Kinnisvarakool: Planeerimis-ehitusvaldkonna spetsialisti täiendõppeprogramm
Kinnisvarakool & koolitus: Nõuete esitamine ehitise puuduste korral ja müügigarantii rakendamine
Kinnisvarakool: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark
Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri stardiprogramm
 

Aasta algus tööturule suuri muutusi ei toonud

StatistikaametTöötuse määr oli 2016. aasta I kvartalis 6,5% ning tööhõive määr 64,1%, teatab Statistikaamet. Võrreldes eelmise aasta I kvartaliga suuri muutusi ei toimunud.

Töötuse määr tõusis 2016. aasta I kvartalis eelmise kvartaliga võrreldes 0,1 protsendipunkti, mis on seletatav sesoonse mõjuga – mitmel tegevusalal vähenes töökäte vajadus. Ka 2015. aasta I kvartaliga võrreldes pole töötuse määras suuri muutusi – töötuse määr langes võrreldes eelmise aasta I kvartaliga 0,1 protsendipunkti.

Hinnanguliselt oli 2016. aasta I kvartalis 630 000 hõivatut ning 43 600 töötut. Tööjõus osalemise määr ehk tööjõu osatähtsus 15–74-aastases rahvastikus tõusis võrreldes eelmise aasta I kvartaliga 0,8 protsendipunkti, tuues tööturule juurde ligikaudu 6400 inimest.

Tööhõive määr ehk hõivatute osatähtsus 15–74-aastases rahvastikus oli 2016. aasta I kvartalis 64,1%. Kuigi võrreldes eelmise aasta I kvartaliga hõivemäär tõusis, jäi see ülejäänud kvartalitega võrreldes madalamale tasemele.

Jätkuvalt on tööturunäitajates erinevused sõltuvalt sotsiaal-demograafilistest tunnustest. Vanuserühmiti püsib madalaim hõive 15–24-aastaste seas, mis tuleneb suuresti pooleliolevatest õpingutest. Õpingute tõttu oli 2016. aasta I kvartalis tööturult eemal 79 200 noort, moodustades enamuse kõigist 15–24-aastastest mitteaktiivsetest. Võrreldes 2015. aasta I kvartaliga langes 15–24-aastaste hõivemäär 1,4 protsendipunkti, teistes vanuserühmades hõivenäitajad paranesid. 50–74-aastaste hõivemäär oli I kvartalis 54,3%, mis on võrreldes eelmise aasta sama kvartaliga tõusnud 1,8 protsendipunkti.

2016. aasta I kvartalis oli eestlaste töötuse määr 5,1% ja mitte-eestlaste 9,8%. Võrreldes eelmise aasta I kvartaliga langes töötuse määr eestlaste seas 0,7 protsendipunkti, mitte-eestlaste seas aga tõusis 1,2 protsendipunkti. Mitte-eestlastest meeste seas langes töötuse määr 0,6 protsendipunkti, samal ajal kui mitte-eestlastest naiste seas tõusis näitaja 3,1 protsendipunkti. Eestlastest meeste seas langes töötuse määr võrreldes möödunud aasta sama ajaga 0,1 protsendipunkti ning eestlastest naiste seas 1,4 protsendipunkti.

15–74-aastaste meeste ja naiste hõivelõhe ehk tööhõive määrade erinevus oli 2016. aasta I kvartalis 6,5 protsendipunkti, peamises tööeas olijate ehk 20–64-aastaste seas oli näitaja 5,9 protsendipunkti. Mõlemas vanuserühmas on hõivelõhe võrreldes eelmise aasta I kvartaliga vähenenud.

Töötuse määr on töötute osatähtsus tööjõus (hõivatute ja töötute summa). Tööhõive määr on tööga hõivatute osatähtsus 15–74-aastases rahvastikus. Tööjõus osalemise määr on tööjõu osatähtsus 15–74-aastases rahvastikus. Hõivelõhe on tööhõive määrade vaheline erinevus protsendipunktides. Hinnangud põhinevad tööjõu-uuringu andmetel.

Statistikaamet korraldab tööjõu-uuringut 1995. aastast. Igas kvartalis osaleb selles 5000 inimest. Tööjõu-uuringut korraldavad statistikaorganisatsioonid ühtlustatud metoodika alusel kõigis Euroopa Liidu riikides.

Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvara ostmine kohtutäiturilt

Uus Maa turuülevaade 04-2016

Uus MaaEesti

Aprillikuus toimus kogu Eestis 4006 kinnisvara ostu-müügitehingut, mis on võrreldes märtsiga 7,1% langus. Kuigi reeglina on aprill märtsist alati olnud aktiivsem, ei tahaks nüüdsest erinevusest lähtuvalt midagi suurt järeldada. Samas on aga selge, et hakkame kompama tehinguaktiivsuse piire.

Ka aastavõrdluses tehingute hulk langes – maa-ameti andmetel 8,6%. Nii oli see teist kuud järjest.


Allikas: Maa-amet

Tallinn

Ka Tallinna kinnisvaraturg liikus sarnaselt kogu Eestile. Maa-ameti andmeil leidis aprillikuu jooksul pealinnas aset 1104 ostu-müügitehingut, mis on märtsist 11,8% vähem. Aastaga langes tehinguaktiivsus 9,6%.

Kortereid müüdi 753 (märtsis 822), mille ruutmeetri mediaanhinnaks kujunes 1508 eurot. Võrreldes märtsiga kasvas hinnatase 0,8% ning aastataguse aprilliga 2,4%.

Linnaosade kaupa olid korterite keskmised mediaanhinnad ja nende liikumised järgnevad:

  • Haabersti: 1370 €/m2. Muutus võrreldes märtsiga +1% ja aastaga +5,5%.
  • Kadriorg: 2486 €/m2. Muutus võrreldes märtsiga -7,6% ja aastaga +8,8%.
  • Kalamaja: 2176 €/m2. Muutus võrreldes märtsiga +8,8% ja aastaga +14,1%*.
  • Kesklinn: 2050 €/m2. Muutus võrreldes märtsiga +1,6% ja aastaga +0,3%.
  • Kristiine: 1453 €/m2. Muutus võrreldes märtsiga -10,6%* ja aastaga -15,4%*.
  • Lasnamäe: 1368 €/m2. Muutus võrreldes märtsiga +1,1% ja aastaga +8,7%.
  • Mustamäe: 1396 €/m2. Muutus võrreldes märtsiga -3,7% ja aastaga -3,2%.
  • Nõmme: 1440 €/m2. Muutus võrreldes märtsiga +5,2% ja aastaga +5%.
  • Pirita: 1578 €/m2. Muutus võrreldes märtsiga -3% ja aastaga -4%.
  • Põhja-Tallinn: 1594 €/m2. Muutus võrreldes märtsiga +9,4% ja aastaga +19,2%*.

* Suuri hinnakõikumisi põhjustab tehingute struktuur – nii tehingute arv kui ka kallima või odavama hinnaklassi, näiteks uusarenduste ja väikese üldpinnaga renoveeritud, kallima ruutmeetrihinnaga korterite hulk tehingute koguarvust.

Eramuid ja suvilaid müüdi 20 (märtsis 30) ning hoonestamata elamumaakrunte 11 (märtsis 9).

Tartu

Tartu kinnisvaraturg võttis aprillis veidi hoogu maha. Maa-ameti andmetel sõlmiti 163 ostu-müügitehingut, mis on 5,2% märtsist vähem. Aastaga langes tehinguaktiivsus 22,4%.

Kortereid müüdi 124 (märtsis 122), mille ruutmeetri mediaanhinnaks kujunes 1218 eurot. Kui kuuga kasvas hinnatase 11,1%, siis aastaga 5,8%.

Eramuturg oli pigem vaiksem. Müüdi 9 maja (märtsis 19) ning 9 krunti (märtsis 4).

Ida-Virumaa

Ka Ida-Virumaal tehingute hulk langes. Maa-ameti statistika kohaselt toimus 307 kinnisvaraobjekti ostu-müügitehing, mis on 7% vähem kui märtsis. Aastaga kerkis tehingute hulk siiski 5,5%.

Tähtsamad korteriturud jätkasid oma tavapärases rütmis. Narvas müüdi 64 korterit (märtsis 43), mille ruutmeetri mediaanhinnaks kujunes 441 eurot. Võrreldes märtsiga kasvas hinnatase 10,4% samas kui aastaga langes see 8,1%.

Kohtla-Järvel müüdi 52 korterit (märtsis 53), mille ruutmeetri mediaanhinnaks kujunes 80 eurot. Kui kuuga kasvas hinnatase 26,9%, siis aastaga langes see 22,3%. Märkusena olgu lisatud, et suured protsendid on Kohtla-Järvel sealse korterituru eripäradest sõltuvalt tavalised.

Jõhvis müüdi 14 korterit (märtsis 19), mille ruutmeetri mediaanhinnaks kujunes 143 eurot. Väikesele kinnisvaraturule omaselt olid muutuseprotsendid suured – kuuga langes hinnatase 25,1% ja aastaga 55%.

Maju müüdi Jõhvis 6 (märtsis 1).

Pärnu

Pärnu kinnisvaraturg oli ka aprillis aktiivne. Tõsi, erakordselt rekordilisest märtsist jäi tulemus küll väiksemaks, kuid aasta keskmisega võrreldes oli müüdud objektide hulk suurem. Niisiis, maa-ameti andmeil toimus aprillis 102 tehingut, märtsis oli vastav number 128 ning mullu aprillis 100.

Kortereid müüdi 62 (märtsis 78), mille ruutmeetri mediaanhinnaks kujunes 915 eurot. Kui märtsiga võrreldes kasvas hinnatase 2,4%, siis aastaga 9,7%.

Eramuid ja suvilaid müüdi nii märtsis kui aprillis 13. Elamukrunte aga aprillis 5 (märtsis 2).

Viljandi

Viljandis toimus aprillikuus 35 kinnisvara ostu-müügitehingut, mis on aasta lõikes korralik, keskmine tase. Maa-ameti statistikast nähtub, et märtsis oli vastav number 36 ja mullu aprillis 21.

Kortereid müüdi 21 (märtsis 25) ja nende ruutmeetri mediaanhinnaks kujunes 516 eurot. Võrreldes märtsiga kasvas hinnatase 1,1% samas kui 2015. aasta aprilliga võrrelduna toimus 11,6% langus.

Eramuid müüdi 2 (märtsis 7) ning hoonestamata elamumaid 2.

Rakvere

Rakveres toimus maa-ameti andmeil aprillikuu jooksul 28 kinnisvara ostu-müügitehingut, mis on viimase aasta lõikes tugev keskmine tase. Märtsis oli vastav number 38 ja mullu aprillis 21.

Müüdi 16 korterit (märtsis 25), mille ruutmeetri mediaanhinnaks kujunes 566 eurot. Kui märtsiga võrreldes tõusis hinnatase 7,7%, siis aastaga 26,6%.

Eramuid müüdi 5 (märtsis 6).

Kuressaare

Kuressaare kinnisvaraturg oli aprillis pigem vaiksem. Maa-ameti andmeil toimus 19 ostu-müügitehingut, mis on nii märtsist kui ka mullusest aprillist kolme võrra vähem.

Kortereid müüdi 8 (märtsis 12), mille ruutmeetri mediaanhinnaks kujunes 653 eurot. Kui kuuga langes hinnatase 2%, siis aastaga kasvas see 10,5%.

Müüdi ka 7 eramut ja suvilat (märtsis 4) ning 3 elamukrunti.

Haapsalu

Aprillis toimus maa-ameti andmetel Haapsalus 23 kinnisvara ostu-müügitehingut. Märtsis oli antud näitaja 34 ja mullu aprillis 36.

Kortereid müüdi 15 (märtsis 23), mille ruutmeetri mediaanhinnaks kujunes 515 eurot. Võrreldes märtsiga kasvas hinnatase 16,8% ning aastaga 12,9%.

Eramuid müüdi 2 (märtsis 3) ning hoonestamata elamumaid 1 (viimati mullu juunis, samuti 1).

Kinnisvarakool & koolitus: Nõuete esitamine ehitise puuduste korral ja müügigarantii rakendamine

Astlanda ja Nordlin ehitavad Sõle Spordikompleksi

 Põhja-Tallinn vappAstlanda Ehitus OÜ konsortsiumis OÜ Nordlin Ehitusega sõlmisid 11.05.2016 Tallinna linnaasutusega Kristiine Sport projektijuhtimislepingu Sõle Spordikompleksi ehitustöödeks.

Sõle Spordikompleks rajatakse aadressile Sõle 40a.

Objekti valmimistähtaeg on oktoober 2017.

Kinnisvarakool: Üüriinvesteeringute finantsanalüüs - Tõnu Toompark

Negatiivsed intressimäärad – mida see tähendab?

SEB PankNüüd, kui üha enamates arenenud riikides jõuavad intressimäärad negatiivsele poolele, räägitakse meedias aina rohkem negatiivsetest intressidest. Seni on viis keskpanka – Euroopa Keskpank (EKP), Taani riigipank, Šveitsi riigipank, Rootsi riigipank ja Jaapani riigipank – hakanud riigipangas  (keskpangas) hoiustatavatele kommertspankade vahenditele rakendama negatiivseid intressimäärasid.

See tähendab, et kommertspangad peavad riigipangas raha hoidmise eest peale maksma. Nende otsuste eesmärk on stimuleerida majanduskasvu ning võidelda madala inflatsiooni ja kasvava deflatsiooniohuga. Nüüd on küsimus selles, kui hästi see lähenemine toimib, sest ettearvamatud on nii võimalikud tagajärjed kui ka kommertspankade, institutsioonide ja teiste osaliste käitumine juhul, kui intressimäärad langeks veelgi sügavamasse miinusesse või jääksid negatiivseks pikema perioodi jooksul.

Miks kasutada negatiivseid intressimäärasid?

Lihtsalt öeldes – kui intressimäärad on negatiivsed, peab hoiustaja, näiteks kommertspank, keskpangale maksma, et oma raha riigi keskpangas hoida. Sellise poliitika teoreetiline eesmärk on, et kui pangad peavad oma raha hoiustamise eest maksma, on neil rohkem motivatsiooni vaba raha ettevõtetele ja eraisikutele laenata, panustades nii majandusse.

Järgmine näide oleks hoiustaja (nt suurettevõte), kes peab negatiivsete intressimäärade rakendamisel oma raha kommertspangas hoidmise eest maksma. Siin on üks eesmärke stimuleerida ettevõtteid kasutama raha äriinvesteeringuteks, mis omakorda elavdab majanduskasvu.

Teisiti öeldes tähendavad negatiivsed intressimäärad, et laenuandjad maksavad laenuvõtjatele laenamisvõimaluse eest peale. Kommertspankade puhul oleks siiski tegemist äärmusliku olukorraga, kuna laenamise majanduslik eesmärk on teenida kasumit, võttes enda peale laenusaaja krediidiriski.

Nii pisendatakse laenamiskulusid negatiivsete intressidega, et suurendada tarbimist, mis on üks peamisi majanduskasvu taga olevaid jõudusid. Siiski on need eesmärgid ja negatiivsete intressimäärade rakendamise põhjused väga teoreetilised ning pole kindel, kuidas need praktikas realiseeruvad.

Kuidas see toimib? Euroala näide

Euroalas on keskpanga eesmärk stimuleerida majanduskasvu ja tõsta inflatsiooni. EKP-l on mandaat tagada hindade stabiilsus, hoides inflatsioonimäära keskpika perioodi jooksul veidi alla 2% juures (praegu on inflatsioon euroalas veidi alla nulli).

Nagu enamik keskpankasid, mõjutab EKP inflatsiooni intressimäärade kaudu. Kui keskpank soovib liiga kõrget inflatsiooni piirata, tõstab see enamasti intressimäärasid, muutes laenamise kallimaks ja säästmise ligitõmbavamaks. Vastuseks liiga madalale inflatsioonile vähendatakse intressimäärasid.

EKP-l on kolm peamist intressimäära, millele tuginedes tegutseda: laenamise püsivõimalus pankadele üleöö laenamiseks, põhilised refinantseerimistoimingud ja hoiustamise püsivõimalus. Refinantseerimise põhimäär või baasintress on intressimäär, millega pangad saavad tavatingimustel EKP-lt laenata, ning hoiusemäär on summa, mida pangad saavad keskpangast hoiustatavatelt vahenditelt.

Kuna euroala majandus taastub väga aeglaselt ja inflatsioon on nullilähedane ja püsib eeldatavasti kaugelt alla 2% veel pikema aja jooksul, on EKP otsustanud, et intressimäärad peavad olema madalamad. Kõik kolm intressimäära on alates 2008. aastast langenud ja viimati kärbiti neid 2016. aasta märtsis. Baasintressi määra kärbiti 0,05 protsendilt 0 protsendile ja hoiusemäär langes –0,3 protsendilt veelgi kaugemale miinuspoolele, –0,4 protsendile. EKP õigustab seda kui osa meetmete kombinatsioonist, mille eesmärk on tagada keskpika perioodi jooksul hindade stabiilsus, mis on vajalik euroala jätkusuutlikuks kasvuks.

Nüüdseks veelgi kaugemale miinusesse ulatuv hoiusemäär tähendab, et EKP-s raha hoiustavad euroala kommertspangad peavad veelgi rohkem maksma. Tekkida võib küsimus, kas pankadel ei ole võimalik negatiivset hoiusemäära vältida.

Näiteks kas nad ei saa lihtsalt otsustada rohkem sularaha hoiustada? Kui panga käes on raha rohkem kui minimaalsete reservimäärade jaoks tarvis ning see ei soovi seda teistele kommertspankadele välja laenata, on ainult kaks võimalust: hoida raha keskpangas oleval kontol või hoida seda sularahas (keskpangad loodavad muidugi, et pangad suurendavad ennekõike ettevõtetele ja eraisikutele laenamist).

Ka sularaha hoidmine ei ole tasuta, kuna pangal on sularaha ladustamiseks vaja väga turvalist hoiuruumi. Seega on vähetõenäoline, et ükski pank seda teha otsustaks. Pigem võib arvata, et pangad laenavad raha teistele pankadele või maksavad negatiivset hoiusemäära. Nendest kahest valikust on oluliselt tõenäolisem teine, kuna enamiku pankade käes on praegu raha rohkem, kui nad välja laenata saavad, ning laenamine teistelt pankadelt ei ole vajalik.

Negatiivsete intresside positiivsed ja negatiivsed mõjud

Kui keskpankade eesmärk on kasvu ja inflatsiooni stimuleerida negatiivsete intressidega, on selline poliitika äärmiselt ebaharilik ja hõlmab endas arvestatavaid probleeme. Järgnevalt on kirjeldatud mõnd olulisemat poolt- ja vastuargumenti.

Esiteks, eeldusel, et keskpankade eesmärgid täituvad ja negatiivsed intressimäärad majandust stimuleerivad, oleks see pangandussektori jaoks positiivne märk. Kui turgudel levib uskumus, et negatiivsed intressimäärad parandavad pikaajalist kasvuperspektiivi, peaks see tõstma ootusi inflatsioonile ja kõrgematele intressimääradele tulevikus, mis on positiivne pankade netomarginaali seisukohast (kommertspangad teenivad raha krediidiriski võtmisega ning küsivad laenudelt kõrgemaid intresse kui need, mida hoiustele maksavad – nende intressimarginaal on positiivne).

Veelgi enam, paremas majandusolukorras peaksid kommertspangad leidma veelgi tasuvamaid võimalusi laenamiseks ning laenusaajad on suurema tõenäosusega võimelised neile tagasi maksma. Samas võivad negatiivsed intressid pangandussektorit kahjustada.

Kui langevad intressimäärad suruvad laenudelt saadavad tasud veelgi madalamale ning kommertspangad ei soovi või ei suuda negatiivseid hoiusetasusid katta, siis surutakse pankade intressimarginaali netomäära aina kitsamaks.

Teiseks peaks negatiivsete intressimäärade poliitika suunama kommertspankasid rohkem laenama, et vältida keskpankade kehtestatud tasusid kohustuslikke reserve ületavate vahendite eest. Kuid selleks, et negatiivsed intressid laenamist hoogustaks, peavad kommertspangad olema valmis rohkem ning väiksema kasuga laenama.

Kuna negatiivsed intressimäärad võetakse kasutusele loiu majandustegevuse ja deflatsiooniga seotud riskide tasakaalustamiseks, tähendab see, et ettevõtetel on sellises keskkonnas raskusi ning laenamisel peavad pangad leppima suurema krediidiriski ja väiksema tuluga.

Kui kasumid liigselt vähenevad, võivad pangad koguni laenamist vähendada. Veelgi enam, raskused negatiivsete intresside kehtestamisel hoiustajatele võivad tähendada, et tarbijate jaoks tõusevad võlgadega seotud kulud.

Kolmandaks, negatiivsed intressid võivad nõrgendada riigi valuutat, tõstes konkurentsi ekspordialal ning soodustades inflatsiooni, kuna impordihinnad tõusevad. Samas võivad negatiivsed intressid tekitada niinimetatud valuutasõja olukorra, kus mitmed riigid soovivad teadlikult oma sisevaluuta väärtust vähendada, et sel viisil majandust stimuleerida.

Nõrgem valuutakurss näib olevat üks põhilisi viise rahanduspoliitika leevendamise elluviimiseks. Kuid kokkuvõttes on valuuta väärtuse vähendamine nullsummamäng: maailmamajandus ei saa hakkama selle vastu toimiva valuutade väärtuse langetamisega. Halvimal juhul võib võistluslik valuutade väärtuse vähendamine viia protektsionistlike kaubanduspoliitikateni, millel on ülemaailmse kasvu seisukohast negatiivne mõju.

Neljandaks, negatiivsed intressimäärad peaksid investorite vaatenurgast teoorias toimima samamoodi nagu intressimäärade nullini langetamine – see peaks olema soodus aktsiate jaoks, kuna intressimäärade ja aktsiaturu vaheline seos on võrdlemisi kauge. Intressimäärade vähendamine tähendab, et inimesed, kes soovivad raha laenata, saavad seda teha madalamate intressidega.

Kuid see tähendab ka, et neil, kes raha välja laenavad või ostavad väärtpabereid, näiteks võlakirju, on väiksemad võimalused teenida intressitulu. Kui eeldame, et investorid käituvad ratsionaalselt, mõjutaksid vähenevad intressimäärad investoreid raha võlakirjaturult aktsiaturule liigutama. Samas on ettevõtetel võimalik oma laienemist finantseerida soodsamalt, kasvatades nii oma tulevast teenistuspotentsiaali, mis omakorda kergitab aktsiahindu.

Kuid praktikas ei pruugi selline erakordne madalate intressimäärade poliitika nii tänuväärne olla. Investorid võivad negatiivsete intresside poliitikat pidada märgiks tõsistest majandusprobleemidest ja jääda riskide suhtes valvsaks. Samuti ei tähenda negatiivsete intresside rakendamine tingimata, et kommertspangad rohkem laene väljastaksid, mis omakorda võib mõjutada finantsettevõtete kasumiväljavaateid ja kahjustada ülemaailmse finantssektori toimimist.

Aktsiaturg tervikuna on ülemaailmsete finantsprobleemide suhtes väga tundlik ja võib nende tagajärjel kukkuda. Ja isegi kui kommertspangad oleksid nõus rohkem laenama, on küsitav, kuivõrd suudaks see ettevõtteid ja üksikisikuid panna rohkem laenama ja kulutama.

Viiendaks, negatiivsed intressid võivad täiendada teisi leevendamismeetmeid (näiteks kvantitatiivset leevendamist) ja anda märku keskpanga otsusest tegeleda majanduse aeglustumise ja alla sihtmäära jääva inflatsiooniga. Samas võivad negatiivsed intressimäärad olla märk sellest, et keskpangad on rahapoliitikas jõudmas oma võimaluste piirini.

Turgudel näib levivat aina rohkem mure, et keskpankade meetmed on ammendunud ja see, kuidas reageerivad poliitikasuunajad majanduse uutele langussuundadele, tekitab ärevust.

Kokkuvõte

Keskpangad teevad kõik võimaliku, et soodustada kasvu ja inflatsiooni. Kui intressimäärad on juba nullis, siis enamik pankasid on hakanud rakendama oma eesmärgi saavutamiseks negatiivseid intressimäärasid. Tegemist on aga keskpankade jaoks võrdlemisi uue vahendiga ning sellise poliitika peamised võimalused ja riskid pole veel avaldunud.

Seetõttu tasub selle aina populaarsemaks muutuva poliitika potentsiaalseid soovimatuid tagajärgi lähemalt uurida ja jälgida. Seni on euroala majanduse taastumine olnud aeglane ja inflatsioon väga madal, kommertspangad rohkem laenama ei kiirusta ja otsivad pigem teisi viise, kuidas oma tulusid kaitsta.

Ettevõtete ja eraisikute valmisolek rohkem ja soodsamalt laenata kasvab võrdlemisi aeglase tempoga, investorid ei tõtta suuremaid riske võtma ja võlakirjade tootlus on rekordiliselt madalal tasemel. Negatiivsete intressimäärade tõelise mõju mõistmiseks on vaja rohkem aega.

Allikad: Euroopa Keskpank, Maailmapank, Rahvusvaheliste Arvelduste Pank, Nasdaq, Investopedia, Bloomberg, BBC, CNBC

Ovidijus Sačilka
SEB Baltikumi kogumis- ja investeerimisvaldkonna strateeg

Kinnisvarakool: Planeerimis-ehitusvaldkonna spetsialisti täiendõppeprogramm

Kaljulaid Soomanile: tule elevandiluust tornist alla

Põhja-Tallinn vappPõhja-Tallinna linnaosa vanema Raimond Kaljulaidi sõnul ei ole kinnisvaraärimehe Peep Soomani paljutsiteeritud kriitikas riiklike üürimajade suhtes ühtegi uut argumenti – täpselt samad kõlasid 15 aastat tagasi, kui Keskerakond alustas Tallinnas munitsipaalehitusega ning tervet mõistust on neis vastuväidetes sama vähe kui toona.

„Jälle rikutakse turgu, jälle oleks odavam osta ja renoveerida. Sooman võiks tulla oma elevandiluust tornist alla ja tutvuda reaalse olukorraga. Huvitav oleks teada saada, millist lahendust pakuks Sooman näiteks üksinda ja oma kodust ilma jäänud eakale inimesele, kelle pisut üle 200-eurosest riiklikust vanadusepensionist kindlasti ei piisa, et üüriturult elamispinda üürida. Just selliste inimeste aitamiseks vajavadki omavalitsused munitsipaaleluruume,“ ütles Kaljulaid.

Kaljulaidi sõnul ootab ainuüksi Põhja-Tallinnas praegu eluruumi üle 1000 inimese. Tallinn on viimase viisteist aasta jooksul märkimisväärselt investeerinud munitsipaalelamutesse, kusjuures riik ei ole pealinna selles toetanud. Pealinnast väiksematel omavalitsustel pole ammugi munitsipaalehituseks iseseisvalt raha. Neile tuleks see raha anda, sest munitsipaaleluruumid on väga vajalikud.

Selles seisnebki Kaljulaidi sõnul sotside programmi nõrkus. Selle asemel, et lihtsalt toetada munitsipaalkorterite ehitust omavalitsuste poolt, tahavad nad Tallinnas asuvatest ministeeriumitest juhatada ja otsustada, kuhu ja mida ehitama hakatakse.

“Samal ajal on minister juba vabandavalt täpsustanud, et kuigi programm on suure hurraga välja käidud, siis alles kaardistatakse ja analüüsitakse, nagu sotsidele omane. Räägitakse 6000 korterist kogu Eesti peale ja sedagi millalgi tulevikus. Tuletaksin meelde, et ainuüksi Tallinna kõige esimene munitsipaalehitusprogramm nägi ette 5000 korteri ehitamist, nii et 6000 korterit kogu Eesti peale on väga väike number. See ei keera kinnisvara turgu kuhugi, aga inimesi ka ei aita,” lausus Kaljulaid.

Põhja-Tallinna vanem juhis tähelepanu asjaolule, et Soomani arvamusavaldus sai küll palju vastukaja, kuid täiesti märkamatuks jäid tema solvavad märkused Ida-Virumaa ja Kagu-Eesti elanike kohta.

„Uskumatu lugu, et ühe tänapäeva ettevõtte juht lubab endale öelda midagi sellist, et inimesed ei koli nendesse piirkondadasse, sest seal on elu perses ja suurim kultuuriline väärtus on joodikute assamblee poe taga. Poleks ausalt öeldes uskunud, et sellist labast turufundamentalismi ja jämedakoelist arusaamist majanduse toimimisest enam ettevõtjate seas kohtab, aga kinnisvaravaldkonna tegelased on viimastel päevadel üldse silma paistnud huvitavate arusaamadega elust ja inimestest,“ sõnas Kaljulaid.

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvara hindamise ABC

Sisetarbimine veab endiselt majanduskasvu

RahandusministeeriumAasta esimeses kvartalis kasvas Eesti sisemajanduse kogutoodang statistikaameti esialgsel hinnangul aastases võrdluses 1,7 protsenti. Majanduskasvu vedas endiselt sisetarbimine ning välisnõudlus püsis nõrk. Eelmise aasta neljanda kvartaliga võrreldes kiirenes kasv ühe protsendipunkti võrra, mis tulenes peamiselt veebruarikuiste aktsiisitõusude tõttu suurenenud maksulaekumistest.

Palgatulu kasvutempo püsis esimeses kvartalis kuue protsendi juures ning kaubandusettevõtete müügitulu viitab tugeva eratarbimise kasvutempo jätkumisele. Käesoleval aastal ootame eratarbimise kasvutempo aeglustumist, mida piiravad nii tarbijahindade tõusule pöördumine aasta teises pooles kui ka eelmise aastaga võrreldes väiksemas ulatuses toimunud tööjõumaksude langetamine. Sellest aastast kehtima hakanud madalapalgaliste palgatoetus mõjutab sissetulekuid alates 2017. aastast.

Lisaks kaubandusele kasvasid ka teised sisetarbimisega seotud harud nagu info ja side, kinnisvara ning siseturism. Kaupade ekspordi langus jätkus esimeses kvartalis välisnõudluse nõrkuse tõttu, mida võimendas madalast naftahinnast tingitud õlitoodete ekspordi langus ning kõrge võrdlusbaas sideseadmete väljaveos. Samas impordimahud pöördusid pärast aastapikkust langust taas kasvule. Seda toetas kapitalikaupade ja sõiduautode kasvanud sissevedu ning aktsiisimäära tõstmise eelne varude suurendamine.

Rahandusministeerium ootab lähikvartalitel majanduse elavnemist välisnõudluse taastumise toel. Kevadprognoosi kohaselt ootame 2016. aasta kokkuvõttes majanduskasvu kiirenemist kahe protsendini eelmise aasta 1,1 protsendilt.

Erki Lõhmuste, rahandusministeeriumi fiskaalpoliitika osakonna juhataja asetäitja

Kinnisvarakool: Üürikoolitus

Esialgsete andmete põhjal oli majandus esimeses kvartalis tasakaalukam kui varem

Eesti Pank

  • Jaekaubandusettevõtete müügimahu kasv aeglustus märtsis, kuid ületab endiselt majanduskasvu
  • Neljanda kvartaliga võrreldes kasvas eksport hooajalisi tegureid arvestades kiiresti
  • Ettevõtete investeeringud kasvasid
  • Tööstustoodangu kasv viitab kvartali võrdluses positiivsemale majanduskasvule

Statistikaameti kiirhinnangu kohaselt kasvas majandus 2016. aasta esimeses kvartalis aasta võrdluses 1,7% ja jäi kvartali võrdluses neljanda kvartali tasemele. Majanduskasvu pidurdas põlevkivitööstus, väga positiivselt aga mõjus sellele jaanuarikuine aktsiisikaupade varumine, mis peegeldub tootemaksude ja kaubandussektori lisandväärtuse kasvus. Nõudluskomponentidest aeglustub tarbimise kasv, mis ületab jätkuvalt majanduskasvu üldnäitajat, kuid selle taustal on investeeringud tugevnenud.

Tööstustoodangu kasv viitas kvartali võrdluses positiivsemale majanduskasvule. Põlevkivisektori probleemidest hoolimata kasvas töötleva tööstuse toodangumaht 2016. aasta esimeses kvartalis 2015. aasta neljanda kvartaliga võrreldes 1,5%, mis on lähedane ajaloolisele keskmisele. Kogu tööstussektori, sh energeetika ja mäetööstuse toodang kasvas 1,3%. Tööstussektori toodangu aeglasema kasvu taga oli vähesem põlevkivi kaevandamine, mis oli ilmselt tingitud sellest, et möödunud aasta jooksul varud kuhjusid. Energeetikasektori toodang kasvas aga nii aasta kui ka kvartali võrdluses. Seda, et tööstussektor on kvartali võrdluses tugevnenud, kinnitab statistikaameti hinnang kaubaekspordi mahu muutusele. Kaubaeksport vähenes aasta võrdluses vaid 2%, mis tähendab, et 2015. aasta neljanda kvartaliga võrreldes kasvas eksport hooajalisi tegureid arvestades väga kiiresti. Kaubanduspartnerite impordi ehk välisnõudluse kasv jäi sellele tõenäoliselt alla.

Tarbimise kasv aeglustub. Jaekaubandusettevõtete müügimahu kasv aeglustus märtsis, kuid ületab endiselt majanduskasvu. Aeglustumise taga on reaalsissetuleku kasvu aeglustumine. Mäletatavasti toetasid möödunud aastal majapidamiste reaaltulu suurenemist nii palgatulu kiire kasv, hindade langus, toetuste kasv kui ka maksude vähenemine. Need tegurid avaldavad majapidamiste tulule soodsat mõju, kuid 2015. aastal oli see mõju suurem kui 2016. aastal. Esimeses kvartalis oli eratarbimise kasv tõenäoliselt veel küllaltki tugev, sest seda mõjutas liigaasta efekt, mis paistab välja ka ettevõtete veebruarikuistest käivetest. Peale selle kasvatas eratarbimist jahe ilm, mis suurendas kommunaalmaksetena tehtavaid sundkulutusi.

2016. aasta esimese kvartali positiivsetest arengutest saab esile tõsta ettevõtete investeeringute kasvu, millele viitavad käibemaksu andmed. Investeeringute kasv on kooskõlas ka impordi suurenemisega. Edaspidi peaks investeeringute kasvule järjest enam kaasa aitama Euroopa tõukefondide vahendite kasutamine, mis väljendub eeskätt valitsemissektori investeeringute kasvus, kuid osaliselt ka erasektori projektides. Uute investeeringute vajadusele viitab tööstussektori tootmisvõimsuse kasutamise kasv, ehkki enamikus harudes jääb tootmisvõimsuse rakendatuse tase veel Euroopa keskmisele alla. Tõhusama töökorralduse abil saaks tootmist suurendada ka investeeringuid tegemata. Samal ajal on harusid, kus tootmisvõimsust rakendatakse juba Euroopa keskmisest intensiivsemalt, näiteks viimastel aastatel kiiresti kasvanud puidutööstuses.

Eesti Pank avaldab uue prognoosi 2016. aasta juunis.

Kinnisvarakool & koolitus: planeerimisseaduse ja ehitusseadustiku muudtaused

Arco Vara AS omandas krundid Sofias

Arco Vara10.05.2016 viis Arco Vara AS lõpuni Sofias kahe krundi omandamise protsessi, mis sai alguse 08.07.2015 avaldatud börsiteates kajastatud eellepingu sõlmimisega. Arco Vara AS omandas Bulgaaria äriühingu Sofia Parkside EOOD, millele kuuluvad krundid Sofias Iztok’i linnaosas kogupinnaga 2470 m2.

Juhataja Tarmo Sild’i kommentaar:

„Arco Vara lähema kahe aasta eesmärk on kahekordistada oma tegevusmahtu, saades juhtivaks elukondlikuks kinnisvaraarendajaks ning teenustelt kõige inimesekesksemaks kinnisvarabürooks. Meie aastatulu peab ületama 20 miljonit eurot, puhaskasum 2 miljonit eurot ning meie teenuseid tarbiv kliendibaas peaks ületama 100,000 inimest. Meie tooted peavad olema kõrge kvaliteediga, eristuvad ning eeskujuks, mille järgi tarbijad teevad oma valikuid.

Sofia Parkside EOOD 100% aktsiate omandamisega astusime enda kasvamisel olulise sammu. Omandatud krundile rajatavad korterid on hea asukohaga, sealhulgas metrooühendusega, ning pool arendusest piirneb pargiga. Oleme viimased kümme kuud krunti arendanud, sellesse seejuures oluliselt omakapitali investeerimata. Läbiviidud arhitektuurikonkursi võitnud rahvusvahelise arhitektuuribüroo Stephan George International kontseptsioon on originaalne, kuid arvestab seejuures õppetundidega, mille oleme saanud Manastriski Livadis, sh lihtsate aga efektiivsete konstruktiivsete lahendustega, ruumikasutuse optimeerimisega, keskkonnaga, jätkusuutlikkusega. Teises kvartalis lõpetame detailplaneeringuga. Kolmandas kvartalis lõpetame projekteerimistööd ja saame ehitusloa. Ehitustööd ja eelmüük algavad neljandas kvartalis.

Arvestades meie Sofia meeskonna senist suurepärast arendustööd Manastirski Livadi projektis ning Sofia kui linna kasvu ja Bulgaaria majanduse kontsentreerumist suurlinnadesse, on meil kõik eeldused oodata projekti edu. Projekt koosneb kolmest korterelamust, müüdava kogupindalaga ca 7700 m2 ning oodatud tuluga üle 7 miljoni euro. Prognoos on konservatiivne, nagu ka meie senised prognoosid Manastirski Livadi projektis. Ma loodan tegelikult enamat“.

Kinnisvarakool & koolitus: korteriühistu juhtimine - seadusandlus ja raamatupidamine

Uus Maa avas Tallinnas uue esinduse

Uus MaaMai alguses avas Uus Maa Kinnisvarabüroo uue esinduse kesklinna ja Kadrioru piiril, aadressil Kreutzwaldi 9.

Tegemist on frantsiisiettevõttega, mille nimeks on Uus Maa Kadriorg ja büroo juhiks pikaajalise kogemusega kutseline maakler Margit Sild, kes on pärjatud nii Eesti Aasta Maakleri tiitliga kui ka olnud aastaid Uus Maa parimate hulgas.

„Olen tänulik, et mulle pakuti põnevat väljakutset luua uus tugev üksus. Hetkel on meie meeskonnas neli maaklerit ja keskendume eelkõige Kadrioru ja kesklinna kinnisvara vahendamisele,“ räägib Margit Sild. „Miks just frantsiis? Mulle on Uus Maa väärtused ja firmakultuur südamelähedased. Uus Maal on selja taga 24 aastat ajalugu ning seega ka sama palju kogemusi, teadmisi ja infopagasit. Meie tegevust toetab asjatundlik meeskond ja hea sidusteenuste võrgustik. Loodan, et Uus Maa värvides harukontoreid tekib juurde ka teistesse Tallinna linnaosadesse, sest meil on palju võimekaid maaklereid, kellest võiksid välja kasvada juhid.“

Uus Maa Kinnisvarabüroo on oma kontoritega esindatud pea kõikides Eesti suuremates linnades. Tallinnas asuvad lisaks peakontorile ka äsja avatud Kadrioru esindus ja 2010. aastal tegevust alustanud Pirita büroo.

Kinnisvarakool: Planeerimis-ehitusvaldkonna spetsialisti täiendõppeprogramm

SEB: Negative interest rates – what does it mean?

SEB PankThere are an increasing number of media mentions about negative interest rates as more developed countries across the globe are entering a negative interest rates territory. Five central banks – the European Central Bank (ECB), the Denmark’s National bank, the Swiss National Bank, Sweden’s Riksbank and the Bank of Japan – so far have adopted negative rates on commercial banks’ funds held on deposit at the central bank. In effect, commercial banks have to pay to hold their money at central banks.

The key goal of these decisions is to stimulate economic growth and to fight with low inflation and growing threat of deflation. The question now is how effective can this approach be as there is great uncertainty about consequences and the behavior of commercial banks, institutions and other entities if rates were to decline further into negative territory or remain negative for a prolonged period.

Why use negative interest rates?

Simply put, when rates are negative, a depositor, for instance a commercial bank, has to pay a central bank for the benefit of holding cash at the nation’s central bank. The theoretical aim of such policy is that since banks would have to pay to store their cash, they would be motivated to lend any extra cash to businesses and individuals, fueling the economy. Another example could be a depositor (i.e. large company) who has to pay for holding cash at commercial bank if latter one applies negative rates. In this case one of the aims would be to encourage companies to use money for business investments, again to boost growth in economy. Or put another way, negative rates mean lenders pay borrowers for the privilege of lending.

However, it would be an extreme case at commercial banks level as an economic logic of lending is receiving an interest as a trade-off of assuming borrower’s credit risk. Though, borrowing costs are squeezed down by adopting negative interest rates and the aim is to promote consumption, which is one of the main drivers of economic growth. Yet, above named aims and intentions of adopting negative interest rates are very theoretical and there is uncertainty how it fulfils in practice.

How it works? Eurozone’s example

In Eurozone, the aim of the central bank is to stimulate economic growth and to raise inflation. The ECB has a mandate to ensure price stability by aiming for an inflation rate of below but close to 2% over the medium term (currently inflation in Eurozone is a bit below zero). Like most central banks, the ECB influences inflation by setting interest rates. If the central bank wants to act against too high inflation, it generally increases interest rates, making it more expensive to borrow and more attractive to save. By contrast, if it wants to counter too low inflation, it reduces interest rates.

The ECB has three main interest rates on which it can act: the marginal lending facility for overnight lending to banks, the main refinancing operations and the deposit facility. The main refinancing rate or the base interest rate is the rate at which banks can regularly borrow from the ECB while the deposit rate is the rate banks receive for funds parked at the central bank.

Since Eurozone’s economy is recovering at a very slow pace and inflation is close to zero and is expected to remain considerably below 2% for a prolonged period, the ECB has judged that it needs to lower interest rates. All three rates have been lowered since 2008 and the most recent cut was made in March, 2016. The base interest rate was cut from 0,05% to 0% and the deposit rate was cut more deeply into negative territory from -0,3% to -0,4%. ECB is justifying that is a part of a combination of measures designed to ensure price stability over the medium term, which is a necessary condition for sustainable growth in the euro area.

The deposit rate which is now even more negative means that Eurozone’s commercial banks that deposit money in the ECB have to pay more. The question may rise – isn’t it possible for banks to avoid the negative deposit rate? For example, can’t they simply decide to hold more money in cash? If a bank holds more money than is required for the minimum reserves and if it is not willing to lend to other commercial banks, it has only two options: to hold the money on an account at the central bank or to hold it as cash (of course the most anticipated option by central banks is that banks increase lending to businesses and individuals).

But holding cash is not cost-free either − not least since the bank needs a very safe storage facility to warehouse the cash. So it is unlikely that any bank would choose to do this. The more likely outcome is that banks either lend money to other banks or pay the negative deposit rate. Between these two options the second one is more realistic as currently majority of banks hold more money than they can lend and borrowing from other banks is unnecessary.

Positive and negative effects of negative interest rates

While central banks intend to boost growth and inflation by adopting negative interest rates, such policy becomes more unconventional and brings concerns that worth to consider. Below few major pros and cons are described.

First, taking into account that intensions of central banks is fulfilled and negative interest rates stimulate the economy, this would be a positive sign for the banking sector. If markets believe that negative interest rates improve long-term growth prospects, this should raise expectations of higher inflation and higher interest rates in the future, which is positive for banks’ net interest margin (commercial banks make money by assuming credit risk and charging a higher rate of interest on loans than they pay on deposits – they have a positive net interest margin).

What’s more, in a stronger economy banks should be able to find more worthwhile opportunities to lend and borrowers are more likely to be able to repay those loans. On the other hand, negative interest rates may harm the banking sector. If the rate charged on loans is being squeezed ever lower by falling interest rates, and commercial banks are unwilling or unable to set the rate paid on deposits below zero, banks’ net interest margin is compressed tighter and tighter.

Second, the negative interest rates policy should encourage commercial banks to lend more to avoid charges from central banks on funds in excess of mandatory reserves. However, for negative rates to boost lending, commercial banks must become willing to lend more, and at lower potential income.

As negative interest rates are introduced to counter slow economic activity and deflation risks, it means that businesses are facing challenges in such environment and, as a result, in lending banks face increased credit risk and squeezed profits at the same time. If profits suffer too much, banks may even reduce lending. Even more, difficulties in imposing negative rates on depositors may mean debt costs rise for consumers.

Third, negative interest rates also have the potential to weaken a national currency, making exports more competitive and boosting inflation as imports become more expensive. However, negative interest rates may provoke so called currency war – a situation where a number of nations seek to deliberately depreciate the value of their domestic currencies in order to stimulate their economies.

A weaker exchange rate certainly appears to be a key channel through which monetary policy easing is acting. But overall currency devaluation is a zero-sum game: the global economy can’t engineer a currency devaluation against itself. In worse case, competitive currency devaluations may give way to protectionist trade policies, which would be negative for global growth.

Fourth, from investors’ perspective, negative interest rates should, in theory, function the same way as the lowering of rates to zero – it should benefit stocks as the relationship between interest rates and the stock market is fairly indirect. A decrease in interest rates means that those people who want to borrow money can enjoy lower interest rates. But this also means that those who are lending money, or buying securities such as bonds, have a decreased opportunity to make income from interest.

If we assume investors are rational, a decrease in interest rates will prompt investors to move money away from the bond market to the equity market. At the same time, businesses can enjoy the ability to finance expansion at a cheaper rate, thereby increasing their future earnings potential, which, in turn, leads to higher stock prices. But in practice, this unique policy of negative interest rates may not be as rewarding. Investors may see negative interest rates policy as a sign of trying to deal with serious troubles in economy and may remain risk averse.

Also, adopting negative interest rates would not necessarily encourage commercial banks to lend more which would weight on the profit outlook for financial companies and hurt the performance of the global financial sector. Troubles in financial sector are very sensitive on overall stock market and can drag it down. And even if commercial banks would be willing to lend more there is questionable success in encouraging businesses and individuals to borrow and spend more.

Fifth, negative rates may complement other easing measures (like quantitative easing) and signal central bank resolve to tackle economy slowdown and below-target inflation. On the other hand, negative interest rates may be symptomatic of central banks reaching the limits of what monetary policy can do. Markets appear to be increasingly concerned that central banks are out of measures, and are fretting about how policy makers would tackle another downturn in economy.

Bottom line

Central banks are determined to do what it takes to boost growth and inflation. With interest rates already at zero, more central banks have been resorting to negative interest rates to fulfill their objective. However, it is a relatively new tool for central banks and the main opportunities and risks of such policy have not yet been realized.

Therefore, it is worth to examine and monitor potential unintended consequences more closely of this increasingly popular policy. So far, in Eurozone economy is picking up slowly, inflation is very low, commercial banks are not in hurry to lend more and instead are seeking how to mitigate potential harm on profits in other ways, willingness from businesses and individuals to borrow more at cheaper rates are increasing at quite slow pace, investors are not in hurry to take more risk in investing, bond yields remain at record lows. More time is needed to realize the true impact of negative interest rates.

Sources: European Central Bank, World Bank, Bank for International Settlements, Nasdaq, Investopedia, Bloomberg, BBC, CNBC

Ovidijus Sačilka
Savings & Investment Strategist at SEB

Kinnisvarakool & koolitus: korteriühistu revisionikomisjoni töö korraldamine

I kvartalis kasvas majandus 1,7%

StatistikaametEsialgsetel andmetel suurenes Eesti sisemajanduse koguprodukt (SKP) 2016. aasta I kvartalis võrreldes 2015. aasta I kvartaliga 1,7%, teatab Statistikaamet.

Sesoonselt ja tööpäevade arvuga korrigeeritud SKP jäi 2016. aasta I kvartalis võrreldes eelmise kvartaliga muutumatuks ja võrreldes 2015. aasta I kvartaliga kasvas 1,8%.

Esialgsetel andmetel panustas I kvartalis majanduse kasvu enim netotootemaksude laekumine. Oluline mõju oli alkoholi- ja kütuseaktsiisi laekumise kasvul, mis nihkus eelmise aasta lõpust I kvartalisse. Maksulaekumiste nihke põhjuseks oli aktsiisimäärade tõusu jõustumise tähtaja nihutamine kuu aega hilisemaks.

Tegevusaladest panustas I kvartalis SKP kasvu enim kaubanduse lisandväärtus. Eesti majanduskasvu suurimaks pidurdajaks oli energeetika tegevusala lisandväärtuse vähenemine. Tugeva sisenõudluse kõrvalt pidurdas 2016. aasta I kvartalis majanduskasvu ka langev välisnõudlus.

Kogumajanduse kaupade väljavedu vähenes võrreldes 2015. aasta I kvartaliga hinnamõjusid arvesse võttes 2%, peamiselt elektroonikakaupade ja mineraalsete toodete (sh bensiin, diisel, kütteõlid, gaas) väljaveo vähenemise tõttu. Samal ajal suurenes kogumajanduse kaupade sissevedu, olles reaalväärtuses 4% suurem kui eelmise aasta samas kvartalis. Esialgsetel andmetel suurenes enim mujal klassifitseerimata masinate ja seadmete, mootorsõidukite ja haagiste ning mineraalsete toodete import.

053.et
Diagramm: SKP, kaupade ekspordi ja impordi reaalkasv võrreldes eelmise aasta sama kvartaliga

Majanduskasvu esialgne hinnang arvutatakse ainult tootmise meetodil. Arvutuste aluseks on Maksu- ja Tolliameti käibedeklaratsioonide info ja hinnangu koostamise hetkeks laekunud Statistikaameti erinevate statistikatööde andmed. Seetõttu võib esialgne hinnang erineda SKP täpsustatud näitajast, mis koostatakse vastava kvartali andmete põhjal tarbimise, tootmise ja sissetulekute meetodil.

Statistikaamet avaldab 2016. aasta I kvartali täpsustatud SKP 9. juunil.

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark

KV.EE: Üüriturule tuleb järjest enam kortereid juurde

Kinnisvaraportaal KV.EETallinna üürikorterite pakkumiste arv on kasvanud ja jõudnud portaali KV.EE andmetel aprilli kuus juba 2300 korterini. Väikeinvestorid on turul ja ostavad aktiivselt kortereid, mida üürile anda. See suurendab lähitulevikus üüripakkumist veelgi, kommenteeris portaali KV.EE juhataja Tarvo Teslon.

„Üürikorterite pakkumiste arvu kasvu taga on väikeinvestorid, kes ostavad korteri-kahe haaval kinnisvara, mida üürile anda. Kortereid ostetakse väljaüürimiseks nii uutesse kui vanematesse elamutesse,“ kirjeldas olukorda Tarvo Teslon.

2014. aastal leidis aset tagasilöök kinnisvaratehingute arvus. See oli aeg, mil kinnisvara kiire hinnatõus võttis hoo maha. See peletas üüriinvestorid aastaks turult minema. Alates 2015. aasta teisest poolest on investorid taas turul tagasi kortereid ostmas.

„Uute korterite üha suurenev müügipakkumine on andnud valikuvõimalust nii koduostjatele kui üüriinvestoritele. On suuri kinnisvaraarendajaid, kelle sõnul ostetakse nende majadesse isegi kuni 10% kortereid just väljaüürimise eesmärgil,“ kirjeldas Tarvo Teslon turuolukorda.

Üürikorterite pakkumiste arvu suurenemine portaalis KV.EE on muutmas turutasakaalu. Kui viimase viie aasta jooksul on üüriturul valitsenud korterite defitsiit ehk alapakkumine, siis juba antakse esmaseid vihjeid ülepakkumise kohta.

„Üüriinvestorite lemmik on ühe- või kahetoaline korter, mis on turul parima likviidsusega ehk mida on olnud võimalik kõige kiiremini välja üürida. Samuti on ühe-kahetoalise korteri ostuhind kättesaadavamas klassis. See on viinud olukorrani, kus paremas seisukorras olevate kahetoaliste korterite valik on üsnagi laiaks veninud. See omakorda pikendab väljaüürimiseks kuluvat perioodi ehk viitab juba ülepakkumise tekkele. Pakkumise suurenemine avardab üürnike valikuvõimalust ja hoiab hinnad paigal,“ analüüsis Tarvo Teslon üürituru arenguid.

Kinnisvaraportaali KV.EE haldab AllePal OÜ. Samasse gruppi kuulub veel Eestis tegutsev portaal Osta.ee.

Üüriturule tuleb järjest enam kortereid juurde

Kinnisvarakool: Planeerimis-ehitusvaldkonna spetsialisti täiendõppeprogramm

Acceleration of GDP growth was expected

SwedbankAccording to the flash estimate of Statistics Estonia, GDP growth in Estonia accelerated to 1.7% yoy in 1Q 2016, while compared to the previous quarter (seasonally and working day adjusted) remained flat.

On the supply side, continued robust growth of domestic trade contributed the most to the GDP growth. Growth of retail trade is kept up by the improved purchase power of consumers, i.e. robust growth of real wages, low fuel prices and low interest rates.

One substantial technical issue contributed strongly to the GDP growth – namely, due to the raised excise taxes on alcohol and fuels as of 1st February, receipts of excise taxes on these goods increased abruptly (205% yoy) in February and this had a strongly positive impact on GDP.

Decrease of value added in energy sector inhibited the economic growth the most. Production of electricity has fallen due to the import and use of cheaper electricity from Finland. According to the preliminary calculations decrease of value added in transport sector and construction has eased, but situation in manufacturing sector hasn’t made remarkable positive turnaround from contraction.

Falling export volume is still holding on the recovery of manufacturing production. At the same time, new orders (including, export orders) of manufacturing sector enterprises has increased already second quarter in a row. In the 1Q, confidence among industrial sector enterprises was on the average level of last five years, but it has slightly improved. Confidence among construction enterprises has improved relatively fast since last autumn. This information refers to the brighter outlook for both sectors.

Export of goods decreased by 2% in real terms, contributed dominantly by the decrease in export of electronic and shale oil products. According to our estimates, import demand from Estonia’s major trade partners will improve this year and this should offer more opportunities for exporting enterprises (70% of manufacturing turnover is exported).

Contrary to export, import of goods increased even 4%, contributed primarily by increased import of capital goods and vehicles. Import growth of capital goods has accelerated since last autumn and this refers to the improving investments. Although capacity utilisation is still below the pre-crisis period’s high level, it is gradually increasing. Therefore, expected improvement of foreign demand should bring about more investments. According to the Swedbank industrial sector survey, 37% of enterprises expected to increase investments in 2016.

We expect that Estonian economy grows 2% this year contributed primarily by the improving investments and exports, while growth of private consumption will slow down a bit.

Kinnisvarakool & koolitus: praktilise klienditeeninduse ABC

Kinnisvarakoolis toimub 19/05/2016 koolitus “Kinnisvara ostmine kohtutäiturilt”

Mati KadakKinnisvarakoolis toimub 19/05/2016 kinnisvarakoolitus Kinnisvara ostmine kohtutäiturilt. Koolituse viib läbi kohtutäitur Mati Kadak.

Kinnisvarakoolituse „Kinnisvara ostmine kohtutäiturilt“ eesmärk on anda põhjalik ülevaade kohtutäituri tegevusest kinnisvara realiseerimisel täitemenetluse protsessis, kinnisvara enampakkumisest ja kanalitest, mille kaudu kohutäiturid kinnisvara müüvad. Samuti annab koolitus soovitusi ja nõuandeid täitemenetluse enapakkumisetel osalemiseks.

Koolitus annab teadmised kohtutäituri tööst ja täitemenetlusest, info kanalitest mille kaudu saab osta enampakkumisel olevat vara, konkreetseid nõuandeid, kuidas saavad maaklerid müüa enampakkumisel olevat vara ning arusaama probleemidest, mis võivad täitemenetluses oleva varaga kaasa tulla.

Koolitus  “Kinnisvara ostmine kohtutäiturilt” toimub neljapäeval 19/05/2016 kell 10:00-15:00.

Lisateave ja registreerumine

Registreeru koolitusele: +372 525 6655 (Margot Toompark), kool@kinnisvarakool.ee või kodulehel.

Margot Toompark
Kinnisvarakool OÜ
Koolituste müük ja korraldus
+372 525 6655
kool@kinnisvarakool.ee
www.kinnisvarakool.ee

Kinnisvarakool OÜ

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark

Tartu sissesõidule planeeritakse moodsat Lõuna-Eesti äriparki

Tartu vappKinnisvaraarenduse ja haldamisega tegelev Cesana Grupp AS rajab Tartu sissesõidul asuvale Fr. R. Kreutzwaldi 66 krundile Lõuna-Eesti suurimat äriparki – Roheline Park – kuhu lähiaastatel koonduvad põllumajanduse ja metsandusega tegelevad ettevõtted.

Cesana Grupi juhatuse liige Tauri Sokk selgitas, et loodava äripargi eesmärk on koondada Tartu linnapiirile põllumajanduse- ja metsanduse äri- ja kompetentsikeskus, mis aitaks kaasa valdkonna arengule ja konkurentsivõime kasvule. „Kui senini on valdkonda esindavad asutused asunud üle linna ja Lõuna-Eesti laiali, siis Rohelise Pargiga soovime kokku koondada kõik siinsed põllumajanduse ja metsanduse ettevõtted ning institutsioonid. Meie eesmärgiks on saada Eesti põllumajanduse ning metsanduse keskpunktiks, kuhu koondub Eesti know-how nii väike- kui suurtootjale,“ selgitas Sokk.

Ta lisas, et kuna Rohelise Pargi vahetus läheduses asub juba Eesti Maaülikool, mis pakub kõrgel tasemel erialast haridust ning kõrvalkrundil toimub iga-aastane Baltikumi üks suurim Maamess, siis on loodav äripark Lõuna-Eesti piirkonnas parimas võimalikus kohas, kus lisaväärtust luua.

Detailplaneeringu kohaselt kerkib 65 268 ruutmeetri suurusele krundile äripark, kuhu rajatakse büroo, kaubandus- ja teenindushooned. Kompleksi tõmbenumbriks on äripargi keskmes asuv 16-korruseline tornhoone, millest avaneb vaade Tartu linnale ning ümbritsevale rohelusele.

Loodava äripargi arhitektuurse lahenduse väljatöötamiseks korraldati arhitektuurikonkurss, kuhu laekus kuus tööd. Sobivaim lahendus ehk arhitektuurikonkursi võidutöö, mille järgi luuakse Tartu põhjapoolse sissesõidu esinduslik kaasaegne arhitektuurne lahendus, kuulutatakse välja 23. mail. Ehitustegevusega planeeritakse alustada käesoleval suvel.

„Äripargi rentnikeks ootame eelkõige põllumajandus- ja metsandussektori ettevõtteid, kes pakuvad sektoripõhiseid tooteid ja teenuseid, kuid samas ka sektorite institutsioone nagu keskkonnainspektsioon ning miks mitte ka Põllumajandusministeerium,“ kirjeldas Sokk ning lisas, et väga suurt koostöö potentsiaali nähakse ka Maaülikooliga. „Siiski ei ole kavandatav Roheline Park ainult äripäevadel ettevõtete kasutuses olev kompleks, vaid planeerime sinna rajada ka Baltimaade suurima aianduskeskuse, mida saab külastada terve perega,“ lausus Sokk. Ta lisas, et arendaja jaoks oluline olla ka nii-öelda Tartu värav Tallinna poolt tulijale, kes linna sisenedes tajub, et on saabunud linna, kus roheluses antakse suur panus Eesti jaoks olulistele majandusharudele, tehes seda innovatiivses ning keskkonnasäästlikus keskkonnas.

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark