Statistikaameti andmetel tõusid hinnad novembris eelmise kuuga võrreldes 0,1 protsenti. Aastases võrdluses kiirenes hinnatõus oktoobri 0,6 protsendilt novembris 1 protsendini.
Euroalas kiirenes hinnatõus esialgsetel andmetel 0,6 protsendini. Viimati oli inflatsioon sel tasemel 2014. aasta alguses, enne naftahindade langust. Seega on madalate toorainehindade mõju taandumas ning Eesti kõrgem hinnatõus euroalaga võrreldes on suuresti seletatav jõulisemate maksumeetmetega.
Novembris kergitas tarbijahindu toiduainete kallinemine ja energiahindade järkjärguline tõus. Toiduainete osas võib välja tuua piimatoodete hinnatõusu seniselt väga madalalt tasemelt. Piima kokkuostuhinnad on viimastel kuudel kooskõlaliselt välisturgudel toimuvaga märgatavalt tõusnud, jõudes oktoobris tasemele, kus need olid enne Venemaa-poolsete sanktsioonide kehtestamist 2014. aasta sügisel.
Energiahindu mõjutas külmadest ilmadest tingitud elektri kallinemine Põhjamaades, mis heade võrguühenduste tõttu kergitas elektri hinda ka siinsetel tarbijatel. Kuigi naftahindade tõusu mõjul on mootorikütus kallim kui aasta tagasi, jõuab selle mõju kaugkütte hindadesse viitajaga, mistõttu on kütteperioodi alguses hinnad soodsamad kui aasta tagasi. Teenuste hinnatõusu pidurdas novembris ühe muutliku komponendi – lennupiletite – odavnemine.
Detsembris hinnatõus kiireneb energiahindade tõusu jätkumise ning ühekordsete mõjude, nagu lennukipiletite hinna taandumise tulemusena. Novembri lõpus otsustas naftat eksportivate riikide organisatsioon OPEC kärpida esmakordselt viimase kaheksa aasta jooksul naftatoodangut. Selle tulemusena on nafta hinnad tõusnud üle 50 USA dollari barreli kohta ning need kergitavad ka siinseid kütusehindu. Järgmise aasta tarbijahindade dünaamikat kuude lõikes võib mõjutada uue valitsuskoalitsiooni kavandatav aktsiisitõusude mõningane nihutamine ning tõenäoliselt lisanduvad alkoholiaktsiisi tõusud aasta keskpaigast.
Kristjan Pungas, rahandusministeeriumi fiskaalpoliitika osakonna analüütik
