Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri stardiprogramm
Kinnisvarakool: Planeerimis-ehitusvaldkonna spetsialisti täiendõppeprogramm
Kinnisvarakool: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark
Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri ABC koolitus
 

Uus käsiraamat annab abi ehitusseadustiku tõlgendamisel ja rakendamisel

Uus ehitusseadustik ja ehitamine. Praktilised näpunäited uue seaduse rakendamisel (Martina Proosa, Pille Pettai)Alates 2015. aasta juulist kehtib Eestis uus ehitusseadustik. Uus seadus toob endaga alati kaasa segadust, harjumatust ja kogenematust selle rakendamisel. Värskelt ilmunud käsiraamatu „Uus ehitusseadustik ja ehitamine“ eesmärk on anda selgust uue seaduse tõlgendamisel ja rakendamisel. Käsiraamatu autorid on Martina Proosa ja Pille Pettai advokaadibüroost Glikman, Alvin & Partnerid.

„Ülevaatlikkuse mõttes ei sisalda käsiraamat ainult ehitusseadustiku selgitusi, vaid selles on toodud välja seosed teiste seadustega,“ tõi välja Martina Proosa. „Praktilisust on lisatud skeemide ja loeteludega. Raamatus on näiteid kohtupraktikast ja elust endast, peale selle ka mõtteid mõnede esmapilgul probleemsete sätete tõlgendamise võimaluste kohta.“

Uus ehitusseadustik pakub palju kõne- ja mõtlemisainet ja mitte ainult juristidele. Teemal, kas tapeedivahetuseks on ehitusprojekti vaja, arutavad ühtviisi pereisad ja advokaadid. Huvi ehitusseadustikku tutvustavate koolituste järele on suur.

„Käsiraamat „Uus ehitusseadustik ja ehitamine“ on suunatud ehitajale, kinnisvaravaldkonna spetsialistidele ja juhtidele ning loomulikult avaliku sektori töötajatele. Tegemist on käsiraamatuga, mis on kindlasti abiks iga ehitusvaldkonna ja ehitusseadustikuga kokku puutuvale inimesele,“ rõhutas Pille Pettai.

Käsiraamat „Uus ehitusseadustik ja ehitamine“ on saadaval Kinnisvarakooli raamatupoes www.kinnisvarakool.ee ja kõikides suuremates raamatupoodides.

Käsiraamatu kirjastaja Kinnisvarakool OÜ on keskendunud kinnisvaraalasele baaskoolitusele maakleritele, hindajatele, avaliku sektori töötajatele, kinnisvaraarendajatele ja eraisikutele ning kinnisvaravaldkonna käsiraamatute kirjastamisele.

Faktid käsiraamatu kohta

Kinnisvarakool & koolitus: praktilise klienditeeninduse ABC

Minibuum hipsterasumites – korteriturg hüppas aastaga 2,5x, hinnatõus pidurdunud

Center KinnisvaraTallinna kesklinna piirkonnas asuvas kuues nn hipster-asumis tehti korteritega tänavu esimeses kvartalis 292 tehingut, mida on 2,5 korda rohkem kui möödunud aasta samal perioodil. Jätkuva populaarsuse kasvu taga muu hulgas ka uusarendused.

Hipsterasumiteks võib tinglikult nimetada Kalamaja, Pelgulinna ja Kelmiküla asumeid Põhja-Tallinna ning Tatari, Uue Maailma ja Kassisaba asumeid Kesklinna linnosades. Kui tänavu tehti seal esimese kolme kuuga Maa-ameti tehingute andmebaasi järgi 292 korteritehingut, siis mullu samal perioodil 117.

Center Kinnisvara tegevjuht Christian Ayrer: „See tundub isegi natuke uskumatu, sest aastaid on räägitud, kuidas hipsterasumid on kohutavalt ülehinnatud ning kuidas see pisike mull kohe lõhkeb. Aga tehingute arvu tõus 2,5 korda kummutab vähemalt hetkel kõik need jutud ning pigem saab rääkida järjekordsest minibuumist.“

Peamiste põhjustena näeb Ayrer suurt hulka valminud uusarendusi ning emotsionaalseid aspekte. „Nende inimeste jaoks, kes sinna kolivad, on sealne elukeskkond ja piirkonna maine, seal toimuvad sündmused ja tegevused seda hinda väärt ning tung sinna elama asuda jätkuvalt suur,“ ütles Ayrer.

Suur tehingute ja müügis olevate korterite arv on aga piduri peale pannud aastaid kestnud sirgjoonelisele hinnatõusule. Kui Kalamajas kerkis ka viimase aastaga keskmine hind veel 121 eurot m2 kohta ja küündis tänavu 1. kvartalis keskmiselt 1995 euroni, siis näiteks Pelgulinnas ja Uues Maailmas on hind aastaga pisut langenud – vastavalt 1582 eurolt 1541-le ning 1914-lt 1863 euroni m2 kohta.

Korteritehingute arv

Kinnisvarakool & koolitus: Varjatud puudused – kinnisvaramaakleri ja müüja vastutus kinnisvaratehingutes

Swedbank: The housing affordability index for Baltics

SwedbankThe housing affordability index increased to 159.6 in Tallinn and 171.3 in Riga, but decreased to 128.1 in Vilnius

  • In Tallinn, affordability rose by 5.5 points in the second quarter this year compared with the same period in 2015, due to a rapid rise in net wages and modest apartment price growth.
  • In Riga, the HAI increased by 12.5 points, mainly due to a 6.9% drop in apartment prices.
  • In Vilnius, the HAI declined by 3.9 points because apartment price growth outpaced wage growth.
  • The time needed to save for a down payment decreased by 1 month and 2 weeks in Tallinn, to 27.6 months, and by 2 months and 3 weeks in Riga, to 23.6 months; it increased by 1 month and 1 week, to 37.0 in Vilnius.

Housing affordability index

Housing Affordability Index for Baltics – September 2016

Kinnisvarakool & koolitus: planeerimisseaduse ja ehitusseadustiku muudtaused

Kuidas täpselt käib notariaalne tehing kinnisvara ostul?

SEB PankEesti seaduste järgi tuleb kõik kinnisvaratehingud, välja arvatud üürimine ja rent, läbi viia notari juures. Kuidas see täpsemalt käib ning miks on notar seejuures oluline, selgitab notar Anneli Alekand.

Miks kaasatakse notar tehingutesse?

Nii tagatakse asjaajamise korrektsus. Notar kontrollib, kas tema juurde tulnud inimesed on ikka need, kes nad väidavad end olevat. Samuti vaadatakse enne tehingut üle registrite andmed, et teada saada, kas inimesel on õigus tehingut teha ja kas selleks on vaja veel kellegi nõusolekut või lisadokumente. Notariga enne ja tehingu tegemise ajal suheldes selgitatakse välja, mida osapooled teha soovivad ja kuidas seda on kõige mõistlikum saavutada.

Kui tehingu tegemiseks on mitu võimalust, peab notar nende sisu ja erinevusi selgitama, juhtima tähelepanu ebamõistlikele riskidele ning ütlema, kas ja kuidas neid annaks maandada.

Kes notari juurde aja broneerib?

Tavaliselt teeb seda üks tehingu osapooltest. Notaribüroos eeldatakse, et inimesed on enne kokku leppinud nii tehingu tegemises, selle tingimustes kui ka ajas. Kui teise osapoole leidmiseks on kasutatud vahendajat, näiteks maaklerit kinnisvara müügi korral, siis broneerib aja ja edastab vajalikud andmed notarile tavaliselt tema.

Samas võib alati broneerida aja ka lihtsalt konsultatsiooniks, et tehingu üksikasjade kohta nõu küsida.

Kui pikk on ooteaeg notari juurde?

Notaribürool on vaja veidi aega, et leping ette valmistada, aga üldiselt sõltub tehingu tegemise kiirus pigem osapoolte ajagraafiku klapitamisest ja vähem notaribüroost. Nädala jooksul leiab reeglina ikka aja, välja arvatud siis, kui on tegemist millegi eriliselt mahukaga, keegi osalejatest on välismaal või puudub mõni vajalik dokument. Veidi rohkem läheb aega ka siis, kui tehingut soovitakse teha väljaspool notaribürood – siin sõltub ajagraafik juba rohkem notaribüroo töökorraldusest.

Millised dokumendid peab kaasa võtma?

Notari juures peab olema kaasas kehtiv isikut tõendav dokument (pass, ID-kaart või juhiluba). Kusjuures notar võib isiku tuvastada ka Politsei- ja Piirivalveameti andmebaasis oleva foto alusel, kuid see muidugi eeldab, et inimesel on kehtiv dokument olemas. Mõnikord on vaja, et inimesel oleks ette näidata kinnisasja omanikuks saamise või perekonnaseisu tõendav dokument, kuid üldjuhul on needki notarile elektrooniliselt nähtavad.

Kui lepingu juurde on vaja midagi lisaks kaasa võtta, siis antakse sellest notaribüroost eelnevalt teada (nt mõni välismaal välja antud või vanemast ajast pärit dokument, mida elektroonilises registris näha ei ole; äriühingu organi otsus või lepingu juurde lisatav plaan).

Millised andmed tuleb notaribüroole veel enne esitada?

Tehingu andmed: kes ja millistel tingimustel ja mida teha soovib. Notaribüroo kontrollib üle registrite andmed ning paneb nende ja kliendi saadetud andmete põhjal kokku lepingu teksti. Tavaliselt saadetakse lepinguprojekt ka e-posti teel klientidele ülevaatamiseks.

Mis kulud notariaalse tehinguga kaasnevad?

Iga notariaalse tehingu eest tuleb maksta notari tasu, mille suuruse paneb paika seadus. Tavaliselt teevad osapooled selle pooleks. Tasub aga teada, et ükskõik kuidas osapooled tasu maksmise omavahel kokku lepivad, vastutavad nad selle eest solidaarselt. Nii et kui üks pool, kes on maksmise enda kanda võtnud, seda ei tee, siis on notaril õigus nõuda tasu teiselt poolelt, kes saab selle siis omakorda lepingu alusel esimeselt tagasi küsida.

Kinnisvaratehinguga kaasneb reeglina ka muudatus kinnistusraamatus ning selle eest tuleb tasuda riigilõivu. Selle maksab tavaliselt see osapool, kes on muudatuse tegemisest huvitatud, näiteks kinnisasja ostmise puhul on ostja huvides see, et ta oleks omanikuna registrisse kantud. Kui jätta riigilõiv müüja kanda ja ta selle maksmata jätab, on müüja endiselt asja omanik edasi ja võiks selle halvimal juhul uuesti maha müüa.

Kui kinnisasi ostetakse laenuga ja selle tagamiseks seatakse hüpoteek, siis hüpoteegi kulud kannab tavaliselt ostja. Ka pankadel on laenu andmise tingimuseks reeglina see, et laenusaaja kannab vormistamisega seotud kulud. Teisalt võib ostetaval asjal olla mingisuguseid koormatisi või õigusi, mis tuleb lõpetada või kustutada, ja sellega seotud kulud kannab tavaliselt müüja.

Miks kasutatakse deposiiti?

Poes midagi ostes vahetavad kaup ja raha tavaliselt omanikku samaaegselt ja seega ei teki riski, et kumbki võiks oma osast ilma jääda. Selline risk tekib aga siis, kui omanikuks saamine või lepingu sõlmimine ja raha maksmine toimuvad eri ajal nagu enamasti kinnisvaratehingute puhul.

Selliste riskide maandamiseks on mõlema poole huvides võimalik kasutada notari deposiidikontot ehk ostja kannab enne tehingut raha deposiiti, millega saab müüja kindlustunde, et esiteks on ostjal see raha olemas ja teiseks saab ta selle pärast lepingu sõlmimist kindlasti kätte. Ostja saab kindluse selles osas, et müüja ei saa raha enne kätte, kui leping sõlmitud.

Kui ostja võtab pangalaenu, siis tuleb deposiiti kanda omafinantseeringu summa. Kuna laenu tagatiseks läheb üldjuhul seesama ostetud asi, siis osaleb tehingus ka pank, kes kinnitab, et ostjal on ülejäänud ostusumma finantseerimiseks sõlmitud laenuleping ja laen makstakse välja pärast müügi ja hüpoteegilepingu sõlmimist.

Mida peaks veel teadma kodu ostes?

Vahel võib juhtuda, et korteril või majal on ehituslikke puudusi või muid vigu, mis esialgu välja ei paista. Juhtub sedagi, et müüja on ebaaus või varjab midagi. Kolmandaks on olemas lepingu sõlmimisega seotud juriidilised riskid. Ehituslikku olukorda saab lasta kontrollida spetsialistil, teise inimese aususe osas saab kasutada kõhutunnet ja internetti ning juriidiliste riskide maandamiseks on olemas notar. Ükski kontrollisüsteem ei taga 100% kindlust, aga see on eesmärk. See ongi ilmselt peamine, mida tuleks teada: see, kes midagi teeb, võtab alati ka riski.

Mis puudutab lepingu sõlmimist, siis kindlasti tuleb julgelt küsimusi esitada. Notari ülesanne on tehingu juriidilist poolt selgitada ja kulud ei sõltu sellest, kui kaua tehingule aega läheb või mitu küsimust küsiti. Notari ülesanne on leida just konkreetsele inimesele ja tema olukorrale sobiv lahendus.

Notari poole pöördumiseks ei ole vaja vahendajat, samuti ei ole pikki järjekordi ning aja võib kokku leppida ka ainult küsimuste esitamiseks.
Kui olete sobiva kodu välja valinud, täitke kodulaenu taotlus. Kui aga soovite enne valiku tegemist oma võimalusi arutada, siis tulge terviknõustamisele.

Gerli Ramler
vabakutseline ajakirjanik

Allikas: http://www.seb.ee/foorum/kodu/kuidas-tapselt-kaib-notariaalne-tehing-kinnisvara-ostul

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvara hindamise ABC

Nordea majandusprognoos: Eesti jõudis iibe kasvuni esmakordselt peale taasiseseisvumist

NordeaNordea värske majandusprognoosi kohaselt on peamiselt sisetarbimise toel vaikselt kasvav majandus käinud käsikäes märkimisväärselt hea tööturu olukorraga ning üllatab sedakorda positiivse rändesaldoga. Majandus kasvab vastavalt 1,7% 2016. aastal ja 2,6% 2017.aastal.

Nordea peaökonomist Tõnu Palmi sõnul on suur tõenäosus, et lisaks esmakordsele rahvaarvu kasvule pärast Eesti taasiseseisvumist 1991.aastal, seisab mitme tööturu aktiivsusnäitaja puhul (tööturul osalemise määr) ees uute rekordite püstitamine.

Üllatavalt järsk sisserändesaldo kasv (sh EList ja teistest riikidest) tasakaalustas täielikult negatiivse loomuliku iibe ja tõi kaasa koguni väikese rahvaarvu kasvu. Alates 2013. aastast on negatiivne rändesaldo kahanenud. Lisaks on alates 2013. aastast kasvanud nii sündimus kui sündide arv. III kvartalis jõuab töötuse määr tõenäoliselt pika perioodi madalaimale tasemele (II kvartalis 6,5%). 1. juulist jõudis uude järku puuetega inimeste tööhõive suurendamisele suunatud töövõimereform, mis mõjutab järgnevatel aastatel statistiliselt ülespoole ka töötuse määra.

Tõnu Palm: „Elatustaseme tõusu seisukohalt on olulisimad tööturuga seotud struktuurireformid ja tuleviku investeerimisvalikud. Kuivõrd tööturule siseneb varasemate aastate madala sündivuse tõttu üha vähem noori, siis seda olulisemaks muutub nii nende haridustee valik kui ka aktiivne kaasamine hõivesse. Vajame rohkem insenere.“.

Palmi sõnul viitab tarbijate kindlustunde kasv koos korralike arvnäitajatega (sh umbes 6%-line jaemüügikäibe kasv, uute autode müük jne) tugevale sisetarbimisele, mis hinnakasvu ja hõive pidurdumise toel edaspidi järk-järgult aeglustub. Positiivse üllatuse valmistas II kvartalis kaupade ekspordi 5%-line kasv. Tõnu Palm: „Eksporti toetab edaspidi madal võrdlusbaas. Samas laiemapõhjaliseks vaoshoitud kasvuks avaneb võimalus kõige varem järgmisel aastal.

Ekspordi üldisem taastumine võtab rohkem aega ning on võrreldes varasemate tõusufaasidega ka märksa laugem. Selles on oluline roll globaalse kaupade ja toorainenõudluse tõenäolisel allajäämisel ootustele, teenuste kasvaval osakaalul majanduskasvust ning geopoliitilisel ebakindlusel.“ Palm lisas, et ühtlasi seavad nimetatud globaalsed trendid piiri ka ekspordihindade kasvule.

Euroala majanduse mõõdukas tsükliline kasv jätkub sisenõudluse toel. Inflatsiooni taastumine kogub 2017. aastal järk-järgult hoogu, samas jääb inflatsioon ka prognoosiperioodi lõpuks hinnakasvu eesmärgile alla. Järgmine aasta kujuneb euroala jaoks kaalukaks valimiste aastaks.

Tõnu Palmi sõnul prognoosib Nordea üle mitme aasta Põhjamaade majanduskasvude lähenemist. „Kui Rootsi jõuline majanduskasv edaspidi aeglustub, siis Soome majandus jätkab sisenõudluse toel taastumist. Kiire inflatsiooni ja kinnisvara hinnakasvuga Norra majandusareng on olnud oodatust parem. Järgmisel aastal on oodata ka toornafta hindade järk-järgulist taastumist,“ sõnas Tõnu Palm. „Hoolimata tooraineturgude uuest kasvutsüklist võib globaalse kaubanduse kasv jääda soovimatult tagasihoidlikuks. Dünaamiliselt arenevad arenenud riigid panustavad teadmistepõhisele majandusele ja tööstuse digitaliseerimisele, mis toetab konkurentsivõimet ja avab uusi võimalusi ka teenuste ekspordiks,“ lisas Palm.

Nordea majandusprognoos

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri ABC koolitus

Nordea Economic Outlook: Balti riigid takistusjooksu stardis

NordeaRaskused globaalse majanduskasvu ja tööstustoodanguga ning Euroala madal kasvuväljavaade koos Brexitist ja muudest geopoliitilistest teguritest tulenevate mõjudega seavad piirid ka Balti riikide ekspordi- ja investeeringupõhisele majanduskasvule. Kuigi tarbijad on vaenuliku väliskeskkonna suhtes jätkuvalt immuunsed, võib ekspordipotentsiaali toetamiseks keskpikas perspektiivis vajalike investeeringute puudumisel siinsete majanduste kasvupotentsiaal väheneda. Eesti, Läti ja Leedu majandused kasvavad tagasihoidlikult – 2017. aastal vastavalt 2,6%, 2,8% ja 3%. Oodata on inflatsiooni vaikset taastumist, millega kaasnevad ka suurenenud ebakindlusest tulenevad märkimisväärsed kasvuriskid.

Baltimaade majanduskasvu peamiseks mootoriks jääb sisetarbimine.

Balti riikide avatud majandused liiguvad märgatavas vastutuules, mille allikaks on rahvusvahelise kaubanduse madalseis ning eelkõige arenenud riikide nõrgad kasvuväljavaated. Koos Euroopas maad võtnud geopoliitilise ebakindlusega takistab see paratamatult eksporditulude taastumist ning nendega seotud investeeringuid. Baltimaade majanduskasvu peamiseks mootoriks jääb sisetarbimine.

Balti majandused ikka taastumisfaasis

Lisaks sellele, et arenenud riikide aastakasv on aeglustunud 1,5% tasemeni, viitavad ka järgmiste aastate väljavaated vaid marginaalsele majandustsüklist tingitud taastumisele. Tootlikkuse ja palkade aeglane kasv pikaajaliselt madalate intressimäärade tingimustes viitab, et majanduskasvu jääb ka edaspidi takistama hulk (sekulaarsele stagnatsioonile iseloomulikke) struktuurseid faktoreid. Lisaks toob Hiina majanduskasvu aeglustumine ja üleminek tootmispõhiselt üha enam teenustepõhisele majandusele kaasa märkimisväärse ülemaailmse trendi, mis seab eksportijate tulud ohtu isegi siin Baltikumis. Selle kõigega arvestades on 3%-protsendiline maailmamajanduse ja rahvusvahelise kaubanduse kasv koos kaupade piiratud hinnatõusuga tõenäoliselt uus reaalsus, millega peame harjuma. Sarnaselt Euroalaga eeldame ka Balti riikides, et jätkub majanduse taastumise faas, mille allikaks on eelkõige eratarbimine ja olulisel määral ka eluasemeturg.

Balti riikide sisetarbimisel põhineva kasvuga käib lähitulevikus käsikäes ka tööturu märkimisväärselt hea seis. Aastatel 2015 – 2018 peaks töötuse määr Lätis ja Leedus vähenema vastavalt 2,6% ja 1,1% võrra. Eestis on siiski oodata lausa 3%-list töötuse määra tõusu, sest puudega inimeste tööhõive suurendamisele suunatud tööturureform jõuab uude faasi.

Balti riigid Euroala palgatõusuralli esirinnas

2016. aastal kasvavad Leedus brutopalgad võrreldes eelmise aastaga tervelt 8%, Eesti järgneb ca 6% ja Lätis ca 4,5%ga. Arvestades piiratud ekspordiväljavaateid, peaks palkade kasv prognoosiperioodi lõpuks langema umbes 4%ni aastas. Palgaerinevus Euroopa ja Põhjala riikidega jääb piisavalt suureks, et toetada (küll aeglustuva) väljarändega seotud rahvaarvu vähenemise riski. Seega on laiapõhjaline elatustaseme paranemine hädavajalik, et panna piir rahvastiku vähenemisele, mis on ülemaailmse majanduskriisi järellainetuses olnud märkimisväärne: perioodil 2006–2015 Eestis 2,5%, Leedus 12,6% ja Lätis 15,5%. Läti majandus on suurepärane näide sellest, et majanduskasvu aluseks on tasakaalustatud sise- ja välisbilanss, tugev riigirahandus ja investeeringute taastumine. Pikemaajaline jätkusuutlik majanduskasv sõltub eelkõige tootlikkuse suurenemisest.

Kui praegune tarbimishullus vaibub, muuhulgas tööhõive kasvu aeglustumise ja inflatsiooni kiirenemise tõttu, on Balti riikidel ees takistusrada – võidujooks eksporditulu suurendamise nimel ülal kirjeldatud makromajanduslike takistuste juures. Peamised takistused, mis tuleb ületada, et tootlikkus Euroala keskmisele järele jõuaks, on seotud ennekõike investeeringutega teadmistepõhisesse dünaamilisse majandusse ning tööturu struktuursete reformidega. Arvestades madalate intressimäärade püsimist, bilansside tugevnemist ja varade akumuleerumist, on paljulubav ka Baltikumi eluasemeturu prognoos. Oodata on ka muudatusi Läti eluasemesektori investeeringute vallas, mis on muide hetkel ELis eelviimasel kohal. Ning lõpuks – kuna 2016. ja 2017. aastal toimub tihedalt valimisi, on asjakohane soovida ka natuke vedamist!

Vaata majandusprognoosi Economic Outlook SIIT http://docs.nordeamarkets.com/EconomicOutlook/NordeaEconomicOutlookEnglish32016/

Kinnisvarakool: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark

Adaur Grupp: korteritehingute kuukokkuvõte 08-2016

Adaur Grupp OÜKokkuvõttes on toodud Tallinna ja Eesti maakonnakeskuste korteriomanditehingute arv ja keskmine hind ning nende aastane muutus. Andmete allikas on maa-amet.

Andmed on toodud avaldamise kuupäeva seisuga ja võivad andmete täpsustumisel vähesel määral muutuda.

Korteritehingute arv (tk) ja keskmine hind (€/m²) ning nende muutused (%)

Eesti maakonnakeskuste korteritehingute arv (tk) ja selle muutus (%)

Eesti maakonnakeskuste korteritehingute keskmine hind (€/m²) ja selle muutus (%)

Tallinna korteritehingute arv (tk) ja selle muutus (%)

Tallinna korteritehingute keskmine hind (€/m²) ja selle muutus (%)

Kõigi graafikute vaatamiseks kliki siin: KINNISVARATURG GRAAFIKUTES!

Tõnu Toompark on Adaur Grupp OÜ ja Kinnisvarakool OÜ juhatuse liige ning Eesti Kinnisvarafirmade Liidu (EKFL) ja Eesti Omanike Keskliidu juhatuse liige.

Kinnisvarakool & koolitus: Andmepõhine kinnisvaraanalüüs praktikas

Kakumäe Sadam sai loa jätkata planeeritud ehitustegevusega

Kakumäe SadamTallinna Linnavalitsus kooskõlastas Kakumäe jahisadama hüdrorajatiste muudatusprojekti, mille tulemusena saab Haven Kakumäe OÜ jätkata jahisadama rajamist.

Kakumäe Haven OÜ juhatuse esimehe Neeme Kaarma sõnul teeb arendaja kõik, mis võimalik, et ehitustegevus püsiks algses graafikus ja et piirkonna moodsaim jahisadam saaks avatud 2017. aasta maikuus. „Muudatusprojekti kooskõlastamine oli hädavajalik, et tugevdada sadamakaisid sügistormide eel ja teostada parim võimalik sadamalahendus.

Samuti soovime esimesel võimalusel alustada Nooda tee ehitusega, mis veel ootab ehitusloa väljastamist,“ sõnas Kaarma. „Uue jahisadama rajamine muudab kogu piirkonna veelgi väärtuslikumaks ning loob Kakumäele ligi 200 uut töökohta. Jahisadam ja selle territooriumil pakutavad teenused võiksid olla kohalike elanike jaoks suurepärane võimalus vaba aja veetmiseks,“ oli Kaarma veendunud.

Haven Kakumäest kujuneb selle valmimisel Soome lahe ja Balti riikide kõige moodsam sadamataristu, mis pakub sadamateenuseid kuni 35 meetri pikkustele kuni 4-meetrise süvisega laevadele. Lisaks valmib talvehoiuks mõeldud mugav paadihotell.

Haven Kakumäe OÜ kavatseb Kakumäe poolsaarel asuva Haven Kakumäe ja selle ümbruse väljaarendamisse investeerida ligikaudu 100 miljonit eurot. Esimeses etapis rajatakse uus juurdepääsutee (Nooda tee) ning rahvusvahelistele nõuetele vastav sadam, järgmises etapis aga elling ning sadamahoone nii jahtklubi, laste purjekooli, toitlustuskohtade kui ka teiste vaba aja veetmise võimaluste jaoks. Projektis on tähelepanu pööratud turvalisusele, parimate tehnoloogiate kaasamisele, ressursside säästlikule kasutusele ning paljudele linnaelanike soovidele, muuhulgas puhkamisvõimaluste mitmekesistamisele terve pere jaoks ja tulevase mereäärse kompleksi ühendamisele olemasolevate rekreatsioonialadega.

Kinnisvarakool & koolitus: Andmepõhine kinnisvaraanalüüs praktikas

Milline korter osta üliõpilasele?

SEB PankKõrgkooli sisse saanud tudengitel tuleb muu hulgas mõelda ka eluasemele, olgu selleks siis vanematekodu, ühiselamu või üürikorter. Vahel otsustab pere aga tudengile õpingute ajaks korteri osta. Siin tulebki juttu sellest, mida sel juhul silmas pidada.

Kõigepealt soovitab Uus Maa kinnisvarabüroo kutseline maakler Kristina Leer pangas käia ning selgust saada, mis on teie ostuvõimekuse piir. Seejärel saab maakler teile sobivaid pakkumisi näidata.

„Kaaluge, kas ostate suurema korteri ning üürite teised välja, et saada selle arvelt kohe kasu, või ostate 1–2toalise korteri ja laps vaatab tulevikus ise, mida ta sellega teeb,“ selgitab Leer. Korteri üürimise asemel soovitab ta selle osta kui vähegi võimalik: „Üürihinnad on praegu üsna kõrged, korter on aga investeering kinnisvarasse – vanematele pensionisammas, noorele kasvõi lisatagatis, kui ta tahab hiljem endale suuremat eluaset osta.“

Olulisim kaalutegur on hind

Kristina Leeri sõnul on tudengile korteri ostmisel olulisimaks teguriks hind. „Enamasti ostavad korteri tudengile tema vanemad, kes jälgivad, et see oleks likviidne ka 5–10 aasta pärast ja et see mahuks nende hinnapiiri raamidesse. Tegu on investeeringuga, nii et hinnatakse kvaliteeti ja korteri pikemaajalist väärtust.“

Teiseks on tähtis aspekt tulevikuperspektiiv ehk see, mida korteriga plaanitakse hiljem teha: kas see jääb noorele eluasemeks, üüritakse välja või müüakse maha. Kõiges muus – asukoht, lisavõimalused jms – hoitakse esialgu kokku. „Tudengid on väga liikuvad ning vajavad korteri lähistele eelkõige head taristut. Näiteks Tartus elavad paljud tudengid Annelinnas, ent õppehooned asuvad kõik teisel pool jõge,“ räägib Leer, „nii et asukoht pole kindlasti tähtsaim.“

Eluasemelaenu võtmine

SEB äriarenduse tootejuht Evelin Tammearu sõnul lähtub SEB laenude väljastamisel vastutustundliku laenamise põhimõtetest, analüüsides hoolikalt laenutaotleja ja tema pere sissetulekuid ning kohustusi. „Pangast laenu saamisel on oluline, et kliendil on stabiilne sissetulek, piisav omafinantseering ning kohustuste hulk ei läheks tema sissetulekutega võrreldes liiga suureks.

Soovituslikult võiksid igakuised finantskohustused jääda alla 30–40% laenutaotleja netosissetulekust. Kuna iga laenusoovija sissetulekud ja finantskohustused on erinevad, siis vaadatakse igat laenutaotlust eraldi. Üliõpilastel puudub tihtipeale laenu võtmiseks vajalik maksevõime, seega võtavad eluaseme soetamiseks laenu enamasti vanemad,“ lisab Tammearu. Juhul kui vanemad soetavad lapsele korteri, tasub silmas pidada järgmisi aspekte:

Kui eluasemelaen võetakse investeerimise eesmärgil, eeldab pank suuremat omafinantseeringut. Tavalise (esmase, iseendale mõeldud) eluaseme soetamise korral peab omafinantseering olema vähemalt 20% objekti ostuhinnast, investeerimise eesmärgil ostetaval eluasemel aga 40%. „Kui kliendil on üks eluase olemas, käsitleb pank üldjuhul järgmist eluasemeostu investeeringuna,“ selgitab Tammearu. Ta soovitab kindlasti pangast üle küsida, kui suur peab omafinantseering igal konkreetsel juhul olema.
Kui korter ostetakse tudengile õpingute ajaks ning soovitakse see 3–5 aasta pärast üürile anda, tuleb selleks küsida panga nõusolekut. „Laenuga soetatud objekti väljaüürimiseks on vaja panga nõusolekut, sest tegemist on pangale panditud varaga. Üürnikud ei pruugi vara eest sama heaperemehelikult hoolt kanda kui omanik, mistõttu tagatiseks oleva vara seisukord võib halveneda. See vähendab aga tagatisvara väärtust,” selgitab Tammearu.

Tuuli Elstrok
vabakutseline ajakirjanik

Allikas http://www.seb.ee/foorum/kodu/milline-korter-osta-uliopilasele

Kinnisvarakool & koolitus: Eluruumi üürimise praktikum: lepingu sõlmimine ja aktuaalsed probleemid

15/09/2016 toimub Kinnisvarakoolis Kinnisvara müügikoolitus

Kinnisvara müügikoolitus: Anneli Salk ja Ruth TõnisteKinnisvarakoolis toimub 15/09/2016 “Kinnisvara müügikoolitus“. Koolitust viivad läbi psühholoog Anneli Salk ja 1Partner Kommertskinnisvara kaubandus- ja büroopindade grupijuht Ruth Andresen.

Kinnisvara müügikoolituse  eesmärk on anda osalejatele psühholoogilisi ja praktilisi teadmisi ning oskusi müügiprotsessist ja selle juhtimisest.

Koolitus annab teoreetilised teadmised kliendisuhtlusest, müügiprotsessi juhtimisest, kliendikesksusest ning praktilised teadmised   tegevustest, mis tuleb kinnisvara müümisel läbi käia.

Kinnisvara müügikoolitus” toimub 15/09/2016 kell 09:00-16:15.

Lisateave ja registreerumine

Registreeru koolitusele: +372 525 6655 (Margot Toompark), kool@kinnisvarakool.ee või kodulehel.

Margot Toompark
Kinnisvarakool OÜ
Koolituste müük ja korraldus
+372 525 6655
kool@kinnisvarakool.ee
www.kinnisvarakool.ee

Kinnisvarakool OÜ

Kinnisvarakool & koolitus: Varjatud puudused – kinnisvaramaakleri ja müüja vastutus kinnisvaratehingutes

Statistika: eluruumide valmimine on rekordikursil

Tõnu Toompark, Adaur Grupp OÜ / Kinnisvarakool OÜStatistikaameti andmetel sai 2016 II kvartalis kasutusloa 1325 eluruumi pindalaga 124 600 m². Valminud eluruumide keskmine pindala oli 94 m².

Aasta tagasi 2015 II kvartalis sai kasutusloa 727 eluruumi kogupinnaga 77 700 m². Võrreldes aastataguse ajaga on kasutusloa ehk valminud eluruumide arv tänavuseks kasvanud koguni 82% ja nende pindala 60% võrra.

Eluruumide hoogsa rekordilisel kursil püsiva valmimise taga on aktiivne eluasemeturg ehk kõrge tehingute arv. Tehingute arvu ehk nõudlust soosivad omakorda kerkivad keskmised sissetulekud, madalad intressimäärad ja paigalpüsivad kinnisvarahinnad.

Valminud eluruumide arv (tk) ja pind (m²) kvartalite lõikes

 Valminud eluruumide arv (tk) ja pind (m²) kvartalite lõikes

Kasutusloa saanud keskmine pind, m²

 Kasutusloa saanud keskmine pind, m²

Kõigi graafikute vaatamiseks kliki siin: KINNISVARATURG GRAAFIKUTES!

Soovid nõustamist siin kommentaaris toodud või muudel kinnisvaravaldkonna teemadel? Kontakteeru palun +372 525 9703 või tonu@adaur.ee (Tõnu Toompark).

Tõnu Toompark on Adaur Grupp OÜ ja Kinnisvarakool OÜ juhatuse liige ning Eesti Kinnisvarafirmade Liidu (EKFL) ja Eesti Omanike Keskliidu juhatuse liige.

Adaur Grupp OÜ

Kinnisvarakool

Eesti Omanike Keskliit

Eesti Kinnisvarafirmade Liit

Kinnisvarakool: Kohaliku omavalitsuse õigused

Tallinna korterituru fookus pöördus Kesklinnast Mustamäele ja Haaberstisse

Center KinnisvaraKui veel aasta tagasi oli Tallinna korterituru aktiivseim piirkond Kesklinn, siis nüüd on kinnisvarahuviliste fookusesse tõusnud Mustamäe ja Haabersti.

Tallinna kesklinna korteritehingute arv on tänavu aasta 1. kvartalis võrreldes aastatagusega kukkunud veerandi võrra 461-lt 345-le, selgub Maa-ameti tehingute andmebaasist. Seevastu Mustamäel tehtud tehingute arv on kasvanud aastaga poole võrra 275 pealt 410-le ning Haaberstis isegi 60% 144 231-le. Statistiliselt suure tõusu teinud ka Nõmme, kuid seal on tehingute üldarv väike.

Center Kinnisvara tegevjuhi Christian Ayrer’i sõnul paistab, et jätkuva palga- ja majanduskasvu ning madalate intresside keskkonnas on kinnisvaraturul aktiivseks muutunud ka inimesed, kes varem ei saanud omale eluaseme vahetamist lubada. „Samas on kesklinna hinnatase juba nii kõrge, et eriti uusarenduste puhul ei hakka paljude hammas peale. Nii ongi pilgud suunatud Mustamäe ja Haabersti poole, mis pole juba aastaid enam pelgalt koledad nõuka-aegsed rajoonid, vaid kus on päris palju ka kaasaegset ja toredat elukeskkonda,“ ütles Ayrer.

Mõlemas piirkonnas on tehingute aktiivsuse tõusuga kasvanud ka keskmised ruutmeetrihinnad 14% vastavalt siis Mustamäel 1436 ja Haaberstis 1470 euroni. Nõmme korterite keskmine ruutmeetrihind on kerkinud 17% ulatudes 1428 euroni.

Nii Pirital, Lasnamäel, Kristiines kui Põhja-Tallinnas tehtud korteritehingute arv on aastaga muutunud vähem.

Tallinna korteritehingud

Kinnisvarakool & koolitus: ehitise dokumenteerimise vajalikkus

О положении в экономике: чего можно ожидать?

SEB PankВо вторник SEB опубликовал свежий экономический прогноз Nordic Outlook. Исходя из прогноза, комментарий за эту неделю рассматривает будущее Эстонии и наших существенных торговых партнеров.

Политические ветры оказывают все меньшее влияние на экономику

В первой половине 2016 года существенные экономические дебаты во многом были связаны с политикой и ее непредсказуемостью. Хотя предшествовавшие референдуму Великобритании опросы общественного мнения показали почти равное количество сторонников обеих сторон, все же верили, что немыслимое не может произойти. Также мало было тех, кто серьезно отнесся к выдвижению Дональда Трампа на президентских выборах США. На данный момент мы стали очевидцами решения большой державы выйти из Европейского союза и становления человека, несущего опасные идеи, одним из двух претендентов на пост президента Соединенных Штатов Америки.

Потенциальные экономические последствия обоих событий являются большими, а порой и схожими: торговые войны, уменьшение доступности рабочей силы, утрата доверия участников экономики и т.д. В то же время финансовые рынки, которые могли бы предсказывать последствия, вели себя неожиданно спокойно. Некоторые объясняют противоречие тем, что аналитики переоценивают влияние политических шоков на экономику, ответом как на Brexit, так и на избрание Трампа президентом, станет business as usual. Хотя и в этом может таиться крупица истины, в поведении рынков выражается усвоенное за последние годы, в соответствии с чем плохие новости означают то, что ожидается дополнительное стимулирование экономики центральными банками и правительствами. Глядя на процентные ставки, которые установились в Европе, испытываешь все большее сомнение в том, насколько современными мерами возможно ускорить инфляцию и смягчить дальнейшие негативные шоки.

Положение партнеров по экспорту улучшается

С точки зрения сильно ориентированной на экспорт экономики Эстонии первостепенным является то, каковы шансы наших основных торговых партнеров. На статистику внешней торговли Эстонии влияет большой удельный вес транзитной торговли. С учетом этого в порядке значимости важнейшими торговыми партнерами Эстонии являются Швеция, Финляндия, Германия, Латвия и Норвегия, а в более широком плане – весь Европейский союз, куда движется около 80% от экспорта произведенных в Эстонии товаров.

В свете этого, говоря о шансах экспорта Эстонии, имеются причины для умеренного оптимизма. Экономика Швеции – основного партнера Эстонии по экспорту, согласно прогнозу, вырастет в нынешнем году на 3,7%, замедлившись в 2017 году на 2,8% и в 2018 году до 2,3%, что для столь богатого государства является все же хорошим темпом роста. Причиной для небывалого в этом году экономического роста Швеции является необходимость справиться с большим количеством прибывших в страну беженцев, прибытие которых заставило государство резко повысить расходы.

В то же время экономика Швеции быстро росла бы и без кризиса беженцев: хорошее состояние рынка труда, сильное внутреннее потребление и высокий спрос на новое жилье. Рост внутреннего потребления, в т. ч. сектора недвижимости, является особенно хорошей новостью именно для Эстонии, так как наряду с товарами электроники основную часть экспорта Эстонии в Швецию составляют древесина, готовые дома, мебель и домашний текстиль – группы товаров, в которых нуждаются именно в условиях активного рынка недвижимости.

Хотя Швеция как основной экспортный партнер Эстонии уже давно опередила Финляндию, но, учитывая рассредоточенность экспорта, Финляндия по-прежнему остается важнейшим для Эстонии государством назначения. Новости, поступающие от северных соседей, являются также более позитивными, чем ранее. Экономика Финляндии после длительного периода спада показывает рост уже два квартала подряд. За последние месяцы чувство уверенности потребителей выросло до уровня, на котором оно в последний раз было в 2011 году.

Уровень безработицы, который в середине прошлого года достиг пика, понемногу снижается. Впервые после многих лет три месяца подряд увеличивается объем промышленной продукции. Чувство уверенности относительно будущего Финляндии придает заключенный между правительством и профсоюзами пакт о повышении конкурентоспособности. Тем не менее восстановление Финляндии остается медленным, согласно прогнозу, экономический рост достигнет 1,2%-уровня к 2018 году.

Самый стабильный рост в ближайшие годы ожидается в Германии. Согласно прогнозу SEB, экономика Германии вырастет в этом году на 1,7 процента и в следующие два года – на 1,6 процента. По сравнению с предшествующим периодом росту способствует повышающееся внутреннее потребление. Несмотря на стесненные обстоятельства на рынке труда, рост зарплат в Германии оставался до сих пор крайне умеренным, однако в следующем году должен достичь 3 процентов. От роста внутреннего потребления вновь окажутся в выигрыше экспортеры Эстонии, которые продают в Германию мебель и готовые дома. Почти такой же быстрый темп роста – 1,7% – мы прогнозируем в виде среднего показателя ближайших лет для всей еврозоны.

Мы ожидаем ускорения роста экономики

Экономический рост Эстонии в этом году остался вновь ниже, чем ожидали аналитики. Особенно это касается второго квартала года, когда ВВП увеличился только на 0,6%. Возросшая в начале года кредитная активность предприятий и импорт товаров капитала указывали на медленное восстановление инвестиций капитала, однако имеющаяся статистика этого не подтверждает. Мы скорректировали ожидание нынешнего экономического роста с 2 процентов до 1,7 процента, но, учитывая слабое полугодие, мы имеем дело с оптимистичной оценкой. Признаки ожидающегося роста инвестиций не «повисли в воздухе»: лучше пошли дела и у экспортирующей промышленности Эстонии, повысилось чувство уверенности строительного сектора.

Согласно прогнозу, в следующие годы рост экономики умеренно ускорится: в 2017 году на 2,4% и в 2018 году на 3,0%. Чтобы в ближайшем будущем догнать более богатую Европу, нам, естественно, потребуется более быстрый темп роста. В то же время в нынешней глобально медленной экономической среде не видно тех возможностей, которые позволили бы Эстонии расти заметно быстрее. Увеличению ВВП в ближайшие годы по-прежнему будет способствовать хороший рост внутреннего потребления, который зиждится на сильном рынке труда и по-прежнему на несколько умеренном росте зарплат.

Ожидается восстановление и тех компонентов, которых до сих пор недоставало: экспорта и инвестиций капитала. Рост экспорта вызван лучшей экономической конъюнктурой у важных торговых партнеров Эстонии. Кроме того, его поддерживает также структура экспорта, которая хорошо сочетается с внутригосударственным спросом. Более благоприятные условия также подталкивают предприятия к тому, чтобы инвестировать больше прежнего. В росте капитальных затрат большая роль отводится общественному сектору, который, ввиду начала нового периода структурных фондов Европейского союза, строит больше прежнего.

Условия на рынке труда останутся стесненными в течение всего прогнозируемого периода. Хотя предприятия стремятся к эффективностиь и стараются обходиться меньшим количеством рабочей силы, ускорение роста экономики значит все же в общей сложности то, что необходимо искать дополнительные рабочие руки. Влияние проходящей реформы занятости на повышение предложения рабочей силы является определенно позитивным, но точное квантитативное влияние его на показатели рынка труда по сути невозможно оценить. Влияние реформы на ставку безработицы, вычисляемую на основании исследования рабочей силы, согласно нашей оценке, на первых порах останется скорее меньше ожидаемого, в результате чего безработица должна в 2017 году составить 7,2 процента и в 2018 году – 7,8 процента.

Михкель Нестор
экономист SEB

Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvaramaakleri täiendkoolitus

Olukorrast majanduses – mida oodata?

SEB PankTeisipäeval avaldas SEB värske majandusprognoosi „Nordic Outlook“. Selle nädala kommentaar võtab prognoosile tuginedes vaatluse alla Eesti ja meie oluliste kaubanduspartnerite tuleviku.

Poliitilised tõmbetuuled mõjutavad majandust aina vähem

2016. aasta esimesel poolel on olulised majandusdebatid olnud paljuski seotud poliitika ja selle etteaimamatusega. Kuigi Suurbritannia referendumile eelnenud arvamusküsitlused näitasid kummalegi poolele pea võrdset toetajate arvu, usuti siiski, et mõeldamatu ei saa juhtuda. Sarnaselt oli vähe neid, kes võtsid tõsiselt Donald Trumpi kandideerimist USA presidendivalimistel. Nüüdseks oleme olnud aga tunnistajaks suurriigi otsusele lahkuda Euroopa Liidust ja ohtlike ideid eviva mehe tõusule üheks kahest pretendendist Ameerika Ühendriikide presidendi ametikohale. Mõlema sündmuse potentsiaalsed majanduslikud tagajärjed on suured ja ka kohati sarnased: kaubandus¬sõjad, tööjõu kättesaadavuse vähenemine, majandusosaliste usalduse kadumine jpm.

Samas on finantsturud, mis tagajärgi reaalmajandusele võiksid ette ennustada, käitunud ootamatult rahu¬meelselt. Mõned selgitavad vastuolu sellega, et analüütikud hindavad poliitiliste šokkide mõju majandusele üle ja nii Brexit’ile kui Trumpi saamisele presidendiks, järgneks business as usual. Kuigi ka selles võib peituda tõetera, väljendub turgude käitumises ka viimastel aastatel õpitu, mille kohaselt tähendavad halvad uudised, et oodata on majanduse täiendavat stimuleerimist keskpankade ja valitsuste poolt. Vaadates samas intressimäärasid, milleni on jõutud Euroopas, tundub aina kahtlasem, kuivõrd täna keskpankade käsutuses olevate meetmetega inflatsiooni kiirendada ja edasisi negatiivseid šokke pehmendada on võimalik.

Ekspordipartnerite olukord paranemas

Eesti kui äärmiselt ekspordikeskse majanduse vaatevinklist on kõige esmasem, milline on meie peamiste kaubanduspartnerite väljavaade. Eesti väliskaubandusstatistikat mõjutab suur transiitkaubanduse osakaal. Seda arvesse võttes on tähtsuse järjekorras Eesti kõige oluisemateks kaubanduspartneriteks Rootsi, Soome, Saksamaa, Läti ja Norra, kuid laiemalt terve Euroopa Liit, kuhu liigub ligemale 80% Eestis toodetud kaupade ekspordist.

Selles valguses on Eesti ekspordi väljavaadetest rääkides põhjust mõõdukaks optimismiks. Eesti peamise ekspordipartneri Rootsi majandus kasvab sellel aastal prognoosi kohaselt koguni 3,7%, aeglustudes 2017. aastal 2,8% ja 2018. aastal 2,3%ni, mis on niivõrd rikka riigi kohta siiski hea kasvutempo. Rootsi selleaastase enneolematu majanduskasvu põhjuseks, on vajadus toime tulla suure hulga põgenikega, kelle saabumine on sundinud riiki järsult kulutusi tõstma.

Samas kasvaks Rootsi majandus kiiresti ka põgenike kriisita: tööturu seis on hea, sisetarbimine tugev ja nõudlus uute eluasemete järele kõrge. Sisetarbimise, sh kinnisvarasektori, kasv on eriti hea uudis just Eesti jaoks, sest elektroonikakaupade kõrval moodustavad põhiosa Eesti ekspordist Rootsi puit, valmismajad, mööbel ja kodutekstiil – kaubagrupid, mida vajatakse just aktiivse kinnisvaraturu tingimustes.

Kuigi Rootsi hõivas koha Eesti peamise ekspordipartnerina Soome ees juba aastate eest, on ekspordi hajutatust silmas pidades Soome Eesti ettevõtjate jaoks endiselt tähtsam sihtriik. Ka põhjanaabrite juurest tulevad uudised on varasemast positiivsemad. Soome majandus on pärast pikalt kestnud langusperioodi kasvanud juba kaks järjestikust kvartalit. Tarbijate kindlustunne on viimastel kuudel tõusnud tasemeni, kus see viimati oli 2011. aastal.

Eelmise aasta keskpaigas tipu saavutanud töötuse määr on aegamööda kahanemas. Esimest korda pärast aastaid on kolm kuud järjest suurenenud ka tööstustoodang. Soome tuleviku osas lisab kindlust valitsuse ja ametiühingute vahel sõlmitud pakt konkurentsivõime tõstmiseks. Sellegipoolest jääb Soome taastumine aeglaseks – prognoosi kohaselt saavutab majanduskasv 1,2% taseme 2018. aastaks.

Kõige stabiilsemat kasvu on oodata lähiaastateks Saksamaale. SEB prognoosi kohaselt kasvab Saksamaa majandus sel aastal 1,7 ja järgmisel kahel 1,6 protsenti. Võrreldes varasemaga toetab kasvu enam suurenev sisetarbimine. Hoolimata kitsastest oludest tööturul on Saksamaa palgakasv püsinud seni äärmiselt mõõdukas, kuid peaks järgmisel aastal jõudma 3 protsendini. Sisetarbimise kasvust on taas võita Eesti eksportööridel, kes Saksmaale mööblit ja valmismajasid müüvad. Pea sama kiiret kasvutempot – 1,7% – prognoosime lähiaastate keskmisena kogu eurotsoonile.

Ootame majanduskasvu kiirenemist

Eesti majanduskasv on sellel aastal jäänud taas alla analüütikute ootustele. Eriti puudutab see aasta teist kvartalit, mil SKP suurenes vaid 0,6%. Selle aasta alguses kiirenenud ettevõtete laenamisaktiivsus ja kapitalikaupade import viitasid pikalt vähenenud kapitaliinvesteeringute taastumisele, kuid senine statistika seda ei kinnita. Oleme ootust selleaastasele majanduskasvule korrigeerinud 2 protsendilt 1,7 protsendini, kuid nõrka poolaastat arvesse võttes on tegemist optimistliku hinnanguga. Märgid investeeringute kasvule pöördumisest ei saa jääda nö “õhku rippuma”, samuti on paremini hakanud minema Eesti eksportival tööstusel ja tõusnud ka ehitussektori kindlustunne.

Järgnevatel aastatel prognoosi kohaselt majanduskasv mõõdukalt kiireneb: 2017. aastal 2,4% ja 2018. aastal 3,0% võrra. Jõukamale Euroopale nähtavas tulevikus järele jõudmiseks, vajaksime loomulikult kiiremat kasvutempot. Samas ei ole tänases globaalselt aeglases majanduskeskkonnas näha neid võimalusi, mis Eestil oluliselt kiiremini lubaksid kasvada. SKP suurenemist toetab lähiaastatel jätkuvalt hea sisetarbimise kasv, mis põhineb tugeval tööturul ja endisest vaid veidi mõõdukamal palgatõusul.

Oodata on ka nende komponentide taastumist, millest seni puudust on tuntud: eksport ja kapitaliinvesteeringud. Ekspordikasvu põhjustab parem majanduskonjunktuur Eesti oluliste kaubanduspartnerite juures. Lisaks toetab seda ka ekspordi struktuur, mis sobitub hästi sihtriikide nõudlusega. Paremad olud mõjutavad ettevõtteid senisest rohkem ka investeerima. Kapitalikulude tõusus on suur osa täita ka avalikul sektoril, kes uue Euroopa Liidu tõukefondide perioodi avanemise tõttu varasemast enam ehitab.

Olud tööturul jäävad kitsaks terve prognoosiperioodi vältel. Kuigi ettevõtted on otsimas efektiivsust ja püüavad hakkama saada varasemast väiksema hulga tööjõuga, tähendab majanduskasvu kiirenemine summaarselt siiski vajadust töökäsi juurde leida. Käimasoleva töövõimereformi mõju tööjõu pakkumise suurendamiseks on selgelt positiivne, kuid selle täpset kvantitatiivset mõju tööturunäitajatele on sisuliselt võimatu hinnata. Tööjõu-uuringu põhjal arvutatavale töötuse määrale jääb reformi mõju meie hinnangul esialgu pigem oodatust väiksemaks, mistõttu peaks töötus piirduma 2017. aastal 7,2 ja 2018. aastal 7,8 protsendiga.

Mihkel Nestor
SEB majandusanalüütik

Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvara müügikoolitus

Ettevõtlussektori kasum II kvartalis vähenes

StatistikaametEttevõtlussektori kogukasum oli 2016. aasta II kvartalis 671 miljonit eurot, mis oli 6% väiksem kui aasta varem samal ajal, teatab Statistikaamet.

Võrreldes 2015. aasta II kvartaliga vähenes kogukasum enamikul tegevusaladel. Suurima panuse sektori kogukasumisse andsid kaubanduse ning info- ja sideettevõtted. Ettevõtlussektori kasumi kasvu pidurdasid enim töötleva tööstuse ning veonduse ja laonduse ettevõtted.

Ettevõtted müüsid 2016. aasta II kvartalis kaupu ja teenuseid 12,6 miljardi euro eest, mis oli 1% rohkem kui aasta tagasi samal ajal. Kogu ettevõtluse müügitulus kõige suuremat osatähtsust omavate kaubandusettevõtete müügitulu suurenes 2%, mõjutatuna põhiliselt müügitulu vähenemisest hulgikaubanduses. Samas jae- ja sõidukikaubanduses müügitulu kasv jätkus. Töötleva tööstuse ettevõtete müügitulu suurenes 3%.

Ettevõtete kulud suurenesid eelmise aasta sama ajaga võrreldes 2%, sealhulgas tööjõukulud 6%. Nii tööga hõivatud isikute kui ka töötatud tundide arv suurenes 4%. Ettevõtlussektori tööviljakus puhta lisandväärtuse alusel oli hõivatu kohta keskmiselt 5400 eurot kvartalis, mis jäi mullusele tasemele.

Ettevõtete investeerimisaktiivsus on jätkuvalt madal. Ettevõtted investeerisid 2016. aasta II kvartalis 496 miljonit eurot, mis oli 5% vähem kui aasta varem samal ajal. Investeeriti peamiselt masinatesse ja seadmetesse ning ehitistesse. Suuremad investeerijad olid töötleva tööstuse, kaubandus- ning veondus- ja laondusettevõtted, kes tegid kokku ligi poole ettevõtete koguinvesteeringutest. Võrreldes 2015. aasta II kvartaliga suurenesid investeeringud transpordivahenditesse ja arvutisüsteemidesse. Ülejäänud investeeringud vähenesid.

 

Ettevõtlussektori kogukasum

 

Kinnisvarakool & koolitus: korteriühistu revisionikomisjoni töö korraldamine