Adaur.ee: kinnisvaraturu uudised, analüüsid ja ülevaated

Kinnisvarakool: Planeerimis-ehitusvaldkonna spetsialisti täiendõppeprogramm

Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvara müügikoolitus

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri stardiprogramm

Kinnisvarakool: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark

SEB uuring: Eesti inimeste majanduslik kindlustunne ja finantsrahulolu on Balti riikide tugevaim

27.10.2016 Tõnu Toompark

Oma finantsseisundiga on mõõdukalt rahul 73 protsenti Eesti elanikest, samal ajal kui Lätis ja Leedus on see näitaja palju madalam, vastavalt 59 ja 62 protsenti.

Kui Lätis on oma majandusliku olukorraga kõige rahuolevamad Riia lähedal elavad inimesed, siis Tallinna ja Vilniuse elanikud on oma hinnangutes tagasihoidlikumad. Eestis on finantsrahulolu kõrgeim Lõuna-Eestis ja Kesk-Eestis, kus see ulatub vastavalt 80 ja 79 protsendini. Seevastu Ida-Virumaa elanike hinnang oma finantsolukorrale on üks Balti riikide madalamatest – sellega on rahul kõigest 57 protsenti sealsetest elanikest.

Enamus eestlastest on majanduslikult kindlustatud

Eesti elanike majanduslik kindlustunne on samuti Balti riikide tugevaim – 81 protsenti eestlastest on majanduslikult kindlustatud, Lätis ja Leedus aga vastavalt 70 ja 66 protsenti elanikest. Kõigis kolmes riigis saab vähemalt 45 protsenti elanikkonnast osta endale kõik vajaliku ja samuti veidi säästa. Kui Eestis ei saa endale lubada kõiki esmavajalikke oste vaid 2,5 protsenti elanikest, siis Lätis on see näitaja 6 ja Leedus 7 protsenti. Oma tarbimist ei pea finantskaalutlustel piirama 5 protsenti eestlastest, Lätis väidab sama vaid 1,5 ja Leedus 2 protsenti elanikkonnast.

Võrreldes lõunanaabritega on Eestis suurem nende elanike osakaal, kes on kogenud sissetulekute kasvu . Viimase 12 kuu jooksul on isikliku sissetuleku mõningat kasvu kogenud 37 protsenti eestlastest ning 18 protsenti lätlastest ja 22 protsenti leedulastest. Sissetulekute suurust arvesse võttes on kolme Balti riigi elanike võlakoormus sarnane.

SEB majandusanalüütik Mihkel Nestor kommenteerib uuringut nii: „Kui Eesti elanike suurem majanduslik kindlustunne oli mõnes mõttes oodatav, siis üllatusi pakkus kindlasti Tallinnast kaugemal asuvate regioonide elanike positiivne hoiak. See näitab, et sissetuleku suuruse kõrval mõjutab inimeste tunnetusliku finantskindlust ka kohustuste hulk ja üldine elukallidus“.

Majanduslik kindlustunne ja rahulolu finantsolukorraga on suurim kõrghariduse ja suurema sissetulekuga spetsialistide ning juhtide seas. Kõigis kolmes riigis on rahulolematud pigem madalama haridustaseme ja väiksema sissetulekuga palgatöötajad.

Kinnisvarakool & koolitus: Coachiv suhtlemine kinnisvara müügis – kuidas viia vestlus eduka tehinguni

SEB survey: Estonians have the strongest economic security and financial satisfaction among the Baltic states

27.10.2016 Tõnu Toompark

Estonian residents have more confidence in the economy and are more satisfied with their financial situation than their Latvian and Lithuanian counterparts, the SEB Baltic Household Outlook reveals.

Seventy-three per cent of the Estonian population are moderately satisfied with their financial situations while in Latvia and Lithuania, the percentage is much lower at 59 and 62 per cent, respectively. In Latvia, those residing near Riga are the most satisfied with their economic situation; however, the residents of Tallinn and Vilnius are much more constrained in their assessments.

The highest financial satisfaction levels in Estonia are in the Southern and Central regions with 80 and 79 per cent, respectively. In contrast, the resident population of Ida-Viru County were among those giving the lowest assessment to their financial situation in the Baltic states – just 57 per cent are satisfied.

Most Estonians are doing well financially

Likewise, among the Baltic states Estonians have the most confidence in the economy – 81 per cent are doing well financially, whereas the same indicator for Latvia and Lithuania is 70 and 66 per cent, respectively. In all three countries, at least 45 per cent of the population can buy everything they need and also put some money aside. While in Estonia just 2.5 per cent per cent of population cannot buy necessities, the same figure for Latvia and Lithuania is 6 and 7 per cent, respectively. Five per cent of Estonians see no need to rein in their consumption due to financial considerations; however, in Latvia and Lithuania the same is claimed by just 1.5 and 2 per cent of the respondents, respectively.

Compared to its southern neighbours, there are more people in Estonia that have experienced income growth. Over the past 12 months, 37 per cent of Estonians, 18 per cent of Latvians and 22 per cent of Lithuanians have experienced a slight increase in their income. Given the amount of income, the debt burden is similar among the three Baltic populations.

SEB Economic Analyst Mihkel Nestor comments on the survey as follows: “While the higher economic security of Estonians was somewhat predictable, what surprised us was the positive stance of people from regions farther away from Tallinn. It shows that other factors besides income affect people’s perceived financial security, such as the amount of financial obligations and the general cost of living”.

Economic security and satisfaction with the financial situation are greater among specialists and managerial staff with a higher education who are earning a higher income. In all three countries, salaried workers with a lower level of education and income tend to be more dissatisfied.

Rotermanni kvartalisse kerkib esinduslik spa-kompleksiga elamu

26.10.2016 Tõnu Toompark

Uus Maa Kinnisvarabüroo alustas koostöös AS-ga Landeste korterite müüki Tallinnas, Rotermanni kvartalisse, aadressil Roseni 9 kerkivas stiilses multifunktsionaalses hoones, mis on ühtlasi ka viimane kortermaja selles ajaloolises kvartalis.

“Alustasime sel nädalal eelmüüki. Näeme sihtgrupina edukat inimest, kes hindab linnasüdame mugavust ja melu,” ütles korterite müügiga tegelev Uus Maa Kinnisvarabüroo maakler Annika Orusalu. “Maja tugevateks märksõnadeks on kindlasti nii asukoht, sest kõik populaarsed meelelahutuskeskused ja ka ärihooned on paari sammu kaugusel kui ka arhitektuur, mis on esinduslik ja sulandub Rotermanni kvartali teiste hoonetega suurepäraselt kokku. Lisaväärtust annab kindlasti ka maja teises pooles asuv spaa.“

Orusalu lisas, et Roseni 9 hoone on viimane Rotermanni kvartalisse arendatav elamu, mis asub sisekvartalis, eemal liiklusmürast. Kortermaja lääne-küljest avanevad vaated Toompeale ning Idast Rotermanni väljakule.

Hoonesse kavandatakse 44 ühe- kuni neljatoalist korterit, mille üldpinnad on vahemikus 40,3 – 88,7 m2. Kõikidel korteritel on rõdu. Eestis uue lisaväärtusena saavad kõik majaelanikud soodustingimustel kasutada hoonesse rajatava spaa- ja saunakompleksi teenuseid.

Rajatav hoone koosneb 7‐ ja 8‐korruselisest mahust, kuhu tulevad hotell, korterelamu, toitlustus- ja teeninduspinnad. Keldrikorrusele kavandatakse 70‐kohaline garaaž, tehnilised ruumid ja panipaigad. Elamu energiaklassiks on B.

Maja arhitekt on Martin Aunin, kes on välisilmes rõhutanud esinduslikkust. Kasutatud on klaasi, dekoratiivse puhasvalupinnaga punast betooni ning klinkerplaat‐ ja tellisplaat‐sandwichpaneele. Niisugune materjalivalik väärtustab piirkonna miljööd ja värvilahendus harmoneerub kõrvalhoonetega. Hoonestuse maht on selge ja hästi proportsioneeritud, rahustamaks kvartali sisemist juhuslikkust.

Hoonete ehitus on juba alanud ning tööde valmimistähtaeg on 2017. aasta lõpp. Ehituse peatöövõtja on Maru Ehitus.

Kinnisvarakool & koolitus: Varjatud puudused – kinnisvaramaakleri ja müüja vastutus kinnisvaratehingutes

Kinnisvara turuülevaade: trendid sügisel 2016

26.10.2016 Tõnu Toompark

Valminud on Adaur Grupp OÜ uus elamispindade turu ülevaade, mis võtab kokku selle sektori värskemad trendid.

Vaatluse all on olulised elamispindade turgu mõjutavad tegurid. Ülevaade sisaldab endas prognoose, mis toimub elamispindade sektoris lähema poole-pooleteise aasta jooksul.

Jätkuvalt on elamispindade arendamine oluline turu mõjutaja. Adaur Grupp OÜ koondab kokku unikaalset infot elamispindade uusarenduse statistika kohta. Seetõttu saame läbi ülevaate anda väga hea pildi selleski turu niššis toimuvast.

Käin turuülevaadet ettevõtetes esitlemas, ülevaate esitlus võtab aega ca 1,5 tundi. Kui Teil on huvi turuülevaate tellimise vastu, kontakteeruge: Tõnu Toompark, +372 525 9703 /tonu@adaur.ee.

Alternatiivina pakun huvilistele võimalust osaleda Kinnisvarakooli turuülevaate seminaril (https://www.kinnisvarakool.ee/koolitused/kinnisvaraturu-ulevaade/), mis toimub 15/11/2016.

Seminaril vaatame 4 akadeemilise tunni kestel analoogselt elamispindade turu hetkeseisu ja tulevikuarenguid.

Seminarile Kinnisvaraturu ülevaade registreerumiseks palun kontakteeruge: Margot Toompark, +372 525 6655, kool@kinnisvarakool.ee.

Tõnu Toompark MA
Adaur Grupp OÜ / www.adaur.ee
Kinnisvarakool OÜ / www.kinnisvarakool.ee
+372 525 9703
tonu@adaur.ee

Kinnisvarakool & koolitus: Eluruumi üürimise praktikum: lepingu sõlmimine ja aktuaalsed probleemid

“Kinnisvaramaakleri ABC” käsiraamat – praktilised nõuanded maaklerile

26.10.2016 Tõnu Toompark

Käsiraamat „Kinnisvaramaakleri ABC. Praktilised soovitused ja nõuanded kinnisvaramaaklerile“ annab põhjaliku ülevaate kinnisvaramaakleri tööst maakleriametis alustamisest, kuni maakleri ja maakleribüroo suheteni ning tehingute tegemiseni.

„Ma puutun kinnisvaramaaklerite, nende murede ja rõõmudega kokku igapäevaselt,“ ütleb käsiraamatu autor Evi Hindpere. „Pikk kogemus maakleribüroo juristi ja koolitajana annab hea baasi kirjutada just sellest, kus maaklerite king kõige rohkem pigistab. Siiani ei olnud ühte head kohta, kus selle kinnisvaramaakleri ameti kohta terviklikku infot otsida. Nüüdseks on vajalik teadmine kaante vahele jõudnud,“ lisas Hindpere.

Käsiraamat keskendub praktilistele soovitustele ja nõuannetele, mis pakuvad mõtlemisainet kõikidele, kel on huvi maakleriameti vastu. Vaid täiuslik teadmine töö terviklikust protsessist annab võimaluse osutada kvaliteetset teenust.

Samuti pakub käsiraamat mõtlemisainet juba tegutsevatele maakleritele, kuidas senine töö efektiivsemaks muuta.

Käsiraamatu „Kinnisvaramaakleri ABC“ autor Evi hindpere on ka käsiraamatute „Kinnisvaraõiguse ABC“, “Pärimine” ja “Perekonnaõigus ja varasuhted” autor ning „Korter üürile – närvesööv hobi või rikkuse allikas?“ kaasautor.

Soodsaim võimalus kinnisvarakäsiraamatute soetamiseks on Kinnisvarakooli raamatupood https://www.kinnisvarakool.ee/raamatud/. Samuti on käsiraamat võimalik leida suuremate raamatupoodide müügilettidelt ja internetipoodidest.

Kinnisvarakool OÜ missioon on tõsta kinnisvaraturuosaliste professionaalsust. 2003. aastal asutatud Kinnisvarakool OÜ on keskendunud kinnisvaraalasele baaskoolitusele maakleritele, hindajatele, omavalitsuste töötajatele, kinnisvaraarendajatele ja eraisikutele. Samuti on Kinnisvarakool kirjastanud mitmeid käsiraamatuid.

Lisad

Käsiraamatu „Kinnisvaramaakleri ABC“ sisukord: https://www.kinnisvarakool.ee/kinnisvaramaakleri-abc-sisukord.pdf
Käsiraamatu soetamise võimalus: https://www.kinnisvarakool.ee/raamatud/

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark

KV.EE: Kas korterite üüripakkumine tõesti väheneb?

26.10.2016 Tõnu Toompark

Septembris, mis peaks olema üüriturul kõrghooaeg otsiti portaalis KV.EE päeva keskmisena portaalis üürniku 667 üürikorterile. Aastataguse ajaga võrreldes jäi üürikorterite pakkumine 16% väiksemaks.

Korterite üüripakkumine on märgatavalt vähenenud kõikides Tallinna linnaosades, mis võiks justkui viidata defitsiidi tekkimisele üüriturul. Siiski on pakkumisi piisavalt ja surve üürihindadele on jätkuv. Üüripakkujad otsivad üürnike leidmiseks alternatiivseid kanaleid ja nii jääb portaalides pakkumisi vähemaks.

Suurim on üürikuulutuste arvu vähenemine olnud Kristiine ja Pirita linnaosades, kus üüripakkumisi jäi aastatagusega võrreldes vastavalt 27 ja 26% vähemaks. Nii pakuti portaalis KV.EE septembris Kristiine üürile ainult 36 ja Pirital 17 korterit. Kesklinnas kui üürituru suurima piirkonnas pakuti septembris üürile 302 korterit ehk aastatagusest 17% vähem.

Tunnetuslikult on küll raske väita, et üüripakkumiste vähenemine oleks septembris üüriturul konkurentsi hõredamaks muutnud. Pigem on pakkumisi palju, mõnedes sektorites – eelkõige 1- ja 2-toaliste korterite sektori võib täheldada isegi ülepakkumist.

Vaata lähemalt, mis toimub kinnisvaraturul portaalist KV.EE.

	Korterite üüripakkumiste keskmine arv ja selle muutus, tk
	09/2015	09/2016	Muutus, %
Haabersti	37	36	-3%
Kesklinn	364	302	-17%
Kristiine	49	36	-27%
Lasnamäe	78	65	-17%
Mustamäe	61	48	-21%
Nõmme	25	21	-16%
Pirita	23	17	-26%
P-Tallinn	79	81	3%
Vanalinn	68	60	-12%

Tallinn	793	667	-16%

Narva	34	34	0%
Pärnu	73	66	-10%
Tartu	452	343	-24%

Nordecon ja Maanteeamet sõlmisid lepingu esimeste 2+1 möödasõitude ehituseks Tallinn-Pärnu-Ikla maanteele

26.10.2016 Tõnu Toompark

AS Nordecon ja Maanteeamet sõlmisid lepingu Tallinn-Pärnu-Ikla maantee Ääsmäe-Kohatu lõigule 2+1 möödasõitude ehituseks. Tegemist on ühena esimestest teelõikudest Eestis, mis rajatakse 2+1 põhimõttel möödasõitudega. Tööde maksumus on 11,2 miljonit eurot, hinnale lisandub käibemaks.

„Kuigi sõiduohutuse seisukohalt on kõige turvalisem möödasõitu üldse mitte teha, on siiski paratamatu, et möödasõite tuleb ette. Eestis on palju räägitud, et meil ei ole võimalik ega mõistlik ehitada kõik suured maanteed 4realiseks. Optimaalne on rajada olulisematel teedel vähemalt 2+1 möödasõidud, mis tagavad parema sõidumugavuse ning kindlasti tõstavad ka ohutust,“ sõnas ASi Nordecon juhatuse liige Avo Ambur. „Nordecon ehitab Maanteeameti tellimusel Tallinn-Pärnu-Ikla maanteel 9 kilomeetri pikkuse lõigu ümber nii, et sellel hakkab olema 6 vaheldumisi paiknevat möödasõidulõiku pikkusega 900–1527 meetrit.“

Ligikaudu 9 kilomeetri pikkune Ääsmäe-Kohatu lõik (Tallinn-Pärnu Ikla maanteel kilomeetritel 28–37) rekonstrueeritakse 2+1 möödasõidualadega maanteeks koos tagasipöördekohtadega. Ehitatakse välja ka kohaliku liikluse lahendused. „Lisaks maantee rekonstrueerimistöödele ehitame ökodukti, lammutame olemasoleva Kernu silla ning rajame selle asemel uue,“ lisas Avo Ambur.

Nordecon teostab muu hulgas ühe tagasipöördekoha asukohamuutuse projekteerimistööd, katendiarvutused ja ökodukti tugevusarvutused. Lepingu raames pinnatakse ka ca 70 000 m2 kõrvalmaanteid. Tööde teostamise aeg on 13 kuud ehk tööd on valmis 2017. aasta novembri lõpuks.

Nordeconi kontsern (www.nordecon.com) hõlmab ettevõtteid, mis on keskendunud hoonete ja rajatiste ehitamise projektijuhtimisele ja peatöövõtule. Geograafiliselt tegutsevad kontserni ettevõtted Eestis, Ukrainas, Soomes ja Rootsis. Kontserni emaettevõte Nordecon AS on registreeritud ja asub Tallinnas, Eestis. Kontserni kuulub lisaks emaettevõttele üle 10 tütarettevõtte. Kontserni 2015. aasta konsolideeritud müügitulu oli 145,5 miljonit eurot. Nordeconi kontsern annab hetkel tööd ligi 700 inimesele. Alates 18.05.2006 on emaettevõtte aktsiad noteeritud NASDAQ OMX Tallinna Börsi põhinimekirjas.

Kuidas kujuneb korteri müügihind?

25.10.2016 Tõnu Toompark

Maaklerid puutuvad igapäevaselt kokku küsimusega, millise hinnaga kinnisvara müüa? Tõsiasi on, et müüja ja ostja soovid üldiselt ei kattu. Kuidas määrata õiglast hinda on keeruline, sest erinevates piirkondades on turusituatsioon erinev – näiteks Ida-Eestis võivad hinnad 50 km raadiuses erineda 8-10 korda.

Selle näiteks on Jõhvi ja Kohtla-Järve elamufond, kus kahe- või kolmetoalise korteri hind võib olla 4000-6000EUR. Seega on müüjatel keeruline mõista, kuidas kahetoaline korter Narvas, milles 7-8 aastat tagasi on tehtud korralik remont, ei ole väärt mitte 35 000, vaid ainult 28 000 eurot.

Hinna emotsionaalne ja ratsionaalne pool

Igal tehingul, eriti kui see on seotud elamispinna ostuga, on emotsionaalne ja ratsionaalne pool. Just emotsionaalne pool on see, mis seob meid objektiga ja muudab selle eriti kalliks, sest seal olete kogenud häid ja halbu aegu, mille eest te olete hoolitsenud ja armastanud, seda remontinud ja kaunistanud ning mida te nüüd olete sunnitud müüma. Maakler omakorda näeb selle objekti ratsionaalset poolt ning annab nõu ainult sellest seisukohast lähtuvalt, toetudes eelistele ja puudustele, samuti tegelikult toimunud tehingutele ja müügihindadele.

Müü eset mitte kodu

Üks kogenud kinnisvaramaakler, kes on töötanud aastakümneid ja pidanud sadu läbirääkimisi erinevate klientidega, andis kord hea nõuande: selleks, et määrata kindlaks tegelik hind, ei tohi müüja müüa mitte oma eluaset, mitte oma kodu, vaid korterit. Eset. Korterit kui asja. Asja, kus on seinad, põrand, lagi ja sisseehitatud köök. Asja, millel on teatud omadused, millel võivad olla puudused või eelised: põrand, trepikoja seisukord, seinte materjal, rõdu olemasolu, naabrid, kommunaalkulud, parkimiskoha olemasolu, piirkond. Müüja jaoks on oluline panna ennast ostja olukorda ja vaadata, mida ostja saab osta, kui tal on taskus või pangakontol antud väärtuses summa. See on väga tõhus analüüs: me hindame alati mitte ainult korteri seisukorda, asukohta, korrust ja üldist atraktiivsust, vaid vaatame ka nn konkureerivaid pakkumisi. Täpsemalt, mida inimene, kellele sobib ideaalselt just teie korter, teie sihtgrupp, saaks hetkel turult veel osta? Kui seate oma korteri hinnaks 55 000 eurot, siis kas seesama ostja saab sama 55 000 eest osta midagi paremat või natuke halvemat, kuid 50 000 euro eest? Ja kas hinnaerinevus kompenseerib miinused võrreldes antud korteriga?

Realistlikud ootused hinna suhtes

Alustasin artiklit sellest, et jagasin kliendid tinglikult kahte vastandlikku leeri: ostjad, kes soovivad osta korterit võimalikult madala hinnaga ja müüjad, kes soovivad müüa seda võimalikult kallilt. Paljudes piirkondades väljaspool Harjumaad ja Tartumaad kipub turg langema, pakkumine ületab oluliselt nõudlust ning sellistes piirkondades mängivad selles tinglikus vastasseisus otsustavat rolli ostjad. Tallinnas ja Tartus võib ette tulla seda, et nõudlus ületab pakkumise. Sel juhul on väike eelis müüjal.
Kui ei ole illusioone ja ebarealistlikke ootusi hinna suhtes, ei tule müüjatel aega raisata, ostja õnnestub leida kiiremini ja inimesed liiguvad oma plaanide elluviimisel edasi. Ülepaisutatud hindadega korterid, mis ei vasta ostja võimalustele, ripuvad kuulutustes pikka aega ja omanikud peavad maksma kommunaalmakseid, kuid potentsiaalsed ostjad isegi ei helista, eelistades konkureerivaid soodsamaid pakkumisi, mille puhul nad saavad sama raha eest rohkem. Seetõttu on parem pöörduda spetsialisti poole, kes aitab teil kindlaks määrata kinnisvara turuhinnale vastava hinna ja koostada tõhusa müügistrateegia. See säästab teie aega ja raha ning aitab mitte käest lasta ostjat, kes on valmis ostma täna.

Aleksandr Bogens

Narva piirkonna juht

Kinnisvarakool & koolitus: planeerimisseaduse ja ehitusseadustiku muudtaused

Pankade puhaskasum kasvas kolmandas kvartalis intressitulude toel

25.10.2016 Jana Kask

Majapidamised võtavad eluasemelaene ja autoliisinguid üha suuremas mahus
Ettevõtete ja majapidamiste hoiused suurenesid aastaga 8%
Peamiselt tänu intressitulude kasvule suurenes pankade puhaskasum kolmandas kvartalis 5%

Ettevõtete laenuaktiivsus püsis septembris üldjoontes eelmiste kuude tasemel. Septembris väljastasid pangad ettevõtetele 255 miljoni euro väärtuses pikaajalisi laene ja liisinguid, millest umbes veerand läks energeetikasektori ettevõtetele. Kinnisvara- ja ehitusvaldkonnas tegutsevad ettevõtted, kelle laenukohustused on viimase aasta jooksul kasvanud mahuliselt kõige rohkem, said septembris pikaajalisi laene varasemate kuudega võrreldes vähem. Kinnisvaraga seotud sektoritesse antud laenude ja liisingute jääk moodustab ettevõtetele antud laenu- ja liisingute kogumahust siiski märkimisväärse osa (36%).

Majapidamiste laenamine jätkas kolmandas kvartalis üsna hoogsat kasvu. Uusi eluasemelaene võeti viimasel kolmel kuul ligi 12% ning autoliisinguid 8% rohkem kui mullu samal ajal. Mõlemad kasvunäitajad peegeldavad peamiselt keskmise laenusumma suurenemist, kuivõrd sõlmitud laenu- ja liisingulepingute arv ei ole aastaga samavõrra kasvanud. Eluasemelaenude portfelli aastakasv kiirenes septembris 4,8%ni ning autoliisingute mahu aastakasv püsis kõrgel 16% tasemel.

Eesti ettevõtetele ja majapidamistele antud laenude ja liisingute kogumaht oli septembris aastatagusest 5,7% suurem. Kuu jooksul suurenes finantseerimisportfell 13 miljoni euro võrra 16,8 miljardi euroni. Viimase 12 kuu võrdluses oli see üsna tagasihoidlik kasv, mille põhjuseks oli ettevõtetele antud laenude jäägi vähenemine. Aastatagusega võrreldes oli ettevõtete laenu- ja liisinguportfelli maht endiselt üle 6% suurem.

Pankade laenukvaliteet püsib jätkuvalt hea. Üle 60 päeva maksetähtaega ületanud laenude maht oli septembris küll pisut suurem kui aasta alguses, kuid laenuportfelli kogumahu suhtes oli nende osakaal endiselt küllaltki väike (1,2%).

Laenuintressimäärad septembris praktiliselt ei muutunud. Uute väljastatud eluasemelaenude ja ettevõtetele antud pikaajaliste laenude keskmised intressimäärad olid vastavalt 2,4% ja 2,3%.

Hoiuste kasv püsib kiire. Eesti ettevõtted ja majapidamised hoiustasid septembri lõpus pankades 11,2 miljardit eurot, mida oli aastatagusest 8% rohkem. Kuu jooksul lisandus pangakontodele ligi 100 miljonit eurot, millest enamus tuli ettevõtetelt.

Pangad teenisid kolmandas kvartalis ligi 5% rohkem puhaskasumit kui mullu samal ajal. Kasumi kasvu peamiseks põhjuseks oli puhta intressitulu suurenemine, mida omakorda toetas laenuportfelli küllaltki kiire kasv ja kõrgema intressimarginaaliga laenude osakaalu jätkuv suurenemine. Puhaskasumit vähendas pankade halduskulude suhteliselt tugev kasv (8%) ning vähesel määral ka laenukahjude katteks tehtud allahindluste suurenemine. Varade suhtes puhaskasum ei muutunud, püsides 1,4% tasemel.

Jana Kask

Eesti Panga finantsstabiilsuse osakonna juhataja asetäitja

Ettevõtetele kuu jooksul väljastatud pikaajaliste laenude ja liisingute maht

Majapidamistele antud laenude ja liisingute aastakasv

Pankade puhaskasum ja laenukahjumite katteks tehtud allahindlused (neto)

ERE Grupp: soovitame ost uusi ühetoalisi kortereid veel enne ehituse algust

25.10.2016 Tõnu Toompark

Pealinn võib puutuda kokku väikeste korterite puudusega uusarendustes. ERE Grupi andmetel moodustab uusarenduste osa tänasel kinnisvaraturul umbes 30%, kuid ühetoalisi kortereid neist on kõigest 5-7%. ERE Grupi juhatuse esimehe Maksim Sorokini sõnul on paljud ostjad sunnitud seetõttu riskima ja ostma korterid veel enne ehituse algust.

ERE Grupi spetsialistid on veendunud, et ainus väljapääs defitsiidi olukorras on osta või broneerida väike korter juba projekteerimise staadiumil. „Sellisel juhul võib korter olla küll odavam, kuid on ka teatud riskid, kuna antud etapil on arendajal tihtipeale puudu ehitusluba,“ seletas Maksim Sorokin. Toome ära mõned soovitused, mis lubavad viia selliste tehingute riskid miinimumini.

Minge kinnistusraamatu kodulehele (kinnisturaamat.rik.ee) ja kontrollige, kas arendajale on väljastatud ehitusluba. Kui luba on olemas, siis võib julgelt sõlmida võlaõigusleping ja teha ettemaks 10-15% ulatuses eluruumi maksumusest. Ehitusloa olemasolu tavaliselt tähendab, et arendajal on olemas juriidilised ja rahanduslikud eeldused ehitustööde teostamiseks täies mahus. Sealjuures tuleb arvestada, et sellise lepingu lõpetamisel ettemaks ei tagastata.
Kui selgub, et ehitusluba arendajal ei ole, mängu tuleb arendaja maine. Vaadake, mitu projekti on ta edukalt realiseerinud ning mis projektid need olid. Suurtel arendajatel tekib harva probleeme uute projektide rahastamisega. Kuid igal juhul tuleb vältida võlaõiguslepingu sõlmimist, eelistades broneerimise eellepingut mõne tuhande euro suuruse ettemaksuga. Eesti Vabariigi seaduste järgi võib broneerimise eelleping olla lõpetatud iga hetk, kusjuures ettemaks tagastatakse täies mahus.
Kui kavatsete osta kinnisvaraobjekti nii varajases staadiumis, külastage kõigepealt teile sobiva arendaja kodulehte ja tehke teid huvitavate projektide eskiiside päringu. Selliselt suhtub arendaja teisse kui potentsiaalsesse klienti ning teie saate võimaluse valida, kuid enne võlaõiguslepingu sõlmimist ei ole ühelgi poolel siduvaid kohustusi.

Estonian Real Estate on asutatud 2005. aastal. Esialgselt tegeles ettevõte kinnisvaravahendusega, kuid alates 2010. aastast on ERE ettevõtete grupi tegevuse peamine suund kinnisvaraarendus ja investeerimistegevus.

Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvaramaakleri täiendkoolitus

Ober-Haus: Baltimaade hinnaindeks 09/2016

25.10.2016 Tõnu Toompark

Apartment prices in Vilnius increased by 0.5% to 1,399 EUR/sqm in September 2016. During a year apartment prices in Vilnius increased by 6.0% and since the last lowest price level in May 2010, apartment prices are higher by 21.2% (by 245 EUR/sqm). In January-September 2016, the number of apartment transactions in Vilnius (8,039 transactions) increased almost by 15% compared with January-September 2015.

In September 2016, apartment prices in Riga increased by 1.3% to the average price of 1,138 EUR/sqm. Over the past 12 months, the average apartment price has increased 8.0% (in August 2016, the annual increase of apartment prices was 6.8%). In total there were 7,070 apartment transactions in January-September 2016 in Riga, which is over 17% more than in the same period of 2015.

The average apartment price in Tallinn decreased by 2.6% to 1,685 EUR/sqm in September 2016. Over the past 12 months, the average apartment price has increased 7.8%. In total there were 6,645 apartment transactions in

Ober Haus Baltic apartment price index September 2016

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri ABC koolitus

Linn jagab nutika linnaosa projektis osalevatele ühistutele rekonstrueerimistoetust

25.10.2016 Tartu.ee

Nutika linnaosa projektiga ühinevad korteriühistud saavad linnalt taotleda rekonstrueerimistoetust, mille suurus on 102 eurot korterelamu suletud netopinna ruutmeetri kohta.

Rekonstrueerimistoetuse sihtgrupp on kesklinnas paiknevad hruštšovka-tüüpi korterelamud, mis asuvad enamikus Turu-Aleksandri ja Tiigi-Pepleri tänavate piirkonnas.
„Esimesed ühistud on tänaseks juba avalduse linnale esitanud ning alustavad peatselt rekonstrueerimistööde projekteerimisega. Tulenevalt sihtgrupi hoonete suurusest ning jagatavatest toetussummadest on linnal võimalik toetada ligikaudu kahekümne korterelamu rekonstrueerimist. Julgustan ühistuid toetuse saamise võimalustega tutvuma ja projektiga liituma, sest nii ulatuslikku välisraha kaasamise võimalust ei pruugi enam tulla,” rääkis SmartEnCity projektijuht Raimond Tamm.

SmartEnCity projektis on elamute liginullenergiahooneteks rekonstrueerimiseks ette nähtud kokku ligi 4 miljonit eurot.
Lisaks toetusele SmartEnCity projektist on korteriühistutel samaaegselt võimalik saada rekonstrueerimistoetust ka sihtasutuselt KredEx. Mõlemat toetust saab taotleda koos – ühistu esitab taotluse KredExi infosüsteemi kaudu.
Hoonete välisilme parandamiseks saavad ühistud taotleda ka 3000 euro suurust lisatoetust maja välisseinale või vahetusse ümbrusse kunstiteose loomiseks.

Taotlusi rekonstrueerimistoetuse saamiseks ootab linn kuni projekti raames kavandatud mahu (39 000 ruutmeetrit hoone suletud netopinda) täitumiseni. Rekonstrueerimistööd peavad projektis osalevatel ühistutel olema lõpetatud 2018. aasta lõpuks.

Alates 1. oktoobrist võtab linnavalitsus vastu ühistute avaldusi, mille laekumise alusel moodustatakse järjekord ühistutest, kes soovivad edaspidi rekonstrueerimiseks toetust taotleda. Avaldusele tuleb lisada korteriühistu üldkoosoleku otsus, tehnilise konsultandi ning projekteerijaga sõlmitud lepingud.

Tartu linn osaleb rahvusvahelises projektis SmartEnCity, mille käigus luuakse kesklinnas asuvast hruštšovkade piirkonnast tarkadel lahendustel toimiv ja energiasäästlik linnaosa. Lisaks hoonete renoveerimisele ning targa kodu rakendustele tulevad nutikasse linnaossa uuenduslikud lahendused tänavavalgustuses, taastuvenergia kasutamises ning elanike kaasamises ja teadlikkuse suurendamises. Rajatakse ka täiendavad elektriautode kiirlaadimispunktid ning elektriautode ja -jalgrataste rendipunktid.

SmartEnCity projekti rahastatakse Euroopa Liidu teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogrammist Horisont 2020. Projekt algas 2016. aasta veebruaris ning kestab kuni 2021. aasta juulini.

Koolitus “Kinnisvara ABC” toimub 08-10/11/2016

25.10.2016 Margot Toompark

Kinnisvarakoolis toimub 08-10/09/2016 koolitus “Kinnisvara ABC“. Koolitust viivad läbi meie parimad lektorid Tõnu Toompark, Evi Hindpere ja Marko Sula.

Koolituse Kinnisvara ABC eesmärk on anda osalejatele baasteadmised ja ülevaate kinnisvara valdkonnast ning tutvustada osalejatele õigusakte, mis reguleerivad kinnisvaraga tehtavaid tehinguid.

Koolitusel osaleja teab, mis toimub kinnisvaraturul ja millised on turu trendid. Oskab vahet teha erinevatel kinnisvarateenustel ja tunneb kinnisvaraarenduse põhimõtteid ning orienteerub ehitamise-ja planeerimise põhimõistetes.

Kinnisvara ABC koolitus toimub kolmel õppepäeval (kokku 18 akadeemilist tundi).

Lisateave ja registreerumine

Registreeru koolitusele: +372 525 6655, kool@kinnisvarakool.ee või kodulehel.

Margot Toompark
Kinnisvarakool OÜ
Koolituste müük ja korraldus
+372 525 6655
kool@kinnisvarakool.ee
www.kinnisvarakool.ee

Statistika: Korteriturul kasvavad nii tehingute arv, käive kui keskmine hind

25.10.2016 Tõnu Toompark

Eesti korteriomanditehingute arv oli 2016 III kvartalis maa-ameti andmetel 5539. Tehingute arv jätkab juba kaks aastat kestvat tõusu. Aastataguse ajaga võrreldes tehti tänavu III kvartalis 6,0% rohkem korteritehinguid.

Tehingute arvu kõrval jätkavad tõusukursil nii korteritehingute käive kui keskmine hind. 2016 III kvartalis oli korteritehingute käive 340 miljonit eurot. Korteritehingute käive kasvas aastaga märgatava 17,4%. Tehingute käibe kasvu taga on peamiselt Tallinn ja Harjumaa, kus uute korteritega tehakseüha enam ja enam tehinguid.

See on kasvatanud Harjumaa korteritehingute käibe 258 miljoni euroni, mis moodustab 75% kogu Eesti korteritehingute rahalisest käibest.

Mõõdukamas tempos tõusis korteritehingute keskmine hind. Keskmine korteritehingu hind oli 2016 III kvartalis 1086 €/m² ehk eelmise aasta näitajast 8,1% enam.

Kõigi graafikute vaatamiseks kliki siin: KINNISVARATURG GRAAFIKUTES!

Soovid nõustamist siin kommentaaris toodud või muudel kinnisvaravaldkonna teemadel? Kontakteeru palun +372 525 9703 või tonu@adaur.ee (Tõnu Toompark).

Tõnu Toompark on Adaur Grupp OÜ ja Kinnisvarakool OÜ juhatuse liige ning Eesti Kinnisvarafirmade Liidu (EKFL) ja Eesti Omanike Keskliidu juhatuse liige.

Kinnisvarakool & koolitus: praktilise klienditeeninduse ABC

KredEx hakkab väljastama toetust väikeelamute rekonstrueerimiseks

24.10.2016 Tõnu Toompark

Alates 14. novembrist on KredExilt võimalik taotleda väikeelamute energiatõhususe suurendamiseks mõeldud rekonstrueerimistoetust. Tänavu on selleks riigieelarvest eraldatud 1,35 mln eurot. Toetus võimaldab katta kuni 30% rekonstrueerimistööde kogumaksumusest, maksimaalne toetussumma on 15 000 eurot.

Väikeelamud moodustavad 1/3 Eesti elamufondist. Eesti keskmine energiatarbimine elamutes ruutmeetri kohta on võrreldes teiste EL liikmesriikidega kõrgem ning selle põhjuseks ei ole vaid külm kliima. Vanemad väikeelamud on seisukorras, kus nende rekonstrueerimine on möödapääsmatu, seda nii pikaajalise säilimise kui ka energiasäästlikkuse seisukohast. Väikeelamute rekonstrueerimistoetuse eesmärgiks on aidata kaasa väikeelamute energiatõhususe suurendamisele, et vähendada energiatarbimist.

Ettevõtlusminister Liisa Oviiri hinnangul võimaldaks energia säästvam kasutus arvestatavat rahalist kokkuhoidu ning aitaks samas kaasa ka keskkonnaressursside säästvale kasutamisele. „Hoonete rekonstrueerimise toetamisega saab riik kaasa aidata elamufondi jätkusuutlikkuse ja energiatõhususe kasvule. Oluline on, et panustatakse taastuvenergiaallikate kasutuselevõttu ning energiatõhususse, mis tervikuna annab ka parema tulemuse tervisliku elukeskkonna loomisel,“ ütles minister.

KredExi eluaseme ja energiatõhususe divisjoni juhi Triin Reinsalu sõnul tasub ka oma eramaja rekonstrueerides mõelda hoonele kui tervikule. „Oluline osa väikeelamutest on ehitatud 1950-1960ndatel aastatel ning arvestades tollaseid projekteerimisnorme, on rekonstrueerimistööde läbiviimine vajalik tänapäevaste elamistingimuste ja mõistliku energiakasutuse saavutamiseks. Oluline osa korrastatud hoonest on ka hea sisekliima, mis mõjutab otseselt meie tervist. Seega tasub oma väikeelamu võimalikult terviklikult rekonstrueerida ning kasutades toetust, tasub investeering end ka kiiremini ära,“ tõdes Reinsalu.

Toetatakse maja igakülgset soojustamist, küttesüsteemide uuendamist, lisaks taastuvenergiaallikaid kasutavate seadmete soetamist ja kasutuselevõttu ning muid töid, mis aitavad kaasa energiatarbe vähenemisele.

Analoogset toetust jagati KredExi kaudu ka 2012. aastal, mil sai toetust 212 väikeelamut. Tollal oli keskmine rekonstrueerimise maksumus 40 000€ ning keskmine toetuse väljamakse 13 400€.

Riigi eelarvestrateegia 2017-2020 kohaselt kavandatakse nimetatud perioodil rahastada väikeelamute energiatõhususe suurendamise toetust kogumahus 6,91 mln eurot. 2016. aastal on selleks eraldatud 1,35 mln eurot.