Swedbanki eluaseme taskukohasuse indeksi järgi paranes selle aasta teises kvartalis Tallinna eluaseme taskukohasus võrreldes aastatagusega juba viiendat kvartalit järjest. Pealinlaste netopalk kasvas esimeses kvartalis aastaga 7,2% ning ületas jätkuvalt korterite hinnakasvu. 2016. aasta teises kvartalis kiirenes Tallinna korterite aritmeetiline hinnakasv 1,3 protsendipunkti võrra 2 protsendini aastases võrdluses.
„Korterite mediaanihinna kasv jätkas aeglustumist ning jõudis 2016. aasta teiseks kvartaliks 3,5 protsendini aastases võrdluses. Viimased neli kvartalit on mediaankasv olnud aritmeetilist kasvust kiirem ning seetõttu on korterite hinnatase muutunud veidi ühtlasemaks. Teises kvartalis tehti korteriomanditega 1% võrra vähem tehinguid kui aasta tagasi. Esialgsed andmed näitavad nii hindade kui ka tehingute arvu kasvu mõningat kiirenemist suve teises pooles,“ märkis Swedbanki vanemökonomist Siim Isküll.
Tema sõnul väljastati selle aasta teises kvartalis kasutusluba 680-le ning ehitusluba 880-le korterile Tallinnas, mis on suurim väljastatud lubade arv 2011 aasta algusest. „Uute korterite pakkumine püsib kõrgel tasemel ning huvi uute kortermajade ehitamise vastu samuti. Mõnevõrra ettevaatlikum on olnud uute korterite reaalse ehituse käivitamine.“
Pealinlaste netopalga kasv peaks järgnevatel kvartalitel aeglustuma ning püsima veidi kiirem kui kinnisvara hinnakasv. Koos jätkuvalt madalate intressidega peaks tarbijate huvi kinnisvara ostmise vastu püsima ning uute korterite lisandumine Tallinna eluasemeturule katma nõudluse. Seetõttu võib eeldada kinnisvarahindade stabiilset mõneprotsendist kasvu.
„Teises kvartalis paranes korterite taskukohasus Swedbanki indeksi järgi ka Riias. Vilniuses ületas korterite aastane hinnakasv netopalga kasvu ning korterite taskukohasus seetõttu veidi halvenes. Balti riigi pealinnadest oli eluase jätkuvalt kõige taskukohasem Riias, kus indeksi paranemisse panustas enim korterite hinna 6,9% langus aastases arvestuses. Kolme Balti riigi pealinna korterite hinnamuutused on jätkuvalt väga erinevad,“ sõnas Isküll. „Vilniust iseloomustab tugev hinnakasv, samas kui Riias korterite hinnalangus süveneb ning Tallinnas on viimase aasta jooksul hinnad stabiliseerunud.“
*Swedbanki Balti eluaseme taskukohasuse indeksi aluseks on võetud leibkond, kelle sissetulek on võrdne 1,5-kordse keskmise netopalgaga ja kes soovib osta 55 m²-suurust korterit. Taskukohasuse all on peetud silmas olukorda, kus kinnisvara ostuks võetud 30 aasta pikkuse ja 15% suuruse omafinantseeringuga kodulaenu maksed moodustavad 30% leibkonna netopalgast.
Swedbanki 2016. aasta teise kvartali Balti eluaseme taskukohasuse indeksi kohta saate lähemalt lugeda siit:
Nii Pärnu korteritehingute arv, keskmine tehinguhind kui ka keskmine ruutmeetrihind kasvasid 2016. aasta esimeses pooles eelmise aasta sama ajaga võrreldes üle 7%.
Sooviks abi üürivõlglase kohtusse andmisel. Kuhu pean pöörduma, millest alustama. Läbi rääkida korteri omanikuga pole võimalik ja ka maksegraafik ei lahenda üüri võlga.
Paratamatu on see, et pangad suuremaid laene ilma kinnisvaratagatiseta (hüpoteek) ei väljasta. Enamasti pakuvad pangad ise välja laenu saajale sobivaid võimalusi tagatise leidmiseks. Laenu saamise ainsaks eelduseks ei ole piisava sissetuleku olemas olu, vaid tavapärane on pankade nõue, et uue kodu soetamisel peab laenu taotlejal olema endal olemas vähemalt 20% ulatuses soetatava vara hinnast.
Tallinna kesklinna piirkonnas asuvas kuues nn hipster-asumis tehti korteritega tänavu esimeses kvartalis 292 tehingut, mida on 2,5 korda rohkem kui möödunud aasta samal perioodil. Jätkuva populaarsuse kasvu taga muu hulgas ka uusarendused.
Eesti seaduste järgi tuleb kõik kinnisvaratehingud, välja arvatud üürimine ja rent, läbi viia notari juures. Kuidas see täpsemalt käib ning miks on notar seejuures oluline, selgitab notar Anneli Alekand.
Nordea värske majandusprognoosi kohaselt on peamiselt sisetarbimise toel vaikselt kasvav majandus käinud käsikäes märkimisväärselt hea tööturu olukorraga ning üllatab sedakorda positiivse rändesaldoga. Majandus kasvab vastavalt 1,7% 2016. aastal ja 2,6% 2017.aastal.
Raskused globaalse majanduskasvu ja tööstustoodanguga ning Euroala madal kasvuväljavaade koos Brexitist ja muudest geopoliitilistest teguritest tulenevate mõjudega seavad piirid ka Balti riikide ekspordi- ja investeeringupõhisele majanduskasvule. Kuigi tarbijad on vaenuliku väliskeskkonna suhtes jätkuvalt immuunsed, võib ekspordipotentsiaali toetamiseks keskpikas perspektiivis vajalike investeeringute puudumisel siinsete majanduste kasvupotentsiaal väheneda. Eesti, Läti ja Leedu majandused kasvavad tagasihoidlikult – 2017. aastal vastavalt 2,6%, 2,8% ja 3%. Oodata on inflatsiooni vaikset taastumist, millega kaasnevad ka suurenenud ebakindlusest tulenevad märkimisväärsed kasvuriskid.
Kokkuvõttes on toodud Tallinna ja Eesti maakonnakeskuste korteriomanditehingute arv ja keskmine hind ning nende aastane muutus. Andmete allikas on maa-amet.
Tallinna Linnavalitsus kooskõlastas Kakumäe jahisadama hüdrorajatiste muudatusprojekti, mille tulemusena saab Haven Kakumäe OÜ jätkata jahisadama rajamist.
Kinnisvarakoolis toimub 15/09/2016 “
