Adaur.ee - kinnisvaraturg peopesal

Eksport kiirendab edaspidi Eesti majanduskasvu

05.04.2016 Rahandusministeerium

Rahandusministeeriumi kevadise majandusprognoosi järgi kasvab Eesti majandus tänavu ligikaudu 2 protsenti ja 2017. aastal 3 protsenti. Majanduskasvu kiirenemise alus on Eesti ettevõtete ootuste järgi kasvama hakkav eksport naabermaadesse.

Sel aastal püsib prognoosi järgi palkade tõus kiire. Kuna inimeste tarbimisjulgus pole oluliselt vähenenud, kasvab selle toel ka sisenõudlus kiiremini kui majandus üldiselt. Eratarbimise kasvu toetab ka varem oodatust aeglasem hinnatõus.

„Eesti majandus kasvab sel aastal ja see kasv tõotab järgmistel aastatel tulla kiirem,“ kommenteeris rahandusminister Sven Sester. „Väikese avatud majandusena sõltume palju teistest riikidest. Järgnevatel aastatel peaks kogu maailma majandusaktiivsus paranema, mis omakorda kergitab Eesti kaubanduspartnerite kasvu ja sellega loob head võimalused ka meie ekspordi kiiremaks kasvuks.“

Koos välisnõudluse tugevnemisega võib oodata, et kaupade ja teenuste eksport pöördub kasvule. Valdava osa välisnõudluse kasvu kiirenemisest moodustab Venemaa languse pidurdumine. Praeguste prognooside kohaselt peaks alates 2017. aastast üleilmne majandusaktiivsus suurenema ja sellega kaasa tooma ka Eesti kaubanduspartnerite kiirema majanduskasvu ning impordinõudluse tugevnemise.

Impordi kasv kujuneb tänavu aastal ekspordiga võrreldes tunduvalt kiiremaks, kuna viimased kaks aastat vähenenud investeeringud peaksid taastuma.

Investeeringute kasv tänavu ilmselt taastub pärast kaheaastast langust ja varude taastamine peaks samuti panustama positiivselt sisenõudluse kasvu.

Keskmise palga kasvutempo püsis mullu 6 protsendi juures. Tarbijahindade muutust arvestav reaalkasv koguni 6,5 protsenti, kuna hinnad langesid. Palgakasv on kiirem keskmisest madalama palgaga harudes. Palkade kasv on ületanud tootlikkuse kasvu ja see kahandab Eesti ettevõtete võimalusi oma tooteid ja teenuseid turgudel müüa, kuna kiire palgakasv mõjutab negatiivselt võimet konkureerida hinnaga.

Kahaneva rahvastiku ning püsiva palgakonkurentsi tõttu naaberriikidega ei ole oodata palgasurvete olulist alanemist. Kiire palgakasv esialgu jätkub ja keskmine palk kasvab prognoosi järgi 2016. aastal kuni viis protsenti. Kuna hinnatõus jääb aasta keskmisena tagasihoidlikuks, siis kujuneb palga ostujõu kasv vaid mõnevõrra väiksemaks. Palgakulude suhe sisemajanduse koguprodukti (SKP) suhtes püsib tänavu praegusel suhteliselt kõrgel tasemel, kuid peaks edaspidi mõnevõrra alanema, millele aitab kaasa ka tööjõumaksude langetamine.

Kuna kütuse- ja toiduhinnad püsivad madalal, lükkub tarbijahindade tõus eelmise prognoosiga võrreldes edasi ning jääb tänavu aasta kokkuvõttes tagasihoidlikuks (0,3 protsenti). Energiahinnad hakkavad taas panustama hindade tõusu ilmselt aasta teisel poolel. Hinnatõus kiireneb 2017. aastal 2,7 protsendini.

Maksulaekumiste tase püsib prognoosi järgi üldiselt hea, seda osalt tänu maksu- ja tolliameti tulemuslikule tööle. Maksukoormuseks kujuneb 2016. aastal 34,2 protsenti SKPst, see peaks langema 33,3 protsendile aastal 2020. Kavandatud maksumuudatused – sotsiaalmaksu langetus, maksuvaba tulu määra tõus ja madalapalgaliste tagasimakse – vähendavad tööjõu maksukoormust.

Eesti valitsussektori eelarve jääb prognoosi kohaselt tänavu struktuursesse ülejääki 0,3 protsendiga SKPst ja püsib tasakaalulähedasena 2017. aastal. Kuna majanduskasv on jäänud oodatust väiksemaks ja nii 2015. kui ka 2014. aastal jõudis eelarve nominaalselt ülejääki, on majanduse toetamine väikese nominaalse eelarvepuudujäägiga põhjendatud. Nominaalne valitsussektori eelarvepuudujääk jääb sel aastal prognoosi kohaselt 0,4 protsendini SKPst. Praeguste poliitikate jätkumise korral suureneb see 2017. aastal 0,5 protsendini SKPst

Kuuülevaade: eestlased eelistavad järjest enam uusi kortereid

05.04.2016 Martin Vahter

Märtsis müüdi Tallinnas 131 uut või viimastel aastatel valminud korterit, mis on 20 protsenti enam kui veebruaris, analüüsib Eesti üks suuremaid kinnisvarafirmasid 1Partner Maa-ameti statistikat.

1Partner Kinnisvara tegevdirektori Martin Vahteri sõnul müüdi veel paar aastat tagasi aastas 1000 uut korterit, kuid mullu kaks korda nii palju. “Kui arvestada, et buumiajal müüdi aastas 4500 uut elupinda, siis paistab praegune olukord mõistlikus tasakaalus,” ütles Vahter.

“Uute korterite hinnad on paar aastat samal tasemel olnud, kuid taustsüsteem on muutunud. Kaks aastat tagasi tundus 2000 eurot ruutmeetri eest kliendile kallis, kuid nüüd juba pigem soodne,” rääkis Vahter ja lisas, et päris uue 2-toalise sisustamiseks kulub lisaks kümmekond tuhat.

Märtsis tehti Tallinnas kinnisvaraga kokku 1243 ostu-müügitehingut 105 miljoni euro väärtuses.

Märtsis müüdi Tallinnas 817 korterit, mis on 17 protsenti enam kui veebruaris. Korterite keskmine ruutmeetrihind oli 1569 eurot, mis on 0,8 protsenti kõrgem kui veebruaris. Kalleim korter müügi 745 000 ning odavaim 7500 euroga.

Märtsis müüdi Tallinnas 28 hoonestatud elamumaa krunti, mis on ühe võrra enam kui varasemal kuul. Kalleim maja müüdi ühe miljoni ning soodsaim 4 000 euro eest.

Möödunud kuul müüdi kuus elamumaa krunti, mis on kuue võrra vähem kui veebruaris. Kalleim hoonestamata krunt müüdi 300 000 ja odavaim 29 000 euro eest.

1Partner Kinnisvara avaldab iga kuu esimeses veerandis möödunud perioodil sooritatud kinnisvaratehingute turuülevaate. 1Partner Kinnisvara kodulehel on Tallinna kinnisvaratehingute hinnavõrdluse graafik, kust leiab lihtsa ülevaate pinnaühiku maksumuse igakuistest muutustest linnaosade kaupa.

1Partner Kinnisvara on Eesti üks juhtivatest kinnisvarafirmadest. Ettevõtte põhiteenused on kinnisvara vahendus, -hindamine, ehitamine ning investeeringute juhtimine. Äripäeva koostatud 2014. aasta kinnisvarafirmade TOP-is teenis 1Partner Kinnisvara esikoha.

Sularaha eest ostetud korter on nagu must palk

05.04.2016 Marta Jaakson

Kuidas saab olla, et ligi 80 000 eurot maksev korter müüakse 30 000 euroga? Kinnisvaramaaklerid teavad piisavalt selliseid näiteid.

Tegemist on sularahaga kinnisvaratehingutega, mille eest Uus Maa Kinnisvarabüroo maakler Egon Juhanson hoiatab. Ta soovitab sellise tehingu mõtte kohe maha matta, kuna probleemide tekkimise risk on liiga suur.

Kui täielikult sularahaga ostu-müügi tehinguid tuleb maaklerite sõnul ette harva, siis sagedamini esineb osalise sularahaga tehinguid. Osaliselt või täielikult sularahaga maksmise statistikat paraku ei leidu, sest enamasti ei panda sularahas tehtud tehingu osa kuhugi kirja. Sularahaga ostetakse üldjuhul väiksemaid objekte, näiteks suvilaid, garaaže, panipaiku. Sageli jäävad sellised tehingud kuni 50 000 euro piiresse.

Sularaha maksude vältimiseks

Kinnisvarakool OÜ omanik ja lektor Tõnu Toompark selgitas, et kinnisvara hinnaga manipuleerimise põhjus võib olla soov mitte makse maksta või rahapesu. „Ühel või teisel puhul on tegemist taunitava käitumisega, millele järgneb vahele jäämise korral karistus,“ kommenteeris Toompark.

Kui kinnisvaramaaklerid hoiatavad sularahaga tehingute eest, siis notarid neid otseselt ei tauni, ent peavad ebamugavateks. Küll aga taunivad ka notarid osaliselt sulrahaga ning mustalt tehtud tehinguid. Kinnisvara eest osaliselt sularahas maksmist kasutatakse enamasti maksude vältimiseks. Kuna tehinguhinnana läheb kirja notari kinnitatud ametlik summa, siis näidatakse väiksemat tulu näiteks mittealalise elukoha või muu objekti müügil. Mida väiksem müügitulu, seda väiksem tulumaks maksta.

Notarite Koja esimees, Tallinna notar Tarvo Puri märkis, et kahekümne aasta tagusest ajast mäletavad tema kolleegid tehinguid, kus notaribüroosse saabusid müüja ja ostja koos kahe suurt kasvu nn turvamehega, kes jälgisid rahalugemist ning tagasid raha ohutu liikumise. Praeguseks on sularahaga kinnisvaratehingud tema sõnul sisuliselt ajalugu. Pigem on üksikuid juhtumeid, mille puhul on enamasti tegu väiksemate summadega ja mitte majade ning korterite, vaid näiteks panipaiga, parklakoha või garaaži ostuga, kus tehingu maksumus jääb tavaliselt 5000 euro piiridesse.

Sularaha eest kinnisvaratehingud vähenesid Puri sõnul kümneid kordi juba kümme aastat tagasi. Samuti muutsid turgu kinnisvarabuumiga saabunud eluasemelaenud, mis sätestasid tingimuse, et pangad soovisid omafinantseeringu osa näha pangakontol.

Kolm olulist riski

Puri nentis, et sularahaoste taunida ei saa, sest olemuslikult on sularaha võrdväärne maksevahend pangakontol asuva rahaga. Siiski juhivad notarid klientide tähelepanu asjaolule, et suurtes summades sularahatehingud kätkevad riske ja ebamugavust nii ostjale kui ka müüjale.

Üks riske on võltsitud rahakupüürid. Notaritel ei ole rahadetektoreid ja sularaha õigsust notaribüroos kontrollida ei saa. Seda teenust pakuvad pangad. Suurema summa korral võib aga teenus võrdlemisi kulukaks osutuda. Näiteks Swedbank võtab ühe kupüüri kontrollimise eest 19 senti.

Teine suur risk on ebaturvaline raha liikumine. Pangaülekandega tehingute puhul kasutatakse sageli notarideposiiti, mille käigus kannab ostja raha enne tehingut notari kontole ning notar maksab selle pärast tehingut müüjale. Sularaha ei saa notarid hoiule võtta ja tehingut turvalisemaks muuta. Sularaha on küll võimalik notari deposiitkontole kanda, ent sealt liigub see siiski juba edasi pangaülekandega.

Kolmas on rahapesu seadusest tulenevad nõuded. Sarnaselt finantsasutustega peavad ka notarid teavitama rahapesu andmebürood kõigist sularahaarveldustest, mis ületavad 32 000 eurot. Seega tuleb sularahas arveldajal tõestada, kust ta oma vara saanud on.

Kahtluse korral notar hoiatab

Puri märkis, et on juhtumeid, kus tehingu madala hinna tõttu kahtlustavad notarid, et lepingusse on kirjutatud väiksem müügisumma ning osa tasust võib liikuda lepinguväliselt sularahas. Ent sellise kahtluse korral hoiatavad notarid alati kliente, et hilisemate pretensioonide ja näiteks tehingust taganemise korral saab ostja nõuda tagasi ainult lepingusse märgitud summa. „Seljataguse tagamiseks ei tohiks kunagi selliste pakkumistega kaasa minna,” manitses Puri.

Ka 1Partner kinnisvara tegevjuht Martin Vahter nentis, et kui inimene ostab korteri ja mingil põhjusel lükatakse tehing tagasi, siis saab ta tagasi nõuda üksnes tehingusse kirja pandud summat, mitte seda osa, mis läks kellelegi sularahas. „Seda ei saa küll alati öelda, aga sularahaga käivad kaasas hämarad kokkulepped. Kui keegi tahab tehingu sularahas teha ja mõlemad pooled on nõus, siis ei saa midagi teha. Lihtsalt omad ohud on sees,“ nentis Vahter. Küll lisas ta, et täielikult sularaha eest kinnisvara ostmine ei ole turul kasvav trend, seda esineb haruharva, pigem tehakse tehinguid osaliselt sularahaga.

„Enamasti kasutatakse seda tehinguhinna alla viimiseks, et hiljem riigile vähem makse maksta. See on nagu musta palga maksmine, ebaseaduslik ja mõlema poole jaoks väga riskantne,“ nentis Vahter.

Maksuamet hoiatab

Sularaha mõjutab hilisemaid tehinguid
Kui lepingusse märgitakse õige ostuhind, siis otsest maksuriski ei teki. Ettevaatlikuks peaks muutuma siis, kui soovitakse lepingusse panna tegelikkusest erinev hind ja vahe tegeliku hinnaga soovitakse tasuda sularahas. Sel juhul võib ostjal olla huvi varjata suure hulga sularaha päritolu ning müüjal huvi jätta osa tulust deklareerimata, kui tal ei ole võimalik kasutada elukoha maksuvabastust. Samuti peaks ostja mõtlema ka tuleviku peale, et kui ta ise hakkab soetatud vara müüma, siis tuleb maksu maksta soetushinna ja müügihinna vahelt. Ehk kui lepingus on näilikult madal hind, siis seda rohkem tuleb tulu deklareerida.

http://www.aripaev.ee/uudised/2016/04/06/sularaha-eest-ostetud-korter-on-nagu-must-palk

Uus ehitisregister muudab asjaajamise elektrooniliseks

05.04.2016 Tõnu Toompark

Tänasest käivitus uuenenud tarkvaraga ehitisregister, mille elektroonne menetluskeskkond võimaldab kasutajatel esitada taotlusi ja teavet nüüd läbi ehitisregistri keskkonna elektrooniliselt ning saada ka elektroonselt tagasisidet menetluse kohta (sh näiteks kooskõlastuste ja märkuste kohta).

Kui senimaani esitasid registrisse andmeid peamiselt kohalikud omavalitsused, siis uues funktsionaalses keskkonnas saavad teavet, taotlusi jms. iseseisvalt esitada ka ehitise omanikud, ehitajad või ehituseadustikus nimetatud isikud.

Ehitusregister on 2003. aastal asutatud riiklik andmebaas, mille abil peetakse arvestust ehitiste üle ning menetletakse ehitamisega seotud lubasid ja taotlusi. Registri veebilehel on võimalik tutvuda sinna kantud ligi 900 tuhande ehitise tehniliste andmete ja ehitise kohta esitatud dokumentidega.

Ehitisregistris menetletakse ehitamisega seotud lubasid, taotlusi (ehitus/kasutusload ning ehitus/kasutusteatised, väljastatakse hoonete energiamärgiseid jms. Ehitisregister võimaldab ka menetleda nt ehitisega seotud ettekirjutusi.

Registri veebilehel on võimalik tutvuda ehitiste tehniliste andmetega ja ehitise kohta esitatud dokumentidega (sealhulgas ehitus- ja kasutusload).

Ehitisregistrit haldab Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium.

Seminar “Ebaseaduslikud ehitised – seadustamine või lammutamine” toimub 07/04/2016

05.04.2016 Margot Toompark

Kinnisvarakoolis toimub 07/04/2016 seminar “Ebaseaduslikud ehitised – seadustamine või lammutamine“. oolituse lektor advikaat Raul Keba.

Seminar käsitleb ebaseaduslike ehitiste seadustamist või selle võimatusel lammutamist nii teoreetilisest kui praktilisest vaatenurgast.

Seminari eesmärk on anda ülevaade ebaseadusliku ehitamise põhjustest, et vältida selliste olukordade tekkimist, samuti pakkuda lahendusi tekkinud olukordade lahendamiseks.

Seminarile on oodatud kõik maakorraldajad, riigi- ja kohalike omavalitsuste ametnikud, kinnisvaraarendajad ja maaklerid ning eraisikud, kel antud teema vastu huvi on.

Koolitus “Ebaseaduslikud ehitised – seadustamine või lammutamine” toimub neljapäeval 07/04/2016 kell 09:00-14:00 (kokku 6 akadeemilist tundi).

Lisateave ja registreerumine

Registreeru koolitusele: +372 525 6655 (Margot Toompark), kool@kinnisvarakool.ee või kodulehel.

Margot Toompark
Kinnisvarakool OÜ
Koolituste müük ja korraldus
+372 525 6655
kool@kinnisvarakool.ee
www.kinnisvarakool.ee

Tartu kesklinna uus äri- ja vabaajakeskus saab nimeks Kvartal

05.04.2016 Tartu.ee

Tartu südalinna kerkiv uus äri- ja vabaajakeskus, mis piirneb Turu, Riia, Soola ja Aleksandri tänavaga, saab nimeks Kvartal. Hoone haarab arhitektuuriliselt enda alla Tartu kõige kesksema piirkonna ja sellest lähtuvalt iseloomustab valitud nimi keskust kõige paremini.

„See nimi seob kõiki neid paljusid funktsioone, mida uus keskus endas kannab,“ põhjendas nimevalikut TTK Kultuurikeskus OÜ juhatuse liige Kaire Krevald. „Kvartalis saab teha vajalikud ostud, tunda end mõnusalt kohvikutes ja söögikohtades, lõõgastuda spaas, peatuda hotellis ning korraldada ärikohtumisi või –konverentse. Lisaks on Kvartalisse koondunud tartlastele olulised teenindusasutused.“

Kvartali hüüdlauseks saab „Tartu südames“. „Need kaks sõna defineerivad uuesti Tartu linnasüdame asukoha,“ ütles Krevald. „Uut keskust kavandades mõtlesime kohe, et sellest saab läbi ja lõhki Tartut armastav maja, mis nö tuksub linnas toimuvate üritustega ühes rütmis.“

Kvartali esimene etapp söögikohtade ja kauplustega avatakse juba 21. mail. Suuremad ostukohad on Zara, H&M, Rademar, PopSport, Esprit, Jack&Jones, Vero Moda, Superdry, Monton-Mosaic, kingakauplused Danija, Famclub, NS King, lastele Juku, Kidz One ja Karupoeg Puhh ning kodukaupadest Koduekstra. Kvartalis avatakse ka Tartu kolmas Maksimarket. Alates septembrist valmivad järk-järgult teenindusasutused, nendest suurimad on Ortodontiakeskus, Eesti Töötukassa ja Bigbank.

Hilissügisel avatakse Kvartalis Eesti üks suurimaid heaoluspaasid koos hotelli ja konverentsikeskusega, mis hakkab kandma ühetähelist nime V.

Arco Vara: uuele kodule annab parima kaitse põhjalikult valitud kodukindlustus

05.04.2016 Tõnu Toompark

Pangalaenuga korterit ostes on kodukindlustus kohustuslik ja pangad soovivad, et nende laenu tagatis oleks kindlustatud vähemalt tule, vee, vandalismi ja loodusõnnetuste eest.

„Riske on muidugi veel. Ka laenuvõtjal endal võib kogemata ja ootamatult midagi juhtuda, mis tekitab suure kahju just kõige ebasobivamal ajal,“ kommenteeris Swedbanki varakindlustuse valdkonnajuht Kaspar Kaur.

Kaur soovitab valida kodu kaitseks koguriskikindlustuse lepingu, mis kaitseb igasuguste ootamatute juhtumite korral. Need juhtumid, mida kindlustuskaitse ei kata on eraldi välja toodud tingimustes. Nii on oluliselt lihtsam meeles pidada, mida kindlustusleping kaitseb ja mida mitte. Muidu on vaja koguaeg mõelda, et kas see risk oli kaetud või mitte.

Kindlustada tuleks ka vara

Lisaks ehitise kindlustamisele on soovitatav kindlustada ka kodune vara. Esmatähtis on loomulikult korteri või maja kaitsmine, et õnnetusjuhtumi korral oleks vähemalt seinad olemas ja põrand kus magada. Aga pole just hea elada kodus, kus kõik vara on hävinenud ja kodukindlustuse leping seda ei kompenseeri.

„Tutvudes möödunud aasta kahjuavalduste statistikaga selgub, et meie klientidel on kõige rohkem kahjujuhtumeid seotud just koduse varaga – 50% kõikides juhtumitest,“ ütles Kaur.

Lisaks ehitise ja koduse vara kaitsele tasuks end kindlustada ka kolmandatele isikutele tekitatud kahjude osas.

„Sellele kaitsele mõtlevad kliendid kõige vähem, sest ikka arvatakse, et ise sellistesse olukordadesse ei satuta. Samas juhtuvad õnnetused, kus kahjustada saab ka kolmandale isikule kuuluv vara ja kahjud võivad ulatuda mitmetesse tuhandetesse eurodesse. Miks võtta kolmandale isikule tekitatud kahju korvamiseks laenu, kui on võimalik ennast nende ootamatuste eest kaitsta ja seda mõistliku hinna eest. Nimelt paarikümne tuhandese kindlustussumma kaitse võib saada paari euro eest,“ selgitas Kaspar Kaur.

Millal osutub kindlustamine problemaatiliseks?

Swedbank P&C Insurance AS kodukindlustuse puhul võib kindlustuslepingu sõlmimise takistuseks saada ehitise vanus. Kui ehitis on ehitatud varem kui 1950 ja sellel on renoveerimata katus, elektrijuhtmed ja veetorud, siis seda vara ei kindlustata.

„Ülejäänud puhkudel kindlustame ehitisi, mis on rajatud pärast 1950. aastat või kui hoone on ehitatud enne, aga seda on hiljem renoveeritud,“ kinnitas Kaur.

Ehitusjärgus olevate ehitiste kindlustamiseks peavad objektil olema suletud kõik avaused ning paigaldatud uksed ja aknad.

Swedbank P&C Insurance AS kindlustab ainult elukondlikku kinnisvara. Kui kinnisvara pinnal toimub äritegevus, siis sellele varale Swedbanki kodukindlustust sõlmida ei saa, aga siis võib pöörduda mõne teise kindlustusseltsi poole, kes kindlustab ka äritegevuseks mõeldud kinnisvara. Mõned kindlustusseltsid võivad vara kindlustamisel nõuda ka turvalukkude ja signalisatsiooni olemasolu.

Kodukindlustuse makse sõltub:

vara suurusest (m²);
ehitusmaterjalist (kas hoone on puidust, kivist või segatüüpi);
lisatud kaitsetest (koduse vara ja vastutuskindlustuse kaitse).
Allikas: Swedbank P&C Insurance AS

70 m² korter, valminud 2015. a, kivimaja

Koduse vara kaitse 10 000 eurot

Vastutuskindlustuse kaitse 15 000 eurot

Kuumakse 11,99 eurot

Statistika: kinnisvarainvesteeringute osakaal põhivarainvesteeringutes on suurenemas

05.04.2016 Tõnu Toompark

Ettevõtete põhivarainvesteeringud summaarsena on juba kolmandat aastat languses. Küll on stabiilselt kõrgel kinnisvarainvesteeringute osakaal.

Eesti ettevõtete 2012. a põhivarainvesteeringute maht oli statistikaameti andmetel 2,7 miljardit eurot. Kinnisvarainvesteeringute osakaal põhivarainvesteeringute kogusummas oli toona 37%.

2015. aastaks on põhivarainvesteeringute kogumaht kahanenud 2,3 miljardi euro peale. Aastataguse ajaga võrreldes vähenes põhivarainvesteeringute maht 4,2%.

Küll on kasvanud kinnisvarainvesteeringute maht, mida 2015. aastal oli nagu aasta varemgi 1,1 miljardit eurot. See teeb 47% investeeringute kogumahust. Aastataguse ajaga võrreldes on kinnisvarainvesteeringute maht suurenenud 0,5%.

Ettevõtete investeeringud põhivarasse, sh. hoonete ja rajatiste ehitamine ja rekonstrueerimine ning hoonete ja rajatiste soetamine, miljon €

Põhivarainvesteeringute aastane muutus, %

Kõigi graafikute vaatamiseks kliki siin: KINNISVARATURG GRAAFIKUTES!

Soovid nõustamist siin kommentaaris toodud või muudel kinnisvaravaldkonna teemadel? Kontakteeru palun +372 525 9703 või tonu@adaur.ee (Tõnu Toompark).

Tõnu Toompark on Adaur Grupp OÜ ja Kinnisvarakool OÜ juhatuse liige ning Eesti Kinnisvarafirmade Liidu (EKFL) ja Eesti Omanike Keskliidu juhatuse liige.

Kotov: Arhitektuuri osakaal on kinnisvaraostul hüppeliselt kasvanud

04.04.2016 Tõnu Toompark

Pika kogemusega arhitekt Raivo Kotov hindab, et Tallinna kvaliteetarendajad investeerivad üha enam eristuvate ja keskmisest kallimate projektide arendamisse, sest arhitektuurse lahenduse tähtsus on eksklusiivse kinnisvara müügis hüppeliselt kasvanud.

Tallinna peaarhitekti Endrik Männi hinnangul on arhitektuur üha olulisem argument, kuid samavõrd vaadatakse konkreetse piirkonna arengupotentsiaali. Sobiva näitena toovad mõlemad hiljuti Kotovi Rocca al Maresse kavandatud elu- ja ärihoone LAEV. Eksklusiivse kinnisvara järele on hetkel nõudlus suurem kui pakkumine.

Hiljuti Tallinnasse elu- ja ärihoone LAEV kavandanud arhitekti Raivo Kotovi (KOKO arhitektid) sõnul hindavad uusarenduste kliendid hea asukoha ja sobivate ruumilahenduste kõrval senisest märkimisväärselt enam just arhitektuurset eristuvust ning keskmisest eksklusiivsemaid materjale. Ta tõi näiteks, et erilise arhitektuuriga hoone LAEV planeerimisel käidi läbi kümneid eskiise, et leida see üks eristuv idee, mis mereäärset asukohta vääristaks.

“Eksklusiivse kinnisvara ostjad ei taha mingit järjekordset iseloomutut karpi, vaid otsivad kodu, mis neid vaimustaks või siis kinnisvara, mis investeeringuna ajaga kasvaks,” tõi Kotov esile. Ta ütles, et LAEV’a puhul pöörati tähelepanu nii eristuvale välis- kui sisedisainile ning unikaalsete lahenduste loomisele. “Kõrged, kuni kuuemeetrised laed, katuseterrassidele sõitvad liftid, merevaatega saunad ja avatavate välisseintega siseterrassid on mõned näited erilistest lahendustest, mida me eksklusiivsust otsivatele klientidele kavandasime,” tõi Kotov näiteks. Kotovi sõnul on seesugused ekstralahendused oluline müügieelis.

Tallinna linna peaarhitekt Endrik Mänd leiab, et iga arhitektuurne lahendus peab sobituma keskkonda ning kui keskkond seda võimaldab, peaks hoone oma asukoha tugevusi esile tooma. Rocca al Maresse äsja ehitama hakatud LAEV’a puhul möönab peaarhitekt, et objekti asukoht on kesklinnast tulles piirkonna alguspunktiks ja olles ilmselgelt tõmbekeskuse visiitkaardiks, esitab see juba eos hoonele kõrgemad nõudmised.

“Selline asukoht seab lati nii arhitektuursele lahendusele kui ka kvaliteetsemale materjalide valikule ning nõuab juba iseenesest eksklusiivsemat ja eristuvamat arhitektuurset lähenemist,” ütles Mänd. Ta lisas, et laevamotiiv sobitub elu- ja ärihoone puhul piirkonda hästi ning on asukohale igati kohane. “Mul on hea meel, et maja saab konkreetse nime, mis teda iseloomustab ja asukohaga seob ning et see ei ole mõni järjekordne “plaza””, lisas Mänd. Peaarhitekt toob esile, et lisaks arhitektuurile jälgitakse elupiirkondade puhul üha enam, milline on selles piirkonnas infrastruktuur ning konkreetne arenguvisioon.

Baltic Sotheby`s International Realty Eesti juht Sveta Grün’i sõnul on kinnisvaraturg keskmisest kallima kinnisvara osas äärmiselt aktiivne ning hetkel on soovijaid rohkem kui eksklusiivseid projekte. “Kui on eristuv ja läbimõeldud arhitektuur, kõrgemat sorti viimistlusmaterjalid standardvarustuses ning loomulikult asukoht mere ääres või kesklinnas, siis sellised korterid sisuliselt krabatakse turult,” kinnitas Sveta Grün. Ta tõi näitena büroo hiljutise müügitehingu, kus korteri eest prestiižsses hoones maksti üle kahe miljoni euro ning rõhutas, et kvaliteetse ja läbimõeldud arenduse puhul on ostjad valmis sellesse rohkem ka investeerima. “Asukoht, arhitektuur ja eksklusiivne viimistlustase on märksõnad, mis praegu kõrgema taseme kinnisvaraarenduses võtmerolli mängivad,” lisas Sveta Grün.

Arhitekt Raivo Kotov on tunnustatud Eesti arhitekt. Ta on alates 2000. aastast olnud juhtivarhitektina aktiivselt tegev arhitektuuribüroos KOKO Arhitektid OÜ. Tema 2016. aasta üheks omanäolisemaks objektiks on Rocca al Maresse kerkiv eksklusiivne elu- ja ärihoone LAEV. Raivo Kotovi varasemad tuntumad tööd on Eesti paviljon EXPO 2000–l Hannoveris; Fahle maja; Eesti Meremuuseum Lennusadamas; Metro Plaza äri- ja büroohoone, Georg Ots Spa Hotel; Ahrensburg Boutique Hotel & Spa; jpm. Neid nagu mitmeidki teisi KOKO Arhitektid OÜ hooneid iseloomustab ultramodernne vormikeel, põnev materjalikasutus ning julgus mahtudega eksperimenteerida. .Raivo Kotov on Eesti Arhitektide Liidu liige alates 2007. aastast.

Tallinnas elab 440 597 inimest

01.04.2016 Tallinn.ee

Rahvastikuregistri andmeil elab tänahommikuse seisuga Tallinnas 440 597 inimest, märtsis kasvas elanike arv 391inimese võrra.

Veebruaris kasvas elanike arv 300inimese võrra – 1. märtsi seisuga elas Tallinnas 440 206 inimest. 1. veebruari seisuga elas Tallinnas 439 906 inimest, jaanuaris kasvas elanike arv 389inimese võrra. Seega kasvas pealinna elanike arv kolme kuuga kokku 1080 inimese võrra.

Eelmise aasta jooksul kasvas Tallinna elanike arv 5091 inimese võrra, sh septembris rekordiliselt lausa 1386inimese võrra. Linnaositi kasvas mullu enim Kesklinna ja Mustamäe elanikkond – vastavalt 1928 ja 1069 elaniku võrra. Seisuga 1. jaanuar 2015 elas rahvastikuregistri andmeil Tallinnas 434 426 inimest. 2014. aastaga võrreldes oli mullune juurdekasv pisut suurem – tunamullu kasvas pealinna elanikkond 4527 inimese võrra.

2013. aasta jooksul kasvas tallinlaste arv rekordiliselt lausa 10 069 inimese võrra – aasta hakul elas rahvastikuregistri andmeil pealinnas 419 830 inimest, seisuga 1. jaanuar 2014 aga juba 429 899 inimest.

2012. aasta algusest on pealinna elanikkond kasvanud 24 453 inimese ehk ligi 6% võrra – seisuga 1. jaanuar 2012 elas rahvastikuregistri andmeil pealinnas 416 144 inimest.

Nõuanded koduostjale: laenaja ja kaaslaenutaotleja

01.04.2016 Tõnu Toompark

Käsiraamatu “Nõuanded koduostjale. Praktilised nõuanded, kuidas leida unistuste kodu” autor Tõnu Toompark annab nõu koduostmise teemadel.

Laenu taotlemisel tuleb otsustada, kes on laenutaotleja. Kui kodu ostab ja laenu soovib võtta üksik inimene, siis on selge, et laenutaotlejaks on ta ise. Kui aga laenutaotlejal üksi jääb sissetulekust napiks, et pank oleks valmis talle laenu pakkuma, on võimalus leida kaaslaenutaotleja.

Enamasti on kaaslaenutaotleja laenuvõtja abikaasa või elukaaslane, üksiku inimese puhul ema või isa.

Kui uut pesa punuvad kooselavad inimesed, kes ei ole abielus, taandub laenuvõtjaks olemise temaatika sellele, kes saab ostetava kinnisvara omanikuks. Kui paarisuhe toimib võrdsetel alustel, on mõistlik, et kinnisvara soetatakse kahe peale ehk kaasomandisse. See tähendab, et ostetava vara omanikeks saavad mõlemad elukaaslases. Sellisel puhul on mõistlik, et kodulaen võetakse kahe peale isegi vaatamata sellele, et hilisem laenumakse makstakse ühe elukaaslase pangakontolt.

Olukorras, kus kinnisvara soovib soetada abielupaar, tuleb mängu see, kas kinnisvara ostetakse ühisomandisse või lahusvaraks. Varaühisus tähendab seda, et abielu jooksul omandatud vara loetakse ühisvaraks, välja arvatud abikaasa päritud ja kingiks saadud vara. Vara kuulub võrdselt mõlemale abikaasale ja kui vara hulka kuuluva kinnisasja või osaga on vaja tehinguid teha, on tehingu tegemiseks vaja mõlema abikaasa nõusolekut.

Varalahusus on abikaasade võimalus abielludes sõlmida abieluvaraleping nii, et abielu kestel omandatud vara ei muutu ühisvaraks, vaid selle abikaasa lahusvaraks, kelle nimel asi on. Näiteks kui abielu kestel ostetakse korter ja ainult üks abikaasa kantakse omanikuna kinnistusraamatusse, siis varalahususe korral ei muutu see kinnisasi abikaasade ühisvaraks, vaid omanikuks jääb ainult see abikaasa, kes on omanikuna kinnistusraamatus märgitud. Lahusvaraga saab inimene tehinguid teha teise abikaasa nõusolekut küsimata.

Ostes vara lahusvaraks on mõistlik, kui laenuvõtja on see, kelle lahusvaraks kinnisvaraobjekt hiljem saab.

Kui abikaasad ei lepi abiellumisel kokku, millist vararežiimi kasutatakse, kohaldatakse neile automaatselt varaühisust. Peale selle võivad abikaasad enne abielu sõlmimist või abielu ajal tunnistada abieluvaralepinguga ühisvaraks või lahusvaraks üksikuid esemeid.

Kui abikaasad varalahususes kokku pole leppinud, saavad nad mõlemad ostetava kinnisvara omanikeks. Otseselt ei ole vaja, et sellisel puhul oleksid mõlemad abikaasad kaaslaenutaotlejad, pank võib seda siiski nõuda.

Loe pikemalt nii eeltoodud kui muudest nõuannetest käsiraamatust „NÕUANDED KODUOSTJALE”, mille autor on kinnisvarakonsultant Tõnu Toompark. Käsiraamatu saad osta Kinnisvarakooli raamatupoest.

UK maaklerite tippkoolitaja esineb Eestis

01.04.2016 Tõnu Toompark

Rahvusvaheliselt tunnustatud kinnisvaramaaklerite koolitaja Richard Rawlings Suurbritanniast esineb Äripäeva kutsel 7. aprillil toimuval konverentsel ja viib läbi meistriklassi teemal: kuidas saada kinnisvara müüki ja see kõige efektiivsemalt maha müüa?

Richardi Meistriklass on lisa konverentsile „Müügi Edulood – kinnisvara müük“, mille programmis ta lühikese ettekandega esineb.

Richard Rawlings keskendub konverentsi lühiettekandes küsimustele millised on uued väljakutsed ja kuhu liigub kinnisvara vahendus, samuti millised konkreetsed tehnikad töötavad Suurbritannia turul. Ettekanne on inglise keeles, materjalid on tõlgitud eesti keelde.

Meistriklassis kell 13.45-15.15, mis on mõeldud juba väiksemale seltskonnale, annab Richard konkreetselt nõu, kuidas uusi objekte müüki saada ning seejärel ka edukalt maha müüa. Samuti võetakse lauale kõik küsimused, mis osalejate jaoks kõige kasulikumad. Osalustasu meistriklassis 39 eurot pluss käibemaks neile, kes osalevad samal päeval toimuvale konverentsile. Ainult Meistriklassis osalemine maksab 59 eurot+km.

Lisainfot vaata konverentsi kohta
http://pood.aripaev.ee/konverents-m%C3%BC%C3%BCgi-edulood-kinnisvara-m%C3%BC%C3%BCk

Ja meistriklassi kohta
http://pood.aripaev.ee/richard-rawlings-kinnisvara-muugi-meistriklass

Teeme selle selgeks: kes peab maksma üüritehingu maakleritasu?

01.04.2016 Tõnu Toompark

Ikka ja jälletekitab konflikti küsimus, kes peab maksma üüritehingu maakleritasu. Üürnikud argumenteerivad, et võlaõigusseadus paneb maakleritasu maksmise maakleriteenuse tellija ehk üürileandja kohustuseks. Üürileandjad viitavad seaduses lubatud kokkuleppe võimalusele ja sellele, et tõe kriteerium on praktika ehk maakleritasu maksku siiski üürnik, sest nii on see toimunud alati.

Järgnevalt teeme selgeks, kelle kohustus on vahendustasu maksmine tegelikult.

Üldpõhimõte: teenuse tellija maksab

Võlaõigusseaduse § 658 lõike 1 alusel peab maakleritasu maksma käsundi tellija – see on üldine põhimõte. Ehk kui üürileandja annab korterit üürile ja leiab endale selles töös appi maakleri, peab vahendustasu maksma üürileandja kui maakleriteenuse tellija.

Või teisest otsast vaadatuna. Kui üürnik palkab maakleri, peab maakleritasu maksma üürnik. Kui üürnik maaklerit ei palka, ei pea tema maakleritasu maksma.

Praktika on sageli aga teistsugune – maakler küsib maakleritasu üürnikult. Siit tekkib küsimus, kas maakleril on õigus vahendustasu üürnikult küsida? Räägib ju võlaõigusseadus teist keelt.

Seadus lubab teistsuguse kokkuleppe sõlmimist

Võlaõigusseaduse puhul kehtib dispositiivsuse põhimõte, mille määrab võlaõigusseaduse § 5.

Dispositiivsuse põhimõte tähendab, et võlasuhte poolte või lepingupoolte kokkuleppel on õigus võlaõigusseaduses sätestatust kõrvale kalduda, kui seaduses ei ole otse sätestatud või sätte olemusest ei tulene, et seadusest kõrvalekaldumine ei ole lubatud või kui kõrvalekaldumine oleks vastuolus avaliku korra või heade kommetega või rikuks isiku põhiõigusi.

Inimkeeli: see tähendab, et kolmnurgas üürileandja-maakler-üürnik on võimalik ja igati seaduslik sõlmida kokkulepe, mille alusel vahendustasu maksab üürnik.

Üürnikule ei pruugi vahendustasu maksmine meeldida, kuid siiski ei saa väita, et see oleks vastuolus avaliku korra või heade kommetega või rikuks isiku põhiõiguseid. Seega on olukord, kus kokkuleppel maksab üürivahenduse maakleritasu üürnik igati seaduslik.

Kuidas peab käituma maakler?

Kui üürileandja või maakler soovib, et maakleritasu maksaks üürnik, peab üürikuulutuses olema selgelt välja toodud, millises summas peab üürnik maakleritasu maksma.

Kui üürnikul on võimalus kuulutusest selgelt välja lugeda, et antud juhul soovib üürileandja/maakler sõlmida seaduse üldprintsiibist erineva kokkuleppe ja ta kontakteerub maakleriga, ongi üürnik aktsepteerinud, et tal on kohustus maakleritasu maksta. Teisisõnu ongi nii seadusega lubatud ja seaduses määratust teistpidine kokkulepe sõlmitud.

Loomulikult on üürnikul igal juhul õigus nii üürihinna kui maakleritasu suuruse osas läbirääkimisi pidada. Üürnik võib küll läbirääkimiste käigus soovida, et vahendustasu peaks maksma üürileandja, kuid enese maakleritasu maksmise kohustust ebaseaduslikuks pidada ei ole õige.

Kui kuulutuses ei ole kirjas, et üürnik peab maksma maakleritasu?

Kui üürikuulutuses ei ole kirjas, et maakleritasu peab maksma üürnik, on üürnikul alust eeldada, et selle katab või on katnud üürileandja kui maakleriteenuse tellija. Kui maakler nõuab vahendustasu siiski üürnikult, on tarbijakaitse hinnangul tegemist ebaausa kauplemisvõttega.

Kui nüüd üürnik ei ole maakleritasu nõus maksma, kuid üürileandja ja maakler seda siiski nõuavad, jääb praktikas loodetud üürileping enamasti paraku sõlmimata.

Millest sõltub, kes maksab maakleritasu?

Praktikas sõltub maakleritasu maksja turukonjunktuurist ehk üürituru nõudluse ja pakkumise tasakaalust.

Kui turul on üürikorterite ülepakkumine, kaldub maksmise kohustus üürileandjate kanda. Kui turul on üürikorteritest puudu, tuleb maakleritasu maksta üürnikul.

Näiteks 2008. aastal, mil liikusid jutud sellest, et kortereid on võimalik üürile võtta ainult kommunaalkulude eest, ei maksnud ükski mõistlik üürnik vahendustasu.

Seevastu 2011. aastal, mil üürihinnad olid kinnisvara ostu-müügihindadega võrreldes väga madalal ja üürikorteritest oli suur puudus, pidi maakleritasu maksma üürnik.

Loe põhjalikumalt

Loe maakleritasust ja kõigest üürivaldkonnaga seonduvast lähemalt käsiraamatust “Korter üürile – närvesööv hobi või rikkuse allikas?“, mille autorid on kinnisvaraanalüütik Tõnu Toompark ja jurist Evi Hindpere.

Kivimaja ehitamisest

01.04.2016 Eno Pappel

Kivimaja on peetud alati väärikaks ja ihaldatud valikuks oma kodu rajamisel. Kivimaja massiivsus ja tugevus annab just kui täiendava turvatunde ning laseb tunda ennast kodus hästi.

Kõik me oleme kuulnud, et kivimaja ehitamine võrreldes näiteks puitkarkassmajaga on kallim. Kuid millest kallidus tekib? Vaatame peamisi põhjuseid:

Vundament

Raske kivikonstruktsiooniga maja vajab suurema kandevõimega vundamenti, mis tähendab teisiti öeldes massiivsemat ja suuremate mõõtmetega ning paremini armeeritud vundamenditaldmikku või näiteks plaatvundamenti. Lisaks on kivimaja puhul vajalik üldjuhul suuremate mõõtmetega vundament, kuna kivimaja välisseina konstruktsioon tänapäevase energiasäästliku maja puhul kipub olema u. 40 cm või paksemgi, mis vajab toetuspinda ning samal ajal vähendab ka maja kasulikku pinda.

Ehitusaeg

Kivikonstruktsioonide ehitustööd võtavad tehnoloogilistel põhjustel rohkem aega ja on töömahukamad. Keskmise kivimaja karbi ehitus võtab aega minimaalselt 2 – 3 kuud.

Kivimaja puhul nõuab ka majasiseste kommunikatsioonide ja kaablite/juhtmete vedamine seintesse suuremat vagude freesimist ja aukude puurimist ning seejärel vajavad pinnad uuesti tasandamist.

Kokkuvõttes tähendab pikem ehitusaeg suuremaid ehituskulusid ja kõrvalkulusid ning ka suuremat ilmastikutingimustest sõltumist.

Konstruktsioonide valik

Kui vaadata lähemalt võimalusi, kuidas kivikonstruktsioonis maju tänasel päeval ehitatakse, siis kõige levinumad lahendused on erinevad plokitooted, erinevate kiviplokkide tootjad pakuvad, kas osalisi või pea terviklahendusi, mis võimaldavad pea kogu maja ühest põhimaterjalist ehitada. Teine võimalus on erinevad komposiitplokid või soojustusplokid, mis armeeritakse ning betoneeritakse teatud plokiridade järel. Sellised lahendused võimaldavad veidi suuremat ehituskiirust, kuid need lahendused veel eramuehituses väga levinud ei ole.

Kolmas võimalus on valmis nn. sandwich-välisseina paneelid, mis tehases vastavalt kliendi tellimusele valmis tehakse ning objektil kokku monteeritakse, mis võimaldab ehitamise kiirust veelgi parandada.

Kivimaja väärtus

Kui otsida põhjendust, miks näiteks puitkarkassmajast u. 15% kallima kivimaja kasuks otsustada siis üheks põhjuseks võib olla see, et järelturul hoiab kivimaja paremini ajas oma hinda. Teiste sõnadega peaks juhul, kui näiteks aastakümne pärast peaks olema vajadus maja müü, saab selle eest paremat hinda küsida, kuid see sõltub ka üldisest olukorrast kinnisvaraturul.

Kindel on aga see, et kivimajas tunneb, olgu siis kasvõi petlikult, inimene ennast turvaliselt.
Minu kodu on minu kindlus – nii mõtleb iga koduomanik aga eriti kivimaja omanik!

NATURA 2000 toetust erametsamaale saab taotleda alates esmaspäevast

01.04.2016 Tõnu Toompark

Tänavu võtab Erametsakeskus Natura 2000 erametsamaa toetuse taotlusi vastu 4.- 22. aprillini.

Toetuse eesmärk on kompenseerida erametsaomanikule looduskaitseliste piirangute tõttu saamata jäävat tulu Natura 2000 erametsamaal.

Toetuse taotlemise tingimustega saab tutvuda erametsaportaalis http://www.eramets.ee/toetused/toetuste-taotlemine/natura-metsa-toetus/

Kõige kiiremini ja mugavamalt saab toetustaotluse esitada e-PRIAs (epria.pria.ee/epria). Teenus e-PRIAs on avatud ja andmeid saab juba sisestada.

„E-PRIAs esitatud taotluse puhul hoiavad väärtuslikku aega kokku nii Erametsakeskus kui ka metsaomanik,“ ütles Erametsakeskuse arendusnõunik Triin Suur. „E-taotluse läbivaatamisel jääb ära töömahukas andmete sisestamine. Metsaomanikul tuleb e-taotlusse kirjutada vaid enda kontaktandmed ja Natura metsamaa katastritunnus, ülejäänud andmed leiab süsteem automaatselt. Lisaks saab metsaomanik e-taotlust esitades olla kindel, et see on kehtivas vormis ja lisatud on õige aasta kaart.“

Elektroonilise taotluse allkirjastamiseks on vajalikud ID-kaart, ID-kaardi lugeja ja PIN-koodid või Mobiil-ID. Täpsema juhendi saate aadressilt http://www.eramets.ee/toetused/e-teenused/

Taotlusi aitavad täita ja esitada metsakonsulendid metsaühistutes üle Eesti, ühistute kontaktid on erametsaportaalis aadressil http://www.eramets.ee/uhiselt-tegutsedes/maakonniti/

Toetuse taotlemisel on vaja esitada uus taotluse vorm, mis võrreldes eelmise aastaga on natuke muutunud, selle leiate http://www.eramets.ee/toetused/toetuste-taotlemine/natura-metsa-toetus/taotluse_dokumendid_/

Erametsakeskus loosib kõikide e-PRIAs taotluse esitanute vahel välja viis Samsung Galaxy A5 nutitelefoni, loosimise tingimustega saate tutvuda: http://www.eramets.ee/toetused/toetuste-taotlemine/natura-metsa-toetus/

‹‹ Uuemad uudised 1 2 3 … 1,033 1,034 1,035 … 1,578 1,579 1,580 Vanemad uudised ››

Eksport kiirendab edaspidi Eesti majanduskasvu

Kuuülevaade: eestlased eelistavad järjest enam uusi kortereid