Kinnisvarakool: Planeerimis-ehitusvaldkonna spetsialisti täiendõppeprogramm
Kinnisvarakool: ChatGTP ja tehisintellekti koolitus kinnisvaramaakleritele
Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaraarenduse praktikum – ideest teostuseni
Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri stardiprogramm
 

SmartEnCity projekti abil luuakse Tartusse nutikas linnaosa

TartuVolikogu kinnitas täna nutika linna pilootala korterelamutele rekonstrueerimistoetuse andmise korra. SmartEnCity projekti toel saab Tartu kesklinna hruštšovka-tüüpi elamutest energiasäästlik ja nutikaid lahendusi kasutav linnaosa.

“Nutika linnaosa projektis osalemine annab meile suurepärase võimaluse toetada tartlasi oma kodumajade renoveerimisel ja aidata kaasa sellele, et nõukogudeaegsetest hruštšovkadest saaksid tänapäevased elamud,” ütles Tartu linnapea Urmas Klaas.

SmartEnCity projektis on elamute liginullenergiahooneteks rekonstrueerimiseks ette nähtud ligi 4 miljonit eurot. Toetuse suurus on 102 eurot korterelamu suletud netopinna ühe ruutmeetri kohta. Linna välisilme ja elukeskkonna parandamise eesmärgil saab kolme tuhande euro suurust lisatoetust hoone välisseinale või vahetusse ümbrusse kunstiteose loomise eest.

Rekonstrueerimistoetuse sihtgrupp on 43 korterelamut, mis asuvad valdavalt Turu-Aleksandri ja Tiigi-Pepleri tänavate piirkonnas. Arvestades toetuse mahtu ning sihtgrupi elamute keskmist suurust on hinnanguliselt võimalik toetada ligikaudu kahekümne korterelamu rekonstrueerimist.

SmartEnCity projektijuhi Raimond Tamme sõnul on huvi nutika linnaosa projekti vastu olnud väga suur. “Oleme poole aasta vältel korteriühistutega aktiivset koostööd teinud ning tänaseks on paljud ühistud teinud üldkoosoleku tasandil esmase otsuse nutika linnaosa projekti tegevustes osalemiseks. Püüame ühistutele igati toeks olla tehnilise konsultandi ning projekteerija leidmisel, et ehitusprojektid järjest valmima hakkaksid ning juba peatselt oleksid esimesed ühistud linnalt toetust taotlemas,” rääkis Tamm.

Rekonstrueerimistööd peavad olema valmis 2018. aasta lõpuks.

Tartu osaleb kogu Euroopas ainulaadses koostööprojektis SmartEnCity, mille käigus kujuneb 50-60ndatel ehitatud kortermajade piirkonnast tarkadel lahendustel toimiv ja energiasäästlik linnaosa.

Lisaks hoonete renoveerimisele ning targa kodu rakendustele pakub nutika linnaosa projekt uuenduslikke lahendusi kaugküttes, transpordis, tänavavalgustuses, taastuvenergia kasutamises ning elanike kaasamises ja teadlikkuse suurendamises. Linnaossa tulevad ka elektriautode laadimispunktid ning elektriautode ja -jalgrataste rendipunktid.

Tartu linna Eesti partnerid nutika linnaosa projektis on Tartu Regiooni Energiaagentuur, Balti Uuringute Instituut, Smart City Lab klaster, Tartu Ülikool, Telia Eesti AS, AS Fortum Tartu, Cityntel OÜ ning Takso OÜ. Partnerlinnad Euroopas on lisaks Tartule veel Vitoria-Gasteiz Hispaanias ja Sønderborg Taanis.

SmartEnCity projekti rahastatakse Euroopa Liidu teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogrammist Horisont 2020. Projekt algas 2016. aasta veebruaris ning kestab kuni 2021. aasta juulini, millest põhitegevused tuleb ellu viia esimese 3 aastaga ning viimased aastad on planeeritud tulemuste hindamisele ja levitamisele.

Rohkem infot http://tarktartu.ee/

Kinnisvarakool & koolitus: planeerimisseaduse ja ehitusseadustiku muudtaused

Uus Maa turuülevaade 08-2016

Uus MaaEESTI

Augustis sättis kinnisvaraturg end juba sügisesele lainele. Tehingute hulk taas kasvas ning hoogu sai ka uute korterite notariaalsete asjaõiguslepingute sõlmimine. Puhkusteperioodist väljatulek tähendab ka seda, et osalt suvel tehtud otsused said augustis ühekorraga vormistatud, mille tulemusel näiteks väikelinnades näeme päris suuri tehingutearvu kasve. Samas pole oodata, et kasv edaspidi jätkuks kui trend, pigem näeme tehinguaktiivsuses „lainetust“ – aeg-ajalt üles ja siis jälle alla.

Maa-ameti andmetel toimus augustis kogu Eestis 4202 kinnisvara ostu-müügitehingut, mis on 11,8% juulist enam. Võrreldes mulluse augustiga kerkis sõlmitud tehingute arv aga 15,8%.

Eesti kaart august

Allikas: Maa-amet

Tallinn

Sarnaselt kogu Eestiga tõusis augustis ka Tallinna kinnisvaraturg. Maa-ameti andmetel leidis aset 1223 ostu-müügitehingut, mis on juulist 12,1% enam. Aastataguse ajaga võrrelduna kerkis tehinguaktiivsus 22,5%.

Nagu ikka, teeb Tallinnas ilma korteriturg ning praeguse aktiivsuse taga on uusarendustes toimuv. Müüdi 816 korterit (juulis 725), mille ruutmeetri mediaanhinnaks kujunes 1557 eurot. Kui juuliga võrreldes langes hinnatase 1,3%, siis aastaga kerkis see 10,3%.

Linnaosade kaupa olid korterite keskmised mediaanhinnad ja nende liikumised järgnevad:

  • Haabersti: 1375 €/m2. Muutus võrreldes juuliga -8,6% ja aastaga -12,2%*.
  • Kadriorg: 2480 €/m2. Muutus võrreldes juuliga +12,3%* ja aastaga +0,2%.
  • Kalamaja: 2114 €/m2. Muutus võrreldes juuliga -3,6% ja aastaga +8,9%.
  • Kesklinn: 2021 €/m2. Muutus võrreldes juuliga -4,5% ja aastaga -1,9%.
  • Kristiine: 1648 €/m2. Muutus võrreldes juuliga -8% ja aastaga +6,3%.
  • Lasnamäe: 1333 €/m2. Muutus võrreldes juuliga +5% ja aastaga +6,8%.
  • Mustamäe: 1377 €/m2. Muutus võrreldes juuliga -0,9% ja aastaga +1,3%.
  • Nõmme: 1581 €/m2. Muutus võrreldes juuliga -9,1% ja aastaga +29,6%*.
  • Pirita: 1629 €/m2. Muutus võrreldes juuliga +7,2% ja aastaga -1,7%.
  • Põhja-Tallinn: 1701 €/m2. Muutus võrreldes juuliga +3,3% ja aastaga +11%*.
  • Vanalinn: 2431 €/m2. Muutus võrreldes juuliga -15,2%.

* Suuri hinnakõikumisi põhjustab tehingute struktuur – nii tehingute arv kui ka kallima või odavama hinnaklassi, näiteks uusarenduste ja väikese üldpinnaga renoveeritud, kallima ruutmeetrihinnaga korterite hulk tehingute koguarvust.

Eramuid ja suvilaid müüdi 33 (juulis 35) ning hoonestamata elamukrunte 9 (juulis 7).

Tartu

Tartu kinnisvaraturg oli augustis tehingute hulga poolest taas väga aktiivne, mille põhjuseks, nagu ka varem sel aastal, oli suurema hulga uute korterite asjaõiguslepingute vormistamine notaribüroodes. Maa-ameti andmeil toimus augustis 236 kinnisvara ostu-müügitehingut, mis on juulist 29% ja mullusest augustist 15,1% enam.

Kortereid müüdi 190 (juulis 136), mille ruutmeetri mediaanhinnaks kujunes 1276 eurot. Kui kuu aja jooksul kasvas hinnatase teostatud tehingute põhjal 4,1%, siis aasta jooksul 15,8%.

Eramuid ja suvilaid müüdi 17 (juulis 23) ning hoonestamata elamukrunte 2 (juulis 1).

Ida-Virumaa

Ida-Virumaa kinnisvaraturg augustis üllatusi ei pakkunud. Maa-ameti andmetel kasvas tehinguaktiivsus 6,8% 284-le müügitehingule. Aastaga langes tehingute hulk aga 8,4%.

Maakonna tähtsamatel korteriturgudel müüdi aga enam kallimaid kortereid. Nii toimus Narvas 47 korteri müüki (juulis 51), mille ruutmeetri mediaanhind kerkis kuuga 20% 443 eurole. Aastaga muutus hinnatase aga +6,7%.

Kohtla-Järvel müüdi aga 66 korterit (juulis 64), mille ruutmeetri mediaanhinnaks kujunes 84 eurot. Kui kuuga kasvas hinnatase 9,6%, siis aastaga langes see 12,5%.

Jõhvis müüdi 20 korterit (juulis 15), mille ruutmeetri mediaanhinnaks kujunes 237 eurot. Kui kuuga kerkis antud näitaja 3,2%, siis aastaga toimus 17,4% langus. Jõhvis müüdi ka 5 eramut (juulis 3).

Pärnu

Ka Pärnu kinnisvaraturg kasvatas sarnaselt kogu Eestiga augustikuus aktiivsust. Maa-ameti andmeil leidis aset 126 ostu-müügitehingut, mis on juulikuust 43,2% enam. Mulluse augustiga võrreldes kasvas tehinguaktiivsus suisa 77,5%.

Niisugune suur kasv tuli korteriturult, kus müüdi keskmisest enam eluruume, sh kobartehinguna. Nii toimus 91 objekti müüki (juulis 57), mille ruutmeetri mediaanhinnaks kujunes 956 eurot. Hinnatase langes võrreldes juuliga 2,6% samas kui aastaga kasvas see siiski 2,1%.

Eramuid müüdi 13 (juulis 9) ja hoonestamata elamukrunte 3 (juulis 2).

Viljandi

Ka Vilkjandi kinnisvaraturg tegi augustis tugeva tõusu. Samas mitte rekordi. Maa-ameti tehingustatistika kohaselt toimus 41 ostu-müügitehingut, mis on juulist 70,8% enam. Aastaga kasvas tehinguaktiivsus aga 2,5%.

Kortereid müüdi 31 (juulis 14), mille ruutmeetri mediaanhinnaks kujunes 579 eurot. Kui juuliga võrreldes pinnaühiku hind 11,6%, siis aastaga 10%.

Eramuid müüdi 3 (juulis samuti 3) ning kaubaks läks ka 1 elamukrunt.

Rakvere

Rakvere kinnisvaraturg võttis vastupidiselt paljudele teistele suurematele keskustele augusti hoogu veidi maha. Maa-ameti andmetel toimus 31 ostu-müügitehingut, mis on juulist 11,4% vähem. Aastaga tõusis tehinguaktiivsus siiski 24%.

Kortereid müüdi 23 (juulis 25), mille ruutmeetri mediaanhinnaks tuli 495 eurot. Kui juuliga võrreldes langes hinnatase 13,4%, siis aastaga kasvas see 25,3%.

Eramuid müüdi 4 (juulis samuti 4) ning hoonestamata elamumaid 2.

Kuressaare

Kinnisvaratehingute hulk Kuressaares augusti jooksul kasvas ning jõudis tagasi aasta keskmisele tasemele. Maa-ameti andmeil toimus 26 ostu-müügitehingut, mis on juulist 10 tehingut enam. Mullu augustis oli aga eriti vaikne ning toimus vaid 11 ostu-müügitehingut.

Kortereid müüdi 16 (juulis 11), mille ruutmeetri mediaanhinnaks kujunes 807 eurot. Võrreldes juuliga kasvas antud näitaja 21,5% samas kui aastaga langes see 10,9%.

Müüdi ka 3 eramut (juulis 1) ja 1 elamukrunt (juulis 2).

Haapsalu

Maa-ameti andmetel toimus Haapsalus augustikuu jooksul 30 kinnisvara ostu-müügitehingut, mis on korralik keskmine tulemus. Võrreldes juuliga kasvas tehinguaktiivsus 25% ja aastaga 11,1%.

Kortereid müüdi 26 (juulis 14), mille ruutmeetri mediaanhinnaks kujunes 448 eurot. Kui kuuga langes teostatud tehingute põhjal hinnatase 23,7%, siis aastaga 2%.

Augustis müüdi Haapsalus ka 1 elamukrunt.

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark

Rikkaks üüriäris: Kas üüriraha tasub küsida ülekandega või sularahas?

Korter üürile - närvesööv hobi või rikkuse allikasKäsiraamatu “Korter üürile – närvesööv hobi või rikkuse allikas?” autor ja Kinnisvarakool OÜ üürikoolituse lektor Tõnu Toompark annab nõu üüriäri teemadel.

Üürileandjal tasub mõelda üüri sularahas kokkukokgumisele, kui ta soovib üürikorteril jooksvalt silma peal hoida.  Üüri sularahas vastuvõtmine annab üürileandjale võimaluse igakuiselt vähemalt ukse vahelt oma varale pilk peale visata. See on võimalus saada kindlustunne, et üürnik on varaga käitunud heaperemehelikult ning sellele olulisi silmnähtavaid kahjustusi tekitamata.

Siiski on tänapäevasem tava raha tasumine ülekandega. See on osapoolte jaoks ka märksa lihtsam ning odavam võimalus ega nõua igakuiselt kokkusaamise aja kokkuleppimist.

Üüri sularahas kogumine ei tähenda automaatselt selle deklareerimata jätmist. Kindlasti ei soovita üüritulu deklareerimata jätta.

Üüritulu deklareerimine on ühest küljest eetika, moraali ja hea maksukäitumise küsimus. Teisalt võtab üürileandja endale üüritulu mitte deklareerides kaks olulist riski.

Esimene risk seondub maksuametile vahele jäämisega. Sellisel puhul tuleb tasuda maksmata jäänud tulumaks, millele lisanduvad trahv ja viivis.

Teisalt peab üürileandja arvestama, et kui tal peaks sõltumata põhjusest tekkima konflikt üürnikuga, on üürnikult käes tugevad trumbid, et lahendus enda kasuks kallutada.

Oluline on teada, et alates 2016. aastast kehtib eraisikust üürileandjale maksusoodustus. Nimelt tuleb üüritulult maksta tavapärase 20% asemel tulumaksu 16%.

Loe rohkem praktilisi nõuandeid, kuidas eluruumide üüriäris edukas olla käsiraamatust “Korter üürile – närvesööv hobi või rikkuse allikas?“, mille autorid on kinnisvaraanalüütik Tõnu Toompark ja jurist Evi Hindpere või tule Kinnisvarakool OÜ üürikoolitusele.

Kinnisvarakool: Kohaliku omavalitsuse õigused

Eesti majanduskasvu hakkavad toetama kasvavad investeeringud

RahandusministeeriumRahandusministeeriumi prognoosi järgi kasvab Eesti majandus tänavu 1,3 protsenti ja 2017. aastal 2,5 protsenti.

“Majanduskasvu vedaja on praegu sisenõudlus, mis tugineb eratarbimisel. Eratarbimine kasvas möödunud aastal üldisest majanduskasvust kolm korda kiiremini ja see näitab, et inimeste elu on materiaalses mõttes paremaks läinud,” ütles rahandusminister Sven Sester. “Kui vaadata aga tulevikku, siis prognooside kohaselt hakkavad ka erasektori investeeringud edaspidi kasvama, sest olukord meie välisturgudel hakkab paranema ja see mõjutab ka meie majanduskasvu positiivselt.“

„Samuti stimuleerime majanduskasvu oma eelarvepoliitika kaudu. Avaliku sektori investeeringud kasvavad Euroopa Liidu vahendite toel. Langevad tööjõumaksud aitavad ettevõtetel palgasurvega kohanduda. Järgmisel aastal rakenduv uus madalapalgaliste tulumaksutagastus ning kasvavad toetused suurtele peredele kasvatavad inimeste majanduslikku kindlustunnet ja tarbimisvõimet. See omakorda toetab majandust,” lisas Sester.

Ekspordi kasv taastub ja kiireneb järgmistel aastatel: Soome majandus pöördunud kasvule ja Venemaa majanduslanguse põhi on läbitud ning see annab lootust, et välismaine nõudlus Eesti kaupade ja teenuste järele paraneb. Aastatel 2019–2020 peaks Eesti majandus kasvama keskmiselt 2,7 protsenti aastas, mida toetab ühelt poolt kiirenev ekspordikasv ning teisalt võrdlemisi tugev sisenõudluse kasv.

Võrreldes üldise majanduskasvu tempoga on eratarbimise kasv püsinud suhteliselt kiire, kuid vaatamata sellele säästavad kodumajapidamised rohkem kui kunagi varem. Inflatsioon on madalate toormehindade tõttu senini püsinud tagasihoidlik ning taastub ootuste kohaselt alles käesoleva aasta lõpus.

Tarbijahindade tõus jääb 2016. aastal välistegurite mõjul tagasihoidlikuks, ulatudes 0,2 protsendini. 2017. aastal kiireneb tarbijahinnaindeksi kasv 2,7 protsendini ning jääb samale tasemele ka 2018. aastal.

Maksukoormuseks kujuneb 2016. aastal 34,8 protsenti SKPst. Edaspidi, aastatel 2017–2020 vähendab riik tööjõumakse ja suurendab tarbimismakse, nii et 2020. aastaks langeb maksukoormus 34,6 protsendile SKPst.

Valitsussektori võlakoormus langeb tänavu aastal 9,4 protsendini SKPst võrreldes 9,8 protsendiga möödunud aasta lõpul. Edaspidi püsib valitsussektori võlakoormus stabiilsel tasemel, jõudes 2020. aastaks 10 protsendini SKPst.

Loe lähemalt majandusprognoosi kokkuvõttest ja vaata prognoosi esitluse slaide:

Majandusprognoosi kokkuvõte

2016 Suveprognoos

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri stardiprogramm

Domus Kinnisvara: kinnisvaraturu ülevaade 08-2016 – Suve lõpp tõi endaga kaasa järelturu korterite tehingute arvu tõusu

Domus KinnisvaraAugust näitas meile taaskord väga aktiivset müügikuud. Märkimisväärselt tõusis Tallinna, Tartu ja Pärnu järelturu korterite tehingute arv. Maa-ameti tehingustatistika andmetel teostati käesoleva aasta augustikuus Eestis kokku 4202 ostu-müügitehingut koguväärtusega 236,007 miljonit eurot. Juuliga võrreldes teostati 12% rohkem tehinguid, samas tehingute koguväärtus jäi samale tasemele. Kogu Eesti kinnisvaratehingute arv on võrreldes eelmise aasta augustiga tõusnud 16% ja tehingute koguväärtus on tõusnud 37%.

Kokku august

Allikas: Maa-ameti tehingute andmebaas

Tallinn

Maa-ameti tehingute statistika andmetel teostati Harju maakonnas käesoleva aasta augustis 1860 kinnisvara ostu-müügitehingut, mille rahaline koguväärtus oli 156 682 396 eurot. Võrreldes juuliga tõusis tehinguaktiivsus 14%, samas tehingute koguväärtus langes 4%. Aastataguse ajaga võrreldes on tehingute arv tõusnud 18% ja koguväärtus 33%.

Augustis toimus Tallinnas 816 korteriomandi tehingut – 87 tehingut rohkem kui juulis ja 88 tehingut rohkem, kui eelneva aasta augustis. Tehingute arvu tõusu taga oli järelturu korterite ostu-müügitehingute arvu tõus. Tallinna korterite keskmine hind langes eelmise kuuga võrreldes 1%, olles tasemel – 1638 €/m² (mediaan 1557 €/m2). 2015. aasta augustiga võrreldes tõusis keskmine hind 4%. Augustis teostati ligi 21% tehingutest uute korteritega, kuu varem oli sama näitaja 28%. Tehingute rohkusega paistsid uusarendustest silma Ketraja tn 3, Tartu mnt 56 ja Kiikri tn 3.

Tallinn august

Allikas: Maa-ameti tehingute andmebaas

Tallinnas tehti eramutega augustis 33 ostu-müügitehingut (maakonnas 152). Võrreldes juuliga toimus Tallinnas 2 eramu tehingut vähem ning aastatagusega võrreldes 11 tehingut rohkem. Hoonestamata elamumaadega teostati 9 tehingut (maakonnas 107). Juulis teostati 7 ja aasta tagasi augustis 6 hoonestamata elamumaa tehingut.

Tartu

Tartu maakonnas teostati augustis 448 kinnisvara ostu-müügitehingut, mille rahaline koguväärtus oli 25 691 881 eurot. Tartu maakonna tehingute aktiivsus tõusis juuliga võrreldes 13%, samas koguväärtus langes 6%. Aastataguse ajaga võrreldes tõusis tehingute arv 21% ning koguväärtus 24%.

Kui eelmine aasta oli Tartus korteritehingute rekordikuu juuli, mil teostati 187 müügitehingut, siis käesoleval aastal osutus selleks august. Augustis toimus Tartu linnas kokku 190 korteriomandi müügitehingut, mis oli 54 tehingut rohkem kui juulis ja 25 tehingut rohkem, kui eelneva aasta augustis. Tehingute arvu tõusu taga oli nii uute kui ka järelturu korterite müügitehingute arvu tõus. Keskmine hind oli võrreldes kuu varasemaga samal tasemel, olles augustis 1306 €/m2 (mediaan 1276 €/m2). Võrreldes 2015. aasta augustiga tõusis keskmine hind 9%.

Tartu august

Allikas: Maa-ameti tehingute andmebaas

Eramutega teostati augustis 17 ostu-müügitehingut (maakonnas 47), kuu varem juulis müüdi 6 eramut rohkem ning aasta tagasi augustis müüdi 4 eramut vähem. Tartu linnas toimus 2 hoonestamata elamumaa tehingut (maakonnas 26). Juulis toimus 1 ja 2015. aasta augustis 4 hoonestamata elamumaa tehingut.

Pärnu

Pärnu maakonnas teostati augustis 279 kinnisvara ostu-müügitehingut, mille rahaline koguväärtus oli 11779 344 eurot. Võrreldes juuliga tõusis tehinguaktiivsus 21% ning tehingute koguväärtus 2%. Aastataguse ajaga võrreldes tõusis tehingute arv 24% ning koguväärtus 67%.

Pärnus toimus augustis 91 korteritehingut. Kuu varem juulis toimus 33 tehingut vähem ning 2015. aasta augustis 32 tehingut vähem. Ka Pärnus oli tehingute arvu tõusu taga järelturu korterite ostu-müügitehingute arvu tõus. Keskmine hind oli augustis 986 €/m² (mediaan 956 €/m2), mis võrreldes juuliga langes 11%, kuid 2015. aasta augustiga võrreldes oli samal tasemel.

Pärnu august

Allikas: Maa-ameti tehingute andmebaas

Eramutega tehti augustis 13 ostu-müügitehingut (maakonnas 40), mis oli eelneva kuuga võrreldes 4 tehingut rohkem ning aasta tagasi augustiga võrreldes 9 tehingut rohkem. Hoonestamata elamumaaga teostati augustis Pärnus 3 tehingut (maakonnas 14), kuu varem juulis 2 tehingut. 2015. aasta augustis hoonestamata elamumaa tehinguid ei toimunud.

Viljandi

Viljandi maakonnas teostati käesoleva aasta augustis 156 kinnisvara ostu-müügitehingut, mille rahaline koguväärtus oli 3 718 223 eurot. Võrreldes juuliga tõusis tehinguaktiivsus 3%, samas koguväärtus püsis samal tasemel. Aastataguse ajaga võrreldes tõusis ostu-müügitehingute arv 5% ja koguväärtus 10%.

Käesoleva aasta augustis toimus Viljandi linnas 31 korteriomandi tehingut, mis oli 17 tehingut rohkem kui juulis ja 4 tehingut rohkem kui 2015. aasta augustis. Keskmine hind langes võrreldes eelneva kuuga 15% jõudes hinnatasemeni 606 €/m² (mediaan 579 €/m2). Aastatagusega võrreldes langes keskmine hind 2%.

Viljandi august

Allikas: Maa-ameti tehingute andmebaas

Eramutega tehti juulis kui ka augustis 3 ostu-müügitehingut (maakonnas 20), mis oli aastatagusega võrreldes 3 tehingut vähem. Hoonestamata elamumaaga toimus käesoleva aasta augustis kui ka 2015. aasta augustis 1 tehing (maakonnas 7). Juulis hoonestamata elamumaaga Viljandi linnas tehinguid ei toimunud.

Kuressaare

Saare maakonnas teostati käesoleva aasta augustis 142 kinnisvara ostu-müügitehingut, mille rahaline koguväärtus oli 3 501 131 eurot. Võrreldes juuliga tõusis tehinguaktiivsus 8% ja koguväärtus 25%. Aastataguse ajaga võrreldes tõusis tehingute arv 48% ja koguväärtus 82%.

Augustis teostati Kuressaares 16 korteriomandi tehingut, mis oli 5 tehingut rohkem, kui kuu varem ja 10 tehingut rohkem, kui 2015. aasta augustis. Keskmine hind oli 31% kõrgem, kui juulikuu oma, olles 895 €/m² (mediaan 807 €/m2). Augustis oli hinnatõusu taga asjaolu, et toimus rohkem tehinguid kallite heas seisukorras korteritega, millede ruutmeetrihinnad olid keskmisest tunduvalt kõrgemad (1030-1890 €/m2). 2015. aasta augustiga võrreldes oli keskmine hind samal tasemel.

Kuressaare august

Allikas: Maa-ameti tehingute andmebaas

Augustis toimus Kuressaare linnas 3 (maakonnas 15) eramu ostu-müügitehingut. Juulis toimus 2 ja 2015. aasta augustis 1 tehing vähem. Hoonestamata elamumaaga toimus augustis 1 tehing (maakonnas 16, sh Orisaare vallas toimunud 10 kinnistuga komplekstehing). Juulis toimus 2 tehingut, kuid 2015. aasta augustis hoonestamata elamumaa ostu-müügitehinguid ei toimunud.

Narva

Maa-ameti tehingustatistika andmetel teostati Ida-Viru maakonnas augustis 284 kinnisvara ostu-müügitehingut, mille rahaline koguväärtus oli 5 060 127 eurot. Võrreldes juuliga tõusis tehinguaktiivsus 7% ning tehingute koguväärtus 17%. Aastataguse ajaga võrreldes langes tehingute arv 8%, kuid koguväärtus jäi samale tasemele.

Augustis toimus Narvas 47 korteriomandi tehingut, mis oli 4 tehingut vähem kui juulis ja eelneva aasta augustis. Keskmine hind oli juuliga võrreldes 16% kõrgem, olles 464 €/m² (mediaan 443 €/m2). Aastatagusega võrreldes oli keskmine hind samal tasemel.

Narva august

Allikas: Maa-ameti tehingute andmebaas

Eramutega teostati augustis 6 ostu-müügitehingut (maakonnas 42). Juulis toimus 3 ja 2015. aasta augustis 4 tehingut rohkem. Narva linnas müüdi augustis 3 hoonestamata elamumaad (maakonnas 10). Juulis teostati 1 ja aasta tagasi augustis 2 hoonestamata elamumaa tehingut.

Kadri Lest
Domus Kinnisvara kutseline maakler / analüütik

Kinnisvarakool: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark

Tallinn tagab nüüdisaegsed sotsiaaleluruumid

TallinnTallinna linnavalitsus on seadnud eesmärgiks sotsiaalmajade ja majutusüksuste ajakohastamise ning keskkonnasäästlikuks muutmise.

„Järgmisel aastal võtame ette aadressil Paljassaare tee 37 asuva sotsiaalmaja põhjaliku renoveerimise,“ ütles abilinnapea Eha Võrk. „See endine ühiselamu on üks esimesi sotsiaalmajana kasutusele võetud hooneid ning praeguseks vajavad sealsed elamistingimused korralikku ajakohastamist.“

Pärast rekonstrueerimist 230 korterit, sh esimesel korrusel invakorterid. Praegu puuduvad selles sotsiaalmajaks kohandatud, 1972. aastal ehitatud 7-korruselises ühiselamu tüüpi hoones asuvates korterites pesemis- ja söögitegemise võimalused, hoones on ühiskasutusega tualettruumid ja vannitoad ning köögid, tõdes Võrk.

Hoone rekonstrueerimise projekti koostab Acto Consult OÜ. 2017. aastal teostatakse kõik välitööd (fassaad, katus jm) ning alustatakse sisetöödega, mis lõpetatakse 2018. aasta esimesel poolel. Sotsiaalmajas soojustatakse fassaad ja hoone sokkel, soojustatakse ja renoveeritakse katusekate, renoveeritakse kogu küttesüsteem ja ventilatsioonisüsteem, ventilatsioonisüsteemi täiendatakse väljatõmbeõhu soojuspumpsüsteemiga ning võetakse kasutusele mitmed nüüdisaegsed energiat säästvad ja soojustagastusega lahendused, katusele paigaldatakse päikesepaneelid; liftid renoveeritakse, rõdud klaasitakse raamideta lükandklaasidega jne.

Käesoleva aasta oktoobriks saab värske ilme Tuulema tn 6 sotsiaalmajutusüksus. „Tuulemaa tn 6 korruselamu on oma väljanägemise ja elamistingimustega ajahambale jalgu jäänud. Nüüd muutuvad selle maja 220 elaniku elamistingimused võrreldamatult paremaks,“ kinnitas abilinnapea Eha Võrk.

Küttekulude kokkuhoiu ja elanike elamistingimuste parendamise eesmärgil renoveeriti kütte- ja ventilatsioonisüsteem, vahetati välja aknad ja välisuksed, soojustati sokkel, fassaad ja pööning. Rekonstrueerimise tulemusena vähenevad hoone küttekulud lausa 60%. Ühtlasi sai Tuulemaa tn 6 asuv sotsiaalmajutusüksus uue moodsasse linnapilti sobiva välisilme.

„Arvestades abivajajate suurt hulka plaanime sotsiaalkorterite ja sotsiaalmajutusüksuste rajamist kindlasti ka jätkata,“ lisas Võrk.

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark

Kinnisvarakonverents „Mis saab edasi? (olukord kinnisvaraturul)“

Eesti Kinnisvarafirmade Liit / EKFLEesti Kinnisvarafirmade Liidu konverents koostöös CGI Eesti AS-ga „Mis saab edasi? (olukord kinnisvaraturul)“ 6. oktoobril 2016.

Original Sokos Hotel Viru konverentsikeskuses, Viru Väljak 4

Päevakava ja esinejad:

9.00 – 9.30 osavõtjate registreerimine ja hommikukohv
9.30 – 9.35 Konverentsi avamine

Moderaatorid:

  • Kalev Roosiväli, Eesti Kinnisvarafirmade Liidu juhatuse esimees
  • Tõnis Rüütel, Eesti Kinnisvarafirmade Liidu tegevdirektor
9.35 – 10.25 Seis eluasemeturul: buum või hinnalangus?
  • Tõnu Toompark, Adaur Grupp OÜ juhatuse liige

Diskussioonipaneel ettekande teemal

Moderaator: Tõnu Toompark

Osalejad:

  • Mart Saa, LAAM Kinnisvara OÜ juhatuse liige
  • Timo Riismaa, Bonava Eesti OÜ juhatuse liige
  • Ero Viik, Swedbanki kinnisvarasektori juht
10.25 – 11.25 Kuidas on rakendunud ehitusseadustiku muudatused
  • Ando Leppiman, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi energeetika ja ehituse asekantsler

Diskussioonipaneel ettekande teemal

Moderaator: Ando Leppiman

Osalejad:

  • Eva Vanamb, Tallinna Linnaplaneerimise Ameti juhataja asetäitja, õigusosakonna juhataja
  • Martina Proosa, Advokaadibüroo Teder jurist
  • Sulo Nigul, Metro Capital OÜ partner
11.25 – 11.40 „Tõusev kinnisvaratäht“ laureaadi väljakuulutamine ja auhinna üleandmine
11.40 – 12.30 Lõuna
12.30 – 13.00 Kinnisvaravahendus ilma maaklerita. Kas tuleviku trend?
  • Ott Heidmets, Kinnisvara24.ee tegevjuht

Diskussioonipaneel ettekande teemal

Moderaator: Ott Heidmets

Osalejad:

  • Annely Sermat, Pindi Kinnisvara OÜ eluruumide vahendusvaldkonna juht
  • Joonas Põder, Konku.ee juhatuse liige
13.00 – 14.00 Võrdlev pilt Baltikumi kinnisvaraturgudest
  • Mihkel Pärtel, BPT Real Estate AS nõustamisvaldkonna juht

Diskussioonipaneel ettekande teemal

Moderaator: Mihkel Pärtel

Osalejad:

  • Tarmo Kase, Ober-Hausi Kinnisvara AS juhatuse esimees
  • Ülo Kallas, Colonna Kininsvara OÜ finantsjuht
14.00 – 14.30 Kinnisvaraarendajate mured ja rõõmud infotehnoloogia vaatevinklist
  • Fred Viidul, CGI Eesti AS majandustarkvara tiimijuht
14.30 – 15.00 Kohvipaus
15.00 – 15.30 Ärikinnisvarast, sügavuti metsa- ja põllumaast
  • Mart Erik, Kinnistu OÜ ja Rajoon.ee asutaja
15.30 – 16.15 Ühisrahastusest, ausalt!
  • Ardi Roosimaa, Uus Maa Property Advisors OÜ juhatuse liige

Diskussioonipaneel ettekande teemal

Moderaator: Ardi Roosimaa

Osalejad:

  • Marek Pärtel, EstateGuru OÜ partner
  • Loit Linnupõld, Crowdestate OÜ tegevjuht
  • Kaia Kask, Tartu Ülikooli rahanduse ja majandusarvestuse õppetooli rahanduse teadur
  • Andre Nõmm, Finantsinspektsiooni juhatuse liige
  • Kristjan Mitt, Mitt&Perlebach OÜ juhatuse liige

Konverentsi tasu 145 €, EKFL liikmesfirma töötajale 95 € (lisandub käibemaks).

Info ja registreerimine telefonil 6 411 516 või ekfl@ekfl.ee

Kinnisvarakool & koolitus: Varjatud puudused – kinnisvaramaakleri ja müüja vastutus kinnisvaratehingutes

UPC: Tallinna kinnisvaraturu graafikud september 2016

UPC / Ühinenud KinnisvarakonsultandidAugust oli Tallinna korteriturul aktiivsuselt käesoleva aasta teine – tehti 816 müügitehingut, mida on ühe võrra vähem kui märtsis. Võrreldes juuliga oli kasv 91 tehingut (12,6%) ja võrreldes 2015.a.a augustiga 88 tehingut (12,1%). Uute korterite osakaal kogu müügist oli tavapärane 17,8% (145 tehingut). Seega oli augustis väga aktiivne korterite nn järelturg.

Korteriomandite m2 keskmine müügihind augustis oli 1638 EUR/m2, mis on 1,4% võrra väiksem kui juulis (1662 EUR/m2) ja 4,5% võrra suurem kui aasta varem (1568 EUR/m2). Kuna uute korterite osakaal tehingutest oli tavapärane, siis võib järeldada, et hinnatõus toimus ka järelturu tehingutes.

Septembrikuu algus lubab oodata, et kuu tuleb sarnaselt aktiivne ja hinnatase jääb samuti +/- 2% piiresse.

Augusti kinnisvaraturgu iseloomustavate graafikutega saab tutvuda siin: turugraafikud-september-2016

Kinnisvarakool & koolitus: Varjatud puudused – kinnisvaramaakleri ja müüja vastutus kinnisvaratehingutes

Arhitektuurinäitus „Kes loob linna?“

Tartu29. septembril Tartmusis avatav arhitektuurinäitus „Kes loob linna?“ uurib, kes, milliste eesmärkide, vahendite ja tulemustega kujundavad Tartu linnaruumi. Kolm saali on pühendatud Tartu linnavõimu, arendajate ja kodanikuaktivistide tegevuse ja ruumiliste väljundite tutvustamisele, neljas saal esitleb kaasaegset visuaal- ja tekstikunsti, mis joonistab välja Tartu märkimisväärsed kohad ja voolib linna nägu. Näituse kuraator on arhitektuuriajaloolane ja -kuraator Pille Epner, kaaskuraator arhitekt Kaja Pae. Näitus jääb avatuks 4. detsembrini.

Näituse eesmärk on vaadelda linna erinevate huvigruppide vaatevinklist. Linnakeskkonna mõtestatud areng sõltub erinevate huvigruppide võimest visiooni omada, dialoogi pidada ja koostööd teha. Kui me teame, millised võimalused ja vahendid on linnaruumi arengu suunamisel linnavalitsusel, kinnisvaraarendajal või linnakodanikul, siis oskame paremini koos linna luua.

Näitus on üles ehitatud mitmekülgse väljapanekuna, kus näeb Tartu sündmusruumi kaarti, olulisemaid avaliku ruumi planeeringuid, hästi konteksti sobituvaid arhitektuuriobjekte, aga vilksamisi ka Tartu salapäraseid äärealasid, mis varjatud moel Tartu atmosfääri kujundavad. Näitust täiendab 15 intervjuud erinevate huvirühmade esindajatega, kelle hulgas on nii linnaplaneerimisega tegelevaid arhitekte ja ametnikke, kinnisvaraarendajaid kui linnaaktiviste.

Kuraatorite sõnul keskenduti näitust kokku pannes olulistele Tartu linnaruumi kujundavatele protsessidele ja initsiatiividele. “Viimastel aastatel tekkinud, kohati üsna tuline diskussioon, mis kriitiliselt küsib kvaliteetse ja Tartule omase linnakeskkonna järele, on märk üheltpoolt läbimõelduma planeerimise vajalikkusest ja teisalt valmisolust selle suunas liikuda.“

Näitusega kaasneb ruumigurmaani kaart, mis tutvustab Tartu nüüdisarhitektuuri ja tartulikke kõrvalradu.

 

Kinnisvarakool & koolitus: Andmepõhine kinnisvaraanalüüs praktikas

KV.EE: Maade pakkumishinnad kerkisid aastaga 9%

Kinnisvaraportaal KV.EEKäesoleva aasta augustis pakuti portaalis KV.EE Eestis müügiks 4066 maatükki, mis on ligilähedaselt sama palju kui aasta tagasi. Küll on tänavune maade pakkumishind kasvanud tasemele 35 €/m², mis on aastatagusest 9% rohkem.

Suurematest turupiirkondadest on olulisel määral ehk kolmandiku võrra vähenenud maade müügipakkumiste arv Tartu maakonnas. Tartumaal pakuti aastataguse 703 müügipakkumise vastu tänavu augustis müügiks 456 maatükki.

Harjumaal, kus asub portaali KV.EE 60% maade müügipakkumisest, kasvas müügipakkumine aastaga 8%. Augustis pakuti Harjumaal müügiks 2508 maatükki keskmise hinnaga 45 €/m². Hinnad kerkisid Harjumaal aastaga 7%.

Vaata lähemalt, mis toimub kinnisvaraturul portaalist KV.EE.

Maa müügipakkumiste keskmine arv ja selle muutus, tk Maa müügipakkumiste hind ja selle muutus, €/m²
Maakond 08/2015 08/2016 Muutus, % 08/2015 08/2016 Muutus, %
Eesti 4 061 4 066 0% 32 35 9%
Harjumaa 2 314 2 508 8% 42 45 7%
Ida-Virumaa 164 163 -1% 29 28 -1%
Jõgevamaa 51 37 -27% 15 16 8%
Järvamaa 4 NA 24 NA
Läänemaa 128 120 -6% 10 10 6%
L-Virumaa 55 55 0% 19 17 -13%
Põlvamaa 13 18 38% 10 1 -90%
Pärnumaa 379 426 12% 24 22 -8%
Raplamaa 56 104 86% 11 14 31%
Saaremaa 102 92 -10% 13 16 22%
Tartumaa 703 456 -35% 22 20 -8%
Valgamaa 53 53 0% 4 7 80%
Viljandimaa 6 10 67% 39 50 28%
Võrumaa 33 24 -27% 15 16 7%
 
Narva 12 13 8% 42 38 -10%
Pärnu 21 26 24% 79 75 -5%
Tallinn 395 384 -3% 129 168 30%
Tartu 220 60 -73% 36 37 1%

Maade müügipakkumiste keskmine hind portaalis KV.EE

Kinnisvarakool: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark

Suur elamispindade turuülevaade on esitlemiseks valmis

Tõnu Toompark, Adaur Grupp OÜ / Kinnisvarakool OÜOlen taas kokku  pannud igasügisese suure elamispindade turuülevaate. Turuülevaadet käin ettevõtetes esitlemas.

Peaasjalikult Tallinna ja Harjumaa keskses elamispindade analüüsis on uuritud lähemalt, milline on tänane turuseis ja millised tegurid on meid tänasesse päeva toonud.

Tänase päeva kõrval sisalduvad prognoosid, millised võiksid olla olulised tegurid, mis suunavad elamispindade turgu lähitulevikus. Prognoose teeb ülevaade eelolevaks pooleks-pooleteistkümneks aastaks.

NB! Turuülevaade on alalises arengus. St iga järgmine turuülevaade põhineb värskendatud statistiliste andmetel ja uuenenud muul infol.

Turuülevaate esitluse tellimine

Käin turuülevaadet ettevõtetes esitlemas, ülevaate esitlus võtab aega ca 1,5 tundi. Kui Teil on huvi turuülevaate tellimise vastu, kontakteeruge: Tõnu Toompark, +372 525 9703 /tonu@adaur.ee.

Alternatiivina pakun huvilistele võimalust osaleda Kinnisvarakooli turuülevaate seminaril (https://www.kinnisvarakool.ee/koolitused/kinnisvaraturu-ulevaade/), mis toimub 15/11/2016.

Seminaril vaatame 4 akadeemilise tunni kestel analoogselt elamispindade turu hetkeseisu ja tulevikuarenguid.

Seminarile Kinnisvaraturu ülevaade registreerumiseks palun kontakteeruge: Margot Toompark, +372 525 6655, kool@kinnisvarakool.ee.

Tõnu Toompark MA
Adaur Grupp OÜ / www.adaur.ee
Kinnisvarakool OÜ / www.kinnisvarakool.ee
+372 525 9703
tonu@adaur.ee

Kinnisvarakool: Üürikoolitus

Praktiline käsiraamat „Pärimine. Pärandaja, testament ja pärijad ehk mis saab peale surma?“

Pärimine. Pärandaja, testament ja pärijad ehk mis saab peale surma?Käsiraamat „Pärimine. Pärandaja, testament ja pärijad ehk mis saab peale surma?“ annab nõu kõikidele, kel on soov enda vara kasutamise ja kasutajate üle otsustamiseks ajal, mil oma maine teekond on otsa saanud. Käsiraamatu autor on mitmete populaarsete õigusalaste käsiraamatute autor jurist Evi Hindpere.

„Pärimine on alati seotud kellegi surmaga. Elu jooksul kogutud vara ei saa sealpoolsusesse kaasa võtta keegi. Nii tekibki inimese surma korral küsimus, kes pärib kadunu maise vara ja millised tagajärjed pärimine endaga kaasa toob,“ võtab autor Evi Hindpere kokku käsiraamatu koostamise vajaduse.

Seejuures on tähtis mõista, et pärimine ei ole ainult vara ehk õiguste üleminemine. Pärijad saavad enda kanda ka lahkunu kohustused.

„Tänases maailmas, kus enamusel inimestel on mõni laen kanda, võib kohustuse pärandiks saamisel olla hoopis mõistlik pärandist loobumine,“ toob Evi Hindpere näite. „Käsiraamat annab head nõu sellistekski puhkudeks.“

Uus käsiraamat „Pärimine. Pärandaja, testament ja pärijad ehk mis saab peale surma?“ on saadaval Kinnisvarakooli e-raamatupoes ja kõikides suuremates raamatupoodides.

Käsiraamatu „Pärimine. Pärandaja, testament ja pärijad ehk mis saab peale surma?“ autor Evi Hindpere on pikaajalise jurist ja kõrgelt hinnatud koolitaja. Varasemalt on Evi Hindpere koostanud käsiraamatud „Kinnisvaraõiguse ABC“ ja „Kinnisvaramaakleri ABC“. Samuti on Evi Hindpere käsiraamatu „Korter üürile – närvesööv hobi või rikkuse allikas?“ kaasautor.

2003. aastal asutatud Kinnisvarakool OÜ on keskendunud kinnisvaraalasele baaskoolitusele maakleritele, hindajatele, avaliku sektori töötajatele, kinnisvaraarendajatele ja eraisikutele. Täiendavalt tegeleb Kinnisvarakool OÜ kinnisvaravaldkonda puudutavate käsiraamatute kirjastamisega.

Faktid käsiraamatu „Pärimine“ kohta

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark

Kallis katkine kardinapuu

Center KinnisvaraMäletad seda uksepiita, kuhu sai iga aasta tõmmatud kriips või kaks, et näha, palju vahepeal pikkust visanud oled? Või seda, kuidas vanaisa pliidi alla tuld tehes alati sõbralikult torises, kui suitsulont korraks pliidiraua alt välja vupsas? Ning siis see parkimiskoht seal maja taga puu all, kus sa viimased 10 aastat oled alati parkinud…

Selliseid hetki ja kohti suudame oma kodust meenutada vist lõpmatuseni. Igaühel natuke isemoodi ja see ongi see, mis elule värvid annab. See on ka see, mis teeb ühest korterist kodu. Kuid mul on teile ka halb uudis: kõigel sellel on väärtus ainult sinu jaoks. Tulevase ostja või üürniku jätab kõik see paremal juhul külmaks, kuid veelgi tõenäolisem, et vähendab su kinnisvara väärtust või peletab ostja sootuks.

Üks sagedane põhjus, miks kinnisvara ostjat ei leia, ongi vahe müüja ja ostja emotsionaalses positsioonis. Esimene müüb oma lapsepõlvekodu, mälestusi, tunnet ja emotsiooni, teine ostab kinnisvara, millel on oma head ja vead. Sinu mälestused on ostja jaoks paraku null-, kui mitte miinus-väärtusega.

Ah et kuidas need paar kriipsu uksepiidal ostja peletavad? Potentsiaalseid ostjaid on erinevaid, kuid enamasti ollakse siiski koduotsinguil. Ja kodu on niivõrd emotsionaalne „asi“, mida on külmadesse faktidesse teinekord keeruline panna. Kodu ei ole üürimakse, maja asukoha ja kommunaalarvete summa. Kodu on tunne ja kodus peab olema kodutunne.

Ja see, kas üle korteriukse astudes tekib see õige tunne, on enamasti inimestel selge esimese minutiga. Esimest muljet muuta on aga oluliselt keerulisem. See võib olla täiesti ebaratsionaalne otsus, kuid nagu öeldud – kodu otsimine ja leidmine ei olegi vaid üdini ratsionaalne.

Siiski on mõned soovitused, mida tasub meeles pidada ajal, kui oma korteri müüki paned:

  • Korista! Nagu öeldud – esimene emotsioon on kõige olulisem. Pane silma alt ära kõik üleliigne. Talveriided (kui on suvi), jalgrattad, väljaviimist ootavad tühjad pappkastid, üleliigne mööbel jms. Kuigi inimeste maitse on erinev, siis avarus ja puhtus on üldiselt see, mida inimesed hindavad.
  • Kraami! Kui eelmises punktis soovitatud asjad on tehtud, tegele kõige tavalisema koristamisega. Aga tee seda ehk põhjalikumalt, kui tavalisel nädalavahetusel. Nühi segistitelt maha katlakivi, aknalaualt lillepotijäljed, esiku seintelt armsa lapse mustad käejäljed. Tasub selle pilguga üle käia ka trepikoda – kas seal saab kiiresti midagi ilusamaks ja puhtamaks teha?
  • Paranda! Kapitaalremonti ei ole alati vaja teha, aga lahtised põrandaliistud võiks küll seina külge tagasi lüüa. Logisevad käepidemed, viltu vajunud köögikapi uks, ühest nurgast alla vajunud kardinapuu – just sellised asjad emotsiooni kujundavadki. Kuna inimene aju teeb aga trikke ning enamasti ise korteris elades selliseid asju enam tähele ei pane, siis tasub külla kutsuda mõni kriitilisema pilguga sõber ning paluda tal ette näidata kõik sellised kohad, mis häirivad. On abiks!
  • Tee selgeks! Emotsiooni kõrval tuleb kindlasti selgeks teha ka kõik „kõvad faktid“. Kas majas on ühistu, kas ühistul on laenukoormus, kas ja milline on plaan (NB! mitte segi ajada unistusega!) maja renoveerimiseks, milline on keldriboksi ja parkimiskoha juriidiline staatus jne. Tee selgeks, mille kohta kehtivad majas suulised kokkulepped ja mis on fikseeritud ka kirjalikult.
Kinnisvarakool: Üüriinvesteeringute finantsanalüüs - Tõnu Toompark

Tallinn pakub kinnistuid ja korteriomandeid

TallinnTallinna Linnavaraamet pani avalikule kirjalikule enampakkumisele neli kinnistut ja neli korteriomandit, pakkumine tuleb esitada hiljemalt 5. oktoobriks.

Lasnamäe linnaosas asuva Betooni põik 6 kinnistu pindala on 11 706 m2, hoonestamata, tootmismaa sihtotstarbega kinnistu alghind on 117 100 eurot.

Lasnamäe tööstusalade üldplaneeringu kohaselt on Betooni põik 6 kinnisasja puhul tegemist ettevõtlusala kõrvalotstarbega tootmisalaga.

Kristiine linnaosas asuv Alajaama tn 1 kinnistu pindalaga 640 m2 on enampakkumiselalghinnaga 70 700 eurot, hoonestatud kinnistu sihtotstarve on ühiskondlike ehitiste maa. Alajaama tn 1 kinnistu paikneb raudtee ja sideehitise kaitsevööndis ning sellel asuv jaamahoone on tunnistatud arhitektuurimälestiseks – 2-korruseline hoone on esmaselt kasutusele võetud 1928. aastal, hoone suletud netopind on 204,8 m2.

Lasnamäe linnaosas asuva ärimaa sihtotstarbega, hoonestamata Kalevipoja põik 3a kinnistu alghind on 47 933,74 eurot, kinnistu pindala on 600 m².

Lasnamäe elamualade üldplaneeringu kohaselt jääb Kalevipoja põik 3a kinnistu korterelamute juhtotstarbega alale. Korterelamute alal võivad paikneda kolme või enama korrusega korterelamud ning väikesed lähipiirkonda teenindavad kaubanduse, äri, teeninduse, lastehoiu ja vabaaja harrastusega seonduvad ettevõtted ja asutused, samuti parkimisalad, rohealad, mängu- ja spordiväljakud jms.

Lasnamäe linnaosas asuv ärimaasihtotstarbega Ümera tn 30 kinnistu pindalaga 4801 m² on enampakkumisel alghinnaga 207 712,86 eurot. Lasnamäe elamualade üldplaneeringu kohaselt on Ümera tn 30 kinnistu juhtotstarbeks määratud tootmis- ja laondusettevõtete kõrvalotstarbega ettevõtlusala.

Enampakkumisel on ka kaks Põhja-Tallinna linnaosas Kalamaja asumis paiknevat eluruumi ning kaks Kristiine linnaosas Tondi asumis paiknevat eluruumi.

Tööstuse tn 3a-25 korteriomand, mille reaalosaks eluruum üldpinnaga 27,7 m2on enampakkumiselalghinnaga 35 000 eurot. Tööstuse tn 3a kinnistu paikneb kinnismälestise kaitsevööndis ning sellel asuv elamu on tunnistatud arhitektuurimälestiseks. Salme tn 24-4 korteriomandi reaalosaks oneluruum üldpinnaga 26,3 m2, korteriomandi alghind on 34 800 eurot.

Tondi tn 44-7 korteriomandi alghind on 58 100 eurot, korteriomandi reaalosaks on eluruum üldpinnaga 43,6 m2. Seebi tn 38-60 korteriomand, millereaalosaks eluruum üldpinnaga 45,9 m2on enampakkumisel alghinnaga 50 500 eurot.

Informatsiooni müüdava vara kohta saab tööpäeviti Tallinna Linnavaraametist, Vabaduse väljak 10, IV korrus ja telefonidel 640 4637, 6404 500 ning Tallinna linna veebilehelt www.tallinn.ee/kinnisvara.

Kinnisvarakool & koolitus: korteriühistu juhtimine - seadusandlus ja raamatupidamine

Aegnal algas ehitustöö

TallinnTallinna Kesklinna valitsuse tellimusel saab Aegna sadamahoonest ümberehituse järel ka aastaringne päästepunkt.

Tallinna Linnaplaneerimise Amet andis eelmisel nädalal Aegna sadamahoonele ehitusloa ja eilsest algasid vana hoone lammutustööd.

„Tööga on nüüd kiire, sest enne talve tulekut tuleb ehitus lõpetada,“ kommenteeris Kesklinna vanem Alar Nääme. „Senise kehvas seisus sadamahoone põhjaliku rekonstrueerimise järel on tulevast aastast saarel kaasaegne ehitis, kus leiab aastaringselt peavarju ka reservpäästerühm.“

Päästepunkti väljaehitamist Aegnal toetab 107 738 euroga väikesaarte programmist Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus. Investeeringu enam kui 145 000 euro suurusest kogumaksumusest katab linnaosa omafinantseering veerandi ehk ligi 38 000 eurot.

„Kohalike ja puhkajate jaoks väga oluline päästevõimekus Aegna saarel paraneb selle investeeringu tulemusel märgatavalt,“ hindas linnaosa vanem.

Ehitustöid teeb riigihanke võitnud osaühing 3P Pro.

Kinnisvarakool & koolitus: Coachiv suhtlemine kinnisvara müügis – kuidas viia vestlus eduka tehinguni