Arco Vara: Uut elamist ostes jälgi elamispinna ruutmeetreid​

Arco VaraÜldpind on kinnisvaravaldkonna mõiste, millega kiputakse müügipakkumistes spekuleerima, ajades omavahel segamini elu- ja mitteeluruumide osa. Soetades aga kinnisvara välismaal, võib üldpinna tähendus siinsest sootuks erineva kuju võtta, kirjutab Arco Vara maakler Maksim Makejev.

Korteri või maja ostjal tekib tehinguni jõudmise eel õigustatud küsimus, kas trepikoda, panipaigad, rõdud, keldriboksid ja terrassid jäävad üldpinna ruutmeetrite arvestuse sisse või välja? Enamasti näidatakse eluruumide ja mitteeluruumide suurust tõepäraselt, kuid järjest rohkem näeme, et panipaigad ja rõdud arvestatakse korteriomandi arvestuse sisse.

Põhjus, miks seda tehakse võib olla erinev, et panipaigad saaksid müüdud ja ei jääks arendajale või et ruutmeetrite arvu suuremana näidata ning ruutmeetri hinda allapoole tuua. Arco Vara Kodulahe arenduses oleme teinud inimestele võimalikult selgelt, et korteriomandi sisse oleme arvestanud ainult korteri elamispinna osa, mitte panipaikasid ja rõdusid või terrasse. Lähtuvalt meie kogemusest ja klientide tagasisidest tuleb aga uutesse arendustesse korterit ostes see alati üle vaadata või üle küsida.

Üldpinna käsitlemise erinevused ei ole siiski ilmtingimata pahatahtlikkusega seotud, eriti kui silmas pidada kinnisvara ostmist välismaal. Kodu ostes tuleks nii siinmail kui piiri taga oma tulevase kinnisvara kohta üsna põhjalikult uurida, mida müüja on üldpinna sisse arvestanud ja kui suur on siis tegelik elamispind.

Tuttavatel mõistetel võib olla teine sisu

Nii näiteks tekib Bulgaariasse kinnisvara soetades sageli küsimusi üldpinna osas nendel inimestel, kes lähtuvad oma kodumaal väljakujunenud tavadest ja avastavad üllatusena, et sajaruutmeetrine korter on ehk ainult kuuskümmend ruutu suur.

Taoline käsitlus tuleneb asjaolust, et sealsed arendajad arvestavad ja jagavad kogu ehitise pinna laiali sõltuvalt korterite asukohast. Mida kõrgemal korrusel asub korter ja mida suurem on selle pind, seda suurem saab olema üldpinna osa.

Bulgaaria puhul võib välja tuua kolm põhilist elamispinnaga seotud mõistet nagu korteri üldpind, elamispind ja kasulik pind.

Korteri üldpind kätkeb endas korteri pinda, mis on arvestatud välimiste mõõtude järgi ja millele lisanduvad hoone üldkasutatavate ruumide ruutmeetrid (osa trepikojast, liftišahtist jms).

Elamispind sisaldab välimiste mõõtudega pindu, millele lisanduvad rõdud, terrassid, tualettruumid ja pool naabri seina alusest pinnast.

Kasulik pind koosneb üksnes elutubade sisemistest mõõtudest, millest on maha arvestatud kommunikatsioonide alune pind (ventilatsioonišahtid, veesõlmed jms)

Kortermaja ühiskasutuses olevad pinnad moodustavad tavaliselt kuni 15 protsenti korterite üldpinnast ja rõdud, kommunikatsioonidega seotud ruumid ning seinad kuni veerandi üldpinnast.

Seega, arvestades sealsete elamispindade määramise keerukust ja ostes korterit Bulgaariasse, soovitame väga tähelepanelikult jälgida pakkumises olevat infot ning konsulteerida sealset turgu hästi tundva maakleriga.

Kontrollimine pole häbiasi

Kui juhtub, et müügipakkumise põhjal loodud ettekujutus ei vasta reaalsusele ja objekt on väiksem kui esmapilgul võis arvata, tuleb otsida allikaid, mis annaksid kinnisvarast õige ülevaate. Elamispinna suuruse kohta saab meil Eestis teavet ehitisregistrist ja e-kinnistusraamatust, kus andmed on kergesti leitavad. Tutvuda võiks ka inventariseerimisjoonistega või omavalitsuste dokumendiarhiividega.

Välismaale kinnisvara ostes leidke endale kindlasti usaldusväärne maakler, kes on kohaliku kinnisvaraturu nüanssidega kursis, muidu võib halvimal juhul leida ostja end olukorrast, kus maksad trepikoja eest sama palju kui korteri eest.

SEB: The home loan market continued to grow in Estonia and Lithuania

SEB PankThe growth of the home loan market, which started three years ago, continued through 2015 in Estonia and Lithuania, with the volume of loans growing by 4.3 and 4.7 per cent respectively, as indicated by the SEB Baltic Household Outlook.

“While the total volume of home loans increased in Estonia and Lithuania, it was still surpassed by the average growth of incomes in 2015, which was 6 per cent in Estonia and 5.1 per cent in Lithuania. Therefore, ultimately, the debt burden of households has not increased,” explained Mihkel Nestor, economic analyst for SEB Eesti.

The volume of new home loans issued in 2015, as compared to 2014, was 15 per cent higher in Estonia, 9 per cent higher in Latvia and 21 per cent higher in Lithuania. Regardless of the growth of the volume of new loans, in Latvia the portfolio decreased by 4.4 per cent compared to the end of 2014, as the volume of loans repaid by our southern neighbours exceeded the volume of new loans. Some Latvian families are still struggling with the loan obligations taken before the economic crisis and this affects the entire loan market. At the end of 2015, the proportion of home loan payments overdue for more than 90 days amounted to as much as 6.2 per cent of all home loans in Latvia. For sake of comparison, at the end of 2015, the proportion of home loan payments in Estonia overdue by more than 60 days amounted to 0.7 per cent of all home loans.

“When making borrowing decisions today, people are much more cautious, since they still remember the difficulties with loan repayments that resulted from the economic crisis. The volumes of new loans are mostly at pre-boom levels, which shows that this growth is driven by low base values and that the volumes are still relatively modest at the moment,” added Nestor.

Who is an average home loan client?

Loans for buying a new home are taken most actively between 25–34 years of age and the share of this age group on the market of new loans grew by three percentage points in each of the Baltic States in 2015. On average, in Estonia the highest loan sums of around EUR 48,000 are taken by people aged 25-34, while in Latvia and Lithuania the highest sums are taken by people aged 35–44 – around EUR 42,000 and EUR 52,000 respectively.

“Young people finance most of the purchase price of their new home with a loan, while those who are a bit older have enough savings to contribute more. This was also confirmed by statistics, as the loan amounts taken are significantly smaller in the case of people over 45, with the average amount comprising three fourths of the amount taken by younger people in Lithuania, two thirds in Latvia and only one half in Estonia,” added Nestor.

SEB: В Эстонии и Литве рынок жилищного кредита продолжил рост

SEB PankКак показал экономический анализ балтийских домохозяйств, проведенный SEB, рост рынка жилищного кредита, начавшийся три года назад, продолжился в Эстонии и Литве и в 2015 году, когда объем кредитов увеличился соответственно на 4,3 и 4,7 процента.

«Хотя в Эстонии и Литве общий объем жилищных кредитов увеличился, он все же уступает среднему росту доходов, который в 2015 году составил 6 процентов в Эстонии и 5,1 процента в Литве. Таким образом, бремя долгов домохозяйств в общей сложности не выросло», – пояснил экономический аналитик SEB Eesti Михкель Нестор.

В 2015 году в Эстонии было выдано жилищных кредитов на 15 процентов, в Латвии на 9 процентов и в Литве на 21 процент больше, чем в 2014 году. Несмотря на рост объема новых кредитов, в Латвии по сравнению с состоянием к концу 2014 года портфель уменьшился на 4,4 процента, поскольку объем погашенных кредитов южных соседей превышает объем новых кредитов. Часть латвийских семей по-прежнему имеет затруднения с кредитными обязательствами, взятыми до экономического кризиса, что оказывает влияние на весь рынок кредитов. Доля задолженности по жилищным кредитам более чем 90 дней в Латвии в 2015 году составила 6,2 процента от общего объема кредитов на приобретение жилья. Для сравнения в Эстонии доля задолженности по жилищным кредитам более чем 60 дней на конец 2015 года составила только 0,7 процента от всего объема жилищных кредитов.

«Сегодня люди принимают решения о взятии кредита гораздо осмотрительнее, поскольку все еще помнят трудности при возврате кредитов, возникшие в результате экономического кризиса. Объемы новых жилищных кредитов находятся скорее на уровне, существовавшем перед бумом, что показывает, что за ростом стоит низкая сравнительная база, и объемы остаются сейчас еще сравнительно скромными»,- добавил Нестор.

Кто является средним заемщиком?

Кредит на приобретение нового жилья активнее всего берут люди в возрасте 25-34 лет, и удельный вес этой возрастной группы на рынке новых кредитов вырос в 2015 году на три процентные пункта во всех странах Балтии. В среднем наибольшую сумму кредита берут в Эстонии 25-34-летние – около 48 000 евро, в то время как в Латвии и Литве в среднем наибольшую сумму берут 35-44-летние, соответственно около 42 000 евро и 52 000 евро.

«Молодые люди финансируют большую часть от покупной цены жилья кредитом, в то время как у людей постарше уже накопилось достаточно много сбережений, чтобы самим внести больший вклад. Это подтверждается также статистикой, так как суммы кредитов, взятых лицами старше 45 лет, гораздо меньше – средняя сумма составляет в Литве три четверти, в Латвии две четверти и в Эстонии только половину от суммы, которую берут молодые люди», – добавил Нестор.

Kinnisvarakonverents “Kuhu liigub Eesti kinnisvaraturg?

Eesti Kinnisvarafirmade Liit / EKFLEesti Kinnisvarafirmade Liit ja Swedbank kutsuvad Sind 5. mail Park Inn by Radisson Meriton Conference & SPA Hotel Tallinn konverentsikeskuses toimuvale konverentsile “Kuhu liigub Eesti kinnisvaraturg?”.

  • Eesti majanduse väljavaated
    Urmas Simson, Swedbanki krediidiportfelli valdkonnajuht
  • Eesti kinnisvaraturu taastumise eripärad. Mis on põhjustanud erineva kiiruse?
    Igor Habal, Uus Maa Kinnisvarabüroo OÜ analüütik
  • Eluasemeturu rõõmud ja mured 2016-2017
    Peep Sooman, Pindi Kinnisvara OÜ partner
    Diskussioonipaneelis: Marje Josing, Andres Aavik, Jüri Kulbin
  • KODA ”liigutatav betoonmaja” – uus mõtteviis elamise korraldamises
    Ülar Mark, KODA by Kodasema arhitekt
  • Kas ärikinnisvarasektoris uus normaalsus?
    Ardi Roosimaa, Uus Maa Property Advisors OÜ juhatuse esimees
    Diskussioonipaneelis: Avo Rõõmussaar, Gert Jostov, Arle Mölder
  • OÜ-tamine – olukorrast Maksu- ja Tolliameti silmade läbi
    Kaido Lemendik, Maksu – ja Tolliamet kontrolliosakonna juhataja asetäitja
    Diskussioonipaneelis: Jaanus Laugus, Marko Pikani, Kaido Lemendik, Aet Peetso
  • Kes on klient ja milline on maakleri lepinguväline vastutus kinnisvaratehingu osapoolte ees
    Ingvar Allekand, Domus Kinnisvara Vahendus OÜ juhatuse liige
    Diskussioonipaneelis: Andres Sooniste, Pille Pettai, Ilmar Räni

Konverentsil kuulutatakse välja konkursi ”Kinnisvara tegu 2015” laureaat.

Päeva juhivad EKFL’i tegevdirektor Tõnis Rüütel ja juhatuse esimees Kalev Roosiväli.

Huvilistel on võimalik end registreerida hiljemalt 3. maiks või kuni kohti jätkub aadressil ekfl@ekfl.ee, telefonil 6 411 516.

Metsaomanik ootab Vabariigi Valitsuselt õiglast looduskaitset

Eesti ErametsaliitEesti Erametsaliit, mille liikmete omandis on rohkem kui veerand Eesti erametsamaast, võttis oma tänasel üldkoosolekul vastu avaliku pöördumise.

Eesti Erametsaliit kutsub Vabariigi Valitsust üles kiiresti lahendama kaua eksisteerinud põhiseadusega vastuolus oleva probleemi, kus looduskaitselisi piiranguid maaomandile kehtestatakse ilma õiglase ja kohese hüvitiseta. Aastaid on kestnud olukord, kus riik ei maksa hüvitist väljaspool Natura 2000 asuvatel kaitsealadel ja looduskaitseliste maade väljaost eeldab omanikult kuni 10 aastast ootamist.

Eesti Erametsaliidu juhatuse esimehe Ants Eriku hinnangul kahjustab selline olukord nii looduskaitse mainet kui usku õigusriigi toimimisse. „Küsimus on poliitilises tahtes,“ lisas ta.

Eesti Erametsaliidu üldkoosolek tegi ka konkreetseid ettepanekuid rahaliste vahendite leidmiseks. Pakuti välja, et riigimaade müügist 50% läheks looduskaitseliste maade ostu nimekirja nõuete rahuldamiseks.

Samuti tehti ettepanek, et osa RMK kasumist, mis on tekkinud seoses asjaoluga, et RMK on saanud ca 200 000 ha põliseid talumaid majandamiseks, eraldatakse iga aasta piisav summa looduskaitseliste piirangute hüvitamiseks.

Eesti Erametsaliit on pöördunud ka õiguskantsleri poole nimetatud küsimuses põhiseadusliku vastuolu tuvastamiseks.

Nipid koduostjale: mis on kodulaenu intressimäära fikseerimine?

Nõuanded koduostjale. Praktilised nõuanded, kuidas leida unistuste koduKäsiraamatu “Nõuanded koduostjale. Praktilised nõuanded, kuidas leida unistuste kodu” autor Tõnu Toompark annab nõu koduostmise teemadel.

Väga sageli kasutatakse eluasemelaenu baasintressimäärana kuue kuu euribori. See tähendab, et laenu lõplik intressimäär, mis koosneb fikseeritud riskimarginaali ja baasintressimäära summast, püsib muutumatuna kuus kuud ehk pool aastat. Muutumatu intressimäär tähendab, et fikseerimise perioodi jooksul on laenumaksed muutumatud.

Seejärel korrigeeritakse summaarset intressimäära vastavalt korrigeerimise hetke kuue kuu euriborile. Intressimäära muudatus toimub laenuvõtja jaoks automaatselt ja sellega ei kaasne laenulepingu muutmisi või uuesti allkirjastamisi.

Harvem kasutatakse baasintressimäärana näiteks ühe kuu euribori. See tähendab laenuvõtja jaoks seda, et intressimäär muutub iga kuu. Viimase kuue aasta jooksul on ühe kuu euribor olnud alati madalamal kui kuue kuu euribor. See tähendab, et laenuvõtja jaoks on ühe kuu euribori baasintressimääraga eluasemelaen odavam.

Laenuvõtja võib eluasemelaenu pikaajalist fikseerimist pidada enda jaoks justkui kindlustuseks, mille abil ta garanteerib, et laenumakse suurus kokkulepitud aja jooksul ei muutu. Praktilises elus tähendab eluasemelaenu intressimäära fikseerimine kindlustunnet, kuid selle kindlustunde eest tuleb reeglina maksta pisut kõrgemat intressimäära kui samal hetkel muutuva intressimäära puhul.

Küll peab laenuvõtja arvestama, et fikseeritud intressimääraga laenulepingu katkestamine võib laenuvõtja jaoks olla seotud suuremate kulutustega. Nimelt tekkib laenuandjal intressimäära fikseerimisel õigustatud ootus, et leping fikseerimisperioodi kehtib. Kui nüüd leping katkestada, on laenuandjal õigus nõuda laenuvõtjalt leppetrahvi.

Seetõttu ei ole eluasemelaenu intressimäära fikseerimisele mõistlik mõelda, kui mõttes mõlgub eluaseme vahetus, mis omakorda seondub laenulepingu lõpetamisega.

USAs pakutakse eluasemelaenude intressimäära fikseerimist isegi näiteks 25 aastaks. Eesti pangad on pakkunud võimalust eluasemelaenu intressimäära fikseerimiseks kolmeks või viieks aastaks.


Kinnisvaraanalüütik Tõnu ToomparkLoe pikemalt nii eeltoodud kui muudest nõuannetest käsiraamatust „NÕUANDED KODUOSTJALE”, mille autor on kinnisvarakonsultant Tõnu Toompark. Käsiraamatu saad osta Kinnisvarakooli raamatupoest.


SEB: Eestis ja Leedus jätkas kodulaenuturg kasvu

SEB PankKolme aasta eest alanud kodulaenuturu kasv jätkus Eestis ja Leedus ka 2015. aastal, kui laenumaht suurenes vastavalt 4,3 ja 4,7 protsenti, näitas SEB Balti leibkondade majandusanalüüs.

“Kuigi Eestis ja Leedus kodulaenude kogumaht tõusis, jääb see siiski alla keskmisele sissetulekute kasvule, mis 2015. aastal oli 6 protsenti Eestis ja 5,1 protsenti Leedus. Seega leibkondade võlakoormus pole kokkuvõttes kasvanud,“ selgitas SEB Eesti majandusanalüütik Mihkel Nestor.

2015. aastal anti kodulaene Eestis 15 protsenti, Lätis 9 protsenti ja Leedus 21 protsenti rohkem kui 2014. aastal. Hoolimata uute laenude mahu kasvust Lätis kahanes portfell 2014. aasta lõpu seisuga võrreldes 4,4 protsenti, kuna lõunanaabrite tagasimakstud laenude maht ületab uute laenude mahu. Osa Läti peresid on endiselt hädas enne majanduskriisi võetud laenukohustustega ning see avaldab mõju kogu laenuturule. Enam kui 90 päeva võlgnevuses kodulaenude osakaal oli 2015. aasta lõpus Lätis 6,2 protsenti kogu eluasemelaenude mahust. Võrdluseks oli Eesti rohkem kui 60 päeva võlgnevuses kodulaenude osakaal 2015. aasta lõpus vaid 0,7 protsenti kogu kodulaenude mahust.

„Täna teevad inimesed laenuvõtmise otsuseid märksa ettevaatlikumalt, kuna jätkuvalt on meeles majanduskriisi tulemusena tekkinud raskused laenude tagasimaksmisel. Uute laenude mahud on pigem buumieelsel tasemel, mis näitab, et kasvu taga on madal võrdlusbaas ning mahud on praegu endiselt võrdlemisi tagasihoidlikud,“ täiendas Nestor.

Milline on keskmine kodulaenuvõtja?

Laenu uue kodu ostmiseks võetakse kõige aktiivsemalt vanuses 25-34-aastat ja selle vanusegrupi osakaal uuslaenuturul kasvas 2015. aastal kolm protsendipunkti kõigis Balti riikides. Keskmiselt suurima summa laenu võtavad Eestis 25-34-aastased – ligi 48 000 eurot, samas Lätis ja Leedus võtavad keskmiselt suurima summa 35-44-aastased, vastavalt ligi 42 000 eurot ja 52 000 eurot.

„Nooremad inimesed rahastavad suurema osa kodu ostuhinnast laenuga, samas kui vanematel on kogunenud juba piisavalt sääste, et ise rohkem panustada. Seda kinnitab ka statistika, sest üle 45-aastaste laenusummad on oluliselt väiksemad – keskmine summa moodustab Leedus kolm neljandikku, Lätis kaks kolmandikku ja Eestis vaid pool summast, mida laenavad nooremad,“ lisas Nestor.

Loe pikemalt: BHO_april_16

Seminar “Ebaseaduslikud ehitised – seadustamine või lammutamine” toimub 25/05/2016

Raul KebaKinnisvarakoolis toimub 25/05/2016 seminar “Ebaseaduslikud ehitised – seadustamine või lammutamine“. Koolituse lektor on  advokaat Raul Keba.

Seminar käsitleb ebaseaduslike ehitiste seadustamist või selle võimatusel lammutamist nii teoreetilisest kui praktilisest vaatenurgast.

Seminari eesmärk on anda ülevaade ebaseadusliku ehitamise põhjustest, et vältida selliste olukordade tekkimist, samuti pakkuda lahendusi tekkinud olukordade lahendamiseks.

Seminarile on oodatud kõik maakorraldajad, riigi- ja kohalike omavalitsuste ametnikud, kinnisvaraarendajad ja maaklerid ning eraisikud, kel antud teema vastu huvi on.

Koolitus “Ebaseaduslikud ehitised – seadustamine või lammutamine” toimub kolmapäeval 25/05/2016  kell 09:00-14:00 (kokku 6 akadeemilist tundi).

Lisateave ja registreerumine

Registreeru koolitusele: +372 525 6655 (Margot Toompark), kool@kinnisvarakool.ee või kodulehel.

Margot Toompark
Kinnisvarakool OÜ
Koolituste müük ja korraldus
+372 525 6655
kool@kinnisvarakool.ee
www.kinnisvarakool.ee

Kinnisvarakool OÜ

Raidjõe: Haabersti uus ristmik muudab piirkonna kinnisvaraarenduse magusaimaks kohaks

Rocca al Maresse elu- ja ärihoonet LAEV arendav Kalev Raidjõe ütleb, et Haabersti ristmik on siiani olnud selgelt selle piirkonna pudelikael ning uus superristmik muudab Rocca al Mare ja Haabersti Tallinna kinnisvaraarenduse üheks magusamaks kohaks, tõstes kahtlemata ka kinnisvara hinda.

Al Mare Estate OÜ juhatuse liikme Kalev Raidjõe hinnangul mõjutab Rocca al Mare piirkonna liiklusolude paranemine otseselt ka Haabersti linnaosa ning sealsete Tallinnaga vahetult piirnevate elurajoonide knnisvara väärtust. “Haabersti superristmik ei tähenda mitte ainult liiklusolude paranemist, vaid see annab tugeva tõuke kogu selle piirkonna väärtusele elukeskkonnana,” sõnas Raidjõe.

Kalev Raidjõe sõnul on Haabersti ja Rocca al Mare viimastel aastatel jõuliselt arenenud nii infrastruktuuri kui elukeskonna lõikes ning pälvib seetõttu selgelt ka kinnisvaraarendajate ja ostjate oluliselt suuremat tähelepanu. “Haabersti arengupotentsiaal on tegelikult märkimisväärne ning tänu sellele tõuseb kindlasti ka siinsete uusehitiste korterite väärtus,” hindab Raidjõe.

Ta lisab, et piirkonna eeliseks on lähedus kesklinnale, kuid samas elu looduse, sportimisvõimaluste, laialdaste ostu- ja toitlustusvõimaluste keskel.

Uus Maa alustas ainulaadsete Kinnisvarakruiisidega

Uus MaaUus Maa Kinnisvarabüroo alustas Eestis unikaalsete, uusarendusi tutvustavate Uus Maa Kinnisvarakruiisidega. Tegemist on hea võimalusega nii koduotsijaile, kes saavad mugava ja informatiivse bussisõidu jooksul külastada ja oma käega katsuda uusi arendusprojekte kui ka arendajaile, kelle poolt pakutavat saabub korraga vaatama suur hulk tõsiseid ostuhuvilisi.

Uus Maa Kinnisvarakruiisi eesmärk on tutvustada uusarendusi kogu spektri ulatuses. Valikus on väikeseid butiikmaju, rekonstrueerimisprojekte, luksuslikke kesklinnakortereid kui ka uuselamuid äärelinnas, kortereid nii investeerimiseks kui ka peredele. Kinnisvarakruiisidelt leiab igaüks endale midagi, sest valikus on erinevaid asukohti ning kaetud on lai hinnavahemik.

„Laupäevane Uus Maa Kinnisvarakruiis on Eestis ainulaadne, samas mitte esimene sellelaadne Uus Maa poolt korraldatud üritus,“ rääkis Uus Maa Kinnisvarabüroo turundusjuht Kaie Kass-Agcay. „Oleme juba kaks aastat oma headele koostööpartneritele teinud analoogseid ringsõite, et viia neid kurssi turul toimuvaga ja näidata 3D-piltide asemel reaalset toodet. Nüüd otsustasime aga suunda muuta ja viia hoopis ostukliendid uusarendustele. Portaalides eristumine keeruline, kõik vilgutavad oma bännereid ja eripakkumisi – üks uhkem kui teine. Millised on aga need tooted oma tegelikus keskkonnas – selle väljaselgitamine võib võtta aega nädalaid. Uus Maa Kinnisvarakruiisi raames sai bussitäis rahvast 4 tunni jooksul näha head valikut objektidest kõigis linnaosades. Lisaks ka turu- ja hinnainfot.“

Nüüdseks on toimunud kaks avalikku Kinnisvarakruiisi, millest üks oli suunatud eesti ja teine soome klientidele. Huvi on olnud erakordselt suur, tagasiside äärmiselt positiivne ning tänu sõitudele on toimunud ka reaalsed tehingud.

Kuus pseudopõhjust kodu vahetamisel

SEB PankKodu vahetamise mõte ei pruugi tulla mitte ainult tõsisest vajadusest, vaid ka nii-öelda pseudopõhjuse tõttu: paranenud majanduslik seis, tuttavate õhutus või lihtsalt emotsioon.

Alljärgnevalt toome välja kuus peamist pseudopõhjust uue maja või korteri ostmisel, mille puhul võiks enne otsuse tegemist järele mõelda.

1. Palgatõus või lotovõit

Asudes uuele töökohale, saades palgatõusu osaliseks või võites loteriiga suurema summa, on emotsioonid laes ning tunne hea. Paratamatult tekib siis ka ideid, kuidas lisaraha kulutada. Kes mõtleb uuele autole, kes riietele ja reisile, kuid suur osa inimesi leiab selles olukorras, et nüüd on võimalik maksta suuremat eluasemelaenu. Kas see on ikka vajalik?

2. Sõprade eeskuju

Vaadates elevil sõpru, kes näitavad oma uue kodu pilte ja videosid ning räägivad, kuidas nad mööblipoest mugava diivani ostsid, tekib paratamatult tunne, et äkki peaks ka uue kodu peale mõtlema. Mõelda võib, aga igaks juhuks tasub paberile panna plussid ja miinused, et aru saada, kas see on mõistlik või tegemist on lihtsalt nakkava elevustundega.

3. Sugulaste ja/või sõprade soovitused

Keegi ei peaks endale laenukohutust võtma ning suuremale pinnale kolima ainuüksi seetõttu, et ühiskond justkui sunnib seda tegema. Kui teile meeldib elada ühetoalises äärelinnakorteris, siis ei tasu alluda soovitustele osta maja 15 km linnast väljas või kolida kesklinna neljatoalisse korterisse.

4. Teise linna kolimine

Teise linna kolimise puhul töö või kooli pärast ei pea tingimata elamispinda ostma, esialgu võib ka üürida. Äkki teile ei meeldi see töö või linn? Ja kui kool mõne aasta pärast läbi saab, siis tekib ehk soov hoopis kolmandasse kohta kolida või reisima minna.

5. Igavus ja rutiin

On inimesi, keda haarab rahutus, kui nad on pikalt ühes korteris või majas elanud. Ainult selle pärast pole aga veel mõtet kolima hakata – piisab ka kodu uuendamisest, mööbli ümbertõstmisest ning uutest kardinatest ja tapeedist, et taas saabuks rahu. Uue kodu ostmisel tabab teid tõenäoliselt mõne aja möödudes samuti rutiin, liiatigi kaasnevad kolimise ja uue kodu ostmisega järgmised aspektid, millega tuleb arvestada.

6. Unistus suurest aiast, rõdust või mullivannist

Tihti unistatakse detailidest, mis praeguses kodus puuduvad: suurest aiast, klaasustega rõdust, mullivannist, saunast või terrassist, kus hommikukohvi juua. Aga mõelge läbi, kas teil on ikka oma elutempo juures aega mullivannis mõnuleda, muru niita ja lilli kasta või on mõttekam neid hüvesid mõned korrad kuus vanemate ja sõprade juures nautida. Kõike ei pea omama.

Inimesed on erinevad ning see, mis on ühe jaoks mõistmatu, on teise jaoks mõistlik põhjus kodu vahetamiseks.

Gerli Ramler
vabakutseline ajakirjanik

Pro Kapital: Võlakirjade märkimisperioodi algus

Pro KapitalAS Pro Kapital Grupp (edaspidi nimetatud kui Pro Kapital) teavitas investoreid 02.04.2015, et Pro Kapitali nõukogu otsustas 02.04.2015 kiita heaks tagatud, ennetähtaegse lunastamise õigusega ja fikseeritud intressimääraga võlakirjade (edaspidi nimetatud Võlakirjad) emiteerimise.

Lähtudes nõukogu 02.05.2015 otsusest on Pro Kapitali juhatusel õigus välja lasta Võlakirju järgmistel põhitingimustel:

  • Pro Kapital emiteerib Võlakirju summas kuni EUR 50 000 000 (maksimum summa);
  • Võlakirjade nimiväärtus on EUR 100 000;
  • Võlakirjad kannavad fikseeritud intressi, mis ei ole suurem kui 8% kalendriaastas;
  • Võlakirju on kavas emiteerida mitmes osas;
  • Võlakirjade lunastamistähtaeg on 5 aastat alates Võlakirjade esimese emiteerimise kuupäevast (st 01.06.2020);
  • Võlakirjadest tulenevad Pro Kapitali kohustused ja vastutus tagatakse esimese järjekoha tagatisega, mis seatakse järgnevale varale:
    • kõik Pro Kapitali ja tema tütarettevõtetele kuuluvad järgnevad aktsiad (ja aktsiatega seotud õigused ning tulevikus mistahes ajahetkel emiteeritavad või omandatavad aktsiad): AS Pro Kapital Eesti, Pro Kapital Latvia JSC, Pro Kapital Vilnius Real Estate UAB, PRO KAPITAL Germany GmbH, Pro Kapital Germany Holdings OÜ, OÜ Ilmarise Kvartal, Pro Halduse OÜ, OÜ Hotel Management Services, AS Tondi Kvartal, OÜ Marsi Elu, PK Hotel Management Services GmbH, “Klīversala” SIA, “Tallina nekustamie īpašumi” SIA, “NEKUSTAMO ĪPAŠUMU SABIEDRĪBA “ZVAIGZNES CENTRS”” SIA, “Hotel Management Services” SIA; In Vitam UAB; PK Invest UAB and Pro Kapital Bonum UAB;
    • kolm pangakontot, mis on avatud seoses Võlakirjade emiteerimisega (tingdeponeerimiskonto, võla teenindamise konto, deposiitkonto);
    • juhul kui emiteeritud Võlakirjade kogusumma ületab EUR 25 000 000, siis tekib täiendavalt kohustus pantida AS-i Tallinna Moekombinaat aktsiad;
  • Väljastatud Võlakirjad on võetud kauplemisele Nasdaq Stockholm võlakirjade nimekirjas ning järgmistel märkimisperioodidel väljastatavad Võlakirjad on kavas samuti noteerida Nasdaq Stockholm võlakirjade nimekirjas.

Seisuga 20.04.2016 on Pro Kapital emiteerinud Võlakirju kokku nimiväärtuses EUR 14 300 000.

Pro Kapitali nõukogu otsustas 20.04.2016 kiita heaks võlakirjade neljanda emiteerimise põhitingimused ja Pro Kapitali juhatus otsustas 20.04.2016 kuulutada välja Võlakirjade neljanda emiteerimise järgmistel põhitingimustel:

  • Pro Kapital planeerib emiteerida 150 Võlakirja nimiväärtusega EUR 100 000 Võlakirja kohta;
  • Võlakirjade intress on 8% kalendriaastas;
  • Võlakirjadest tulenevad Pro Kapitali kohustused ja vastutus tagatakse esimese järjekoha tagatisega, mis seatakse järgnevale varale:
    • kõik Pro Kapitali ja tema tütarettevõtetele kuuluvad järgnevad aktsiad (ja aktsiatega seotud õigused ning tulevikus mistahes ajahetkel emiteeritavad või omandatavad aktsiad): AS Pro Kapital Eesti, Pro Kapital Latvia JSC, Pro Kapital Vilnius Real Estate UAB, PRO KAPITAL Germany GmbH, Pro Kapital Germany Holdings OÜ, OÜ Ilmarise Kvartal, Pro Halduse OÜ, OÜ Hotel Management Services, AS Tondi Kvartal, OÜ Marsi Elu, PK Hotel Management Services GmbH, “Klīversala” SIA, “Tallina nekustamie īpašumi” SIA, “NEKUSTAMO ĪPAŠUMU SABIEDRĪBA “ZVAIGZNES CENTRS”” SIA, “Hotel Management Services” SIA; In Vitam UAB; PK Invest UAB and Pro Kapital Bonum UAB;
    • kolm pangakontot, mis on avatud seoses Võlakirjade emiteerimisega (tingdeponeerimiskonto, võla teenindamise konto, deposiitkonto);
    • juhul kui emiteeritud Võlakirjade kogusumma ületab EUR 25 000 000, siis tekib täiendavalt kohustus pantida AS-i Tallinna Moekombinaat aktsiad;
  • Võlakirjade lunastamistähtaeg on 5 aastat alates Võlakirjade esimese emiteerimise kuupäevast (st 01.06.2020);
  • Ühe Võlakirja väljalaskehind on mitte vähem kui 97% Võlakirja nimiväärtusest. Väljalaskehinda suurendatakse arvestusliku kogunenud kuid tasumata intressi võrra;
  • Võlakirjade märkimisperiood on 21.04.2016-29.04.2016, õigusega kas lühendada või pikendada võlakirjade märkimisperioodi;
  • Pro Kapital säilitab ülemärkimise korral õiguse emiteerida suurema arvu võlakirju.

Võlakirjade emissioon on suunatud kutselistele investoritele ning tegu ei ole avaliku pakkumisega. Käesolev teade avaldatakse Tallinna Börsi reeglistiku Nõuded Emitendile punkti 7.6. kohaselt. Pro Kapital teavitab investoreid kolmanda emissiooni tulemustest pärast tulemuste kinnitamist juhatuse poolt.

Võlakirjade pakkumisega seotud AS Pro Kapital Grupp investorite presentatsioon on kättesaadav Pro Kapitali koduleheküljel www.prokapital.com alajaotuse all “Investorile” alates 21.04.2016.

Maa-amet: Eesti kinnisvaraturu maht on stabiliseerunud

Maa-ametMaa-ameti andmetel tehti esimeses kvartalis Eestis 10 402 kinnisvara ostu-müügitehingut, mis on samas suurusjärgus möödunud aasta sama perioodi 10 265 tehinguga. Samas on tänavune senine tehingute koguväärtus võrreldes eelmise aastaga kahanenud 594 miljonilt eurolt 573 miljoni euroni.


Joonis 1. Aastate 2014-2016 I kvartali tehingute arv ja koguväärtus.

Kõige aktiivsem oli korterite turg, esimeses kvartalis tehti korteriomanditega 5685 tehingut.Võrreldes 2015. aasta sama perioodiga oli tehinguid 300 võrra ehk 5 protsenti enam. Umbes 5 protsenti tõusis ka tehingute koguväärtus – 285 miljonilt eurolt 302 miljoni euroni.

Eluruumina müüdud korterite arv kasvas 4501 korterilt 4662 korterini. Neist uute korterite osakaal 2016. aasta esimeses kvartalis oli ca 13 protsenti. Kokku müüdi 612 uut korterit, neist ca 2/3 Tallinnas, kus keskmine hind oli 1800 eur/m². Eelmise aasta samal perioodil oli Tallinnas keskmine uute korterite hind ca 2200 eur/m², kuid siis müüdi kõrgema hinnatasemega Kesklinna kortereid 3 korda rohkem (120 vs 38) kui tänavu.

I_kv_joonis_2
Joonis 2. Aastatel 2014-2016 I kvartalis eluruumina müüdud korterite tehingute arv ja uute korterite tehingute osakaal %-des.

Tänavu esimeses kvartalis vähenes aga ca 3 protsendi võrra kinnisasjade (hoonestatud ja hoonestamata maade) tehingute arv – 4845 tehingult 4685 tehingule. Kinnisasjade tehingute koguväärtus on võrreldes eelneva aasta sama perioodiga langenud enam kui 10 protsenti (ca 40 miljonit eurot), jäädes 267 miljoni euro piiresse. Koguväärtuse niivõrd suur vähenemine on põhjustatud eelkõige ligikaudu 30-protsendilisest langusest mitteeluhoonetega hoonestatud maa sektoris.

Valminud on kevadine elamispindade turuülevaade

Tõnu Toompark, Adaur Grupp OÜ / Kinnisvarakool OÜtõnuValminud on järjekordne kevadine elamispindade turu kokkuvõte, mis analüüsib turu hetkeseisu ja seda, mis toimub tulevikus poole-pooleteise aasta perspektiivis.

Jätkuvalt on elamispindade turu oluline tüürikeeraja uusarenduste sektor. Massiline uute korterite arendamine leiab ülevaates erilist tähelepanu, sest sellest sõltuvad paljuski tulevikuarengud.

Kui oled huvitatud, et tuleksin turuülevaadet Sulle ja Sinu kolleegidele tutvustama, anna teada.

Tõnu Toompark
+372 525 9703
tonu@adaur.ee

Kuidas lahendada koduomaniku parkimisprobleeme?

Milline on ideaalnägemus ideaalsest parkimiskorraldusest? Omanikud  ei pea jooksvalt parkimisele mõtlema ega tegelema parkimismuredega, elanikud on rahul, korrarikkumisi pole ning kõik on kontrolli all. See pole enam unistus, vaid reaalne võimalus.

Kas Sina tead, kelle autod pargivad Sinu parklas? Kas tead, kellele on tõkkepuu puldid välja jagatud ja mitu autot tegelikult ühe isiku poolt parklasse lastakse? Kas võid olla kindel, et parklas pole ühtki loata autot? Kas oled valmis olukorraks, kus mõni parkimiskoha omanik on ühel hetkel ilma kohata?

Ilmselt mitte. Parklates toimuv ei ole läbipaistev. Puudub info eeltoodud murede  kohta. Kes, millal, kus, kui mitme autoga parkis? Info puuduse tõttu puudub ka kontroll.

Kuigi parklaid on erinevaid – piiratud ligipääsuga (tõkkepuu või värav) ja avatud ligipääsuga, nummerdatud parkimiskohtadega ja vaba parkimisega, on enamikel korteriühitustel ja ühiskasutatavatel parklatel täpselt sama mure.

Lubadeta autod parklas

Paljud lahendavad selle nii, et võtavad operaatorteenuse pakkujad, mis ei lahenda probleemistiku tuuma. Jah, liiklust reguleerivad märgid pannakse välja ning tekitatakse parkimisload, mida tuleb parkiva auto esiklaasil hoida, kuid jällegi – parklat saab lihtsasti kuritarvitada.

Tegemist on iganenud ja ebaefektiivse lahendusega – on irooniline, et tõkestatud parklasse siseneb kontrolör, kes teeb lubadeta autodele trahvi! Küsigem endalt – miks lubadeta autod üldse parklas on?

Lisaks tekitavad probleeme füüsilised parkimisload ja puldid. Omades mitut autot, tuleb neid ühest autost teise tõsta. Neil on tendents ka lihtsalt ära kaduda ning uute hankimine on ebameeldiv, rääkimata uue puldi soetusmaksumusest (40 – 60€).

Mis on lahendus?

Lahenduseks on uus ja lihtne digitaalne parkimisplatvorm, mis koosneb kahest komponendist – veebikeskkonnast ja modemist.

Veebikeskkond võimaldab jälgida parklas toimuvat mugavalt internetist. Ja modem ühendab parkla värava või tõkkepuu internetiga ning võimaldab seda üle võrgu juhtida.

Mis edasi? Pulte ja parkimislube ei ole tarvis. Parkla haldaja sisestab veebikeskkonda mobiilinumbrid, millega parklasse pääseb. Samuti sisestatakse autode registrinumbrid ning lubatud autode arv ühe korteri kohta. Parklasse pääseb autojuht telefonikõne või mobiilirakendusega.

Nüüd on igal ajahetkel teada, kelle autod on parklas, millal autod sisenesid ja lahkusid. Kogu parkimisajalugu säilitatakse veebikeskkonnas ning seda infot saab igal ajal välja võtta. Kui mõni omanik vahetub, kustutatakse tema number veebikeskkonnast ning see asendatakse uue omaniku numbriga.

Kogu süsteemi hind jääb vahemikku 20€ – 100€ /kuus sõltuvalt parkimiskohtade arvust. Ülesseadmine viiakse läbi väravaautomaatika ettevõtte poolt loetud päevade jooksul. Parkla haldajale väljastatakse veebikeskkonna aadress, kasutajanimi ja parool ning parkimine võib alata.

Kaasaegseima lahenduse pakkuja Eestis on Barking OÜ. Tegemist on ettevõttega, mille teenus valiti parimaks Eesti E-teenuseks 2015.

Tellimine ja info: www.barking.ee/yhistud või info@barking.ee, +372 5131364

Kustas Kõiv, Barking OÜ tegevjuht

barking-1