Keskkonnaministeeriumi ja Maa-ameti koostöös on valminud maa hindamise seaduse ja maakatastriseaduse muutmise seaduseelnõu väljatöötamise kavatsus, millega selgitatakse välja uue eelnõu väljatöötamise vajadus. Alles siis, kui on veendutud, et seadusemuudatust on vaja, järgneb sellele seaduseelnõu ja selle seletuskirja koostamine koostöös teiste osapooltega.
Maa korralist hindamist on Eestis läbi viidud kolmel korral: 1993., 1996., ning 2001. aastal. Praegune seadusandlus ei takista uute hindamiste läbi viimist, kuid viimase hindamise toimumine 15 aastat tagasi näitab selgelt, et riik ei täida perioodilisuse tingimust. Kuna maa turuväärtus on 15 aastaga oluliselt muutunud, on selge, et praeguseks on eelmise maa korralise hindamise tulemused vananenud ning tulemuste kasutamine on piiratud ja tekitab ebaõiglust.
Väljatöötamiskavatsus sisaldab kahte peamist muudatust:
- esiteks määratakse kindlaks korralise hindamise läbiviimise ajaline intervall – teiste riikide kogemusi ja Eesti eripära arvestades toimuks hindamine igal neljandal aastal. Muudatuse tulemusel on maa korralise hindamise tulemused ajakohased ja peegeldavad hindamise aasta turutasemeid. Ajakohaste maa korralise hindamise tulemuste korral saab riik ja iga maaomanik ülevaate oma maa hetke väärtusest ning võimaluse kasutada väärtuseid tsiviilkäibes ning riigiga seotud menetlustes;
- teiseks seotakse maa maksustamine lahti maa korralisel hindamisel saadud väärtusest. Praegu kehtiva seaduse järgi tuleb maa korralise hindamise tulemusi maa maksustamisel automaatselt kasutada. Kui aga hindamistulemused maa maksustamisest lahti siduda, siis sellist olukorda ei teki. Hindamise tulemuste kasutamine maksustamisel peab olema võimalus, aga mitte kohustus.
Maamaksu suurus sõltub kohaliku omavalitsuse kehtestatud maamaksumäärast, mis hetkel on 0,1-2,5% maksustamishinnast. Eelnõu järgi jääb maa maksustamine jätkuvalt kohaliku omavalitsuse eesõiguseks. Näiteks langetasid viimati läbi viidud korralise hindamise järgselt kohalikud omavalitsused maamaksumäärasid, et vältida järsku maksutõusu.
Kindlasti tuleb Rahandusministeeriumil koostöös kohalike omavalitsustega hinnata tulevikus maamaksuseaduse muutmise vajadust, sh maksumaksjatele kaitsemehhanismi välja töötamist, et ajakohaste hindamise tulemuste kasutamine ei tooks kaasa maamaksu koormuse ootamatult suurt tõusu.
Maa hindamise seaduse ja maakatastriseaduse muutmise seaduseelnõu väljatöötamiskavatsuse eesmärk ei ole maamaksu süsteemi muutmine. Vastupidi, muudatuste järgselt on maa korraline hindamine eraldatud maa maksustamisest, st uus hindamine ei too kaasa automaatset maksutõusu.




Realia Group, suurim kinnisvarahalduse ja -vahenduse ettevõte Põhjamaades, ostis Soome kinnisvarahaldusega tegeleva ettevõtte Corbel. Antud omandamine on osa Realia Group’i kasvustrateegiast ja toetab Realia Group’i plaani laiendada enda pakutavaid kinnisvarahalduse teenuseid ja olla teerajaja kinnisvara halduse ja vahendamise valdkonnas. Corbel Holding OY müüs Realia Group’ile Põhjamaade erakapitali investeerimisfond Valedo Partners Fund I AB. Ostu-müügitehing allkirjastati 13. augustil 2016.
Aastaid kestnud kinnisvarahindade järjepidev tõus, olematud laenu- ja hoiuseintressid ning majanduse ja palkade stabiilne kasv on paljude inimeste mõtted viinud kinnisvararadadele. Kui palju mu korter hetkel juba väärt on? Millist uut korterit ma endale lubada saaks? Kas investeerida üürikinnisvarasse?
Baltic Horizon sai 30 augustil ametlikult Upmalas Biroji büroohoone omanikuks. Baltic Horizon portfellis on seega hetke seisuga 7 ärikinnisvara objekti väärtusega üle 125 miljoni euro.
Kui müüd kinnisvara ja endal pole vaja uut osta, paiguta raha ikkagi kinnisvarasse. Üürihuvilisi jagub piisavalt, kirjutab Domus Kinnisvara vanemmmaakler Agur Tammistu.
Uusarenduste hindamisele suunav määrus kaitseb kinnisvaraostjaid nende enda eest, et nad ei kulutaks rohkem, kui suudavad endale lubada, kirjutab Arco Real Estate’i hindaja Helena Piirak vastuseks Meelis Mandelile.
2016. aasta esimeses pooles täheldas Arco Vara Tallinna ja Harjumaa korteriturul eelmise aasta sama perioodiga võrreldes aktiivsete müügipakkumiste 7,2%-list kasvu ning tänavu juulis mõneti ootamatut üüripakkumiste vähenemist 8,6%. Keskmine pakkumishind püsis tõusukursil.



Käsiraamat „
Jaekaubandusettevõtete müügitulu suurenes 2016. aasta juulis eelmise aasta juuliga võrreldes püsivhindades 2%, teatab Statistikaamet. Kui juunis kasvas müügitulu eelmise aasta sama kuuga võrreldes 3%, siis juulis jätkus müügitulu kasv peaaegu samas tempos.

Tööstusettevõtted tootsid 2016. aasta juulis 2% rohkem toodangut kui eelmise aasta juulis, teatab Statistikaamet. Toodang suurenes töötlevas tööstuses ja energeetikas, kuid vähenes mäetööstuses.
Allpool anname lühiülevaate meie kolme kinnisvarafondi auditeerimata 2016. aasta esimese poolaasta majandustulemustest.
The events in the economy and politics over the last half-year have been unexpected. The UK referendum, the state of the US presidential election, the increase in popularity of extremist parties in Europe, and the diverging from democracy in some developing countries have clearly raised political risks. Regardless of this, the markets have been relatively calm towards such news, which can be seen as an adjustment to the new, more unstable situation. Ironically, market participants interpret the negative events as signs that the efforts of central banks and governments in bringing about economic recovery will become increase further. However, interest rates have reached new record-low levels that will clearly restrain further quantitative easing.
Juulikuine majade müügipakkumiste arv portaalis KV.EE oli 3269. Aastataguse ajaga võrreldes on enamuses Eesti maakondades majade müügipakkumiste arv vähenenud, mis on viinud hinnatõusule.










