Adaur.ee: kinnisvaraturu uudised, analüüsid ja ülevaated

Kinnisvarakool: Planeerimis-ehitusvaldkonna spetsialisti täiendõppeprogramm

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri stardiprogramm

Kinnisvarakool: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark

Kinnisvarakool & koolitus: Nõuete esitamine ehitise puuduste korral ja müügigarantii rakendamine

Terviseameti uue büroo- ja laborihoone ehitus jõudis sarikapeoni

06.06.2016 Tõnu Toompark

Peeti Terviseameti uue büroo- ja laborihoone sarikapidu, millega tähistati maja maksimaalse kõrguse saavutamist. Piduliku sündmuse eesmärgiks oli kostitada ehitajaid, et vastavalt rahvapärimusele tagada seeläbi hoonele hea õnn ja luua head suhted majavaimuga.

Sarikapärja tõid hoone kõrgemast nurgast alla Terviseameti peadirektori asetäitja Jelena Tomasova, Riigi Kinnisvara AS (RKAS) projektijuht Erki Elbrecht ja AS Oma Ehitaja objektijuht Ikko Lee.

RKASi tellimusel rajab AS Oma Ehitaja Tallinnasse Paldiski maantee 81 kinnistule viiekorruselise büroo- ja laborihoone, mis saab olema Terviseameti kõigile vajadustele vastav, madala energiakasutusega ning selle ehitamisel ja kasutamisel arvestatakse säästvate tehnoloogiatega.

Terviseameti uue hoone arhitekt on Pelle-Sten Viiburg firmast Doomino Arhitektid OÜ. Ehitusprojekti on koostanud Estkonsult OÜ.

Ehitustegevusega alustati möödunud aasta novembris, mil esmalt lammutati kinnistul asuvad vanad hooned. Uue hoone ehitustööd on kavas lõpetada käesoleva aasta detsembris.

Ehitustööde maksumus on 6,8 miljonit eurot, millele lisandub käibemaks.

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvara arendusprojekti juhtimine

Kodutoetust taotleb 1154 lasterikast peret

06.06.2016 Tõnu Toompark

Esialgsetel andmetel esitas KredExile kodutoetuse saamiseks taotluse 1154 peret kogusummas 10,1 mln eurot. Keskmine taotletav toetussumma on 7150 eurot, kodutoetust soovivates peredes kasvab kokku 3934 last.

„Laste arv on kindlasti üks tegur, mis võib oluliselt mõjutada perede majanduslikku toimetulekut. Sellel aastal laiendasime toetuse saajate ringi ja praeguseks on selgelt näha, et kodutoetuse meede on väga oluline ka perede jaoks, kus kasvab 3 last,“ ütles ettevõtlusminister Liisa Oviir. „Kasvamis- ja õpikeskkonna olukord on laste arengus määrava tähtsusega ja olen kindel, et kodutoetuse meetmega saame paljude perede olukorda parandada. Leian, et riik peab toetama paljulapselisi peresid, et tagada neile kindlustunne,“ lisas Oviir.

Riiklik toetus elutingimuste parandamiseks ja kaasajastamiseks on mõeldud lasterikastele peredele, kus kasvab vähemalt kolm kuni 19-aastast last ning kelle sissetulek ühe leibkonna liikme kohta on kuni 355 eurot kuus. Maksimaalseks toetussummaks on 8000 eurot.

Kõige rohkem taotlusi laekus Harjumaalt (250), Ida-Virumaalt (195) ja Tartumaalt (129). Kõige vähem aga Hiiumaalt (9), Läänemaalt (19) ja Raplamaalt (36). Taotlejatest 996 esitasid taotluse esimest korda ning 158 puhul on tegemist korduvtaotlejaga. Tänavu oli esimest korda võimalik kodutoetust taotleda läbi KredExi e-teeninduse. Seda võimalust kasutas ühtekokku 420 perekonda.

Toetust taotles 793 3-lapselist ning 278 4-lapselist perekonda. Suurima laste arvuga peres kasvab 10 last, lisaks on kaks peret, kus kasvab 8 last. Toetust taotlevate perede keskmine sissetulek liikme kohta on 189 eurot. Nendes peredes kasvab 3934 last. Kokku jagatakse lasterikastele peredele elutingimuste parandamiseks 3,2 mln eurot.

KredExi eluaseme ja energiatõhususe divisjoni juhi Triin Reinsalu sõnul on toetusel lasterikaste perede jaoks selge mõju. „Kodutoetus on lasterikastele peredele suurepärane võimalus parandada oma elamistingimusi. Toetus annab võimaluse luua lastele muuhulgas ka parema sisekliimaga ja soojapidavad kodud. On rõõm, et info toetusest on edukalt jõudnud ka 3-lapseliste peredeni, keda varem toetatud ei ole.“

Tagastamatut toetust saab kasutada mitmeti. Näiteks eluaseme püstitamise, renoveerimise, ümberehitamise või laiendamisega seotud väljaminekuteks, aga ka eluaseme tehnosüsteemide või -võrkude rajamise, muutmise või asendamisega seotud kulutusteks. Lisaks võib seda kasutada eluaseme soetamiseks või eluasemelaenu põhiosajäägi tasumiseks. Abikõlblikud on ka toetuse aluseks olevate töödega seotud abitegevused, näiteks ehitusprojekti koostamine, omanikujärelevalve, ehitusloa taotlemine või ehitusteatise esitamisega seotud kulud.

Hetkel toimub taotluste menetlemine. Enne otsuste langetamist teostab KredEx taotlejate juures paikvaatlused.

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvara hindamise ABC

1Partner: Tallinna korterite hinnad on juba aasta aega samal tasemel püsinud

03.06.2016 Tõnu Toompark

Tallinna korteri ruutmeeter maksis mais keskmiselt 1547 eurot, mis on mullusega võrreldes 1,4 protsenti kõrgem ning ka tehingumahud on aastatagusega samal tasemel, analüüsib Eesti üks suuremaid kinnisvarafirmasid 1Partner Maa-ameti tehingustatistikat.

2016. aasta esimese viie kuuga tehti Tallinnas 3605 korteritehingut ning mullu oli see number 3546.

1Partner Kinnisvara tegevdirektori Martin Vahteri sõnul jäävad nii hinnad kui tehingumahud samale tasemele järgmiseks paariks-kolmeks aastaks, kui just maailmamajanduses ei toimu mingit erilist sündmust või Euroopa keskpank ootamatult finantspoliitikat ei muuda.

“Praegu on inimestel hea valik ning pole muret, et kui mõni korter ära ostetakse, siis uut meeldivat ei leia. Survet pole, kes tahavad osta, siis selleks on stabiilne aeg. Ka üürihinnad on pidama jäänud ja inimesed on praeguse hinnatasemega harjunud,” rääkis Vahter.

Mais tehti Tallinnas kinnisvaraga 1177 ostu-müügitehingut. Kinnisvaratehingute koguväärtus oli 105 miljonit eurot, mis on 20 protsenti vähem kui eelmisel kuul.

Mais müüdi Tallinnas 799 korterit, mis on kuus protsenti enam kui aprillis. Korterite keskmine ruutmeeter maksis mais 1569 eurot, mis on 1,3 protsenti madalam kui aprillis. Pealinna kalleim korter müüdi 658 000 ning odavaim 3 800 euroga.

Mais müüdi Tallinnas 40 hoonestatud elamumaa krunti, mis on 20 võrra rohkem kui varasemal kuul. Kalleim maja müüdi 3 250 000 ning soodsaim 21 200 euro eest.

Möödunud kuul müüdi kaheksa elamumaa krunti, mis on kolme võrra vähem kui märtsis. Kalleim hoonestamata krunt müüdi 530 000 ja odavaim 7 000 euro eest.

1Partner Kinnisvara avaldab iga kuu esimeses veerandis möödunud perioodil sooritatud kinnisvaratehingute turuülevaate. 1Partner Kinnisvara kodulehel on Tallinna kinnisvaratehingute hinnavõrdluse graafik, kust leiab lihtsa ülevaate pinnaühiku maksumuse igakuistest muutustest linnaosade kaupa.

Nipid koduostjale: kust leida uus kodu?

03.06.2016 Tõnu Toompark

Käsiraamatu “Nõuanded koduostjale. Praktilised nõuanded, kuidas leida unistuste kodu” autor Tõnu Toompark annab nõu koduostmise teemadel.

Kui koduotsija vaim on pakkumiste sõelumiseks ja sobiliku kodu leidmiseks valmis, tuleb esimese sammuna need pakkumised üles leida.

Tormata ei tasu. Kui koduotsimisega alustamise otsus on tehtud, ei tähenda see, et juba nädala pärast on võimalik uude elamisse sisse kolida. Mida keerulisemad on koduotsija soovid, seda keerulisem on tõenäoliselt neile nõuetele vastavat objekti meie väikselt kinnisvaraturult leida.

Järgnevalt vaatame mõningaid võimalusi, kust ja kuidas külastamist väärivad kinnisvarapakkumised leida.

Portaal kui peamine otsinguvõimalus

Koduostja kõige suurem sõber on kinnisvaraportaal. Koduotsijal endal tuleb piisava regulaarsusega – näiteks kord-paar nädalas – kinnisvaraportaalide pakkumised läbi sõeluda.

Suuremaid kinnisvaraportaale on Eestis kaks: KV.EE ja City24. On veel hulk väiksemaid ja teisejärgulisemaid portaale ja portaalikesi, kuid neis on pakkumiste hulk ja seega potentsiaalse ostuobjekti leidmise võimalus väiksem. Seega tuleks peamine tähelepanu suunata suurematele portaalidele ja kui aega-võimalust on, võib pilgu heita väiksematele infokanalitele.

Kasuliku funktsionaalsusena pakuvad portaalid võimalust teha andmebaasis otsing, see salvestada ja kui portaali sisestatakse otsingukriteeriumidele vastav objekt, saadetakse sellekohane info koduotsija meiliaadressile. Nii ei pea koduotsija aega kulutama ja käima iga päev portaali kuulutusi lappamas, vaid leiab need mugavalt meilipostkastist.

Kohalikud infokanalid

Kui koduotsija soovib leida uue eluaseme väiksemas asulas või piirkonnas, tasub portaalide kõrval hoida silm peal kohalikel infokanalitel. Sellisteks kohalikeks infokanaliteks võivad olla näiteks valla ajaleht, poe juures või bussipeatuses asuv kuulutustetulp.

Kinnisvaramaakler

Eesti kinnisvaramaaklerid tegelevad valdavalt kinnisvaraobjektidega ehk kinnisvaramüüjatega. Olukord, kus kinnisvaramaakler teenindab kinnisvaraostjat ja ostja selle eest maakleritasu maksab, on Eesti oludes pigem erandlik.

On küll võimalus paluda maakleril leida sobivad objektid, kuid siin tuleb koduostjal arvestada, et sellisel puhul tuleb maaklerile tasuda ka otsingutöö eest isegi juhul, kui tehing jääb sõlmimata. Tavaliselt ei taha inimesed maaklerile pelgalt objektide otsingu eest tasuda ja seetõttu maaklerid ostjate teenindamise nimel väga ei pinguta.

Seega võib koduostja oma ostusoovi kinnisvaramaakleritele edastada – ostusoovi maakleritele saatmiseks on kinnisvaraportaalides lihtsad võimalused. Vahel liigub maakleritel pakkumisi, mis avalikus müügis ehk portaalis avaliku pakkumisena väljas ei ole. Seega ei tasu maaklereid mängust välja jätta.

Kui koduotsija teeb maakleriga kokkuleppe, et maakler aitab tal uue kodu leida, on mõistlik detailselt läbi rääkida, milles maakleri teenus seisneb ja milliste tingimuste täitmisel tekib koduostjale maakleritasu maksmise kohustus.

Muud võimalused

Kui koduostja teab, et soovib kindlasti elada mõnes konkreetses majas, oleks tobe jääda ootama, kas äkki portaali mõni selle maja korteri müügikuulutus tekib. Sellisel juhul on targem korraldada otsepostitus maja korteritele ja lisada ostusoovi kuulutus maja infostendile. See ei ole kallis ja on samas tõhus vahend info leidmiseks.

Kui koduotsija soovid piirduvad konkreetse hoone asemel laiema piirkonnaga, võib samuti mõelda otsepostituse tegemisele. Äkki on veebis leitav piirkonnas tegutsev aktiivne asumiselts, mille kaudu selle liikmetele viia sõnum, et müügihuvilisi välja peilida?

Kindlasti on koduotsijal mõistlik koduostuplaanidest informeerida sõpru-tuttavaid või sotsiaalvõrgustiku kontakte. Selline info hankimine on küll kui huupi tulistamine, kuid ometi leiab ka pime kana vahel tera.

Loe pikemalt nii eeltoodud kui muudest nõuannetest käsiraamatust „NÕUANDED KODUOSTJALE”, mille autor on kinnisvarakonsultant Tõnu Toompark. Käsiraamatu saad osta Kinnisvarakooli raamatupoest.

Kinnisvarakool & koolitus: praktilise klienditeeninduse ABC

Pirita keskusesse tulevad restoranid, pood ja spordiklubi

03.06.2016 Tallinn.ee

Selle aasta sügisel Merivälja teel valmiv kaubanduskeskus toob Piritale uued teenused ja võimalused ning muudab linnaosa keskuse senisest atraktiivsemaks.

Keskuse esindaja Anneli Hirv selgitas tänasel sarikapeol, et hoone pinda on ligi 6500 ruutmeetrit ja keskust teenindab 120 parkimiskohta. „Hoones on kaks suurt ankurrentnikku. Esimesel korrusel saab taas olema toidupood ehk Rimi ja teisele korrusele tuleb spordisõprade rõõmuks Myfitness,“ sõnas Hirv.

Söögikohtade valik muutub piritalastele hoopis mitmekesisemaks, sest keskusesse tuleb kaks suuremat restorani koos mõnusate terrassidega. „Kokku saab uues keskuses olema kuus toidukohta, millest kolm on moodsad tänavatoidukohad, pakkudes näiteks burritosid, pitsasid ja muud,“ rääkis ta. Lisaks tekib tööle ja kooli kiirustajatele võimalus kiireks hommikusöögiks ning osta saab ahjusoojasid pagaritooteid.

Keskusest leiab tulevikus ka kalapoe, veini- ja gurmeepoe ja lillede-kingituste poe, tuleb apteek, keemiline puhastus, ilusalong, hambaravikabinetid ja loomakliinik. Laste ja lapsevanemate rõõmuks saab lõbusalt aega veeta ja sünnipäeva pidada 200-ruutmeetrises mängutoas. „Meie eesmärk on olnud luua meeldiva keskkonnaga ostu- ja ajaveetmiskoht, kus on võimalik teha oma igapäevased ostud, tulla koos pere või sõpradega sööma või sportima,“ võttis Hirv kokku keskuse olemuse.

Merivälja tee 24 hoones asus varem Pirita Linnaosa Valitsus. Eelmisel aastal vahetas linn hoone jõe ääres asuva renoveeritud Kloostri tee 6 hoone vastu. Pirita linnaosa vanem Tõnis Mölder ütles, et vahetuse üheks oluliseks eesmärgiks oligi leida linnaosa keskusele uus hingamine. „Kui mõtleme, milline nägi see maja välja varem ja kuidas see peatselt hakkab välja nägema, millised võimalused piritalastele avanevad, siis on hoonete vahetus olnud kahtlemata igati positiivne,“ leidis Mölder, kes rõõmustas, et hoone saab korda ja Pirita keskus saab viimaks esindusliku ilme.

Maja omanikud ja arhitekt Priit Kaljapulk on püüdnud säilitada hoone olemust ja leida võimalusi, et keskus harmoneeruks kõrvalseisvate hoonetega. Samuti on omanikud panustanud keskuse siseviimistlusse, mis saab olema tavapärasest ainulaadsem ja annab klientidele loodetavasti edasi mõnusa, Piritale omase atmosfääri. Sisearhitektideks on JANKEN Wisespace.

Kinnisvarakool: Kasutusluba ja selle taotlemine

Ligi 13 aastat kestnud Kalasadama detailplaneeringule pandi punkt

03.06.2016 Tallinn.ee

Tallinna Linnavolikogu istungil võeti vastu otsus „Tallinna Kalasadama ümbruse detailplaneeringu kehtestamine kruntide positsioon 15, 16 ja 40 osas Põhja-Tallinnas“. Sellega on lõppenud juba 2003. aastal alguse saanud ning 2008. aastal avalikustatud Kalasadama ümbruse planeeringu menetlemine.

„Kui eelmisel Tallinna Linnavolikogu istungil kehtestati Kalasadama osaline planeering, siis täna saame selle kaua kestnud protsessi lõpule viia,“ ütles linnapea ülesandeid täitev abilinnapea Taavi Aas, „mul on väga hea meel, et kohalikud elanikud, arendaja ning linn jõudsid lõpuks kompromisslahenduseni. Antud ala kujuneb valmides kauniks ettevõtlus, elu- ja vaba aja veetmise keskkonnaks, millest võidavad kõik tallinlased.“

Täna volikogu poolt heaks kiidetud otsusest lähtub, et detailplaneeringus on ette nähtud rohkelt avalikku ruumi – rannapark, rannapromenaad, olemasoleva Kalasadama basseini äärsed kaid, avaliku kasutusega jalakäijate alad, mis on jalakäijate ühendusteeks Kalamaja ja mere vahel.

Lisaks kujundatakse rannaalale rohkelt haljastatud avalikku ruumi, mereäärne piirkond on ette nähtud avalikuks rekreatsioonialaks ning detailplaneeringuga kavandatakse sinna piirkonda teenindavad kergliiklus- ja jalakäijate teed, milleks on piki mere äärt kulgev minimaalselt 25 meetri laiune rekreatsiooniala koos promenaadi ja pargiga.

Planeeringus kavandatu on kallasrajale juurdepääsu ja seal vaba liikumise tagamisel kooskõlas ranna ja kalda kaitse eesmärkidega ning võimaldab aktiivselt ja eesmärgistatult kasutusele võtta seni räämas ja korrastamata rannaala. Planeeringus on kavandatud mereäärne hoonestus astmeliselt mere suunas langevana, mis tagab seeläbi võimalikult palju vaateid merele ja liigendab merelt vaadeldavat linna siluetti ning tagab mereäärsetel avalikel aladel (sh liivarannal) valdava osa ajast päikesevalguse.

Alale võib rajada kuni viiekorruselisi hooneid. Planeeringulahendusega nähakse ette avaliku ruumi suurendamine ja korrastamine. Kehtestamisele kuuluva ala osas leitakse rannapromenaadi, jalakäijate liikumisteede ja hoonete arhitektuurne lahendus läbi avaliku arhitektuurivõistluse.

Tallinna Linnavalitsus võttis vastu korralduse „Tallinna Kalasadama ümbruse detailplaneeringu koostamise algatamine“ 5. novembril 2003. aastal. Otsus „Tallinna Kalasadama ümbruse detailplaneeringu osaline kehtestamine kruntide positsioon 1-5, 12, 17-29 ja 32-38 osas Põhja-Tallinnas“ võeti vastu Tallinna Linnavolikogu 19. mai istungil ning otsus „Tallinna Kalasadama ümbruse detailplaneeringu kehtestamine kruntide positsioon 15, 16 ja 40 osas Põhja-Tallinnas“ tänasel, 2. juuni istungil.

Kinnisvarakool: Kohaliku omavalitsuse õigused

Uus omanik muudab Realia Group´i veelgi tugevamaks

02.06.2016 Tõnu Toompark

Altor Fond IV (Altor) omandab põhjamaade suurima kinnisvaravahenduse ja -halduse ettevõtte Realia Group´i. Skandinaavia erakapitalil põhinev investeerimisfond omandab ettevõtte selle praegustelt omanikelt, kelleks on Sponsor Fond III, Nordea ja Varma. Ostu-müügileping allkirjastati 1. juunil 2016.

Realia Group ühendab ettevõtteid, mis tegelevad kinnisvarahalduse, -vahenduse ja hindamisega nii Soomes kui ka Balti riikides. Ettevõtte nimistusse kuuluvad Soomes Houneistokeskus, SKV, Huom!, Realia Isännöinti ja Realia Management ning Ober-Haus Balti riikides.

„Ma väga ootan koostööd uue omaniku Altor´iga ja ma olen kindel, et sellest saavad kasu nii terve Realia Group kui ka tema tütarettevõtted. Me oleme teinud koostöös Sponsor Capitali, Nordea ja Varma´ga viimastel aastatel märkimisväärseid samme Realia Group´i arendamisel. See areng saab veelgi tugevama tõuke kuna Altor jagab meie vaateid, kuidas arendada kõrgekvaliteedilisi kinnisvarahaldus- ja maaklerteenuseid,“ ütles Matti Bergendahl, Realia Group´i tegevjuht.

„Me oleme jälginuid Realia Group´i arengut tähelepanelikult pikemat aega ning kinnisvarahalduse ja vahendamise teenuste turg on väga huvitavas arengufaasis nii Soomes kui mujal Põhjamaades. Realia Group on väga tuntud kaubamärk kinnisvaravaldkonnas nii Soomes kui Balti riikides. Me tahame jätkata Realia Group´i teenuste arendamist koos grupi juhatuse ja töötajatega grupi visiooni elluviimise nimel,“ ütles Risto Siivonen, Altor´i partner.

“Me oleme Realia Group´i ja tema tütarettevõtteid arendanud pikka aega ja grupp ja selle kaubamärgid on meile väga olulised. Sel kevadel otsustasime, et Realia peaks arengut jätkama ning järgmisse arengufaasi jõudma juba uue omaniku toetusel. Meil on hea meel, et uueks omanikuks saab Altor – ettevõte, mida me hästi teame,” ütles Kaj Hägglund, Sponsor Capitali juhtiv partner.

Tehing vajab kinnitamist Soome Konkurentsiameti poolt ja eeldatavalt viiakse lõpule juuni lõpuks.

Tehingu väärtust ei avalikustata.

Realia Group on Põhjamaade ja Baltikumi suurim kinnisvarahalduse, hindamise ja maaklerteenuste ettevõte. Realia Group´i kuuluvad Soomes Houneistokeskus, SKV, Huom!, Realia Isännöinti ja Realia Management ning Ober-Haus Balti riikides. Realia Group´i käive on ca 100 miljonit eurot aastas ja grupis töötab 1600 inimest. Rohkema informatsiooni saamiseks külasta www.realiagroup.fi.

Alates asutamisest on Altor kaasanud 5.8 miljardit eurot. Praegu on fondid investeerinud 3.4 miljardit eurot rohkem kui 40 ettevõttesse. Investeeringud on tehtud keskmise suurusega Skandinaavia ettevõtetesse eesmärgiga luua väärtust läbi kasvu ja operatiivsete muudatuste. Ettevõtte praeguste kui ka eelnevate investeeringute hulgas on Lindorff, Carnegie, Palodex, Helly Hansen, Dustin, Byggmax ja Sats-Elixia. Rohkema informatsiooni saamiseks külasta www.altor.com.

Sponsor Capital on Soome erakapitalil põhinev investeerimisfirma, mis loodi 1997. aastal. Ettevõte investeerib Soome keskmise suurusega ettevõtetesse, millel on eeskujulik juhtimine, tugev turupositsioon ja prognoositav rahavoog. Sponsor Capital tegutseb vastutustundlikult ja pika perspektiiviga, samas on kasumile orienteeritud ja usub juhtkonna ettevõtlikusse. Soome suured institutsioonid investeerivad oma kapitali läbi Sponsor Capitali.

Kinnisvarakool: Üüriinvesteeringute finantsanalüüs - Tõnu Toompark

Liven Kinnisvara ja Nordecon ehitavad paberivabalt

02.06.2016 Tõnu Toompark

Lasnamäele kerkiva kortermaja Central Residence ehitamine on paberivaba – kõiki protsesse nii planeerimisel kui ehitusplatsil juhitakse tahvelarvutist, kasutades uudset tehnoloogiat BIM.

BIMi (ingl. k – building information modeling) kasutamine ehituse igas etapis ideest igapäevase majandamiseni võimaldab oluliselt säästa nii raha kui keskkonda ning varakult täpselt teada, milline maja välja näeb ja mis on selle kulud.

Central Residence’i arendaja Liven Kinnisvara ja ehitaja Nordecon edukas koostöö BIMi kasutamisel ja arenduse esimese etapi (Virbi 8) rajamisel, viis loogilise jätkuna lepingu sõlmimiseni ka teise etapi (Virbi 10) ehitamiseks. Laagna tee äärde kerkiva 16-kordse hoone esimesel korrusel saavad olema äripinnad ning järgmistel korrustel kokku 75 korterit. Lepingu maht on ligi 6,5 miljonit eurot koos käibemaksuga.

Liven Kinnisvara partneri Andero Lauri sõnul kasutatakse BIM-i tehnoloogiat kõigi projektide puhul.

“BIM muudab kogu ehitusprotsessi läbipaistvamaks, sest võimaldab välja arvutada, mida, kui palju ja kuhu kulub ning seetõttu mingit raiskamist ei toimu,” ütles Laur. “BIM on end maailmas tõestanud tulevikutehnoloogia, mida ärksamad Eesti ettevõtted kasutavad juba täna. Olen täiesti kindel, et BIM on ehitusvaldkonna tulevik ja on vaid aja küsimus, kui see asendab konventsionaalsed ehitustavad. Soome, USA ja Ühendkuningriikide kogemus on seda selgelt tõestanud.”

Central Residence’i esimeses etapis valmiva viiekordse hoone puhul tehti Eesti ehitusajalugu, kui mitu kuud enne ehitustegevuse algust oli välja müüdud üle kahe kolmandiku korteritest. Klientide tagasiside põhjal olid tähtsaimateks argumentideks Virbi tänava soodne asukoht ning mugav ühendus, samuti kõrge ehitus- ja viimistluskvaliteet ning erilise rõhu asetamine turvalahendustele. BIM-tehnoloogiate kasutamine ja Nordeconi nimi usaldusväärse ehitajana mängis samuti suurt rolli.

Nordecon ASi juhatuse liikme Avo Amburi sõnul on Liven Kinnisvara kogenud arendaja, kes oskab nõuda kvaliteetset ehitusteenust, mida Nordecon ka pakub.

“Ehitame praegu Central Residence’i esimest etappi – Virbi 8 viiekordset korterelamut, nüüd rajame selle kõrvale ka suurema, 16-kordse korterelamu,” ütles Ambur. “Ehitustöödega alustame juunis, valmis ja sissekolimiseks sobiv on maja 2017. aasta oktoobris. “

Central Residence’i ) arhitekt on Raiko Reinson. Hoonekompleksis on kokku pea 11 000 m2 brutopinda. Maa-aluses parklas on kahel tasandil kokku 118 parkimiskohta, tõkkepuuga eraldatud hooviparklas 24 kohta. Hoovi rajatakse mänguväljak. Hoonetel on B-energiaklass, igal korteril on oma ventilatsiooniseade, koostöös turvafirma G4Siga on kavandatud läbimõeldud valveteenus.

Kinnisvarakool: ChatGTP ja tehisintellekti koolitus kinnisvaramaakleritele

NCC võttis kasutusele Bonava kaubamärgi

02.06.2016 Tõnu Toompark

Eesti üks juhtivaid kortermajade arendajaid NCC Elamuarendus võttis sarnaselt Skandinaavia ehituskontserni teiste elamuarenduse ärisuuna ettevõtetega kasutusele uue kaubamärgi Bonava.

“Meie elamuarendus on muutunud sedavõrd suureks ja oluliseks tegevusvaldkonnaks, et NCC kontsern otsustas selle tarbeks Eestis, Rootsis, Soomes, Taanis, Norras, Saksamaal, Venemaal ja Lätis eraldi ettevõtte ja kaubamärgi luua,” märkis Bonava Eesti OÜ tegevjuht Timo Riismaa.

““Bo” tähendab rootsi keeles elamist ja “nav” keskust. Uus kaubamärk võimaldab meil senisest enam väljendada meie põhitegevust, see tähendab mitte ainult kortermajade vaid elukeskkondade- terviklike ja energiasäästlike naabruskondade rajamist,” sõnas Riismaa.

Lisaks kaubamärgile muutus ka NCC Elamuarendus OÜ juriidiline nimi, mis on Bonava Eesti OÜ. Ettevõtte kõik senised lepingud, registreerimisnumber ja aadress jäävad endiselt jõusse ja kehtima.

Bonava on üks juhtivaid elamuarenduse ettevõtteid Põhja-Euroopas, mis on välja kasvanud NCC-st ja loonud kodusid ning naabruskondi alates 1930-ndatest aastatest.

Eestis on Bonava viimase üheteist aasta jooksul loonud neli terviklikku eluasumit enam kui 1300 koduga – Viimsi keskusse Tammeõue, Kadrioru ja Lasnamäe piirile Vana-Kuuli, Mustamäele Rabaküla ja Haaberstisse Pärnaõue.

Lisaks Pärnaõuele ehitab Bonava praegu 84 korteriga Ketraja asumit Pelgurannas ja 68 korteriga korrusmaja Lasnamäel Sinimäe tänavas. Järgneva viie aasta jooksul plaanib ettevõte Tallinna ja selle naabrusse ehitada veel täiendavalt 1200-1500 korterit.

Kinnisvarakool & koolitus: planeerimisseaduse ja ehitusseadustiku muudtaused

Nordecon sõlmis lepingu Tallinna Sadamaga Logi tänava ja Vanasadama loodeosa ehituseks

02.06.2016 Tõnu Toompark

AS Nordecon ja AS Tallinna Sadam allkirjastasid täna lepingu Logi tänava rekonstrueerimise ja Vanasadama loodeosa uute pääslate ja ootealade ehitustööde teostamiseks. Ehitustööde maksumus on 5,97 miljonit eurot ilma käibemaksuta.

„Igal korralikul mereäärsel linnal peab olema korralik merevärav – ka Tallinna sadama ala ja selle läheduses olevad piirkonnad on viimastel aastatel hakanud väga kiiresti arenema – ka sadam ise vajab värskenduskuuri,“ lausus Nordecon ASi juhatuse liige Avo Ambur. „Sadama ala moodsamaks ehitus on meie jaoks väga põnev objekt – rajada tuleb uued kommunikatsioonid, asfalteerida suures ulatuses kaidevahelist ala ehitada välja kolm pääslatsooni ja –kompleksi laevadele pääsuks ning Logi tänav. Alustame töödega juba juunis ning valmis objekti anname tellijale üle 2017. aasta mai lõpus.“

Ehitustööde käigus muutub pisut ka liiklusskeem: Logi tänava rekonstrueerimisega laiendatakse tänavat Sadama tänava ja Rumbi tänava vahelises lõigus kahe sõidurea võrra. Ehitatakse liiklussuundade eraldussaar, Logi tänava pikendus olemasoleva autorongide parkla kõrvale, uued kergliiklusteed. Rajatakse Logi tänava ja Rumbi tänava sadama juurdepäästee ringristmik, Logi tänava ja Sadama tänava foorjuhtimisega ristmik.

Vanasadama loodeosasse rajatakse kolm piirdeaedadega eraldatud tsooni: A-terminali Schengeni viisaruumi riikide laevaliinide pääsla tsoon, Schengeni alasse mittekuuluvate riikide laevaliinide pääsla tsoon ja kruiisilaevade tsoon. Kõigile kolmele tsoonile ehitatakse uued pääslakompleksid ja WC-d. Liinilaevade tsoonidele ehitatakse autode eeltuvastusala, autode ootealad, haagiste parkla ja autorongide parkla. Kruiisitsooni pääslale ehitatakse uus juurdepääsutee ja kõnniteed.

Pääslate hoonetele ehitatakse väline veevarustus ja kanalisatsioon ning elektri- ja sidevarustuse välisliinid, sh liinilaevade pääslate elektroonse check-in süsteemi Tark Sadam elektri- ja sidevarustus. Kruiisitsooni pääsla ja autorongide parkla juurde rajatakse kõrghaljastus.

Kinnisvarakool & koolitus: ehitise dokumenteerimise vajalikkus

OEG avab täna Tallinnas uue hotelli- ja meelelahutuskompleksi

01.06.2016 Tõnu Toompark

Olympic Entertainment Group avab täna Tallinna kesklinnas üle 45 miljoni euro maksma läinud hotelli- ja meelelahutuskompleksi, milles alustab tegevust Baltimaade esimene Hiltoni hotell ja Olympic Casino esinduskasiino.

OEG juhatuse esimehe Madis Jäägeri sõnul on kompleksi arendustööd lõppenud ning esinduslik Hiltoni hotell avatakse täna kell 14, kui Olympicu uus esinduskasiino tegi oma uksed lahti juba südaööl. “Nii on esimesed külastajad nüüd igati teretulnud, kuigi hoone pidulik avamine toimub nädala pärast,” selgitas Jääger.

Tegevust alustavas Hilton Tallinn Park hotellis on kokku 202 tuba, millest 27 on moodsa sisekujundusega sviidid. Hoone kõrgeimal korrusel asub esmaklassiline äriklassi lounge. Hotellis on kümne tipptasemel koosolekuruumiga konverentsikeskus ning üks Tallinna suuremaid banketisaale, sisebasseiniga spaa ning baari ja terrassiga restoran.

Hoone esimesel korrusel paikneb OEG uus esinduskasiino. Olympic Park Casinos asuvad eraldi alad mänguautomaatidele, mängulaudadele, turniiripokkerile ja VIP-mängijatele ning esinduslik baar koos lava ja spordiennustus-lounge’iga.

Hoone asub Tallinna kesklinnas Politseipargi kõrval. Selle arhitekt on Meelis Press ning sisedisainilahenduse looja Vertti Kivi. Hoone ehituse peatöövõtja oli AS Merko Ehitus Eesti. Hotelli opereerib Hilton Worldwide.

Aktiivseim korteriturg on jätkuvalt Tallinnas ja selle ümbruses

01.06.2016 Tõnu Toompark

Maa-ameti järjekordne korteritehingute ülevaade näitab, et Eesti elanike koondumine Tallinna ja selle lähiümbrusse hoiab jätkuvalt kõrgemana nii pealinna kui ka kogu Harjumaa korteriomanditega tehtavate tehingute arvu ja hinnad. Suurimad muutused korteriturul on aga toimunud Ida-Viru maakonnas, kus on langenud nii tehingute arv, koguväärtus kui ka hinnad.

Kokku tehti Eestis 2015. aasta teisel poolaastal korteriomandiga 9891 tehingut kogusummas 521 miljonit eurot. Kõikidest tehingutest 51,2 protsenti tehti Harjumaal; 12,2 protsenti Tartu; 11 protsenti Ida-Viru ja 6 protsenti Pärnu maakonnas. Ülejäänud üheteistkümne maakonna tehingute osakaal jäi alla 5 protsendi kogu tehingutest.

Üle poole kõikidest 2015. a teise poolaasta korteritehingutest tehti Harjumaal, neist omakorda kolm neljandikku Tallinnas. Ka moodustab Harjumaa tehingute koguväärtus kolmveerandi kõigist Eestis korteritega tehtud tehingutest. Seega on pealinna ja selle lähiümbruse korterid võrreldes teiste Eesti piirkondadega jätkuvalt kallimad. Kui kuu keskmise brutopalga eest saab näiteks Tallinna kesklinnas osta 0,5 ruutmeetrit korteripinda, siis Ida-Virumaal Püssi või Kiviõli linnas võib sama raha eest omandada 37 ruutmeetrit. Võrreldes 2015. a esimese poolaastaga on seda peamiselt tänu hinnalangusele üle 7 ruutmeetri rohkem.

2015. aasta teisel poolaastal oli korteriomandite ruutmeetri mediaanhind* 1 037 eurot. Maakondadest olid lisaks Harju maakonnale (1376 eurot) kõrgemad mediaanhinnad veel Tartu (1096 eurot), Pärnu (712 eurot) ja Saare maakonnas (660 eurot). Madalamate ruutmeetri mediaanhindadega korterid olid jätkuvalt Valga (88 eurot), Jõgeva (119 eurot) ja Järva (173 eurot) maakonnas. Omavalitsuste lõikes olid aga kõige madalamad ruutmeetri mediaanhinnad (alla 50 euro) Püssi ja Kiviõli linnas ning Tihemetsa alevikus.

Juba neljandat poolaastat järjest on vähenenud välismaalaste huvi Eesti korteriomandite vastu. Kõige rohkem on välismaalastest ostjate arv langenud Ida-Viru maakonnas. Varasemaga võrreldes ostavad nad sinnakanti vähem kortereid ja müüvad varem ostetuid rohkem.

* Mediaanhind on hind, millest suuremaid ja väiksemaid väärtusi on ühepalju.

Kinnisvarakool: Korteriühistu juhtimise õiguslikud alused

Arco Vara Tallinna osakonna juht Daniel Chasan valiti Eesti Kinnisvaramaaklerite Koja juhatusse

31.05.2016 Tõnu Toompark

27. mail 2016 toimunud Eesti Kinnisvaramaaklerite Koja üldkoosolekul valiti kojale uus juhatus.

Juhatusest astus tagasi Leanika Järve ja tema asemele valiti senine EKMK aukohtu esimees Daniel-Aleksander Chasan (Arco Real Estate). Juhatuses jätkavad veel Ardo Lepp, Margit Sild, Tanel Olek, Sandra Metsa , Annely Sermat ja Kristi Tobreluts.

Daniel on olnud kinnisvaras aktiivselt tegev 16 aastat, sellest kaheksa aastat kutselise maaklerina. EKMK liige on ta juba 10 aastat. Daniel on olnud enne Arco Varasse tulekut Euro Kinnisvarateenused osanik ja juhatuse liige ning maakler erinevates kinnisvarafirmades.

Minu ülesanne EKMK juhatuse liikmena on anda enda panus maaklerteenuse kvaliteedi ja professionaalsuse tõstmisele ning Koja liikmete esindamine. Seisan läbipaistvama kinnisvara vahenduse eest Eestis ning propageerin kutse omandamist ning seeläbi teenuse kvaliteedi parandamist,“ ütles Daniel oma eesmärkide kohta Eesti Kinnisvaramaaklerite Koja juhatuses.

Eesti Kinnisvaramaaklerite Koda loodi 1997. aastal ja on maaklereid esindav kutseorganisatsioon.

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark

Aprillis jaekaubandusettevõtete müügitulu kasv kiirenes

31.05.2016 Statistikaamet

Jaekaubandusettevõtete müügitulu suurenes 2016. aasta aprillis 2015. aasta aprilliga võrreldes püsivhindades 6%, teatab Statistikaamet. Kui märtsis kasvas müügitulu eelmise aasta sama kuuga võrreldes 3%, siis aprillis kasv kiirenes.

2016. aasta aprillis oli jaekaubandusettevõtete müügitulu 512,5 miljonit eurot.

Tööstuskaupade kaupluste müügitulu suurenes 2015. aasta aprilliga võrreldes 10%. Müügitulu suurenes kõigil tegevusaladel. Enim suurenes müügitulu tekstiiltoodete, rõivaste ja jalatsite kauplustes, kus müük kasvas eelmise aasta sama kuuga võrreldes 17%. Keskmisest enam suurenes müügitulu veel ka apteekides ja kosmeetikatarvete kauplustes (kasv 16%), kasutatud kaupade kauplustes ja väljaspool kauplusi (kioskites, turgudel, otsemüük) (kasv 12%) ning majatarvete, kodumasinate, rauakaupade ja ehitusmaterjalide kauplustes (kasv 11%).

Toidukaupade kaupluste müügitulu suurenes 2015. aasta aprilliga võrreldes 4%.

Mootorikütuse jaemüügi ettevõtete müügitulu, mis veebruaris ja märtsis langust näitas, pöördus aprillis taas tõusule ning kasvas eelmise aasta aprilliga võrreldes püsivhindades 2%.

Võrreldes eelmise kuuga suurenes aprillis jaekaubandusettevõtete müügitulu püsivhindades 4%. Sesoonselt ja kalendaarselt korrigeeritud andmete põhjal oli kasv 2%. 2016. aasta nelja kuuga (jaanuar–aprill) suurenes jaekaubandusettevõtete müügitulu eelmise aasta vastava perioodiga võrreldes püsivhindades 6%.

Statistikaamet läks 2016. aastast jaekaubandusstatistika kuu andmete avaldamisel täielikult üle Maksu- ja tolliameti käibedeklaratsiooni andmetele ning lõpetas andmete kogumise küsimustikuga „Müügitulu“. Nii vähenes ettevõtjate aruandluskoormus ja Statistikaameti kulu andmete kogumisele ning suurenes administratiivandmete kasutamine. Andmeallika muutuse tõttu kajastab iga kuu ilmuv pressiteade „Jaekaubandus“ senise jaekaubandusettevõtete jaemüügi asemel jaekaubandusettevõtete müügitulu. Jaekaubandusettevõtete jaemüügi näitajat avaldab Statistikaamet edasi statistika andmebaasis kvartali ja aasta kohta.

Statistikaamet avaldas kuu kokkuvõtte nelja tööpäevaga.

Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvara müügikoolitus

Aprillis tööstustoodangu maht suurenes

31.05.2016 Statistikaamet

Tööstusettevõtted tootsid 2016. aasta aprillis 1% rohkem toodangut kui eelmise aasta aprillis, teatab Statistikaamet. Toodang suurenes energeetikas ja töötlevas tööstuses, kuid vähenes mäetööstuses.

Aprillis toodeti töötlevas tööstuses 1% rohkem toodangut kui 2015. aasta samal kuul. Toodangu kasv oli laiapõhjaline – üle poole tööstusharudest ületasid aprillis eelmise aasta taset. Toodangu mahu suurenemist põhjustas eelkõige puidu, elektriseadmete, elektroonika- ja metalltoodete tootmise kasv.

Välisturule müüdi aprillis 70% kogu töötleva tööstuse toodangust. 2015. aasta aprilliga võrreldes suurenes korrigeerimata andmetel toodangu müük ekspordiks 1% ja müük kodumaisele turule 3%.

Sesoonselt korrigeeritud andmetel toodeti 2016. aasta aprillis tööstuses kokku 6% rohkem toodangut kui eelmisel kuul, sealhulgas töötlevas tööstuses 2% rohkem.

2015. aasta aprilliga võrreldes toodeti elektrit 9% rohkem ja soojust 1% vähem.

Tööstustoodangu mahuindeksi muutus, aprill 2016
(protsenti)
Tegevusala	Muutus võrreldes eelmise kuuga sesoonselt korrigeeritud andmetel^a	Muutus võrreldes eelmise aasta sama kuuga
Tegevusala		korrigeerimata andmetel	tööpäevade arvuga korrigeeritud andmetel^b
KOKKU	6,0	0,8	0,8
Energeetika	13,6	5,0	5,0
Mäetööstus	49,5	-14,7	-14,7
Töötlev tööstus	2,1	1,4	1,4
arvutite, elektroonika- ja optikaseadmete tootmine	5,6	0,8	0,8
puidutöötlemine ja puittoodete tootmine	0,6	5,3	5,3
toiduainete tootmine	-2,5	-0,5	-0,5
metalltoodete tootmine	8,7	2,1	2,1
elektriseadmete tootmine	5,2	13,1	13,1
kemikaalide ja keemiatoodete tootmine	-15,7	-23,2	-23,2
mööblitootmine	7,0	10,5	10,5
mootorsõidukite tootmine	8,5	9,5	9,5
ehitusmaterjali tootmine	7,0	13,1	13,1
masinate ja seadmete tootmine	2,3	6,6	6,6

^aSesoonselt korrigeeritud tööstustoodangu mahuindeksi puhul on eemaldatud erinevused kuude tööpäevade arvus ja regulaarselt korduvate hooajaliste tegurite mõju. Arvutatakse ainult võrdluseks eelmise kuuga.

^bTööpäevade arvuga korrigeeritud tööstustoodangu mahuindeksi puhul on eemaldatud erinevused kuude tööpäevade arvus. Arvutatakse ainult võrdluseks eelmise aasta sama kuuga.

Statistika aluseks on küsimustik „Tööstus”, mille esitamise tähtaeg oli 15.05.2016, ja küsimustik „Energia tootmine, müük ja kütuse tarbimine”, mille esitamise tähtaeg oli 10.05.2016. Statistikaamet avaldas kuu kokkuvõtte 11 tööpäevaga.