Kinnisvarakool: Planeerimis-ehitusvaldkonna spetsialisti täiendõppeprogramm
Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaraarenduse praktikum – ideest teostuseni
Kinnisvarakool: ChatGTP ja tehisintellekti koolitus kinnisvaramaakleritele
Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri stardiprogramm
 

Какую квартиру купить студенту?

SEB PankСтуденту, поступившему в высшее учебное заведение, предстоит позаботиться о многом, в том числе и о жилье. Выбор может стоять между родительским домом, общежитием или съемной квартирой, а в некоторых случаях семья решает купить студенту квартиру на время учебы. Ниже мы расскажем о том, что необходимо при этом учитывать.

Маклер из бюро недвижимости Uus Maa Кристина Леэр советует в первую очередь определиться с финансовыми возможностями семьи. После этого маклер сможет предложить подходящие варианты.

«Подумайте, хотите ли вы купить квартиру побольше и сдать другие комнаты, чтобы сразу получать прибыль с аренды, или приобрести одно- или двухкомнатную квартиру, чтобы ребенок в будущем сам решил, что с ней делать», – объяснила Леэр. Если есть возможность, она рекомендует купить квартиру, а не снимать: «Аренда сейчас довольно дорогая, при этом покупка квартиры – это инвестиция в недвижимость: родителям – дополнительная инвестиция к пенсии, молодежи – хоть дополнительный залог, если потом захочется приобрести жилье побольше».

Главный фактор – цена

По словам Кристины Леэр, при покупке квартиры студенту главным фактором является цена. «Чаще всего квартиру студенту покупают его родители, которые следят за тем, чтобы она была ликвидна и через пять-десять лет и не выходила за рамки их бюджета. Это инвестиция, поэтому оценивается качество и ценность недвижимости в долгосрочной перспективе».

Другой важный аспект – это перспектива, то есть то, что планируется делать с квартирой потом: останется ли студент жить в ней, сдадут ли ее в аренду или продадут. На всем прочем – местоположении, дополнительных возможностях и т. д. – поначалу можно сэкономить. «Студенты очень активны, им важно, чтобы в первую очередь рядом с квартирой была хорошая инфраструктура. Например, в Тарту многие студенты живут в Аннелинне, но все учебные здания находятся по другую сторону реки, – сказала Леэр. – Так что местоположение точно не первостепенно».

Получение жилищного кредита

По словам менеджера по продуктам развития бизнеса SEB Эвелин Таммеару, при выдаче кредита SEB исходит из принципа ответственного кредитования, тщательно анализируя доходы и обязательства ходатая и его семьи. «При получении кредита в банке важно, чтобы у клиента имелся стабильный доход, достаточное самофинансирование, а также чтобы обязательства не были слишком большими по отношению к его доходам.

Желательно, чтобы финансовые обязательства составляли менее 30-40 процентов нетто-дохода ходатая. Поскольку доходы и финансовые обязательства у всех разные, каждое ходатайство рассматривается отдельно. Студенты зачастую недостаточно платежеспособны, чтобы взять кредит, и в большинстве случаев его оформляют родители», – добавила Таммеару. Если родители приобретают квартиру своему ребенку, стоит учитывать следующие аспекты:

  • Если жилищный кредит берется в целях инвестиции, банк предполагает большее самофинансирование. Так, если при обычной покупке жилья (для себя) самофинансирование должно быть не менее 20 процентов от покупной стоимости объекта, то в случае недвижимости, покупаемой в качестве инвестиции, оно должно достигать 40 процентов. «Если у клиента есть одно жилье, то обычно банк рассматривает следующую покупаемую недвижимость как инвестицию», – объяснила Таммеару. Она советует обязательно переспросить в банке, какое самофинансирование требуется в каждом конкретном случае.
  • Если квартира покупается студенту на время учебы и через три года/пять лет ее планируется сдавать, на это необходимо согласие банка. «Чтобы сдавать в аренду купленный в кредит объект, следует получить согласие банка, потому что он представляет собой имущество, заложенное банку. Арендаторы, возможно, будут заботиться о квартире не так хорошо, как владелец, поэтому состояние выступающей в роли залога недвижимости может ухудшиться. А это снижает стоимость залогового имущества», – объяснила Таммеару.

Туули Эльстрок

журналист

Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvara müügikoolitus

Kesklinna kortermajad saavad turvalisustoetust

TallinnTallinna Kesklinna korteriühistud ja -ühisused või majaomanikud saavad projekti „Turvaline kodu“ raames taotleda toetust, et muuta hoovid turvalisemaks.

Toetust antakse kortermajade välisustele või väravatele snepper-, taba- ja fonoluku, kaitseriivi vms paigaldamiseks, samuti õue välisvalgustuse, tehniliste valveseadmete, sensorite või infrapunakiirgurite abil töötavate välisvalgustite paigaldamiseks. Toetust võib kasutada ka ohtlike hoovielementide nagu vanad mänguvahendid, pesukuivatuspuud jms eemaldamiseks; hoovi liikluskorraldusvahendite, ohutähiste ja turvapiirete paigaldamiseks või grafiti puhastamiseks.

Toetust antakse kuni 30% projekti maksumusest. Maksimaalne toetus ühe taotleja kohta on kuni 400 eurot.

Taotlus tuleb esitada hiljemalt 30. septembriks aadressile Nunne 18, 15058 Tallinn. Kontaktisik on Kesklinna valitsuse linnakeskkonna osakonna vanemspetsialist Henri Jürlau, tel 645 7212, henri.jyrlau@tallinnlv.ee. Taotlused võib esitada ka digitaalselt allkirjastatuna eelviidatud e-aadressile.

Taotluse peab allkirjastama korteriühistu juhatuse esimees (või volitatud isik) või korteriühisuse poolt määratud valitseja (või volitatud isik) või majaomanik. Projekt tuleb esitada koos asukohaskeemi ja seletuskirjaga, lisades fotod hetkeolukorrast objektil. Esitama peab vähemalt kolm hinnapakkumist kavandatava töö kohta.

Toetuse väljamaksmiseks tuleb toetuse saajal esitada hiljemalt 15. novembriks linnaosa valitsusele projekti kuluaruanne, fotod tehtud töödest ja tööde ülevaatamise akt.

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark

Center Kinnisvara kuuülevaade 08-2016

Center KinnisvaraLoe, millised muutused toimusid Tallinna korteriturul augustikuus:

Center Kinnisvara kuuulevaade august 2016


Center Kinnisvara koostab iga kuu esimeses pooles ülevaate Tallinna korteriturul toimuvast.

Statistilised andmed pärinevad Maa-ameti kinnisvaratehingute andmebaasist.

Kinnisvarakool: Kasutusluba ja selle taotlemine

Kinnisvaraekspert: Tallinna kesklinna aktiivsus üllatas

Center KinnisvaraAugust oli Tallinna korteriturul väga aktiivne kuu ning tehingute arv kasvas võrreldes juuliga 13%. Suurimaks üllatuseks võib lugeda Kesklinna tehingute arvu enam kui kolmandikulist hüpet, selgub Center Kinnisvara Tallinna korterituru värskest kuuülevaatest.

„Augustikuu tehingute arvu kasv ei tulnud üllatusena, küll aga selle kasvu suurus. Kokkuvõttes on Tallinna korteriturg oma mahult üsna tilluke ning teinekord võib üks uusarendus üldpilti päris palju mõjutada. 13% kasv on siiski nii suur, et paari maja „arvele“ seda kirjutada ei saa, pigem on majanduse üldine seis jälle muutunud inimeste jaoks grammikese soodsamaks.

Teine põhjus on, et müüjate hinnaootused on viimasel ajal muutunud ka realistlikumaks, mis kiirendab müügiprotsessi ja suurendab tehingute arvu. Realistlikumad hinnaootused, usk jätkuvasse kasvõi väiksesse majanduskasvu ja püsiv palgakasv on selline kombinatsioon, mis võib paljude jaoks just praegu kodu soetamise taas aktuaalseks muuta,“ selgitas Center Kinnisvara tegevjuht Christian Ayrer.

„Eriti paistab silma Kesklinna piirkonna tehingute selline kasv. Juba päris pikka aega oli kesklinn pigem langustrendis – hinnad olid kõrgel ning tehingute arv tõmbus koomale. Ostja jaoks olid hindades liiga palju õhku. Nüüd on ilmselt kiire palgakasv hindadele jälle järgi jõudma hakanud,“ ütles Ayrer.

Tänavu augustis tehti Tallinnas kokku 816 korteritehingut. Seda on oluliselt rohkem, kui juulis (725) ning ka möödunud aasta augustis (728). Korterite keskmine ruutmeetrihind oli pärast eelmise kuu hüpet küll väikeses languses (-1%), kuid tulenevalt suurest tehingute arvust kasvas ka korteritehingute kogumaht oluliselt 74,1 mln euroni.

Vaadates tehingute mahu muutust linnaosade kaupa, hakkab silma, et suur tehingute koguarvu tõus ei ole jagunenud ühtlaselt linnaosade vahel, vaid mõnes linnaosas on toimunud ka tehingute arvu langus. Eeskätt väärib märkimist Põhja-Tallinna ja Kristiine tehingute arvu langus.

Kuuülevaates on välja toodud ka viimase poolaasta hinnadünaamika linnaosade kaupa. Selgub, et juulikuine hinnatõus Kesklinna piirkonnas on taas asendunud langusega ning kuue kuu kokkuvõttes on Kesklinna korterid kaotanud 4% oma väärtusest. Poolaasta võrdluses on Kesklinna kõrval langenud vaid Mustamäe keskmine ruutmeetrihind. Haaberstis on hind püsinud kokkuvõttes sisuliselt muutumatuna. Kristiine, Põhja-Tallinna ja Pirita korterihinnad on poolaastaga oluliselt kasvanud.

Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvara müügikoolitus

Tallinnasse Pelguranda kerkib kõrgelamu

Madala 16 korterelamuPõhja-Tallinnasse Pelguranna asumisse aadressile Madala 16 kerkib 2017. aasta lõpuks sihvakas 14 korruseline elamu, millest saab piirkonna moodne maamärk.

„Olemuselt on hoone näol tegemist suurpaneelidest tornelamuga, kuid võrreldes eelkäijatega on korterite planeerimine olnud paindlikum,“ kommenteeris korterite müügiga tegelev Uus Maa Kinnisvarabüroo maakler Sergei Zahharov „Kui traditsioonilises korterelamus on kõigi korruste korterid identsed püstakute kaupa, siis Madala 16 lahendus loob võimaluse paigutada erinevate suurustega kortereid hoone vertikaalteljele teineteisest sõltumatuna. Sedasi saab paigutada väiksemad korterid madalamatele korrustele ja suuremaid, vanalinna vaatega korterid kõrgematele korrustele. Samuti võimaldab selline lahendus liita väiksemaid kortereid üheks suuremaks.“

Sihvakasse, 45 meetrit kõrgesse ja 14-korruselisse elamusse tuleb 88 ühe- kuni neljatoalist korterit. Hoone sokli- ja esimesele korrusele on planeeritud panipaigad kõikide korterite tarbeks. Parkimiskohti rajatakse 109.

Madala 16 arendaja on tuntud ettevõtja Endel Siff, korterite müüki korraldab Uus Maa Kinnisvarabüroo. Korterelamu ehitustööd ning ümbritseva keskkonna korrastamise tähtajaks on 2017. aasta lõpp.

Pelguranna on arenev asum Põhja-Tallinnas Kopli lahe ääres. Tänu kesklinna lähedusele, Stroomi rannale ja värskele mereõhule on piirkonnast saanud üha populaarsem elukoht, mille elanikud näevad ka ise palju vaeva oma elukeskkonna parandamisel. Ehitatud on hulk kaubandus- ja teenindusettevõtteid, korrastatud haljasalasid ja ning rajatud mänguväljakuid.

Vaata lisaks http://madala16.uusmaa.ee/

Kinnisvarakool & koolitus: praktilise klienditeeninduse ABC

Vabade ametikohtade arv ületas II kvartalis 9000 piiri

StatistikaametEesti ettevõtetes, asutustes ja organisatsioonides oli 2016. aasta II kvartalis ligi 9500 vaba ametikohta, teatab Statistikaamet. Viimati ületas vabade ametikohtade arv 9000 piiri 2008. aastal. Vabade ametikohtade arv suurenes eelmise kvartaliga võrreldes 15% ja 2015. aasta II kvartaliga võrreldes 13%.

Vabade ametikohtade määr ehk vabade ametikohtade osatähtsus ametikohtade koguarvus oli 2016. aasta II kvartalis 1,7%, mis oli 0,2 protsendipunkti suurem kui eelmises kvartalis ja 2015. aasta II kvartalis.

Kõige kõrgem vabade ametikohtade määr oli majutuses ja toitlustuses (3,7%), haldus- ja abitegevustes (3,5%) ning info ja side tegevusalal (3,3%), kõige madalam põllumajanduses (0,3%), veevarustusega tegelevatel aladel (0,7%), ehituses (0,8%) ja kinnisvaraalases tegevuses (0,8%).

Ametikohtade koguarv ja vabade ametikohtade arv oli jätkuvalt kõige suurem töötlevas tööstuses ning hulgi- ja jaekaubanduses. Võrreldes 2015. aasta II kvartaliga kasvas vabade ametikohtade arv enim kinnisvaraalases tegevuses, majutuses ja toitlustuses ning elektrienergia tegevusalal. Enim vähenes aastaga vabade ametikohtade arv põllumajanduses, mäetööstuses ja muudes teenindavates tegevustes.

Piirkondlikult asusid vabadest ametikohtadest 70% Harju maakonnas (sh Tallinn), järgnesid Tartu maakond (9%) ja Ida-Viru maakond (5%). Vabade ametikohtade määr oli jätkuvalt kõige kõrgem Harju maakonnas (2,1%) ning madalaim Viljandi (0,7%), Hiiu (0,8%) ja Rapla maakonnas (0,8%).

Vabadest ametikohtadest ligi 7200 ehk 76% olid erasektoris ning ligi 2300 ehk 24% avalikus sektoris. Vabade ametikohtade määr oli 2016. aasta II kvartalis kõrgeim välismaa eraõiguslikele isikutele kuuluvates asutustes (2,5%) ja riigile kuuluvates asutustes (2,1%) ning madalaim Eesti eraõiguslikele isikutele kuuluvates asutustes (1,5%) ning kohalikes omavalitsustes (1,1%).

Vabade ametikohtade määr tegevusalati

Tööjõu liikumist iseloomustav tööjõu käive (tööle võetud ja lahkunud töötajate arv kokku) oli 2016. aasta I kvartalis ligi 73 000, mis oli eelmise kvartaliga võrreldes 8% ning 2015. aasta I kvartaliga võrreldes 19% suurem. Võrreldes 2015. aasta I kvartaliga kasvas tööjõu käive kõige enam mäetööstuses, veevarustuse tegevusalal, põllumajanduses, metsanduses ja kalanduses ning info ja side tegevusalal.

Hinnangud põhinevad uuringul „Vabad ametikohad ja tööjõu liikumine“, mida Statistikaamet korraldab alates 2005. aastast. 2016. aastal on valimis 12 603 ettevõtet, asutust ja organisatsiooni ning valikuliselt uuritavate üksuste andmed laiendatakse üldkogumi valikuliselt uuritavale osale igas kihis eraldi. Alates 2016. aasta II kvartalist kasutab Statistikaamet uuringu küsimustike eeltäitmiseks Maksu- ja Tolliameti töötamise registri andmeid.

Vabade ametikohtade arv on kõik kvartali teise kuu 15. kuupäeval olevad vabad ametikohad, s.o vastloodud, vaba või töötaja lahkumise tagajärjel vabaks saav tasustatav ametikoht, millele tööandja otsib aktiivselt sobivat kandidaati väljastpoolt ettevõtet, asutust või organisatsiooni.

Kinnisvarakool: Üürikoolitus

Majandus kasvas II kvartalis

StatistikaametTäpsustatud andmetel suurenes Eesti sisemajanduse koguprodukt (SKP) 2016. aasta II kvartalis võrreldes eelmise aasta II kvartaliga 0,8%, teatab Statistikaamet.

II kvartalis oli SKP jooksevhindades 5,3 miljardit eurot. Sesoonselt ja tööpäevade arvuga korrigeeritud SKP suurenes II kvartalis eelmise kvartaliga võrreldes 0,5% ja 2015. aasta II kvartaliga võrreldes 0,6%.

Täpsustatud andmetel olid 2016. aasta II kvartalis Eesti majanduse suurimad pidurdajad energeetika, mäetööstuse ning kinnisvaraalase tegevuse tegevusalad. Energeetika tegevusalal kahanes kõikide energialiikide tootmine. Mäetööstuse tegevusala lisandväärtus langes põhiliselt põlevkivi kaevandamise vähenemise tõttu. Kinnisvaraalane tegevus jooksevhindades küll kasvas, aga hinnakasvu tõttu tegevusala lisandväärtus püsivhindades vähenes.

SKP kasvu panustas 2016. aasta II kvartalis enim info ja side tegevusala, mille lisandväärtus suurenes tänu programmeerimis- ja infotegevuste lisandväärtuse kiirele kasvule. Suure panuse SKP kasvu andsid veel põllumajandus, metsamajandus ja kalapüük ning kaubandus. Kaubanduses kasvas enim jaekaubanduses loodud lisandväärtus, samuti suurenes hulgikaubanduse lisandväärtus.

Eesti majanduse suurima tegevusala, töötleva tööstuse lisandväärtus mõjutas SKP-d positiivselt. II kvartalis suurenesid enam kui pooled töötleva tööstuse tegevusalad. Neist suurimad kasvajad olid elektriseadmete, tekstiili- ja rõivatootmine, samas vähenes oluliselt metall-, elektroonika- ning mineraalsete toodete tootmine.

Kaupade ja teenuste eksport suurenes reaalarvestuses 4,1% peamiselt elektroonikatoodete, elektriseadmete ning puidu ja puittoodete väljaveo kasvu toel. Koguimport kasvas võrreldes eelmise aasta II kvartaliga hinnamõjusid arvesse võttes 8,8%, mis on viimase 14 kvartali suurim kasv. Kaupade ja teenuste importi suurendas enim elektroonikatoodete, mootorsõidukite ja metallide sisseveo kasv.

Netoekspordi osatähtsus SKP-s moodustas 2016. aasta II kvartalis 3,8%.

SKP kasvas aeglasemalt kui hõivatute ja töötatud tundide arv (vastavalt 2,0% ja 2,9%), seega vähenes kogumajanduse tootlikkus nii hõivatu kui ka tunni kohta. Töötaja kohta makstud hüvitised kasvasid tootlikkusest kiiremini ning tööjõu ühikukulu suurenes eelmise aasta II kvartaliga võrreldes 6,4%.

Sisemajanduse nõudlus tugevnes. Reaalarvestuses suurenesid sisenõudluse kõik komponendid peale valitsemissektori lõpptarbimiskulutuste. Elanike lõpptarbimiskulutused suurenesid 3,0%. Enim kasvasid elanike kulutused transpordile, toidukaupadele ja vabale ajale.

Kapitali kogumahutus põhivarasse kasvas 2016. aasta II kvartalis peale langust eelnevas 8 kvartalis hinnamõjusid arvesse võttes 5,4%. Enim suurenesid kodumajapidamiste investeeringud eluruumidesse, samuti mittefinantsettevõtete kapitali kogumahutus põhivarasse – hoonetesse ja rajatistesse ning masinatesse ja seadmetesse. Samal ajal valitsemissektori kapitali kogumahutus põhivarasse vähenes.

Tegevusala panus SKP kasvu

Statistikaamet revideeris iga-aastase tavapärase revisjoni käigus aastate 2012–2015 rahvamajanduse näitajaid pakkumise ja kasutamise tabelite ning ettevõtete aastaaruannete põhjal. Samuti avaldati 2016. aasta I kvartali uuendatud andmed. Lisaks eelpooltoodule muudeti 2010. aasta näitajad.

2016. aastal tehtud rahvamajanduse arvepidamise revisjoni ja selle mõju kohta loe täpsemalt siit SKP revisjon 2016

Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvara müügikoolitus

Swedank flash comment Estonia – Long-awaited investment growth is starting to take off

SwedbankStatistics Estonia revised second-quarter annual GDP growth 0.2 percentage points up to 0.8%. Regular revision of last four years was also published and led to changes in real growth rates of previous years. 2012-2014 GDP growth was revised down 0.9 to 0.1 percentage points whereas last year’s GDP growth was revised up by 0.4 percentage points to 1.4%.

Private consumption still contributed the most to GDP growth in the second quarter, although at a decelerating pace. Investments, which have had a negative influence on growth for the past two years, have started to improve. The recovery originates from private households, who invest into dwellings, as well as non-financial enterprises. The growth of non-financial enterprises’ investments has accelerated from 0.7% in the first to 5.5% in the second quarter. Compared to the second quarter of 2015, non-financial enterprises’ investments into transportation equipment have doubled. On the other hand, investments into machinery and equipment, the key to future growth, are still lagging.

Export and import growth of goods and services gained momentum in the second quarter. The growth of these has been very broad based with goods and services having almost equal growth rates. Import growth exceeded export growth and therefore the negative contribution from net exports to GDP increased.

ITC and agriculture sector had the largest positive and energy production the largest negative contribution to GDP growth in the second quarter of 2016. It is noticeable that the value added of transportation and storage activities has started to increase after being in a decline for three years. Also the value added in manufacturing sector has started to grow. As manufacturing sector makes up the largest piece of value added in the Estonian economy, it is assuring that the growth there is broad-based and more than half of the economic activities of manufacturing had positive growth rates.

According to our estimates, investments will continue to support GDP growth while the influence of private consumption will decrease. We expect the economy to grow 1.5% this year and 2.5% in 2017 due to increasing support from investments and export.

Contributions-to-GDP-growth

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark

Riik suunab lokaalsetesse küttelahendustesse 7 miljonit eurot

KIK / Keskkonnainvesteeringute KeskusMajandus- ja taristuminister Kristen Michal saatis kooskõlastusele eelnõu, millega riik toetab ebaefektiivse kaugkütte asendamist lokaalsete kütteseadmetega 7 miljoni euroga. Tegevusi rahastatakse Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondist ning toetusi hakkab jagama KIK. Toetust saavad need tegevused, millele viitab kohalik soojusmajanduse arengukava ning kui olemasolev kaugküttesüsteem pole jätkusuutlik.

„Täna on Eestis piirkondi, kus elanikud on ühendatud niivõrd ebaefektiivse kaugküttevõrguga, mida ei ole enam otstarbekas renoveerida,“ ütles minister Michal. „Määruse rakendumisel saab toetust hoone küttesüsteemi renoveerimiseks, mille tulemusena paigaldatakse hoonele lokaalne katel ja eraldatakse kaugküttevõrgust,“ lisas ta.

Üldjuhul toimuks majades üleminek taastuvenergiat kasutavatele kateldele, mis hakkavad kasutama pigem kodumaiseid kütuseid nagu puiduhake ja puidupellet, mis on vedelkütustega võrreldes stabiilsema turuhinnaga. Samuti võib kasutada lahendustena soojuspumpade paigaldamist. Juhul, kui hoones on juba gaasivõrk, võib olla majanduslikult mõistlik hakata hoonet kütma gaasiga.

Toetust saavad küsida kohalikud omavalitsused, soojusettevõtjad, hoonete omanikud või mittetulundusühingud olemasolevale hoonele lokaalse kütte ehitamiseks. Renoveerimistööd peavad olema kooskõlas kohaliku omavalitsuse kinnitatud kehtiva soojusmajanduse arengukavaga. Potentsiaalis on sihtgrupiks just väikesed piirkonnad, kus on ajalooliselt kõrge soojuse hind.

Toetust saab küsida soojuse tootmise seadme ostuks, vanade kaugküttetorustike ja katelde likvideerimiseks ning uue katla ja hoone soojussõlme vahelise ühenduse ehitamiseks. Toetuse minimaalne summa kortermajade kohta on 2000 ja maksimaalne 100 000 eurot.

Riigilt on võimalik saada täna toetust ka kaugkütte soojustorustiku ning katelde renoveerimiseks, juhul kui kaugküttega jätkamine on otstarbekas. Täpsemat informatsiooni saab KIK kodulehelt

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvara hindamise ABC

Tarbijahinnaindeks augustis tõusis

StatistikaametTarbijahinnaindeksi muutus oli 2016. aasta augustis võrreldes juuliga 0,1% ja võrreldes eelmise aasta augustiga 0,3%, teatab Statistikaamet.

Kaubad olid 2015. aasta augustiga võrreldes 1,0% kallimad ja teenused 0,9% odavamad. Kaupade ja teenuste administratiivselt reguleeritavad hinnad on eelmise aasta augustiga võrreldes tõusnud 0,7% ja mittereguleeritavad hinnad 0,3%.

2015. aasta augustiga võrreldes mõjutas tarbijahinnaindeksit enim nii alkohoolsete jookide kui ka tubaka 7,8% kallinemine, mille peamiseks põhjuseks on uute aktsiisimäärade rakendumine käesoleval aastal. Suurem mõju indeksile oli veel elektri, soojusenergia ja kütte 5,2% odavnemisel, millest kolm neljandikku andis 9,5% odavnenud soojusenergia. Aastataguse ajaga võrreldes oli diislikütus 3,2% kallim ja bensiin 5,4% odavam. Eelmise aasta augustiga võrreldes on toidukaupadest enim odavnenud väherasvane piim (12%) ja täispiim (9%) ning kallinenud töödeldud puuvili (27%) ja suhkur (24%).

Juuliga võrreldes oli augustis tarbijahinnaindeksi suurimaks mõjutajaks toidu 1,4% odavnemine, mille põhjustas köögivilja 12% ja puuvilja 6% sesoonne hinnalangus. Suuremat mõju indeksile avaldas veel rõivaste ja jalatsite laialdaste soodusmüükide lõppemine ning tubakatoodete 4,8% hinnatõus.

Ühe väikese erandiga (mai 2015, +0,1%) oli tarbijahinnaindeksi 12 kuu muutus negatiivne 2014. aasta juunist kuni 2016. aasta juulini.

Tarbijahinnaindeksi muutus kaubagrupiti, august 2016
Kaubagrupp August 2015 – august 2016, % Juuli 2016 – august 2016, %
KOKKU 0,3 0,1
Toit ja mittealkohoolsed joogid 0,5 -1,4
Alkohoolsed joogid ja tubakas 7,8 0,5
Riietus ja jalatsid 5,3 4,3
Eluase -2,4 0,1
Majapidamine 0,7 0,6
Tervishoid 1,7 -0,1
Transport -3,6 -0,1
Side -1,5 -0,2
Vaba aeg 1,1 0,7
Haridus ja lasteasutused -13,8 0,0
Söömine väljaspool kodu, majutus 3,7 -0,1
Mitmesugused kaubad ja teenused 3,0 0,8
Kinnisvarakool: Kohaliku omavalitsuse õigused

Augustis lõppes enam kui kaks aastat kestnud hinnalangus

  • Eesti PankDeflatsioonist väljumisele aitasid kaasa aktsiisitõusud
  • Viimastel kuudel on toiduained kiiremini kallinenud
  • Teisel poolaastal jätkub mõõdukas hinnatõus

Augustis tõusid tarbijahinnad aasta varasema ajaga võrreldes 0,3%. Hinnad tõusid esimest korda peale enam kui kaks aastat väldanud langusperioodi. Selle taga olid peamiselt aasta alguses jõustunud kõrgemad aktsiisimäärad ja energia hindade ulatusliku odavnemise mõju taandumine. Eesti ühtlustatud tarbijahinnaindeksi kasv oli juulis 0,8%, euroala vastav näitaja oli samal ajal 0,2%. Euroala keskmisest kiirema hinnakasvu põhjuseks on peamiselt olnud siinsed aktsiisitõusud.

Inflatsiooni struktuuris on viimastel kuudel toimunud oluline muutus: hinnakasvu on asunud vedama toiduainete kallinemine, aga samal ajal on alusinflatsioon (tööstuskaupade ja teenuste hinnamuutus) teenuste hinnakasvu aeglustumise tõttu raugenud. Augustis ulatus toiduainete aastane hinnakasv 2,3%ni, kuigi põllumajandustoormete hinnad on Euroopa ühisturul ikka veel madalseisus. Toiduainete kallinemise taga oli alkoholi- ja tubakaaktsiisi tõus, mille kogumõju tarbijahinnaindeksi kasvule ulatus 0,6 protsendipunktini. Töödeldud toiduainetest on endiselt odavnenud piim ja piimatooted. Augustis odavnesid kuises võrdluses ka puu- ja köögiviljad, mille hinnakasv oli juulis väga kiire.

Tarbijahinnaindeksi (THI) ja ülejäänud euroala riikidega võrreldava ühtlustatud tarbijahinnaindeksi (ÜTHI) erinevus kasvas 2016. aasta juulis rekordilise 0,8 protsendipunktini. ÜTHI sisaldab suurema osakaaluga turistide tarbitavaid teenuseid, aga ka alkohoolseid jooke ning tubakatooteid. Energia hindade osakaal aga on ÜTHIs väiksem kui THIs. Turismiteenused ja alkohol on sel aastal suhteliselt kiiresti kallinenud, aga energia hinnad püsivad languses ning see on võimendanud ÜTHI ja THI inflatsiooni erinevust. Eelmistel aastatel on ÜTHI ja THI erinevus olnud energia kallinemise tõttu mõnevõrra väiksem.

Tarbijahinnad kasvavad Eesti Panga prognoosi kohaselt kogu teise poolaasta vältel edasi, kuid hinnakasv kujuneb mõõdukaks. Energia hindade madal võrdlusbaas hoogustab inflatsiooni kuni uue aasta esimeste kuudeni. Imporditavate toormete hinnatase on maailmaturul praegu siiski madal ning tagasihoidlik majandusaktiivsus ei põhjusta täiendavat nõudluspoolset hinnasurvet.

Rasmus Kattai
Eesti Panga ökonomist
Eesti THI inflatsioon
Eesti THI tase
suurimad panused THI inflatsiooni
ÜHTI ja THI kaalude erinevus
Panused ÜTHI ja THI aastakasvude erinevusse
Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaraarenduse praktikum – ideest teostuseni

Hinnad tõusid augustis mullustega võrreldes 0,3 protsenti

RahandusministeeriumStatistikaameti andmetel tõusid hinnad augustis eelmise kuuga võrreldes 0,1 protsenti ning möödunud aastaga võrreldes 0,3 protsenti. Euroalas püsis hinnatõus esialgsetel andmetel 0,2 protsendil.

Ootuspäraselt sai augustis läbi kaks aastat kestnud hinnalangus. Hinnalangust põhjustanud toorainete odavnemine on taandumas. Nafta odavnes oluliselt möödunud aasta teisel poolel, mistõttu aastases võrdluses hakkab naftahindade langus ja seeläbi ka mootorikütuste odavnemine siinsel turul läbi saama. Kui aasta esimesel poolel olid mootorikütused ligi kümnendiku madalamad kui aasta tagasi, siis augustis pidurdus hinnalangus 3 protsendini.

Lisaks jõudis augustis hindadesse juunikuine tubakaaktsiisi tõstmine. Maksumeetmete mõjul on alkohoolsed joogid ja tubakas 8 protsenti kallimad kui aasta tagasi.

Vaatamata tugeva palgakasvu jätkumisele on teenuste hinnatõus madal, mida hoiab tagasi odavnenud kütuse kaudne mõju, sidepakettide odavnemine ja üürihindade stabiliseerumine.

Sügisel hinnatõus kiireneb eelkõige välistegurite mõjul – mootorikütuse hinnad pöörduvad tõusule ja soojuse hinnalangus pidurdub. Aasta kokkuvõttes võib oodata tagasihoidlikku tarbijahindade tõusu. Uue prognoosi majanduse arengute ja riigi rahanduse kohta sel ja järgnevatel aastatel avaldab rahandusministeerium järgmisel nädalal.

Kristjan Pungas
Rahandusministeeriumi fiskaalpoliitika osakonna analüütik

Kinnisvarakool & koolitus: korteriühistu juhtimine - seadusandlus ja raamatupidamine

Swedbank: Hinnad augustis tõusid

SwedbankKaks aastat kestnud hindade langus on läbi saamas, nagu me prognoosisime. Kaubad ja teenused olid augustis 0,3% võrra kallimad kui aasta tagasi.

Hindade tõusu andis suurima panuse kõrgemate aktsiisimäärade toel kallinenud alkohol ja tubakas. Tugev nõudlus siseturul kergitas rõivaste ja jalanõude ning restoranide ja hotellide hindu.

Odavama nafta negatiivne panus hinnaindeksis väheneb. Eelmise aasta sama ajaga võrreldes oli toornafta hind eurodes arvestatuna augustis vaid 3% odavam kui aasta varem (juulis tervelt viiendiku). Meie prognoosi järgi jõuab toornafta hind selle aasta lõpuks 50 dollarini barrelist ja järgmise aasta lõpuks 67 dollarini barreli kohta. Diislikütus oli augustis Eestis 3% kallim ja bensiin 5% odavam kui aasta varem.

Meie prognoosi järgi keskmine hinnatase sel aastal 2015. aastaga võrreldes oluliselt ei muutu. 2017. aastal hinnatõus kiireneb 2,5%ni, seda peamiselt tänu toorainete kallinemisele ja planeeritud aktsiisimaksude ning majutusteenuse käibemaksumäära tõusule.

Esialgse hinnangu järgi oli euroala inflatsioon augustis 0,2% ehk sama mis juulis. Energiat arvestamata oli hinnatase aastatagusest 0,9% võrra kõrgem, kuigi ka see on oluliselt allpool Euroopa Keskpanga soovitud taset. Swedbanki hinnangul Euroopa Keskpank oma neljapäevasel kohtumisel baasintressimäärasid ega ostetavate varade mahtu ei muuda. Küll võib pank laiendada ostmiseks sobivate varade kriteeriume.

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri stardiprogramm

KV.EE: Tallinna korterite pakkumishind kerkis aastaga 3%

Kinnisvaraportaal KV.EEPortaalis KV.EE pakuti augustis Harjumaal päeva keskmisena müügiks 6754 korterit. Neist korteritest valdav osa ehk 5764 asuvad Tallinnas. Võrreldes eelmise aasta augustiga on korterite müügipakkumine Harjumaal kasvanud 10%, Tallinnas aga 7%.

Korteripakkumine on kasvanud enamuses Harjumaa valdades. Vaid üksikutes väikese pakkumiste arvuga piirkondades on pakkumist aastatagusest vähem.

Sama kehtib hindade kohta. Korterite müügipakkumiste hind on enamuses Harjumaa valdades mullusest augustist kõrgemal. Harjumaa korterite keskmine pakkumishind portaalis KV.EE käesoleva aasta augustis oli 1809 €/m², mis on eelmisest aastast 3% rohkem.

Täpselt sama palju ehk 3% kasvasid hinnad ka turu suurimas piirkonnas Tallinnas. Tallinna korteripakkumiste keskmine augustikuine hind oli 1915 €/m².

Vaata lähemalt, mis toimub kinnisvaraturul portaalist KV.EE.

Korterite müügipakkumiste keskmine arv ja selle muutus, tk Korterite müügipakkumiste keskmine hind ja selle muutus, €/m²
  08/2015 08/2016 Muutus, % 08/2015 08/2016 Muutus, %
Anija vald 19 28 47% 518 620 20%
Harjumaa 6 137 6 754 10% 1 761 1 809 3%
Harku vald 24 54 125% 1 349 1 559 16%
Jõelähtme vald 29 15 -48% 998 1 273 28%
Keila 36 54 50% 1 144 1 158 1%
Keila vald 36 26 -28% 578 548 -5%
Kiili vald 8 NA 1 418 1 202 -15%
Kuusalu vald 17 NA 557 393 -29%
Loksa 49 28 -43% 370 344 -7%
Maardu 130 183 41% 882 1 082 23%
Nissi vald 9 NA 259 258 0%
Paldiski 52 78 50% 478 492 3%
Raasiku vald 10 10 0% 883 1 052 19%
Rae vald 141 134 -5% 1 481 1 536 4%
Saku vald 9 45 400% 1 584 1 421 -10%
Saue 11 34 209% 1 193 1 390 17%
Saue vald 75 77 3% 1 442 1 582 10%
Tallinn 5 400 5 764 7% 1 861 1 915 3%
Viimsi vald 116 181 56% 1 497 1 665 11%
 
Eesti 10 250 11 108 8% 1 377 1 423 3%
Harjumaa 6 137 6 754 10% 1 761 1 809 3%
Narva 249 530 113% 627 563 -10%
Pärnu 146 142 -3% 1 303 1 384 6%
Tallinn 5 400 5 764 7% 1 861 1 915 3%
Tartu 1 570 1 636 4% 1 364 1 438 5%

Harjumaa korterite muugipakkumiste keskmine hind portaalis kv.ee

Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvaramaakleri täiendkoolitus

Swedbank: uute korterite pakkumine Tallinnas püsib kõrge

SwedbankSwedbanki eluaseme taskukohasuse indeksi järgi paranes selle aasta teises kvartalis Tallinna eluaseme taskukohasus võrreldes aastatagusega juba viiendat kvartalit järjest. Pealinlaste netopalk kasvas esimeses kvartalis aastaga 7,2% ning ületas jätkuvalt korterite hinnakasvu. 2016. aasta teises kvartalis kiirenes Tallinna korterite aritmeetiline hinnakasv 1,3 protsendipunkti võrra 2 protsendini aastases võrdluses.

„Korterite mediaanihinna kasv jätkas aeglustumist ning jõudis 2016. aasta teiseks kvartaliks 3,5 protsendini aastases võrdluses. Viimased neli kvartalit on mediaankasv olnud aritmeetilist kasvust kiirem ning seetõttu on korterite hinnatase muutunud veidi ühtlasemaks. Teises kvartalis tehti korteriomanditega 1% võrra vähem tehinguid kui aasta tagasi. Esialgsed andmed näitavad nii hindade kui ka tehingute arvu kasvu mõningat kiirenemist suve teises pooles,“ märkis Swedbanki vanemökonomist Siim Isküll.

Tema sõnul väljastati selle aasta teises kvartalis kasutusluba 680-le ning ehitusluba 880-le korterile Tallinnas, mis on suurim väljastatud lubade arv 2011 aasta algusest. „Uute korterite pakkumine püsib kõrgel tasemel ning huvi uute kortermajade ehitamise vastu samuti. Mõnevõrra ettevaatlikum on olnud uute korterite reaalse ehituse käivitamine.“

Pealinlaste netopalga kasv peaks järgnevatel kvartalitel aeglustuma ning püsima veidi kiirem kui kinnisvara hinnakasv. Koos jätkuvalt madalate intressidega peaks tarbijate huvi kinnisvara ostmise vastu püsima ning uute korterite lisandumine Tallinna eluasemeturule katma nõudluse. Seetõttu võib eeldada kinnisvarahindade stabiilset mõneprotsendist kasvu.

„Teises kvartalis paranes korterite taskukohasus Swedbanki indeksi järgi ka Riias. Vilniuses ületas korterite aastane hinnakasv netopalga kasvu ning korterite taskukohasus seetõttu veidi halvenes. Balti riigi pealinnadest oli eluase jätkuvalt kõige taskukohasem Riias, kus indeksi paranemisse panustas enim korterite hinna 6,9% langus aastases arvestuses. Kolme Balti riigi pealinna korterite hinnamuutused on jätkuvalt väga erinevad,“ sõnas Isküll. „Vilniust iseloomustab tugev hinnakasv, samas kui Riias korterite hinnalangus süveneb ning Tallinnas on viimase aasta jooksul hinnad stabiliseerunud.“

*Swedbanki Balti eluaseme taskukohasuse indeksi aluseks on võetud leibkond, kelle sissetulek on võrdne 1,5-kordse keskmise netopalgaga ja kes soovib osta 55 m²-suurust korterit. Taskukohasuse all on peetud silmas olukorda, kus kinnisvara ostuks võetud 30 aasta pikkuse ja 15% suuruse omafinantseeringuga kodulaenu maksed moodustavad 30% leibkonna netopalgast.

Swedbanki 2016. aasta teise kvartali Balti eluaseme taskukohasuse indeksi kohta saate lähemalt lugeda siit:

Click to access hai_2016q2.pdf

Kinnisvarakool & koolitus: Eluruumi üürimise praktikum: lepingu sõlmimine ja aktuaalsed probleemid