Adaur.ee: kinnisvaraturu uudised, analüüsid ja ülevaated

Kinnisvarakool: ChatGTP ja tehisintellekti koolitus kinnisvaramaakleritele

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaraarenduse praktikum – ideest teostuseni

Kinnisvarakool: Planeerimis-ehitusvaldkonna spetsialisti täiendõppeprogramm

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri stardiprogramm

Uus teehoiukava näeb ette suuri investeeringuid Eesti maanteetaristusse

07.10.2016 Tõnu Toompark

Majandusminister Kristen Michal saatis valitsusele kinnitamiseks „Riigiteede teehoiukava aastateks 2014-2020“ muudatused, et Maanteeamet saaks alustada Tallinna-Tartu maantee neljarajalise osa pikendamist Koselt Mäoni. Teehoiukava kogumaht seitsme aasta peale on üle 1,7 miljardi euro, millest järgmisel aastal kulub teehoiule üle 258 miljoni.

Lisaks Mäoni rajatava neljarealise maanteega on uues teehoiukavas arvestatud veel kolme uue olulise maanteetaristu investeeringuga: Luige-Juuliku teelõik, Saue-Topi ühendustee ja Tallinna-Rannamõisa-Kloogaranna teelõik. Riigiteede teehoiu kulud kokku on 2016. aastal ligi 238 miljonit eurot ja järgmiseks aastaks planeeritakse ligi 20 miljoni eurost eelarve kasvu. 2017 on planeeritud teede ehitusele 65,4 miljonit eurot, mis on ligi 31 miljonit rohkem kui see aasta ning tee hooldusele 49 miljonit, mis on 1,4 miljonit rohkem kui tänavu.

Kose-Võõbu-Mäo 40 km pikkuse maanteelõigu neljarajaliseks ehitamine läheb riigile maksma hinnanguliselt kokku 170 miljonit eurot, millest 80 miljonit eurot eraldatakse riigieelarvest senisele teede rahastusele lisaks ning 90 miljonit tuleb üldistest teedele ette nähtud vahenditest. Järgmisel aastal alustatakse Kose-Võõbu lõigul pinnase ettevalmistustöödega ning neljarealine maantee on planeeritud valmima aastaks 2022.

„Kose-Mäo neljarealise lõigu puhul on tegu vaba Eesti suurima teetaristu ehitusega. See põhjustab ehituse ajal ka mõningaid ebamugavusi, kuid tulemuseks on säästetud elud, kümned miljonid eurod aastas ning Tallinn saab Tartule lähemale 5,3 kilomeetri võrra. Kõik suuremad Tartu, Pärnu või Narva suunad ning olulised ristmikud, olgu siis Tallinnas Haabersti või Russalka ristmikud või Sillamäe ühendustee saavad kaasajale vastavaks. Tean, et 1,7 miljardit eurot seitsme aasta kohta kõlab suure summana, kuid teedesse saaks ja võiks investeerida julgemalt, kiirused ju tõusevad. Korralike maanteedega säästame liikluses aega ja elusid, rääkimata liiklusstressi vähendamisest – sotsiaalmajanduslikult kahtlemata mõju on positiivne,“ sõnas majandus – ja taristuminister Kristen Michal.

Suurenenud turvalisusele ning väiksemal liiklusstressile lisaks on Tallinn-Tartu neljarealiseks ehitamisest Mäoni täiendav ajavõit sõitjale ca üheksa minutit. Viimane tuleneb nii lühenenud teekonnast, suuremast liikumiskiirusest kui ka praegusest olukorrast, kus tihtipeale tuleb liikuda autokolonnides ja lubatud piirkiirusest märkimisväärselt aeglasemalt. Pikaks venivad autokolonnid aeglasemalt sõitjate taga tekitavad ka ohtlikke möödasõite, mis suurendavad liiklusõnnetuste arvu.

Liiklusõnnetuste statistika kohaselt paistab lähiajaloos Kose-Mäo lõik silma suure hukkunute arvuga. Kogu Tallinna-Tartu maantee läbisõidust moodustab lõik 20 protsenti, kuid ligi 50 protsenti Tallinna-Tartu maanteel hukkunutest sattusid õnnetusse just Kose-Mäo lõigul.

Uuendatud teehoiukava finantsplaani koostamisel on lähtutud riigi eelarvestrateegiast aastateks 2017-2020 ja 2016. aasta riigieelarveseadusega teehoiuks ette nähtud vahenditest.

Täiendavalt lisandusid uue teehoiukava aastatesse 2018-2019 veel Luige ja Juuliku vaheline teelõik (15,7 miljonit eurot), Saue-Topi ühendustee (1,87 miljonit eurot) ja Tallinna-Rannamõisa-Kloogaranna teelõik (2 miljonit eurot).

Lisaks neile ja Kose-Mäo ehitusele on järgmiste aastate suurimad riigiteede projektid:

Tallinna ringtee Väo-Jüri 2+2 tee ja sõlmede ehitus – 49 miljonit eurot
Juuliku sõlm ja 2+2 teelõik Saku ja Kanama sõlmede vahel – 13 miljonit eurot
Narva maantee Väo sõlm – 20 miljonit eurot
Sillamäe asula vahelise lõigu ohutustamine – 10 miljonit eurot
Pärnu maanteel Ääsmäe-Kernu 2+1 tee – 15 miljonit eurot
Kernu ümbersõit – 10 miljonit eurot
Nurme-Jänesselja 2+1 tee – 8 miljonit eurot
Tartu maanteel Põltsamaa-Tartu 2+1 möödasõidualad – 18 miljonit eurot

Majanduse üldolukord pole muutunud

07.10.2016 Tõnu Toompark

Eesti Konjunktuuriinstituudi ekspertide-analüütikute hinnangul pole majandusolukord kolmanda kvartali jooksul muutunud ega paranemisootused täitunud, kuid majanduse üldolukorra hinnang on rahuldav. Eesti majanduse hetkeolukorda hindasid eksperdid 5 punktiga, mis on 0,2 punkti vähem kui eelmisel vaatlusel juunis.

Majanduskasv jäi esimesel poolaastal allapoole prognoose ulatudes ühe protsendini kuigi oodati kaheprotsendilist kasvu. Majanduskliima indeks tõusis 5,5lt 5,7-le punktile.

Kõige nõrgem näitaja Eesti majandususaldusindeksis on investeeringud. Kuigi juulis olid hinnangud muutunud optimistlikumaks, siis septembris toimus taas indeksi langus. Koguni 63 protsenti ekspertidest hindas olukorda halvaks. Võrreldes juuli küsitluse tulemusi, siis Eestis oli see tulemus kehvim lähiriikide hulgas. Samas tulevikuperspektiivi hinnati investeeringute juures heaks. Samuti arvas 63 protsenti ekspertidest, et kuue kuu pärast on seis parem.

“Loodame, et investeeringute poolel on trendis tulemas kauaoodatud pööre ja need hakkavad kasvama, vähemalt langus on peatunud. Riik suunab oma peatähelepanu tööstuse arendamisse, mis aitab kaasa ka rahvusvahelise konkurentsivõime kasvule,” ütles Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi majandusarengu asekantsler Viljar Lubi.
Konkreetsete näidetena nimetas Lubi suurinvestori toetusmeedet, elektrihinnaerisust suurtarbijatele ning tööstuspoliitika rõhuasetust digitaliseerimisele.
Hinnangud eratarbimisele püsivad endiselt kõrgel tasemel. 84 protsenti ekspertidest pidas olukorda heaks. Tarbijate kindlustunne on kõrge ning püsikaupade ostuaktiivsus suur. Lisaks investeerimisele suudavad tarbijad ka järjest rohkem säästa. 22 protsenti vastanud peredest tunnetab oma heaolu paranemist eelnevatel kuudel ja 26 protsenti ootab paranemist järgnevatel kuudel.
Samas tuleviku suhtes oldi veidi enam kõhklevad ning 11 protsenti ekspertidest arvas, et olukord muutub halvemaks.

Väliskaubanduse suhtes on küsitletud eksperdid positiivselt meelestatud. 53 protsenti hindajaid loodab ekspordimahu kasvu ning ükski küsitletutest ei uskunud ekspordimahu langust.

Hinnad hakkavad ekspertide hinnangul tõusma, kuue kuu perspektiivis ootab hindade tõusu 87 protsenti küsitletutest.

Majandusprobleemidest on endiselt kõige teravamad oskustööjõu puudus ja rahvusvahelise konkurentsivõime vähesus, mis 9-palli skaalal said vastavalt 7,3 ja 6,1 punkti. Uue näitajana on uuringusse lisatud küsimus korruptsiooni kohta, kuid vastajate hinnangul ei ole see probleemiks Eesti majanduses (2,1 punkti 9st).

Tööstussektoril läheb hästi. Baromeeter on viimase kolme aasta kõrgeimal tasemel ning samuti kõrgem pikaajalisest keskmisest. Järgneval kolmel kuul oodatakse samuti toodangumahu kasvu. Väga tugev on kindlustunne metalltoodete tootmises (+30 punkti), toiduainete tootmises (+29 punkti) ja tekstiilitootmises (+27 punkti). Nõrgem on olukord masinate ja seadmete tootmises (-13 punkti).
Raha laenamise võimalused on tööstusettevõtetel head. 18 protsenti vastanutest arvas, et pangad suhtuvad soosivalt ning 74 protsenti pidas olukorda normaalseks.

Tugeva positiivse arenguga paistab silma ehitussektor, kus kindlustunne on tõusnud jälle plusspoolele. On paranenud nii tellimused, kui ka hinnangud hõivele. Ebapiisavat nõudlust pidas oluliseks kasvu pidurdavaks teguriks 40 protsenti ettevõtetest, mis oli viimase kolme aasta madalaim näitaja. Taas on päevakorrale tõusnud tööjõupuudus, mida nimetas 28 protsenti vastanutest.

Jaekaubandusettevõtete kindlustunne küll langes, aga jäi plusspoolele. Jaekaubandussektor erineb teistest seetõttu, et siin on vähenenud pankade valmisolek ettevõtetele laenu anda ning 17 protsenti küsitletutest peab pankade suhtumist piiravaks.

Aastaks 2030 on eesmärgiks elamuvaldkond korda saada

07.10.2016 Tõnu Toompark

Täna riigikogule edasi saadetud energiamajanduse arengukava elamumajanduse lisa kohaselt soovib riik oluliselt enam panustada hoonefondi uuendamisse ning on valinud maksimaalsele energiasäästu saavutamisele ja elukeskkonna terviklikule parandamisele keskenduva tee.

Elamumajanduse pikaajaliseks eesmärgiks on Eesti inimeste elamistingimuste parandamine, mis saavutatakse läbi hoonefondi energiatõhususe ja sisekliima parandamise ning uusehituse mahtude suurendamise ja kvaliteedi tõstmise. Arengukava seab pikaajalised ambitsioonikad sihid ja näeb ette komplekssed lahendused seatud eesmärkide saavutamiseks. Tagatud saab meeldiv, kvaliteetne, energiasäästlik ning terviklikult lahendatud elukeskkond ning elamufond vastab hoonete sisekliima kehtivatele standarditele.

„Viimasel paarikümnel aastal ehitatud eluruumide maht jääb oluliselt alla perioodi 1950-1990 keskmisele eluruumide mahule. Ligemale pool sajandit tagasi ehitatud hoonete vanus läheneb tol ajal normatiividega määratud elueale. Täna oleme olukorras, kus tuleb luua eeldused eluea lõppfaasis olevate elamute terviklikuks ja majanduslikult efektiivseks uuendamiseks ning uusehituse hoogustamiseks,“ ütles ettevõtlusminister Liisa Oviir.

Energiasääst ja sisekliima paranemine sõltuvad sellest, kui suur osa hoonefondist ja mis tasemel rekonstrueeritakse, samuti sellest, kui ranged nõuded uutele hoonetele kehtestatakse. Oviir selgitas, et eluasemete teoreetiliseks taastuvvajaduseks loetakse 6000 uut eluruumi aastas, mida Eestis viimasel kümnel aastal on saavutatud alla 50 protsendi.

Arengukava seab eesmärgiks, et aastaks 2030 tuleb rekonstrueerida 50 protsenti korterelamutest ja 40 protsenti väikeelamutest. Eesti elamufondis ligi kolmandik on aastaks 2050 liginullenergiahooned. „See tähendab, et panustame senisest enam korterelamute ja väikeelamute rekonstrueerimisse ning uute liginullenergiahoonete ehitamisse, samuti riigi eeskuju näitamisse uute hoonete ehitamisel,“ ütles ettevõtlusminister Liisa Oviir.

„Elamufondi rekonstrueerimisega on võimalik vähendada hoonete küttenergia vajadust kuni 50 protsenti ja saavutada sellega imporditavate fossiilkütuste mahu vähenemine ja süsihappegaasi heitkoguse vähenemine, seeläbi vähenevad ka eluasemete ülalpidamiskulud ja tõuseb kinnisvara väärtus,“ märkis Oviir.

Minister hoiatas, et kui korterelamute rekonstrueerimise tempo ei kiirene, on projekteerimisjärgus eluea lõppfaasis olevate majade elanike arv aastaks 2030 hinnanguliselt 200 000 inimest.

Uuringud on ka näidanud, et eluasemelaenu käendusega pakutav tugi ei ole elamispinna nõudluse stimuleerimiseks piisav. Selleks, et tagada elamufondi jätkusuutlikkus ja maksimaalne energiasääst pikemas vaates kui aastani 2030, on lisaks investeeringutele olemasolevate hoonete energiatõhususse kasvav vajadus ka uusehituse hoogustamise järele.

Minister lisas, et elamu- ja soojusmajandusse panustatakse eelkõige toetuste abil, aga seadusandlusega luuakse ka alternatiivne keskkond investeeringuteks.

„Olukord, kus avaliku sektori omandis on vaid 1,8 protsenti kogu elamufondist, kitsendab oluliselt riigi võimekust nii elamispindade tagamisel kui ka energiasäästu eesmärkide saavutamisel. Linnastumise ja leibkondade mobiilsusega kaasneb ulatuslik igapäevane pendel- ja väljaränne. Need on suundumused, mida tuleb arvestada elamumajanduse arendamisele suunatud investeeringute planeerimisel,“ sõnas Oviir.

Uue lähenemise elamupoliitikale toob üürielamute programm, mida plaanitakse valitsusele tutvustada oktoobris. Üürielamute programmiga luuakse komplekssed lahendused, mille elluviimine aitab saavutada nii eluruumide parema kvaliteedi, energiasäästu kui ka sisekliima tagamist. Lisaks parandab see riigi võimekust suunata leibkondade elu- ja töökohavalikuid ning leevendab tõmbekeskuste ääremaastumist ja pidurdab väljarännet.

Minister rõhutas, et oluline on teha vahet munitsipaal- ja sotsiaalkorteritel ehk koostatava üürielamute programmi kontekstis ei toetata sotsiaalkorterite ehitamist. Tulemusena mitmekesistub eluasemeteenuste kättesaadavus töökoha ja elukohana olulistes tõmbekeskustes üle Eesti ning luuakse eeldused stabiilsete üürisuhete tekkeks.

ENMAK 2030 kirjeldab Eesti energiapoliitika eesmärke aastani 2030 ja meetmeid nende saavutamiseks ning energiamajanduse visiooni aastani 2050. Koordineeritult teiste ettevõtluse arendamisele ja töökohtade loomisele suunatud riiklike arengukavadega, panustab riiklik energiamajanduse arengukava optimaalselt atraktiivse ettevõtlus- ja elukeskkonna loomisse Eestis.

Kinnisvarakool: Korteriühistu juhtimise õiguslikud alused

Kaasomanike kasutuskorra kokkulepe on nagu raudteerööpad

07.10.2016 Tõnu Toompark

Kinnisasja ostmine on paljude jaoks sündmus, mis tuleb ette vaid mõned korrad elus. Ühelt poolt on paratamatu, et selliseks ettevõtmiseks ei ole piisavalt kogemust ning ostuga kaasnevad emotsioonid varjutavad veelgi võimet kõiki riske märgata. Kinnisvaraost, eriti kui seda tehakse vaid mõni üksik kord elus, on samas oluline sündmus, mille tagajärjed ulatuvad kaugele ja millest sõltub sinu heaolu pikki aastaid.

Kortermajade puhul aga ka ridaelamu või paarismaja osa soetamisel tuleb arvestada sellega, et igapäevane elu saab kulgema naabritega külg-külje kõrval ja ikka tuleb ette seda, et naabritel on oma õigustest teistsugune ettekujutus kui sinul. Selleks, et erimeelsusi vältida kasutatakse tihti võimalust sõlmida kaasomandi kasutuskorra kokkulepe, millega määratakse kindlaks üldkasutatavate ruumide ja välisterritooriumi kasutamine. Kui ostetava vara osas on kinnistusraamatusse kantud märkus kaasomandi kasutuskorra kokkuleppe olemasolu kohta, siis tuleb enne vara soetamist selle kokkuleppega kindlasti tutvuda.

Kokkuleppe olemasolu avaldab üldjuhul kinnisvara väärtusele positiivset mõju, sest kokkuleppe olemasolu korral on tõenäoliselt kooselu naabritega rahumeelsem ja vahest võib pangalaenu saamine sõltuda kasutuskorra kokkuleppe olemasolust. Kasutuskorra kokkulepe määrab tihtipeale ära üsna olulise osa sellest, mida sa tegelikult ostad. Näiteks selle, kus sa võid autot parkida, millist keldriruumi kasutada või kas sul üldse selliseid õigusi saab olema. Samuti selgub kaasomandi kasutuskorra kokkuleppest see, millist naabrite käitumist tuleb sul tulevikus taluda. Kas näiteks naabritel on õigus sinu akna ees oleval murul sõpradega grillida või oma pesu nöörile kuivama riputada. Olukorras, kus kinnistu ei ole jagatud korteriomanditeks, sisaldub tavaliselt kasutuskorra kokkuleppes selge määratlus selle kohta, kes millist korterit võib kasutada.

Kasutuskorra kokkulepe on leping, mille keegi on varem sinu eest ära sõlminud ja mida sina pead täitma. Lepingut muuta saad sa hiljem üksnes siis, kui kõik ülejäänud omanikud sellega nõus on. Hiljuti puutusin kokku olukorraga, kus arendaja oli oma rahaliste raskuste leevendamiseks andnud ühele paarismaja omanikule kasutuskorra kokkuleppega olulisi eeliseid. Seetõttu paarismaja osa hilisem ostja pidi leppima kasutuskorraga, mis oli arendajal eelnevalt teise kaasomanikuga kokku lepitud. See kokkulepe aga asetas naabrid ebavõrdsesse olukorda ning majaosa hilisem ostja omas õigust kasutada oluliselt väiksemat osa kinnistu territooriumist kui see, kellega arendaja oli pärast esimese osa müüki kasutuskorra kokkuleppe sõlminud.

Kokkuvõttes tuleb pidada meeles seda, et enne kinnisvara soetamist tasub vaadata üle kehtiv kasutuskorra kokkulepe ja arvestada sellega, et kokkuleppe hilisem muutmine on äärmiselt komplitseeritud ja vähetõenäoline.

Ahti Kaseväli
Advokaat
Advokaadibüroo HETA

Artikli allikas: http://www.heta.ee/blogi/

Kinnisvarakool: Üüriinvesteeringute finantsanalüüs - Tõnu Toompark

24/11/2016 toimub Kinnisvarakoolitus “Kinnisvara ostmine kohtutäiturilt”

07.10.2016 Margot Toompark

Kinnisvarakoolis toimub 24/11/2016 kinnisvarakoolitus Kinnisvara ostmine kohtutäiturilt. Koolituse viib läbi kohtutäitur Mati Kadak.

Kinnisvarakoolituse „Kinnisvara ostmine kohtutäiturilt“ eesmärk on anda põhjalik ülevaade kohtutäituri tegevusest kinnisvara realiseerimisel täitemenetluse protsessis, kinnisvara enampakkumisest ja kanalitest, mille kaudu kohutäiturid kinnisvara müüvad. Samuti annab koolitus soovitusi ja nõuandeid täitemenetluse enapakkumisetel osalemiseks.

Koolitus annab teadmised kohtutäituri tööst ja täitemenetlusest, info kanalitest mille kaudu saab osta enampakkumisel olevat vara, konkreetseid nõuandeid, kuidas saavad maaklerid müüa enampakkumisel olevat vara ning arusaama probleemidest, mis võivad täitemenetluses oleva varaga kaasa tulla.

Koolitus “Kinnisvara ostmine kohtutäiturilt” toimub neljapäeval 13/10/2016 kell 10:00-15:00.

Lisateave ja registreerumine

Registreeru koolitusele: +372 525 6655 (Margot Toompark), kool@kinnisvarakool.ee või kodulehel.

Margot Toompark
Kinnisvarakool OÜ
Koolituste müük ja korraldus
+372 525 6655
kool@kinnisvarakool.ee
www.kinnisvarakool.ee

Rikkaks üüriäris: korteri üürileandja peaks eelistama tähtajalist või tähtajatut üürilepingut

07.10.2016 Tõnu Toompark

Käsiraamatu “Korter üürile – närvesööv hobi või rikkuse allikas?” autor ja Kinnisvarakool OÜ üürikoolituse lektor Tõnu Toompark annab nõu üüriäri teemadel.

Tähtajalise ja tähtajatu üürilepingu puhul väga olulist majanduslikku vahet ei ole, miks ühte peaks kindlasti teisele eelistama. Pigem võiks üürileandja siin lähtuda esmalt oma plaanidest üürikorteriga, aga kindlasti ka üürniku soovist.

Üürileandja huvi peaks iseenesest olema võimalikult pikk ja katkematu üürileping. Pikk üürileping võimaldab hoida vakantsuse madala ja teenida üürileandjale maksimaalset üüritulu ilma vahepealsete vakantsusepausideta.

Investoril tasub jälgida, et tähtajatust lepingust, mille kestvuseks üürileandja salamisi eeldab aastat või pikemat perioodi, ei kujuneks tegelikkuses kuuekuulised üürilepingud.

Lühemad lepingud tekitavad paratamatult vähemalt paaripäevase vakantsuse, mis äriplaani tasuvusele halvasti mõjub. Meeles tasub pidada, et vakantsuseperioodil peab kõrvalkulud (kommunaalkulud) katma üürileandja ise.

Üürileandja võiks uue üürniku puhul kaaluda tähtajalise lepingu sõlmimist üheks aastaks. Kui selle aja jooksul selgub, et üürnik on hea maksedistsipliiniga korralik inimene, siis võib sõlmida uue tähtajalise lepingu järgmiseks aastaks. Alternatiiv on alates esimese n-ö prooviaasta järel muuta üürileping tähtajatuks, mis annab mõlemale lepingu poolele enam vabadust soovi korral üürileping lõpetada.

NB! Välismaalasega ei tohi sõlmida pikemat üürilepingut, kui on tema elamisloa tähtaeg! Riik võib karistada rahatrahviga üürileandjat, kes majutab ebaseaduslikult Eestis viibivat inimest.

Loe rohkem praktilisi nõuandeid, kuidas eluruumide üüriäris edukas olla käsiraamatust “Korter üürile – närvesööv hobi või rikkuse allikas?“, mille autorid on kinnisvaraanalüütik Tõnu Toompark ja jurist Evi Hindpere või tule Kinnisvarakool OÜ üürikoolitusele.

Tallinn valis aasta arendusprojektiks ja turismiteoks Hiltoni avamise

06.10.2016 Tõnu Toompark

Eile toimunud Tallinna ettevõtluspäeva pidulikul vastuvõtul kuulutati välja Tallinna ettevõtlusauhindade 2016 võitjad, kus Olympic Entertainment Groupi poolt teostatud Hilton Tallinn Park hotelli rajamine nimetati nii aasta parimaks arenduseks kui aasta turismiteoks.

Parima arendusprojekti tiitli pälvis OEG Hilton Tallinna Park hotelli arenduse eest. 1969. aastal valminud ning algselt Kungla hotelli nime kandnud 8-korruselise ja 121 numbritoaga amortiseerunud hotellihoone asemele valmis käesoleva aasta suveks 13-korruseline silmapaistev hotelli- ja meelelahutuskompleks, mida opereerib Hilton Worldwide.

Samuti tunnistati Hilton Tallinn Park hotelli avamine aasta parimaks turismiteoks. 4500 hotelliga ligi 100 eri riigis tegutsev Hiltoni kaubamärk on kvaliteedimärgiks üle maailma. Luksusliku kasiino, hotelli ja konverentsikeskuse kombinatsioon on juba tänaseks meelitanud Tallinnasse nii jõukamat puhkusereisijat kui maailmatasemel suurkonverentsidel ja sündmustel osalejaid.

Olympic Entertainment Groupi juhatuse esimehe Madis Jäägeri sõnul on need kaks auhinda suur tunnustus kogu Olympicu tiimile ja sadadele, kelle pikaajaline pühendumine ja töö hotellikompleksi avamise võimalikuks tegi. “Kindlasti on Hilton paljude väliskülaliste jaoks selge kvaliteedimärk ja täiendav motivaator Tallinna tulla, siin puhata, meelt lahutada, töötada või sündmusi korraldada,” lisas Jääger.

Tallinna ettevõtlusauhindade konkursi eesmärgiks on tunnustada ning väärtustada ettevõtjaid ning kõiki ettevõtlikke inimesi. Nii jagati tublimatele ettevõtjatele välja ettevõtlusauhinnad seitsmes põhikategoorias.

Lisaks parimale arendusprojektile ja turismiteole parimaks koostööprojektiks Connected Health klaster, mille eestvedaja on Sihtasutus Tallinna Teaduspark TEHNOPOL. Aasta säravaimaks startijaks tunnistati OÜ Velström Vallner Tohver. Aasta töökohtade looja tiitli pälvis OÜ EUROBIO LAB. Vastutustundliku ettevõtja tiitliga pärjati Aktsiaselts Tallinna Lennujaam. Ökouuenduse auhinna pälvis Aktsiaselts Eesti Post (Omniva) poolt juhitud konsortsium E-kviitungi projekti ellukutsumise eest.

Kinnisvarakool: Detailplaneeringu koostamine ja menetlemine

Eksperdid: lähiajal tulevad kinnisvaraturule uued tegijad

06.10.2016 Tõnu Toompark

«Suures pildis midagi liiga rõõmustavat ei ole, näiteks piiri taga on riske päris palju. Samas Eesti kinnisvaraturg õitseb, tehinguid on palju,» iseloomustas Eesti Kinnisvarafirmade Liidu konverentsil Adaur Grupi juhatuse liige Tõnu Toompark tänast seisu kinnisvaraturul. Küll aga on praeguseks saavutatud hinnalagi, väga palju hinnad ei kasva.

«Hinnad seisavad paigal seetõttu, et konkurents kasvab. Vähe on neid julgeid, kes kohe projekti alguses hakkavad hindu üles kruvima. Praegu see ka neil õnnestub,» märkis LAAM Kinnisvara juhatuse liige Mart Saa. Siin on probleem tema sõnul aga see, et ostjad on liiga paljude asjadega nõus. «Mõnes projektis on hind põhjendatud, mõnes mitte,» lausus Saa.

Kuigi hea turuolukorra taga on muuhulgas ka eestlaste elatustaseme tõus ja palgakasv, saavad täna valdavalt kodu soetada need inimesed, kellele pank on nõus kodulaenu andma. «Tänane lävend on kodulaenu kõlblikkus ehk ostjad on need, kellele pank annab kodulaenu. Kolmveerand kuni neli viiendikku ostavad need, kellele pank annab laenu,» rääkis arendustele keskendunud Bonava Eesti juhatuse liige Timo Riismaa.

Tema sõnul on huvitavam pigem see, mis lähiaastatel toimuma hakkab, kus suured investorid hakkavad arendama suuri üürimaju. «Uusarendus muutub kättesaadavaks ka sellele osale, kes ei ole n-ö laenukõlblik ja kes saavad kodu üürida suure üürioperaatori käest,» selgitas Riismaa. Kui muidu üüriturg arendajale huvi ei paku, siis sellisel kujul võiks selle peale mõelda küll.

«Ma arvasin, et Eesti jõuab juba ammu sinna, et meil on majade kaupa üürimaju, aga veel meid neid ei ole,» nentis siinkohal Mart Saa. Ta lisas, et üks Tallinna piirkond, millel oleks selles osas suur potentsiaal, on Veerenni kant. «Kui küsitakse, mis on uus Kalamaja, siis võib-olla see kant läheb põnevaks,» lausus LAAM Kinnisvara juhatuse liige.

Selle kohta, et üürimajad Eestis veel investoritele huvi ei paku, annab tunnistust ka see, et näiteks Swedbanki poole pole sel eesmärgil kaasfinantseerimise saamiseks ükski arendaja pöördunud. Küll aga kinnitas panga kinnisvarasektori juht Ero Viik, et pank on selliste projektide finantseerimise peale mõelnud küll.

Sellisel juhul peaks arendaja panustama 40-protsendilise omafinantseeringuga, pangalt saaks ülejäänud 60 protsenti. Laenulepingu kehtivuseks oleks viis aastat, tagasimakse perioodiks 15 kuni 20 aastat, intressitase jääks kolme-nelja protsendi tasemele. «Mingi ports huvilisi (üürile võtjaid – toim) peaks ka olemas olema,» sõnas Viik.

Üldiselt on aga eksperdid seisukohal, et kasv kinnisvarasektoris järgmistel aastatel jätkub. «Laias laastus purjetame samamoodi edasi nagu praegu. Pauk võib käia väljaspool Eestit, mis ei sõltu üldse meist. Kui sealt tuleb oht, siis selle vastu me kaitstud ei ole,» märkis Mart Saa LAAM Kinnisvarast.

Temagi on seisukohal, et lähiaastatel läheb hästi rahvatootel, mida suudaks ka klassikaline tööinimene oma palgaga lubada, kuna neid ostjaid, kes jaksaks 300 000-euroseid ja kallimaid eluasemeid soetada, hakkab tunduvalt vähemaks jääma.

Kinnisvarakool & koolitus: Ehituslepingute sõlmimine, muutmine ja lõpetamine

Tallinna Haridusamet kuulutas välja riigihanke Linnamäe Vene Lütseumi uue õppehoone renoveerimiseks

06.10.2016 Tõnu Toompark

Eile kuulutas Tallinna Haridusamet välja riigihanke aadressil Läänemere tee 31 asuva senise Merekalda koolimaja renoveerimiseks, kuhu tuleb Tallinna Linnamäe Vene Lütseumi gümnaasiumiosa õppehoone. Tallinna Linnamäe Vene Lütseum jätkab järgmisest õppeaastast tegevust kahes eraldi hoones, kooliga liitub ka senine Vana-Kalamaja Täiskasvanute Gümnaasium, mille tulemusel sünnib Tallinnas ainulaadne haridus- ja kompetentsikeskus. Kava kohaselt algab õppetöö uues gümnaasiumihoones 2017. aasta sügisel.

„Tallinna koolivõrgu reformi järgmise sammuna hakkame renoveerima Läänemere tee 31 asuvat koolimaja, kuhu tuleb Tallinna Linnamäe Vene Lütseumi gümnaasiumiosa õppehoone,“ ütles Tallinna abilinnapea Mihhail Kõlvart. „Sellest saab Tallinnas esimene ainult gümnaasiumiklassidele mõeldud kool, nii-öelda puhas gümnaasium, kus pärast renoveerimist hakkavad lisaks Linnamäe Vene Lütseumi gümnasistidele õppima ka täiskasvanute gümnaasiumi õpilased, kelle baaskeeleks on vene keel.

Koos uue õppehoone kasutuselevõtuga hakkab Tallinna Linnamäe Vene Lütseum aktiivselt rakendama uut õpikontseptsiooni – me õpime kõikjal. Viime kokku erinevad võimalused ja õppesuunad – gümnaasiumihoones hakkab toimuma nii päevane statsionaarne õpe kui ka õhtune õpe nendele, kes on huvitatud tööl käimise kõrvalt gümnaasiumihariduse omandamisest. Kahe kooli liitmise tulemusel suurenevad kõigile gümnasistidele vaba- ja valikainete õppimise võimalused. Linnamäe Vene Lütseumi alg- ja põhikooli õpilased jätkavad õpinguid praeguses koolimajas. Vana-Kalamaja Täiskasvanute Gümnaasiumi senisesse hoonesse aadressil Vana-Kalamaja 9 tuleb Gustav Adolfi Gümnaasiumi I ja II kooliastme õppehoone.“

„Kuna Merekalda koolimaja näol on tegemist 1987. aastal tüüpprojekti järgi ehitatud hoonega, mis on praeguseks amortiseerunud, siis saame lähtuda olemasolevast ning püüame arhitektide ja ehitajate abiga luua võimalikult kaasaegse õpikeskkonna,“ ütles Tallinna Haridusameti juhataja Andres Pajula. „Nii näiteks on kavas luua õuesõppe jaoks sobivad tingimused kooli sisehoovi, kus saab korraldada erinevaid üritusi. Kõik loodusainete kabinetid koos üldlaboratooriumiga hakkavad paiknema koolimaja A korpuse neljandal korrusel, kust omakorda on väljapääs katusele ja seal paiknevale eksperimentaalsele väljakule. 80m² katuseväljak on mõeldud loodusteaduslike vaatluste läbiviimiseks. Väljakut ümbritseb piire, millele paigaldatakse näitliku õppevahendina ning disainielemendina päikesepatareid.“

Ümberehituste käigus luuakse senise garderoobi asemele aatrium – hall koos lugemissaali ja rekreatsioonialaga. Aatriumi tulevad istumisastmed ning sinna kõrvale ehitatakse söögi/istumisala ning kohvik söögi jaotamiseks, mis toimib koos sööklaga – sinna tulevad ka lett ja sööginõude tagastuskoht. Uus garderoob ehitatakse A korpuse keldrikorrusele koos individuaalsete kappidega kõigile õpilastele, lisaks eraldi garderoob õpetajatele.

Suurt rõhku pannakse õpilaste sporditegemise võimalustele. Üks osa senisest C korpuse hoonest lammutatakse ning selle asemele rajatakse suur spordisaal (32x34m) koos tribüünidega. Spordisaali tuleb täismõõtmetes korvpalliplats ning 3 võrkpalliväljakut. Lisaks rajatakse keldrikorrusele 300m² võimlemissaal, 100m² aeroobikasaal ja 100m² jõusaal koos inventariruumidega, riietus-pesuruumid ja saun. Piirdeaiaga eraldatud staadionile paigaldatakse tartaankattega jooksurajad, kunstmurukattega jalgpalliväljak, kaugushüppekastid, kuulitõukesektorid, võimlemislinnak ning eraldi pallimänguplatsid. Kooli juurde tuleb jalgrattaparkla kuni 60 rattale.

Olemasolev spordisaal planeeritakse ümber aulaks, kuhu mahub korraga umbes 170 inimest. Senise aula ruumidesse ehitatakse kaks suurt loengusaali 100-120 inimesele, kogupindalaga 120 m². Statsionaarsed lauad ja klapptoolid paigutatakse amfiteatrina keskme suunas.

Koridoridesse rajatakse puhkealad „Lego“ stiilis pehme mööbliga. Õpperuumidesse tulevad kaasaegsed tehnilised lahendused – arvutid, projektorid, multimeediatahvlid. Koolimajja tuleb 110 m² muusikaklass ja 72 m² kunstiklass. Koolis on lift ning C korpuse 2. ja 3. korruse vahel lisaks ka invatõstuk.

Gümnasistide õppetöö hakkab toimuma kabinetisüsteemi järgi aineklassides ja kindlad koduklassid puuduvad. Õpilaste arv klassis on kuni 36 õpilast, keeleklassides 18 õpilast. Õpetaja töökoht on igal aineõpetajal oma klassis.

Koolis on õppekohti 735 gümnasistile, sealhulgas täiskasvanute gümnaasiumi õpilastele – kokku 16 klassikomplekti. Õpetajate ja kooli tugipersonali arv on 65.

Adaur Grupp: korteritehingute kuukokkuvõte 09-2016

06.10.2016 Tõnu Toompark

Kokkuvõttes on toodud Tallinna ja Eesti maakonnakeskuste korteriomanditehingute arv ja keskmine hind ning nende aastane muutus. Andmete allikas on maa-amet.

Andmed on toodud avaldamise kuupäeva seisuga ja võivad andmete täpsustumisel vähesel määral muutuda.

Kõigi graafikute vaatamiseks kliki siin: KINNISVARATURG GRAAFIKUTES!

Tõnu Toompark on Adaur Grupp OÜ ja Kinnisvarakool OÜ juhatuse liige ning Eesti Kinnisvarafirmade Liidu (EKFL) ja Eesti Omanike Keskliidu juhatuse liige.

Kinnisvarakool & koolitus: planeerimisseaduse ja ehitusseadustiku muudtaused

Elamispindade turuülevaate esitlus: sügis 2016

06.10.2016 Tõnu Toompark

Olen taas kokku pannud põhjaliku elamispindade turuülevaate, mida käin ettevõtetes tutvustamas.

Turuülevaade võtab kokku tänase elamispindade ja korterituru seisu, vaatab mis meid on siia toonud ja mis suunas see meid edasi viib. Traditsiooniliselt teeb ülevaade prognoose poole-pooleteise aasta ulatuses.

Kuivõrd uute korterite arendusturg on väga aktiivne, pöörab turuülevaade sellele sektorile erilist tähelepanu. Vaatame, kas suur pakkumiste arv on viimas ülepakkumisele ja survele hindadele või ostetakse ikkagi kõik uued korterid ära.

Ülevaate esitlus võtab ajaliselt enamasti ca 1,5 tundi. Kui oled huvitatud, et tulen suurt elamispindade turuülevaadet esitlema, kontakteeru palun +372 525 9703 või tonu@adaur.ee.

Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvara ostmine kohtutäiturilt

Swedbank: turistid tunnevad Eesti vastu huvi, hotellisektorisse mahuks juurde uusi tegijaid

05.10.2016 Tõnu Toompark

Eesti on turistide ligimeelitamisel olnud üsna edukas ja selle aasta esimese seitsme kuu kokkuvõttes on majutusasutustes ööbimised kasvanud 7%. Swedbanki hotellisektori juht Mari Sukk märkis, et suvel uksed avanud Hilton Hotel annab Tallinna hotellituru arengule hoogu ning uusi majutusasutusi mahuks siinsele turule veelgi.

„Tallinna majutusasutustes pakutav tubade arv ei ole viimase seitsme aasta jooksul oluliselt muutunud,“ märkis Sukk. „Alates 2009. aastast on majutuskohtade arv püsinud 7000 juures ja seda vaatamata hotellisektori suhteliselt headele finantstulemustele ja tubade täituvusele.“

Keskmine täituvus Tallinna majutusasutustes on viimase viie aasta jooksul ulatunud üle 60%, 2015. aastal lausa 64,5% – see tähendab lihtsustatult hotellile täismaja neljal ja poolel päeval nädalas. „Nii head näitajad on meie hotelli-operaatorite kõva töö tulemus: pingutatud on nii klientide leidmiseks kui teenuse kvaliteedi tagamiseks,“ tunnustas Sukk.

„Hotelliäris mängib meil suurt rolli hooajalisus,“ lisas Sukk. Nii küündib näiteks juulis Tallinna majutuskohtade täituvus lausa 85 protsendini ja ööbida soovijal on suvel Tallinnas üsna raske vaba kohta leida, eriti kui toimumas on mõni suurüritus. Samas jaanuaris ja veebruaris võib täituvus langeda alla 40%.

Mari Sukki hinnangul on suur suvine nõudlus ööbimiskohtade järele hinnad üles kruvinud ning valikuvariandid praktiliselt olematuks kahandanud. „Hiltoni tubade lisandumine Tallinna hotelliturule on tervitatav ning samas mahus uusi tulijaid või olemasolevate tegijate laiendusi mahuks mõni veelgi. Eelkõige on oodatud tulijad, kes pakuvad ülemaailmset lojaalsusprogrammi, spaa-kompleksi või muu meelelahutusega ööbimiskohale lisaväärtust, ja ideaalis meelitavad Eestisse uusi turiste,“ rääkis Sukk.

„Arusaadavalt selleks, et Eesti oleks sihtkohana turistidele huvipakkuv ja konkurentsivõimeline võrreldes naaberturgudega, peaksid üheskoos panustama erinevad osapooled, alates riigi poolt tehtavatest suurtest otsustest ning lõpetades sõbralike kohalikega tänaval. Eelkõige on olulised Eesti turustamine väljaspool, hea transpordiühendus ning atraktiivne meelelahutus kõige laiemas mõttes.“

Huvitavaid fakte:

Tallinn majutab 50% Eestit külastavatest turistidest, kes jäävad siia ka ööbima, kuid Tallinnas asub 35% Eesti hotellitubadest;
42% turistidest saabub Tallinna Soomest, järgnevad Venemaa ja Läti.

Kinnisvarakool & koolitus: praktilise klienditeeninduse ABC

Majanduse üldolukord pole muutunud

05.10.2016 Tõnu Toompark

Majanduskasv jäi esimesel poolaastal allapoole prognoose ulatudes ühe protsendini kuigi oodati kaheprotsendilist kasvu. Majanduskliima indeks tõusis 5,5lt 5,7-le punktile.

Hinnangud eratarbimisele püsivad endiselt kõrgel tasemel. 84 protsenti ekspertidest pidas olukorda heaks. Tarbijate kindlustunne on kõrge ning püsikaupade ostuaktiivsus suur. Lisaks investeerimisele suudavad tarbijad ka järjest rohkem säästa. 22 protsenti vastanud peredest tunnetab oma heaolu paranemist eelnevatel kuudel ja 26 protsenti ootab paranemist järgnevatel kuudel. Samas tuleviku suhtes oldi veidi enam kõhklevad ning 11 protsenti ekspertidest arvas, et olukord muutub halvemaks.

Väliskaubanduse suhtes on küsitletud eksperdid positiivselt meelestatud. 53 protsenti hindajaid loodab ekspordimahu kasvu ning ükski küsitletutest ei uskunud ekspordimahu langust.

Hinnad hakkavad ekspertide hinnangul tõusma, kuue kuu perspektiivis ootab hindade tõusu 87 protsenti küsitletutest.

Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvara müügikoolitus

Selgusid Eesti parimad korteriühistud

05.10.2016 Tõnu Toompark

Eesti Korteriühistute Liit (EKÜL) kuulutas täna ühistute suurfoorumil juba kaheteistkümnendat korda välja parimad korteriühistud üle Eesti ning tunnustas tublisid ühistujuhte. EKÜL korteriühistute konkursil 2016 valiti parimad kolmes kategoorias: ilus koduümbrus, parim korteriühistu juht ja edukaim renoveerimisprojekt.

“Konkursil osales ühistuid üle Eesti: nii Tallinnast ja Harjumaalt, Tartust ja Tartumaalt, Pärnust ja ka Ida- Virumaalt. Eriti hea meel on selle üle, et seekord on osalemas ka Saaremaa suisa kahe kandidaadiga,” rääkis EKÜL juhatuse liige Urmas Mardi. “Tugevaid kandidaate parima tiitlile oli mitmeid ning taas oli komisjonil võimalus olla tunnistajaks asjaolule, et Eestimaa eri paigus tegutseb palju väga tublisid ühistuid ja hakkajaid ühistujuhte, kes on oma majas ja majaümbruses ära teinud märkimisväärse töö. Konkursi komisjoni kuulusid Triin Reinsalu sihtasutusest KredEx, Regina Michaelis Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumist, Sven Mäe Tallinna Linnavaraametist ning Urmas Mardi Eesti Korteriühistute Liidu esindajana.

Kategoorias “Ilus koduümbrus” on traditsiooniks saanud, et komisjon annab välja ka eriauhindu. Tänavu otsustas komisjon välja anda eriauhinna, mis kannab nimetust “Hingega loodud koduümbrus”: see läks Pärnu korteriühistule KÜ Pikanõmme. “Ühistu liikmed ise öelnud nii: tööde teostamisele meie ühistu märkimisväärseid kulutusi ei ole teinud, aga meil on tore majahoidja, kes korrastab majaümbrust ja hoiab silma peal lillepeenardel. Igas maja püstikus on ühistu liikmeid, kes hoolivad ilust ja hobiaednikena lillepeenraid korras hoiavad. Lilleilu ei ole mitte ainult maja ees, vaid ka koridorides,” tutvustas Mardi.

„Ilus koduümbruse 2016“ kategoorias kuulutati võitjaks Tallinna KÜ Puhangu 30. “Võitjat iseloomustab väga läbimõeldud ja hästi korraldatud tegevus kortermaja ümbruse heakorrastamisel ja haljastustaimede valikul. Valik tehtud töödest: tiheda puurinde harvendamine maja ümbruses, et parandada valgustingimusi korterites, uute madalakasvuliste puude (näiteks iluõunapuud ja pihlakad) istutamine, prügimaja paigaldamine ja betoonkividest jalgtee ehitamine prügimajani, pesukuivatusala korrastamine, roheala piiramine hekkidega, viinapuude ja elulõngade istutamine tugikaartele, kiviktaimla ja rooside istutusala rajamine, lisaks suurte lillepeenarde ja õuevaaside taimede uuendamine ja korrashoid,” vahendas Mardi. “Peaaegu kõik haljastustööd ümber elamu on teostatud elanike poolt. Ühistu esindajad märgivad, et ühine tegevus majaümbruse hooldamisel on parandanud elanike koostööd ja vähendanud elanikevahelisi konflikte.”

2016. aasta parimaks korteriühistu juhiks kuulutati pärnulanna Anne Betker (esitajaks KÜ Uus-Sauga 41A, Pärnu). “Parima korteriühistu juhi konkursil osalenud olid kõik seekord väga tugevad ja tunnustust väärivad kandidaadid. Siiski tuli komisjonil see keeruline otsus teha ja võitja valida,” rääkis Mardi. “Parimat korteriühistu juhti 2016 iseloomustavad majaelanikud kui kohusetundlikku, abivalmis ja heade juhiomadustega inimest. Tema organiseerimisel ja juhtimisel on läbi viidud maja renoveerimine ja teostatud majaesise haljastustööd,” rääkis Mardi. “Olles kohtunud maja elanikega, jäi kõrva, et elanikud on oma ühistu juhiga väga rahul. Inimestele meeldib, et nende ühistu juhi poole saab pöörduda lisaks maja puudutavatele probleemidele ka isiklike muredega, sest temalt saab alati nõu ja abi.”

Kõige tasavägisem oli mõõduvõtt kategoorias „Edukaim renoveerimisprojekt“. Lisaks peaauhinnale otsustati välja anda kaks eriauhinda: „Edukaim renoveerimisprojekt miljööväärtuslikus keskkonnas“ ning “Parim renoveerimise ja ilusa koduümbruse terviklahendus.”

Eriauhind „Edukaim renoveerimisprojekt miljööväärtuslikus keskkonnas“ läks Tartu korteriühistule KÜ Küüni 2, kes on renoveerinud kortermaja, mis asub väga erilises kohas – Raekoja platsi ääres. “Eriline asukoht ja maja arhitektuuriline väärtus tähendab seda, et renoveerimisel on tulnud teha koostööd nii omavalitsuse, äripindadel tegutsevate naabrite kui ka nõudliku arhitektuuriga maja korteriomanikega ning pidevalt otsida erinevaid lahendusi, sest renoveerimisel tavapärased lahendused nii erilisele hoonele ei sobi,” selgitas Mardi.

Eriauhinna “Parim renoveerimise ja ilusa koduümbruse terviklahendus” pälvis Pärnu KÜ Mai 23. “Maja kandideeris edukaima renoveerimisprojekti konkursil, kuid konkursi komisjonile avaldas väga muljet ka maja ümbrus, mis on kujundatud maastikukujundajast juhatuse esimehe poolt,” tutvustas Mardi. “Tehtud on fassaadi, katuse ja vundamendi soojustus, rõdude renoveerimine ja klaasimine, sademevee maa-aluse kanalisatsiooni ehitus ja selle ühendamine linna sademevee kanalisatsiooniga jm. Lisaks sellele, et maja on renoveeritud ja selle ümbruse haljastus silmapaistev, on maja juures mitmeid ainulaadseid detaile – näiteks eritellimusel jalgrattahoidlad, professionaalses haljastuses kasutatavad rõdukastid ja led-valgusribad trepikoja akende välispiiretel,” rääkis ta.

Tiitliga “Edukaim renoveerimisprojekt 2016“ pärjati KÜ Aasa tee 1 Tartumaal Ilmatsalus. “Majas on renoveerimisel tehtud praktiliselt kõik tööd, mida võimalik teha on. Kortermaja renoveerimisprojekti iseloomustab ökoloogiliselt jätkusuutlik lahendus,” rääkis Mardi. “Maja renoveeriti täismahus KredEx 40% toetusega: fassaadi soojendamine, küttesüsteemi väljavahetamine (igas toas termostaadid), kuuma- ja külmavee torustiku väljavahetamine, uus elektrisüsteem, uued keldrid. Keldrid on lahendatud selliselt, et päikesevalgus pääseb igasse keldriboksi ja päeval ei ole vaja lisaenergiat valgustuse jaoks. Kõik aknad vahetati kolmekordse klaasiga akende vastu ja tõsteti renoveerimise käigus väljapoole. Katusele paigaldati päikesepaneelid, millega toodetud energia abil soojendatakse vett ja talvisel perioodil aitab see kütta ka teatud määral maja (maja köetakse talvel üldiselt keskkütte kaudu). Renoveerimisprojekti edukust iseloomustab ilmekalt energiamärgise muutus: varasem energiamärgis F on nüüd asendunud energiamärgisega B,” rääkis Mardi.

Konkursil anti välja aga ka eriauhind, mis läks korraga nii korteriühistule kui korteriühistu juhile – eriauhinnaga „Ida-Virumaa eeskuju“ pärjati Jõhvi KÜ Puru tee 24 ning ühistujuht Galina Smolina. “Tegemist on korteriühistuga, kes oma hakkaja juhi eestvedamisel on oma kodukohas Ida-Virumaal näitamas eeskuju kortermaja renoveerimisel ja koduümbruse korrastamisel. Selle eriauhinnaga soovime tunnustada ühistu ja ühistujuhi julgust võtta ette suuremahulisi töid ja veenda majaelanikke renoveerimise vajalikkuses piirkonnas, kus kortermajade renoveerimine on alles algusjärgus,” märkis Mardi.

Lisaks üleantud auhindadele tunnustas Eesti Korteriühistute Liit tänukirjaga KÜ Rohu 1A Kuressaares ning Kuressaare KÜ Smuuli 5 juhti Janek Lemberit, KÜ Kase 6 Tabasalus ning KÜ Järve 29 Tallinnas. “Aitäh kõigile osalejatele ja julgustame kõiki ühistuid juba järgmisel aastal ka ise kandideerima,” kutsus Urmas Mardi korteriühistud julgelt konkursil osalema.

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvara hindamise ABC

Suve lõpp lõi ülikoolilinnade üüriturud kihama

05.10.2016 Tarvo Tamme

Paar viimast aastat on ülikoolilinnade üüriturg olnud vaiksem kui eelnevatel aastatel, kuid sellel hooajal jällegi oluliselt aktiivsem.

„Üle kahe aasta on Tartu kõrgkoolidesse astuvate tudengite arv suurenenud. Esimesed üürihuvilised aktiveerusid tavapäraselt juuli alguses ja nendel oli võimalik kasutada suvele iseloomulikku suurt korterite valikut,“ rääkis Arco Vara Tartu piirkonna juht Tarvo Tamme.

Tamme sõnul tõi augustilõpu kõrghooaeg Tartus kaasa üüriliste buumi ja nii mõnigi jäi soovitud pinnast ilma, nii et aktiivseid üürkorteri otsijaid on jätkunud ka septembrisse. Tavalisalt on sügiskuu alguses turul vaikus, kuid sellel aastal on turg siiani aktiivne – üürikortereid uudistatakse ja sõlmitakse lepinguid.

„Tallinnas torkavad üliõpilased üüriturul silma tavapäraselt igal aastal juuli lõpust septembri keskpaigani. Kesklinna otsivad üürikortereid peamiselt välistudengid ja Mustamäele TTÜ ümbrusse ning teistesse magalarajoonidesse üle Eesti saabunud õppurid,“ kommenteeris Arco Vara vanemmaakler Tiina Steinberg.

Enamasti soovitakse üürida 1-toalisi sisustatud kortereid või siis 3- ja enama magamistoaga kortereid mitme peale, et kulusid koos jagada. Kõige kiiremini leiavad üürilised korterid, kus on olemas elementaarne sisustus nagu köögimööbel ja -tehnika, elutoa- ja magamistoamööbel. Tühja korterit on väga raske üürile anda.

Kuna kõrgkoolide õppehooned on reeglina üle linna laiali, siis leiab mõistliku hinna ja kvaliteediga üürikorter olemata piirkonnast omale kiiresti üürniku. Tavapärane üürikorteri hind on Tartus kuni 400 eurot kuus, Tallinnas olenevalt piirkonnast 200 kuni 600 eurot kuus. Üle selle hinnataseme üürihuviliste ostujõud väheneb märgatavalt.

Välistudengite osakaal kasvab

„Aasta-aastalt lisandub Tartu üüriturule ka välistudengeid. Arco Vara vahenduses on 24 korteriga üürimaja Gildi House Tartu vanalinnas, kus paiknevad kõrgema hinnataseme ja kvaliteediga korterid. Nende üüripindade asukatest on 95% välismaalastest tudengid ja õppejõud,“ rääkis Tamme.

„Tallinnas võis täheldada tendentsi, kus meie poole pöördub rohkelt välistudengeid, kes tulevad siia õppima üheks semestriks, perioodil septembrist jaanuari-veebruarini. Nii lühikeseks ajaks ei soovi aga üürileandjad lepingut sõlmida, kuna aasta alguses, kui korter vabaneb, on kinnisvaraturg vaiksem ja uute üürnike leidmine võib pikale venida,“ ütles Steinberg.

Välistudengitele pakuvad enam huvi kesklinna uutes hoonetes üürikorterid. Eelistavad on möbleeritud, hea asukohaga stuudiokortereid. Need lähevad tavaliselt kõige pealt kaubaks, siis vaadatakse suuremaid pindu.

Välistudengite jaoks on oluline, et korteris oleks kõik eluks vajalik olemas – nõud, voodipesu, kodumasinad.