Milline korter osta üliõpilasele?

SEB PankKõrgkooli sisse saanud tudengitel tuleb muu hulgas mõelda ka eluasemele, olgu selleks siis vanematekodu, ühiselamu või üürikorter. Vahel otsustab pere aga tudengile õpingute ajaks korteri osta. Siin tulebki juttu sellest, mida sel juhul silmas pidada.

Kõigepealt soovitab Uus Maa kinnisvarabüroo kutseline maakler Kristina Leer pangas käia ning selgust saada, mis on teie ostuvõimekuse piir. Seejärel saab maakler teile sobivaid pakkumisi näidata.

„Kaaluge, kas ostate suurema korteri ning üürite teised välja, et saada selle arvelt kohe kasu, või ostate 1–2toalise korteri ja laps vaatab tulevikus ise, mida ta sellega teeb,“ selgitab Leer. Korteri üürimise asemel soovitab ta selle osta kui vähegi võimalik: „Üürihinnad on praegu üsna kõrged, korter on aga investeering kinnisvarasse – vanematele pensionisammas, noorele kasvõi lisatagatis, kui ta tahab hiljem endale suuremat eluaset osta.“

Olulisim kaalutegur on hind

Kristina Leeri sõnul on tudengile korteri ostmisel olulisimaks teguriks hind. „Enamasti ostavad korteri tudengile tema vanemad, kes jälgivad, et see oleks likviidne ka 5–10 aasta pärast ja et see mahuks nende hinnapiiri raamidesse. Tegu on investeeringuga, nii et hinnatakse kvaliteeti ja korteri pikemaajalist väärtust.“

Teiseks on tähtis aspekt tulevikuperspektiiv ehk see, mida korteriga plaanitakse hiljem teha: kas see jääb noorele eluasemeks, üüritakse välja või müüakse maha. Kõiges muus – asukoht, lisavõimalused jms – hoitakse esialgu kokku. „Tudengid on väga liikuvad ning vajavad korteri lähistele eelkõige head taristut. Näiteks Tartus elavad paljud tudengid Annelinnas, ent õppehooned asuvad kõik teisel pool jõge,“ räägib Leer, „nii et asukoht pole kindlasti tähtsaim.“

Eluasemelaenu võtmine

SEB äriarenduse tootejuht Evelin Tammearu sõnul lähtub SEB laenude väljastamisel vastutustundliku laenamise põhimõtetest, analüüsides hoolikalt laenutaotleja ja tema pere sissetulekuid ning kohustusi. „Pangast laenu saamisel on oluline, et kliendil on stabiilne sissetulek, piisav omafinantseering ning kohustuste hulk ei läheks tema sissetulekutega võrreldes liiga suureks.

Soovituslikult võiksid igakuised finantskohustused jääda alla 30–40% laenutaotleja netosissetulekust. Kuna iga laenusoovija sissetulekud ja finantskohustused on erinevad, siis vaadatakse igat laenutaotlust eraldi. Üliõpilastel puudub tihtipeale laenu võtmiseks vajalik maksevõime, seega võtavad eluaseme soetamiseks laenu enamasti vanemad,“ lisab Tammearu. Juhul kui vanemad soetavad lapsele korteri, tasub silmas pidada järgmisi aspekte:

Kui eluasemelaen võetakse investeerimise eesmärgil, eeldab pank suuremat omafinantseeringut. Tavalise (esmase, iseendale mõeldud) eluaseme soetamise korral peab omafinantseering olema vähemalt 20% objekti ostuhinnast, investeerimise eesmärgil ostetaval eluasemel aga 40%. „Kui kliendil on üks eluase olemas, käsitleb pank üldjuhul järgmist eluasemeostu investeeringuna,“ selgitab Tammearu. Ta soovitab kindlasti pangast üle küsida, kui suur peab omafinantseering igal konkreetsel juhul olema.
Kui korter ostetakse tudengile õpingute ajaks ning soovitakse see 3–5 aasta pärast üürile anda, tuleb selleks küsida panga nõusolekut. „Laenuga soetatud objekti väljaüürimiseks on vaja panga nõusolekut, sest tegemist on pangale panditud varaga. Üürnikud ei pruugi vara eest sama heaperemehelikult hoolt kanda kui omanik, mistõttu tagatiseks oleva vara seisukord võib halveneda. See vähendab aga tagatisvara väärtust,” selgitab Tammearu.

Tuuli Elstrok
vabakutseline ajakirjanik

Allikas http://www.seb.ee/foorum/kodu/milline-korter-osta-uliopilasele

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

*

2 + = 9

This site uses Akismet to reduce spam. Learn how your comment data is processed.

%d bloggers like this:
Kas soovid värsket kinnisvarainfot meilile?

Sisesta e-posti aadress ja ole kursis kinnisvaraturu liikumistega!