Adaur.ee: kinnisvaraturu uudised, analüüsid ja ülevaated

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri ABC koolitus

Kinnisvarakool: Planeerimis-ehitusvaldkonna spetsialisti täiendõppeprogramm

Kinnisvarakool: Kasutusluba ja selle taotlemine

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri stardiprogramm

Inflatsioon püsib kiirenemise kursil

07.12.2016 Rasmus Kattai

Kütuse hind on inflatsiooni kiirendanud ja selle mõju jätkub ka edaspidi
Impordi odavnemine ja nõudluse aeglasem kasv on inflatsiooni vaos hoidnud

Tarbijahindade aastakasv kiirenes novembris statistikaameti teatel 0,6%lt 1,0%ni. Kuigi aasta viimastel kuudel on inflatsioon kiirenenud, jääb tarbijakorvi maksumus selle aasta kokkuvõttes varasema hinnalanguse tõttu 2015. aasta taseme lähedale. Euroalal oli novembrikuine hinnakasv ühtlustatud tarbijahinnaindeksi alusel 0,6%. Viimaste, oktoobris kogutud võrreldavate andmete põhjal oli Eesti ühtlustatud tarbijahindade inflatsioon 1,0% – üks euroala kiirematest.

Novembris vedasid hinnakasvu endiselt toiduained. Eelkõige avaldasid mõju alkoholi ja tubakatoodete kallinemine tulenevalt kõrgematest maksumääradest, mis jõustusid aasta esimesel poolel. Alates septembrist on tarbijahinnaindeksit tõstnud ka mootorikütuse kallinemine; kütuse hind kerkis novembris aasta võrdluses ligi 4%. Mootorikütuse hinna mõju üldisele hinnatasemele suureneb lähiajal ilmselt veelgi, sest novembri viimastel päevadel ja detsembri alguses kallines toornafta maailmaturul dollarites arvestades 16%, eurodes ligi 17%. Kuna nafta hind kandub Eesti tarbijahindadesse vahetult nii mootorikütuse kui ka teiste kaupade ja teenuste kaudu, on selle mõju üsna ulatuslik: kui nafta hind püsiks edaspidigi praegusel tasemel, tooks see kaasa inflatsiooni kiirenemise 0,5–0,6 protsendipunkti võrra. Samal ajal on ka viimane kuu kinnitanud, et nafta hind on väga heitlik ning võib lühikese aja jooksul palju muutuda.

Alusinflatsioon ehk teenuste ja tööstuskaupade hinnakasv on 2016. aastal olnud aeglane. Tööstuskaupade hinnad on Eestis muutunud väga vähe, sest imporditavate kaupade pikaaegne odavnemine on tasakaalustanud sisemaist hinnakasvu, mis on ennekõike olnud seotud tööjõukulude suurenemisega. Keskmise palga kasv on aeglustumisest hoolimata endiselt kiire, aga kuna kodumajapidamised eelistavad varasemast rohkem säästa, on nõudluspoolne surve hindadele nõrgenenud. Seda ilmestab ka jaemüügi aeglasem kasv. Seejuures soodustab aeglase inflatsiooni jätkumise ootus omakorda säästmist. Lisaks tööstuskaupadele on viimastel kuudel aeglustunud ka teenuste hinnakasv, ning seejuures on teenuste hinnakasv olnud tavapärasest heitlikum.

Eesti Pank avaldab uue inflatsiooniprognoosi 13. detsembril 2016.

Rasmus Kattai
Eesti Panga ökonomist

Kinnisvarakool: Üüriinvesteeringute finantsanalüüs - Tõnu Toompark

Tarbijahinnaindeksi kuumuutust mõjutas novembris enim toidu kallinemine

07.12.2016 Statistikaamet

Tarbijahinnaindeksi muutus oli 2016. aasta novembris võrreldes oktoobriga 0,1% ja võrreldes eelmise aasta novembriga 1,0%, teatab Statistikaamet.

Kaubad olid 2015. aasta novembriga võrreldes 1,2% ja teenused 0,8% kallimad. Kaupade ja teenuste administratiivselt reguleeritavad hinnad on eelmise aasta novembriga võrreldes tõusnud 3,1% ja mittereguleeritavad hinnad 0,5%.

2015. aasta novembriga võrreldes mõjutas tarbijahinnaindeksit enim alkohoolsete jookide ja tubaka 7,3% kallinemine. Sealjuures on alkohoolsed joogid kallinenud 6,6% ja tubakatooted 9,1%. Suuremat mõju indeksile avaldas veel mootorikütuse kallinemine. Aastataguse ajaga võrreldes oli diislikütus 3,9% ja bensiin 3,8% kallim. Eelmise aasta novembriga võrreldes on toidukaupadest enim kallinenud töödeldud puuvili (27%), värske kala (22%) ning suhkur(15%).

Oktoobriga võrreldes oli novembris tarbijahinnaindeksi suurimaks mõjutajaks toidu 1,2% kallinemine, millest ligi kolmandiku andsid 1,9% kallinenud piim, piimatooted ja munad ning üle viiendiku 2,9% kallinenud köögivili. Suuremat mõju indeksile avaldas veel transport, kus novembriks ostetud lennukipiletid olid 17% odavamad kui kuu varem.

**Tarbijahinnaindeksi muutus kaubagrupiti, november 2016**
Kaubagrupp	November 2015 – november 2016, %	Oktoober 2016 – november 2016, %
KOKKU	1,0	0,1
Toit ja mittealkohoolsed joogid	1,1	1,1
Alkohoolsed joogid ja tubakas	7,3	-0,5
Riietus ja jalatsid	1,9	0,2
Eluase	0,5	0,4
Majapidamine	-0,6	0,1
Tervishoid	2,2	-0,1
Transport	-0,5	-0,8
Side	-1,8	-0,3
Vaba aeg	-0,9	-0,9
Haridus ja lasteasutused	5,4	0,0
Söömine väljaspool kodu, majutus	2,8	-0,4
Mitmesugused kaubad ja teenused	2,0	0,5

Statistikaamet avaldab tarbijahinnaindeksi iga kuu 5. tööpäeval pärast aruandeperioodi lõppu. Statistikatöö „Tarbijahinnaindeks“ avaliku huvi peamine esindaja on Rahandusministeerium, kelle tellimusel Statistikaamet selle statistikatöö tegemiseks andmeid kogub ja analüüsib.

Kinnisvarakool: ChatGTP ja tehisintellekti koolitus kinnisvaramaakleritele

Baltic Horizon Fond osakute esimene kauplemispäev Nasdaq Stockholmi börsil lükkub edasi

07.12.2016 Tõnu Toompark

Northern Horizon Capital AS (Fondivalitseja) kui Baltic Horizon Fund (Fond) fondivalitseja teavitas 1. detsembril 2016 Fondi osakute täiendava avaliku pakkumise tulemustest. Samuti teavitas Fondivalitseja järgnevatest olulistest kuupäevadest Fondi osakute täiendava avaliku pakkumise protsessis, muuhulgas, et eeldatavalt 8. detsembril 2016 või sellele lähedasel kuupäeval on esimene kauplemispäev Nasdaq Stockholmi börsil.

Fondivalitseja informeerib, et esimene kauplemispäev Nasdaq Stockholmi börsil lükkub edasi ning eelduslik esimene kauplemispäev on 14. detsembril 2016 või sellele lähedasel kuupäeval. Tähtaja edasilükkumine on põhjustatud viivitusest osakute registreerimise protsessis Euroclear Sweden AB-s. Osakute registreerimine Euroclear Sweden AB-s on eelduseks osakute kauplemisele võtmiseks Nasdaq Stockholmi börsil. Nasdaq Stockholm on juba 30. novembril 2016 teinud heakskiitva otsuse osakute noteerimise kohta Nasdaq Stockholmi alternatiivfondide nimekirjas.

Täiendavalt informeerib Fondivalitseja, et kõigi uute Fondi osakute arveldus (settlement) toimus 5. detsembril 2016, mille käigus kanti osakud investorite kontodele, sh kanti Catella Bank S.A ja Catella Bank S.A Rootsi filiaali klientide poolt märgitud Fondi osakud Catella Bank S.A. ja Catella Bank S.A Rootsi filiaali esindajakontodele, millel Catella Bank S.A ja Catella Bank S.A Rootsi filiaal hoiavad väärtpabereid oma nimel, kuid klientide jaoks ja arvel.

Baltic Horizon Fond on registreeritud avalik kinnine investeerimisfond ja Baltic Horizon Fondi osakutega alustati Nasdaq Balti fondinimekirjas kauplemist 6.juulil 2016. Fondi börsitähis (ticker) NASDAQ Tallinna börsil on NHCBHFFT, pärast noteerimist saab Fondi börsitähiseks NASDAQ Stockholm börsil NHCBHFFS.

Fondivalitseja Northern Horizon Capital AS omab alternatiivfondide fondivalitseja litsentsi. Nii Fondi kui ka Fondivalitseja üle teostab järelevalvet Finantsinspektsioon.

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvara hindamise ABC

Linnahallist saab regiooni uhkeim kontserdi- ja konverentsikeskus

07.12.2016 Tallinn.ee

Tallinna Linnahall rekonstrueeritakse rahvusvahelisel tasemel kontserdi- ja konverentsikeskuseks.

„Esialgsete kalkulatsioonide kohaselt kujuneb linnahalli renoveerimise ja ümberehitamise maksumuseks umbes 80-100 miljonit eurot,“ ütles linnapea ülesannetes abilinnapea Taavi Aas. „Oleme jõudnud Vabariigi Valitsusega kokkuleppele, et linnahalli kui üleriigilise tähtsusega kultuuri- ja arhitektuuriobjekti taastamist toetatakse umbes poolega sellest summast ka riigieelarvest.“

Projekteerimise lähteülesande kohaselt rekonstrueeritakse linnahall loomuliku akustika ja/või võimendusega multifunktsionaalseks kontserdi- ja konverentsikeskuseks. Amortiseerunud jäähalli ehk Linnahalli maapoolse osa asemele rajatakse tosina erineva suurusega saaliga konverentsikeskus, mis suudaks tagada kuni 2500 osalejaga konverentside läbiviimise, kusjuures võimalik oleks ka konverentsikeskuse ja kontserdisaali ristkasutus – plenaaristungite läbiviimiseks oleks võimalik kasutada kontserdisaali, mille mahutavuseks on arvestatud vähemalt 3500 kohta. Konverentsikeskusse kavandatakse ka black-box tüüpi teatrisaal ja kinosaal. Merepoolsesse ossa kavandatakse avalikus kasutuses äri- ja teeninduspinnad, näiteks kohvikud-restoranid, väikesadama terminal jms.

Aas rõhutas, et nii suur objekt eeldab multifunktsionaalsust ja ristkasutuse võimalust. „Taolist konverentsikeskust vajab terve Eesti,“ ütles Aas. „Linnahalli tegevus ilmselt investeeringute kulu tagasi ei too, küll aga aitab see töökohti luua ja majandust elavdada.“

Tallinna Linnahalli rekonstrueerimise projekti lähteülesande koostas Allians Arhitektid OÜ. Projekteerija leidmiseks korraldatakse aasta algul välja riigihange ning projekt peaks valmis saama ülejärgmise aasta kevadel, ütles Tallinna Linnahalli AS nõukogu esimees Meelis Pai. Moodsaks multifunktsionaalseks konverentsi- ja konverentsikeskuseks renoveeritud linnahall taasavatakse 2019. aastal.

Linnahalli suure saali rekonstrueerimise tulemusel saab Tallinn endale kogu Põhja- ja Ida-Euroopa regioonis konkurentsivõimelise, moodsaima ja võimalusterohke lavatehnikaga esinduskontsertsaali.

Kellele on mõeldud KredExi käendus?

07.12.2016 Kaie Metsla

Paljud unistavad päris oma kodust. Kuid takistuseks võib saada, et sissemakseks pole veel piisavalt raha kogutud – eriti noortel. Kodu ostmise muudab lihtsamaks KredExi käendus.

Alates 14. novembrist 2016 pakub Swedbank KredExi täiendava tagatisega eluasemelaenu. KredExi käendus võimaldab võtta laenu uue kodu ostmiseks väiksema omafinantseeringuga – minimaalselt 10% sissemaksega.

Kellele on abiks KredExi käendus?

KredExi käenduse ehk täiendava tagatise taotlemiseks peab vähemalt üks laenu taotlejatest olema noore pere liige, noor spetsialist, energiatõhusa eluaseme omandaja, kaitseväe või kaitseliidu veteran.

Nooreks pereks loetakse kuni 15-aastast last kasvatavad vanemad. Noore spetsialistina määratletakse kuni 35-aastaseid inimesi, kellel on kõrg-, keskeri- või kutsekeskharidus või kes on lõpetanud kutseõppe. Energiatõhusa eluaseme omandaja saab eluaseme käendust kasutada, kui elamu energiatõhususarvu klass on vähemalt C.

Missugustel tingimustel KredExi käendust saab?

Kodu soetamiseks võetava laenu puhul on vajalik:

regulaarne tõestatud sissetulek – ühe taotleja puhul vähemalt 600 € ning kui leibkonnas on kaks liiget ja laenusaajat, siis kokku 800 €;
jõukohane laenukohustus, arvestades sissetulekut (kuni 50% sissetulekust) ja elustiili;
võimetele vastav laenuperiood. Soovitame valida võimalikult lühikese perioodi, sest mida pikem on periood, seda rohkem kulub intressimakseteks. Lisaks väheneb laen kiiremini ja kui mingil hetkel laenuperioodi keskel soovite kinnisvara vahetada, on laenu rohkem tagasi makstud ning olemasolevat vara saab kasutada omafinantseeringuna suuremal määral.

NB! Taotluse edastamise hetkel ei pea olema ostetav vara välja valitud. Ongi mõistlik enne pangast julgust ja teadmist saada, millises hinnaklassis varad kõige tasku- ja jõukohasemad võiksid olla.

Kinnisvarakool & koolitus: Varjatud puudused – kinnisvaramaakleri ja müüja vastutus kinnisvaratehingutes

Mustamäe linnaosa valitsuse asukohale plaanitakse mahukat uusehitist

07.12.2016 Tallinn.ee

Tallinna linnavalitsus algatab homsel istungil A. H. Tammsaare tee 135 kinnistu detailplaneeringu koostamise, eesmärgiga luua võimalused amortiseerunud administratiivhoone asemele uue mahuka äri- ja eluhoone rajamiseks.

Detailplaneeringuga soovitakse muuta A. H. Tammsaare tee 135 kinnistu sihtotstarve äri- ja elamumaaks ning määrata ehitusõigus elu- ja ärihoone ehitamiseks. Planeeritava maa-ala suurus on 0,72 ha. Detailplaneeringu koostamise algatamist taotles Mustamäe Linnaosa Valitsus.

Hoonestuse kavandamisel tuleb lähtuda ümbritsevas linnaruumis hoonete paiknemisest, mahtudest ja kõrgustest ning muidugi Mustamäe linnaosa üldplaneeringust. Planeeritav ala külgneb 1-2-korruseliste ärihoonetega. Lähiümbruses paiknevad 9-, 14- ja 16- korruselised korterelamud. A. H. Tammsaare tee 135 kinnistu suurusega 7187 m² kuulub Tallinna linnale, kinnistul paiknevad kolmekorruseline administratiivhoone, garaaž ja parkla. Mustamäe Linnaosa Valitsuse esitatud detailplaneeringu algatamisettepanekus soovitakse kinnistule kavandada elu- ja ärihoonet, mille korruselisus lähtuks ümbritsevate korruselamute kõrgusest. Hoonekompleksi kavandamisel arvestatakse kasutusfunktsioonilt sobivust osakeskuse alaga, tuues alale sisse ka elufunktsiooni, mis senist keskuseala mitmekesistaks ja kaasajastaks.

Mustamäe linnaosa vanem Helle Kalda: „Tänane Mustamäe Linnaosa Valitsuse hoone on amortiseerunud ja läheb lammutamisele. Uue hoonekompleksi – kultuurikeskuse Kaja ja linnaosa valitsuse administratiivhoone – projekteerimine aadressile Vilde tee 118 käib, tuleval sügisel loodame panna nurgakivi. Kui kõik läheb plaanipäraselt, saame 2018. aastal tähistada Eesti Vabariigi 100. sünnipäeva juba uues kultuurikeskuses. 54-aastasel Mustamäel pole kultuurikeskust kunagi olnud, nüüd saab linnaosa lõpuks ometi kaasaegse, avarate võimalustega kultuurikeskuse kogupinnaga ca 2700 m², korraliku heli- ja valguspargiga, suure saaliga, mis lubab kontserte korraldada, teatrietendusi nautida, linnaosa koolidel jm asutustel oma tähtsündmusi korraldada jne, väiksemad saalid tantsimiseks kui ka laialdaseks huvitegevuseks.

Hoonekompleksi üldmaht on ca 5000 m² (sh maapealne pind 4000 m², maa-alune pind 1000 m²), linnaosa valitsuse uus administratiivhoone võtab enda alla ca 1390 m². Me saame kaasaegse adminhoone, mis vastab ka rohelise kontori põhimõtetele ja töötajatel on viimaks ometi kaasaegsed töötingimused.

2017. aasta toob Mustamäele veel ühe suurepärase hoone kerkimise – loodud SA Mustamäe kirik loodab kiriku ehitusega alustada uue aasta alguses ning taas: kui kõik läheb plaanipäraselt, siis saame 2017. aasta jõulusid tähistada juba Mustamäe uues kirikus Kiili tn 9.“

Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvara ostmine kohtutäiturilt

Ettevõtetesektori kasum jätkuvalt languses

07.12.2016 Tõnu Mertsina

Ettevõtetesektori kasum vähenes neljandat kvartalit järjest

Vaatamata sellele, et kolmandas kvartalis kiirenes ettevõtetesektori müügitulu kasv 2 protsendini, oli esialgsetel andmetel kulude kasv veidi kiirem ning seetõttu jätkus juba neljandat kvartalit järjest ettevõtete kogukasumi vähenemine (kolmandas kvartalis 4%). Samas tuleks arvestada, et tegemist on esialgsete andmetega, kus ettevõtete kasum on arvestatud lihtsustatud meetodiga – müügitulu ja kulude vahena. Ettevõtete kasumi täpsem arvestus avaldatakse pika viiteajaga, kuid selle trend ei ole varem esialgse arvestusega võrreldes oluliselt erinenud (väljaarvatud 2014, kus ettevõtete kogukasumi näitaja oli esialgsete numbritega võrreldes tunduvalt nõrgem).

Tööjõukulud ei ole reageerinud piisavalt kiiresti käibe langusele ja aeglustunud kasvule

Kuigi tööjõukulud on kõrgele tõusnud ja söövad ära olulise osa ettevõtete kasumist, on viimasel kahel kvartalil tööjõukulude kasv veidi aeglustunud. Müügitulu kasvu kiirenemine on samal ajal tööjõukulude osakaalu tõusu ettevõtete käibes pidurdanud. Vaatamata sellele on tööjõukulude suhe käibes sel aastal tõusnud ligikaudu 2008- 2009 aastate taseme lähedale, kui siis varem kiiresti kasvanud tööjõukulud ei reageerinud piisavalt kiiresti esmalt müügitulu kasvu aeglustumisele ning hiljem ka langusele. Pingelise olukorra tõttu tööjõuturul (näiteks, töötajate nappus) ületab ka praegu tööjõukulude kasv oluliselt ettevõtete käibe kasvu.

Ettevõtete kasumlikkus viie aasta madalaim

Kuigi ettevõtete kasumlikkus (kasumi osakaal käibes) on sel aastal järk-järgult paranenud ning jõudis kolmandas kvartalis 6,8 protsendini, on tegemist sesoonse nähtusega ning aasta kokkuvõttes on sel aastal ettevõtete kasumlikkus viimase viie aasta madalaim – madalam kasumlikkus oli vaid 2009-2010 majanduslanguse ja selle järgnenud aastal. Kasumlikkus on üsna tugevasti vastupidises suhtes tööjõukulude osakaaluga käibes.

Ettevõtete paranevad müügihinnad vähendavad tööjõukulude negatiivset mõju

Ettevõtete käibekasvu on nõrga nõudluse kõrval pidurdanud ka müügihindade langus. Samas on tootjahindade langus taandumas ning ettevõtete ekspordihinnad on hakanud kasvama. Kuna impordihindade languse taandumine on ekspordihindadest aeglasem, on paranenud ettevõtetesektori kaubandustingimused – ehk, sisseostetud kaubad on võrreldes eksporditavate kaupadega muutumas odavamaks, millel peaks olema positiivne mõju ettevõtete finantsseisule. Mõistagi on tegevusalade lõikes pilt väga erinev. Samuti peaksid paranenud müügihinnad vähendama kõrgele tõusnud tööjõukulude negatiivset mõju ettevõtetele.

Vaatamata suuremale laenuaktiivsusele, paranenud kindlustundele ja vaba kapitali vähenemisele, pöördusid ettevõtete investeeringud esialgsetele andmetel langusesse

Kuigi ettevõtete laenuportfelli kasv on sel aastal tublisti kiirenenud (uute laenude käive läks kolmandas kvartalis küll langusesse, kuid aasta kokkuvõttes on ikkagi mõõdukas kasv) ning tööstus-, teenuste- ja ehitussektori kindlustunne on paranenud, pöördusid esialgsetel andmetel kolmandas kvartalis investeeringud langusesse (investeeringud -14%, kapitali kogumahutus põhivarasse ehk investeeringute ja põhivara müügi vahe -21%). Ka siin tuleb jällegi arvestada sellega, et esialgsed ja aastaarvestuses täpsemad investeeringute numbrid – nii tasemed, kui kasv – erinevad väga palju. Üheks põhjuseks on ettevõtete väike valim ning lisaks veel ettevõtete väike vastamisprotsent, mis võib moonutada kvartaliarvestuses esialgseid andmeid. Tööstussektoris on tootmisvõimsuste rakendatuse tase (pöördvõrdeline vaba kapitali olemasoluga) viimastel kvartalitel jõudsalt kasvanud, mis peaks samuti suurendama ettevõtetel vajadust täiendavate investeeringute järele. Seda enam, et tööstussektoris on kindlustunne sel aastal paranenud.

Ekspordikasv on tasapisi juba paranenud ning ka järgmisel aastal ootame selle kasvu jätkumist. Samuti on tootja- ja sealhulgas ekspordihinnad paranemas. Selline kombinatsioon peaks toetama ettevõtetesektori käibe kasvu jätkumist. Meie hinnangul palga nominaalkasv veidi aeglustub, mis pidurdab tööjõukulude suurenemist ning koos käibe kasvuga peaks vähenema nende negatiivne mõju ettevõtete kasumlikkusele. Ettevõtete investeeringute juures oleks ilmselt mõistlik ära oodata täpsem aastaarvestus (2016. aasta numbreid näeme aga alles aasta pärast), kust peaksid olema näha täpsemad numbrid.

Praktiline käsiraamat “Perekonnaõigus ja varasuhted. Vara omandamisest jagamiseni”

07.12.2016 Tõnu Toompark

Käsiraamatu “Perekonnaõigus ja varasuhted. Vara omandamisest jagamiseni” eesmärk on anda lugejale ülevaade abikaasade varasuhetega seonduvatest õigussätetest. Käsiraamatu autor on Raid & Ko Kinnisvara- ja Õigusbüroo jurist Evi Hindpere.

„Praktiline käsiraamat on hea abiline abiellujatele, andmaks ülevaate valikutest erinevate varasuhteliikide vahel. Samuti leiab käsiraamatust näpunäiteid varaga seonduvates küsimustes pärast abielu lõppemist ehk lahutuse järel,“ tõi autor Evi Hindpere välja käsiraamatu pakilist vajalikkust.

Paljude eluliste näidetega käsiraamatust saavad soovitusi elukaaslased, kes ühel või teisel põhjusel ei pea vajalikuks abielu registreerida, kuid kes soovivad varasuhete – näiteks ostetud ühise kodu omandiõiguse asjus omavahel kokku leppida.

Käsiraamatu autor on Raid & Ko Kinnisvara- ja Õigusbüroo jurist Evi Hindpere, kes on lisaks populaarse käsiraamatu “Pärimine. Pärandaja, testament ja pärijad ehk mis saab peale surma?” ja mitme teise menuka kinnisvara-alase käsiraamatu autor.

Käsiraamatu “Perekonnaõigus ja varasuhted” on võimalik kõige soodsamalt soetada Kinnisvarakooli raamatupoest (NB! tasuta transport Eesti piires). Samuti leiab käsiraamatu Eesti suurematest raamatupoodidest.

Lisainfo

Käsiraamatu sisukord: https://www.kinnisvarakool.ee/perekonnaoigus-ja-varasuhted-sisukord.pdf
Kinnisvarakooli raamatupood: https://www.kinnisvarakool.ee/pood/

Kinnisvarakool & koolitus: Ehituslepingute sõlmimine, muutmine ja lõpetamine

Endise pärmivabriku kvartalisse kavandatakse uusi elu- ja ärihooneid

07.12.2016 Tartu.ee

Linnavalitsus suunas avalikule arutelule Pikk tn 58, Pärna tn 1, Pikk tn 60, 64 ja Uus tn 37 kruntide detailplaneeringu eskiislahenduse, mis näeb endise pärmivabriku territooriumile ette uute elu- ja ärihoonete ehitamise. Väärtuslikum osa olemasolevast hoonestusest säilitatakse.

„Tegu on väga tugeva potentsiaaliga kohaga Ülejõel, mistõttu on hea meel, et planeeringulahenduse aluseks on hästi läbimõeldud ja vana hoonestust väärtustav arhitektuurivõistluse võidutöö Salto arhitektidelt,“ kommenteeris abilinnapea Jarno Laur. Laur avaldas ka lootust, et juba 2008. aastal algatatud planeering jõuab eskiisi arutelust ka kehtestamiseni ja linlased saavad pärmivabriku kvartali muutumist peatselt ka päriselus näha.

Planeeringu eskiislahenduse kohaselt liidetakse kinnistud Pikk tn 58, Pärna tn 1, Pikk tn 60, 64 ja Uus tn 37 üheks krundiks ja antakse ehitusõigus kahele 1-6-korruselisele äri- ja eluhoonele. Pärna tänava äärne endine pärmivabriku kontorihoone rekonstrueeritakse ning endise pärmivabriku peahoone Pika ja Pärna tänava poolsed fassaadid, korsten ja toorainemahuti renoveeritakse uue hoone mahus.

Hoonete projekteerimisel tuleb võtta aluseks 2014. aasta arhitektuurivõistluse võidutöö, millega on muuhulgas Uut ja Pikka tänavat ühendava jalgtee äärde kavandatud taskupark ja Pika tänava äärde planeeritud 6-korruseline teravatipuline hooneosa.

Pika tänava ääres asuva hoone ja endise toorainemahuti esimesele korrusele projekteeritakse avalikkusele suunatud funktsioon.

Planeeritav ala on umbes 1,4 hektari suurune.

Detailplaneeringu eskiislahendust tutvustatakse avalikul arutelul 19. detsembril kell 15:00 linnaplaneerimise ja maakorralduse osakonna nõupidamisruumis Raekoja plats 3, III korrus.

Kinnisvarakool & koolitus: korteriühistu juhtimine - seadusandlus ja raamatupidamine

KV.EE: Harjumaa korterite pakkumishinnad kerkisid aastaga 5%

07.12.2016 Tõnu Toompark

Portaalis KV.EE pakuti novembri kuus Harjumaal müügiks 6446 korterit, mis on aastatagusest 8 pakkumise võrra vähem. Korterite müügipakkumiste keskmine hind oli 1834 €/m². Pakkumishind kasvas aastaga 5%.

Korterite pakkumishinnad on aastatagusega võrreldes kasvanud pea eranditult kõikides Harjumaa valdades. Tallinnas kui turu suurimas ja trende määravas piirkonnas kerkisid korterite pakkumishinnad aastaga 6% ja olid novembris 1938 €/m².

Korterite pakkumishindade kõrval on enamuses Harjumaa valdades korteripakkumiste arv portaalis KV.EE suurenenud. Tallinnas, kus asub 86% Harjumaa korterite müügipakkumistest, vähenes pakkumiste arv siiski 4%.

Vaata lähemalt, mis toimub kinnisvaraturul portaalist KV.EE.

	Korterite müügipakkumiste keskmine arv ja selle muutus, tk			Korterite müügipakkumiste keskmine hind ja selle muutus, €/m²
	11/2015	11/2016	Muutus, %	11/2015	11/2016	Muutus, %
Anija vald	19	28	47%	546	576	5%
Harjumaa	6 454	6 446	0%	1 745	1 834	5%
Harku vald	22	42	91%	1 361	1 576	16%
Jõelähtme vald	20	19	-5%	1 137	1 244	9%
Keila	38	54	42%	1 167	1 284	10%
Keila vald	22	22	0%	509	556	9%
Kiili vald		12	NA	1 418	1 471	4%
Kuusalu vald		19	NA	378	414	10%
Loksa	44	26	-41%	366	388	6%
Maardu	150	140	-7%	942	1 006	7%
Nissi vald			NA	258		NA
Paldiski	61	69	13%	482	502	4%
Raasiku vald		15	NA	883	1 012	15%
Rae vald	144	147	2%	1 500	1 599	7%
Saku vald	13	38	192%	1 482	1 427	-4%
Saue	14	29	107%	1 176	1 500	28%
Saue vald	56	74	32%	1 470	1 561	6%
Tallinn	5 727	5 517	-4%	1 831	1 938	6%
Vasalemma vald	13		NA	208		NA
Viimsi vald	111	195	76%	1 509	1 650	9%

Eesti	10 533	10 323	-2%	1 401	1 458	4%
Harjumaa	6 454	6 446	0%	1 745	1 834	5%
Narva	275	523	90%	607	560	-8%
Pärnu	149	135	-9%	1 301	1 439	11%
Tallinn	5 727	5 517	-4%	1 831	1 938	6%
Tartu	1 625	1 394	-14%	1 386	1 462	5%

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvara varjatud puudused – kuidas esitada nõudeid ja kasutada müügigarantiid

Olukord Eesti kinnisvara- ja eluasemelaenude turul on stabiliseerunud

07.12.2016 Kaie Metsla

Kinnisvaraturu aktiivsus ja hinnad on Eestis stabiliseerunud. Aastaga on eluasemelaenude maht kasvanud 6%, võrreldes 2015. aastaga on kasv aeglustunud. Uute varade osakaal korteriomandite ostumüügi tehingutes on tõusnud 29%ni. Pakkumises olevate uute korterite maht on kasvanud enim Harjumaal.

Inimesed julgevad kinnisvara osta

Eesti majanduskeskkond on laenamise aspektist soodne. On loomulik, et kui majandus kasvab, siis kasvab ka tarbijate kindlustunne ning vastavalt ka valmidus teha suuremaid otsuseid, nagu näiteks kodu ostmine või vahetamine suurema või parema vastu. Aastaga on uute eluasemelaenude maht kasvanud 6%.

Kinnisvara- ja eluasemelaenude turg on Eestis aktiivne, kuid tehingute maht ei ole siiski buumiaegsega võrreldav. 2016. aastal väljastatud eluasemelaenude maht moodustab vaid ca 40% 2007. aasta mahust, seega ei saa tänast olukorda buumiaegsega võrrelda. Oma raha eest ostetava vara maht püsib samuti juba mitu aastat järjest samal tasemel ning 44% soetatakse jätkuvalt omavahenditest. Kokkuvõttes on olukord turul stabiilne.

Uute korterite müük jätkab kasvamist. Pakkumises olevate uute korterite mahud on kasvanud eelkõige Harjumaal. Enim uusi kortereid on pakkumises Kesklinnas ja Põhja-Tallinnas, järgnevad Haabersti ja Lasnamäe. Pirita ja Nõmme on ainukesed linnaosad Tallinnas, kus arendatavate korterite maht ei ole viimasel neljal aastal kasvanud.

Elamispindade arendusmahud taastuvad kriisiaegsest madalseisust ning uute varade osakaal kõigis tehingutes on tõusnud 29%ni. Buumijärgsetel aastatel ei ole arendajad eriti julgenud suuremaid projekte ette võtta ning praegu aktiivsem uute kortermajade ehitamine toimub n-ö eelnevate aastate arvelt. Piisav pakkumine turul aitab kaasa hindade stabiliseerumisele.

Viiendik ostuhinnast omafinantseeringuna

Kõige sagedamini võtavad eluasemelaenu jätkuvalt 28–30-aastased inimesed. Laenutaotlejate sissetulek jääb valdavalt vahemikku 1000–1500 eurot, samas suureneb tasapisi üle 1500 euro suuruse sissetulekuga laenajate osakaal. Enamike klientide omafinantseering on vahemikus 5000–15 000 eurot, mis annab ostetava kinnisvara hinnast ca 20%. Kõige suuremaid eluasemelaene võtavad kolmekümnendates aastates kliendid.

Makseraskustes klientide lepingute arv on Eestis marginaalne (0,2%) osa portfellist. Korrektset laenukäitumist toetavad eelkõige tööhõive taastumine ning baasintressi madal tase.

RKAS otsib Politsei- ja Piirivalveameti keskarhiivi tööks sobivat üüripinda Tallinnas või Tallinna lähipiirkonnas

06.12.2016 Tõnu Toompark

Riigi Kinnisvara AS (RKAS) otsib Politsei- ja Piirivalveameti keskarhiivi tööks sobivat üüripinda asukohaga mööda sõiduteid liikudes maksimaalselt 10 km kaugusel Pärnu mnt 139, Tallinn hoonest.

Üürile võetavate ruumide kogupind on ligikaudu 2450 m² ja ruume soovitakse üürida kümneks aastaks. Üüripind soovitakse kasutusele võtta 2017 III kvartal kuni 2018 I kvartal.

Pakkumus tuleb esitada Riigi Kinnisvara ASile aadressil Lelle 24, Tallinn 8. korrus (pakkumused võtab vastu referent). Pakkumuste esitamise tähtaeg on 13. jaanuar 2017. a kell 14:00.

Kinnisvarakool & koolitus: Coachiv suhtlemine kinnisvara müügis – kuidas viia vestlus eduka tehinguni

Mustamäe linnaosa valitsuse asukohale plaanitakse mahukat uusehitist

06.12.2016 Tallinn.ee

Hoonestuse kavandamisel tuleb lähtuda ümbritsevas linnaruumis hoonete paiknemisest, mahtudest ja kõrgustest. Planeeritav ala külgneb 1-2-korruseliste ärihoonetega. Lähiümbruses paiknevad 9-, 14- ja 16- korruselised korterelamud.

A. H. Tammsaare tee 135 kinnistu suurusega 7187m² kuulub Tallinna linnale, kinnistul paiknevad kolmekorruseline administratiivhoone, garaaž ja parkla.

Mustamäe linnaosa üldplaneeringu maakasutuse kaardi kohaselt paikneb planeeritav ala osakeskus osakeskuse segahoonestusalas, kus võivad paikneda ärid, avalikud teenused, kultuuriobjektid ning korruselamud.

Mustamäe Linnaosa Valitsuse esitatud detailplaneeringu algatamisettepanekus soovitakse kinnistule kavandada elu- ja ärihoonet, mille korruselisus lähtuks ümbritsevate korruselamute kõrgusest. Hoonekompleksi kavandamisel arvestatakse kasutusfunktsioonilt sobivust osakeskuse alaga, tuues alale sisse ka elufunktsiooni, mis senist keskuseala mitmekesistaks ja kaasajastaks.

Kinnisvarakool & koolitus: Ehitamise dokumenteerimine – kohustuslikud nõuded ja praktika

Tartu stiilseim korterhotell püüab arhitektuuripreemiat ja vaimustab turiste

06.12.2016 Tõnu Toompark

Arhitektuuribüroo Sport arhitektid Tiit Sild, Keiti Kaasik ja Martin McLean mahutasid Tartu südalinna, Küütri 8 krundile põnevate lahendustega maja, mille alumisel korrusel on bürood ja teisel-kolmandal leidnud koha apartmenthotell Konrad.

Minimalistliku moega hoone, kus hoov on tõstetud katusele ning ligipääsud korteritele lahendatud läbi välisõhu kulgeva trepi kandideerib tänavu nii kultuurkapitali arhitektuuri sihtkapitali aastapreemiale kui köidab ka turiste – Konradi väliskülaliste hulk on võrreldes mullusega 9% kasvanud. Kõige kaugemad külalised saabusid korterhotelli Brasiiliast, Jaapanist ning Uus-Meremaalt. “Fantastiline, modernne korter vanalinnas otse Tartu Ülikooli kõrval – sellise ostaks heameelega elamiseks,” jagas Briti turist Craig korterhotellile tunnustust.

Mainekas rahvusvaheline majandusväljaanne Business Insider kiitis hiljuti Tartut kui “intellektuaalide pealinna”, viidates Euroopa kõige taskukohasematele elamiskuludele. Ülikoolilinn on aga muutunud atraktiivseks sihtkohaks ka siseturistide seas. “Meie külaliste seas on samuti kõige enam kohalikke: 38% meie külastajatest tuleb kodumaalt, järgnevad Soome 18%, Läti 17%, Venemaa 5%, Leedu 2%,” rääkis Konradi juht Sven Mihailov.

Küütri 8 hoone arendaja OÜ Fausto Grupp on 10-aastase ajalooga Eesti kapitalil põhinev kinnisvaraarendusettevõte, mis keskendub eelkõigekinnisvarainvesteeringutele. Fausto tegutseb
kaubanduskinnisvara, büroo- ja elamukinnisvara arendamise, üürimise ja haldamise valdkonnas.

AS Merko Ehitus osales OÜ Lõuna Park vara enampakkumisel

06.12.2016 Tõnu Toompark

AS Merko Ehitus osales OÜ Lõuna Park (pankrotis) vara enampakkumisel, kus võõrandati 36 kinnistut asukohaga Veerenni, Tehnika ja Vana-Lõuna tänava vahelisel alal Tallinnas.

Arendusala on kokku ligikaudu 12 hektarit. Kinnistutel on kehtiv detailplaneering, mis võimaldab ehitada ca 1600 korterit, üks ärihoone ja lasteaed. Ehitamine toimub mitmes etapis. Tallinna kesklinna vahetus läheduses asuva arendusala soetamine kindlustab kontserni korterite arenduse pika-ajalist strateegiat Eestis.

5. detsembril 2016 kinnitas pankrotihaldur enampakkumise akti, mille kohaselt tegi parima pakkumise AS Merko Ehitus hinnaga 16,8 miljonit eurot, millele lisandub seaduses sätestatud suuruses käibemaks. Tehingu vormistamine toimub detsembris 2016 ja tasumine toimub osaliselt laenuga.