Adaur.ee: kinnisvaraturu uudised, analüüsid ja ülevaated

Kinnisvarakool: Kasutusluba ja selle taotlemine

Kinnisvarakool: Planeerimis-ehitusvaldkonna spetsialisti täiendõppeprogramm

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri stardiprogramm

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri ABC koolitus

Majandusaktiivsuse ebaühtlane taastumine jätkub

09.12.2016 Madis Aben

Eesti sisemajanduse koguprodukti (SKP) kasv on viimase aasta jooksul kõikunud ühe protsendi mõlemal pool, mis jääb kolm korda alla meie potentsiaalile. Kolmanda kvartali kasvu kiirendasid 1,3 protsendini kaubanduse, energeetika, autotranspordi ja infotehnoloogia tegevusalad. Madalseisus on endiselt ehitus ja põllumajandus. Töise tulu ja tarbimise kasv jätkus aeglustuvas tempos, kasumid ja investeeringud olid ikka languses. Konjunktuuri näitajad lubavad aeglase taastumise jätkumist.

Euroopa Liidu majanduskasv tervikuna on viimase paari aasta jooksul olnud stabiilne ja suhteliselt tugev ja SKP tase ületas kriisieelset juba aasta tagasi. Samas on sisenõudlus endiselt madal, mis väljendub 3-protsendilises jooksevkonto ülejäägis. Nõrk nõudluskeskkond iseloomustab ka Eesti majandust, mis viis kolmandas kvartalis jooksevkonto SKP suhtes 5 protsendiga ülejääki, kuna investeeringute langus süvenes. Endiselt nõrk kogunõudlus on madala majanduskasvu ja vähenevate investeeringute oluline põhjus.

Tööturg on vaatamata keskpärasele konjunktuurile soodne töötajatele. Töise tulu kasv oli erinevate hinnangute põhjal üle 5 protsendi, mis ületas SKP nominaalkasvu umbes kaks korda. Selle ebakõla tasakaalustas kasumite vähenemine 3 protsenti. Kuna finantseerimise seisukohast võiks investeerimiskeskkond olla hea, ei meelita müügikäibe kasvu väljavaated ettevõtteid siiski uusi investeeringuid ette võtma. Üllatavalt hea olukord tööturul võib olla väheste investeeringute tulemus, kuna tasapisi kasvavat nõudlust üritatakse ebakindlates oludes esialgu rahuldada suurema arvu töötajatega. Kui konjunktuur peaks taas nõrgenema, on töötajatest võimalik vabaneda, kuid investeeringuid tagasi pöörata enam ei saa.

Eratarbimise kasv on viimased paar aastat ületanud SKP reaalkasvu kolm korda ja nii ka kolmandas kvartalis. Tarbimiskulutused on aga viimasel kolmel aastal jäänud palga ja sotsiaalsiirete kasvule alla, mis viitab säästlikule tarbimiskäitumisele. Üheks põhjuseks on tarbijahindade stabiilsus või isegi kerge langus kolme aasta jooksul, mille oluline põhjus on odavnenud energiakandjad. Kuna enamus energiatooteid on imporditud, siis ei tohiks kiires eratarbimise kasvus SKPga võrreldes ohtu olla.

Kaupade ja teenuste eksport oli kolmandas kvartalis laiapõhjaline ja tugev, kuid sellele aitas kaasa madal võrdlusbaas. Kui möödunud aastal ekspordi jalajälg vähenes, siis sel aastal on ekspordi kasv välisnõudlust ületanud. Meie kaubanduspartnerite majandusaktiivsus järgmisel aastal prognooside kohaselt kiireneb, kuid lühikeses plaanis on ettevõtjate hinnangul eksporditellimuste seis ebakindel.

Viimased viis aastat on majanduskonjunktuuri koondindikaator kõigis Baltimaades olnud stabiilne, ilma tõusu- või langustrendita. Tarbimisjulguse ja sellest tuleneva investeerimisaktiivsuse kasv eeldab ilmselt senisest suuremat optimismi tuleviku osas. Konjunktuuri trend viimasel poolel aastal Eestis, Soomes ja Leedus on siiski olnud selgelt ülespoole, mistõttu võib oodata majanduskasvu kiirenemist järgmisel aastal.

Madis Aben, rahandusministeeriumi fiskaalpoliitika osakonna analüütik

Kinnisvarakool: ChatGTP ja tehisintellekti koolitus kinnisvaramaakleritele

Ettevõtete kasumlikkus peab paranema

09.12.2016 Mihkel Nestor

Eesti kolmanda kvartali sisemajanduse kogutoodang oli täpsustatud andmetel esialgsest hinnangust küll veidi kõrgem, kuid majanduskasv püsib sellegipoolest aeglane.

Majanduskasvu pidurdab ettevõtete vähene kasumlikkus

Täpsustatud andmetel suurenes Eesti sisemajanduse kogutoodang selle aasta III kvartalis aastatagusega võrreldes 1,3%. Lisandväärtuse kasv oli kesine või koguni negatiivne mitmel suurel tegevusalal. Kokku suurenes majanduses loodud lisandväärtus 2015. aasta sama ajaga võrreldes vaid protsendi võrra. Suurima positiivse panuse andis veonduse ja laonduse tegevusala, kus lisandväärtus kerkis ligi 7%. Pea samavõrra aitasid SKP-d kasvatada veel kaubandus ja energia-tootmine. Hulgi- ja jaekaubanduses suurenes lisandväärtus 4%, seejuures vedas kasvu ennekõike hulgikaubanduse pool. Elektri¬energia ja soojusvarustuse alal kasvas loodud lisandväärtus koguni 19%. Positiivse poole pealt väärib veel märkimist lisandväärtuse suurenemine haldus- ja abitegevuste ning info ja side valdkonnas, mis mõlemad aitasid SKP kasvule tublisti kaasa.

Suur negatiivne panuse SKP kasvu tuli primaarsektorist. Põllu- ja metsamajanduse ning kalanduse valdkonna lisandväärtus kahanes mullusega võrreldes pea neljandiku. Seejuures oli languses nii metsandus kui taime- ja loomakasvatus. Ilma selle puudujäägita oleks Eesti majanduskasv küündinud III kvartalis pea 2 protsendini. Sektorid, mis oluliselt majanduskasvu piirasid, olid veel ehitus ja kinnisvaraalane tegevus, kus lisandväärtuse vähenemine jäi küll oluliselt mõõdukamaks.

Lihtsustatult jaguneb äritegevuse läbi loodud lisandväärtus kahe osapoole – töötajate ja omanike vahel. Kui palgakasv on viimastel kvartalitel küündinud 7-8 protsendini, siis ettevõtete kasumid on languses sisuliselt juba 2015. aasta algusest. Töötajatele makstavate hüvitiste osatähtsus on seeläbi kasvanud selle aasta 9 kuu põhjal ligi 50 protsendini SKP-st. Juhul kui ettevõtted ei suuda kasumlikkust parandada, ei ole loota kiire majanduskasvu taastumist, vaid pigem võid oodata, et mõned neist on sunnitud uksed sulgema.

Olukord ekspordis on paranenud

Kui veel mõni aeg tagasi pidurdas majanduskasvu nigel eksport, siis III kvartalis suurenes kaupade ja teenuste müük välisriikidesse püsihindades 5,6%. Seejuures suurenes kaupade eksport hinnamuutusi arvesse võttes 5% ning teenuste müük välisresidentidele 6,9%. Enim panustas ekspordi kasvu masinate ja seadmete suurenenud müük. Kui teises kvartalis pidurdas kiirest ekspordikasvust saadavat kasu veelgi tempokam impordi suurenemine, siis III kvartalis jäi impordi kasv tagasihoidlikumaks. Võrreldes 2015. aasta III kvartaliga osteti kaupasid ja teenuseid välisriikidest püsihindades 4,1% enam. Kaupadest kasvas kõige kiiremini sõiduautode sissevedu, kuid oluliselt enam imporditi ka keemiatooteid. Suure kaubavahetuse ülejäägi tõttu suurenes netoekspordi osatähtsus SKP-s 6,9 protsendini, mis on viimase 20 kvartali kõrgeim tase.

Investeeringud hetkel veel languses

Vaadates sisemajanduse kogutoodangut tarbimise meetodil, kahandas kasvu III kvartalis enim investeeringute vähenemine. Võrreldes eelmise aastaga kahanes kapitali kogumahutus põhi¬varasse enam kui 8%. Varasemast vähem tegid investeeringuid nii ettevõtted, kui avalik sektor. Aasta alguses kiirelt suurenenud kapitalikaupade import (v.a. transpordivahendid) rauges aasta keskpaigas ja on sellest saadik olnud languses. Veidi aeglustus III kvartalis ka ettevõtete laenu-portfelli kasv, kuid varasemaga võrreldes on ettevõtete laenukäitumine olnud pigem optimistlik. Oktoobris oli ettevõtete laenuportfelli maht eelmise aasta tasemest koguni 9% kõrgem.

Jooksevhindades panustas investeeringute langusesse kõige enam energia- ja kommunaal¬valdkond. Elektrienergia ja soojusvarustuse alal kahanesid investeeringud eelmise aasta tasemega võrreldes pea poole võrra, veevarustuse ja jäätmekäitluse alal aga koguni 83%. Märkimisväärse negatiivse panuse andis veel kinnisvaraalane tegevus, mille investeeringud kahanesid samuti enam kui poole võrra. Tugeva negatiivse panuse andis kahjuks ka töötlev tööstus, mille investeeringute maht vähenes viiendiku. Üks väheseid tegevusalasid, kus investeeringud oluliselt suurenesid, oli veonduse ja laonduse valdkond, mis investeeringute mahtu eelmise aastaga võrreldes enam kui kahekordistas. Valdkonna ettevõtete investeeringud on tugevalt kasvanud terve aasta vältel.

Vaadates tulevikku, võib siiski oodata investeeringute peatset taastumist. Eesti ettevõtete tootmisvõimsuse kasutatuse tase ei ole majanduskriisi järgsel perioodil olnud kunagi nii kõrge. See viitab vajadusele peagi tootmisvõimekust investeeringute abil suurendada, et kasvava nõudlusega toime tulla. Investeerimisaktiivsus peaks oluliselt kasvama ka avalikus sektoris. Ühelt poolt on järgmisel aastal oodata senisest ulatuslikumaid ehitustöid EL tõukefondide vahendite abil, mida võimendavad kohalike omavalitsuste valimised ja vajadus enne seda linte lõigata. Lisaks on uus valitsuskoalitsioon lubanud majandusse suunata täiendavaid investeeringuid laenuraha abil, mis lühikeses perspektiivis kasvu kindlasti hoogustab.

Mihkel Nestor
SEB majandusanalüütik

Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvara ostmine kohtutäiturilt

Kallite luksuskorteritega Londoni pilvelõhkuja fassaadiklaas valmis Tartus

09.12.2016 Tõnu Toompark

Maailmakuulsasse Londoni äripiirkonda Canary Wharf kerkinud 45 korruse ja 366 luksuskorteriga pilvelõhkuja Baltimore Tower fassaadi klaaspaketid tootis Glassolutions Baltiklaas Tartu tehas.

Miljonitesse küündivate korterihindadega ainulaadse lookleva välise arhitektuurilahendusega pilvelõhkuja tarbeks valmistas Glassolutions Baltiklaas 3400 päiksekaitseklaasiga klaaspaketti, mis katavad ühtekokku 8000 ruutmeetrit ehk ühe jalgpalliväljaku jagu pinda.

Glassolutions Baltikumi äriüksuse juhataja Martti Korgi sõnul tegi ligi poole miljoni euro suuruse ja kaks aastat kestnud projekti eriliseks selle mahukus ja pikaajalisus.

“Baltimore Tower on väga eriline hoone väga erilises piirkonnas ja mul on ääretult hea meel, et saime tänu oma Ühendkuningriikides asuvale sõsarfirmale sellises projektis osaleda,” ütles Kork. “Tootmises pidime väga täpselt jälgima, et õiged klaasid valmiksid ja saaksid õiges järjekorras pakitud. Eksimisruumi meil sisuliselt ei olnud, sest asenduspakette oleks pidanud hiljem vahetama helikopteriga.”

Klaaspaketid transporditi Londonisse puidust kastides ja veokitega. Pilvelõhkuja 2.-42. korrusel asuvad kahe ja kolme magamistoaga korterid, mille privaatsete rõdude klaaspiiretest moodustub ümber maja keerduv omapärane ring.

Torni maa-alusel korrusel asub parkla, spordikeskus ja majaelanikele mõeldud lõõgastusala. Hoone esimese tasandi moodustab läbi kahe korruse kõrguv luksuslik fuajee ning kolmel viimasel korrusel paikneb restoran. Baltimore Tower’i korterite hinnad algavad poolest miljonist eurost ja ulatuvad mitme miljonini.

2,7 hektari suuruse arenduse visuaalseks sümboliks kujuneva Baltimore Toweri projekteeris rahvusvaheliselt kõrgelt hinnatud Skidmore, Owings & Merrill LLP. Hoone fassaad koosneb Cool-Lite SKN 154 klaaspaketist, mis tagab kõrge valguse läbilaskvuse, madala päiksefaktori ning vähendab tavalise energiasäästuklaasiga võrreldes oluliselt ruumi kanduvat päikseenergia hulka. Paketi sisemise klaasina kasutati karastatud turvaklaasi Securit.

Fassaadiklaas läbis spetsiaalse järelmenetlusprotsessi, millega välistati karastatud klaasi iseeneslikku purunemist soodustava nikkelsulfiidi osakesi sisaldavate klaaside sattumine paigaldusse.

Glassolutions Baltiklaas on suurim klaaspakettide, lamineeritud klaasi ja karastatud klaasi tootja Eestis ning moodustab osa üleeuroopaliselt tegutsevast äriüksusest Saint-Gobain Glassolutions. Kuulumine Saint-Gobaini gruppi tagab uuendusmeelsuse ja rahvusvahelise oskus-ning juhtimisteabe kasutamise.

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaraarenduse praktikum – ideest teostuseni

Terviserajad ja mänguväljakud kodu lähedal tõstavad kinnisvara väärtust

09.12.2016 Tõnu Toompark

Uuselamurajoon Kvissental on Tartu esimene terviklik elupiirkond, kus juba saabuval kevadel valmivad lisaks kergliiklusteedele ka Tartu kaasaegseim laste- ning noortepark, Emajõe-äärsed looduslikud terviserajad, koerte jooksuplatsid, piknikualad ning paljud muud rajatised, mis eeskätt on mõeldud just tervislikke eluviise hindavatele inimestele.

“Varasemalt Ameerikas läbi viidud uuringud on näidanud, et tervislikku eluviisi arvestav ehk kergliiklusteede, rekreatsioonrajatiste ja rohealadega piirkond on elupiirkonnana kõrgemalt hinnatud kui need piirkonnad, kus jalakäimise võimalusi napib – taolist võimaluste olemasolu lisab kinnisvara väärtusele 5-8%,” vahendas Fausto Grupi juhatuse liige Sven Mihailov. “Ehk siis mujal maailmas ollakse nõus tervislikke eluviise soodustavate võimalustega piirkonna eest rohkem maksma ning osalt seetõttu, teisalt aga ka rasvumisest ja vähesest liikumisest põhjustatud haiguste tõttu kõneldakse kogu maailmas tervisliku eluviisi tähtsusest ning selleks loodud võimalustest linnade planeerimisel aina rohkem. Eestis on samuti kergliiklusteede ehitamine aina hoogustunud, tsiteerides üht Eesti omavalitsusjuhti: kergliiklusteed teenivad rahva tervist rohkem kui miski muu,” rääkis Mihailov.

Kvissentali elurajooni Tartu kesklinnaga ühendav kergliiklustee valmib tänu soodsatele ilmastikuoludele veel tänavu. “Tänu kergliiklusteele on Kvissentali elamurajoon Tartu südalinnast nüüd vaid kolme kilomeetri kaugusel ning südalinna jõudmiseks võib nüüd kasutada vägagi erinevaid sportlikke võimalusi: võib joosta, jalutada, jalgrattaga sõita või rulluisutada,” rääkis Mihailov. “Selline piirkond on ka peresõbralik: lapsed on taas rohkem värskes õhus, kooli või tööle võib sõita jalgrataste või siis muude kergete liikumisvahenditega, kogu perega saab täiesti tasuta sportida.”

Kokku plaanitakse uuselamurajooni rajada üle 2 km teid. Tartu linn kinnitas ka piirkonna hoonestuskava, mis paneb paika reeglid kvartalisse ehitatavatele hoonetele: iga eramu saab oma värvikoodi, hoonete maksimaalne kõrgus 8.5 meetrit maapinnast ning materjalikasutus peab olema kvaliteetne ja esinduslik. Paika on pandud ka haljastusreeglid sobivate hekitaimedeni välja. “Kvissentali hoonestuskavaga antakse kvartalitele terviklikud arhitektuursed reeglid, mis tagavad esindusliku, sõbraliku ja kvaliteetse tänavaruumi ning tervikliku arhitektuurse identiteedi,” rääkis arhitekt Tiit Sild. “Terviklik identiteet aitab kaasa kodutunde ja kogukonnatunde tekitamisele, mida võimendavad läbilahendatud maastikuarhitektuur, alleed ja sihid ning side Emajõega.”

OÜ Fausto Grupp on 10-aastase ajalooga Eesti kapitalil põhinev kinnisvaraarendusettevõte, mis keskendub eelkõige kinnisvarainvesteeringutele. Fausto tegutseb kaubanduskinnisvara,
büroo- ja elamukinnisvara arendamise, üürimise ja haldamise valdkonnas. Fausto gruppi kuulub 8 sidusettevõtet, mille portfelli kuulub 32 000 m2 kaubandus- ja äripinda ning kinnisvarainvesteeringute maht kokku üle 60 miljoni euro.

Kinnisvarakool & koolitus: Pärimine – mida peab teadma pärimismenetlusest - Evi Hindpere

III kvartali majanduskasvu vedasid transport, kaubandus ja energeetika

09.12.2016 Statistikaamet

Täpsustatud andmetel suurenes Eesti sisemajanduse koguprodukt (SKP) 2016. aasta III kvartalis võrreldes eelmise aasta III kvartaliga 1,3%, teatab Statistikaamet. Enim panustas SKP kasvu transpordi tegevusala, kasvu toetasid ka kaubandus ja energeetika.

III kvartalis oli SKP jooksevhindades 5,2 miljardit eurot. Sesoonselt ja tööpäevade arvuga korrigeeritud SKP suurenes III kvartalis eelmise kvartaliga võrreldes 0,2% ja 2015. aasta III kvartaliga võrreldes 1,3%.

Täpsustatud andmetel oli 2016. aasta III kvartalis Eesti SKP kasvu suurim panustaja transpordi tegevusalal loodud lisandväärtus. SKP kasvu toetasid oluliselt ka kaubanduse ja energeetika tegevusalad. Kaubanduses kasvas enim jaekaubanduses loodud lisandväärtus, samuti suurenes hulgikaubandus. Energeetika tegevusalal vähenes gaasitootmine, ent suurenes ülejäänud energialiikide tootmine.

Eesti majanduse suurimad pidurdajad olid 2016. aasta III kvartalis põllumajandus, metsamajandus ja kalapüük, ehitus ning kinnisvaraalane tegevus. Kinnisvaraalane tegevus jooksevhindades küll kasvas, aga hinnakasvu tõttu vähenes tegevusala lisandväärtus püsivhindades.

Eesti majanduse suurima tegevusala, töötleva tööstuse lisandväärtus mõjutas sarnaselt eelmise kvartaliga SKP-d positiivselt. Suurima positiivse mõjuga oli mootorsõidukite ja elektriseadmete tootmine. Enim vähenes elektroonikaseadmete, mineraalsete toodete ning toidu- ja joogitootmine.

Kaupade ja teenuste eksport suurenes reaalarvestuses 5,6% peamiselt elektroonika- ja elektriseadmete väljaveo kasvu toel. Kaupade ja teenuste sissevedu kasvas võrreldes eelmise aasta III kvartaliga hinnamõjusid arvesse võttes 4,1%. Kaupade ja teenuste importi suurendas enim mootorsõidukite ja kemikaalide sisseveo kasv. Netoekspordi osatähtsus SKP-s moodustas 2016. aasta III kvartalis 6,9% olles viimase 20 kvartali kõrgeim.

Pärast üheksa kvartalit kestnud kasvu tänavu III kvartalis hõivatute arv vähenes ning töötatud tunnid jäid võrreldes mullusega samale tasemele. Kogumajanduse tootlikkus kasvas nii hõivatu kui ka tunni kohta. Töötaja kohta makstud hüvitised kasvasid tootlikkusest kiiremini ning tööjõu ühikukulu suurenes eelmise aasta III kvartaliga võrreldes 5,3%.

Sisemajanduse nõudlus kahanes. Kuigi reaalarvestuses lõpptarbimiskulutused suurenesid, vähenesid varud ja kapitali kogumahutus põhivarasse. Kapitali kogumahutus põhivarasse kahanes 2016. aasta III kvartalis hinnamõjusid arvesse võttes 8,4%. Vähenesid nii mittefinantsettevõtete kui ka valitsemissektori investeeringud.

Elanike lõpptarbimiskulutused suurenesid 3,9% eelkõige toidukaupadele, transpordile ja vabale ajale tehtud kulutuste kasvu tõttu.

Kinnisvarakool: Üüriinvesteeringute finantsanalüüs - Tõnu Toompark

Ober-Hausi Eesti korterite hinnaindeks 11-2016

09.12.2016 Tõnu Toompark

Ober-Hausi Kinnisvara korterite hinnaindeks tõusis novembris pärast eelmise kuu langust 3,4%, mis on suurim tõus käesoleval aastal. Võrreldes 2015. aasta novembriga oli indeks 6,6% kõrgemal. Tallinna korteriturgu mõjutab uute korterite pakkumiste kiire kasv, mis on peatanud vanemate ja uute korterite hinnatõusu ning olukord turul on stabiliseerunud.

Tallinnas toimus novembris korteriomanditega 794 tehingut, mida on 1,4% vähem kui oktoobris, kuid 5,6% rohkem kui eelmise aasta novembris. Uute korterite osakaal tehingute üldarvust oli 23%. Kuigi statistika näitas Tallinnas tervikuna pinnaühiku hinna tõusu, ei ole see laiendatav kogu korteriturule ühtlaselt, põhjuseks tehingute struktuur. Tallinnas tõusis keskmine ruutmeetri hind 4,4% ja oli 1695 eurot ruutmeeter, mis on buumijärgse aja ja käesoleva aasta rekord. Võrreldes eelmise aasta novembriga oli ruutmeetri hind 9,0% kõrgem, kuid võrreldes hindade tipuga 2007. aastal 0,7% madalam.

Võrreldes eelmise kuuga tõusis keskmine ruutmeetri hind viies linnaosas: Nõmmel (12,5%), kesklinnas (12,3%), Lasnamäel (5,3%), Kristiines (4,2%), Haaberstis (1,0%). Nõmmel oli järsu hinnatõusu põhjuseks tehingud uute korteritega Kalmistu teel ja kesklinnas kahes arendusprojektis Tartu maanteel. Kesklinnas saavutas pinnaühiku hind 2007. a buumiaegse tipptaseme. Hinnad langesid Põhja-Tallinnas (4,1%), Mustamäel (2,8%) ja Pirital (1,0%).

Võrreldes 2015. novembriga on suurim hinnatõus toimunud Nõmmel (21,4%), kesklinnas (20,4%) ja Haaberstis (8,8%). Hinnatõusu põhjuseks on kasvanud tehingute hulk uute korteritega. Hinnad on langenud Pirital (10,9%) ja Kristiines (2,3%), põhjuseks tehingute hulga vähenemine uute ja kallimate korteritega.

Tartus tõusis keskmine pinnaühiku hind võrreldes eelmise kuuga 3,3% 1231-le eurole, kuid Pärnus langes 11,7% ja oli 924 eurot ruutmeeter. Jõhvis keskmine pinnaühiku hind tõusis ja oli 378 eurot ning Narvas langes ja oli 425 eurot ruutmeeter.

Ober Hausi Kinnisvara korterite hinnaindeks november 2016

Kinnisvarakool & koolitus: Coachiv suhtlemine kinnisvara müügis – kuidas viia vestlus eduka tehinguni

Koolitus „Ehitus-ja kasutusload“ toimub 12/12/2016

09.12.2016 Margot Toompark

Kinnisvarakoolis toimub 12/12/2016 koolitus “Ehitus- ja kasutusload” . Lektor advokaat Raul Keba.

Koolitus käsitleb 11. veebruaril 2015 vastu võetud uue ehitusseadustiku kohast protsessi projekteerimistingimuste taotlemisest hoonele kasutusloa väljastamise ja riikliku järelevalve tegemiseni.

Koolitusel saab ülevaate olulisematest muudatustest uues ehitusseadustikus ning käsitletakse uusi põhimõtteid, ehitiste ja ehitamise liike, uusi loamenetlusi ja riikliku järelvalvet.

Koolitus “Ehitus- ja kasutusload” toimub esmaspäeval 12/12/2016 kell 09:00-14:00.

Lisateave ja registreerumine

Registreeru koolitusele: +372 525 6655, kool@kinnisvarakool.ee või kodulehel.

Margot Toompark
Kinnisvarakool OÜ
Koolituste müük ja korraldus
+372 525 6655
kool@kinnisvarakool.ee
www.kinnisvarakool.ee

Triin Siidirätsep
Kinnisvarakool OÜ
Koolituse info ja registreerimine
+372 506 2278
kool@kinnisvarakool.ee
www.kinnisvarakool.ee

Kinnisvarakool: Kohaliku omavalitsuse õigused

Rikkaks üüriäris: kas üüriinvesteeringuks osta korter, kus üürnik on juba sees?

09.12.2016 Tõnu Toompark

Käsiraamatu “Korter üürile – närvesööv hobi või rikkuse allikas?” autor ja Kinnisvarakool OÜ üürikoolituse lektor Tõnu Toompark annab nõu üüriäri teemadel.

Kui üürileandjast investor ostab korteri, kus üürnik on sees, peab ta panema paika plaani, kas omanikuks saamise järel soovib ta kehtiva üürilepingu lõpetada või sellega jätkata.

Äkki maksab olemasolev üürnik mõistlikku üüri ja ei plaani omal algatusel lähiajal kuhugi liikuda. Kui korteri soetamise eesmärk on see välja üürida, peaks selline lahendus üürileandjale igati sobima.

Võib aga ilmneda, et korterimüüja on võtnud üürniku üürnik ajutiselt ja madala üürihinnaga, et keegi müügiperioodil omaniku kõrvalkulud (kommunaalkulud) kinni maksaks. Sellisel puhul tuleb investoril välja selgitada, millised võimalused on üürihinna mõistlikule tasemele tõstmisega, mis üürileandjat rahuldab. Samuti on oluline, millistel tingimustel, eelkõige millise aja jooksul on üürnik valmis korteri valduse üüriinvestorist ostjale üle andma.

Ostes üürnikuga korteri, toimub korteri ostu-müügitehing ja valduse kättesaamine olulise ajalise nihkega. Otsese valduse annab investorile seejuures üle mitte müüja, vaid üürnik.

Sellises olukorras tuleb investoril valduse vastuvõtmisel vaadata, kuidas ja mille alusel hinnata, kas eluruum on vastuvõtmisel piisavalt heas seisukorras või on põhjust üürniku vastu nõudeid esitada.

Samuti peab investor hoidma silma peal üürnikule üle läinud päraldiste nimekirjal. Nii eluruumi kvaliteedi kui päraldiste vastuvõtmise aluseks on endise omaniku ja üürniku vahel sõlmitud valduse üleandmise-vastuvõtmise akt.

Paraku on enamus üleandmise-vastuvõtmise aktidest suhteliselt kehvalt vormistatud ja aktides on üleantava vara piisavalt detailselt kirjeldamata. Vormistamise puudujäägid ei võimalda alati hiljem hinnata, kas üürnikult üürileandjale üleantud vara on üldse see vara, mis kunagi üürnikule sai üle antud. Seetõttu tuleb vastava dokumentatsiooniga tutvuda juba üürnikuga korterit ostes.

Täiuendavalt peab investor pöörama tähelepanu, kas üürnik on endisele korteriomanikule tasunud tagatisraha. Kui üürnik on tasunud tagatisraha, peab müüja selle investorile edasi andma, sest üürnikule raha tagastamise kohustus läheb üle investorist korteriostjale.

Loe rohkem praktilisi nõuandeid, kuidas eluruumide üüriäris edukas olla käsiraamatust “Korter üürile – närvesööv hobi või rikkuse allikas?“, mille autorid on kinnisvaraanalüütik Tõnu Toompark ja jurist Evi Hindpere või tule Kinnisvarakool OÜ koolitusele.

Estonia Flash comment: Investments and inventories had the strongest negative impact on GDP growth in the third quarter

09.12.2016 Tõnu Toompark

Statistics Estonia revised up to 1.3% its second estimate of the third quarter yoy GDP real growth in Estonia (flash estimate was 1.1%). Compared to the previous quarter, GDP grew by 0.2% (swda). Economic growth has decelerated a bit this year – during the first three quarters, Estonian economy has grown 1.2% yoy (1.4% in 2015).

Export growth has accelerated

Export growth of goods and services accelerated to 5.6% yoy in the 3Q (export of goods 5%, services 7%). The main driver of the growth was exports of mobile equipment and electrical equipment. Despite of the expected slowdown of economic growth of several major export markets for Estonia (Sweden, Germany and UK), we expect that average import demand of our major trade partners will continue to improve in 2017 offering more export possibilities for Estonian enterprises

Private consumption grew 3.9% yoy in 3Q

Robust real growth of wages and improving consumer confidence has contributed to the private consumption. The growth of private consumption has decelerated this year a bit. The major negative impact comes from the decreased consumption of alcoholic beverages and tobacco products. We expect that next year real growth of net wages will decelerate and this can restrain the growth of retail trade (the growth of retail trade has already slowed).

Investments decreased

Despite of the improved sentiment in industrial, construction and service sectors, accelerated growth of enterprises’ credit stock and gradually increasing capacity utilisation, corporations’ sector investments decreased -16% primarily due to the less investments in buildings and structures and in equipment and machinery. Government investments decreased, as well. In total, gross fixed capital formation decreased 8% in 3Q yoy. We expect that total investments will improve next year, primarily with the stronger contribution of the government sector.

Change in inventories had the strongest negative contribution to the real growth of GDP

Although, the share of inventories was positive (1.3%) in nominal GDP, the figure was substantially smaller than last year and therefore, had strongly negative contribution the real growth of GDP (-3.6 pp).

Transport, energy and domestic trade sectors contributed the most to the GDP growth

Transport sector value added declined steadily since the beginning of 2013. In the second quarter this year, value added in this sector started to grow contributed primarily by the increasing value added in land transport and slow down of the decrease in value added in activities supporting transport and storage (e.g. transit trade services). Despite the accelerated growth of exports, value added in manufacturing sector remained roughly flat compared to the same quarter of 2015.

According to our forecast, GDP grows 1.3% in 2016, but the growth is expected to accelerate to 2.4% in 2017 primarily with the contribution of stronger investments and exports.

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvara varjatud puudused – kuidas esitada nõudeid ja kasutada müügigarantiid

Hruštšovkade kunstikonkursil osales üle poolesaja kunstniku

08.12.2016 Tartu.ee

Lõppes Tartu nutika linnaosa projekti raames korraldatud rahvusvaheline konkurss, millega otsiti kunstnikke kesklinna piirkonna hruštšovkadele kunstiteoste loomiseks. Linnakujunduslikus projektis soovib kaasa lüüa 54 kunstnikku Eestist ja välisriikidest.

„Konkursi tulemustega võib igati rahule jääda. Osalejaid oli Hollandist, Poolast, Lätist, Tšiilist, Itaaliast, Brasiiliast, Argentiinast, Norrast, Prantsusmaast ja USAst – kokku kümnest välisriigist. Lisaks mitmeid tunnustatud Eesti kunstnikke nagu näiteks Marko Mäetamm, Malle Leis, Tiiu Kirsipuu, Mall Nukke jt,“ rääkis žürii liige Rene Tõnnisson.

Kunstiteosed luuakse spetsiaalselt iga maja kohaspetsiifikat ja ümbrust arvestades ning lähtuvalt elanike soovidest, millist kunsti nemad oma kodumajal näha soovivad. Et tervik omavahel kokku kõlaks, aitavad saavutada projekti kaasatud kunstiekspertidest kuraatorid.

Kuraatorid valivad koostöös majaelanikega konkursil osalenud kunstnike seast need, kellele tehakse ettepanek konkreetse majaga seotud kunstiteoste loomiseks. Esimeste kunstnikega algab koostöö juba sel aastal, teistega 2017. aasta jooksul.

„Kunstilised lahendused majade seintel toovad Tartu linnaruumi rohkem mängulisust ja värvi. Mõeldes ühe klassikalise hruštšovka tavapärasele välimusele, on siin kindlasti tegu suure edasiminekuga hea linnaruumi kujundamisel,“ ütles Tõnnisson.

Kunstiprojekt viiakse ellu suuremahulise Euroopa Liidu Horizon 2020 poolt kaasrahastatava nutilinnaprojekti SmartEnCity raames, mis keskendub Tartu kesklinna hruštšovkade muutmisele tarkadeks majadeks ehk smartovkadeks. Kui enamik projekti käigus loodavaid nutikaid lahendusi on tehnoloogilised, siis koos konkursil osalenud kunstnikega mõeldakse läbi ka hoonete välisilme.

Projekti lõppedes tekib 2019. aastal Tartu kesklinna unikaalne kunstil põhinev linnaruum ja omalaadne linnagalerii, mis pakub rõõmu nii tartlastele kui ka linna külalistele.

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvara müük praktikas – strateegiast tehinguni

UPC: Tallinna kinnisvaraturu graafikud 10-2016

08.12.2016 Urmas Tehver

Novembri Tallinna korteriomandite müügitulemused näitavad jätkuvat tehinguaktiivsust ning kerget m2 keskmise müügihinna tõusu. Maa-ameti statistika igatahes seisaku või languse kuulutajate arvamusavaldusi ei toeta.

Tallinnas tehti novembris 794 korteriomandi müügitehingut, mis on 12 ehk 1,5% võrra madalam kui oktoobri tulemus (806), kuid 40 võrra rohkem kui eelmise aasta novembris.

Korteriomandite keskmine m2 müügihind oli novembris 1695 EUR/m2, mis on järjekordne rekord ja 4,5% kõrgem oktoobri tulemusest (1622 EUR/m2). Selle aasta senine kõrgeim tulemus oli septembris 1686 EUR/m2. Aastases võrdluses on hinnatõusuks 8,7%. Seega on eelmise aasta lõpust kuni käesoleva aasta suveni suhteliselt stabiilsena püsinud hinnatase teisel poolaastal hakandu näitama kiiremat tõusu.

Huvitav on, et hoolimata viimastel aastatel väikeinvestorite märgatavast huvist investeerida üürikorteritesse on üüripakkumiste arv, kv.ee portaali kuulutuste arvu järgi, sellel sügisel üle mitme aasta madalaimal tasemel.

Lähemalt saab tutvuda Tallinna kinnisvaraturu graafikutega siin: Turugraafikud detsember 2016

Kinnisvaraturgu mõjutab uus maksupakett vähe

08.12.2016 Raul Reino

Üle aastate on uue valitseva kolmikliidu maksupoliitika läbinud muudatuse, mida ei saa enam kosmeetiliseks pidada ning mis on sundinud kinnisvarasektorit varasemast terasemalt uurima uute maksude ja majanduspoliitika sisu. Ärevuseks pole siiski põhjust, uue maksupaketi mõju saab kinnisvaraturule olema eeldatavalt marginaalne.

Kuigi uue valitsusliidu maksupoliitika kokkulepped pole veel seadusesse raiutud, võime eeldada, et kolmikliit püsib ja muudatused maksupoliitikas on tõsiasi. Mis siis muutub? Kinnisvaraturgu puudutab enim plaan piirata eluasemelaenude intresside tulust mahaarvamist, vähendades piirmäära 300 euroni, ja kaotada võimalus esitada abikaasadel ühine tuludeklaratsioon. Kinnisvaramaksust oleme seekord pääsenud, aga mida aasta edasi, seda tõenäolisemaks antud maksu rakendumine tundub kujunevat. Oht, et ühel hetkel kinnisvarasektorit aastakümneid saatnud halb unenägu tõeliseks saab, on aastatega pigem kasvanud. Aga seniks, kuniks kinnisvaramaksust räägitakse rohkem tagatubades ja käsitletakse seda kui intellektuaalselt huvitavat ideed, võivad kinnisvara omavad isikud kergendatult ohata.

Ühisdeklaratsioonide kaotamine või tõsiasi, et eluasemelaenuintresse enam tagasi ei saa, on juba tekitanud hulga pahameelt ja kindlasti tunnevad paljud end petetuna. Neid inimesi ja perekondi on palju, kes on harjunud juba pikki aastaid saama kevadeti Maksuameti käest tagasi raha, mis valdavalt pärineb eluasemelaenu intressidest. Paljude perede eelarvesse tekib juurde auk, mis neid kindlasti ei rõõmusta ja mis võtab uuelt valitsusliidult ära nii mõnegi toetushääle. Iga-aastane rahasüst Maksuameti kaudu on olnud kui riiklik jõulukingitus kevadkuul. Ja kellelegi ei meeldi, kui jõuluvana enam kui käi.

Samas ei suuda ma meenutada ühtegi inimest, kes oleks ostnud laenuga kinnisvara vaid sellepärast, et saada aasta hiljem osa eluasemelaenuintressidest tagasi. See on tore boonus, mis aga uut kodu ostes ja laenu võttes vähestel meeles on. Uut kodu ostetakse ikka reaalsest vajadusest tulenevalt, vastavalt rahalistele võimalustele ning usule riigi, majanduse ja iseenda leibkonna finantsvõimekuse tulevikku. Seega tulevasi kinnisvara ostjaid mõjutab uus maksupakett vähe. Nemad vaatavad rohkem ikka seda, mida teeb keskmine kinnisvara ja laenuraha hind, millised on uute arendusprojektide pakkumised, kas pankades laenuraha üldse on ja kui varmad ollakse seda jagama, milliseks jääb uute ja järeturu korterite hinnavahe ja siis ikka asukoht, asukoht, asukoht.

Ehk nö keskmine inimene vaatab ikka seda, mida üks tavaline inimene uut kodu ostma hakates võikski vaadata ning võrrelda pakutavat kaupa iseenda sissetulekutega. Valitsusliidu otsused on küll olulised, kuid samavõrra tähtsad on otsused, mida teevad Trump, Putin ja Merkel ning Põhjamaades asuvate pankade nõukogud. Maksupaketi mõju oleks märkimisväärne juhul, kui hüpoteetiline kinnisvaramaks oleks suurusjärgus, mis paneks inimesi tõsiselt kaaluma seda, kas üldse on mõistlik kinnisvara osta või oleks kavalam ja majanduslikult otstarbekam jääda hoopis üürikorterisse. Kuniks aga kinnisvaramaksust pikemalt rääkida ei tundu olevat põhjust, siis ootame ära uute maksude kehtestamise ning veendume lõplikult, milliseks nende mõju ostjate käitumisele tegelikult kujunes.

Tallinn leevendab korteriühistute parkimiskitsikust

08.12.2016 Tallinn.ee

Tallinna linnavalitsus otsustas seada Muhu 5 Korteriühistu kasuks Tallinna linna omandis olevatele kinnisasjadele isikliku kasutusõiguse.

Isiklik kasutusõigus seatakse Tallinna linna omandis olevatele üldkasutatav maa sihtotstarbega Linnamäe tee 8a kinnisasjale ja transpordimaa sihtotstarbega Muhu tänav // Saaremaa puiestee T2 kinnisasjale. Isikliku kasutusõiguse esemeks on kinnisasjadele rajatud parkimisala kogupindalaga 434 m². Isikliku kasutusõigus seatakse 15 aastaks ja tasuta.

Muhu 5 Korteriühistu esitas 11. novembril 2016 Tallinna Linnavaraametile taotluse korteriühistu kasuks isikliku kasutusõiguse seadmiseks Muhu tn 5 elamuga külgnevale, Tallinna linna omandis olevale Linnamäe tee 8a kinnisasjale ning Muhu tänav // Saaremaa puiestee T2 kinnisasjale. Nimetatud kinnisasjadele on korteriühistu välja ehitanud 19 parkimiskohaga parkimisala.

Korteriühistu võtab endale kohustuse hoida isikliku kasutusõiguse esemeks olev parkimisala alaliselt heas seisukorras ning tagada sellel aastaringselt linna heakorraeeskirjale vastav heakord. Selleks kohustub korteriühistu teostama omal kulul isikliku kasutusõiguse eseme hooldus- ja parendustöid.

Praeguseks on korteriühistute parkimiskitsikuse leevendamiseks seatud isiklik kasutusõigus 63 korteriühistu kasuks, sel moel on loodud linna maale korteriühistu liikmete sõidukite tarvis juurde üle 1600 parkimiskoha. Lisaks on linnaosad andnud korteriühistute kasutusse ligi 30 parkimisplatsi.

Kinnisvarakool: Korteriühistu juhtimise õiguslikud alused

Baltic Sea Region Report

08.12.2016 Tõnu Toompark

Half-hearted reforms will not raise competitiveness and boost growth

• Mind the risks to long-term growth

• Exports hold the key to future growth in the Baltics

• The services sector – stronger, smarter and more diversified

Mind the risks to long-term growth

Russia has exited recession and now all the Baltic Sea region (BSR) economies are expanding, but growth is expected to be modest. The global rise of populism and anti-establishment moods, although promising fiscal expansion that may boost short-term growth, builds up risks of protectionism with a negative impact on long-term growth. Nurturing structural strength to improve competitiveness and reduce imbalances is critical for the BSR economies to maintain their reliance on exports as a key driver for growth. Smarter fiscal policies and smarter spending are needed to support long-term growth potential. The three Baltic economies have quite successfully overcome the sharp fall in trade with Russia by integrating closer into the EU and the rest of the world. The Baltic Sea index shows Sweden improving its already-high-standard structural strengths, while Latvia and Lithuania still have a mountain to climb to bring themselves to the region’s average, which is Estonia’s standing. Russia keeps drifting away from the rest of the region in terms of its institutional and structural qualities, which will keep weighing down on its economy.

Exports hold the key to future growth in the Baltics

Although private consumption has been the main driver of growth lately, export performance holds the key to fast and sustainable growth in such small and open countries as the Baltics. Exports are recovering from the Russia shock. Diversification to other markets – predominantly the EU – has cushioned the losses from the Russian market, but it has not been enough to fully compensate for them. Exporters are trying new markets, but it remains to be seen if these markets can be retained. Exports will grow faster in the next couple of years as global goods prices recover and external demand improves. However, future growth is undermined by surging unit labour costs, which dent competitiveness. Expanding into new markets and increasing the domestic-value-added content of exports are crucial for raising the market share and boosting future growth. Even though the Baltics’ exports seem quite diversified, export performance is closely linked to the success of a few big companies.

The services sector – stronger, smarter and more diversified

As the Baltic countries are developing, the services sector is becoming an ever-more important player in their economies. This sector has demonstrated remarkable performance over the past decade, largely thanks to a rapid growth in exports of services. Although the rapid export growth, especially that of transport services and tourism, was temporarily interrupted by the Russian woes last year, most of the exporters have diversified away from Russia towards the EU, and the services sector is now re-emerging. There is still a lot of untapped potential for the services sector, both internally and externally, but the challenges to live up to it are mounting as well. The lack of a skilled labour force, flaws in the education system, insufficient investment levels, and the changing transportation strategy in Russia, as well as the protectionist winds from the West, may all affect negatively the future prospects of the services sector. However, at least some of the challenges can be tackled through smart in-house policies.

Baltic Sea Region Report 2016

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvara hindamise ABC

Tarbijahindade tõus aasta lõpus kiireneb

07.12.2016 Kristjan Pungas

Statistikaameti andmetel tõusid hinnad novembris eelmise kuuga võrreldes 0,1 protsenti. Aastases võrdluses kiirenes hinnatõus oktoobri 0,6 protsendilt novembris 1 protsendini.

Euroalas kiirenes hinnatõus esialgsetel andmetel 0,6 protsendini. Viimati oli inflatsioon sel tasemel 2014. aasta alguses, enne naftahindade langust. Seega on madalate toorainehindade mõju taandumas ning Eesti kõrgem hinnatõus euroalaga võrreldes on suuresti seletatav jõulisemate maksumeetmetega.

Novembris kergitas tarbijahindu toiduainete kallinemine ja energiahindade järkjärguline tõus. Toiduainete osas võib välja tuua piimatoodete hinnatõusu seniselt väga madalalt tasemelt. Piima kokkuostuhinnad on viimastel kuudel kooskõlaliselt välisturgudel toimuvaga märgatavalt tõusnud, jõudes oktoobris tasemele, kus need olid enne Venemaa-poolsete sanktsioonide kehtestamist 2014. aasta sügisel.

Energiahindu mõjutas külmadest ilmadest tingitud elektri kallinemine Põhjamaades, mis heade võrguühenduste tõttu kergitas elektri hinda ka siinsetel tarbijatel. Kuigi naftahindade tõusu mõjul on mootorikütus kallim kui aasta tagasi, jõuab selle mõju kaugkütte hindadesse viitajaga, mistõttu on kütteperioodi alguses hinnad soodsamad kui aasta tagasi. Teenuste hinnatõusu pidurdas novembris ühe muutliku komponendi – lennupiletite – odavnemine.

Detsembris hinnatõus kiireneb energiahindade tõusu jätkumise ning ühekordsete mõjude, nagu lennukipiletite hinna taandumise tulemusena. Novembri lõpus otsustas naftat eksportivate riikide organisatsioon OPEC kärpida esmakordselt viimase kaheksa aasta jooksul naftatoodangut. Selle tulemusena on nafta hinnad tõusnud üle 50 USA dollari barreli kohta ning need kergitavad ka siinseid kütusehindu. Järgmise aasta tarbijahindade dünaamikat kuude lõikes võib mõjutada uue valitsuskoalitsiooni kavandatav aktsiisitõusude mõningane nihutamine ning tõenäoliselt lisanduvad alkoholiaktsiisi tõusud aasta keskpaigast.

Kristjan Pungas, rahandusministeeriumi fiskaalpoliitika osakonna analüütik