Antud artikliga proovime anda ülevaate tähtsaimatest Võlaõigusseaduste punktidest, millega peaksid nii üürnik kui ka üürileandja üürilepingu sõlmimisel arvestama.
Kõige suuremaks üllatuseks võib üürniku jaoks olla see, et üürilepingule ei ole seadusega sätestatud vormi – üürileping võib olla sõlmitud nii suuliselt kui ka kirjalikult. Meie soovitame üürilepingu sõlmida kirjalikus vormis, et vältida hiljem tekkida võivaid lahkarvamusi ning arusaamatusi. Üürileping on võimalik sõlmida nii tähajaline, kui tähtajatu, olenevalt sellest, kuidas üürileandjale ja üürnikule kõige paremini sobib. Olenevalt lepingu sõlmimise tüübist, tuleb arvestada lepinguga kaasaskäivate nüanssidega:
- Tähtajaline üürileping lõpeb tähtaja saabumisega, kuid lepingu saab lõpetada ka mõjuval põhjusel 3 kuulise etteteatamisega. Tähtajatu üürileping lõppeb, kui osapool avaldab selleks soovi ning teavitab teist poolt vähemalt 3 kuud ette.
- Tähtajalise üürilepingu korral on võimalik üüri tõsta üks kord aastas ainult juhul, kui üürileping on sõlmitud vähemalt kolmeaastase tähtajaga ning üüri tõstmise ulatus on lepingus täpselt määratud.
- Tähtajatu üürilepingu korral on võimalik üürileandjal üüri tõsta iga kuue kuu möödumisel lepingu sõlmimisest. Üüri tõstmise ettepanek peab olema esitatud 30 päeva enne üüri tõstmist ja seda põhjendama kirjalikult taasesitatavas vormis.
- Kui tähtajalise üürilepingu tähtaeg on möödas, kuid üürnik jätkab asja kasutamist ja üürileandja ei väljenda kahe nädala jooksul teistsugust tahet, muutub üürileping tähtajatuks.
- Vähemalt kaheks aastaks sõlmitud üürileping muutub pärast tähtaja saabumist tähtajatuks, kui lepingupool ei ole kaks kuud enne tähtaja saabumist avaldanud soovi lepingut pikendada.
- Üürileping ei lõpe ühe lepingupoole surmaga, kui üürilepingus ei ole kokku leppinud teisiti.
- Üürileandja ja üürnik võivad eluruumi üürilepingu üles öelda ülesütlemisavaldusega, mis on kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis.
Võlaõigusseadusest tulenevalt ei pea üürnik lisaks üürile tasuma muid asjaga seotud makseid, kui pooled ei ole lepingus teisiti kokku leppinud. Seega kui üürileandja soovib, et üürnik tasub ka korteri kõrvalkulude (kommunaalkulud) eest, tuleb see punkt selgelt üürilepingusse kirja panna, vastasel juhul ei ole see üürniku kohustus. Kõrvalkulude hulka ei arvestata makseid remondifondi või eluasemelaenu igakuised tagasimakseid. Eluruumi üürilepingus lepingupoolte õiguste ja kohustuste ning vastutuse osas seadusega sätestatust üürniku kahjuks kõrvalekalduv kokkulepe on tühine. Näiteks kui üürileandja paneb üürnikule kohustuse maksta remondifondi, siis on see seadusest kõrvalekalduv kokkulepe ja see on tühine.
Seadusest tulenevalt on eluruumi üürnikul õigus üürileandja nõusolekuta majutada üüritud eluruumi oma abikaasat, alaealisi lapsi ja töövõimetuid vanemaid, kui üürilepingus ei ole kokku lepitud teisiti, nt. üürilepingusse on lisatud punkt, et üürnik võib eelnimetatud isikuid majutada seal ainult üürileandja nõusolekul.
Eluruumi üürilepingu sõlmimise korral võib üürileandja üürnikult küsida tagatisraha kolme kuu üüri ulatuses, mille hoiustamine peab toimuma vähemalt kohaliku keskmise intressiga. Üürnikul ei ole õigus nõuda üürilepingu lõppemisel tagatisraha kohest tagastamist – üürileandjale peab jääma võimalus ja aeg kontrollida, kas üüritud ruumides ei ilmne varjatud puudusi. Kui üürileandja ei ole kahe kuu jooksul peale üürilepingu lõppemist teatanud oma nõudest üürniku vastu, võib üürnik nõuda tagatisraha tagastamist.
Üürileandjale või üürnikule, kes ei soovi üürilepingu sõlmimisel kasutada asjateadliku inimese kaasabi, soovitame enne lepingu sõlmimist läbi lugeda Võlaõigusseaduse 15.peatüki, mis on kättesaadav Riigi Teataja kodulehelt ja kus on olemas täpsemalt üürilepingu sõlmimisega seotud õigused ja kohustused.
Riigi Kinnisvara ASi (RKAS) ja konsortsiumi AS Ehitusfirma Rand ja Tuulberg ning OÜ Astlanda Ehitus esindajad allkirjastasid 29,9 miljoni euro suuruse mahuga ehituslepingu, mille alusel rajatakse Tallinnas Lubja tänavale kaasaegne kohtumaja, kuhu kolib praegu kolmes hoones asuv Harju Maakohus, Põhja Ringkonnaprokuratuur ning Registrite ja Infosüsteemide Keskus.
Vastavalt Nasdaq Tallinna börsi juhatuse 4. novembri 2016. a otsusele võetakse Arco Vara AS-i täiendavalt emiteeritud 390 000 aktsiat kauplemisele Börsi põhinimekirja tingimusel, et:
Northern Horizon Capital AS (Fondivalitseja) kui Baltic Horizon Fond (Fond) fondivalitseja korraldab kuni 37,131,000 uue osaku täiendava avaliku pakkumise. Fondi uute osakute arv võib suureneda veel 22,279,000 võrra, s.t. kuni 59,410,000 uue osakuni (Uued Osakud), kui Fondivalitseja otsustab kasutada Suurendamise Võimalust (inglise keeles Upsizing Option).
Nasdaq Tallinna börsi juhatus otsustas 4. novembril 2016. a rahuldada Arco Vara AS-i taotluse ja võtta tema 390 000 täiendavalt emiteeritud aktsiat (ISIN kood: EE3100034653) tingimuslikult kauplemisele Börsi Põhinimekirja tingimusel, et:
21/11/2016 toimub koolitus “
Eesti Kinnisvarafirmade Liidu (EKFL) läbiviidud uuringu kohaselt ootavad kinnisvaraettevõtted elamispindade turu tehingute arvu ja hinnatõusu mõõdukat jätku. Äripindade sektori stabiilse tehingute arvu kõrval oodatakse mõningat üürihindade langust.
2016 III kvartalis tehti maa-ameti andmetel 1980 tehingut hoonestatud maaga. Hoonestatud maa tehingute käive oli 231 miljonit eurot.
Enamik oktoobri hinnakasvust tuleneb aktsiisitõusust
Statistikaameti andmetel langesid hinnad oktoobris eelmise kuuga võrreldes 0,3 protsenti. Aastases võrdluses pidurdus hinnatõus septembri 1 protsendilt oktoobris 0,6 protsendini.
Ülemiste City linnaku arendaja Technopolis Ülemiste AS ja Nordecon Betoon OÜ sõlmisid lepingu uue 12000 m² parkimismaja ehitamiseks aadressile Lõõtsa tänav 11. Ehituslepingu maksumus on 3 miljonit eurot, millele lisandub käibemaks. Hoone valmib 2018. aasta esimeses pooles.
4Tarbijahinnaindeksi muutus oli 2016. aasta oktoobris võrreldes septembriga -0,3% ja võrreldes eelmise aasta oktoobriga 0,6%, teatab Statistikaamet.
Olen taas kokku pannud põhjaliku elamispindade turuülevaate, mida käin ettevõtetes tutvustamas.
