Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri stardiprogramm
Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaraarenduse praktikum – ideest teostuseni
Kinnisvarakool: ChatGTP ja tehisintellekti koolitus kinnisvaramaakleritele
Kinnisvarakool: Planeerimis-ehitusvaldkonna spetsialisti täiendõppeprogramm
 

Uus Tallinna vangla sai nurgakivi

Riigi Kinnisvara / RKASTäna asetasid justiitsminister Urmas Reinsalu, siseminister Hanno Pevkur, Rae vallavanem Mart Võrklaev, Tallinna vangla direktor Hannes Liivak, Riigi Kinnisvara ASi (RKAS) juhatuse esimees Urmas Somelar ja Fund Ehitus OÜ juhatuse esimees Ott Kikkas pidulikult nurgakivi uuele Tallinna vanglale, mille ehitustööd lõpevad 2018. aasta lõpus.

Justiitsministri sõnul ei saa Eestis vangla kunagi olema luksuslik koht, vaid askeetlik koht vangide kinnipidamiseks. „See on koht, kus vangid kannavad karistust tõsiste seaduserikkumiste eest. Uue ehitise üheks eesmärgiks on tagada ühiskonna turvaturvatunne – uuest vanglast põgenema pääsemine muutub väga keeruliseks,“ ütles justiitsminister Urmas Reinsalu. „Uus Tallinna Vangla loob parema keskkonna karistust kandvate inimeste taasühiskonnastamiseks, uutes ja turvalisemates tingimustes on ka töötajatel suurem võimalus mõjutada inimest seadusekuulekale käitumisele,“ lisas justiitsminister.

Siseminister Hanno Pevkuri sõnul on tulevases uues arestimajas paremad tingimused nii kinnipeetavatele kui ka töötajatele, lihtsamaks muutub ka transport vangla ja arestimaja vahel. „Loodav kinnipidamiskeskuse hoone aitab oluliselt parandada keskuses viibivate välismaalaste elutingimusi, hoida ära ruumikitsikusest tulenevaid pingeid kinnipeetavate vahel ning parandada personali töötingimusi,“ ütles siseminister.

RKAS ja Fund Ehitus OÜ sõlmisid 2015. aasta novembris uue Tallinna vangla ehituse peatöövõtulepingu summas 73,9 miljonit eurot, millele lisandub käibemaks.

Vangla ehitatakse Rae valda Soodevahe külla. Vanglakompleksi rajamisel pööratakse erilist tähelepanu turvalisusele, energia- ja keskkonnasäästlikkusele, efektiivsele ruumikasutusele ning madalatele ülalpidamiskuludele.

Tallinna vangla uued hooned ehitatakse kambertüüpi vanglana. Lisaks rajatakse vangla põhipiirdest väljapoole arestimaja ja kinnipidamiskeskus.

Vangla eluosakondadesse on kavandatud 512 kambrit meessoost ning 92 kambrit naissoost süüdimõistetud ja vahistatud isikute jaoks. Eluosakondades on lisaks sellele plaanitud veel 16 kartserikambrit meeskinnipeetavatele ja 4 kartserit naiskinnipeetavatele. Vanglasse on kavandatud kokku 1208 statsionaarset kohta.

Enam kui 60 000 ruutmeetri suuruse netopinnaga kompleksi arhitekt on Indrek Saarepera ja projekteerija AS Amhold.

Kinnisvarakool & koolitus: Ehituslepingute sõlmimine, muutmine ja lõpetamine

Arco Vara: Allkirjastati laenulepingud Iztok Parkside projekti finantseerimiseks Bulgaarias

Arco VaraIztok Parkside EOOD, üks Arco Vara AS-i arendustegevusega tegelevatest Bulgaaria tütarettevõtetest, allkirjastas laenulepingu Raiffeisenbank Bulgaria EAD-ga summas 4.9 mln eurot, finantseerimaks Iztok Parkside arendusprojekti Sofias.

Laenu tagasimaksetähtaeg on 2019. aasta juunis. Lisaks allkirjastati Raiffeisenbank-iga eraldi laenuleping arendustegevuse kuludelt tekkivate käibemaksukohustuste jooksvaks rahastamiseks. Koos tagavad need kaks laenulepingut arendusprojekti kulude 100%-lise finantseerimise kuni projekti lõpuni.

Raiffeisenbank Bulgaria EAD valiti välja nelja panga hulgast kui soodsaima pakkumise tegija.

Iztok Parkside on elukondliku arenduse projekt kõrgelthinnatud Iztoki rajoonis Novachnitsa jõe ja kavandatavate jaapani aedade kõrval. Selle läheduses asuvad mitmed meelelahutusasutused, koolid, lasteaiad, metroo- ja teised transpordiühendused. Projekti käigus ehitatakse kolm hoonet 68 korteriga ja müüdava kogupinnaga 7730m2 (millele lisanduvad 17 maa-alust garaaži). Ehitus ja eelmüük algavad plaanide kohaselt 2016. aasta viimases kvartalis.

Kinnisvarakool & koolitus: Varjatud puudused – kinnisvaramaakleri ja müüja vastutus kinnisvaratehingutes

Nordecon: Aktsiakapitali vähendamise registreerimine äriregistris ja väljamaksed

Nordecon16. septembril 2016 kanti äriregistrisse Nordecon AS-i aktsiakapitali vähendamine 25. mail 2016 toimunud aktsionäride üldkoosoleku otsuse alusel.

Aktsionäride üldkoosoleku otsuse kohaselt otsustati vähendada Nordecon AS-i aktsiakapitali 971 264,49 euro võrra 20 691 704,91 eurolt 19 720 440,42 euroni. Aktsiakapitali vähendatakse aktsiate arvestusliku väärtuse vähendamise teel 0,03 euro võrra aktsia kohta. Aktsiaseltsi aktsiate koguarv ei muutu ning aktsiate arvestuslik väärtus väheneb võrdeliselt aktsiakapitali vähendamisega. Aktsiakapitali vähendamise tulemusena on Nordecon AS-i aktsiakapitali suurus 19 720 440,42 eurot, mis jaguneb 32 375 483 nimiväärtuseta aktsiaks.

Aktsiakapitali vähendamine summas 922 701,84 eurot (0,03 eurot aktsia kohta) makstakse välja aktsionäridele 19. detsembril 2016. Nordecon AS-le kuuluvate oma aktsiate eest aktsiaseltsile väljamakseid ei tehta.

Aktsiate arvestusliku väärtuse vähendamisest tulenevate väljamaksete saamiseks õigustatud aktsionäride nimekiri fikseeriti 8. juunil 2016. a. kella 23:59 seisuga.

Nordeconi kontsern (www.nordecon.com) hõlmab ettevõtteid, mis on keskendunud hoonete ja rajatiste ehitamise projektijuhtimisele ja peatöövõtule. Geograafiliselt tegutsevad kontserni ettevõtted Eestis, Ukrainas, Soomes ja Rootsis. Kontserni emaettevõte Nordecon AS on registreeritud ja asub Tallinnas, Eestis. Kontserni kuulub lisaks emaettevõttele üle 10 tütarettevõtte. Kontserni 2015. aasta konsolideeritud müügitulu oli 145,5 miljonit eurot. Nordeconi kontsern annab hetkel tööd ligi 700 inimesele. Alates 18.05.2006 on emaettevõtte aktsiad noteeritud NASDAQ OMX Tallinna Börsi põhinimekirjas.

Kinnisvarakool: Üüriinvesteeringute finantsanalüüs - Tõnu Toompark

KV.EE: Kas pakkumiste vähenemine viib korterite hinnatõusule?

Kinnisvaraportaal KV.EEElamispindade pakkumishindu kajastav KV.EE Indeks on kevadisest maikuust alates olnud üsna stabiilses liikumises. Hetkel näitab indeks 84,9 punkti taset, mis on aastatagusest 4,7% kõrgemal. Poole aasta taguse ajaga võrreldes on indeks aga langenud 1,2%.

KV.EE Indeksi horisontaalse liikumise taga on stabiilsena püsinud korterite tehinguhinnad. Kui tehinguhind ei kasva, ei saa kinnisvaramüüjadki hinnaootusi kergitada ja portaalis pakkumishinda tõsta.

Olulise trendina peab täheldama, et portaalis KV.EE on elamispindade müügipakkumiste arv hakanud vähenema. KV.EE pakkumiste indeks on nelja kuu taguselt 101-102 punti tasemelt septembriks langenud 97-98 punti tasemele.

Tavapäraselt viib pakkumiste arvu langus konkurentsi leevenemiseni. See omakorda võimaldab kinnisvaramüüjatel hindu tõsta. Nii oleks igati mõistlik eeldada, et lähikuudel pöörab KV.EE pakkumishindade indeks end tõususuunale.

Viimast prognoosi toetab fakt, et maa-ameti esialgsetele 2016 III kvartali korterituru andmetele tuginedes näeme, et ostumüügitehingute hinnad Tallinnas on kuue kvartali pikkuse paigalseisu järel tugevasse tõusu pööranud. Esialgsete ja mittetäielike 2016 III kvartali Tallinna korteritehingute keskmine hind on 1659 €, mis on aastatagusest 114 € ehk 7,3% kõrgemal.

Vaata lähemalt, mis toimub kinnisvaraturul portaalist KV.EE.

KV.EE indeks

Kinnisvarakool: ChatGTP ja tehisintellekti koolitus kinnisvaramaakleritele

Maakri Kvartalisse tuleb viis toitlustuskohta

Maakri kvartalTallinna linnasüdames 2018. aastal valmiv Maakri Kvartal otsib läbirääkimiste käigus ettevõtteid viie toitlustuskoha opereerimiseks.

Maakri Kvartali projekti juhi Jaan Erelti sõnul on Maakri Kvartalisse planeeritud kuni viis toitlustuspinda. „Restoranide ja kohvikute jaoks on planeeritud nii suuremad kui väiksemad toitlustuspinnad eri hoonetes, sealhulgas ka 30-korruselise kõrghoone 3. korrus. Projekt on koostatud nii, et iga operaator saab toidukoha lõplikus viimistlemises ja kujundamises osaleda,“ rääkis Erelt.

Rävala puistee, Tornimäe, Maakri ja Pääsukese tänavaga piirnev Maakri Kvartal pakub toitlustuskohtade operaatoritele lisaks heale asukohale võimalust paigaldada ka väliterrass. „Suurte büroohoonete ja hotellide vahetu lähedus, mugav ligipääs ning paiknemine südalinnas muudab Maakri Kvartali atraktiivseks paigaks nii restorani- kui ka kohvikupidajatele. Südalinna tuiksoonel asuvad toidukohad sobivad nii hommikukohvi joomiseks, ärilõunaks kui ka soliidseks õhtusöögiks,“ selgitas Erelt.

Maakri Kvartal on ettevõtja Olav Miili poolt arendatav kinnisvaraprojekt, mille krooniks on Tallinna selle kümnendi ainus 30-korruseline kõrghoone. Praeguseks on kõrghoonel valatud kümme korrust betoonkarkassi. Ühtlasi alustatakse sel nädalal hoone klaasfassaadi paigaldustöödega.

Kvartalis on seitse hoonet brutopinnaga kokku 36 000 ruutmeetrit, sealhulgas 22 000 m² üüritavat pinda. Maakri Kvartali fookus on suunatud ainult äripindadele, eluruume kvartalisse ei ehitata. Kvartali ankurüürnikeks on OP Pank, Seesam Insurance AS ja EfTEN Capital AS. Kompleksile ehitatakse otseühendus Rävala puiestee aluse Europarkiga.

Maakri Kvartali juhtiv arhitekt on Rasmus Tamme ARS Projektist ning ehitustöid teostab AS Merko Ehitus Eesti. Projekti finantseerib OP Pank ja arendust nõustab EfTEN Capital AS.

Kinnisvarakool: Planeerimis-ehitusvaldkonna spetsialisti täiendõppeprogramm

Tootjahinnaindeks augustis tõusis

StatistikaametTööstustoodangu tootjahinnaindeksi muutus oli 2016. aasta augustis võrreldes juuliga 0,2% ja võrreldes eelmise aasta augustiga -1,3%, teatab Statistikaamet.

Tootjahinnaindeksit mõjutas augustis eelmise kuuga võrreldes keskmisest enam hindade tõus elektroonikaseadmete ja toiduainete tootmises ning elektrienergia, gaasi, auru ja konditsioneeritud õhuga varustamises, samuti hindade langus joogitootmises, mäetööstuses ja elektriseadmete tootmises.

2015. aasta augustiga võrreldes mõjutas indeksit keskmisest enam hinnalangus elektrienergia, gaasi, auru ja konditsioneeritud õhuga varustamises, mäetööstuses ning mootorsõidukite osade ja lisaseadmete tootmises, samuti hinnatõus elektroonikaseadmete ja kütteõlide tootmises.

Tööstustoodangu tootjahinnaindeksi muutus tegevusala järgi, august 2016
Tegevusala EMTAK 2008 järgi August 2016 – juuli 2016, % August 2016 – august 2015, %
KOKKU 0,2 -1,3
Töötlev tööstus 0,2 0,2
Mäetööstus -0,2 -13,9
Elektrienergia, gaasi, auru ja konditsioneeritud õhuga varustamine 1,1 -12,8
Veevarustus; kanalisatsioon, jäätme- ja saastekäitlus 0,0 3,4

Ekspordihinnaindeksi muutus oli 2016. aasta augustis võrreldes juuliga 0,3% ja võrreldes 2015. aasta augustiga samuti 0,3%.

Eelmise kuuga võrreldes tõusis augustis keskmisest enam keemiatoodete, tekstiiltoodete ja toiduainete hind, samas langes jookide, põllumajandussaaduste, puidutoodete ja naftasaaduste hind.

Impordihinnaindeksi muutus oli 2016. aasta augustis võrreldes juuliga -0,6% ja võrreldes 2015. aasta augustiga -2,8%.

Eelmise kuuga võrreldes langes augustis keskmisest enam naftasaaduste, kemikaalide ja keemiatoodete hind, samas tõusis põllumajandussaaduste, ehitusmaterjali, jalatsite ning nahktoodete hind.

Kinnisvarakool & koolitus: Coachiv suhtlemine kinnisvara müügis – kuidas viia vestlus eduka tehinguni

Põhja-Tallinn saab Turvise tänava

TallinnTallinna linnavalitsus määrab Põhja-Tallinnas Kopli asumis Uus-Maleva tänavalt kulgeva tänava nimeks Turvise tänav.

Põhja-Tallinnas Kopli asumis lähtub Uus-Maleva tänavalt nimetu tänavalõik, millelt on praegu juurdepääs mitmele Amburi tänava aadressiga kortermajale.

Tallinna Linnavalitsuse nimekomisjon leidis, et tegemist on Amburi tänavaga ristuva ja iseseisva tänavana tajutava tänavalõiguga, mille käsitamine Amburi tänava osana ei ole kooskõlas kohanime vormistamise ja kasutamise korraga. Seega on sellele tänavailmelisele tänavalõigule vaja määrata omaette tänavanimi. Ühtlasi jääb Amburi tänavaks edaspidi üksnes Uus-Maleva tänavalt algav ja Kilbi tänaval lõppev tänavalõik.

Uue nimena kaaluti Ammu tänava nime, mida aga peeti Amburi tänavaga liiga sarnaseks. Tõenäoliselt Maleva tänava nimest tulenevate Kilbi ja Amburi nimedega seonduvalt otsustati Turvise tänava nime kasuks – küsitlus näitas, et Turvise tänava nime eelistas ka enamik sealseist maaomanikest, Turvise tänavat uue nimena on toetanud ka Põhja-Tallinna Valitsus.

Kinnisvarakool & koolitus: korteriühistu juhtimine - seadusandlus ja raamatupidamine

Eluaseme hinnaindeksi aastamuutus oli II kvartalis viimaste aastate väikseim

StatistikaametEluaseme hinnaindeksi muutus oli 2016. aasta II kvartalis võrreldes I kvartaliga 3,1% ja võrreldes 2015. aasta II kvartaliga 1,8%, teatab Statistikaamet.

Eelmise kvartaliga võrreldes tõusid korterite hinnad 1,8% ning majade hinnad 6,4%.

Võrreldes I kvartaliga tõusid korterite hinnad Tallinnas 2,1%, Tallinnaga külgnevates piirkondades koos Tartu ja Pärnuga 1,2% ning ülejäänud Eestis 1,6%.

2015. aasta II kvartaliga võrreldes on korterite hinnad tõusnud 1,6% ja majade hinnad 2,6%. Eelmise aasta II kvartaliga võrreldes tõusid korterite hinnad Tallinnas 1,6%, Tallinnaga külgnevates piirkondades koos Tartu ja Pärnuga 2,3% ning ülejäänud Eestis 0,2%.

Eluaseme hinnaindeks näitab kodumajapidamiste poolt eluaseme soetamiseks tehtud tehingute ruutmeetrihindade muutust. Eluaseme hinnaindeks arvutatakse korterite ja majade (ühepereelamud, paarismajad ja ridaelamud) kohta.

Eluaseme hinnaindeksi muutus

Omaniku kasutuses oleva eluaseme hinnaindeksi muutus oli 2016. aasta II kvartalis võrreldes I kvartaliga 2,5% ja võrreldes 2015. aasta II kvartaliga 0,9%.

Omaniku kasutuses oleva eluaseme hinnaindeks iseloomustab kodumajapidamiste seisukohast uute eluasemete soetamise ning eluaseme soetaja ja kasutajana tehtavate muude kulutuste hindade muutust. Indeks koosneb neljast osast: eluaseme soetus, muud eluaseme soetusega seotud teenused, eluaseme kapitaalremont ja eluaseme kindlustus.

Omaniku kasutuses oleva eluaseme hinnaindeksit avaldatakse baasil 2010 = 100. Aegrida algab 2005. aasta I kvartalist, eluaseme kapitaalremont on indeksisse lisatud alates 2007. aasta I kvartalist ja eluaseme kindlustus alates 2012. aasta I kvartalist.

Kinnisvarakool & koolitus: planeerimisseaduse ja ehitusseadustiku muudtaused

Koolitus Kinnisvara hindamise ABC toimub 27/09/2016

Andres Teder: Kinnisvara hindamineKinnisvarakoolis toimub 27/09/2016 koolitus “Kinnisvara hindamise ABC“. Koolitust viib läbi Eesti Kinnisvara Hindajate Ühingu juhatuse liige Andres Teder.

Koolitus annab osalejale ülevaate hindamise eesmärkidest, infot kasutatavatest hindamistoimingutest ja selgitused kinnisvara hindamise headest tavadest.  Koolitusel räägitakse ja antakse arusaam hindamisaruande ülesehitusest ja koostamisest.

Koolituse “Kinnisvara hindamise ABC” eesmärk on tutvustada kinnisvara hindamise põhitõdesid, eesmärke ja toiminguid, mis kujundavad kinnisvara väärtust.

Koolitus „Kinnisvara hindamise ABC“ toimub teisipäeval 27/09/2016 kell 09.00-14.00.

Lisateave ja registreerumine

Registreeru koolitusele: +372 525 6655 (Margot Toompark), kool@kinnisvarakool.ee või kodulehel.

Margot Toompark
Kinnisvarakool OÜ
Koolituste müük ja korraldus
+372 525 6655
kool@kinnisvarakool.ee
www.kinnisvarakool.ee

Kinnisvarakool OÜ

Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvara müügikoolitus

Statistika: mitteeluruumide kasutuslubade arv kasvas aastaga 17%

Tõnu Toompark, Adaur Grupp OÜ / Kinnisvarakool OÜ2016 II kvartalis sai ehitusloa 706 mitteeluruumi kasuliku pindalaga 302 000 m². Aastataguse ajaga võrreldes on tegemist olulise ehituslubade arvu vähenemisega. Mullu samal ajal sai kasutusloa 1502 mitteeluruumi pindalaga 360 000 m².

Väljastatud mitteeluruumide ehituslubadest suur osa ei jõua ehitusse. Kui eeldada, et keskmine mitteeluruumi ehitusprotsess võtab aega 1,5 aastat tuleb võrrelda selle aja võrra varem väljastatud ehituslubade arvu tänaste kasutuslubade arvuga.  Juhuslike statistiliste hüpete vältimiseks saab pikendada vaatlusperioodi.

2012.-2013. aastal väljastati ehituslubasid 4736 mitteeluruumile. Ajavahemikul 2014.-2015. valmis aga ainult 1856 mitteeluruumi. Seetõttu on mitteeluruumide ehituslubade arv küll indikatsioon turul toimuvast, kuid olulisem sellest on väljastatud kastuslubade arv.

2016 II kvartalis väljastati Eestis kasutuslubasid 243 mitteeluruumile pindalaga 192 000 m². Kasutuslubade arv kasvas aastaga 17 ja pindala kerkis aastatagusega võrreldes koguni 176%.

Kõigi graafikute vaatamiseks kliki siin: KINNISVARATURG GRAAFIKUTES!

Soovid nõustamist siin kommentaaris toodud või muudel kinnisvaravaldkonna teemadel? Kontakteeru palun +372 525 9703 või tonu@adaur.ee (Tõnu Toompark).

Tõnu Toompark on Adaur Grupp OÜ ja Kinnisvarakool OÜ juhatuse liige ning Eesti Kinnisvarafirmade Liidu (EKFL) ja Eesti Omanike Keskliidu juhatuse liige.

Adaur Grupp OÜ

Kinnisvarakool

Eesti Omanike Keskliit

Eesti Kinnisvarafirmade Liit

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark

Ehitustööde vigade parandus

MajaehitajaKui mõni ehitustööde eksimus või viga on tehtud siis järgneb otsus, mida sellega edasi teha. Mida ehituse alguse poole, seda lihtsam on üldjuhul avastatud vigu parandada või teha näiteks muudatusi, mis vea kokkuvõttes kaotavad. Hoopis teine lugu on ehitustööde lõpufaasis, kus parandamine mõjutab juba tehtud töid või niigi pingelist ajagraafikut.

Seetõttu tuleks objekti lõpufaasis eriti keskendunult ja süsteemselt tehtud töid kontrollida ning teha seda suhteliselt väikeste ajaintervallide tagant. Ideaalis peaks veenduma enne iga töölõigu alustamist, kas töölõik on projektis piisavalt täpselt kirjeldatud ja joonistega kaetud, et eksimusi ei tekiks.

Paraku aga ka kõige hoolsamal tegijal juhtub eksimusi ning reeglina ühel hetkel leiab iga tellija või ehitaja ennast olukorras, kus tuleb teha otsus, kuidas tekkinud probleem lahendada?

Esimesena tuleks selgitada välja, mille tõttu on eksimus juhtunud? Kas selle põhjuseks on valede jooniste kasutamine, eksimus ehitusjooniste lugemisel või valed töövõtted ja tehnoloogia mittetundmine?
Eksimuse põhjuse väljaselgitamine on oluline ka seetõttu, et samal põhjusel järgmiseid töölõike valesti ei tehtaks ning teaks edaspidi sellega arvestada.

Enamasti selgub vea põhjus kiiresti ning vastavalt sellele, kelle süül on antud probleem tekkinud, kaasneb temale ka vigade parandamise kohustus.

Kuigi sageli arvatakse, et sellistes olukordades on süüdi alati ehitaja, ei pruugi see nii olla. Näiteks üks levinud viga on tellija poolt see, et kui soovitakse projektis muudatus, siis kantakse see projektis osadele joonistele aga mitte alati kõikidele. See tähendab praktikas näiteks seda, et üldehituse joonistel (plaanidel) on ruumiplaanide viimase hetke muudatused sisse viidud, siis eritööde projektides (vesi, kanal, küte, ventilatsioon, elekter ja nõrkvool) see ei kajastu ning nii võib juhtuda, et tehakse valesse kohta läbiviikude augud või kütteradiaatori ühenduskohad saavad valesse kohta. Sellises olukorras, kus kavandatud muudatused võivad mõjutada teisi tööprojekte – ja joonised, tuleks kas need muudatused lasta ka eritööde joonistele sisse viia või vähemalt eraldi see läbi rääkida selle töölõigu ehitajaga, et ehitaja teaks sellega arvestada.

Kui on selge, miks eksimus on juhtunud, siis järgmiseks tuleb otsustada lahendusvariant, kuidas antud probleemi või viga oleks kõige otstarbekam parandada. Otsus parandustööde täpsema lahenduse osas tehakse tavaliselt tellija ja ehitaja koostöös ning tavaliselt pakub ehitaja omapoolse lahendusvariandi, mida tellija siis kinnitab, kui see talle sobib.

Lahendusvariante on sisuliselt kaks:

1. Ümbertegemine

Kõige levinum variant, mis tähendab valesti tehtud töölõigu tervikuna või osalist lammutamist ning siis töö ümbertegemist kasutades õiget kvaliteetset lahendust või materjali.
Siia alla lähevad ka kõik avastatud ehitustööde kvaliteediprobleemid, mis kindlasti vajaksid parandamist. Mida hilisemas faasis on ümbertegemine vajalik seda enam tuleb jälgida ka seda, et parandustööde käigus ei saaks kahjustatud korrektselt tehtud pinnad või kommunikatsioonid ning vajadusel tuleks need enne tööde tegemist katta kinni.

Riskid: Tehtud tööde lammutamine toob kaasa täiendava materjali- ja ajakulu. Täiendavalt suurendab riske see, kui materjalil on pikad tellimis- ja ooteajad ning see takistab ehitustööde jätkamist.

2. Ümbertegemisest loobumine

Ennekõike on mõeldud siin selliseid olukordasid, kus näiteks on eksitud mõõtudega, näiteks aknaava on tehtud veidi valesse kohta või tehtud vale mõõduga aknaava või mõni sisesein on maha märgitud veidi valesti, näiteks 10 cm soovitud asukohast kaugemal. Probleem on selles, et selliseid eksimusi avastatakse teinekord alles tööde lõpufaasis ning ümbertegemine tähendaks siis juba väga palju lisatööd.
Sellises olukorras sageli tellija jätab asjad nii nagu on ning ümbertegemist ei tehta. Küll aga küsitakse ehitajalt natuke kompensatsiooni valesti tehtud töö osas, näiteks tasaarvelduse või siis täiendavate lisatööde tegemise vormis ning lisaks nõuda kulude katmist, mis on seotud projekti dokumentatsioonis valesti tehtud koha sissekandmisega joonistele.

Riskid: Enne iga ümbertegemisest loobumine tuleks siiski otsus põhjalikult läbi mõelda, kuna üldjuhul on iga lõik projektis läbimõeldud ja väiksemgi muudatus võib üldpilti rikkuda. Näiteks võib ruumiplaani muutmisel olla hiljem raskusi mööbli paigutamisega. Hinnata tuleks kõiki parandustöödest loobumisega kaasnevaid riske ning tee otsus sellest lähtuvalt.

Kokkuvõttes on alati kõige odavam reageerida kõigile ehitustööde puudustele kohe, kui see avastatakse. Selleks aga, et puudusi kohe avastada, tee süsteemset ehitustööde järelevalvet ja nii vähendad ehitustööde parandus- ja ümbertegemiste arvu!

 Majaehitaja.eeArtikli autor on
Eno Pappel
Majaehitaja.ee

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvara hindamise ABC

Teisipäeval arutletakse üldplaneeringu eskiisi avalikustamise tulemuste üle

TartuTeisipäeval, 20. septembril kell 16 toimub Tartu raekoja saalis avalik arutelu, kus on kõne all Tartu linna üldplaneeringu eskiislahenduse avaliku väljapaneku ajal esitatud ettepanekud ja linna seisukohad.

“Eskiisi avalikustamine täitis oma eesmärgi – planeering sai rohkelt tagasisidet üksikisikute ettepanekutest konkreetsete kruntide kohta kuni avalike petitsioonideni Tähtvere silla ja Raja tänava elamugrupi kohta. Linn on kõik ettepanekud läbi kaalunud ja võtnud seisukohad, mille tutvustamine ongi 20. septembri koosoleku peamine eesmärk,” ütles Tartu abilinnapea Jarno Laur.

Linnavolikogu algatas Tartu linna üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise koostamise 2014. aasta lõpus. Võrreldes kehtiva planeeringuga rõhutatakse uues eskiislahenduses enam kesklinna arengu prioriteetsust, Maarjamõisa paremat sidumist kesklinnaga, ettevõtlustegevuse tihedamat integreerimist linna juba olemasolevasse hoonestuskeskkonda ning kortermajade eelistamist eramupiirkondade planeerimisele seni hoonestamata aladel. Olulisel kohal on ka linna ja lähiregiooni sidumine. Uus linna üldplaneering võimaldab paindlikumat maakasutuse käsitlemist ning selgemini on välja toodud linna ruumilise arengu suundumused.

Üldplaneeringu koostamine on pikk protsess koos mitmete avalike väljapanekute ja aruteludega. Sel aastal tutvustati planeeringu eskiislahendust ja keskkonnamõju strateegilise hindamise programmi ning esitleti eskiislahenduse avaliku väljapaneku käigus esitatud arvamusi ja ettepanekuid. Linnavalitsus analüüsis saadud ettepanekuid ning võttis nende suhtes seisukohad, mida esitletakse 20. septembril toimuval arutelul. Tuleval aastal jätkuvad üldplaneeringu arutelud – tutvustatakse planeeringu põhilahendust ning kavandatavate tegevustega kaasneda võivat keskkonnamõju.

Tartu linna üldplaneeringu koostamine on toimunud erinevate osapoolte koostöös. Eskiisi koostamisse kaasas linn Tartu teadlasi, ettevõtjaid ning tegi koostööd asumiseltside ja paljude teiste huvirühmadega. Eskiisi avalikustamise eesmärk oli tagaside saamine laiemalt avalikkuselt.

Üldplaneeringu info: http://tartu.ee/uldplaneering

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark

Pro Kapital: Teade vahetusvõlakirjade lunastustähtaja pikendamisest

Pro KapitalAS Pro Kapital Grupp teatab, et on pikendanud 516 029 „Pro Kapital Grupp vahetusvõlakiri PKG4 16.09.2014“ vahetusvõlakirja (edaspidi nimetatud kui vahetusvõlakirjad PKG4) lunastustähtaega 2 aasta võrra ja uueks lunastustähtajaks on 16.09.2018 (edaspidi nimetatud kui lunastuspäev). AS Pro Kapital Grupp lunastab 1 000 PKG4 vahetusvõlakirja väljalaskehinnas 2 800 EUR.

Kõik vahetusvõlakirjade PKG4 omanikud nõustusid AS Pro Kapital Grupp ettepanekuga pikendada vahetusvõlakirjade lunastustähtaega, üks investor nõustus talle kuuluvate vahetusvõlakirjade PKG4 lunastustähtaja pikendamisega osaliselt, soovides 1 000 vahetusvõlakirja lunastamist ja investorile kuuluvate ülejäänud vahetusvõlakirjade lunastustähtaja pikendamist.

AS Pro Kapital Grupp on 16.09.2016 esitanud Eesti Väärtpaberite Keskregistrile taotluse vahetusvõlakirjade PKG4 lunastustähtaja ja emissiooni mahu muutmiseks.

Kokku pikendati vahetusvõlakirju väljalaskehinnas 1 444 881,2 EUR ja lunastatakse vahetusvõlakirju väljalaskehinnas 2 800 EUR.

Vahetusvõlakirjad kannavad intressi 7% kalendriaastas ja annavad vahetusvõlakirja omanikule õiguse vahetada ühe vahetusvõlakirja ühe AS Pro Kapital Grupp aktsia vastu. Iga vahetusvõlakirja väljalaskehind on 2,80 eurot vahetusvõlakirja kohta.

AS Pro Kapital Grupp aktsiate märkimiseks ja võlakirjade vahetamiseks nende vastu peab võlakirjaomanik esitama ettevõttele taotluse vähemalt 10 (kümme) tööpäeva enne vahetuspäeva. Vahetuspäevaks on ükskõik milline tööpäev (iga päev, mis ei ole (a) laupäev, (b) pühapäev, (c) Eesti rahvuspüha, (d) riigipüha või (e) muu päev, mil Eesti väärtpaberite keskregistri (EVK) pidaja ei registreeri EVK-s väärtpabereid) kuni võlakirja kehtivuse viimase päevani ehk lunastuspäevani.

Kinnisvarakool: Detailplaneeringu koostamine ja menetlemine

Teisipäeval arutletakse üldplaneeringu eskiisi avalikustamise tulemuste üle

TartuTeisipäeval, 20. septembril kell 16 toimub Tartu raekoja saalis avalik arutelu, kus on kõne all Tartu linna üldplaneeringu eskiislahenduse avaliku väljapaneku ajal esitatud ettepanekud ja linna seisukohad.

” Eskiisi avalikustamine täitis oma eesmärgi – planeering sai rohkelt tagasisidet üksikisikute ettepanekutest konkreetsete kruntide kohta kuni avalike petitsioonideni Tähtvere silla ja Raja tänava elamugrupi kohta. Linn on kõik ettepanekud läbi kaalunud ja võtnud seisukohad, mille tutvustamine ongi 20. septembri koosoleku peamine eesmärk,” ütles Tartu abilinnapea Jarno Laur.

Linnavolikogu algatas Tartu linna üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise koostamise 2014. aasta lõpus. Võrreldes kehtiva planeeringuga rõhutatakse uues eskiislahenduses enam kesklinna arengu prioriteetsust, Maarjamõisa paremat sidumist kesklinnaga, ettevõtlustegevuse tihedamat integreerimist linna juba olemasolevasse hoonestuskeskkonda ning kortermajade eelistamist eramupiirkondade planeerimisele seni hoonestamata aladel. Olulisel kohal on ka linna ja lähiregiooni sidumine. Uus linna üldplaneering võimaldab paindlikumat maakasutuse käsitlemist ning selgemini on välja toodud linna ruumilise arengu suundumused.

Üldplaneeringu koostamine on pikk protsess koos mitmete avalike väljapanekute ja aruteludega. Sel aastal tutvustati planeeringu eskiislahendust ja keskkonnamõju strateegilise hindamise programmi ning esitleti eskiislahenduse avaliku väljapaneku käigus esitatud arvamusi ja ettepanekuid. Linnavalitsus analüüsis saadud ettepanekuid ning võttis nende suhtes seisukohad, mida esitletakse 20. septembril toimuval arutelul. Tuleval aastal jätkuvad üldplaneeringu arutelud – tutvustatakse planeeringu põhilahendust ning kavandatavate tegevustega kaasneda võivat keskkonnamõju.

Tartu linna üldplaneeringu koostamine on toimunud erinevate osapoolte koostöös. Eskiisi koostamisse kaasas linn Tartu teadlasi, ettevõtjaid ning tegi koostööd asumiseltside ja paljude teiste huvirühmadega. Eskiisi avalikustamise eesmärk oli tagaside saamine laiemalt avalikkuselt.

Üldplaneeringu info: http://tartu.ee/uldplaneering

Kinnisvarakool: Üürikoolitus

Merko ehitab Vilniusesse uue hotellihoone

Merko15. septembril 2016 sõlmisid AS Merko Ehitus kontserni kuuluv UAB Merko bustas ja Orbis S.A. tütarettevõte UAB Hekon ostu-müügi eellepingu valmisehitamise järgseks “ibis” hotelli hoone ja parkla võõrandamiseks. Hetkel on kinnistu UAB Merko bustas omandis.

UAB Merko bustas teostab läbi UAB Merko statyba hotelli projekteerimise ja ehituse Vilniuses Ceikiniu tänav 3 asuval kinnistul. 164 numbritoa, restorani, baari ja 2 nõupidamiste-ruumiga “ibis” hotell ehitatakse vastavalt Accor standarditele.

“ibis” hotelli ja kinnistu müügihind ei tohi lepingu kohaselt ületada 8,5 miljonit eurot, millele lisandub käibemaks. Lõplik ostu-müügileping (notariaalne asjaõigusleping) sõlmitakse, peale kõikide eellepingu tingimuste täitmist, enne 30. juunit 2018.

UAB Merko statyba (www.merko.lt) on Leedu ehitusettevõte, mis teostab üld- ja elamuehituse töid.

Kinnisvarakool: Tööstressiga toimetulek koolitus