„Võtmed tagasi“ eelnõu ei leidnud parlamendi toetust

RiigikoguEilsel Riigikogu istungil ei leidnud toetust Keskerakonna fraktsiooni algatatud „võtmed tagasi“ põhimõtet järgiv eelnõu, mis aitaks lahendada olukordi, kus krediidivõtja ei tule laenumaksete tasumisega enam toime.

Keskerakonna esitatud seadusmuudatus nägi ette, et seisus, kus krediidivõtja ei tule enam toime laenumaksete tasumisega, saaks isik krediidiasutusele üle anda krediidi tagatiseks oleva vara, mis kataks kõik sellega seotud kulutused. Sisuliselt tähendab see seda, et inimene vastutab üksnes hüpoteegiga tagatud krediidi eest ning krediidivõtjal on võimalik korraga loobuda nii varast kui ka võlgnevusest.

„Võtmed tagasi põhimõte tähendab seda, et inimese eluasemelaen kustutatakse, kui maksejõuetu laenuvõtja tagastab pangale laenuga ostetud kinnisvara. Finantsinspektsiooni andmetel moodustasid 2014. aasta lõpus eluasemelaenud 86% kõigist eraisikutele antud laenudest. Seega võib öelda, et eluasemelaenu võtmine on tänapäeva ühiskonnas ääretult tavaline. Paraku ei ole keegi kaitstud selle eest, et krediidikoormus võib eri põhjustel muutuda talumatuks. 2008. aasta finantskriisi tagajärjel jäid paljud pered ilma oma kodudest ja väljusid kodu soetamise tehingutest selgelt vaesematena. Meie ettepanek oleks aidanud taolisi juhtumeid vältida,“ sõnas eelnõu ettekandja Olga Ivanova.

Saadiku sõnul ei ole väljakäidud ettepanek Euroopa Liidu õigusruumis midagi uut. Sarnaseid käike on juba rakendatud Lätis ning antud teema on olnud põhjaliku arutelu all ka Euroopa Parlamendis.

„Huvitaval kombel on ka näiteks sotsiaaldemokraadid varasemalt taolist võimalust toetanud. Näiteks kui Andres Anvelt oli justiitsminister, siis ta sõnas, et „võtmed tagasi“ põhimõtet võiks Eestis rakendada. Täna aga valitsuskoalitsioon mõtet ei toetanud. Olen endiselt veendunud, et taolist sammu on vaja, et vähendada inimeste makseraskustesse sattumise riski,“ lõpetas Olga Ivanova.

Omanike Keskliit: riik peab piiriäärsete maade eest maksma õiglast hinda

Eesti Omanike KeskliitEesti Omanike Keskliit toetab Eestile turvalise riigipiiri välja ehitamist, kuid leiab, et piiriribas maade omandamine peab toimuma õiglase hinna eest, mitte omanike arvelt ja ruutmeetri eest sente tasudes.

Kui maade hinna määramisel lähtutakse sellest, et võõrandatav maa on nagunii majandustegevuse kitsendustega, siis ei ole ju riik kunagi nende kitsenduste ühepoolse kehtestamise eest omanikele kompensatsiooni maksnud, lausub Eesti Omanike Keskliidu esimees Priidu Pärna.

Riigi pakutav tasu peaks lisaks turuväärtuse kompenseerimisele sisaldama endast ka niinimetatud valuraha omandi sisuliselt sunniviisilise loovutamise eest. Kinnisasja sundvõõrandamise seaduse sätestab, et sundvõõranditasu ei või olla madalam kinnisasja harilikust väärtusest, kuid ei välista, et see võiks olla ka kõrgem. Konkreetse kinnisasja hind kujuneb ka igapäevases kinnisvarakäibes asjaoludest lähtuvalt – kui kellelgi on mingil põhjusel hädavajadus mingit maatükki omandada kas näiteks juurdepääsuteeks või oma valduse laiendamiseks, siis ollakse valmis maksma ka turuhinnast kõrgemat hinda.

Lisaks peab sundvõõranditasu katma kahjud, mida sundvõõrandiandja peab sundvõõrandamise tõttu kandma. Võlaõigusseaduse kohaselt on kahjuks ka saamata jäänud tulu ehk kasu, mida isik oleks tõenäoliselt saanud, kui kahju hüvitamise aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud ja mis võib seisneda ka kasu saamise võimaluse kaotamises.

Pärna sõnul võiks riik pakkuda omanikele kohe kõrgemat hüvitist, selle asemel, et kulutada hiljem palju aega ja raha sundvõõrandamismenetluses ja kohtuvaidlustes.

Kas majade ostmine muutub valmiskauba ostmiseks?

Majaehitaja

Pikka aega on ehitamine olnud valdavalt ehitusteenuse ostmine. Ehitusteenus on alati olnud spetsiifiline, kus lähtutakse tellija soovidest ning maja ehitamine on kui väga peene rätsepaülikonna tellimine – valides materjalid, tehes mõõtmised, kavandades lõikeid jne.

Tavapärane tegevuste järjekord enne ehitusteenuse tellimist

Majaehitamise üldine järjekord on seni olnud selline, kus alguses tuleb tellida projekt, kus kujundatakse kõik otsused ja valikud, milline hakkab maja välja nägema ning kuidas seda ehitatakse. Alles seejärel saab liikuda järgmistesse etappidesse, kus korraldatakse ehitushange ning saadakse hinnapakkumised, peetakse läbirääkimisi ning lõpuks valitakse välja ehitaja, kes maja ehitama asub.

Selles töökorralduses on oluline roll ehitustööde hinnaküsimisel, kuhu kaasatakse mitmeid ehitusfirmasid, tekitades nii suuremat konkurentsi nii ehitushinna osas kui ka saadakse tagasisidena märkusi ja ettepanekuid projektis avastatud puuduste või vigade parandamiseks.

Uus tegevuste järjekord nn. valmiskauba tüüpi maja tellimisel

Tehasemajade võidukäiguga seoses, on mõneti muutunud ka varasem ehitusteenuse tellimise järjekord. Enam ei osteta mitte niivõrd ehitusteenust, vaid majaks pakendatud kaupa. Selle skeemi puhul on sisuliselt muutunud varem eraldiseisvad etapid nagu projekteerimine, hinnaküsimine ja ehitamine kõik üheks etapiks.

See uus lahendus teeb tellijale maja ehitamise lihtsamaks ja kiiremaks aga teisest küljest vähendab tellija rolli oma maja kavandamisel ja oma soovide detailideni läbimõtlemisel. Lisaks on ka hinnasurve läbi konkurentsi mõneti väiksem, mida tellija sageli alles ehitusfaasis mõistab.

Valmiskauba tüüpi maja hankimisel võisteldakse suuresti ainult teiste majatootjatega, mitte enam kõigi ehitusfirmadega töö saamisel. See ongi üks oluline põhjus, mis majatootmist pakendatakse.

Majatootjatele on antud skeemi puhul ülimalt oluliseks suure hulga kvaliteetsete tüüpprojektide omamine, sest sisuline algotsus maja valikul on selle visuaalne meeldivus ning praktiline ruumiplaan. Alles seejärel muutub oluliseks hind ja muud kriteeriumid. Kui ühel majatootjal on majaprojekt, mis tellijale kangesti meeldib, valitakse üldjuhul ikka see, olenemata mõnevõrra kallimast hinnast.

Uue skeemiga kaasnevad tegevused

  • Majatootjate kataloogidest sobiliku projekti väljavalimine. Valiku protsess algab sellest, et kõigepealt hangitakse majatootjate nimekiri ning seejärel hakatakse otsima nende kataloogidest enda maitsele sobilikke projekte. Selle protsessi käigus valitakse välja erinevate majatootjate valikutest umbes 3 – 4 sarnast projekti, millele viiakse sisse oma väiksed muudatused ning küsitakse hinnapakkumisi.
  • Saades algsed hinnapakkumised, tehakse sisuliselt ka otsus ka majatootja valikul. Seejärel täpsustatakse erinevaid ehitusega seotud detaile ja küsitakse uuendatud hinnapakkumist. Osad majatootjad müüvad ainult teatud valmidustasemeni elementide või materjalide pakette ja ise paigaldust või ehitamist ei teosta, osad majatootjad pakuvad ka võtmed kätte pakette. Tellija teeb ka otsuse, kas tellib osad tööd eraldi või valib tervikuna võtmed kätte paketi.
    Nendes kahes faasis peab tellija tegema kiirendatud korras, kõik otsused, mis puudatavad erinevaid valikuid ja lahendusi, mis maja puhul saab teha.
  • Ei näe probleemi selles niikaua, kui tellijal on endal selge teadmine, mida ta oma majja tahab. Kui aga eeltööd tehtud pole ja otsused on vaja kiiresti teha, siis tavaliselt valitakse see varustusaste ja lahendused, mida vaikimisi majatootja pakub. Olen kokku puutunud nii mõnegi tellijaga, kelle jaoks hiljem tüüpvalikud pettumust valmistavad.

Kokkuvõttes

Võib tõenäoliselt juba täna öelda, et tüüpprojektide võidukäik on alanud ning tüüpprojektiga maju ehitatakse järjest enam ja enam. Kas see toob kaasa ka selle, et tõepoolest ühel hetkel ostetakse maju internetist, kui valmistoodet, millel on pikk lisavarustuse nimekiri (sarnaselt näiteks autode ostmisele)? Kuigi täna veel päris sellist majamüüki ei tehta siis on see pigem aja küsimus, kui täpselt niimoodi oma maja saab ostma hakata. Kuulda on, et nii mõnigi majatootja just selliseid müügilahendusi reaalselt mõne aja pärast plaanibki kasutusse võtta.

Tellijal jääb üle kohaneda uuema majaostu skeemiga, kuid kindlasti ei muutu tellijapoolne eeltöö vajalikkus oma maja valikute ja lahenduste läbimõtlemisel. Tellija peab teadma, mida ta ostab!

Arco Vara: Viljandil on tõmbekeskusena suur potentsiaal

Arco VaraViljandil on oma kauni elukeskkonna ja perspektiivika tööstuspotentsiaaliga võimalus kujuneda tõmbekeskuseks, kuhu inimesed soovivad üha meelsamini elama asuda, kirjutab Arco Vara Viljandi osakonna juht Aime Opermann.

Kui veel paar aastat tagasi kostus murelikke noote, et Viljandi maakonna halduskeskus tühjeneb inimestest ja eriti noortest, kes lähevad Tallinna või välisriikidesse paremat elujärge otsima, siis möödunud aasta lõpus väljendas Viljandi linnapea ajalehes „Sakala“ ettevaatlikku optimismi, et elanike arvu vähenemine näitab peatumise märke, aga maksumaksjate arv on koguni kasvanud.

Positiivsete trendide taga võib näha kohalike ettevõtete soovi linna arengusse panustada töökohtade näol, sest ainuüksi aktsiaselts Viljandi Aken ja Uks ning osaühing Delux on väljendanud soovi palgata kokku kuni nelisada töötajat. Eesti pakisaatmise tehnoloogiat arendav ettevõte Cleveron aga on ühena paljudest õla alla pannud IT-haridust andvale VICTA-le (Viljandi ICT Academy), mis toob samuti Viljandisse uued töökohad ja noori helgeid päid.

Ettevõtted on täna valmis tööjõuvajaduse katmiseks töötajaid otsima kogu Eestist – nii läheb Viljandi linn koos ettevõtjatega näiteks kevadel Ida-Virumaale töömessile.

Eluasemeturg peab järgi võtma

Tõmbekeskuse harmoonilise arengu eelduseks on lisaks töökohtade loomisele ja uute töötajate värbamisele elukeskkonna areng. Uued tulijad vajavad elamispindu, peamiselt üürikortereid, mida praegu ei ole Viljandis väga palju pakkuda. Siin on tegemist väljakutsega arendajaile, sest linnas on palju tühjalt seisvaid maju ajal, mil üürihinnad aina kerkivad ja lisandumas on uusi elanikke.

Arendajaid võiks julgustada möödunud aastal Paalalinnas rekonstrueeritud vana koolimaja näide, kus endistest klassiruumidest ehitati välja üle 70 korteri, millest poolsada leidis üürilised mõne kuu jooksul.

Üürikorterite nõudlusele pakuvad käesoleval aastal kõige käegakatsutavamat leevendust ilmselt Pärnu mnt 35a valmivad korterid. Varaks OÜ ehitab aastaid tühjalt seisnud hoone ärihoonest ümber ligi 60 korteriga korterelamuks.

Mis puudutab korterite ostu-müüki, siis ostutrend on tänu kõrgetele üürihindadele ning uusarenduste puudumisele positiivne. Viimase kümnendi jooksul on Viljandis põhiline nõudlus olnud 30-50 ruutmeetriste korterite järele. Järelturu korterite hinda mõjutavad üha enam vara seisukord, elujõulise korteriühistu olemasolu ja korrektne dokumentatsioon.

Lähitulevik võib tuua muutusi

Viljandi linnal ei ole täna plaani ehitada Tallinna eeskujul sotsiaalmaju, kuid arvestades tööandjate survet, võivad sellised plaanid üsna peatselt päevakorda tõusta, kuna linn vajab maksumaksjaid.

Muutuda võib pilt ka uusarenduste osas, mida Viljandis sisuliselt ei ole, kuna mõne uue korterielamu ehitus ootab paremaid aegu.

Praegu renoveeritakse küll üksikuid vanemaid hooneid, mis muudetakse korterelamuteks, kuid see ei kata reaalseid Viljandi vajadusi. Enamik uusi või renoveeritud elamispindu on kiirelt uued ostjad leidnud, näitena võib siinkohal esile tuua Mäe tänaval asuva kortermaja, kus 8 korterit müüdi ära kahe kuuga.

Huvi Viljandi kinnisvara vastu mujalt Eestist on viimasel ajal tõusnud. Nii on näiteks Tallinnast ja mujalt käidud korduvalt vaatamas maja, millel maaliline vaade Viljandi järvele.

Palju huvilisi on kogunud ka kauni kinnistuga 60ndate stiilis eramu Leola tänaval ja suur maja Jakobsoni tänaval, mida on võimalik arendada ka kortermajaks.

Tüüpkorterite orienteeruvad pakkumishinnad Viljandis

  • 1-toalised: 650-800 €/m²
  • 2-toalised: 550-800 €/m²
  • 3- ja enamtoalised: 450-750 m²

Elamute orienteeruvad pakkumishinnad Viljandis

  • Remonti vajavad: 350-400 €/m²
  • Keskmises seisukorras: 550-600 €/m²
  • Uued: 800-900 €/m²

Allikad: kv.ee, Arco Vara

Ober-Hausi Kinnisvara Baltikumi turuülevaade 2016

Ober-HausOber-Hausi Kinnisvara Baltikumi turuülevaade 2016

Citycon läheb üle BREEAM keskkonnanõuetele

CityconPõhjamaade suurim kaubanduskeskuste arendaja Citycon võtab oma keskustes kasutusele keskkonnamõju kvaliteedistandardi BREEAM.

Tänaseks on Cityconi enam kui pooled kaubanduskeskused saanud keskkonnasertifikaadi, järgmise aasta lõpuks plaanitakse sertifikaadiga katta 75 protsenti Cityconile kuuluvast kinnisvarast.

“Eestis oli Rocca al Mare Kaubanduskeskus esimene tegutsev kaubanduskeskus, millele omistati BREEAM keskkonnasertifikaat, plaanime seda taotleda ka Kristiine Keskusele,” lausus Citycon
äridirektor Mati Pops.

“BREEAM tähendab investeerimist keskkonnateadlikku mõtteviisi, jätkusuutlikusse ehitustegevusse ja energiakasutusse, klientide ja rentnike ning laiemalt ühiskonna heaolusse. See investeering loob uut väärtust ning teenib end aastatega tagasi, tõstes muuhulgas ka meie kinnisvara väärtust,” sõnas Pops.

Viimastel aastatel on Citycon suurendanud oma keskustes taastuvenergia kasutamise osakaalu ning vähendanud siseeostetava soojusenergia mahtu. Möödunud aastal tarbisid Cityconile kuuluvad kaubanduskeskused kokku 100GWh rohelist energiat. Eraldi tähelepanu pöörab Citycon keskkonnateadlikule jäätmekäitlusele. Rootsi ühes suurimas, Kista Galleria kaubanduskeskuses kasutatakse biojäätmeid näiteks ühistranspordi kütusena.

Cityconi keskustest on BREEAM sertifikaadi saanud Soomes Iso Omena, Koskikeskus, Myyrmann ja Trio; Rootsis Kista Galleria,Liljeholmstorget Galleria ja Jakobsbergs Centrum; Norras
Glasshuspassasjen, Liertoppen, Kremmertorget, Kolbotn torg, Lietorvet, Kongssenteret, Sjøsiden, Heiane, Stadionparken, City Syd, Markedet ja Torvbyen; Eestis Rocca al Mare Kaubanduskeskus.

Citycon on jaekaubanduspindade omanik ja arendaja Põhja- ja Baltimaades, ettevõtte varade maht ulatub 5 miljardi euroni. Citycon on turuliider Soomes ja Eestis ning üks liidritest Norras ja Rootsis.
Lisaks tegutseb ettevõtte ka Taanis. Cityconi aktsiad on noteeritud NASDAQ Helsingi börsil.

Swedbank: Tallinna korterite hinnad on stabiliseerumas

SwedbankSwedbanki eluaseme taskukohasuse indeksi järgi paranes neljandas kvartalis Tallinna eluaseme taskukohasus võrreldes aastatagusega. Pealinlaste netopalk kasvas neljandas kvartalis aastaga 6,6% ning ületas jätkuvalt korterite hinnakasvu.

Tallinna korterite hinnad on stabiliseerumas, mis vastab meie ootustele. 2015. aasta neljandas kvartalis aeglustus nii hindade kui ka tehingute arvu aastane kasv. Korteritega tehti neljandas kvartalis 16% rohkem tehinguid kui aasta tagasi, samas kui veel teisel kvartalil oli vastavaks kasvuks 28%. Korterite hinnad kasvasid neljandas kvartalis võrreldes aastatagusega 4%. Sealjuures olid eelkõige uuemate korterite ruutmeetrihinna langemise tõttu, viimase kahe kvartali jooksul, kesklinna piirkonna korterid 4% odavamad kui 2014. aasta neljandas kvartalis. Linna teistes piirkondades jäi korterite ruutmeetrihinna aastane hinnakasv 5% ja 11% vahele.

Kui korterite ruutmeetrihinna aritmeetiline hinnakasv on pidevalt aeglustunud, siis mediaankasv on püsinud stabiilselt 7% lähedal, ületades alates septembrist aritmeetilist hinnakasvu. 2015. aasta teises pooles langes kinnisvaratehingute statistika järgi 2011. aastal või hiljem ehitatud korterite ruutmeetrihind. Seetõttu on viimase aja hinnakasvu aeglustumisesse panustanud peamiselt uuemate ja kallimate korterite ruutmeetrihinna langus.

Kasutusloa saanud eluruumide arv tõusis neljandas kvartalis märkimisväärselt ning ka uute korterite laojääk on Harjumaal saavutanud kõrge taseme. Samal ajal on uute eluruumide ehitamist alustatud kolmanda kvartaliga võrreldes enamvähem samas mahus. See hoiab lähitulevikus uute korterite pakkumistaseme kõrge. Teisalt on tarbijate kindlustunne järgneva 12 kuu jooksul kinnisvara ehitada või soetada langenud juba kaks kvartalit järjest, mis viitab võimalikule nõudluse langusele tulevikus. Seetõttu on lähitulevikus kinnisvarahinnad jätkuva surve all ning see peaks Tallinna korterite hinnatõusu hoidma suhteliselt stabiilsena.

Neljandas kvartalis paranes korterite taskukohasus Swedbanki indeksi järgi ka Riias ja Vilniuses. Kolme Balti riigi pealinnadest oli eluase jätkuvalt kõige taskukohasem Riias, kus indeksi paranemisse panustas enim netopalga aastase kasvu kiirenemine 7,7%-ni. Vilniuses tõusis neljandas kvartalis netopalk 4,3 protsenti, kuid korterite hinnatase aastases võrdluses tõusis vaid ühe protsendi võrra.

*Swedbanki Balti eluaseme taskukohasuse indeksi aluseks on võetud leibkond, kelle sissetulek on võrdne 1,5-kordse keskmise netopalgaga ja kes soovib osta 55 m²-suurust korterit. Taskukohasuse all on peetud silmas olukorda, kus kinnisvara ostuks võetud 30 aasta pikkuse ja 15% suuruse omafinantseeringuga kodulaenu maksed moodustavad 30% leibkonna netopalgast.

Swedbanki 2015. aasta neljanda kvartali Balti eluaseme taskukohasuse indeksi kohta saate lähemalt lugeda: Housing affordability index

UPC: Tallinna kinnisvaraturu graafikud märts 2016

UPC / Ühinenud KinnisvarakonsultandidVeebruar oli Tallinna korteriturul igavalt tavapärane – tehti kokku 692 tehingut, keskmine m2 müügihind oli 1554 EUR/m2.

Tehingute arv oli jaanuariga võrrelduna 26% suurem (jaanuaris 549 tehingut), eelmise aasta veebruarist tehti 3,7% rohkem tehinguid (veebruar 2015: 667 tehingut). Seega võib öelda, et aasta alguse vaikus sai läbi ja taastus tavapärane olukord.

Müügitehingute keskmine m2 müügihind kasvas jaanuariga võrrelduna 0,8% (jaanuaris 1541 EUR/m2) ja aastases võrdluses 4,6% (veebruar 2015: 1485 EUR/m2). Siinkohal tuleb märkida, et 2015 aasta veebruar oli aasta kõige madalama müügihnnaga kuu, kõigil ülejäänud kuudel oli keskmine m2 müügihind üle 1500 EUR/m2. Seega järgmistel kuudel jääb aastane hinnamuutus veelgi väiksemaks.

Seniste trendide baasil võib ennustada, et 2016 aasta tuleb Tallinna korteriturul nii aktiivsuselt kui hinnatasemetelt suures piiris sarnane eelmisega.

Turugraafikutega saab tutvuda siin: Tallinna kinnisvaraturu graafikud märts 2016

Larsen Kinnisvara kogus rekordilise summa kõigest 8 minutiga

Larsen KinnisvaraLarsen Kinnisvara ning ühisrahastusplatvorm Crowdestate saavutasid käesoleva nädala esmaspäeval märkimisväärse rekordi, kus Larsen Kinnisvara uude, Vana-Kalamaja 6 arendusse kaasati väikeinvestoritelt 500 000 eurot kõigest 8 minutiga. Nii suurt summat nii lühikese ajaga pole varasemalt Eesti kinnisvaras kaasata õnnestunud.

Kinnisvara ühisrahastus on kujunemas Eestis tõusvaks trendiks, mis võimaldab ka tavainimesel mõistlikke summasid arendustesse investeerida.

“Kuigi potentsiaalsed investorid olid meil juba varasemalt olemas, siis tahtsime proovida ühisrahastust kui uut ning perspektiivikat mudelit. Nii kiire tulemus oli meile selge üllatus. Tõenäoliselt pole see niivõrd kinnivarasektori, vaid ühisrahastuse kui sellise populariseerumise tunnus,” ütles Larsen Kinnisvara juht Priit Vare. Kasvava trendi tõi välja ka Crowdestate’i esindaja Loit Linnupõld, kes lisas, et eduka rahastuse saavad ennekõike läbimõeldud ning omanäolised projektid.

„Vana-Kalamaja 6 eristub hea asukoha, avarate planeeringute, Toompea vaadete ja moodsate tehnoloogiliste lahenduste poolest. Seetõttu on ka investeeringu eeldatav tootlikkus 16,6%,” sõnas Linnupõld.

Vare märkis, et Larsen Kinnisvara poole on varasemalt pöördunud palju üksikinvestorid, kuid Crowdestate on digitaalse platvormina mugav nii arendajale kui ka investorile. „Ühisrahastus on uue mudelina muutmas meie harjumuspärast finantssüsteemi, kuid vajaliku summa kogumine nii kiiresti, nagu Larsen Kinnisvara arenduse puhul, tuli ka meile üllatusena,” lisas Linnupõld.

Larsen Kinnisvara on 2014. aastal loodud kinnisvaraettevõte, mis on tuntud stiilsete ja läbimõeldud arenduste poolest. Larsen Kinnisvara on täna müüdavate ühikute põhjal üks suuremaid pakkujaid Kalamajas.

Crowdestate on uus ühisrahastusplatvorm, mis toob kokku kinnisvaraarendajad ja investorid.

Adaur Grupp: korteritehingute kuukokkuvõte 02-2016

Adaur Grupp OÜKokkuvõttes on toodud Tallinna ja Eesti maakonnakeskuste korteriomanditehingute arv ja keskmine hind ning nende aastane muutus. Andmete allikas on maa-amet.

Andmed on toodud avaldamise kuupäeva seisuga ja võivad andmete täpsustumisel vähesel määral muutuda.

Korteritehingute arv (tk) ja keskmine hind (€/m²) ning nende muutused (%)

Eesti maakonnakeskuste korteritehingute arv (tk) ja selle muutus (%)

Eesti maakonnakeskuste korteritehingute keskmine hind (€/m²) ja selle muutus (%)

Tallinna korteritehingute arv (tk) ja selle muutus (%)

Tallinna korteritehingute keskmine hind (€/m²) ja selle muutus (%)

Kõigi graafikute vaatamiseks kliki siin: KINNISVARATURG GRAAFIKUTES!

Tõnu Toompark on Adaur Grupp OÜ ja Kinnisvarakool OÜ juhatuse liige ning Eesti Kinnisvarafirmade Liidu (EKFL) ja Eesti Omanike Keskliidu juhatuse liige.

KV.EE: Harjumaa korterite pakkumishinnad kasvasid aastaga 5%

Kinnisvaraportaal KV.EEVeebruari kuus pakuti portaalis KV.EE Harjumaal müügiks 6413 korterit, mis on eelmisest aastast 6% enam. Korterite müügipakkumiste hind oli 1791 €/m² ehk aastatagusest 5% rohkem.

Harjumaa 6413 korteri müügipakkumistest asub 5708 ehk 89% Tallinnas. Tallinna korteriturule tuli aastaga pakkumisi juurde 9%. Tallinna korterite müüjate keskmine hinnaootus oli 1887 €/m², mis on mullusest 5% rohkem.

Harjumaa linnadest-valdadest vähenes korterite müügipakkumiste arv ainsana Rae vallas, kus portaali KV.EE andmetel küsisid kinnisvaramüüjad veebruaris hinda 1475 €/m² ehk aastatagusest 5% vähem. Kõikides ülejäänud omavalitsustes korterite müügipakkumiste hinnad kerkisid.

Arvestades olukorda, kus korterite tehinguhindade kiire tõus on asendunud stabiilsusega, võib eeldada, et korterite müüjad võtavad hindade tõstmisel hoo maha. Hinnatõusu pidurdumine puudutab esmajärjekorras ja eelkõige Tallinna linna, kus pakkumine on kõrgel tasemel ja konkurents tihe. Väiksemate valdade paarikümne korteriga pakkumiste puhul on tavapärane näha suuremaid hinnakõikumisi ühes või teises suunas.

Vaata lähemalt, mis toimub kinnisvaraturul portaalist KV.EE.

Korterite müügipakkumiste keskmine arv ja selle muutus, tk Korterite müügipakkumiste keskmine hind ja selle muutus, €/m²
  02/2015 02/2016 Muutus, % 02/2015 02/2016 Muutus, %
Anija vald 17 16 -6% 426 594 39%
Harku vald 18 25 39% 1 405 1 550 10%
Jõelähtme vald 19 21 11% 1 091 1 171 7%
Keila 41 35 -15% 1 055 1 183 12%
Keila vald 45 21 -53% 495 575 16%
Kiili vald NA 1 418 1 418 0%
Kose vald 11 NA 569 722 27%
Kuusalu vald 9 34 278% 557 809 45%
Loksa 56 40 -29% 300 372 24%
Maardu 146 145 -1% 877 981 12%
Nissi vald 9 34 278% 222 258 16%
Paldiski 51 58 14% 458 497 9%
Raasiku vald 10 NA 790 965 22%
Rae vald 125 93 -26% 1 559 1 475 -5%
Saku vald 18 12 -33% 1 179 1 471 25%
Saue 10 13 30% 1 224 1 237 1%
Saue vald 62 55 -11% 1 465 1 518 4%
Tallinn 5 247 5 708 9% 1 801 1 887 5%
Vasalemma vald 14 13 -7% 116 193 66%
Viimsi vald 124 114 -8% 1 492 1 566 5%
 
Eesti 10 058 10 447 4% 1 347 1 436 7%
Harjumaa 6 024 6 413 6% 1 702 1 791 5%
Narva 263 370 41% 642 593 -8%
Pärnu 158 140 -11% 1 276 1 372 8%
Tartu 1 520 1 651 9% 1 379 1 392 1%

 Korterite müügipakkumiste keskmine pakkumishind Harjumaa valdades portaalis KV.EE

Enne ehitustööde algust on müüdud 20% Kodulahe korteritest

Arco VaraArco Vara alustas Kodulahe uusarenduses vundamendi ehitustöid. Ehitustööde alustamise ajaks on müüdud 20 % ehk 25 korterit 125-st. Senistele ostjatele on meeldinud Kodulahe asukoht supelranna lähedal ja parkmetsa kõrval, suured terrassid ja rõdud, innovaatiline kortermaja kuju koos kaasaegsete tehnosüsteemidega ning alternatiivenergia kasutamine.

Kodulahe uusarenduse arhitekt on Kamp Arhitektid ning ehitaja Ramm Ehitus. Kortermaja valmib järgmise aasta suve alguses.

Kodulahe uusarendusest

Kodulahe uusarendus on üks vähestest liivarannaga supelranna lähedal paiknevatest elukondliku kinnisvara arendustest pealinnas. Kuid meri on vaid üks osa loodusest, mis korteriarendust ümbritseb. Kahele poole jääb veel mets ja lisaks on detailplaneering koostatud nii, et peaaegu pool kinnistust on haljastatud. Hoone kuju projekteeriti omapärasena, et saavutada paremad päikesevalguse tingimused ning vaated.

Merelähedus ning ümbritsev loodus olid projekteerimisel ajendiks, et igale korterile saaks rõdu või terrass, kust vaadet ja mereõhku nautida. Korteritele avaruse andmiseks projekteeriti ka laed tavapärasest kõrgemad. Valgusküllastes korterites on maast-laeni aknad ning võimalus on valida kolme erineva siseviimistluspaketi vahel.

Hoone vastab B-energiaklassi hoonele.

Mullu ettevõtlussektori kasum vähenes

StatistikaametEsialgsetel andmetel oli 2015. aastal ettevõtlussektori kogukasum 3,0 miljardit eurot, mis oli 8% väiksem kui aasta varem, teatab Statistikaamet. Ettevõtlussektori kogukasum vähenes pärast viis aastat kestnud kasvu.

Võrreldes 2014. aastaga vähenes kogukasum enamikul tegevusaladel. Suurima panuse sektori kogukasumisse andsid kinnisvaraettevõtted. Ettevõtlussektori kasumi kasvu pidurdasid enim töötleva tööstuse ja energeetika ettevõtted. Töötleva tööstuse kasum vähenes 2014. aastaga võrreldes 16%, mõjutatuna põhiliselt ekspordile suunatud elektroonika ning kütteõlide tööstuse kasumite vähenemisest.

Ettevõtted müüsid 2015. aastal kaupu ja teenuseid 49,1 miljardi euro eest ehk 3% vähem kui aasta varem. Kogu ettevõtluse müügitulus kõige suuremat osatähtsust omavate kaubandusettevõtete müügitulu vähenes 3%, mõjutatuna põhiliselt müügitulu vähenemisest hulgikaubanduses. Samas jae- ja sõidukikaubanduses müügitulu kasv jätkus. Töötleva tööstuse ettevõtete müügitulu jäi aasta varasemaga võrreldes samaks.

Ettevõtete kulud vähenesid 2014. aastaga võrreldes 2%, samas tööjõukulud suurenesid 7%. Nii tööga hõivatud isikute kui ka töötatud tundide arv suurenes 2%. Ettevõtlussektori tööviljakus puhta lisandväärtuse alusel oli 2015. aastal keskmiselt 22 100 eurot hõivatu kohta ehk sama mis aasta varem.

Ettevõtete investeerimisaktiivsus vähenes kolmandat aastat järjest. Ettevõtted investeerisid 2015. aastal 2,3 miljardit eurot, mis on 4% vähem kui aasta varem. Sarnaselt 2014. aastaga investeeriti põhiliselt masinatesse ja seadmetesse, hoonete ja rajatiste ehitamisse ning rekonstrueerimisse. Suurimad investeerijad olid töötleva tööstuse, energeetika- ja kaubandusettevõtted, kes tegid ligi poole ettevõtete koguinvesteeringutest. Võrreldes 2014. aastaga suurenesid investeeringud ehitiste soetamisse ning masinatesse ja seadmetesse. Ülejäänud investeeringud vähenesid, neist enim investeeringud maasse.

2015. aasta IV kvartalis müüsid ettevõtted kaupu ja teenuseid 12,7 miljardi euro eest, mis oli 2% vähem kui aasta varem samal ajal. Ettevõtted investeerisid IV kvartalis 759 miljonit eurot ehk sama palju kui 2014. aasta IV kvartalis.

Colliers: Real Estate Market Overview – Annual Report 2016

ColliersColliers: Real Estate Market Overview – Annual Report 2015

Tartu Kaubamaja keskus investeeris renoveerimisse 4 miljonit eurot

Tartu KaubamajaTartu Kaubamaja keskus uuendas kaheksa kuud väldanud suuremahuliste ehitustööde käigus suure osa üüripindadest, keskuse sise- ja välisilme ning võttis kasutusele keskkonnasõbralikud energiasäästlikud valguslahendused. Renoveerimistöid teostati kokku 7000 ruutmeetril kaubanduspinnal ja koguinvesteering on 4 miljonit eurot.

Põhjaliku uuenduskuuri käigus kaasajastati tehnosüsteemid, valgustid, üüripindade fassaadid, põrandakatted ja laed. Lisaks hoonesisestele töödele sai uue ilme ka hoone välisfassaad. Keskuse renoveerimistööd toimusid kokku 14 000 ruutmeetril, millest 7000 ruutmeetrit moodustab kaubanduspind ja 7000 ruutmeetrit parkla. Tööd viidi läbi etapiliselt, et keskuse igapäevast elu minimaalselt häirida.

Tartu Kaubamaja keskuse tegevjuht Katre Plaani sõnul oli renoveerimistööde eesmärk pakkuda nii klientidele kui ka kauplejatele kaasaegse interjööriga senisest mugavamat ja hubasemat ostukeskkonda ning optimeerida olemasolevat pinda, et laiendada kaubavalikut veelgi. „Samuti oli meil kindel soov minna üle keskkonnasäästlikumatele valgustuslahendustele, mistõttu vahetasime välja kogu keskuse valgustussüsteemi,“ ütles Plaan.

Plaan märkis, et mitmed renoveerimise käigus tehtud muudatused väärivad eraldi esile tõstmist. „Meie uued efektvalgustusega eskalaatorid on esimesed omalaadsed Eestis. Teine sama eriline element on keskuse sissepääse kaunistav unikaalne efektsein, mille kujundas mainekas arhitektuuribüroo Chapman Taylor ning mis on käsitletav omamoodi kunstilise vaatamisväärsusena,“ lisas Plaan.

Konkurents nii Eesti kui ka Lõuna-Eesti kaubandusturul on Plaani sõnul tugev ja edukad on need, kes on heas asukohas, suudavad tabada trende ehk pakkuda kliendile ootuspäraseid kaupu, kel on konkreetne kontseptsioon, lai ning eristuv tootevalik. „Viimase aasta jooksul on Tartu Kaubamaja keskuse tootevalik täienenud viieteistkümne uue kaubamärgi võrra. Mitmed neist maailmakuulsad moe- ja ilubrändid, mida varem Tartus polnud,“ sõnas Plaan.

Keskuse esimesel korrusel on avatud Tartu esimene Gustavi kohvik, märtsi keskpaigas avatakse kolmandal korrusel uuenenud Apollo raamatupoes kohvik Muinasjutt ning bistroo Romaan. Mitmed olemasolevad kauplused läbisid uuenduskuuri, uutest kauplustest on juba lisandunud või lisandumas mitmed maailmakuulsad kaubamärgid nagu Stenders, Laura Ashley, Tom Tailor, Cortefiel, Morgan ja women’secret. Täieliku muutuse on läbinud ka keskuse suurüürniku Kaubamaja naiste- ja ilumaailm.

Mõned sisustuselemendid Plaani sõnul veel lisanduvad, kuid uuendatud keskus on täies mahus külastajatele avatud ja ootab tutvuma.

Uuenenud keskuses on kokku ligi 16 000 ruutmeetrit väljaüüritavat pinda, 60 kaubandus- ja teenindusasutust, 236-kohaline siseparkla autodele ning 70-kohaline jalgrattaparkla. Kaubanduskeskus annab püsivalt tööd ligi 500 inimesele.

Hoone renoveerimistööde koguinvesteering on 4 miljonit eurot (ilma käibemaksuta). Projekti autorid on arhitekt Raivo Puusepp ning briti sisearhitektid arhitektuuribüroost Chapman Taylor.
tartu-kaubamaja-keskus-4 tartu-kaubamaja-keskus-2 tartu-kaubamaja-keskus-3 tartu-kaubamaja-keskus-5