Adaur.ee: kinnisvaraturu uudised, analüüsid ja ülevaated

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri stardiprogramm

Kinnisvarakool: Planeerimis-ehitusvaldkonna spetsialisti täiendõppeprogramm

Kinnisvarakool: Kasutusluba ja selle taotlemine

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvara hindamise ABC

Üürniku taustakontroll on tavaline protseduur

11.11.2016 Triinu Tapper

Kõigi üürileandjate suurim soov on leida mõistlikud ja kohusetundlikud üürijad ning seetõttu tuleb viimastel arvestada, et nende taustaandmeid kontrollitakse, kirjutab Arco Vara nooremmaakler Triinu Tapper.

Üürniku maksejõulisusest ja elustiilist aimu saamiseks kasutatakse kõige rohkem Krediidiinfot, Facebooki ja Google otsingut. Sealt edasi vastavalt isikule näiteks äriregister jne. Kui potentsiaalne üürnik on minevikus olnud sarivõlglane või tema sotsiaalmeediapostitused kihavad vandalismist, siis on need esmased ohumärgid, millega pinna väljaüürimisel arvestada.

Siinkohal tuleb rõhutada, et selline lihtne taustakontroll ei riku potentsiaalse üürniku privaatsust. Maakler kasutab ainult avalikult kättesaadavaid andmeid.

Valel on lühikesed jalad

On olemas teatud käitumismudelid, mille järgi võib aimata, et üürnik osutub probleemseks. Ennekõike on see valetamine. Kui me potentsiaalse üürnikuga kohtume, siis räägime ära, et teeme taustakontrolli ja uurime krediidiinfot. Kui inimene sealjuures kohe oma võlgnevusi salgab, siis on see maakleri jaoks ohumärk. Seda võimendab lisaks veel maakleri mõjutamine palvetega nagu näiteks „Ei ole ju vaja sellest kõigest omanikule rääkida, kas me äkki leiaksime mõne teise lahenduse.“.

Maakler peab siiski jääma kõigi osapoolte suhtes ausaks ja õiglaseks, aga üürnik võiks olla rohkem avatud ja selgitada, miks asjalood on just nii nagu nad on, siis on hulga lihtsam üürikorterit üürnikule usaldada. Maakler on ka inimene ja mõistab, kui elus on olnud raskemaid aegu.

Probleemsed üürnikud eelistavad üürida otse omanikult

Väga tõenäoline on, et inimesed, kes ei ole tegelikult maksejõulised, otsivad rohkem niinimetatud otse omanikult kortereid, sest nii jääb suur kuluallikas maakleritasu näol ära. Samuti ei tee omanikud nii põhjalikku taustakontrolli ja maksuraskused ja muud probleemid võivad jääda kahe silma vahele. Üürileandjail puudub sageli aeg ja võimalus tegeleda suure hulga huvilistega, et nendest enda jaoks parim välja valida. Aja- ja infopuuduses otsitakse kiirelt üürnik, tihti teadmata, mis inimesega on tegu.

Maakler aga vaatab läbi kõik avalikud andmebaasid, teades kogemusest, mida otsida ja jälgida. Samuti on maakleril aega kõigi huvilistega suhelda. Üürimine on äri ja samas on kõik inimesed, kuid maakleri jaoks ei ole võrdusmärki inimese ja äri vahel. Võtame ikkagi iga klienti kui isiksust ja läheneme igale üürisoovile personaalselt.

Kinnisvarakool: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark

Ettevaatust kodu müümisel järelmaksuga

11.11.2016 Ave Kuut

Viimasel ajal võib täheldada maal ja väikeasulates trendi, kus kinnisvara soetatakse otse müüjalt järelmaksuga. Enim on tegu maamajadega, aga esineb ka tühjaks jäänud korteritega tehinguid, kirjutab Arco Vara maakler Ave Kuut.

Paraku kätkeb taoline järelmaksuga kinnistute müümine mitmeid ohte. Valdav enamus müüjaid on pensionärid, kel puuduvad teadmised kinnisvaraturust ja kes väga kergeusklikult usaldavad ostjaid. Müüjad ei mõista, et ostjad soovivad neilt kinnisvara osta järelmaksuga, kuna neil puudub võimalus saada ametlikult laenu. See fakt peaks aga müüjad muutma ettevaatlikuks ja sundima probleemide ennetamiseks pöörduma maakleri, juristi või notari poole.

Notarid selgitavad müüjale väga põhjalikult riske, mis on seotud kinnisvaratehingutega ja see on põhjuseks, miks järelmaksuga ostja notarisse tehingut kinnitama ei torma. Pigem püütakse müüjale mulje jätta, et notariaalse lepingu sõlmimine on tülikas ning kallis. Inimene, kes soovib väga, et maja või korter tühjalt ei seisaks ja võimalik oleks ka igakuist lisatulu teenida, jääb tihti kõigega nõusse, peaasi, et ostja kuhugi ei kaoks. Kahjuks on tulemuseks sageli tõsiasi, et ostja mõne aja pärast kaob ja kokkuleppest kinni ei pea.

Kurb näide otse elust

Toon lihtsa näite elust enesest, kus tore ja heatahtlik memmeke, kel majapidamine üle jõu käis, usaldas oma maja noore pere hoolde, kes kolme lapsega majja sisse kolis. Ostu-müügi kohta ei koostatud mingisugust paberit, sõlmiti suusõnaline kokkulepe, et müügihind on 10 000 eurot ja igakuine makse 350 eurot kuus.

Lisaks vahetab uus peremees katuse ja toob majja sisse kanalisatsiooni ja vee ning seda nii-öelda tagatiseks – juhul kui ostjad mingi aja pärast maja ostust loobuma peaks, saaks vanainimene igakuisele tasule kompensatsiooniks ka maja parendused. Tehingu tegelik tulemus oli see, et pere elas majas ühe talve, kütteks kasutati maja välisvoodrit ja hoone seisukord oli pärast puukostjaid katastroofiline.

Järelmaksuga ostjate tausta on selliste probleemide vältimiseks vaja kohe kindlasti kontrollida. Oluline on välja selgitada, miks ei kasutata ostu finantseerimiseks finantsasutuste teenuseid. Täna on enamus panku valmis laenu väljastama ja näiteks Kredex rahastab ka maakohtades majade renoveerimist.

Notariaalne leping hoiab halvema eemal

Kui müüja kinnisvara soetab järelmaksuga mõni naaber või pereliige, keda hästi tuntakse, siis võib olla selline omavaheline kokkulepe õigustatud ja probleeme kerkib tõenäoliselt üles palju vähem. Kuid ka selliste tehingute puhul on siiski soovitav see vormistada notariaalselt. Nii on kaitstud tehingu mõlemad pooled. Kuigi omanikuvahetus toimub alles siis, kui kogu kokkulepitud summa on tasutud, tehakse kinnistusraamatusse märge lepingu kohta ja omanik ei saa tehingut sõlmida kolmandate osapooltega.

Kinnisvara müüja peab ka mõistma, et kui on valduse kasutamise õiguse ostjale üle andnud, siis tekivad valduse kasutajal omad õigused ja seadus näeb just teda nõrgema poolena ning kaitseb tema huve. Sellegi pärast on soovitav kokkulepped vormistada notariaalselt ja fikseerida, millised õigused on müüjal ja millised kohustused ostjal ja kes tagab, et mõlema poole huvid oleks parimal viisil kaitstud.

Seadus ei keela järelmaksuga vara võõrandamist. Siiski tasub ennetada hilisemaid probleeme ja küsida enne nõu kinnivaramaaklerilt, juristilt või notarilt. Iga tehing tuleks vormistada notariaalselt tagamaks mõlema osapoole õigused. Lepingusse märkida ka lepingu taganemisega kaasnevad kohustused.

Kinnisvarakool & koolitus: kuidas korteriühistus võlglastega hakkama saada

III kvartalis kasvas majandus 1,1%

11.11.2016 Statistikaamet

Esialgsetel andmetel suurenes Eesti sisemajanduse koguprodukt (SKP) 2016. aasta III kvartalis võrreldes eelmise aasta III kvartaliga 1,1%, teatab Statistikaamet.

Sesoonselt ja tööpäevade arvuga korrigeeritud SKP kasvas II kvartaliga võrreldes 0,2% ja 2015. aasta III kvartaliga võrreldes 1,3%.

Neto-tootemaksud mõjutasid SKP reaalkasvu positiivselt. Kuigi jooksevhindades vähenes alkoholiaktsiiside laekumine, suurenes eelmise aasta III kvartaliga võrreldes nii käibemaksu kui ka ülejäänud aktsiiside laekumine.

Pärast langust eelmises neljas kvartalis kasvas tööstussektoris loodud lisandväärtus üle 4%. Kõige kiirem oli kasv energiatootmises. Hinnamõjusid arvesse võttes suurenesid III kvartalis võrreldes eelmise aasta sama kvartaliga nii kaupade välja- kui ka sissevedu. Enim mõjutas kaupade väljavedu elektroonika- ja elektrikaupade ekspordi suurenemine.

Tööstussektorisse kuuluvad mäetööstuse, töötleva tööstuse, elektrienergia-, gaasi- ja veevarustuse ning ehituse tegevusala.

Majanduskasvu esialgne hinnang arvutatakse ainult tootmise meetodil. Arvutuste aluseks on Maksu- ja Tolliameti käibedeklaratsioonide info ja hinnangu koostamise hetkeks laekunud Statistikaameti erinevate statistikatööde andmed. Seetõttu võib esialgne hinnang erineda SKP täpsustatud näitajast, mis koostatakse vastava kvartali andmete põhjal tarbimise, tootmise ja sissetulekute meetodil.

Alates 2017. aastast avaldab Statistikaamet kvartaalse SKP täpsustatud näitajad 10 päeva varem ning SKP kiirhinnangut enam ei avaldata. Täpsem info on kättesaadav Statistikaameti veebilehel.

2016. aasta III kvartali täpsustatud SKP avaldab Statistikaamet 9. detsembril.

Statistikatöö „Rahvamajanduse arvepidamine“ avaliku huvi peamine esindaja on Rahandusministeerium, kelle tellimusel Statistikaamet seda statistikatööd teeb.

Kinnisvarakool & koolitus: praktilise klienditeeninduse ABC

Tartu müüb elamumaad

11.11.2016 Tõnu Toompark

Volikogu andis linnavalitsusele loa müüa mitmed Tartu linna omandis olevad kinnistud, millest suurem osa on praegune või perspektiivne elamumaa.

Ujula tänaval Lodjakoja naabruses müüakse ligikaudu 8000 ruutmeetrit elamumaad, millest vastavalt 2010. aasta juunis kehtestatud detailplaneeringule moodustatakse viis krunti, kuhu võib rajada kuni kahekorruselisi korterelamuid.

Müüki pannakse ka kaks ligi 800 ruutmeetri suurust krunti Mäe tänaval (Mäe tn 11 ja 13) ning 1460ruutmeetrine kinnistu Fortuuna tn 19.

Samuti on plaanis müüa praegu transpordimaa sihtotstarbega A. H. Tammsaare tn 6a (1664 ruutmeetrit) ja Veski tn 11a (507 ruutmeetrit) kinnistu. Linna üldplaneeringu järgi asuvad need krundid elamumaa juhtfunktsiooniga alal ning nende kasutusotstarve on kavas muuta elamumaaks.

Linn ise nimetatud maadel ehitustegevust ei kavanda ning soovib nende müügiga elavdada elamuehitust Tartus.

Lisaks elamumaadele läheb tänase otsusega müüki ka 18,5 tuhande ruutmeetri suurune toomismaa kinnistu Kaupmehe tn 7.

Kinnistud müüakse enampakkumise korras.

Kinnisvarakool: Detailplaneeringu koostamine ja menetlemine

22/11/2016 toimub koolitus “Kinnisvaratehingute maksustamine”

11.11.2016 Margot Toompark

22/11/2016 toimub Kinnisvarakoolis koolitus Kinnisvaratehingute maksustamine. Koolituse lektor on advokaadibüroo Primus vandeadvokaat Maret Hallikma.

Koolituse “Kinnisvaratehingute maksustamine” eesmärk on selgitada ja tutvustada kinnisvarasektori töötajatele Eesti maksuseadusest lähtuvaid kohustusi ja võimalusi.

Koolitusel osaleja saab põhjaliku ja praktilise ülevaate maksukohustustest, millega peaks arvestama iga kinnisvara omanik, arendaja ja kinnisvaratehingutega kokku puutuvad spetsialistid.

Koolitus Kinnisvaratehingute maksustamine toimub teisipäeval 22/11/2016 kell 10:00-13:15.

Lisateave ja registreerumine

Registreeru koolitusele: +372 525 6655, kool@kinnisvarakool.ee või kodulehel.

Margot Toompark
Kinnisvarakool OÜ
Koolituste müük ja korraldus
+372 525 6655
kool@kinnisvarakool.ee
www.kinnisvarakool.ee

Kinnisvarakool: Kohaliku omavalitsuse õigused

KV.EE: Pakkumiste nappus viib kesklinna korterite hinnad tõusule

11.11.2016 Tõnu Toompark

Tallinna Kesklinna korteripakkumiste languse taga on kasvas tehingute arv. See on viinud Tallinna kesklinna korterite nii tehingu- kui pakkumishinnad mõõdukasse viieprotsendilisse tõusu, analüüsib kinnisvaraturul toimuvat portaali KV.EE juhataja Tarvo Teslon.

Tallinna kesklinnas tehakse traditsiooniliselt ligi viiendik Tallinna korteritehingutest. Kesklinna korteritehingute taga on viimastel aastatel paljus olnud uusarendused, mida on kesklinnas proportsionaalselt enam kui teistes Tallinna linnaosades. 2016 III kvartalis tehti Tallinna kesklinnas maa-ameti andmetel 511 korteritehingut, mis on eelmisest aastast 5% enam.

„Ehitusloa saamise protsess on Tallinnas viimase aja jooksul läinud keerukamaks ja ajamahukamaks. Seetõttu on kesklinna uute arendusprojektide lisandumine vähenenud. See omakorda on viinud tehingute arvu vähenemisele. Viimases kvartalis Tallinna kesklinna korteritehingute arv aastataguse ajaga võrreldes kasvas. See aga on esimene tõusunumber peale eelnenud kolme kvartali pikkust tehingute arvu langust,“ tõi välja Tarvo Teslon.

Pakkumiste arvu vähenemise trendi näitab ka portaali KV.EE statistika. Alates 2016. aasta algusest on korterite müügipakkumiste arv Tallinna kesklinnas järjepidevalt vähenenud. Oktoobris oli päeva keskmisena portaalis KV.EE 1668 kesklinna korteri müügipakkumist.

„Veel kevadel oli Tallinna kesklinna korteripakkumiste arv 1800-1900 vahel. Pakkumiste vähenemine viib konkurentsi leevenemisele. See omakorda annab võimaluse kinnisvaramüüjatel kaaluda hindade kergitamist. Viimaste kuude jooksul on korteripakkumiste ja -tehingute hinnad küll enam-vähem paigal püsinud, kuid aastatagusest on kesklinna nii pakkumis- kui tehinguhinnad 5% kõrgemal,“ võttis Tarvo Teslon numbrid kokku.

Hindade ja pakkumiste ning tehingute arvu prognoosimisel tuleb arvesse võtta, et üldine korteritehingute arv Tallinnas on kõrgel.

„Tallinna suur tehingute arv näitab, et ostjad otsivad aktiivselt sobilikke pakkumisi. Korterite müügipakkumiste vähenemine survestab hindu pigem tõususuunas. Tegelikult on näha, et siin-seal on arendajad juba asunud hinnakirju ülespoole korrigeerima,“ tegi Tarvo Teslon kokkuvõtte.

Kinnisvaraportaali KV.EE haldab AllePal OÜ. Samasse gruppi kuulub veel Eestis tegutsev portaal Osta.ee.

Kinnisvarakool & koolitus: korteriühistu revisionikomisjoni töö korraldamine

Rikkaks üüriäris: Kas üürileandja peaks üürikorterisse lubama koduloomi?

11.11.2016 Tõnu Toompark

Käsiraamatu “Korter üürile – närvesööv hobi või rikkuse allikas?” autor ja Kinnisvarakool OÜ üürikoolituse lektor Tõnu Toompark annab nõu üüriäri teemadel.

Tavapäraselt ei armasta üürileandjad loomi ja lapsi, vähemalt mitte üürileantavas korteris. Koduloomad võivad kehva hooldamise puhul jätta ruumidesse spetsiifilise lõhna, samuti võivad nad mööblit lõhkuda, seinu lõhkuda või määrida.

Professionaalse üürileandja ja investori jaoks on koduloomade lubamise või keelamise võtmeküsimus rahas. Kui üürnik korteri sisustuse täiendava amortiseerumise riski kinni maksab, ei tohiks olla majanduslike probleeme loomapidamise aktsepteerimisega.

Probleem tekib aga kahjude puhul nende hinnastamisega. Kui näiteks kassiomanik oma karvakera küünejälgi mittemillekski ei pea, võib üürileandja kurja inimesena nahkdiivanit täiesti rikutuks hinnata.

Seetõttu tasub taolist emotsionaalsete ja sageli tulututeks osutuvate vaidluste vältimiseks üürileandjal loomapidajaid pigem vältida.

Kui aga üürileandja leiab, et ta aktsepteerib üürniku loomapidamist, tasub üürilepingusse selgelt ja ühemõtteliselt sisse kirjutada, et üürnik vastutab tema kodulooma võimalike laastamistööde tagajärgede eest.

Vastutus on olemas niigi, kuid lepingusse kantava ja eraldi suuliselt üleräägitava lisapunkti eesmärk on üürniku moraalselt pisut distsiplineerida.

Teine, mis üürileandja erilise hoolega peab läbi viima, on vara üleandmise akti vormistamine. Üleantava vara kvaliteet, kulum ja rahaline väärtus tuleb erilise täpsusega fikseerida, et hilisemates võimalikes vaidlustes trumbid enda käes hoida.

Vara üleandmise-vastuvõtmise akti juurde on võimalik lisada fotod üleantavast-vastuvõetavast vallasvarast ja selle seisukorrast. Pildid aitavad hästi vara seisukorda kirjeldada.

Loe rohkem praktilisi nõuandeid, kuidas eluruumide üüriäris edukas olla käsiraamatust “Korter üürile – närvesööv hobi või rikkuse allikas?“, mille autorid on kinnisvaraanalüütik Tõnu Toompark ja jurist Evi Hindpere või tule Kinnisvarakool OÜ koolitusele.

Kinnisvarakool & koolitus: Varjatud puudused – kinnisvaramaakleri ja müüja vastutus kinnisvaratehingutes

Järveküla Kool ja Nordecon kirjutasid alla teadus- ja tehnoloogiaõppe koostööleppele

10.11.2016 Tõnu Toompark

Täna, 10. novembril avati Rae vallas Peetri piirkonnas uus kool – kooli avamisel sõlmisid Järveküla Kool ja maja ehitanud Nordecon AS koostööleppe, mille eesmärk on teha koostööd teaduse, tehnoloogia, inseneriteaduse ning matemaatika populariseerimisel põhikooli noorte hulgas.

Lepingule kirjutavad alla Järveküla kooli direktor Mare Räis ning Nordecon ASi juhatuse esimees Jaano Vink. Pildid tegi Tiit Mõtus.

„Meie eesmärgiks on koolis saadavad teadmised ja oskused tööeluga siduda ning näidata, et teadussaavutused ümbritsevad meid igapäev ja kõikjal,“ ütles Järveküla Kooli direktor Mare Räis. „Kuidas muuta trummiklass helikindlaks ja aulas valgusteid arvutist juhtida? Kuivõrd hea mõte on aulale kasepuust põrand teha? Kui kiiresti soojeneb vesi basseinis? Neile küsimustele saab vastata, kui osata kasutada mõõteriistu, töödelda andmeid ja küsida otse meistritelt. Mõnda nägime ehituse käigus kõrvalt, mõned materjalide näidised tõstsime õppetööks lattu. Võimalus otse spetsialistidelt küsida on meie jätkuva koostöö suurim väärtus.“

„Nordecon on juba paljude aastate vältel keskendunud toetuslepingute valimisel eelkõige laste ja noorte arengut ning tulevikku silmas pidavatele tegevustele. Järveküla Kooliga koostöölepingu sõlmimine on meie jaoks eriti huvitav, sest leping puudutab meiegi elualal tähtsaid teadus- ja tehnoloogiaalasid ning annab ka Nordeconi spetsialistidele võimaluse kaasa lüüa õppetöö sisustamisel,“ ütles Nordecon ASi juhatuse esimees Jaano Vink. „Ehitajana parima tulemuse nimel igapäevaselt kooli juhtkonnaga suheldes jõudsime veendumusele, et selles majas on tahet ja sisu teha asja uutmoodi ning säravate silmadega. Seetõttu olemegi kokku leppinud, et koostöö kehtib esmalt kolm aastat ning sisaldab erinevaid tegevusi, mis on suunatud laste paremale haridusele.“

Lepingu järgi teevad Nordecon AS ja Järveküla kool ühisprojekte, mille eesmärgid ja sisu on seotud teaduse populariseerimisega. Kolme aasta jooksul toetab Nordecon 1 kord summas 2000 eurot STEM suunal õppevahendite soetamist ning premeerib 3 korda 1000 euroga (st 1 kord igal koostööleppe aastal) aktiivset ning pühendunud koolitöötajat, kelle tegevus aitab enim kaasa koostööleppe eesmärgile. Olulise osana hõlmab koostöölepe ka Nordecon ASi töötajate kaasamist õppetöö läbiviimisesse, sealhulgas näiteks töötubade korraldust Teaduspäevadel jne.

Järveküla Kool lähtub oma õppekava teostamisel teaduse, tehnoloogia, inseneriteaduse ja matemaatika populariseerimisest põhikooli noorte hulgas; keskendub uurivale õppele ning 21. sajandi oskuste kujundamisele; arendab välja seda toetava huviringide töö.

Nordeconi kontsern (www.nordecon.com) hõlmab ettevõtteid, mis on keskendunud hoonete ja rajatiste ehitamise projektijuhtimisele ja peatöövõtule. Geograafiliselt tegutsevad kontserni ettevõtted Eestis, Ukrainas, Soomes ja Rootsis. Kontserni emaettevõte Nordecon AS on registreeritud ja asub Tallinnas, Eestis. Kontserni kuulub lisaks emaettevõttele üle 10 tütarettevõtte. Kontserni 2015. aasta konsolideeritud müügitulu oli 145,5 miljonit eurot. Nordeconi kontsern annab hetkel tööd ligi 700 inimesele. Alates 18.05.2006 on emaettevõtte aktsiad noteeritud NASDAQ OMX Tallinna Börsi põhinimekirjas.

Kinnisvara guru 2016 on Tambet Tiits

10.11.2016 Tõnu Toompark

Täna, 10. novembril anti rahvusvahelisel kinnisvarakonverentsil Tallinnas Maa-ameti peadirektorile Tambet Tiitsile üle väärikas auhind Kinnisvara Guru 2016. Auhinda, millega tunnustatakse neid, kes on aasta jooksul silmnähtavalt ja positiivselt mõjutanud kinnisvarasektori arengut, antakse tänavu välja juba 14. korda. Möödunud aastal pälvis tiitli Telliskivi Loomelinnak.

„Auhind ja sellega kaasnev tiitel on kahtlemata suur tunnustus ja valmistab rõõmu. Alustasin 1995. aastal Eesti Kinnisvara Hindajate Ühingu juhatuse esimehena koos meeskonnaga sisuliselt puhtalt lehelt valdkonna ülesehitamisega. See on olnud aastatepikkune raske töö, kuid tagasi vaadates hindan seda võimalust väga kõrgelt. On olnud siiras rõõm töötada suurepärase kollektiiviga kutseühingus, mille areng on olnud kiire ja märgatav ning mille roll kinnisvarasektoris on oluline. Viimased poolteist aastat Maa-ameti peadirektorina on aga andnud mulle võimaluse näha ja väärtustada hindajate tööd hoopis teisest positsioonist,“ sõnas Maa-ameti peadirektor Tambet Tiits.

Eesti Kinnisvarafirmade Liidu tegevdirektor Tõnis Rüütli sõnul on Tambet Tiitsi pühendumus ja pikaajaline panus kinnisvara hindajate erialaliidu juhina märkimisväärne. „Žürii leidis ühehäälselt, et Tiitsi panus, keda võib nimetada julgelt kinnisvara hindamise isaks, on väärt esile tõstmist,“ lisas Rüütel.

Kinnisvarakonverentsi korraldavad Eesti Kinnisvara Haldajate ja Hooldajate Liit, Eesti Kinnisvara Hindajate Ühing, Eesti Kinnisvarafirmade Liit, Eesti Kinnisvaramaaklerite Koda ja Corpore Konverentsid. Liitude ühist kinnisvarakonverentsi on korraldatud alates 2002. aastast. See on traditsionaalne iga-aastane Baltikumi suurim ja vanim kinnisvarakonverents, kus aastate jooksul on osalenud üle 4000 inimese.

Kinnisvara Guru ajalugu:

Kinnisvara Guru 2003 – asjaõigusseaduse loojad Priidu Pärna, Rein Tiivel, Villu Kõve ja Anre Zeno

Kinnisvara Guru 2004 – Nordea Panga juht Juhani Seilenthal

Kinnisvara Guru 2005 – Tallinna Tehnikaülikooli professor Ene Kolbre

Kinnisvara Guru 2006 – Eesti Kontserdi juht Aivar Mäe

Kinnisvara Guru 2007 – Tallinna Tehnikaülikooli professor Roode Liias

Kinnisvara Guru 2008 – ettevõtja Urmas Sõõrumaa

Kinnisvara Guru 2009 – SA Kutsekoda juhatuse liige Maaja-Katrin Kerem

Kinnisvara Guru 2010 – Ülemiste City AS

Kinnisvara Guru 2011 – Riigi Kinnisvara AS

Kinnisvara Guru 2012 – KOKO arhitektuuribüroo arhitektid Andrus Kõresaar ja Raivo Kotov

Kinnisvara Guru 2013 – SA KredEx

Kinnisvara Guru 2014 – EfTEN Capital AS

Kinnisvara Guru 2015 – Telliskivi Loomelinnak

Kinnisvara Guru 2016 – Maa-ameti peadirektor Tambet Tiits

Kinnisvarakool: Korteriühistu juhtimise õiguslikud alused

Ober-Hausi Eesti korterite hinnaindeks 10-2016

10.11.2016 Tõnu Toompark

Ober-Hausi Kinnisvara korterite hinnaindeks langes oktoobris pärast eelmise kuu tõusu 2,0%. Võrreldes 2015. aasta oktoobriga oli indeks 5,6% kõrgemal.

Tallinnas toimus oktoobris korteriomanditega 805 tehingut, mida on 2,4% rohkem kui septembris ja 8,1% rohkem kui eelmise aasta oktoobris. Uute korterite osakaal tehingute üldarvust oli 26%, mis on selle aasta rekord. Tallinnas langes keskmine ruutmeetri hind 4,0% ja oli 1623 eurot ruutmeeter. Võrreldes eelmise aasta oktoobriga oli ruutmeetri hind 5,0% kõrgem, kuid võrreldes hindade tipuga 2007. aastal 4,9% madalam. Kuigi statistika näitas Tallinnas tervikuna pinna- ühiku hinna langust, ei ole see laiendatav kogu korteriturule ühtlaselt. Tallinna korteriturgu mõjutab uute korterite pakkumiste kiire kasv, mis on peatanud vanemate ja uute korterite hinnatõusu ning olukord turul on stabiliseerunud.

Võrreldes eelmise kuuga tõusis keskmine ruutmeetri hind ainult kahes linnaosas: kesklinnas (0,6%) ja Mustamäel (0,3%). Hinnad langesid Kristiines (9,2%), Nõmmel (8,2%), Lasnamäel (5,9%), Pirital (4,2%), Haaberstis (2,2%), Põhja-Tallinnas (1,8%). Kesklinnas oli hinnatõusu põhjuseks tehingud uute korteritega Tartu mnt/Lastekodu tn ja Kiikri/Pikksilma tn. Teistes linnaosades toimus rohkem tehinguid keskmisest odavama varaga. Võrreldes 2015. oktoobriga on hinnatõus toimunud Põhja-Tallinnas (12,8%), Nõmmel (11,6%), Haaberstis (8,3%), kesklinnas (6,7%), Mustamäel (1,5%), Lasnamäel (1,4%), kuid hind on langenud Kristiines (6,7%). Hinnatõusu põhjuseks on kasvanud tehingute hulk uute korteritega, kuid Kristiines see oktoobris vähenes.

Tartus langes keskmine pinnaühiku hind võrreldes eelmise kuuga 0,5% 1191-le eurole, kuid Pärnus tõusis 6,2% ja oli 1047 eurot ruutmeeter.

Ober Hausi Kinnisvara korterite hinnaindeks 10-2016

Ober-Hausi Eesti korterite hinnaindeks 09-2016

10.11.2016 Tõnu Toompark

Ober-Hausi Kinnisvara korterite hinnaindeks tõusis septembris pärast eelmise kuu langust 0,7%. Võrreldes 2015. aasta septembriga oli indeks 5,3% kõrgemal.

Tallinnas toimus septembris korteriomanditega 777 tehingut, mida on 4,5% vähem kui augustis, kuid 14,3% rohkem kui eelmise aasta septembris. Uute korterite osakaal tehingute arvust oli 24%, mis on viimaste aastate rekord. Tallinnas tõusis keskmine ruutmeetri hind 2,6% ja oli 1685 eurot ruutmeeter, mis on rekord pärast 2008. aastat.

Võrreldes eelmise aasta septembriga oli ruutmeetri hind 7,8% kõrgem, kuid võrreldes hindade tipuga 2007. aastal 1,3% madalam. Kuigi statistika näitas Tallinnas tervikuna pinnaühiku tõusu, ei ole see laiendatav kogu korteriturule ühtlaselt, põhjuseks te- hingute struktuur. Tallinna korteriturgu mõjutab uute korterite pakkumiste kiire kasv, mis on peatanud vanemate ja uute korterite hinnatõusu ning olukord turul on stabiliseerunud.

Võrreldes eelmise kuuga tõusid keskmine ruutmeetri hinnad kõikides linnaosades: Nõmmel (18,7%), Pirital (11,3%), Haaberstis (7,1%), kesklinnas (1,4%), Mustamäel (1,0%), Kristiines (0,7%), Lasnamäel (0,4%), Põhja-Tallinnas (0,2%). Nõmmel oli järsu hinnatõusu põhjuseks tehingud uute korteritega Sihi ja Kivimäe tänaval, Pirital tehingud Vahulille teel.

Võrreldes 2015. septembriga on suurim hinnatõus toimunud Nõmmel (18,9%), Pirital (12,1%), Lasnamäel (11,5%), Põhja-Tallinnas (11,2%) ja Kristiines (9,0%). Peamiseks hinnatõusu põhjuseks on kasvanud tehingute hulk uute korterite- ga.

Tartus langes keskmine pinnaühiku hind võrreldes eelmise kuuga 8,5% 1194-le eurole ja Pärnus tõusis 1,0% ja oli 996 eurot ruutmeeter.

Jõhvis keskmine pinnaühiku hind ei muutunud ja oli 303 eurot ruutmeeter ning Narvas langes ja oli 445 eurot ruut- meeter.

Ober Hausi Kinnisvara korterite hinnaindeks 09-2016

Kinnisvarakool & koolitus: Coachiv suhtlemine kinnisvara müügis – kuidas viia vestlus eduka tehinguni

Ober-Haus: Baltimaade hinnaindeks 08/2016

10.11.2016 Tõnu Toompark

Ober-Hausi Kinnisvara korterite hinnaindeks langes pärast neli kuud kestnud tõusu ning oli augustis 1,5% madalamal kui juulis. Võrreldes 2015. aasta augustiga oli indeks 3,7% kõrgemal.

Tallinnas toimus augustis korteriomanditega 816 tehingut, mis on üks viimaste aastate suurimaid tehingute arve kuus. Tehinguid oli 11,8% rohkem kui juulis ja 12,1% enam kui eelmise aasta augustis. Uute korterite osakaal tehingute arvust oli 23%. Tallinnas langes keskmine ruutmeetri hind 1,5% ja oli 1638 eurot ruutmeeter. Võrreldes eelmise aasta augustiga oli ruutmeetri hind 4,3% kõrgem kuid võrreldes hindade tipuga 2007. aastal 4,1% madalam. Kuigi statistika näitas Tallinnas tervikuna pinnaühiku langust, ei ole see laiendatav kogu korteriturule ühtlaselt. Tallinna korteriturgu mõjutab väga aktiivne arendustegevus, mis on peatanud vanemate ja uute korterite hinnatõusu ning olukord turul on stabiliseerunud.

Võrreldes eelmise kuuga tõusis keskmine ruutmeetri hind kahes linnaosas: Pirital (3,5%) ja Lasnamäel (2,5%). Teistes linnaosades hinnad langesid: Nõmmel (14,8%), Haaberstis (6,1%), kesklinnas (2,4%), Kristiines (1,6%), Põhja-Tallinnas (1,6%), Mustamäel (0,4%). Languse põhjuseks oli tehingute vähenemine uute ja keskmisest kallimate korteritega. Nõmmel oli järsuks languse põhjuseks tehingute vähenemine uute korteritega Sihi tänaval. Võrreldes 2015. augustiga on suurim hinnatõus toimunud Nõmmel (12,7%), Põhja-Tallinnas (9,7%), Kristiines (7,8%) ja Lasnamäel (5,7%). Peamiseks hinnatõusu põhjuseks on kasvanud tehingute hulk uute korteritega.

Tartus tõusis keskmine pinnaühiku hind võrreldes eelmise kuuga 0,9% 1306-le eurole ja Pärnus langes 8,7% ja oli 994 eurot ruutmeeter. Jõhvis keskmine pinnaühiku hind langes ja oli 303 eurot ruutmeeter ning Narvas tõusis ja oli 464 eurot ruutmeeter.

Jõhvis keskmine pinnaühiku hind langes ja oli 303 eurot ruutmeeter ning Narvas tõusis ja oli 464 eurot ruutmeeter.

Ober Hausi Kinnisvara korterite hinnaindeks august 2016

Kinnisvarakool & koolitus: Eluruumi üürimise praktikum: lepingu sõlmimine ja aktuaalsed probleemid

Septembris majutusettevõtetes peatunud turistide arv suurenes

10.11.2016 Tõnu Toompark

Eesti majutusettevõtetes peatus 2016. aasta septembris 257 000 sise- ja välisturisti, mida oli 9% enam kui eelmise aasta samal kuul, teatab Statistikaamet.

Eelmise aasta septembriga võrreldes suurenes majutusettevõtete teenuseid kasutanud turistide arv 21 000 võrra. Välis- ja siseturiste oli vastavalt 7% ja 13% rohkem. Välisturistid moodustasid ligi kaks kolmandikku turistide koguarvust. Kokku kasutas 2016. aasta septembris majutusettevõtete teenuseid 169 000 välisturisti ehk 11 000 turisti enam kui mullu septembris.

Soomest saabus 39% välisturistidest, Saksamaalt ja Venemaalt kummastki 8% ja Lätist 7%. Majutusettevõtete teenuseid kasutanud välisturistidest 66% tuli Eestisse puhkama, 28% oli tööreisil ning ülejäänutel oli Eesti külastamiseks muu põhjus. Välisturistid eelistasid enim Tallinna (72% majutatud välisturistidest), Pärnu linna (8%), Tartu linna (6%) ja Ida-Viru maakonna (3%) majutusettevõtteid.

Septembris peatus majutusettevõtetes 88 000 siseturisti, mis on 10 000 turisti enam kui eelmise aasta septembris. Puhkusereisil oli 59% ja tööreisil 30% siseturistidest. Harju maakonnas peatus 30%, nii Pärnu kui ka Tartu maakonnas kummaski 12%, Ida-Viru maakonnas 9% ning Lääne-Viru maakonnas 8% majutusteenuseid kasutanud siseturistidest.

Septembris pakkus külastajatele teenust 1128 majutusettevõtet. Külastajate käsutuses oli 21 000 tuba ja 48 000 voodikohta. Täidetud oli 45% tubadest ja 33% voodikohtadest. Ööpäev majutusettevõttes maksis keskmiselt 37 eurot, mis oli euro võrra kallim kui aasta varem samal kuul. Harju maakonnas maksis ööpäev majutusettevõttes 43 eurot, Tartu maakonnas 31 eurot, Ida-Viru maakonnas 30 eurot ja Pärnu maakonnas 29 eurot.

**Majutamine piirkonniti, september 2016**
Majutamine	Kokku	Põhja-Eesti	Kirde-Eesti	Kesk-Eesti	Lääne-Eesti	Lõuna-Eesti
Majutusettevõtted	1 128	220	62	123	370	353
Toad	20 680	8 567	1 264	1 723	5 020	4 106
Voodikohad	48 311	18 471	3 038	4 377	11 960	10 465
Tubade täitumus, %	45	63	35	22	33	33
Voodikohtade täitumus, %	33	49	27	17	26	22
Majutatud	256 653	151 269	13 490	12 974	41 915	37 005
Ööbimised	480 827	270 771	24 799	22 755	92 192	70 310
Eesti elanikud	150 689	43 709	12 575	16 481	34 993	42 931
väliskülastajad	330 138	227 062	12 224	6 274	57 199	27 379
Ööpäeva keskmine maksumus	37	43	30	26	29	28

Statistika aluseks on küsimustik „Majutustegevus”, mille esitamise tähtaeg oli 10.10.2016. Statistikaamet avaldas majutustegevuse kuu kokkuvõtte 22 tööpäevaga. Statistikatöö „Majutustegevus“ avaliku huvi peamine esindaja on Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium, kelle tellimusel Statistikaamet selle statistikatöö tegemiseks andmeid kogub ja analüüsib.

Kinnisvarakool: ChatGTP ja tehisintellekti koolitus kinnisvaramaakleritele

UPC: Tallinna kinnisvaraturu graafikud november 2016

09.11.2016 Urmas Tehver

Tehingute arvult oli oktoobri puhul tegu jälle üsna aktiivse kuuga. Tallinnas tehti 806 korteriomandi müügitehingut, mis on 25 võrra (+3,2%) rohkem kui kuu varem ja 64 võrra (+8,6%) rohkem kui 2015 aasta oktoobris. Tehtud tehingutest 19% ehk natuke üle 150 olid tehingud uute korteritega.

Korteriomandite keskmine m2 müügihind võrrelduna septembriga natuke langes ja oli 1622 EUR/m2 (septembris 1686 EUR/m2, ehk 3,8% kõrgem). Aastases võrdluses keskmine m2 müügihind tõusis 5,1% (oktoobris 2015 oli 1544 EUR/m2).

Üürikorterite pakkumine, portaali kv.ee kuulutuste arvu põhjal, on langenud viimase paari aasta madalaimale tasemele. Nii septembris kui oktoobris oli pakutavate korterite arv ca 1800, alates 2015 aasta algusest on pakkumiste arv kõikunud ca 2040…2460 vahel.

Konjunktuuriinstituudi poolt arvutatav tarbijate kindlustunde indeks on peale aasta alguses toimunud langust alates kevadest jõudsalt tõusnud ja jõudnud viimase pooleteise aasta parima tulemuseni.

Tallinnakinnisvaraturgu iseloomustavate graafikutega saab tutvuda siin: Turugraafikud november 2016

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark

Nordeconil valmis Järveküla kooli ehitus

09.11.2016 Tõnu Toompark

Rae vallas Peetri piirkonnas valmis uhiuus põhjamaises stiilis koolimaja, mis mahutab algklasside maja, aatriumi koos söökla ja aulaga ning põhikooli osa spordikompleksi, huvialakooli ja raamatukoguga. Järveküla kooli algklasside maja ja staadionikompleks valmisid Nordeconil 1. septembriks, põhikooli osa oktoobri lõpus. Homme, 10. novembril avatakse pidulikult kogu kool.

„Järveküla kooli maja kohta kasutavad asjaosalised ise väljendit „uue aja kool“ – aatriumisse sisse astudes ei teki kohe üldse tunnet, et astusid koolimajja – vastu võtab avar ja kaunis ruum nagu mõnes moodsas muuseumis või kontserdimajas,“ ütles Nordecon ASi juhatuse esimees Jaano Vink. „Vaatamata ehitusgraafiku äärmisele pingelisusele täitsime oma lubaduse, et algklassid saaksid alustada õppetööd kooliaasta alguses ning vanemad klassid teise õppeveerandi alguses. See ka õnnestus.

„Mul on hea meel, et maja on valmis saanud. Maja on samaaegselt nii võimas kui ka funktsionaalne: kolmest suurest ja omavahel orgaaniliselt ühendatud mahust koosnev hoone on mõeldud kasu tooma mitte ainult Peetri piirkonna õpilastele, vaid kogu ümberkaudsele elanikkonnale, kellel avaneb võimalus hakata ruume kasutama sportimiseks ja vaba aja sisustamiseks,“ kõneles Mart Võrklaev.

„Ulmeliseks võib pidada hoone projekteerimise ja ehitamise aega,“ konstateerib Sweco Projekt AS peaarhitekt Ahti Kooskora. „9. märtsil 2015 lennukis Stockholmi sündis hoone arhitektuurne idee ja täna 9. novembril 2016 on hoone valmis – vähem kui kahe aastaga. Sellise suurusega objekti puhul on normaalne, et ideest teostuseni kulub 5 aastat.“

Üks olulisemaid eripärasid, mis Järveküla kooli tavapärastest koolihoonetest eristab, on õpilaste hajutatud sisenemisele üles ehitatud kontseptsioon – kaks sissepääsu vanemas kooliastmes ja neli algkooli osas, igal sissepääsul oma garderoobid – selline jaotamine hoiab ära suurema tunglemise ning aitab korda ja puhtust hoida. Hoone välisilme on lakooniline ja vaoshoitud – klaaspinnad, monteeritavatest elementidest betoonpinnad ning perforeeritud metallplaadid. Koolimaja passiivseks jahutamiseks kasutatakse ekraani – perforeeritud alumiiniumist päikesevarjestust. Varjestus laseb läbi valgust ja võimaldab läbi vaadata, aga varjestab samas kuuma päikese. Tänu väljaulatuvatele sirmidele tekib ekraani ja hoone vahele ilmastiku eest kaitstud väliala, kus saab hoida rattaid ja vihmase ilmaga lihtsamaid mänge mängida.

Vallavanem Mart Võrklaev tutvustas, et koolis on ruumi kolmele paralleelklassile, hoonekompleksi kolmandale korrusele saab ruumid ka Rae Huvialakool. „Kooli spordikompleksis on oma ujula, mida
koolivälisel ajal saab kasutada terve kogukond. Lisaks ujumistreeningutele luuakse võimalus liikumis- või tantsutreeningute läbiviimiseks: ujulakompleksi peal asuval korrusel on 300 m2 saal, mille kõrval lisaks 150m2 jõusaal ning riietusruumid koos pesuruumidega. Koolihoone juurde kuulub ka jooksurajaga ümbritsetud 38x 60 spordiväljak pallimängude ja kergejõustikualade harrastamiseks,“ lisas Mart Võrklaev.

Järveküla Kooli projekti on teinud SWECO Projekt AS, vastutav arhitekt on Ahti Kooskora. Meeskonda kuulusid arhitektid Maret Volens, Andres Volens, Loona Kikkas, Erko Luhaaru ja Peep Urb.

Koolihoone sisearhitektid on Margit Teikari ja Tuuli Trei. Kooli ümbruse on planeerinud maastikuarhitekt Piret Kirs.