Adaur.ee: kinnisvaraturu uudised, analüüsid ja ülevaated

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri stardiprogramm

Kinnisvarakool: Planeerimis-ehitusvaldkonna spetsialisti täiendõppeprogramm

Kinnisvarakool: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark

Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvara müügikoolitus

Käsiraamatud “Nõuanded koduostjale” on suunatud inimestele, kes soovivad osta oma kodu

19.10.2016 Tõnu Toompark

Käsiraamat “Nõuanded koduostjale. Praktilised nõuanded, kuidas leida unistuste kodu” on suunatud inimestele, kes soovivad osta oma kodu. Koduost on üks inimese suurim ost elu jooksul, mis väga sageli ületab inimese aastasissetulekut lausa kordades.

Käsiraamat annab head nõu kodu ostmise esimestest sammudest ehk ostuotsuse planeerimisest kuni finantseerimise ja tehingu vormistamiseni.

Käsiraamat “Nõuanded koduostjale” on parima hinnaga võimalik leida Kinnisvarakooli raamatupoest. Uus hind 16,99 sisaldab tasuta transporti Eesti piires – raamat on võimalik tellida kodusesse postkasti või lugematutesse Omniva pakiautomaatidesse üle kogu Eesti.

NB! Mitme Kinnisvarakooli käsiraamatu tellimisel rakendub täiendav rahaline soodustus.

Vaata lähemalt

Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvaraturundus

KV.EE: Elamispindade pakkumine jätkab vähenemist

19.10.2016 Tõnu Toompark

Elamispindade pakkumishindu kajastav KV.EE Indeks näitab 84,9 punkti taset ehk aastatagusest 3,7% enam. Võrreldes korterite ostu-müügitehingute keskmise hinna seitsmeprotsendilise kerkimisega on tegemist tagasihoidliku tulemusega.

Elamispindade müügipakkumiste keskmise hinnatõusu kõrval on pakkumiste arv vähenemas. Elamispindade pakkumine alustas suurenemist 2015. aasta lõpul ja kerkis kuni 2016. a kevadeni. Sellele järgnes stabiilne pakkumiste arvu periood. Alates augustist on elamispindade müügipakkumisi vähemaks jäänud. Teisisõnu on konkurents kinnisvaramüüjate vahel leevenemas.

Pakkumiste vähenemise taga on piirkondlikult pealinnast eemale jäävad maakonnad, kus elamispindade turg on jalule tõusnud. Suurenenud tehingute arv on paremad pakkumised turult ära riisunud.

Viimase paari kuu jooksul on portaalis KV.EE mõnevõrra vähenenud ka Tallinna elamispindade pakkumine. Tallinna korterite müügipakkumiste arvu vähenemise taga on uute korteriarenduste turule tulemise aeglustumine. Uute projektide arvu vähenemise taga ei ole mitte arendajate kartus ega arvamus, et ostjad uusi kortereid enam ei tahaks.

Pigem on uute arendusprojektide lisandumise vähenemise taga asjaolu, et uued projektid jäävad linnavalitsusse toppama ega liigu seal asutuses piisava tempoga ehitusloa saamise suunas.

Arendusprojektide vähenemine ehk uute korterite pakkumiste arvu mõningane kokkukuivamine vähendab elamispindade kogupakkumist, sest enamasti toob uue korteri ostja pakkumisse oma vana korteri.

Vaata lähemalt, mis toimub kinnisvaraturul portaalist KV.EE.

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvara hindamise ABC

Tallinnas võetakse üheaegselt ette kolm suuremahulist tee-ehitust

18.10.2016 Tallinn.ee

Järgmine aasta toob Tallinna kolm suuremahulise tee-ehitust – ette võetakse Reidi tee ehitus ning Gonsiori tänava ja Haabersti ristmiku rekonstrueerimine.

„Ajakava kohaselt kuulutatakse objektidele ehitaja leidmiseks novembris välja rahvusvahelised riigihanked ning neile parima pakkumise teinud tee-ehitusettevõttega saavad lepingud sõlmitud jaanuari lõpuks,“ ütles linnapea ülesannetes abilinnapea Taavi Aas. „Ehitustöödega loodame alustada hiljemalt märtsis. Töömahud on suured ja ajakava pingeline, kuid usume, et täpse planeerimise korral on võimekail ja suurte kogemustega ehitajail võimalik kõigega tähtaegadeks toime tulla.“

Reidi tee ehituse ja Haabersti eritasandilise ristmiku valmimise tähtajaks on kavandatud 2017. oktoober, seega on ehitustöödeks aega kaheksa kuud. Gonsiori tänava rekonstrueerimistööd, mille maht kahest eelnimetatus tunduvalt väiksem, peavad aga lõpetatud saama juba juunikuu lõpuks.

Kesklinna liikluskoormuse vähendamiseks ja liikluse rahustamiseks kavandatud Reidi tee, mis hakkab kulgema Jõe ja Ahtri tänava ristmikult läbi sadama-ala ja mööda rannaäärt Russalka ristmikuni, rajatakse uuele trassile. Lisaks umbes kahe kilomeetri pikkusele teele tuleb ehitada merre kaldakindlustus ning rajada tehnovõrgud, sh sademevee kollektor ja pumpla, tänavavalgustus, vee- ja reoveekanalisatsioon, elektri- ja sidetrassid. Neljarealise sõidutee kõrvale mere äärde rajatakse jalgrattatee ja promenaad, haljas- ja puhkealad. Trassile on kavandatud kuus valgusfooridega reguleeritud ristmikku ning lisaks viis ülekäigukohta.

Haabersti ristmiku eritasandiliseks rekonstrueerimine hõlmab foorjuhitava ringristmiku ning üle selle Paldiski maantee suunalise 277 meetri pikkuse viadukti rajamist. Ühtlasi rekonstrueeritakse umbes 1,1 km ulatuses Rannamõisa tee kuni Lõuka tänavani ning 1,05 km ulatuses Paldiski maantee Mõisa tänavast kuni Pikaliiva tn perspektiivse ristmikuni. Kergliiklejatele rajatakse Ehitajate tee alla 38 m pikkune tunnel ja Paldiski mnt alla 54 m pikkune tunnel. Lisaks tuleb rajatakse haljastust ning erinevaid tehnovõrke ümber tõsta ja rajada.

Gonsiori tänav rekonstrueeritakse põhiosas kolmerajaliseks, ühistransporti ja kergliiklust eelistavaks. Rekonstrueeritava Maneeži tn ja Laagna tee vahelise lõigu pikkus on umbes 1400 m. Kolmest sõidurajast kaks on ühistranspordirajad ning keskmine on kavandatud nn muutsuunarajaks – päeva esimesel poolel kesklinna suunaline ning pealelõunast Lasnamäe suunaline. Lisaks rekonstrueeritakse K. Türnpu tn ning uuendatakse ka Ilvese silla ja K. Türnpu tn vaheline Laagna tee lõik. Gonsiori tänava rekonstrueerimise tulemusena paranevad ka jalakäijate ja jalgratturite liikumisvõimalused. Tee-ehitusega kaasnevad ka erinevate tehnovõrkude ümbertõstmine ja rajamine.

Kinnisvarakool: Korteriühistu juhtimise õiguslikud alused

RE/MAX laiendas kontorivõrgustikku ja pürgib Põhja-Eesti suurimaks kinnisvaravahendajaks

18.10.2016 Tõnu Toompark

12. oktoobril sõlmis Eno Juul frantsiisilepingu, mille tulemusena lisandub Tallinnasse viies RE/MAX kaubamärgi all töötav kinnisvarabüroo.

“Uue RE/MAX kontoriga on konkreetsed plaanid. Oleme juba alustanud värbamisega ja plaanime maaklerite arvu kasvatada kiiresti 20 peale. Kinnisvara vahendusteenust pakume Tallinnas-Harjumaal ja vajadusel kaugemalgi. Laienev RE/MAX võrgustik loob atraktiivse pinnase kasvuks, millest tahame osa saada,” ütles vastne RE/MAX frantsiisiomanik Eno Juul.

Täna opereerib RE/MAX Tallinnas ja Harjumaal viie bürooga. Lähitulevikus plaanib RE/MAX Eestis veelgi laieneda.

“Meil on agressiivse laienemise plaan. Soovime minna Tartusse, lisaks mahub pealinna kindlasti veel vähemalt kaks-kolm RE/MAXi kontorit,” rääkis frantsiisiandja RE/MAX Estonia juhatuse liige Heiti Karafin. “Nii plaanime esimeses etapis jõuda 80-90 maaklerini ja sellega vääramatult kandideerida Põhja-Eesti maaklerite arvult suurimaks kinnisvaravahendajaks.”

RE/MAX on esindatud enam kui 100 riigis üle maailma. Hetkel opereerib RE/MAX Tallinnas ja Harjumaal 5 bürooga. Lähitulevikus on plaan laieneda nii pealinnas kui Tartus. Euroopas on RE/MAX maaklerite arv kasvanud selle aasta algusest 13 000 pealt 17 000 maaklerini.

Kinnisvarakool: ChatGTP ja tehisintellekti koolitus kinnisvaramaakleritele

Väärtuslikud Nõmme kinnistud ootavad uut omanikku

18.10.2016 Tallinn.ee

Tallinna Linnavaraamet pani avalikule kirjalikule enampakkumisele Nõmme linnaosa valitsuse kasutuses oleva, kuid uue administratiivhoone valmides vakantseks jääva kinnisvara.

Hoonestatud, elamumaa sihtotstarbega Vabaduse pst 77 kinnistu pindalaga 2700 m² on enampakkumisel alghinnaga 316 000 eurot. Hoonestatud, elamumaa sihtotstarbega 1513 m²suuruse Nõmme-Kase tn 12b kinnistu alghind on 318 000 eurot. Mõlemad kinnistud müükase tingimusega, et kinnistutele seatakse nende võõrandamisel tähtajaline isiklik kasutusõigus Tallinna linna kasuks, tagamaks Nõmme linnaosa valitsusele seniste ruumide kasutamise võimalus kuni aadressil Valdeku tn 13 uue haldushoone valmimiseni ehk 1. oktoobrini 2017.

Valdeku tn 13 krundil asuv endine koolimaja rekonstrueeritakse Nõmme Majaks, kuhu koondatakse kokku kodanikele linnateenuseid pakkuvad asutused, mis praegu paiknevad eri asukohtades. Ehitustööd lõpetatakse 2017. aasta kevadel.

Lisaks on enampakkumisel mitmeid linna erinevates piirkondades asuvaid korteriomandeid ning Raasiku vallas asuv elamumaa sihtotstarbega kinnistu .

Harju maakonnas Raasiku vallas Aruküla alevikus asuv elamumaa sihtotstarbega Männiku tee 29 kinnistu pindalaga 1475 m²on enampakkumisel alghinnaga 39 500 eurot.

Vanalinnas asuvast Lai tn 33 // Suurtüki tn 2 asuvast hoonest on enampakkumisel kaks korteriomandit ning ühe korteriomandi mõtteline osa. Korteriomandite reaalosadeks on eluruum üldpinnaga 20,7 m² ja mitteeluruum üldpinnaga 16,3 m², alghind vastavalt 47 200 eurot ja 23 900 eurot. Ühest korteriomandist, mille reaalosaks eluruum üldpinnaga 100 m², on alghinnaga 30 500 eurot enampakkumisel mõtteline osa. Korteriomandi mõttelise osa võõrandamisel on kaasomanikul ostueesõigus.

Kristiine linnaosas asuv Tondi tn 44-7 korteriomand on enampakkumisel alghinnaga 58 100 eurot, korteriomandi reaalosaks on eluruum üldpinnaga 43,6 m². Seebi tn 38-60 korteriomand, mille reaalosaks eluruum üldpinnaga 45,9 m², on enampakkumisel alghinnaga 50 500 eurot.

Enampakkumisel on ka neli Põhja-Tallinna linnaosas asuvat eluruumi. Vabriku tn 37-5 korteriomandi reaalosaks on eluruum üldpinnaga 31 m², korteriomandi alghind on 38 600 eurot. Alghinnaga 34 900 eurot on enampakkumisel Erika tn 8-59 korteriomand, mille reaalosaks eluruum üldpinnaga 28,7 m². Kopli tn 85-9 korteriomand, mille reaalosaks eluruum üldpinnaga 53,2 m², on enampakkumisel alghinnaga 39 200 eurot. Kopli tn 85 hoone on riikliku muinsuskaitse alune ehitismälestis ja tunnistatud arhitektuurimälestiseks. Sõle tn 9-53 korteriomandi alghind on 42 800 eurot, korteriomandi reaalosaks on eluruum üldpinnaga 39,1 m².

Lasnamäe linnaosas on enampakkumisel Kivila tn 5-141 ja Paekaare tn 78-11 korteriomandid, mille reaalosaks vastavalt 64,5 m²ja32,9 m² suurune eluruum ning alghind vastavalt 59 000 eurot ja 40 900 eurot.

Mustamäe linnaosas asuv Ehitajate tee 70-53 korteriomand on enampakkumisel alghinnaga 36 600 eurot, korteriomandi reaalosaks on eluruum üldpinnaga 29,8 m². Alghinnaga 21 090 eurot on enampakkumisel Mustamäe tee 96-94 korteriomandi 42/100 mõtteline osa. Korteriomandi reaalosaks on eluruum üldpinnaga 43,5 m². Korteriomandi mõttelise osa võõrandamisel on kaasomanikul ostueesõigus.

Ettevõtete rahastamises on suurenenud kodumaiste pangalaenude osakaal

18.10.2016 Taavi Raudsaar

Vaatamata pangalaenude kiirele kasvule jäid ettevõtete võlakohustused teises kvartalis eelmise aasta tasemele
Majapidamiste sissetulekud ja säästud kasvavad endiselt kiiremini kui laenukohustused
Välismaale paigutati endiselt rohkem finantsvarasid, kui sealt kaasati

Ettevõtete laenamine Eestis tegutsevatelt pankadelt on suurenenud, samas on vähenenud laenamine välismaalt. Eestis tegutsevatelt pankadelt võetud laenude jääk suurenes teise kvartali lõpus aastavõrdluses 7% ja moodustas ligikaudu 39% kõigist ettevõtete võlakohustustest. Välismaalt kaasatud laenude ja seal emiteeritud võlakirjade maht vähenes samal ajal 4%. Kodumaiste pangalaenude osakaalu suurenemine tuleneb muuhulgas ettevõtete heast ligipääsust pangalaenudele. Lisaks on nendel tegevusaladel, kus suures osas laenatakse välismaalt (eelkõige energeetika ja veondus), viimastel aastatel olnud investeeringud ja laenamine varasemast väiksemad. Ettevõtete võlakohustused kokku olid teises kvartalis 18,2 miljardit eurot ehk ligikaudu sama palju kui aasta varem.

Majapidamiste laenukasv on kiirenenud, kuid on endiselt veidi väiksem kui sissetulekute ja säästude kasv. Majapidamiste laenukohustuste maht oli teise kvartali lõpus mullusest 5,8% suurem. Suurenenud on nii eluasemelaenude, autoliisingute kui ka tarbimislaenude võtmine. Peamiselt tänu jätkuvalt kiirele palgakasvule suurenes majapidamiste omanduses oleva sularaha ja hoiuste maht samal ajal pisut rohkem kui 7%.

Vaatamata mõningasele investeeringute kasvule teises kvartalis säästsid Eesti majapidamised, ettevõtted ja valitsemissektor rohkem, kui investeerisid, ning Eesti majandus oli seetõttu välismaa suhtes netolaenuandja. See tähendab, et nii nagu viimasel kuuel aastalgi, paigutati välismaale rohkem finantsvarasid, kui sealt kaasati. See kajastub ka välisvõla ja rahvusvahelise investeerimispositsiooni näitajate paranemises.

Taavi Raudsaar

Eesti Panga ökonomist

Kinnisvarakool & koolitus: kuidas korteriühistus võlglastega hakkama saada

KPMG uuring: Euroopa kinnisvaraprojektid on hästi finantseeritud

18.10.2016 Tõnu Toompark

Sarnaselt eelmisele aastale on Euroopa kinnisvaraturgudel finantseerimistingimused endiselt soodsad, kuid kindlustunde edasise paranemise suhtes on pangad vähem optimistlikumad, näitab KPMG uuring Property Lending Barometer 2016.

KPMG uuring toimus seitsmendat korda ning see peegeldab 21 riigi ligi 100 panga seisukohti. Uuring annab ammendava ülevaate finantseerimisvõimalustest neile, kes kavatsevad investeerida Euroopa kinnisvaraturgudele. Uuringu kohaselt arvab 75 protsenti vastajatest, et kinnisvara finantseerimise huvi on viimase aastaga säilinud või kasvanud, teatas KPMG Baltics.

„Vaatamata soodsatele oludele suhtuvad mõned pangad veidi kõhklevalt kinnisvarainvesteeringuteks mõeldud laenudesse turgudel, kus on esinenud rohkem probleemseid laene ning investeeringute turul on näha isegi kerget suunda allapoole,“ ütles KPMG partner Andrea Sartori, kes on KPMG Kesk- ja Ida-Euroopa kinnisvaravaldkonna juht ja juhtis uuringu läbiviimist.

„Kuigi uuringus ei osalenud Eestis ja Baltikumis tegutsevad pangad, on Euroopa majanduskeskkonnal oluline mõju Eestile kui väikesele avatud majandusele. Eesti pangad on üldiselt valmis finantseerima ärikinnisvara oste ja arendusi, eelistades tugeva rahavooga projekte, samas kui eluasemeturu arenduste puhul kasutatakse järjest rohkem ka alternatiivseid finantseerimisallikaid,“ märkis KPMG Baltics OÜ partner ja juhatuse liige Eero Kaup.

Kuigi Kesk- ja Ida-Euroopa tehingud moodustavad vaid väikese osa KPMG uuringus vaadeldud tehingutest on piirkonnal oluline kasvupotentsiaal.

„Esimesel poolaastal kasvas kinnisvarainvesteeringute maht piirkonnas 50 protsenti,“ märkis Sartori, kelle sõnul on liidrikohal Poola, mille arvele langes 40 protsenti Kesk- ja Ida-Euroopa esimese poolaasta kinnisvarainvesteeringute mahust. Vaatamata majandussanktsioonidele kasvas investeeringute maht ka Venemaal, tervelt 46 protsenti.

Analüüs leiab, et 2016. aasta esimesel poolel langesid võrreldes eelmise aasta sama ajaga investeeringud Euroopa kinnisvaraturul. Seda kõike vaatamata Euroopa soodsatele makromajanduslikele oludele – keskmine SKP kasv oli 2015. aastal 2,5 protsenti – headele finantseerimistingimustele, Euroopa Keskpanga varaostukavale ja madalatele intressimääradele.

KPMG raport märgib, et mõned Euroopa suurimad kinnisvaraturud nagu Ühendkuningriik ja Saksamaa tegid tänavuse aasta esimeses pooles läbi kinnisvaratehingute mahu languse, samas kui Soomes ja Rootsis oli aastakasv ligikaudu 30 protsenti. Sealjuures on toimivate laenude osakaal Rootsis 98 protsenti – näitaja, milleni küündis Euroopas veel vaid Ühendkuningriik.

Sartori seletab turgude liikumist Hiina aeglustunud majanduskasvuga, mis mõjutab Mandri-Euroopa majandusaktiivsust. Saab näha, millist mõju avaldab Brexit Euroopa majandusele, kinnisvarainvesteeringutele ja nende finantseerimisele.

Paeparki kerkib AS Merko Ehituse kolmas tornmaja

18.10.2016 Tõnu Toompark

AS Merko Ehitus on käivitanud Tallinnas Lasnamäe linnaosas asuva Paepargi korteriarenduse kolmanda tornmaja ehituse aadressil Paepargi 53. Arendusprojekti kõige merepoolsem 14-korruseline 60 korteriga hoone valmib 2017. aasta lõpuks.

Paepargi korteriarendusprojekt (merko.ee/paepargitornid) hõlmab kokku kolme 14-korruselist maja aadressidel Paepargi 49, 51 ja 53. 2015. aasta detsembris valminud esimeses majas on müüdud kõik korterid, 2017. aasta kevadel valmivas majas on saadaval alla kümne korteri. Kortermajade ümber on rajatud parklad ja haljastus ning kõnniteed, mis viivad mugavalt Pae pargi terviserajale, mänguväljakutele ja jalakäijate sillale.

B-energiaklassiga tornmaja korterite energiasäästlikkuse tagab vesipõrandaküte ja soojustagastusega sundventilatsioon. Korterid on väga hea helikindlusega nii sise- kui välismüra suhtes ning ilmastiku eest pakuvad kaitset rõdude lükandklaasid. Kortermaja kõrgeima, 14. korruse eksklusiivsetel korteritel on kõrged laed, eriti suured rõdud, suurepärased vaated ning jahutussüsteem. Hoonete arhitekt on AB Luhse & Tuhal ning sisearhitektide Eerik Olle ja Ahti Peetersoo. Koduostja saab valida erinevate elu- ja vannitoa siseviimistluspakettide vahel, korterite ruutmeetri hind jääb vahemikku 1750–2375 eurot.

Heakorrastatud Paepargi tiigi ümbrusesse on Merko rajanud tervikliku rohelise elukeskkonna, kuhu rajatud uued korterid on saanud koduks sadadele peredele. Parima kvaliteedi tagamiseks haldab Merko arenduse kõiki etappe: kavandamine, projekteerimine, ehitamine, müük ja garantiiaegne teenindus.

Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvaramaakleri täiendkoolitus

Koolitus “Kinnisvara korrashoid avalikus sektoris” 28/09/2016 Tartus

18.10.2016 Margot Toompark

Tartus toimub 28/09/2016 koolitus Kinnisvara korrashoid avalikus sektoris. Koolitust viib läbi Reminet OÜ juhatuse liige Kaia Kirs.

Koolitus „Kinnisvara korrashoid avalikus sektoris“ annab ülevaate korrashoiu põhialustest, kinnisvara omaniku ja tema esindaja rollidest, ülesannest ja väljakutsetest.

Koolitusel tutvustatakse kinnisvarakorrashoiu strateegiaid, informatsiooni juhtimise põhimõtteid ja antakse juhiseid varahalduse strateegia väljatöötamiseks oma asutuses ja praktilisi soovitusi selle elluviimiseks.

Koolitus toimub Tartus TÜ Raamatukogus, W. Struve tänav 1, kolmapäeval 28/09/2016, kell 13.00-18.00.

Lisateave ja registreerumine

Registreeru koolitusele: +372 525 6655, kool@kinnisvarakool.ee või kodulehel.

Margot Toompark
Kinnisvarakool OÜ
Koolituste müük ja korraldus
+372 525 6655
kool@kinnisvarakool.ee
www.kinnisvarakool.ee

Кредит на ремонт жилья – плюсы и минусы

18.10.2016 Mihkel Külaots

Примерно через каждые пять-семь лет желательно задумываться о ремонте квартиры или дома. Одной из возможностей для финансирования может стать кредит. Какие положительные и отрицательные аспекты связаны с привлечением кредита на обустройство и ремонт жилья?

Как лучше финансировать ремонт: кредит или сбережения?

Даже мелкий ремонт эстетически освежает атмосферу в доме и может увеличить стоимость вашей недвижимости. При отсутствии необходимой суммы поможет малый кредит, который позволит вам сделать ремонт полностью и быстрее, чем, если бы вы сами откладывали на него деньги. Малый кредит поможет и в том случае, если вы не хотите тратить свои сбережения. При использовании кредита его выплата распределяется на небольшие суммы, которые не оказывают столь значительного влияния на финансовое состояние, как единовременная выплата серьезной суммы денег.

В то же время следует учитывать тот факт, что, получив новый кредит, ваша возможность в ближайшее время воспользоваться еще одним займом уменьшится. Поэтому следует детально обдумать свои планы и финансовые перспективы на будущие пять лет.

В пользу сбережений говорит то обстоятельство, что вы сможете быстро приступить к ремонту, а по окончании ремонта ваши финансовые обязательства не вырастут. И все же следует помнить, что необходимо иметь сбережения сроком на три-шесть месяцев для покрытия непредвиденных расходов.

Плюсы ремонта в кредит

Малый кредит позволяет сделать ремонт полностью и быстрее, чем, если бы вы сами откладывали на него деньги.
С привлечением дополнительного финансирования вы сможете реализовать свои планы более качественно, например, воспользовавшись для воплощения своих идей услугами дизайнера или помощью строителей.
Произведенные работы могут увеличить ценность недвижимости и ее привлекательность для будущих покупателей.
Некоторые обновления способствуют повышению комфортности и энергоэффективности дома: например, утепление внешней стены или обновление отопительной системы.
Условия малого кредита достаточно гибкие, поэтому вы можете использовать его для осуществления как небольших ремонтных работ, так и для более масштабной переделки.

Минусы ремонта в кредит

Не все изменения повышают стоимость жилья. Например, слишком специфическая перепланировка может наоборот снизить стоимость дома. Поэтому весь проект при продаже дома может стать причиной снижения цены и возникновения других препятствий.
В случае ремонта с помощью кредита может показаться, что у вас много денег. В такой ситуации стоимость всего проекта может возрасти.
Подумайте, хотите ли вы жить в реновируемом жилье как минимум до конца периода кредитования. Если вы планируете продать дом раньше, следует найти возможность погасить раньше и кредит. В худшем случае вы можете попасть в ситуацию, при которой вы продадите свою недвижимость, но продолжите выплачивать кредит, некогда полученный на ремонт.
На всякий случай продумайте и черный сценарий – что случится, если вы неожиданно потеряете работу. Следует составить запасной план по выплате кредита и в сложных обстоятельствах.

Кредит – это обязательство

До подачи заявки о малом кредите проанализируйте свои доходы и финансовые обязательства, а также просчитайте, сможете ли вы каждый месяц делать необходимые выплаты. Если вы твердо намерены взять малый кредит, сначала выясните все свои возможности. Мы советуем воспользоваться для этого калькулятором ежемесячных платежей по малому кредиту. Максимальная сумма малого кредита зависит от ваших доходов и имеющихся обязательств.

Если вы – кредитоспособный клиент, то, ходатайствуя у банка о малом кредите, вы получите положительное решение уже через несколько дней.

Однако следует учитывать то, что процентная ставка по такому кредиту выше, чем по жилищному и ипотечному кредиту.

Михкель Кюлаотс
журналист

Statistika: keskmise palga eest saab rohkem korteri ruutmeetreid

18.10.2016 Tõnu Toompark

Eesti keskmise kuu netopalga eest on võimalik osta 0,9 m² Eesti keskmise tehinguhinnaga korteriomandit. Viimase aasta jooksul on keskmise sissetuleku ja korteritehingu hinna suhe pisut tarbija jaoks paranenud. Aasta tagasi sai Eesti keskmise palga eest 0,8 m² keskmise tehinguhinnaga korteriomandit.

Tallinnas, kus palgatase on kõrgem, on hiinnad veel kõrgemad. Tallinlane saab keskmise netopalga eest soetada 0,7 m² Tallinna keskmise tehinguhinnaga korteriomandit. Tallinna keskmise palga ja korteriomandi tehinguhinna suhe 0,6-0,7 on püsinud juba 5 aastat. Teisisõnu on selle aja jooksul kinnisvara tehinguhinnad küll kasvanud, kuid hind sissetuleku suhtes on püsinud sama. Selline püsiv palga-hinna suhe on kindlasti üks teguritest, mis on soosinud järjepidevat korteritehingute arvu kasvu.

Tallinnast märksa soodsam on korterihind sissetuleku suhtes Pärnus. Pärnu keskmise netosissetuleku eest saab ostja 1,0 m² Pärnus keskmise tehinguhinnaga korteriomandit. Siin aga peab arvestama, et Pärnu tehingute keskmine hind on Tallinnast vähem mõjutatud uusarendusest. Teisisõnu saab pärnakas osta sissetuleku vastu küll suurema korteri, kuid selle kvaliteet on ka madalam.

Tartlaste sissetuleku ja korteritehingu hinna suhe on Pärnust madalam, kuid Tallinnast kõrgem. Tartu keskmise palga eest saab viimaste aastate jooksul osta stabiilselt 0,7-0,7 m² korteripinda.

Kõigi graafikute vaatamiseks kliki siin: KINNISVARATURG GRAAFIKUTES!

Soovid nõustamist siin kommentaaris toodud või muudel kinnisvaravaldkonna teemadel? Kontakteeru palun +372 525 9703 või tonu@adaur.ee (Tõnu Toompark).

Tõnu Toompark on Adaur Grupp OÜ ja Kinnisvarakool OÜ juhatuse liige ning Eesti Kinnisvarafirmade Liidu (EKFL) ja Eesti Omanike Keskliidu juhatuse liige.

5 põhisuunda kinnisvara turunduses

17.10.2016 Domus Kinnisvara

Kinnisvaraturg on üks äärmiselt keeruline turg. Toitu ja vett vajame iga päev, samuti riideid. Kodu me aga iga päev ei osta. Üldiselt ainult üks kord elus.

Kui vaatame enda ümber, siis pea igal pool keegi midagi ehitab. Ühel hetkel tahetakse selle eest ka raha saada, mis omakorda tähendab seda, et see kõik tuleb maha müüa. Tänases olukorras, kus pakkumusi on palju ja seinast-seina, peetakse olelusvõitlust, kes võidab, kes kaotab, sest müüa tahavad kõik. Leib tuleb ju igapäevaselt lauale tuua.

Mis tuuled siis ikkagi puhuvad ja millised need suunad võiksid olla?

Jutusta lugu– Kõige parem moodus müüa on jutustada lugu. Inimene seob selle enda tunnete ja mõtetega ning alateadvuses on ta loonud endale kujutluspildi, kuidas ta end selles näeb. Loo isiklik seos objekti ja inimese vahel. See, kes end selles loos ära tunneb on ka tõenäolisem ostja.

Sisuturundus– Sisuturundus on jätkuvalt kõrgel kohal turunduses. See on hea koht, kus oma lugu realiseerida ning oskuslikult müügitekstiks keerata.

Sotsiaalmeedia– Facebook on uus kinnisvaraportaal. Teada-tuntud tõde, et reklaamida tuleb seal, kus on sinu kliendid. Ühe Eestis tehtud uuringu tulemus ütleb, et 79% inimestest otsib informatsiooni internetist. Ilmselt pole see ka eriline uudis. Nad leiavad endale vajaliku info lisaks otsingumootoritele uudiskirjadest, blogidest, foorumitest ja ettevõtete kodulehtedelt. Hea uudis on see, et Facebook on selles nimekirjas kõrgel kohal. Ka kinnisvara ostjad on Facebookis. Kui panna otsingusse kinnisvara, siis leiame kümneid Facebooki gruppe, kus keegi müüb või ostab või üürib kinnisvara ja sealne reageering on tavaliselt silmapilkne.

Ilusad pildid– Kuidas siis sotsiaalmeedias kinnisvara müüa? Inimestele meeldivad ilusad pildid ja lühikesed ning löövad tekstid. Loo emotsioon ja nii lihtne see ongi!

Videod– Jätkuvalt on põhirõhk liikuval pildid. Nüüd kui uus nutipõlvkond on suureks saanud ning tarbivad meediat järjest rohkem, siis keegi neist ei ole enam valmis lugema kuiva teksti. Kõik peab saama öeldud 15 sekundiga. Erilist tähelepanu saavad 360kraadi videod ning virtuaaltuurid ja –reaalsus.

Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvara ostmine kohtutäiturilt

Tallinn otsib ruumilahendust peatänava ja mere vahelisele alale

17.10.2016 Tallinn.ee

Tallinna linnavalitsus koostöös Eesti Arhitektuurikeskuse, Eesti Arhitektide Liidu ja Eesti Kultuurkapitaliga kuulutas välja ideekonkursi plaanitava tulevase peatänava ja mere vahelisele ala kolme tänava ruumilise lahenduse leidmiseks.

Arhitektuurivõistluse „Meri peatänava äärde“ eesmärk on parandada plaanitava peatänava ning mere ja sadamaala vahelist liikumiskeskkonda, tekitades kohalikele elanikele ja külalistele kutsuva ja hästi läbitava avaliku ruumi.

Ideekonkursiga soovitakse leida parim ruumiline, planeeringuline ja liikluslahendus Mere puiesteele, Hobujaama tänavale koos Paadi tänavaga ja Maneeži tänava pikendusele, mis tõstaks jalgsi ja jalgrattaga liikujate keskkonna uuele kvalitatiivsele tasemele ning avaks sadamapiirkonna linnakeskusele.

Ideekonkursi auhinnafondi suurus on kokku 30 000 eurot, võitja saab 15 000 eurot. Ideekonkursile saab pakkumisi esitada 12. jaanuari õhtuni.

Projekt on kaasrahastatav Euroopa Ühtekuuluvusfondist.

Kinnisvarakool & koolitus: Eluruumi üürimise praktikum: lepingu sõlmimine ja aktuaalsed probleemid

Nordeconil valmis Tallinnas Arsenali keskus

17.10.2016 Tõnu Toompark

Põhja-Tallinnas Erika ja Tööstuse tänava nurgal valmis ligi 7 miljoni euro eest kaasaegne ja tänapäevastele nõudmistele vastavate poe- ja teeninduspindadega vaba aja keskus. Tsaariaegse punastest tellistest tehasehoone ümberehituse käigus tuli päevavalgele nii ohtlikke kemikaale kui lõhkeainet. Keskus avatakse külastajatele 27. oktoobril kell 13.00.

„Vanast hoonest uue tegemine on tihti keerulisem kui nullist alustamine – ka Arsenali keskuse ehitus pakkus Nordeconile mitmeid üllatusi,“ sõnas Nordecon ASi juhatuse esimees Jaano Vink. „Ehituse käigus leidsime hoonest väga palju ohtlikku, kuid oli ka positiivset – näiteks katuse kandva puitkonstruktsiooni üllatavalt hea seisukord, mistõttu pidime seda vaid üksikutes kohtades proteesima. Taaskord õnnestus meil ehitajana kogeda, et kogu projekti koostööpartnerid olid vastutulelikud ja kiiresti reageerivad oma ala professionaalid, nii püsis ka töö graafikus ning varsti avatakse Põhja-Tallinna suurim ning põneva arhitektuuriga kaasaegne vaba aja keskus.“

„Ehitusprotsessi ajal leidsime nii mõndagi huvitavat,“ täpsustas Nordecon ASi projektijuht Oleg Kaas. „Erika 4 hoone lammutamisel avastasime kolmandal korrusel lukustatud ukse tagant hüljatud keemialabori. Riiulid olid kemikaale, ampulle ja seadmeid täis, nagu oleks töö just pooleli jäänud,“ rääkis Oleg Kaas. „Kokku leidsime ehitusobjektilt kanistrites 5 liitrit elavhõbedat, paarsada liitrit soolhapet ning maa seest ka mürske. Kemikaalid utiliseerisime vastavalt seadustele, mürsud aitas objektilt eemaldada Päästeamet.“

Oleg Kaasi sõnul ilmnes ehituse käigus teisigi ohtlikke elemente. „1960. aastatel silikaattellistest ehitatud katlamaja oli seestpoolt isoleeritud asbestiga – sel ajal täiesti tavaline. Asbesti ja ka vanade eterniidist katusekatete nõuetekohane utiliseerimine nõudis erilist tähelepanu ning ka suuri kulutusi,“ lausus Oleg Kaas. „Tööstuse tänava poolsest hoonest lammutasime enamuse, alles jäi vaid kaks kandvat seina – ühte neist on näha keskusest seest, teist Tööstuse tänavalt. Selleks aga, et taastada alles jäetud telliskivifassaadid võimalikult autentselt, sorteerisime lammutatud varemetest välja ligi 12 000 telliskivi ning kasutasime neid uuesti.“

„Omaette ülesandeks osutus vanade hoonete ning uute osade ühildamine üheks tervikuks, kuna kõik liite- ja vett tõkestavad sõlmed nõuavad erilist tähelepanu ning professionaalset teostamist,“ lausus Oleg Kaas. „Kahe vana hoone kandvatesse seintesse on lõigatud ligikaudu 70 suurt, umbes 4×4 m ava. Konstruktiivselt on see keeruline ülesanne, kus korraga käivad nii lõikamis-, lõhkumis- kui ehitustööd. See õnnestus väga hästi ja õigeaegselt tänu heale koostööle projekteerijaga Civen OÜ ja alltöövõtjaga Kenomer OÜ.“

„Ajaloo ning tänapäeva ühendamine Arsenali keskuses üheks tervikuks õnnestus tänu suurepärasele koostööle tellijaga – Aadu Oja Arsenal Centre OÜ-st ja nende esindaja tehnilistes küsimustes Gunnar Sanderkoff. Samuti pean kiitma omaniku järelevalvet teostanud Ehituskorralduse OÜ-d ja Jaanus Rohtlat professionaalse lähenemise eest. Sujuva koostöö tagasid ka nauditava lahenduse autorid, arhitektid Jaan Port, Markus Nimik, Katrin Kaevats ja Neeme Tiimus PIN arhitektibüroost,“ lisas Oleg Kaas.

Nordeconi kontsern (www.nordecon.com) hõlmab ettevõtteid, mis on keskendunud hoonete ja rajatiste ehitamise projektijuhtimisele ja peatöövõtule. Geograafiliselt tegutsevad kontserni ettevõtted Eestis, Ukrainas, Soomes ja Rootsis. Kontserni emaettevõte Nordecon AS on registreeritud ja asub Tallinnas, Eestis. Kontserni kuulub lisaks emaettevõttele üle 10 tütarettevõtte. Kontserni 2015. aasta konsolideeritud müügitulu oli 145,5 miljonit eurot. Nordeconi kontsern annab hetkel tööd ligi 700 inimesele. Alates 18.05.2006 on emaettevõtte aktsiad noteeritud NASDAQ OMX Tallinna Börsi põhinimekirjas.

Kinnisvarakool & koolitus: korteriühistu juhtimine - seadusandlus ja raamatupidamine

LHV hakkab pakkuma kodulaenu

17.10.2016 Tõnu Toompark

AS-i LHV Group tütarettevõte AS LHV Pank toob alates tänasest turule erakliendile mõeldud kodulaenu.

Seni on LHV pakkunud eraisikutele küll laenu kinnisvara tagatisel, kuid nüüd plaanib pank alustada kodulaenu laiemat pakkumist ühe põhitootena.

LHV Panga juhatuse esimehe Erki Kilu sõnul võimaldab kodulaenu lisandumine pakkuda klientidele terviklikku pangateenust. „Kodulaen on klientide jaoks väga oluline krediiditoode ja üks põhilisi teenuseid, mida inimesed pangalt vajavad. Soovime seda oma klientidele pakkuda,“ ütles LHV Panga juhatuse esimees Erki Kilu. „Meil on täna rohkem kui 80 000 eraisikust klienti ja loodame, et tänane samm võimaldab suuremal hulgal klientidel valida LHV enda kodupangaks,“ lisas Kilu.

„Kuna keskendume oma pangateenustega aktiivsetele ja ettevõtlikele inimestele, siis erineb LHV kodulaen teistest turul pakutavatest paindlikkuse poolest. Pakume oma klientidele võimalust kodulaenu tasuta ennetähtaegselt tagasi maksta ja vajadusel võtta maksepuhkust. Hakkame laenu väljastama turutingimustel ja teeme hea krediidivõimega klientidele hea hinnaga pakkumise,“ lisas Kilu.

Uus laenuportfell on LHV Pangal plaanis rahastada kogutud hoiuste arvelt. Pank on ehitanud üles sisemise võimekuse seda toodet headel tingimustel pakkuda ja seda toetab ka kogutud hoiuste hind. Panga jaoks võimaldab kvaliteetne kodulaenu portfell teenida investorite poolt loodetud pikaajalist stabiilset intressitulu.

Poolaasta seisuga ületasid klientide hoiused LHV Pangas laenuportfelli suurust 218 miljoni euro võrra. Klientide hoiuste kogumaht oli 683 miljonit eurot. Laenuportfelli suurus oli aga 465 miljonit eurot, millest jaelaenude maht oli 108 miljonit eurot. Erki Kilu hinnangul on kodulaenu portfellil potentsiaali kasvada üheks peamiseks krediidi alamportfelliks.

LHV pakub kodulaenu alates tänasest. Tingimused laenu taotlemiseks ja täiendav info on leitav aadressil lhv.ee/kodulaen. Oma soovi saab jätta internetis ning kodulaenu taotlemiseks ei pea olema LHV klient.