on ebaõiglane konkurents, kuid eelkõige võlaõigusseadus, mis annab kõik õigused üürnikule ja paneb kõik kohustused üürileandjale. Kinnisvaraekspert Tõnu Toompark on korduvalt juhtinud tähelepanu sellele, et võlaõigusseadus on sundüürnike silmaspeetuna koostatud ja on praeguseks lootusetult ajale jalgu jäänud.

Valitsus võiks vaadata peeglisse. Võimekus ettevõtjatele soodsat keskkonda luua, sh üürikorterite rajamiseks, peaks olema üks kriteerium ka haldusreformiks. Omavalitsusel, kellel seda pole, ei ole ka elulootust ning selliselt juhul toimuks riiklik rahapumpamine musta ja põhjatusse auku.

Äripäev
online@aripaev.ee

http://www.aripaev.ee/juhtkiri/2016/05/06/liisa-oviir-oonestab-ettevotlust

Reinsalu: riik plaanib koduomanike õigusi laiendada

05.05.2016

JustiitsministeeriumJustiitsminister Urmas Reinsalu ütles tänasel korteriühistute liidu teabepäeval, et riik on võtnud kursi koduomanike õiguste laiendamisele, näiteks jõustub 1. jaanuaril 2018 uus korteriomandi- ja korteriühistuseadus.

“Vähem kui kahe aasta pärast jõustuv seadus on väga suure kaaluga, kuna puudutab sadu tuhandeid Eesti elanikke. Seetõttu on oluline enne seaduse jõustumist inimesi tulevatest muudatustest teavitada, mida on korteriühistute liit ka tegema asunud,” rääkis justiitsminister Urmas Reinsalu.

Minister tõi välja, et uus seadus muudab korteriühistu tegevuse korteriomanikule arusaadavamaks. Mõningate muudatusena märkis ta ära, et senisest selgemalt on välja toodud iga korteriomaniku õigus saada juhatuselt ühistu kohta teavet ja tutvuda ühistu dokumentidega. Samuti on selgemini paika pandud reeglid laenu võtmise ja hoone renoveerimise kohta ning näiteks korteriomaniku kohustus oma korterit kütta. Ühistul aga tekib võimalus nõuda võlglasest omanikule kuuluva ja väga suure hüpoteegiga korteri mahamüümist, et saada kätte tasumata vee- või küttearved. See suurendab korteriomanike vastutustunnet naabrite ees.

Justiitsministeerium tegeleb ministri sõnul ka sellega, et kaitsta õiguslikult tugevamalt neid ausaid koduomanikke, kes oma kortereid välja üürivad.

Lisaks rääkis minister ka sellest, et valitsus on koduomanike seisukohalt langetanud mitu sisulise kaaluga otsust. Esiteks, kavatseb valitsus esitada rahandusministeeriumi eestvedamisel seaduseelnõu, et liitsihtotstarbega kinnistute puhul rakendataks koduomanikest korteriomanike osale täies mahus kodualuse maamaksu vabastust. Teiseks, antakse õigus omavalitsustele vabastada kaasomanike puhul maamaksust kokku iga kaasomanike peale 1200 meetri eest tiheasustuses.

Samuti nimetas minister seda, et valitsus jätkab korterelamute renoveerimisprogrammiga Euroopa Liidu struktuurvahendite eest ja sellest aastast kehtib lasterikaste perede kodutoetus kodu remontimiseks või soetamiseks neljalapseliste perede asemel juba kolmelapselistele peredele.

Kinnisvara tegu 2015 laureaat on Ülemiste Center OÜ

05.05.2016

Eesti Kinnisvarafirmade Liit / EKFLEesti Kinnisvarafirmade Liit (EKFL) kuulutas täna toimunud kevadkonverentsil „Kuhu liigub Eesti kinnisvaraturg?“ välja „Kinnisvara tegu 2015“ laureaadi, kelleks on Ülemiste Center OÜ.

„Ülemiste Center OÜ pälvis žürii enamuse poolehoiu Ülemiste keskuse muljetavaldava laienemise eest, mis algas 2013.aastal ja lõpetati 2015,“ ütles EKFL-i tegevdirektor Tõnis Rüütel.

Ülemiste keskuse omanik ja arendaja on Norra firma Linstow AS.

„Keskuse laienduse käigus suurendati ehitusalust pinda 50 000 ruutmeetrilt 92 000 ruutmeetrile s.h renoveeriti täielikult kogu vanem osa. Tänu sellele on Ülemiste keskus Eesti suurim moe- ja perekeskus. Suurt rõhku on pandud nii kauba- ja toidukohtade valikule kui ka sisekujundusele ja mõnusa ostukeskkonna loomisele,“ lisas Rüütel.

Ülemiste keskuse tegevjuhi Guido Pärnitsa sõnul on „Aasta kinnisvara tegu 2015“ laureaadiks kuulutamine keskuse jaoks järjekordne meeldiv tunnustus. „Äsja oli meil rõõm teatada Euroopa kaubanduskeskuste konkursi võidust mainekal ICSC aastakongressil Milanos. Uus tunnustus aasta kinnisvarateo näol kinnitab Ülemiste keskuse erakordsust ning väärtustab tehtud otsuseid ja suurt meeskonnatööd tänase tulemuseni jõudmisel,“ ütles Pärnits.

Varasemad „Aasta kinnisvara tegu“ laureaadid:

  • 2014 – Technopolis Ülemiste AS, Ülemiste City linnaku arendamine
  • 2013 – EfTEN Capital AS, EfTEN Kinnisvarafond
  • 2012 – Tallinna Linnaplaneerimisamet, Tallinna uus ehitusmäärus
  • 2011 – Citycon, Kristiine Keskuse ost

Eesti Kinnisvarafirmade Liit ühendab kinnisvara vahenduse, arenduse, halduse ja konsultatsioonidega tegelevaid äriühinguid.

Merko ehitab Juuliku liiklussõlme

05.05.2016

Merko4. mail 2016 sõlmiti konsortsiumi, kuhu kuuluvad AS Merko Ehitus kontserni tütarettevõtted AS Merko Ehitus Eesti, AS Merko Infra ja Tallinna Teede AS, ning Maanteeameti vahel leping Tallinna ringtee Juuliku liiklussõlme ja teelõigu ehituseks.

Lepingu raames rekonstrueeritakse E265/T-11 Tallinna ringtee 24,1 kuni 29,6 km ehk Kanama viadukti ja Saku viadukti vaheline lõik I klassi maanteeks (2+2 sõidurajaga). Uuele trassile ehitatakse Juuliku-Tabasalu ühendustee 3,35 km pikkune lõik koos Juuliku eritasandilise ristmikuga, mille valmides suletakse olemasolev liiklusohtlik Jälgimäe ristmik E265/T-11 28,29 km. Liiklussõlme ehitustööde käigus rajatakse kaks viadukti ja kaks silda.

Lepingu maksumus on ligikaudu 11 miljonit eurot, millele lisandub käibemaks. Ehitustööd algavad kevadel 2016 ning objekt valmib sügisel 2017.

Merko esimese kvartali tulemust hoidis kinnisvaraarendus, tänavu plaan alustada üle 500 korteri ehitust

05.05.2016

MerkoMerko Ehituse 2016. aasta esimese kvartali müügitulu oli 46,8 miljonit eurot, EBITDA 1,2 miljonit ja kasum enne makse 0,3 miljonit. Merko keskendub jätkuvalt eratellijatele ja kinnisvaraarendusele, viimase müügitulu osakaal tõusis I kvartalis 42%ni kontserni kogutuludest. Esimeses kvartalis müüs Merko 101 korterit võrreldes mullu sama perioodi 62 korteriga.

„Baltimaade ehitusturu viimase aja arengutest tingituna ei saa esimese kvartali tulemustega kahjuks rahul olla. Madalseisus on insenerrajatiste ehitusmahud, mille puudumine on mõjutanud kasumlikkust ning riiklikud tellimused üldiselt. Kui 2014. aasta lõpus moodustasid riiklikud tellimused Merko portfellist ligi poole, siis täna vaid 20%,“ ütles AS Merko Ehitus juhatuse esimees Andres Trink. „Esimese kvartali tulemustele avaldas mõju ka mitme suurema objekti plaanitust aeglasem ehituse käivitumine, seda tulenevalt projektlahenduste muudatustest ja kooskõlastuste venimisest,“ lisas Trink.

„Meie eesmärk on jätkuvalt tugevdada oma positsiooni ehituse peatöövõtu ja elukondliku kinnisvara turul Lätis ja Leedus, kus sarnaselt Eestiga on avaliku sektori tellimusi hetkel vähe ja erasektori ärikinnisvara projektide realiseerimine võtab kaua aega, ehk sel aastal tuleb nii-öelda purjetada vastutuules. Esimeses kvartalis soetasime enamusosaluse Norra ehitusettevõttes eesmärgiga luua alus Norra ehitusturul tegutsemiseks. Oleme plaanipäraselt jätkanud investeeringuid kinnisvaraarendusse ning korterite müügitulemused on rahuldavad kõigis kolmes Balti pealinnas. Loodame, et sarnaselt Vilniusele ja Tallinnale aktiveerub ka Riia korteriturg, kus Balti suurima linna kohta on viimastel aastatel uute korterite pakkumist selgelt liiga vähe. Kinnisvaraarenduse segmendi müügitulu moodustas esimeses kvartalis esmakordselt üle 40% kontserni kogutuludest, mis sisaldab ka kontsernile strateegiliselt mittevajalike kinnistute müüki. Korteriarenduses jätkame panustamist kvaliteetse toote arendamisele ja ehitamisele,“ selgitas Trink.

Merko müüs esimeses kvartalis 101 korterit kogumaksumusega 11,4 mln eurot (käibemaksuta), võrreldes 2015. aasta 3 kuuga müüdud 62 korteriga. Esimeses kvartalis käivitas Merko Tallinnas Paepargi teise tornmaja ning Tartus Kaupmehe projekti viimase kortermaja ehituse. „Jätkame investeerimist elukondliku kinnisvara projektidesse ning sarnaselt eelmisele aastale plaanime 2016. aastal alustada enam kui 500 uue korteri ehitusega,“ kommenteeris Trink.

Kontserni esimese kvartali müügitulu oli 46,8 miljonit eurot, mis sisaldab mittestrateegiliste kinnistute müüki. Ettevõtte esimese kvartali EBITDA oli 1,2 miljonit, kasum enne makse 0,3 miljonit ning puhaskasum 0,1 miljonit eurot.

2016. aasta esimeses kvartalis sõlmisid kontserni ettevõtted uusi lepinguid kogumahus 22,4 mln eurot, sealhulgas BAUHAUS Rocca al Mare kaubamaja ning Tallink tennisekeskus. Seisuga 31.03.2016 oli kontserni teostamata tööde jääk 243,5 mln eurot. Suuremate objektidena olid Merkol esimeses kvartalis Tallinnas töös Hilton Tallinn Park hotelli ehitus, Maakri Kvartali, Öpiku Maja, T1 kaubanduskeskuse projekteerimis- ja ehitustööd ning Lennujaama trammiliini projekteerimis- ja ehitustööd. Lätis ja Leedus on suuremates töösolevateks objektideks Riia lennujaama reisijate terminal, Kauno Algirdo elu- ja ärikvartal ning Narbuto 5 büroohoone.

Tallinnas võtab maad üürnike turg

04.05.2016

Uus MaaTallinna üürihinnad pole viimasel kahel aastal märkimisväärselt kasvanud ning on tõenäoline, et hakkame nägema korrektsiooni, sest nn „lagi“ on igas mõttes käes. Sarnaselt korterite müügituruga on ka üürisektoris tekkimas aina tugevnev klientide turg.

Selle põhjuseks on kaks olulist fakti. Esiteks on Tallinna üüriturul tekkimas mõningate korteritüüpide hulgas ülepakkumine. Eriti märkimisväärselt just kahetoaliste, sh uute osas, mida pakutakse ja ehitatakse üle kogu linna ning kus konkurents on juba suur ja seda ammu enam mitte ainult hinna, vaid ka sisutuse ja lisaväärtuste osas. Teiseks on asi meie üldises elatustasemes, mis tähendab, et paljude jaoks on hinnapiir ees. Kuna pakkumisi on palju, peavadki omanikud uute üüriliste leidmiseks rohkem aega varuma ja kui vaja, hinnakorrektsioone tegema.

Üks üürihuviline käib vaatamas 5-10 korterit ning uurib, kas ja kuidas on võimalik hinnas sobilikumale tasemel jõuda. Kui pole „just see“ eriline pakkumine, mille puhul mängivad rolli emotsioonid, tingitakse usinalt või võetakse samaväärne sobivam pakkumine. Samas, alati pole ka sobilik hind number üks argument, sest keskpäraseid kortereid on palju, üürnikud soovivad aga korralikku, pigem skandinaavialikku sisu. See ei tähenda midagi eksklusiivset, lihtsalt määrdunud tapeet, tugevalt kulunud ja kriuksuv mööbel ei ole enam see, mida tahetakse.

Samuti tähtsustatakse üha rohkem maja energiaklassi, sest see annab aimu eeldatavatest kuludest. Lisaks on endiselt olulised hea parkimisvõimalus, panipaik ja arenenud infrastruktuur (ühistranspordipeatused, lasteaia-kooli lähedus, kauplus/kaubanduskeskus, sportimisvõimalused, rohealad ja lastemänguväljakud).

Seega muutub üürisektor aina kliendikesksemaks, mille tõttu peavad omanikud enam pingutama. Üürnikud otsivad võimalusi oma elukeskkonna parandamiseks, olles järjest teadlikumad oma soovides ning otsustega nad liigselt ei kiirusta.

EstateGuru kaasab investorite kapitali metsakinnistute tagatisel

04.05.2016

EstateguruEesti kapitalile kuuluv üle 20aastase tegevusajalooga metsafirma AS K.A.T. & Ko kaasab ligi 400 hektari metsamaa tagatisel raha olemasolevate kohustuste refinantseerimiseks ja metsandusliku tegevuse laiendamiseks.

EstateGuru partneri Marek Pärteli sõnul on tegemist esimese EstateGuru laenuga, mis on tagatud metsamaaga. Samuti lisas ta, et tulenevalt investorite suurenenud soovist hajutada investeeringuid erinevat tüüpi varaklasside vahel, on EstateGuru välja pakkunud just sellise investeerimisvõimaluse.

Tema sõnul on laenu intress investoritele 11% aastas, laenusumma 210 000 eurot, igakuise intressimaksega tagasimaksegraafikuga ning perioodiga 24 kuud. Tagatiseks pakutava metsamaa turuväärtuseks on LVM Kinnisvara hinnanud 370 000 eurot. Laenuvõtja AS K.A.T. & Ko on pikaajalise tegevusajalooga ning heade majandusnäitajatega ettevõte, igakuiseid intressimakseid teenindatakse ettevõtte jooksva majandustegevuse tuludest (metsa ülestöötamisteenus, transporditeenus, puidukaubandus jmt). EstateGuru tagatisagendi kasuks seatakse tagatiseks võetavale metsamaale 1. järgu hüpoteek.

“Metsamaade puhul on väga oluline riskide ja tagatiste õiglane hindamine. Projekti analüüsimisel oleme täiendava riskianalüüsi tarbeks kasutanud ka Eesti juhtiva raieõiguste enampakkumiste keskkonna AS Timber metsaekspertide eksperthinnangut. AS Timber hinnangul on tagatiseks pakutavate kinnistute kiirmüügihind (30 päevase müügiperioodi korral) 326 800 eurot. Eksperthinnang tugineb www.timber.ee kasvava metsa raieõiguste enampakkumiskeskkonnas läbi viidud tehingute statistikale, AS Timber metsaekspertide hinnangule ning metsamajandamiskavas Keskkonnaameti poolt kinnitatud takseerandmetele,” ütles Pärtel.

EstateGuru on suurim kinnisvaralaenude ühisrahastuse keskkond Baltikumis. Tänaseks on estateguru.co keskkonnaga liitunud juba üle 3600 investori 27-st riigist. Rahastatud on 44 kinnisvaralaenu enam kui 7,8 miljoni euro ulatuses. Tagastatud laenude põhiosa ületab 1,4 eurot ning investoritele on intressidena tänaseks välja makstud 260 010 eurot.

Kuuülevaade: aprillis kaubeldi Tallinnas väga kallite kodudega

04.05.2016

1Partner KinnisvaraAprillis müüdi Tallinna kalleim korter 655 000, maja 925 000 ning krunt 1,3 miljoni euro eest, analüüsib Eesti üks suuremaid kinnisvarafirmasid 1Partner Maa-ameti statistikat.

1Partner Kinnisvara tegevdirektori Martin Vahteri sõnul turul raha liigub, müüdi jälle miljoniline elamu ning tehingute koguväärtus oli aprillis 28 protsenti kõrgem kui aasta tagasi samal ajal.

“Tallinnas on praegu paarsada uusarendust ja noored vaatavad kahetoalise magalakorteri asemel pigem uut linna piirile. Intress on soodne ja raha voolab kinnisvaraturule vähemalt paar-kolm aastat, kuni seda Euroopas juurde trükitakse. Võrreldes 2000ndate keskpaiga buumiga on igakuine laenumakse praegu 30-40 protsenti odavam ning koos palgatõusuga jääb inimestel lihtsalt raha üle,” rääkis Vahter.

“Pangad kontrollivad ülekuumenemist ja otsest ohtu pole. Ainus märk, mis mulle praegu negatiivse deja vu tunde tekitab, on kuldkiivriga ehitussaate tagasitulek,” ütles Vahter, meenutades 2007. aasta majanduslangusele eelnenud palagani.

Aprillis tehti Tallinnas kinnisvaraga kokku 1102 ostu-müügitehingut. Kinnisvaratehingute koguväärtus oli 132 miljonit eurot, mis on 24 protsenti enam kui eelmisel kuul.

Aprillis müüdi Tallinnas 753 korterit, mis on kaheksa protsenti vähem kui märtsis. Korteri keskmine ruutmeeter maksis aprillis 1590 eurot, mis on märtsiga võrreldes 2,1 protsenti enam. Kalleim korter müüdi 655 000 ning odavaim 1 000 euro eest.

Aprillis müüdi Tallinnas 20 hoonestatud elamumaa krunti, mis on kaheksa võrra vähem kui varasemal kuul. Kalleim maja müüdi 925 000 ning soodsaim 6688 euro eest.

Möödunud kuul müüdi 11 elamumaa krunti, mis on viie võrra rohkem kui märtsis. Kalleim hoonestamata krunt müüdi aprillis 1 320 000 ja odavaim 60 000 euro eest.

1Partner Kinnisvara avaldab iga kuu esimeses veerandis möödunud perioodil sooritatud kinnisvaratehingute turuülevaate. 1Partner Kinnisvara kodulehel on Tallinna kinnisvaratehingute hinnavõrdluse graafik, kust leiab lihtsa ülevaate pinnaühiku maksumuse igakuistest muutustest linnaosade kaupa.

1Partner Kinnisvara on Eesti üks juhtivatest kinnisvarafirmadest. Ettevõtte põhiteenused on kinnisvara vahendus, -hindamine, ehitamine ning investeeringute juhtimine. Äripäeva koostatud 2014. aasta kinnisvarafirmade TOP-is teenis 1Partner Kinnisvara esikoha.

Reidi tee ühendab Tallinna Vanasadama ja Russalka ristmiku

04.05.2016

TallinnTallinna Linnavolikogu otsuse eelnõu kohaselt antakse Tallinna Kommunaalametile nõusolek osalemiseks Ühtekuuluvusfondi välisprojektis „Reidi tee ehitus Tallinnas“, abikõlbliku kogumaksumusega summas 28 500 960 eurot ning volitatakse Tallinna Kommunaalameti tegevusvaldkondi koordineerivat abilinnapead ja kommunaalameti juhatajat alla kirjutama projektis osalemiseks vajalikele dokumentidele.

Abilinnapea Kalle Klandorfi sõnul on Tallinna tänavavõrgu põhiprobleeme on aastaid olnud selle ida- ja kirdeosas ning lääne- ja lõunaosas paiknevate linnaosade ühendamine linnakeskust läbimata. Mitmed olulised läbimurded ja ristmike uuendamised – nt Reidi tee, Haabersti ring – on edasi lükatud eelkõige rahaliste vahendite puudumise tõttu.

„Reidi tee, varasema nimetusega Põhjaväil, rajamine võimaldab raskeliikluse kesklinnast mööda juhtida ning loob kiirema, mugavama ja ohutuma ühenduskoridori Tallinna sadamatest riigi põhimagistraalideni, millede kaudu toimub rahvusvaheline liiklus ja kaubavedu. Kokku rajatakse 1,7 km uut teed ja rekonstrueeritakse 1,05 km Tallinna–Narva maanteelõiku,“ selgitas Klandorf. „Oluline on ka see, et kui Tallinna tänavate infrastruktuuri väljaarendamisel on seni lähtutud enamjaolt mootorsõidukite liiklusruumi vajadustest, jättes kergliiklejad ja nende ohutuse teisejärguliseks, siis Reidi tee ehituse tulemusena rajatakse 2,3 kilomeetrit kergliiklusteid ning rannapromenaad.“

Juurdepääs sadamasse toimub hetkel Narva mnt – Tuukri tn – Uus-Sadama tn kaudu ning väljapääs Petrooleumi tn – Tuukri tn – Narva mnt kaudu. Pääs sadamatest põhimaanteedele E67 – Tallinn-Pärnu-Ikla maanteele ja E20 – Tallinn-Narva maanteele on mitterahuldav. Tuukri ja Petrooleumi tänav ei ole arvestatud sadamast tuleva raskeliikluse koormusega. Samas kasvab aasta-aastalt sadamatest vajadus efektiivse ühenduse järele olemasolevate teedega. Praegusel hetkel on Tallinna linna peamiseks transpordiprobleemiks asjaolu, et raskeliiklus toimub linna südames, millega omakorda lisanduvad sõidukite sõidukiiruste vähenemine, ummikud tipptundidel paljudel tänavatel ja liiklusõnnetuste arvu kasv. Samuti kaasneb ka sõidukite poolt põhjustatud müra ja saastatuse kasv.

Vabariigi Valitsuse 19. veebruari 2015 korraldusega nr 93 „Perioodi 2014–2020 transpordi infrastruktuuri arendamise investeeringute kava kinnitamine“ on projekt „Reidi tee ehitus Tallinnas“ kinnitatud perioodi 2014–2020 transpordi infrastruktuuri arendamise investeeringute kavasse projekti rakendamise eeldatava tähtajaga I pa 2016 – II pa 2017 ning abikõlbliku kogumaksumusega 28 500 960 eurot, millest maksimaalne välistoetus Tallinna linnale on 24 225 816 eurot ja projekti abikõlblik omafinantseering 4 275 144 eurot. Projekti rahastatakse 85 % ulatuses Ühtekuuluvusfondi meetme „Üleriigiliste ja rahvusvaheliste ühenduste arendamine“ tegevuse „Uute maanteelõikude ehitamine” raames.

Projekti omafinantseeringule lisandub projektiga seotud lisafinantseering projektijuhtimise teenuse osutamiseks ning tasuvusanalüüsi alusel eelarvet ületava mitteabikõlbliku ehitusmaksumuse katmiseks summas 3 057 040 eurot. Projekti kogumaksumus koos mitteabikõlblike kuludega on 31 558 000 eurot.

Projekti ehitusega seotud tegevuste kavandatav elluviimise aeg on oktoober 2016 kuni detsember 2017.

Tallinna Linnavolikogu 11. juuni 2015 määruse nr 10 „Tallinna eelarvestrateegia aastateks 2016-2019“ peatükis „Saadavad toetused“ on tõdetud, et vastu võetud siseriiklikest määrustest on üks olulisemaid majandus- ja taristuministri 3. oktoobri 2014 määrus nr 85 „Transpordi infrastruktuuri arendamine perioodil 2014–2020”, mille alusel koostatud investeeringute kavasse on arvatud Tallinnast Haabersti ristmiku rekonstrueerimine, Reidi tee ehitus, Gonsiori tänava rekonstrueerimine, Rail Balticu terminali lennujaamaga ühendamine ning vanasadama ja kesklinna vahelise liikluskeskkonna arendamine maksimaalse võimaliku toetusega kokku 72,1 miljonit eurot. Eelarvestrateegia peatükis „Olulisemad investeeringute objektid ja projektid“ on märgitud, et teede ja tänavate valdkonnas on strateegiaga hõlmatud perioodil kavas teostada mitmeid suuremahulisi teeobjekte välisraha toel koostöös riigi ja teiste partneritega. 2016. aastal on kavas alustada Haabersti ristmiku rekonstrueerimisega ja Reidi tee ehitustöödega ning lõpetada nimetatud tööd 2017. aastal.

Technopolis Ülemiste puhaskasum oli möödunud aastal 6,5 miljonit eurot

04.05.2016

Technopolis ÜlemisteÜlemiste City ärilinnakut arendava AS Technopolis Ülemiste käive oli möödunud aastal 11 miljonit eurot ning puhaskasum 6,5 miljonit eurot. Ettevõtte omakapital kasvas aruandeperioodi lõpuks 51 miljoni euroni. Aasta olulisemad valminud hooned olid linnaku esindushoone Lõõtsa tn 5 ning ajaloolisesse hoonekarkassi sulatatud moodne parkimismaja.

“2015. aasta oli Technopolis Ülemiste jaoks mitmete varem alustatud projektide realiseerumise aasta,” ütles Technopolis Ülemiste AS juhatuse esimees Gert Jostov. “Majandustulemused on rõõmustavad, mille eelduseks olid mitmed õnnestunud projektid. Tööd oli palju. Jaanuaris avasime linnaku esimese parkimismaja aadressil Valukoja 4c, milles on kuuel korrusel kokku ca 280 parkimiskohta. Parkimismaja oli Eesti Betooniühingu ja Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liidu poolt korraldatud konkursi „Aasta betoonehitis“ nominentide hulgas ning sai eriauhinna arhitektuurile ja ehitajale.”

“Oktoobris avasime linnaku kõrgeima 13-korruselise Bernhard Schmidti nimelise Lõõtsa tn 5 asuva büroohoone, mis vastab kõrgeimatele keskkonna- ja kvaliteedistandarditele ja millele taotleme rahvusvahelist LEED Gold sertifikaati,” rääkis Gert Jostov. “Hoone silmapaistev fassaad on inspireeritud QR koodist ning selle lõunakülge katavad 275 ehitusintegreeritud päikesepaneeli, mis on suurim ühe ehitise külge kinnitatud päikesepaneelide installatsioon Eestis. Hoone pälvis Tallinna linna poolt väljaantava „Tallinna parima arendusprojekti“ tiitli. Pärast uue büroohoone valmimist kasvas Technopolis Ülemiste rendile antav pind ca 74 000m²-ni, millega oleme suurim büroohoonete omanik Tallinnas.”

“Mullu renoveerisime ka aadressil Sepapaja 2 asuva hoone välisfassaadi, kuhu tuleb toidukauplus 7000-le linnaku töötajale,” sõnas Gert Jostov. “Uutest arendusprojektidest on hetkel projekteerimise ja ehitusloa taotlemise järgus uus 13-korruseline büroohoone aadressil Lõõtsa tn 12 ja ca 420 kohaline parkimismaja aadressil Lõõtsa tn 11. Planeeritavate hoonete valmis ehitamiseks on lähiaastatel plaanis investeerida ca 18 miljonit eurot. Jätkame aktiivset kasvu.”

Arhitektuurikavandi kohaselt muutub Ülemiste City ärilinnak järgneva 15 aasta jooksul multifunktsionaalseks ning ööpäevaringselt toimivaks äri- ja elukeskkonnaks, kus inimesed elavad ja töötavad. Linnakus töötavate inimeste arv kasvab eeldatavalt 15 000 inimeseni ning linnaku elanike arv ca 5000 inimeseni. “Ülemiste piirkonnast kujuneb järgneva 10-15 aasta vältel kõige kiiremini kasvav piirkond Tallinnas, millest võib välja kasvada eraldi linnaosa,” lisas Gert Jostov.

AS Technopolis Ülemiste (www.technopolis.ee) kuulub 51-protsendilise osalusega Technopolis Baltic Holding OÜ kaudu Technopolis kontserni emaettevõttele Technopolis Plc ja 49 protsendilise osalusega AS-le Mainor Ülemiste. Ettevõttes töötab 20 inimest.

KV.EE: Tallinna majade müügipakkumiste arv vähenes aastaga 9 protsenti

04.05.2016

Kinnisvaraportaal KV.EEPortaali KV.EE andmetel pakuti aprilli kuus Tallinnas müügiks 839 maja. Aastataguse ajaga võrreldes on majade müügipakkumiste kuu keskmine arv vähenenud 9%. Tallinna majade keskmine pakkumishind oli aprillis 1346 €/m² ehk aastatagusest 1% rohkem.

Majade müügipakkumiste arv on vähenenud kõikides Tallinna linnaosades välja arvatud Haaberstis, kus see on kasvanud 3% võrra. Vastupidiselt pakkumiste arvule on majade keskmine pakkumishind portaalis KV.EE kasvanud enamuses Tallinna linnaosades.

Arvestades seni veel positiivsena püsivaid arenguid korteriturul, mis võimaldavad korterist majja kolimist hõlpsamaks muuta, võib eeldada, et majade pakkumishinnad jätkavad vaikset kasvu ja nende pakkumine tõmbab vähehaaval koomale.

Vaata lähemalt, mis toimub kinnisvaraturul portaalist KV.EE.

Majade müügipakkumiste keskmine arv ja selle muutus, tk Majade müügipakkumiste hind ja selle muutus, tk
04/2015 04/2016 Muutus, % 04/2015 04/2016 Muutus, %
Haabersti 139 143 3% 1 546 1 572 2%
Kesklinn 83 77 -7% 1 529 1 526 0%
Kristiine 86 86 0% 1 278 1 299 2%
Lasnamäe 78 51 -35% 347 367 6%
Mustamäe 42 29 -31% 311 319 3%
Nõmme 181 169 -7% 1 403 1 357 -3%
Pirita 232 231 0% 1 596 1 604 1%
P-Tallinn 53 39 -26% 1 002 1 128 13%
Vanalinn 13 NA 3 218 NA
 
Tallinn 926 839 -9% 1 333 1 346 1%
 
Eesti 3 365 3 114 -7% 959 1 033 8%
Harjumaa 2 108 2 049 -3% 1 158 1 240 7%
 
Harku vald 258 233 -10% 992 1 112 12%
Jõelähtme 59 21 -64% 867 777 -10%
Kiili vald 15 21 40% 789 1 167 48%
Rae vald 122 257 111% 1 488 1 551 4%
Viimsi vald 272 239 -12% 1 339 1 417 6%
 
Narva 21 35 67% 435 453 4%
Pärnu 52 60 15% 954 1 008 6%
Tartu 321 273 -15% 946 944 0%

Majade müügipakkumiste keskmine hind portaalis KV.EE

 

1 2 3 … 1,016 1,017 1,018 … 1,573 1,574 1,575