Adaur.ee - kinnisvaraturg peopesal

EfTEN: EfTEN United Property Fund teeb investoritele väljamakse summas ligikaudu 260 000 eurot

23.04.2024 Adaur.ee

Sildid: Eften, EfTEN Kinnisvarafond, EfTEN Real Estate Fund, investor, kinnisvara, kinnisvarafond, Kuu, NASDAQ, õigus, omanik, Saku, seadus, Tallinn, tulu, tulumaks, USA

EfTEN Capital AS kui EfTEN United Property Fund (väärtpaberi lühinimi EFCUPFFT, ISIN kood EE3500001609) fondivalitseja võttis vastu otsuse teha osakuomanikele rahaline väljamakse 10,451 euro senti osaku kohta. Väljamakse suurus moodustab 1,32% fondi osaku viimasest sulgemishinnast.

See on EfTEN United Property Fundi esimene rahaline väljamakse 2024. aastal. Alates EfTEN United Property Fund noteerimisest Nasdaq Tallinna väärtpaberiturul 2022. a mais, on fond teinud investoritele väljamakseid 60,7 euro sendi ulatuses osaku kohta.

Väljamakse aluseks on laekumised fondi kolmest alusfondist (EfTEN Real Estate Fund AS, EfTEN Kinnisvarafond II AS, usaldusfond EfTEN Residential Fund).

Väljamakseid on õigus saada osakuomanikel, kes on kantud osakuomanike nimekirja 14. mail 2024. a fondi väärtpaberite registripidaja arveldussüsteemi tööpäeva lõpu seisuga (record date). Seega on fondi osakutega seotud õiguste muutmise päev (ex-date) 13. mai 2024. a. Alates sellest kuupäevast ei ole fondi osakuid omandanud isik õigustatud saama käesolevas teates avaldatud väljamakset.

Väljamaksed osakuomanikele tehakse 23. mail 2024. a ülekandega osakuomaniku arveldusarvele. Seadusega ettenähtud juhtudel peetakse väljamakselt kinni tulumaks.

Pärnu: Vallikääru arhitektuurivõistluse võitis arhitektuuribüroo Studio Argus töö “Laululind”

23.04.2024 parnu.ee

Vallikääru kontsertpaiga arhitektuurivõistluse võitis arhitektuuribüroo Studio Argus töö “Laululind”, mille autoriteks on Karina Krestinov, Margit Argus, Mariia Koroliva ja Katri Vanamets.

Žürii, mida juhtis Pärnu abilinnapea Silver Smeljanski, tõstis võidutöö puhul esile selle õhulisust ja „pärnulikkust“. Kontsertpaiga abihoone on kavandatud valli ette, läbi õhulise lava on säilitatud vaade bastionile. Sissepääs Rüütli tänavalt on hästi lahendatud, võidutöö sobitub hästi piirkonnaga.

Arhitektuurivõistlusele esitati kümme ideekavandit. Žürii valis neist esmalt välja kuus, alles jäänud töid analüüsiti ja hinnati veelkord detailsemalt. Ühtlasi küsiti võimalike esikohatööde otstarbekuse ja tehnilise realiseeritavuse kohta hinnangut kontserdikorraldajatelt.

Konkursi eesmärgiks oli valida parim arhitektuurne, kasutusfunktsioonile ja linnaehituslikult sobivaim lahendus vabaõhulava, pealtvaatajate istumisala ja abihoone rajamiseks ajaloolisse bastionaalvööndisse. Võidutöös on kolmest küljest metallpostidele toetuv varikatus paigutatud Luna bastionis paikneva ovaalse väljaku tagumisesesse ossa, jättes piisavalt ruumi varikatuse ette näiteks tantsuetenduste või suurema lava jaoks. Varikatus ja abihoone on omavahel läbi katuse ühendatud tervikuks, tagades lava ja abihoone vahelise ühenduse. Varikatuse ja abihoone arhitektuurne vorm on inspireeritud Olev Siinmaa mälestusmärgist, järgides diagonaalis tõusva vormi ideed.

Pealtvaatajate istumisala on paigutatud olemasolevasse alasse, kuid ümber ehitatud ja istepinke laiendatud. Kuna varikatuse ja istumisala vahele on jäetud piisavalt palju ruumi, on võimalik istepinke platsi arvelt juurde paigutada või moodullava suurendada.

Võidutöö autoreid premeeritakse 9000 euroga. Teise koha töö “Luna Plena“ autoriteks on Marie Anette Veesaar, Mia Martina Peil, Eneli Kleemann, Lill Volmer, Katariina Mustasaar, Anna Riin Velner ja Ülo Peil, nende preemia suuruseks on 6000 eurot. Kolmandaks tulid võistlustööga „Origami“ autorid Ott Alver, Mari Rass, Alvin Järving, Luisa Männilaan, Patrick Barbo ja Lukas Laubre (Arhitekt Must OÜ), kelle preemiaks on 3000. Žürii otsustas välja anda ka 1500 euro suuruse eriauhinna, mille saavad võistlustöö „Halloo, Kosmos, Siin Maa!“ autor Siim Tuksam (Part OÜ).

Kultuuriministeerium: Riik võttis kaitse alla Kunda mõisa tööstushoonete kompleksi

23.04.2024 Adaur.ee

Sildid: arhitekt, arhitektuur, Eesti, ehitis, Heidy Purga, Innovatsioon, keskkond, KORRUS, Kultuuriministeerium, Kuu, minister, mõis, omanik, pärand, rajatis, Remet, riik, Tari, tööstus, väärtus, valitsus

Kultuuriminister Heidy Purga tunnistas kultuurimälestiseks Kunda mõisa tööstushoonete kompleksi. Kunda mõis kuulus 19. sajandi Eesti silmapaistvamate ja paremini majandatud mõisate hulka, millest annab tunnistust tänini säilinud silmapaistev tööstushoonete kompleks – ühtse tervikuna säilinud tööstushooned, pais ja kanalisüsteem.

Kunda mõisa tööstushoonete kompleksi kuuluvad vesiveski koos kahekorruselise kanalisüsteemi, sellele rajatud kunstlike kärestike ja paisuga, viinavabrik, hüdroelektrijaam, mõisa masinarehi ning vana veski vare. Esimesed kirjalikud teated Kunda mõisa vesiveskist pärinevad 1494. aastast, mõisa tööstuskompleksi hooned on rajatud vahemikus 1859–1895. Tegemist on Eestis oma aja kontekstis erakordse näitega tööstusliku vesiehitise ja maastikuarhitektuuri nutikast kombineerimisest, sellest ajast säilinud tööstuspärandi kompleksid on haruldased.

“Vesiveskid on osa pärimusmaastikust, olles kunagi mänginud olulist rolli jõeäärses majanduselus. Kahjuks on suurem osa neist jäänud kasutuseta või suisa varemetesse. Tänaseks on alles vaid loetud arv töökorras vesiveskeid ja hüdroelektrijaamu, mis on kaduvväike osa Eesti kunagisest rohkest hüdroenergiat kasutanud tööstuspärandist. See on hindamatu kultuuriväärtus, mis räägib Eesti pikaajalisest ajaloost. Kui see hävib, ei ole seda võimalik taasluua,” ütles kultuuriminister Heidy Purga.

Kunda mõisa vesiveski erines teistest vesiveskitest selle poolest, et ratta asemel käivitas veskit ja sellega maa-aluse transmissioonivõlli kaudu ühendatud saeveskit turbiin, mis võimaldas veskit töös hoida aastaringselt. Turbiinide rakendamine veskis oli toonases Eestis tehnoloogiline innovatsioon, mis levis laiemalt alates 19. sajandi lõpukümnenditest. Kunda mõisa hüdroelektrijaam on teadaolevalt ka Eesti esimene mõisa hüdroelektrijaam.

Tööstushoonete kompleksi mälestiseks tunnistamisel leiti, et oluline osa mõisakompleksile eripärase ilme andmisel on paisutus, mille taastamine aitaks taasluua vesiveskile ja kanalite süsteemile ajalooliselt omast keskkonda, toetades ka algupärast kasutust. Samas tuli arvestada asjaoluga, et Kunda hüdroelektrijaam tootis elektrit viimati 1980. aastate lõpus ja kanalite süsteem on praeguseks kasutusest välja langenud. Seega jõuti järeldusele, et säilinud kompleks omab kõrget kultuuriväärtust ja väärib riikliku kaitset ka ilma paisutuse ja kanalite süsteemi töö taastamiseta, sest tõuseb Eesti kontekstis esile kui silmapaistev kogum mõisa abihooneid ja nende juurde kuuluvaid insenertehnilisi rajatisi. Seega lõppes mälestiseks tunnistamise menetlus paisutusele lisatingimusi seadmata.

Ettepaneku Kunda mõisa vesiveski kompleksi mälestiseks tunnistamiseks esitas algselt Viru-Nigula vallavalitsus, seda toetas ka hoonekompleksi omanik.

Invego alustas 40 miljonit maksva Uus-Järveküla elurajooni teise etapi ehitust

23.04.2024 Adaur.ee

Sildid: arendaja, arendamine, arendus, arhitekt, äripind, Eesti, Eften, ehitus, elamu, elamurajoon, elurajoon, Invego, Järveküla, Keila, kinnisvara, kinnisvarafond, korter, Kristjan-Thor Vähi, Kuu, lasteaed, loodus, Matek, NOBE, ostja, Part, pere, PIN Arhitektid, ridaelamu, Tallinn, USA, uusarendus, väärtus, vahetus

Kinnisvaraarendaja Invego alustas 40 miljonit maksva Uus-Järveküla elamurajooni teise etapi ehitusega, mille käigus valmib 2025. aasta esimeses pooles veel 30 rida- ja paarismajakodu.

“Oleme viimastel kuudel müünud Uus-Järvekülas tosin uut rida- ja paarismaja, mis on igati hea tulemus. Muidugi on turg palju rahulikum kui kaks-kolm aastat tagasi, kuid läbimõeldud ja lisandväärtust pakkuvad uusarendused müüvad ka täna,” selgitab Invego juht Kristjan-Thor Vähi otsust järgmise etapi ehitusega alustada.

Vähi sõnul kaalub tänane tüüpiline koduostja läbi mitu erinevat võimalust ja langetab siis otsuse. “Nii-öelda paberil müümise tippajad on selleks korraks läbi. Samas tugevad arendajad teevad oma asja edasi ja nende loodav väärtus on ostjale nii silmaga nähtav kui käega katsutav,” räägib Vähi, kelle sõnul on uue etapi ehitusega alustamine oluline ka nende kümnete perede jaoks, kes juba Uus-Järvekülas elavad. “Invego tugevus on terviklike elurajoonide arendamine ning sellest saab täit rõõmu tunda siis, kui kogu rajoon on valmis,” on Vähi veendunud.

Kokku rajatakse Uus-Järveküla elurajooni 165 rida- ja paarismaja kodu peredele, kes soovivad elada looduse keskel, linna vahetus läheduses ning hindavad privaatsust ja looduslähedust, mida korteris elamine ei paku. Uus-Järvekülas on poed, koolid ja lasteaed mugavas läheduses ning linnaga korralik ühendus nii ühistranspordi kui autoga. Teises etapis ehitatakse kolm ridaelamut ning kaheksa uut paarismaja Uus-Järveküla tee ja Kindluse tee ääres.

Uus-Järveküla elurajooni arendab Invego ja projekti finantspartneriks on EfTEN Capitali kinnisvarafond EfTEN United Property Fund. Uus-Järveküla projekteeris PIN Arhitektid ja ehitustööde eest vastutab NOBE.

Invego on Eesti juhtivaid kinnisvaraarendusega tegelevaid ettevõtteid, mis on Tallinnas ja selle lähiümbruses viimastel aastatel rajanud kokku üle 1200 kodu ning 25 000 m2 äripindasid. Invego mahukamateks arendusteks on hiljuti valminud Tiskreoja ja Tabasalu Kodu ning täna töösolevad Luccaranna ja Keila Pargikodude elurajoonid.

Statistikaamet: Esimese kvartali ehitushindade tõusu talitsesid vähenenud kulud materjalidele ja masinatele

23.04.2024 Statistikaamet

Statistikaameti andmetel tõusis ehitushinnaindeks selle aasta esimeses kvartalis võrreldes 2023. aasta neljanda kvartaliga 0,2%, võrreldes möödunud aasta sama ajaga aga 0,9%.

Statistikaameti juhtivanalüütiku Ülo Pauluse sõnul mõjutas ehitushinnaindeksit esimeses kvartalis võrreldes 2023. aasta sama ajaga eelkõige tööliste palgatõus, mille mõju indeksi muutusele oli 58%. „Eelmise aasta neljanda kvartaliga võrreldes suurenesid kulutused tööjõule 2,6%, kulutused materjalidele langesid 1% ja mehhanismidele 0,8% võrra,“ täpsustas Paulus. Sisendhindade korrektsiooni panustasid enim betoontoodete tootjad ja suurmehhanismide rendifirmad.

Remondi- ja rekonstrueerimistööde hinnaindeks langes võrreldes 2023. aasta neljanda kvartaliga 0,2% ja võrreldes eelmise aasta esimese kvartaliga 0,1%.

**Ehitushinnaindeksi muutus, I kvartal 2024**
	IV kvartal 2023 – I kvartal 2024, %	I kvartal 2023 – I kvartal 2024, %
KOKKU	0,2	0,9
tööjõud	2,6	6,5
ehitusmasinad	-0,8	0,8
ehitusmaterjal	-1,0	-0,2
Eramuindeks	1,1	2,1
Korruselamuindeks	0,7	1,3
Tööstushooneindeks	-0,6	-0,1
Ametihooneindeks	0,3	0,6

**Remondi- ja rekonstrueerimistööde hinnaindeksi muutus, I kvartal 2024**
	IV kvartal 2023 – I kvartal 2024, %	I kvartal 2023 – I kvartal 2024, %
KOKKU	-0,2	-0,1
tööjõud	0,3	3,4
ehitusmasinad	-3,3	-1,3
ehitusmaterjal	-0,3	-2,0

Ehitushinnaindeks väljendab ehitustegevuse maksumuse muutust otsekulude tasemel ja see jaotatakse kolme põhigruppi: tööjõud, ehitusmasinad ja -materjal. Ehitushinnaindeksi arvutamisel võetakse arvesse eramud, korruselamud, tööstus- ja ametihooned. Remondi- ja rekonstrueerimistööde hinnaindeksi puhul on vaatluse all ametihooned.

Ehitushinnaindeksi andmeid kogub ja analüüsib statistikaamet majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi tellimusel, et saada aru, kuidas läheb Eesti majandusel.

Veel jõuad end kirja panna koolitusele “Kinnisvara hindamise ABC”

23.04.2024 Margot Toompark

Sildid: Andres Teder, arendaja, hindaja, investeering, keskkond, kinnisvara, Kinnisvarakool, kinnisvaraspetsialist, koolitus, KORRUS, kutseline, kutseline hindaja, maakler, Margot Toompark, mõis, müük, Tallinn, väärtus

Koolitus “Kinnisvara hindamise ABC” toimub 24/04/2024. Kutseline hindaja Andres Teder selgitab koolitusel põhilisi aspekte kinnisvara hindamisest, selle eesmärkidest ja hindamise protsessist.

Koolitus “Kinnisvara hindamise ABC” on mõeldud:

kõikidele kinnisvaraspetsialistidele, kes soovivad paremini mõista, kuidas kujuneb kinnisvara väärtus;
kinnisvaramaakleritele, kes tahavad mõista kinnisvara hindamisakte;
kinnisvaraarendajatele, kes soovivad rohkem teada saada kinnisvara väärtust mõjutavatest teguritest;
kinnisvarainvesteeringute tegijatele, kellel on huvi väärtuse kujunemise mehhanismide vastu;
tulevastele kinnisvara hindajatele;
kõigile eraisikutele, kellel on huvi kinnisvara vastu.

Koolitus “Kinnisvara hindamise ABC” toimub 24/04/2024 kell 10.00-15.15 hübriidõppe vormis – koolitusel osalejad valivad, kas osalevad kontaktkoolitusel klassiruumis või eelistavad osaleda koolitusel veebi teel.

Kinnisvarakooli koolitusklass asub Tulika 19, Tallinn, Flora Maja B-korpuse 1. korrusel.

Kõik, kes eelistavad koolitusel osaleda veebi teel, saavad enne koolituse algust personaalse veebilingi Microsoft Teamsi keskkonda.

Lisateave ja registreerumine

Registreeru koolitusele: +372 525 6655, kool@kinnisvarakool.ee või kodulehel.

Margot Toompark
Kinnisvarakool OÜ
Koolituste müük ja korraldus
+372 525 6655
kool@kinnisvarakool.ee
www.kinnisvarakool.ee

EfTEN: EfTEN United Property Fund distributes approximately 260 000 euros to investors

23.04.2024 Adaur.ee

Sildid: Accor, CKE, Eften, EfTEN Kinnisvarafond, EfTEN Real Estate Fund, investor, kinnisvara, kinnisvarafond, NASDAQ, Part, price, Tallinn

EfTEN Capital AS, as the management company of the EfTEN United Property Fund (stock market ticker EFCUPFFT, ISIN code EE3500001609) decided to make a cash distribution of 10,451 euro cents per unit from the fund to the unitholders. The distribution constitutes 1,32 of the fund’s latest closing price.

This is the first distribution of the EfTEN United Property Fund in 2024. Since the listing of EfTEN United Property Fund on the Nasdaq Tallinn stock market in May 2022, the fund has made distributions in the amount of 60,7 euro cents per unit.

The distribution is based on receipts from the fund’s three underlying funds (EfTEN Real Estate Fund AS, EfTEN Kinnisvarafond II AS, EfTEN Residential Fund).

The list of unitholders eligible for distribution will be fixed as of the end of the business day of the settlement system of the securities registry (record date) on May 14, 2024. Based on the above, the day of changing the rights related to the units of the fund (ex-date) is May 13, 2023. Starting from that date, the person acquiring the units of the fund does not participate in this distribution.

The distribution to unitholders will be made on May 23, 2024 via cash transfer to unitholder’s bank account and is subject to taxation according to the law.

Statistika: 2023. a valminud eluruumi keskmine pindala oli 86 ruutmeetrit

23.04.2024 Tõnu Toompark

Sildid: Adaur, Eesti, ehitus, EKFL, elamu, eluruum, graafik, kinnisvara, Kinnisvarakool, kinnisvaraturg, kommentaar, korter, omanik, pere, statistika, Tõnu Toompark

2023. a IV kvartalis valminud ehk kasutusloa saanud 2487 eluruumi keskmine suurus oli 84 m². Kogu 2023. a valminud 8424 eluruumi keskmine pindala oli enam-vähem sama palju ehk 86 m².

Valminud eluruumi keskmine pindala on viimastel aastatel samm-sammult vähenenud. Viis aastat tagasi ehk 2019. a oli keskmise valminud eluruumi pindala 94 m².

Valminud eluruumi pindala tagamaa on valminud eluruumide seas suurem osakaal kortereid ja väiksem osakaal rida- ja paarismajakortereid ning ühepereelamuid, millede pindalad on keskmisest märksa suuremad.

Viimase kahe aasta jooksul on kehvast müügitempost tulenevalt uute korteriprojektide ehitamisega alustamise maht oluliselt vähenenud. Seetõttu hakkab keskmise valmiva eluruumi pindala suurenema, sest suuremate eluruumide ehk eelkõige ühepereelamute ehitusse minek on majanduskonjunktuurist vähem sõltuv.

Küll peab tõdema, et kui vähem kortereid läheb ehitusse, siis peab ka valmivate eluruumide kogupindala vähenema.

Kõigi graafikute vaatamiseks kliki siin: KINNISVARATURG GRAAFIKUTES!

Soovid nõustamist siin kommentaaris toodud või muudel kinnisvaravaldkonna teemadel? Kontakteeru palun +372 525 9703 või tonu@toompark.ee (Tõnu Toompark).

Tõnu Toompark on Adaur Grupp OÜ ja Kinnisvarakool OÜ juhatuse liige ning Eesti Kinnisvarafirmade Liidu (EKFL) ja Eesti Omanike Keskliidu juhatuse liige.

Bigbank kvartalivaade: kodulaenutaotluste arv kahekordistus, kuid suurlinnades oli tempo aeglasem

22.04.2024 Adaur.ee

Sildid: 1. aprill, analüüs, Bigbank, Eesti, Harjumaa, hinnad, Jonna Pechter, kinnisvara, Kuu, laen, ostja, palk, Pärnu, Pärnumaa, plaan, portfell, stabiilsus, Tallinn, Tartu, Tartumaa

Käesoleva aasta esimeses kvartalis kasvas kodulaenu taotluste arv eelmise aasta sama perioodiga võrreldes 95% ehk pea kaks korda, kuid Tallinnas ja Harjumaal oli see näitaja vaid 66%, selgub Bigbanki laenuportfelli analüüsist.

Mõnevõrra üllatuslikult oli just suuremates tõmbekeskustes kasvutempo aeglasem – Tallinnas ja Harjumaal 66%, Tartus ja Tartumaal 78% ning Pärnus ja Pärnumaal 50%, mis jääb teiste Eesti piirkondade keskmisele 161% suurusele kasvule selgelt alla. “Tõenäoliselt oli aasta tagasi üldine finantsiline ebakindlus suurem just neil, kes suurematest tõmbekeskustest kaugemal elavad, kuid tänaseks on tekkinud arvestatav stabiilsus ja taastumas on ka tehingujulgus,” selgitab Bigbanki Eesti juht Jonna Pechter.

Teise põhjusena toob Pechter välja nii-öelda keskmise palgasaaja sissetuleku ja kinnisvara hinna suhte, mis tõmbekeskustest kaugemal on koduostjale soodsam. “Suuremate linnades kihutasid mõni aasta tagasi kinnisvara hinnad suurema kiirusega palkadel eest ära ja nii võtab seal ka ostujõu taastumine rohkem aega,” nendib Bigbanki juht.

Bigbanki Eesti juhi Jonna Pechteri sõnul on laenutaotluste arv oluline, kuna see näitab inimeste valmisolekut konkreetsel perioodil kodu soetada. “Kuna reaalsete tehingute arvu kasv on taotluste arvu kasvust olnud aeglasem, siis võib eeldada, et lähikuudel tehinguaktiivsus kasvab, kuna paljude laenutaotlejate koduostu plaan on veel lõplikult ellu viimata,” räägib Pechter.

Jonna Pechter toob kiiresti kasvanud koduostu huvi üheks lisapõhjuseks 1. aprillist kehtima hakanud Eesti Panga presidendi määruse, mis kehtestas laenumaksete ja sissetuleku suhtarvu piirmäära arvutamise uue korra. Nii saab näiteks 1700 euro suuruse netosissetulekuga inimene senise 120 000 euro asemel laenu võtta kuni 141 000 eurot.

Nordecon: 2023. aasta auditeeritud majandusaasta aruanne ja kasumi jaotamise ettepanek

22.04.2024 Adaur.ee

Sildid: aktsia, börs, Eesti, kahjum, kasum, Kuu, NASDAQ, Nordecon, projektijuht, rajatis, Rootsi, seadus, standard, Tallinn, Tallinna Börs, tulu, Ukraina, USA, võrdlus

Nordecon AS-i nõukogu kiitis 19.04.2024 toimunud koosolekul heaks Nordecon AS-i konsolideeritud 2023. aasta auditeeritud majandusaasta aruande koos kasumi jaotamise ettepanekuga. Nõukogu otsustas juhatuse poolt ette valmistatud aruande ja ettepaneku kasumi jaotamise kohta saata kinnitamiseks aktsionäride korralisele üldkoosolekule juhatuse poolt esitatud kujul.

Nordecon AS-i aktsionäridele kuuluv 2023. a majandusaasta puhaskahjum on 942 tuhat eurot. Eelmiste perioodide jaotamata kasum on kokku 2 691 tuhat eurot. Katta 2023. a majandusaasta puhaskahjum eelmiste perioodide jaotamata kasumi arvelt. Jätta eelmiste perioodide jaotamata kasum ülejäänud osas jaotamata ning mitte maksta aktsionäridele dividende. Eraldisi reservkapitali ega teistesse seaduse või põhikirjaga ettenähtud reservidesse mitte teha.

2023. aasta majandusaasta aruanne, selles sisalduv sõltumatu vandeaudiitori aruanne ja kasumi jaotamise ettepanek on lisatud käesolevale teatele ning on kättesaadav Nasdaq Tallinna börsi koduleheküljelt www.nasdaqbaltic.com ja emitendi koduleheküljel www.nordecon.com. Samuti on majandusaasta aruandega võimalik tutvuda ettevõtte asukohas Toompuiestee 35, 10149 Tallinn.

Auditeeritud aruandes ei tehtud olulisi korrigeerimisi võrreldes 08.02.2024 avalikustatud esialgsete majandustulemustega. Vastavalt rahvusvahelistele finantsarvestuse standarditele on aruande koondkasumiaruandes lisaks tavapärasele konsolideeritud tulemusele eraldi välja toodud jätkuvate tegevuste tulud ja kulud ning koondkasumiaruande esitusviis on vastavalt muudetud ka võrdlusperioodi osas. Mittejätkuvaks tegevuseks on 2023. aasta novembri lõpus müüdud ettevõtete tegevus.

Nordeconi kontsern (www.nordecon.com) hõlmab ettevõtteid, mis on keskendunud hoonete ja rajatiste ehitamise projektijuhtimisele ja peatöövõtule. Geograafiliselt tegutsevad kontserni ettevõtted Eestis, Ukrainas ja Rootsis. Kontserni emaettevõte Nordecon AS on registreeritud ja asub Tallinnas, Eestis. Kontserni 2023. aasta konsolideeritud müügitulu oli 278 miljonit eurot. Nordeconi kontsern annab hetkel tööd ligi 560 inimesele. Alates 18.05.2006 on emaettevõtte aktsiad noteeritud Nasdaq Tallinna Börsi põhinimekirjas.

Nordecon_aastaaruanne_2023

Haabersti korterite turu detailne ülevaade

22.04.2024 Tõnu Toompark

Sildid: analüüs, arendaja, arendus, elamispind, Haabersti, hinnad, investor, kinnisvara, kommentaar, konkurents, korter, linnaosa, maksumus, müük, nõudlus, omavalitsus, pakkumine, piirkonna ülevaade, sektor, Tallinn, tellija, Tõnu Toompark, ülevaade, USA, üür, üüriturg, uusarendus, valitsus, võrdlus

Haabersti kinnisvaraturu detailne analüüs annab teadmise Haabersti linnaosa elamispindade turu näitajatest ja näitajate ajalisest arengutest.

Ülevaate eesmärk on anda eelkõige arendajatele, investoritele ja/või finantseerijatele üksikasjalik vaade piirkonna nõudlusest, pakkumistest, konkurentsipositsioonist, tehingutest, hindadest ja muudest suundumustest.

Nii heidab piirkonna ülevaade pilgu järgmistele indikaatoritele:

korterituru tehingud ja hinnad;
korterite tehingute toalisus ja vanus;
uusarenduste pakkumine ja hinnad;
uusarenduste pakkumisse lisandumine (ehk uued müüki tulevad projektid);
uute korterite pakkumiste toalisus ja nende maksumus;
uute korterite pakkumiste jaotus hinna, suuruse, toalisuse lõikes;
üüriturg ja selle trendid.

Vastavalt tellija vajadusele on võimalik piirkonna ülevaatesse tuua täiendavaid näitajaid – näiteks võrdlust mõne teise piirkonnaga. Või võib ebaolulist kõrvale jätta.

Piirkonna ülevaate aluseks on statistilised andmed. Ülevaade sisaldab kommentaari ja kokkuvõtet olulisemate näitajate kohta.

Kui tekkis huvi, anna teada: Tõnu Toompark, +372 525 9703, tonu@toompark.ee.

Estateguru investorid teenisid esimeses kvartali 3,5 miljonit eurot, tootlus 10,43%

22.04.2024 Adaur.ee

Sildid: Estateguru, Euroopa, Helsingi, intress, intressimäär, investeering, investor, keskkond, kinnisvara, kontor, Kuu, laen, Läti, London, Mihkel Stamm, portfell, professionaal, Riia, tagatis, Tallinn, teenus, tootlus, tulu, USA, Vilnius

Kinnisvara tagatisel ühisrahastust korraldava Estateguru investorid teenisid esimeses kvartalis 3,5 miljonit eurot tulu, investeeringute keskmine intressimäär oli 10,43% ning uusi investoreid liitus 2721.

Esimeses kvartalis rahastasid investorid ühisrahastusplatvormi Estateguru kaudu uutesse kinnisvaraprojektidesse kolme kuu jooksul 20,6 miljonit eurot, sellest 11,9 miljonit eurot investeeriti kasutades automaatse investeerimise funktsiooni. “Kuigi kvartaliga liitus ligi kolm tuhat uut investorit, näitab just automaatsete investeeringute kõrge osakaal, et seniste investorite usaldus ja lojaalsus Estateguru suhtes püsib kõrge,” kommenteeris Estateguru juht Mihkel Stamm.

“Täna näeme, et eelmisel aastal välja antud laenude portfell toimib hästi. 99,4 miljoni euro suurusest algsummast on juba 33,6 miljonit tagastatud,” rääkis Stamm. Lisaks saavutas Estateguru olulise verstaposti Lätis, kus rahastatud laenude maht ületas 100 miljoni euro piiri, millest tänaseks on tagasi makstud 75 miljonit eurot.

Estateguru on juhtiv üle-euroopaline investeerimiskeskkond, mis pakub väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele laene kinnisvara tagatisel ja hoolikalt valitud investeerimisvõimalusi meie ülemaailmsele investorite kogukonnale. Arendame digitaalset piirideta ökosüsteemi kinnisvaraprojektide rahastamiseks ja investeerimiseks Euroopas ning kaugemalgi. Ühendades erinevad teenusepakkujad, ettevõtjad ja investorid ühte tegevuskeskkonda, saame pakkuda midagi ainulaadset, mida teised finantsasutused ei suuda – sujuvat, piiriülest ja digitaalset teenust laenuvõtjatele ja investoritele. Estateguru meeskonda kuulub Helsingis, Londonis, Tallinnas, Riias ja Vilniuses asuvates kontorites ligi 80 professionaali 12 erinevast rahvusest.

Luminor: 5 populaarset küsimust ja vastust kodulaenu kohta

22.04.2024 Adaur.ee

Sildid: analüüs, Baltikum, graafik, intress, käendus, kindlustus, kinnisvara, kohus, kohustused, KredEx, Kuu, laen, Luminor, omafinantseering, pangad, pank, pere, Simus, sissetulekud, Tanel Rebane, töötus, väärtus

Kodulaenu taotlemisel tekib tihtipeale mitmeid küsimusi ning vastuste leidmiseks tuleb infot otsida iseseisvalt netiavarustest või pöörduda laenukonsultandi poole. Luminori Baltikumi eraisikute panganduse juht Tanel Rebane vastab korduma kippuvatele küsimustele ning jagab nõuandeid, mida laenutaotleja võiks silmas pidada.

Milliseid dokumente või andmeid tuleb kodulaenu taotlemiseks esitada?

„Kõige esimese sammuna tuleb esitada laenutaotlus. Pärast taotluse ülevaatamist võtab pank teiega ühendust ning küsib laenu saamiseks vajalikke dokumente,“ selgitas Rebane protsessi algust. Toetavate dokumentide hulka kuuluvad näiteks konto väljavõte, kinnisvara hindamisakt, omafinantseeringu suurus ja päritolu ning KredExi käenduse kasutamise puhul ka sihtgruppi kuulumist tõendavad dokumendid.

Teatud juhtudel võib pank andmeid veelgi juurde küsida, näiteks kui on soov laenu taotleda kaaslasega koos, siis on vajalik esitada kaastaotleja allkirjaga nõusolekuvorm. Kui taotleja on ettevõtja, võib pank küsida viimase kahe aasta sissetulekute väljavõtet, ettevõtte finantse ja muud olulist, mida kliendiprofiili hindamiseks tarvis läheb.

Kuidas pank teab, kas ma olen laenu teenindamiseks ehk tagasimaksmiseks võimeline või mitte?

Kliendiprofiili hindavad reeglid on igas pangas suhteliselt sarnased ning nende eesmärk on välja selgitada, kas inimene suudab laenu tagasi maksta või mitte. Eksperdi sõnul on laenuvõimekuse puhul kõige olulisemaks aspektiks jätkusuutlik töökoht ja tööstaaž.

„Pank analüüsib kliendilt saadud infot ja dokumente väga põhjalikult ning suuresti just nende andmete põhjal kalkuleerib ka tema sissetulekud ja kohustused. Samuti arvestab pank otsuse tegemisel positiivset likviidsust ehk vaba raha hulka pärast kohustuste ehk püsivate kulude maha arvestamist – ka selle arvelt võib laenusumma mõnevõrra muutuda.“

Kas tuleks valida annuiteetgraafik või võrdsetes põhiosades tagasimaksegraafik?

Graafiku valik sõltub suuresti kliendi võimalustest ja vajadustest. „Võrdsetes põhiosades tagasimaksegraafiku puhul on igakuine laenumakse alguses suurem. Kui aga võimalused on piisavad ja kodu soetatakse teadlikult näiteks viieks järgmiseks aastaks, tasub sellise graafiku peale mõelda, kuna selle aja jooksul makstakse rohkem tagasi laenu põhiosa ja vähem intresse,“ sõnas Rebane.

Ta lisas, et kuna kodulaenuga kaasneb mitmeid kulutusi on paljude inimeste võimalused siiski piiratud ja otsustatakse annuiteetgraafiku kasuks. „Sellisel juhul on laenu igakuine makse algusest lõpuni ühesugune, kuid tuleb arvestada, et pangale tasutakse ka rohkem intresse.“

Kuidas mõjutab omafinantseering minu laenutingimusi?

Omafinantseeringu olemasolu on märk sellest, et inimene saab valitud kinnisvara endale päriselt lubada ning on näinud selle kogumiseks vaeva. Samuti sõltub omafinantseeringust ka soetatava kinnisvara võimalik väärtus, sest suurema summaga saab omale lubada suuremat või kallimat kinnisvara.

Suurem omafinantseering võib panga jaoks tähendada küll väiksemat riski, kuid kui inimesel puudub regulaarne sissetulek, ei saa laenu siiski väljastada. Luminori Baltikumi eraisikute panganduse juhi sõnul tehakse otsuseid väga kaalutletult: „Väga palju sõltub kliendi profiilist ja kinnisvarast – kui inimese regulaarne töötasu on piisav ja tingimused sobivad, teeb pank suurema tõenäosusega positiivse laenuotsuse.”

Kuidas ma saan end võimalike laenu tagasimaksetega seotud raskuste eest kaitsta?

Ekspert tõi välja kaks kindlustust, mis keerulistes olukordades aitavad. „Pangad pakuvad ootamatute olukordade puhul riskide maandamiseks näiteks laenumaksekindlustust, mis katab kliendi kodulaenu kuumaksed ootamatu töötuse, raske haiguse või lapse pikaajalise haigestumise korral,“ sõnas Rebane. Selle variandi puhul saab klient ise sobiva kaitsetaseme valida, mille põhjal makstakse kindlustushüvitist.

Teine viis end ootamatuste eest kaitsta on elukindlustus – ka siin saab klient ise määrata, kui suurt osa laenust ta kindlustada soovib. Rebane tõi välja, et lisaks inimelu kaotuse, haiguse või õnnetusjuhtumi tagajärjel, kehtivad elukindlustuse tingimused ka puuduva töövõime või kriitiliste haiguste puhul. „Elukindlustusele võiks eelisjärjekorras mõelda inimesed, kes oma leibkonnas ainsana regulaarset töötasu teenivad. See aitab ära hoida olukorra, kus õnnetusjuhtumi järel peab pere olemasoleva kodu maha müüma, kuna kodulaenu edasiseks tasumiseks ei ole piisavalt raha.“

Statistikaamet: Tööstustoodangu tootjahinnaindeks langes aastaga 3,9%

22.04.2024 Statistikaamet

Sildid: analüüs, Eesti, Ekspordihinnaindeks, Eveli Šokman, hinnad, hinnaindeks, hinnalangus, hinnatõus, Impordihinnaindeks, indeks, kommunikatsioon, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, statistika, Statistikaamet, teenus, tööstus, Tööstustoodangu tootjahinnaindeks

Tööstustoodangu tootjahinnaindeks, mis iseloomustab Eestis nii koduturule kui ka ekspordiks valmistatud tööstustoodete hindade muutust, langes 2024. aasta märtsis võrreldes veebruariga 0,4% ja võrreldes eelmise aasta märtsiga 3,9%.

Statistikaameti tootjahindade statistika tiimijuhi Eveli Šokmani sõnul mõjutas indeksit veebruariga võrreldes eelkõige hinnalangus elektrienergiaga varustamises ja metalltoodete tootmises. „Vastupidist mõju avaldas indeksile hinnatõus kütteõlide, elektriseadmete ja kemikaalide tootmises,“ täpsustas Šokman.

Võrreldes 2023. aasta märtsiga mõjutas tootjahinnaindeksit enim hinnalangus elektri- ja soojusenergiaga varustamises, puidutöötlemises ja puittoodete ning metalltoodete tootmises. Veel avaldas mõju elektroonikaseadmete tootmise ja masinate ning seadmete remondi teenuse hinnatõus. Töötlevas tööstuses kokku oli hinnalangus 2,0% ja toiduainete tootmises 3,6%.

Ekspordihinnaindeks kasvas märtsis võrreldes veebruariga 0,4%. Kõige rohkem tõusid hinnad mäetööstuses, naftasaadustel ning põllumajandussaadustel. Enim langesid hinnad elektrienergial, muudel mittemetalsetest mineraalidest toodetel ning kummi- ja plasttoodetel. Võrreldes 2023. aasta märtsiga vähenes ekspordihinnaindeks 4,1%.

Impordihinnaindeks langes märtsis võrreldes veebruariga 0,4%. Enim kahanesid hinnad elektrienergial, mäetööstuses ning kemikaalidel ja keemiatoodetel. Kõige rohkem tõusid hinnad rõivastel, põllumajandussaadustel ning puittoodetel. Võrreldes 2023. aasta märtsiga langes impordihinnaindeks 2,3%.

Tööstustoodangu tootjahinnaindeksi ning ekspordi- ja impordihinnaindeksi andmeid kogub ning analüüsib statistikaamet majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi tellimusel, et saada aru, kuidas läheb Eesti majandusel.

Nordecon: Nordecon AS aktsionäride korralise üldkoosoleku kokkukutsumise teade

22.04.2024 Adaur.ee

Sildid: aktsia, börs, Eesti, foto, kahjum, kasum, kohus, KPMG, KPMG Baltics, Kuu, leping, NASDAQ, Nordecon, õigus, seadus, Simus, Tallinn, Tallinna Börs, teenus, USA

Nordecon AS („Selts“) (registrikood 10099962, aadress Toompuiestee 35, 10149 Tallinn) juhatus kutsub kokku aktsionäride korralise üldkoosoleku 22.05.2024 algusega kell 10.00 Radisson Blu Hotel Olümpia konverentsisaalis Sigma (Liivalaia 33, 10118 Tallinn).

Üldkoosolekul hääleõiguslike aktsionäride nimekiri fikseeritakse 15.05.2024 Nasdaq CSD Eesti arveldussüsteemi tööpäeva lõpu seisuga.

Üldkoosolekust osavõtjate registreerimine algab kell 09.00 ja lõpeb 10.00 koosoleku toimumise kohas.

Registreerimisel palume:

füüsilisest isikust aktsionäril esitada isikut tõendava dokumendina pass või isikutunnistus, esindajal lisaks kehtiv kirjalik volikiri;
juriidilisest isikust aktsionäri esindajal esitada kehtiv väljavõte vastavast registrist, kus isik on registreeritud ja millest tuleneb esindaja õigus aktsionäri esindada (seadusjärgne volitus) ning esindaja pass või isikutunnistus või muu isikut tõendav fotoga dokument. Juhul kui tegemist ei ole seadusjärgse esindajaga, tuleb lisaks esitada kehtiv kirjalik volikiri.

Aktsionär võib enne üldkoosoleku toimumist teavitada Seltsi esindaja määramisest või esindajale antud volituse tagasivõtmisest, saates vastavasisulise digitaalallkirjastatud volikirja või originaalvolikirja PDF-koopia (originaalvolikiri tuleb esitada koosolekul) e-posti aadressile nordecon@nordecon.com või toimetades originaalvolikirja isiklikult kohale tööpäeviti ajavahemikus 10.00–16.00 aadressile Toompuiestee 35, 10149 Tallinn hiljemalt üldkoosoleku toimumise päeva eelseks tööpäevaks 21.05.2024 kell 16.00. Volikirja blankett, mida aktsionär võib esindaja volitamiseks kasutada, on kättesaadav Seltsi koduleheküljel www.nordecon.com.

Vastavalt Seltsi nõukogu 19.04.2024 otsusele on korralise üldkoosoleku päevakord järgmine:

Seltsi 2023. aasta majandusaasta aruande kinnitamine ja kasumi jaotamine;
Audiitori valimine 2024. aasta majandusaastaks ning audiitori tasustamise korra määramine.

Seltsi nõukogu teeb aktsionäridele järgmised ettepanekud:

Päevakorrapunkt 1. Seltsi 2023. aasta majandusaasta aruande kinnitamine ja kasumi jaotamine

1.1. Kinnitada Seltsi 2023. aasta konsolideeritud majandusaasta aruanne juhatuse poolt esitatud kujul.
1.2. Jaotada Seltsi kasum järgmiselt: Seltsi aktsionäridele kuuluv 2023. a majandusaasta puhaskahjum on 942 tuhat eurot. Eelmiste perioodide jaotamata kasum on kokku 2 691 tuhat eurot. Katta 2023. a majandusaasta puhaskahjum eelmiste perioodide jaotamata kasumi arvelt. Jätta eelmiste perioodide jaotamata kasum ülejäänud osas jaotamata ning mitte maksta aktsionäridele dividende. Eraldisi reservkapitali ega teistesse seaduse või põhikirjaga ettenähtud reservidesse mitte teha.

Päevakorrapunkt 2. Audiitori valimine 2024. aasta majandusaastaks ning audiitori tasustamise korra määramine

Juhatus on kevadel 2023 viinud läbi konkursi audiitorühingu määramiseks Seltsile järgmiseks 3-aastaseks perioodiks (majandusaastad 2023–2025) ning valinud esitatud pakkumiste hulgast välja audiitorühingu KPMG Baltics OÜ kui parima hinna ja kvaliteedi suhtega pakkuja. Audiitor on kinnitanud vastavalt Hea Ühingujuhtimise Tavale, et tal puuduvad tööalased, majanduslikud või muud seosed, mis ohustaks tema sõltumatust teenuse osutamisel.

2023. a majandusaastal on Seltsile osutanud auditeerimisteenuseid audiitorühing KPMG Baltics OÜ 2023. a sõlmitud lepingu alusel. KPMG Baltics OÜ on osutanud auditeerimisteenuseid kooskõlas eelnimetatud lepinguga ning Seltsil ei ole pretensioone auditeerimisteenuste kvaliteedi osas.

2.1. Valida 2024. aasta majandusaastaks Seltsi audiitoriks kontserni senine audiitorühing KPMG Baltics OÜ ning maksta audiitorile tasu vastavalt audiitoriga sõlmitavale lepingule.

________________________

Seltsi 2023. a majandusaasta aruandega ning sõltumatu vandeaudiitori aruandega on võimalik tutvuda Nasdaq Tallinna Börsi kodulehel www.nasdaqbaltic.com.

Kõigi Seltsi korralise üldkoosolekuga seotud dokumentidega, sealhulgas otsuste eelnõudega ja aktsionäride poolt esitatud põhjendustega päevakorrapunktide kohta koos vastavate otsuste eelnõudega, 2023. a majandusaasta aruande, sõltumatu vandeaudiitori aruande ja kasumi jaotamise ettepaneku ning nõukogu poolt majandusaasta aruande kohta koostatud kirjaliku aruandega ning muude seaduse kohaselt avalikustamisele kuuluvate andmete ning päevakorraga seotud muu olulise teabega on võimalik alates 19.04.2024 tutvuda Seltsi kodulehel aadressil www.nordecon.com ja üldkoosoleku kokkukutsumise börsiteatele lisatult. Küsimusi korralise üldkoosoleku või selle päevakorrapunktide kohta saab esitada e-posti aadressil nordecon@nordecon.com. Küsimused, vastused, aktsionäride ettepanekud päevakorras olevate teemade kohta ja üldkoosoleku protokoll avalikustatakse Seltsi koduleheküljel www.nordecon.com.

Aktsionäril on õigus üldkoosolekul saada juhatuselt teavet Seltsi tegevuse kohta. Juhul kui Seltsi juhatus keeldub teabe andmisest, võib aktsionär nõuda, et üldkoosolek otsustaks tema nõudmise õiguspärasuse üle või esitada kahe nädala jooksul hagita menetluses kohtule avalduse juhatuse kohustamiseks teavet andma.

Aktsionärid, kelle aktsiatega on esindatud vähemalt 1/20 Seltsi aktsiakapitalist, võivad esitada aktsiaseltsile iga päevakorrapunkti kohta otsuse eelnõu hiljemalt 3 päeva enne üldkoosoleku toimumist, s.o kuni 19.05.2024, esitades selle kirjalikult Seltsi e-posti aadressil nordecon@nordecon.com või Seltsi asukoha aadressil: Nordecon AS, Toompuiestee 35, 10149 Tallinn.

Aktsionärid, kelle aktsiatega on esindatud vähemalt 1/20 Seltsi aktsiakapitalist, võivad nõuda täiendavate küsimuste võtmist üldkoosoleku päevakorda, kui vastav nõue on esitatud kirjalikult hiljemalt 15 päeva enne üldkoosoleku toimumist, s.o. kuni 07.05.2024, Seltsi e-posti aadressil nordecon@nordecon.com või Seltsi asukoha aadressil: Nordecon AS, Toompuiestee 35, 10149 Tallinn.

Korralise uldkoosoleku otsuste eelnoud 2024

Nordecon AS aktsionaride korralise uldkoosoleku kokkukutsumise teade 2024

Noukogu aruanne 2023

Noukogu hinnang audiitori tegevusele 2023

1 2 3 … 1,437 1,438 1,439 Vanemad uudised ››

EfTEN: EfTEN United Property Fund teeb investoritele väljamakse summas ligikaudu 260 000 eurot

Pärnu: Vallikääru arhitektuurivõistluse võitis arhitektuuribüroo Studio Argus töö “Laululind”

Kultuuriministeerium: Riik võttis kaitse alla Kunda mõisa tööstushoonete kompleksi

Invego alustas 40 miljonit maksva Uus-Järveküla elurajooni teise etapi ehitust

Statistikaamet: Esimese kvartali ehitushindade tõusu talitsesid vähenenud kulud materjalidele ja masinatele

Veel jõuad end kirja panna koolitusele “Kinnisvara hindamise ABC”

Lisateave ja registreerumine

EfTEN: EfTEN United Property Fund distributes approximately 260 000 euros to investors

Statistika: 2023. a valminud eluruumi keskmine pindala oli 86 ruutmeetrit

Bigbank kvartalivaade: kodulaenutaotluste arv kahekordistus, kuid suurlinnades oli tempo aeglasem

Nordecon: 2023. aasta auditeeritud majandusaasta aruanne ja kasumi jaotamise ettepanek

Haabersti korterite turu detailne ülevaade

Estateguru investorid teenisid esimeses kvartali 3,5 miljonit eurot, tootlus 10,43%

Luminor: 5 populaarset küsimust ja vastust kodulaenu kohta

Milliseid dokumente või andmeid tuleb kodulaenu taotlemiseks esitada?

Kuidas pank teab, kas ma olen laenu teenindamiseks ehk tagasimaksmiseks võimeline või mitte?

Kas tuleks valida annuiteetgraafik või võrdsetes põhiosades tagasimaksegraafik?

Kuidas mõjutab omafinantseering minu laenutingimusi?

Kuidas ma saan end võimalike laenu tagasimaksetega seotud raskuste eest kaitsta?

Statistikaamet: Tööstustoodangu tootjahinnaindeks langes aastaga 3,9%

Nordecon: Nordecon AS aktsionäride korralise üldkoosoleku kokkukutsumise teade

Kinnisvarauudised

Uudiste arhiiv

Kas soovid värsket kinnisvarainfot meilile?

Kinnisvarakoolis järgmisena: