Kinnisvarakool: Planeerimis-ehitusvaldkonna spetsialisti täiendõppeprogramm
Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaraarenduse praktikum – ideest teostuseni
Kinnisvarakool: ChatGTP ja tehisintellekti koolitus kinnisvaramaakleritele
Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri stardiprogramm
 

Kinnisvarakoolis toimub 04/10/2016 koolitus „Kinnisvaraomaniku õigused ja kohustused“

27.09.2016

Andrus LaurenKinnisvarakoolis toimub 04/10/2016 kell 09:00-14:00 koolitus „Kinnisvaraomaniku õigused ja kohustused“

Koolitusel „Kinnisvaraomaniku õigused ja kohustused“ saavad osalejad põhjaliku ja selgitava ülevaate erinevat kinnisvara omavate isikute kohustustest ning õigustest Eesti Vabariigis.

Koolitusel selgitatakse omanikule vajalikke õigusakte ning antakse tervikpilt õiguskeskkonnast, milles omanikul tuleb tegutseda.

Lisaks saab koolitusel konkreetseid nõuandeid, kuidas toimida keerulistes olukordades, mis on seotud selle valdkonna õigusaktidega.

Koolitus toimub teisipäeval  04/10/2016.

Lisateave ja registreerumine

Registreeru koolitusele: +372 525 6655, kool@kinnisvarakool.ee või kodulehel.

Margot Toompark
Kinnisvarakool OÜ
Koolituste müük ja korraldus
+372 525 6655
kool@kinnisvarakool.ee
www.kinnisvarakool.ee

Kinnisvarakool OÜ
Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvara hindamise ABC

Statistika: elamispindade tehingute osakaal SKTs kasvab jõudsalt

27.09.2016

Tõnu Toompark, Adaur Grupp OÜ / Kinnisvarakool OÜEesti elamispindade turg on peamiselt Tallinna-Tartu kõrge tehingute arvu ja kasvanud tehingukäivete tõttu oluliselt kasvanud.

2009. aastal elamispindade turu hindade madalseisu tingimustes moodustas kvartaalne elamispindade tehingute käive sisemajanduse kogutoodangust ligikaudu 5%.

2016. aastaks on hoogsalt kerkinud korterite hinnad. Pisut vähem on kasvanud sisemajanduse kogutoodang. See on viinud elamispindade käibe olulisele suurenemisele, mis nüüdseks moodustab sisemajanduse kogutoodangust 9%.

Vaatamata elamispindade tehingukäibe osakaalu suurenemisele oleme veel kaugel 2007. aasta hullusest, mis elamispindade käive moodustas tipphetkel isegi 20% sisemajanduse kogutoodangust.

Kõigi graafikute vaatamiseks kliki siin: KINNISVARATURG GRAAFIKUTES!

Soovid nõustamist siin kommentaaris toodud või muudel kinnisvaravaldkonna teemadel? Kontakteeru palun +372 525 9703 või tonu@adaur.ee (Tõnu Toompark).

Tõnu Toompark on Adaur Grupp OÜ ja Kinnisvarakool OÜ juhatuse liige ning Eesti Kinnisvarafirmade Liidu (EKFL) ja Eesti Omanike Keskliidu juhatuse liige.

Adaur Grupp OÜ

Kinnisvarakool

Eesti Omanike Keskliit

Eesti Kinnisvarafirmade Liit
Kinnisvarakool: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark

Nüüd on saadaval Kinnisvarakooli kinkekaart

26.09.2016

KinnisvarakoolKinnisvarakooli kodulehelt on nüüdsest võimalik osta oma kallitele kingituseks kinkekaart.

Kinkekaardi ostja saab ise otsustada kingitava summa üle ning soovi korral lisada kinkekaardile sobiva pühenduse.

Kinkekaardid on müügil meie kodulehel ja saadetakse peale tasumist ostjale maili teel.

Kinkeekaardiga saab osta endale sobiva koolituse või hoopis vajaliku raamatu.

Kinkekaardi saab osta SIIT:

Margot Toompark
Kinnisvarakool OÜ
Koolituste müük ja korraldus
+372 525 6655
kool@kinnisvarakool.ee
www.kinnisvarakool.ee

Kinnisvarakool OÜ

 Tõnu Toompark
Kinnisvarakool OÜ
+372 525 9703
tonu@adaur.ee
www.kinnisvarakool.ee
Kinnisvarakool & koolitus: Ehituslepingute sõlmimine, muutmine ja lõpetamine

Arvo Vara: augustis uudistati enim üürikorterit Põlvas

26.09.2016

Arco VaraKinnisvarafirma Arco Vara kodulehel pälvis augustikuus üllatuslikult suurimat tähelepanu kolmetoaline üürikorter Põlva keskuses, kirjutab Arco Vara maakler Ragne Sõstra.

Üürikorter osutus sedavõrd populaarseks, et huvilistelt tehti Arco Vara Tartu esindusse kümmekond telefonikõne päevas. Taolise tormijooksu põhjuseks võib pidada asjaolu, et esiteks on Põlvas üürikortereid pakkumises väga vähe ja vahemaad teiste keskustega suhteliselt lühikesed (Tartusse 47 km, Võrru 25 km). Teiseks on üürihinnad Põlvas näiteks ülikoolilinnast poole võrra väiksemad, kõnealuse 3-toalise korteri üür on 250 eurot kuus, Tartus ulatuvad sarnaste pindade üürid 600 euroni.

Tegemist oli ka ilusa, renoveeritud korteriga ja selliste puhul on nõus huvilised maksma rohkem, sest valikut lihtsalt ei ole. Sarnased pakkumised üüriturule eriti ei jõua, kuna paljud pinnad üüritakse tavaliselt välja tutvusringkonna kaudu.

Oma rolli suures huvis üüripinna vastu mängis kindlasti ka hea asukoht linnakeskuse suhtes.

Korter paikneb kivimaja kolmandal korrusel: esik, elutuba, kaks magamistuba, köök ja duširuum-WC koos. Elamispind on osaliselt möbleeritud ja selle juurde kuulub ka parkimiskoht hoovis.

Väikelinnade korterid sobivad investeeringuks

Viimasel ajal on väiksemates keskustes korteripakkumiste arv vähenenud, sest paljud investorid on vaadanud ka Tallinnast ja Tartust kaugemale. Kuni 20 000-eurose hinnaga kortereid ostetakse nii selleks, et neid renoveerida ja edasi müüa kui ka väljaüürimise eesmärgil. Üürikorteri tootlus lubab paljudes väikelinnades kümne aastaga korteri hinna tasa teenida.

Maakohtade plussiks on see, et korterite hinnad on madalamad ja üürniku leiab väga kiiresti. Kui korteri hinna ja kvaliteedi suhe on paigas, siis leiab kindlasti ka pikaajalise ja korraliku üürniku.

Kui keegi kaalub rahapaigutust väiksema asula või suisa maapiirkonna korterisse, siis peaks kindlasti arvestama, et vahemaa suuremate linnadega oleks selline, mis võimaldaks kas siis üürnikul või endal igapäevaselt sinna sõita väikese ajakuluga. Tasuvuse osas sõltub kindlasti sellest, millises olukorras korter osta ja kas see antakse üürile kohe või teostatakse enne ka renoveerimine.

Kui inimene müüb maakohas oma korterit, kus ise sees ei ela, võiks ta selle müügiperioodiks välja üürida, hoides nii kokku maksete pealt ja teenides ka lisasissetulekut. Väljaüürimiseks kuluvat aega saab vähendada maakleri abil. Kui soovitakse investeerida maakoha korterisse põhjusega see hiljem üürile anda siis maakler saab väga edukalt sellega hakkama – teeme alati kõikidele klientidele taustauuringu ja edastame info korteri omanikule, et ka tema saaks potentsiaalsest üürnikust hea ülevaate. Alati ei pea omanik ise kohale tulema, ta võib usaldada kogu protsessi maakleri kätte.

Kinnisvarakool: Detailplaneeringu koostamine ja menetlemine

Ettevõtete ja majapidamiste laenude ja liisingute mahu kiire kasv augustis jätkus

23.09.2016
  • Eesti PankEttevõtete ja majapidamiste laenude ja liisingute maht kasvas augustis aasta võrdluses 6%
  • Uusi eluasemelaene anti välja varasemast suuremas mahus
  • Pankade laenuportfelli kvaliteet püsis augustis hea

Eesti ettevõtete ja majapidamiste laenude ja liisingute maht jätkas augustis kiiret kasvu. Laenu- ja liisinguportfell suurenes kuuga 110 miljoni euro võrra, 16,7 miljardi euroni, seega on portfelli maht 6% suurem kui samal ajal aasta tagasi.

Ettevõtete laenude ja liisingute maht kasvas aastataguse ajaga võrreldes 6,8%. Ettevõtete laenu- ja liisinguportfell on viimastel kuudel kasvanud peamiselt pikaajaliste laenude toel, mis peegeldab ettevõtete suuremat investeerimisaktiivsust. Keskmisest kiiremini on kasvanud töötleva tööstuse ning kinnisvaraettevõtete laenude ja liisingute maht.

Uusi eluasemelaene anti välja varasemast suuremas mahus. Augustis väljastati uusi eluasemelaene 100 miljoni euro väärtuses, mis on viimaste aastate kõrgeim tase. Eluasemelaenude koguportfell oli augustis 4,6% suurem kui aasta tagasi. Majapidamiste muude laenude maht kasvas sarnaselt eelmiste kuudega kiiresti suuresti autoliisingu tõttu, mis suurenes aastataguse ajaga võrreldes 16%.

Uute eluasemelaenude keskmine intressimarginaal on sel aastal tõusnud. Augustis jäi eluasemelaenude keskmine intressimarginaal eelmise kuu tasemele, kuid aasta kokkuvõttes on see kasvanud. Uute eluasemelaenude keskmiseks intressimääraks kujunes augustis 2,4%. Ettevõtete uute pikaajaliste laenude keskmine laenuintressimäär on olnud muutlik, mis on tingitud ka sellest, et laenuprojektide riskisus erineb kuust kuusse ettevõtete puhul rohkem kui majapidamiste puhul. Ettevõtete augustis väljastatud pikaajaliste laenude keskmiseks intressimääraks kujunes 2,2%.

Pankade laenuportfelli kvaliteet püsis augustis hea. Üle 60 päeva maksetähtaega ületavate laenude maht oli augusti lõpus 194 miljonit eurot, mis moodustab 1,3% kogu laenuportfellist.

Ettevõtete ja majapidamiste hoiuste kogumaht jätkas augustis tugevat kasvu. Hoiuste kogumaht suurenes kuuga 73 miljoni euro võrra, 11,1 miljardi euroni, mida on 7,6% rohkem kui samal ajal aasta tagasi. Ettevõtete ja majapidamiste hoiused suurenesid aastataguse ajaga võrreldes üsna samas tempos.

Mari Tamm
Eesti Panga ökonomist

Ettevotetele ja majapidamistele antud laenude ja liisingute mahu kuine muutus ja aastakasv

Eesti ettevotetele kuu jooksul valjastatud pikaajalised laenud ja liisingud

Majapidamistele kuu jooksul valjastatud laenude ja liisingute maht

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaraarenduse praktikum – ideest teostuseni

Arco Vara: Pärnus taastusid suve lõppedes mullused üürihinnad

23.09.2016

Arco VaraPärnu üüriturg on suvel väga aktiivne, kuid mõneks kuuks üles sööstnud üürihinnad langevad sügise saabudes, kirjutab Arco Vara Pärnu osakonna juht ja kutseline hindaja Diana Nõmme.

Suvepealinna üürituru rahunemisel tekib paljudel uudishimu, et mis saab sügistalvisel perioodil nendest korteritest, mida suvel kõrgema tulu ootuses välja üüritakse? Kas nende korterite vastu on huvi ka kahe suve vahele jääval perioodil? Kas Pärnus on võimalik leida omale elamine vähemalt aastaks taskukohase hinnaga?

Praktika näitab, et suvituskorterite reklaamid on saanud uued pealkirja – anda üürile kuni 2017 suveni. Juba praegu on võimalik teha broneeringuid 2017. aasta suveks. Paljud suvised üüripinnad on leidnud lojaalsed püsikliendid, kes oma järgmist suvepuhkust plaanides eelistavad juba tuttavat usaldusväärset majutust.

Samas on järgmise suveni üürile antavate elamispindade üürihinnad langenud möödunud aasta pikaajaliste üüripindade hinnatasemeni. Heas seisukorras ühe- või kahetoalise korteri eest tuleb igakuiselt välja käia 180 kuni 250 eurot.

Pooltel üüripindadel lasub suve pitser

Suve mõju Pärnu üürikorterite turule on suur. Hetkel võib väita, et pakkumisel olevad üüripinnad jagunevad peaaegu võrdselt kaheks – pooled antakse üürile järgmise aasta suveni ja teine osa omanikest on valmis andma oma kinnisvara üürile pikaajaliselt.

Sügise hakul peaks suur osa suvituslinnas üürikodu vajavatest inimestest leidma sobiva elamispinna. Hetkeseisuga ületab 1- ja 2-toaliste pakkumine nõudlust. Pisut erinev on olukord 3-toaliste ja suuremate korterite osas, kuna nende osakaal üüriturul on kesine.

Lühiajaliseks üüriks ehk sügisest kevadeni korteritele on üürnike leidmine keerukam, kuid mitte võimatu, sest inimeste vajadused on väga erinevad. Leidub peresid, kes vajavad linnakorterit üksnes kooliperioodiks ning suve saabudes eelistatakse elu väljaspool linnamelu.

Samuti on lühiajaliseks väljaüürimiseks mõeldud korterid kasutusel ka külaliskorteritena, kuna üha enam eelistab ärireisidel viibijad hubast korterit hotellile. Esineb teisigi vähemlevinud põhjuseid, kindlustusjuhtumid, kodu vahetus / ehitus, perekondlikud probleemid, miks sügisest kevadeni korteritele on turgu.

Pärnus investeeri uude elamusse ja heasse asukohta

Lisaraha teenimise eesmärgil suvepealinna korteri soetamisel tasub silmas pidada järgnevaid märksõnu: uus või rekonstrueeritud elamu, hea asukoht (kesklinn või rannarajoon) ning parkimiskoht.

Elamispindade hinnatud omadusteks peetakse korterite vähesust elamus, eraldi sissepääsu, terrassi või rõdu. Eriti nõutud on õueala kasutamise võimalusega ja parkimiskohaga objektid. Käeoleval hetkel on hulgaliselt konkreetsete ostusoovidega kliente, kellele kahjuks ei leia turult sobivat objekti. Pidev huvi on 1- ja 2-toalised korterite vastu, mis asuvad esimesel või teisel korrusel.

Jätkuvalt on Pärnus populaarsed ~ 40 – 60 ruutmeetrised korterid 1971-1990 kasutusse võetud majades. Müügihindade osas on viimane aasta näidanud stabiilselt kerget tõusu. Korterite keskmine müügihinna kasv on olnud 7,3% ning keskmine ruutmeetrihind on tõusnud 7,6% võrreldes eelmise aasta sama perioodiga.

Uusarendusi lisandub Pärnusse järjest juurde ja nende müügiaeg pikeneb, kuid kinnisvaraarendajate müügihinnad reageerivad ostjate nappusele tagasihoidlikult. Järelturu korterite hinda mõjutavad aktiivse ja tulemusliku korteriühistu olemasolu ja objekti korrektne dokumentatsioon. Huvi korterite vastu püsib aastaringselt.

Majade müügis, erinevalt korterituru aastaringsest aktiivsusest on tunda veidi hooajalist erinevust. Maja ostuotsused langetatakse pigem kevadest hilissügiseni. Samas leiavad mereäärsed talukohad või linnalähedased suvilad uue omaniku ka talveperioodil.

Diana Nõmme
Arco Vara Pärnu osakonna juht / Kutseline hindaja

Kinnisvarakool: Üüriinvesteeringute finantsanalüüs - Tõnu Toompark

Arco Vara: Pärnus taastusid suve lõppedes mullused üürihinnad

23.09.2016

Arco VaraPärnu üüriturg on suvel väga aktiivne, kuid mõneks kuuks üles sööstnud üürihinnad langevad sügise saabudes, kirjutab Arco Vara Pärnu osakonna juht ja kutseline hindaja Diana Nõmme.

Suvepealinna üürituru rahunemisel tekib paljudel uudishimu, et mis saab sügistalvisel perioodil nendest korteritest, mida suvel kõrgema tulu ootuses välja üüritakse? Kas nende korterite vastu on huvi ka kahe suve vahele jääval perioodil? Kas Pärnus on võimalik leida omale elamine vähemalt aastaks taskukohase hinnaga?

Praktika näitab, et suvituskorterite reklaamid on saanud uued pealkirja – anda üürile kuni 2017 suveni. Juba praegu on võimalik teha broneeringuid 2017. aasta suveks. Paljud suvised üüripinnad on leidnud lojaalsed püsikliendid, kes oma järgmist suvepuhkust plaanides eelistavad juba tuttavat usaldusväärset majutust.

Samas on järgmise suveni üürile antavate elamispindade üürihinnad langenud möödunud aasta pikaajaliste üüripindade hinnatasemeni. Heas seisukorras ühe- või kahetoalise korteri eest tuleb igakuiselt välja käia 180 kuni 250 eurot.

Pooltel üüripindadel lasub suve pitser

Suve mõju Pärnu üürikorterite turule on suur. Hetkel võib väita, et pakkumisel olevad üüripinnad jagunevad peaaegu võrdselt kaheks – pooled antakse üürile järgmise aasta suveni ja teine osa omanikest on valmis andma oma kinnisvara üürile pikaajaliselt.

Sügise hakul peaks suur osa suvituslinnas üürikodu vajavatest inimestest leidma sobiva elamispinna. Hetkeseisuga ületab 1- ja 2-toaliste pakkumine nõudlust. Pisut erinev on olukord 3-toaliste ja suuremate korterite osas, kuna nende osakaal üüriturul on kesine.

Lühiajaliseks üüriks ehk sügisest kevadeni korteritele on üürnike leidmine keerukam, kuid mitte võimatu, sest inimeste vajadused on väga erinevad. Leidub peresid, kes vajavad linnakorterit üksnes kooliperioodiks ning suve saabudes eelistatakse elu väljaspool linnamelu.

Samuti on lühiajaliseks väljaüürimiseks mõeldud korterid kasutusel ka külaliskorteritena, kuna üha enam eelistab ärireisidel viibijad hubast korterit hotellile. Esineb teisigi vähemlevinud põhjuseid, kindlustusjuhtumid, kodu vahetus / ehitus, perekondlikud probleemid, miks sügisest kevadeni korteritele on turgu.

Pärnus investeeri uude elamusse ja heasse asukohta

Lisaraha teenimise eesmärgil suvepealinna korteri soetamisel tasub silmas pidada järgnevaid märksõnu: uus või rekonstrueeritud elamu, hea asukoht (kesklinn või rannarajoon) ning parkimiskoht.

Elamispindade hinnatud omadusteks peetakse korterite vähesust elamus, eraldi sissepääsu, terrassi või rõdu. Eriti nõutud on õueala kasutamise võimalusega ja parkimiskohaga objektid. Käeoleval hetkel on hulgaliselt konkreetsete ostusoovidega kliente, kellele kahjuks ei leia turult sobivat objekti. Pidev huvi on 1- ja 2-toalised korterite vastu, mis asuvad esimesel või teisel korrusel.

Jätkuvalt on Pärnus populaarsed ~ 40 – 60 ruutmeetrised korterid 1971-1990 kasutusse võetud majades. Müügihindade osas on viimane aasta näidanud stabiilselt kerget tõusu. Korterite keskmine müügihinna kasv on olnud 7,3% ning keskmine ruutmeetrihind on tõusnud 7,6% võrreldes eelmise aasta sama perioodiga.

Uusarendusi lisandub Pärnusse järjest juurde ja nende müügiaeg pikeneb, kuid kinnisvaraarendajate müügihinnad reageerivad ostjate nappusele tagasihoidlikult. Järelturu korterite hinda mõjutavad aktiivse ja tulemusliku korteriühistu olemasolu ja objekti korrektne dokumentatsioon. Huvi korterite vastu püsib aastaringselt.

Majade müügis, erinevalt korterituru aastaringsest aktiivsusest on tunda veidi hooajalist erinevust. Maja ostuotsused langetatakse pigem kevadest hilissügiseni. Samas leiavad mereäärsed talukohad või linnalähedased suvilad uue omaniku ka talveperioodil.

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri stardiprogramm

Kinnisvara fotokoolitus toimub 30/09/2016

23.09.2016

Hasso Hirvesoo / Kinnisvara fotokoolitusKinnisvarakoolis toimub  30/09/2016 “Kinnisvara fotokoolitus“. Koolitust viib läbi fotograaf Hasso Hirvesoo.

Koolitus keskendub sellele, kuidas teha kinnisvarast paremaid pilte, mis aitaksid reaalselt müügile kaasa.

Praktiline koolitus selgitab lihtsalt fotograafia tõdesid, mida peab iga kaameraga ringiliikuja teadma. Siia juurde käivad nõuanded, millega arvestada erinevates ruumi- ja ilmastikutingimustes.

“Kinnisvara fotokoolitus” toimub reedel 30/09/2016 kell 12:00-17:00.

Lisateave ja registreerumine

Registreeru koolitusele: +372 525 6655, kool@kinnisvarakool.ee või kodulehel.

Margot Toompark
Kinnisvarakool OÜ
Koolituste müük ja korraldus
+372 525 6655
kool@kinnisvarakool.ee
www.kinnisvarakool.ee

Kinnisvarakool OÜ
Kinnisvarakool & koolitus: korteriühistu juhtimine - seadusandlus ja raamatupidamine

Kinnisvara täiendkoolitus toimub 18-26/10/2016

23.09.2016

18/10/2016 algab Kinnisvarakoolis “Kinnisvara täiendkoolitus“. Koolitus käsitleb põhjalikult kõiki kinnisvara valdkonna olulisi teemasid nagu juriidika, maaklertegevus, ehitus ja planeeringud ning kindlustus.

Koolituse põhirõhk on  kinnisvaraõigusel.  Koolitaja ja jurist Evi Hindpere on käsiraamatute “Korter üürile – närvesööv hobi või rikkuse allikas?”, “Pärimine“, “Kinnisvaraõiguse ABC“, “Perekonnaõigus ja varasuhted” ja “Kinnisvaramaakleri ABC” autor. 

Kinnisvaraturu, turuanalüüsi ja hindamise valdkonna lektor on kinnisvaraanalüütik Tõnu Toompark.

Planeeringutest, projekteerimisest ja ehitusest valdkonna teadmisi annab edasi Marko Sula Riigi Kinnisvarast. Kindlustusalaseid teadmisi jagab Igor Fedotov Iizi Kindlustusest.

Kinnisvara täiendkoolitus on parim põhjalik ettevalmistus kinnisvaramaakleri kutseeksamiks.

Lisateave ja registreerumine

Registreeru koolitusele: +372 525 6655, kool@kinnisvarakool.ee või kodulehel.

Margot Toompark
Kinnisvarakool OÜ
Koolituste müük ja korraldus
+372 525 6655
kool@kinnisvarakool.ee
www.kinnisvarakool.ee

Kinnisvarakool OÜ
Kinnisvarakool & koolitus: Andmepõhine kinnisvaraanalüüs praktikas

Rikkaks üüriäris: Kas korterit tasub üürile anda eraisikuna või ettevõtte kaudu

23.09.2016

Korter üürile - närvesööv hobi või rikkuse allikasKäsiraamatu “Korter üürile – närvesööv hobi või rikkuse allikas?” autor ja Kinnisvarakool OÜ üürikoolituse lektor Tõnu Toompark annab nõu üüriäri teemadel.

Kui väljaüüritava korteri omanik on ettevõte on ainus mõistlik võimalus korterit välja üürida sama ettevõtte alt. Kui aga korteri omanik on eraisik on valikuvõimalus.

Eraisikust korteriomanik saab olla üürileandja eraisikuna. Sellisel puhul tuleb tas üüritulult tasuda tulumaks. Alates 2016. aastast on üüritulu tulumaks 16%. Üürikorteri heaks tehtud kulutusi (sisustuse ostmine, korteri remont, elamu remondifond, maamaks, kindlustus jm) eraisikust üürileandja tuludest maha lahutada ei saa.

Eraisikust korteriomanik võib eluruumi anda tasuta kasutamise lepingu alusel ettevõttele, kes omakorda korterit üürnikule välja üürib. Sellisel puhul laekuvad üüritulud ettevõttesse. Samuti saab ettevõtte kuludesse kanda korteri heaks tehtud kulutused.

Tulumaks rakendub juhul, kui üürileandja soovib ettevõttest raha välja võtta. Dividendidele kehtib tavapärane tulumaksumäär 20%. Palgana raha väljavõtmise puhul lisanduvad sotsiaalmaks, töötuskindlustus ja kogumispension.

Tulumaksuküsimus tuleb mängu ka vara müümisel. Üürikorter ei ole inimese enda peamine eluase. Seetõttu tuleb üürikorteri müümisel tasuda tulumaks müügihinna ja soetusmaksumuse vahelt. Mingeid maksuerandeid ega -vabastusi üürikorteri müümisel ei ole. Taas peab eraisikust vara omanik tasuma tulumaksu müügile järgneval aastal. Ettevõttes oleva vara puhul tuleb tulumaks tasuda ettevõttest raha palga või dividendidena väljavõtmise järel.

Maksueelis on väga oluline, see paneb kindlasti soovitama üüriäri ajada läbi ettevõtte.

Loe rohkem praktilisi nõuandeid, kuidas eluruumide üüriäris edukas olla käsiraamatust “Korter üürile – närvesööv hobi või rikkuse allikas?“, mille autorid on kinnisvaraanalüütik Tõnu Toompark ja jurist Evi Hindpere või tule Kinnisvarakool OÜ koolitusele.

Kinnisvarakool & koolitus: korteriühistu revisionikomisjoni töö korraldamine

Põhja-Tallinnas napib häid väikeseid kortereid

22.09.2016

Uus MaaKui viimased aastad on Põhja-Tallinnas, kui väga populaarses elupiirkonnas olnud kõige nõutavamad suuremad perekorterid, siis nüüd on ihaldatumaks objektiks kujunenud väiksemad korterid.

Kõige enam otsitakse ühe- ja kahetoalisi, eelistatult vaiksemas kohas ja väiksemas või huvitavamas majas asuvaid kortereid. Väga hästi lähevad Kalamajas ja Pelgulinnas asuvad kuni 25 ruutmeetri suurused ja kuni 50 000 eurot maksvad korterid.

Tõsi, ideaalseid väikeseid kortereid Pelgulinnas ja Kalamajas väga palju ei liigu. Tihti on pakutavad halvas seisukorras, asudes majades, mis on unarusse jäänud. Kõige kauem läheb müügiga just kehvas majas asuva korteriga, mille puhul on hinnaeeskujuks olnud mõni samas piirkonnas olev korralik korter heas seisus majas.

Kui korter on hea ja maja korda tehtud, siis läheb müük kiiresti. Selliste korterite ostjaks on tihti investor, kellel ei ole vaja võtta laenu ning tehing toimub kiiresti. Samuti on nõutud isikupärased korterid, kus siseviimistlus on kooskõlas maja vanuse ja ümbrusega.

Kuigi üldiselt kehtib põhimõte, et kui hind vastab turutasemele, leiab ostja nii väike kui suur korter, on viimaste puhul murelapseks osutunud suured kolmetoalised, enamasti üle 100 ruutmeetrised korterid, mille pakkumisi on kõige rohkem. Tihti paiknevad need uutes majades, jäädes hinnavahemikku 180 000 – 225 000 eurot. See on just selline hinnapiir, kus noored laenu ei saa. Ja kui saavad, siis valivad nad pigem neljatoalise korteri, mis on kas veidi kallim või isegi samas hinnaklassis.

Vahemärkusena olgu öeldud, et hoogne suurte korterite rajamine arendustes on seotud parkimisega. Kinnistu suurus määrab, mitu parkimiskohta saab maja juurde tekitada ja sellest sõltub korterite arv.

Nagu üldiselt, nii finantseeritakse ka enamik Põhja-Tallinna tehinguid panga abil, ca 75% kõigist korterimüükidest. Nagu juba enne mainitud, on ülejäänud 25% seas hulk tehinguid investorite poolt, kes kasutavad omavahendeid.

Paljud ostjad tulevad üürikorteritest. Pangad annavad headel tingimustel laenu ja inimesed eelistavad pigem osta, kui üürida. Kliendid on aga väga teadlikud ja otsusega ei kiirusta. Kõik huvipakkuv vaadatakse üle ja alles siis tehakse otsus.

Kokkuvõtteks. Kinnisvaraturg on stabiilne ja ostjale orienteeritud; pakkumiste hulk on suur nii vanade kui uute korterite hulgas ning pangad annavad vastutustundlikult laenu ja intressid on head. Kõik see kokku loob rahuliku ja soodsa olukorra ostja jaoks, sest tal on valikut ja aega tutvuda kõikide pakkumistega, tundmata hirmu, et homme võidakse huvipakkuv korter eest ära osta.

Marina Hodus
Uus Maa Kinnisvarabüroo kutseline maakler

Kinnisvarakool & koolitus: korteriühistu juhtimine - seadusandlus ja raamatupidamine

Lääne Elu: Eksperdid ennustavad Haapsalu korterihindade tõusu

22.09.2016

Pindi KinnisvaraHaapsalus on korterite hinnad jõudsalt kerkinud. Tänavuse augusti tehingute keskmine ruutmeetri hind oli 500 eurot.

Pindi Kinnisvara juhatuse liikme Peep Soomani korterimüügihindade võrdluse tabelist selgub, et kui Tallinna korterite ruutmeetri hind jääb buumiaegsest tasemest vaid viie protsendi kaugusele, siis Haapsalus lahutab seda 2008. aasta hinnatipuga tervelt 50 protsenti.

Majanduskriisi ajaga võrreldes, mil müüdi Haapsalus kortereid keskmise ruutmeetrihinnaga alla 300 euro, on hinnad nüüd ikkagi jõudsalt kerkinud. Tänavuse augusti tehingute keskmine ruutmeetri hind oli 500 eurot.

Tunduvalt on kasvanud ka tehingute arv. Kui kuus aastat tagasi sai tehingud kahe käe sõrmedel üles lugeda, siis augustis tehti neid Haapsalus 26.

Sooman selgitas, et lõpuks ometi makstakse inimestele elamisväärset palka, mis lubab kinnisvara soetada. Kui varem ületas väikelinnades pakkumus nõudlust, siis nüüd on vastupidi. „Kõik vähegi asjalikud pakkumused ostetakse kohe ära,” lisas Sooman.

Sooman ennustas, et lähiajal on Haapsalus ja ka teistes väikelinnades oodata korterihindade tõusu. „Suurenenud huvi, tehingute arv ja kasvav palk just seda keelt räägivad,” ütles ta.

Pindi Kinnisvara maakler Annely Sermat lisas, et praegu on kujunenud suisa probleemiks: ostuhuvi on suur, kuid uusi müügipakkumusi lisandub vähe. „Praegu ripub kv.ee keskkonnas 93 kuulutust Haapsalus, mõni aasta tagasi oli neid üle 160,” ütles Sermat. Ta põhjendas, et väikelinnades ei ole korterihinnad nii atraktiivsed, et neid müüa, pigem otsitakse pinna vabanemisel sinna üürnik,” lisas Sermat, kes on veendunud, et lähiajal hinnad kerkivad.

Aarete Kinnisvara maakler Arne Simm kinnitas, et Haapsalu kinnisvaraturgu iseloomustab aeglane, kuid stabiilne hinnakasv. Ta selgitas, et enam pole pelgalt tallinlane see, kellel piisab korteri soetamiseks vaba raha.

„Elatustase ja Haapsalu korterite hinnad on just sellisel tasemel, mis lubab tehinguid pangalaenu abita sõlmida,” ütles Simm. Just viimasel ajal on hüppeliselt kerkinud nende tehingute osakaal, mis on tehtud laenurahata, rääkis maakler oma kogemusest.

Simm lisas, et kuna pealinnas on hinnad juba üsna krõbedad, vaatavad investorid just väikelinnade, sh Haapsalu poole, kus hinnad on jõukohasemad. „Üüritulu on küll väiksem, kuid vähemalt ei lasta vabal rahal pangakontol seista,” ütles Simm.

Maakler hindas inimeste ostuhuvi suureks. „Kui hind pole ülepaisutatud, läheb korter kaubaks umbes nädalaga,” teatas Simm. Ta selgitas, et kohati ei suuda omanikud oma vara hinda päris täpselt hinnata ja võtavad eeskujuks enda korteriga sarnase müügikuulutuse. Eeskujuks võetud müügikuulutus võib aga samuti olla ülehinnatud ja seisnud portaalis aastaid. „Head pakkumused kaua portaalis ei ripu,” möönis maakler. Kinnisvaraportaalis kv.ee ripub Läänemaaga seotud müügikuulusi 162, neist 93 on Haapsalus.

Haapsalu üüriturult ootas Simm viimasel kuul rohkem aktiivsust. „Oli ikka rahulikum kui eelmistel aastatel,” ütles ta. Hinnatase on aga püsinud stabiilne. Keskmises seisukorras kahetoalise korteri üür on 150 eurot kuus. „Asukohast ja maja seisukorrast olenevalt võib hind mõnekümne euro piires nihkuda,” nentis Simm.

Taeblas on võimalik korterit üürida aga paarikümne euroga. Omanike huvi on, et korter poleks tühi ja keegi maksaks kommunaalmakseid.

Küll aga toonitas Simm, et üüriturg hakkab tasapisi põranda alt välja tulema. Kui palju ringleb üüriturul veel deklareerimata sularaha, ei osanud Simm öelda. Eelkõige on seaduste, õiguste ja kohustuste asjus teadlikum noorem põlvkond, kes moodustab suurema osa üüriäris osalejaist.

Kv.ee keskkonnas on aktiivseid üürikuulutusi 14, neist 12 Haapsalu kohta.

Millal võiks kinnisvaraturgu tabada langus, ei osanud ei Simm ega Sooman ennustada. „Ütleks nii, et elame praegu buumieelses ajas,” kommenteeris Sooman. „Ega osanud analüütikud 2008. aasta krahhigi ennustada, sest kõik õitses ja laenu sai kergel käel,” lisas Simm.

Kolm korda odavam

Haapsalus oli augustis korteri ruutmeetri hind kolm korda odavam kui Tallinnas, €/m²

Tallinn 1600 Tartu 1286 Pärnu 990 Kuressaare 820 Viljandi 582 Rapla 572 Haapsalu 500 Rakvere 495 Narva 459 Kärdla 407 Võru 398 Põlva 389 Jõhvi 277 Paide 235 Jõgeva 166 Valga 157 Kohtla-Järve 8.

Allikas http://www.pindi.ee/2016/09/22/laane-elu-eksperdid-ennustavad-haapsalu-korterihindade-tousu/

Kinnisvarakool & koolitus: korteriühistu revisionikomisjoni töö korraldamine

Elu korteriühistus: Korteriühistu juhatuse liikme puhkus

21.09.2016

Kätri SarapuuSooviksin teada, kui pikk puhkus on ette nähtud KÜ esimehele. Meie ühistu esimehe põhipuhkus oli eelmisel aastal 70 päeva. Samal ajal sai ka palka. Juhatuse liikmed said sellest teada raamatupidajalt, esimees vaikib.

Töölepingu seadus ei kohaldu juriidilise isiku juhtorgani liikme lepingule, vastavalt võlaõigusseadusele kohalduvad juhtorgani liikme lepingule käsunduslepingut puudutavad üldnormid, arvestades ka äriseadustikus olevate sätetega.

Seega puhkuse võimalikkus, selle tasustamine ja pikkus peaks teil olema kokku lepitud juhatuse liikme lepingus.

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvara hindamise ABC

Kinnisvarakonverents „Mis saab edasi? (olukord kinnisvaraturul)“

21.09.2016

Eesti Kinnisvarafirmade Liit / EKFLEesti Kinnisvarafirmade Liidu konverents koostöös CGI Eesti AS-ga „Mis saab edasi? (olukord kinnisvaraturul)“ 6. oktoobril 2016.

Original Sokos Hotel Viru konverentsikeskuses, Viru Väljak 4

Päevakava ja esinejad:

9.00 – 9.30 osavõtjate registreerimine ja hommikukohv
9.30 – 9.35 Konverentsi avamine

Moderaatorid:

  • Kalev Roosiväli, Eesti Kinnisvarafirmade Liidu juhatuse esimees
  • Tõnis Rüütel, Eesti Kinnisvarafirmade Liidu tegevdirektor
9.35 – 10.25 Seis eluasemeturul: buum või hinnalangus?
  • Tõnu Toompark, Adaur Grupp OÜ juhatuse liige

Diskussioonipaneel ettekande teemal

Moderaator: Tõnu Toompark

Osalejad:

  • Mart Saa, LAAM Kinnisvara OÜ juhatuse liige
  • Timo Riismaa, Bonava Eesti OÜ juhatuse liige
  • Ero Viik, Swedbanki kinnisvarasektori juht
10.25 – 11.25 Kuidas on rakendunud ehitusseadustiku muudatused
  • Ando Leppiman, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi energeetika ja ehituse asekantsler

Diskussioonipaneel ettekande teemal

Moderaator: Ando Leppiman

Osalejad:

  • Eva Vanamb, Tallinna Linnaplaneerimise Ameti juhataja asetäitja, õigusosakonna juhataja
  • Martina Proosa, Advokaadibüroo Teder jurist
  • Sulo Nigul, Metro Capital OÜ partner
11.25 – 11.40 „Tõusev kinnisvaratäht“ laureaadi väljakuulutamine ja auhinna üleandmine
11.40 – 12.30 Lõuna
12.30 – 13.00 Kinnisvaravahendus ilma maaklerita. Kas tuleviku trend?
  • Ott Heidmets, Kinnisvara24.ee tegevjuht

Diskussioonipaneel ettekande teemal

Moderaator: Ott Heidmets

Osalejad:

  • Annely Sermat, Pindi Kinnisvara OÜ eluruumide vahendusvaldkonna juht
  • Joonas Põder, Konku.ee juhatuse liige
13.00 – 14.00 Võrdlev pilt Baltikumi kinnisvaraturgudest
  • Mihkel Pärtel, BPT Real Estate AS nõustamisvaldkonna juht

Diskussioonipaneel ettekande teemal

Moderaator: Mihkel Pärtel

Osalejad:

  • Tarmo Kase, Ober-Hausi Kinnisvara AS juhatuse esimees
  • Ülo Kallas, Colonna Kininsvara OÜ finantsjuht
14.00 – 14.30 Kinnisvaraarendajate mured ja rõõmud infotehnoloogia vaatevinklist
  • Fred Viidul, CGI Eesti AS majandustarkvara tiimijuht
14.30 – 15.00 Kohvipaus
15.00 – 15.30 Ärikinnisvarast, sügavuti metsa- ja põllumaast
  • Mart Erik, Kinnistu OÜ ja Rajoon.ee asutaja
15.30 – 16.15 Ühisrahastusest, ausalt!
  • Ardi Roosimaa, Uus Maa Property Advisors OÜ juhatuse liige

Diskussioonipaneel ettekande teemal

Moderaator: Ardi Roosimaa

Osalejad:

  • Marek Pärtel, EstateGuru OÜ partner
  • Loit Linnupõld, Crowdestate OÜ tegevjuht
  • Kaia Kask, Tartu Ülikooli rahanduse ja majandusarvestuse õppetooli rahanduse teadur
  • Andre Nõmm, Finantsinspektsiooni juhatuse liige
  • Kristjan Mitt, Mitt&Perlebach OÜ juhatuse liige

Konverentsi tasu 145 €, EKFL liikmesfirma töötajale 95 € (lisandub käibemaks).

Info ja registreerimine telefonil 6 411 516 või ekfl@ekfl.ee

Kinnisvarakool & koolitus: praktilise klienditeeninduse ABC

Käsiraamat üürileandjale: “Korter üürile – närvesööv hobi või rikkuse allikas?”

21.09.2016

Korter üürile – närvesööv hobi või rikkuse allikas?Käsiraamat “Korter üürile – närvesööv hobi või rikkuse allikas?” annab head nõu suurematele ja väiksematele eluruumide üürileandjatele.

Käsiraamat vaatab põhjalikult, kuidas optimeerida üürileandmise majanduslik pool. Lähemalt on uuritud, kuidas võiks üüriäri olla majanduslikult tasuv, et sellest ei kujuneks unustamatu õudusunenägu.

Käsiraamatus on oskuslikult lahti seletatud eluruumide üürivaldkonna juriidiline taust alates üürilepingu sõlmimisest selle muutmiseni ja lõpetamiseni kuni üürisuhtes ilmnevate probleemide lahendamiseni.

Käsiraamatu autorid on kinnisvaraanalüütik Tõnu Toompark ja jurist Evi Hindpere, kes mõlemad on Kinnisvarakooli üürikoolituse lektorid.

Soeta käsiraamat Kinnisvarakooli raamatupoest.

Kinnisvarakool: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark
1 2 3 … 1,023 1,024 1,025 … 1,619 1,620 1,621