Kinnisvarakool: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark
Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri stardiprogramm
Kinnisvarakool: Planeerimis-ehitusvaldkonna spetsialisti täiendõppeprogramm
Kinnisvarakool & koolitus: Varjatud puudused – kinnisvaramaakleri ja müüja vastutus kinnisvaratehingutes
 

Tallinna kesklinnas tuleb korteriostja nimel võidelda

Uus MaaKäes on kinnisvaraturule ennustatud stabiilne ajajärk, mis Tallinna kesklinnas avaldub päris tugevalt. Kraanad on püsti, ehitatakse palju, kuid ostjate nimel tuleb üha enam võidelda.

Tallinna kesklinna kinnisvaraturg on viimaste aastate jooksul olnud mõjutatud investorite aktiivsusest, tänu kellele sai hoo sisse uute korterite rajamine piirkondades, mis on pigem populaarsed noorte ja välismaalaste seas, kes soovivad heas asukohas kortereid üürida. Käesolevat aastat on hakanud iseloomustama investorite osakaalu vähenemine, mis on eelkõige tingitud sellest, et müügihinnad on kasvanud tasemeni, kus aastased üüritootlused ei ole enam rahuldavad. Samuti on olulisel määral suurenenud üürikorterite pakkumine, mis hoiab ära üürihindade tõusu.

Järjest keerukamaks on muutunud kallima hinnaklassi (hinnaga üle 300 000 euro), seal hulgas uusarenduste korterite müük, sest hoogsa ehitustegevuse tõttu on konkureerivaid pakkumisi palju. Vähe sellest, kallima hinnaklassi korteritele pakub tugevat konkurentsi ka majadeturg. Lisaks on vähenenud välismaalaste osakaal, kes suuresti ongi olnud eksklusiivsema kinnisvara ostjaskond.

Võib öelda, et toimumas on nn vaikne, mitteavalik hinnalangus ehk suur osa arendajaid ja müüjaid on valmis läbirääkimiste käigus hindu alandama. Tasapisi langevad ka pakkumishinnad. Kui mõni praeguse hinnaga pakkumine oleks olnud kinnisvaraturul aasta tagasi, oleks see „ära rabatud“, kuid nüüd on huvi aga väga väike. Samas on arendusprojekte, mis oma eripära tõttu on jätkuvalt väga edukad ja sealsed korterid suure nõudlusega.

Ja siin ongi pealkirjas mainitud võitlusmoment. Ostjaskonda tegelikult on, kuid nende soovidele vastu tulemine nõuab arendajate poolt uuenduslikku lähenemist. Kahjuks kohtab ka praegu suhtumist, et laome kesise arhitektuuriga maja kortereid täis ja küll ostavad. Ei osta! Kesklinna ostja ei soovi äärelinna väljanägemisega tavalist maja südalinna hinnaga. Arhitektuur olgu korralik, korterid tavapärasest avaramad ja maitsekad, keskkond ja parkimine lahendatud. Hinna- ja kvaliteedisuhe olgu paigas nii suurtel kui väikestel korteritel. Ning ärge peljake head arhitektuuri.

Sel aastal, sügishooajal, on kesklinnas kõige likviidsem „kaup“ väiksem korter, mille ruutmeetrihind ei ületa keskmist turuhinda. Ka vanalinnas on nõutavad väikesed korterid, mille ostjaks on enamasti investorid, kes tegelevad lühiajalise üürimisega.

Huvitav on see, et märkimisväärselt palju tehakse korterite ostutehinguid omafinantseeringuga ning lisaks on märgata, et kui ka kasutatakse laenu, siis olemasoleva omafinantseeringu osa on küllaltki suur.

Üürikorteritest on praegu nõutuimad kuni 400 eurot maksvad pinnad, mis on seletatav tudengite koduotsingutega. Kuuüüriga enam kui 500 eurot maksvaid kahetoalisi kortereid on pakkumises palju ja nendesse üürilise leidmine võtab kauem aega. Ka päris suuri kortereid otsitakse, aga nõudmised neile on aina tõusnud – sisu peab olema kvaliteetne, kaubeldakse ka hinnas ja tingimustes.

Kokkuvõtteks – kuigi Tallinna kesklinna kinnisvaraturg on rahulikum, stabiilsem ja ostuaktiivsus kandub pigem äärelinna poole, ei prognoosi ma siiski ka suuremat kukkumist; pigem kerge langus kui tõus. Ja väga palju sõltub kõik ka kogu maailmas toimuvast.

Kinnisvarakool: Korteriühistu juhtimise õiguslikud alused

Kinnisvaravaldkonna seadused ühtede kaante vahel

Kinnisvaraõiguse ABC. Põhjalik ülevaade kinnisvaravaldkonda reguleerivatest õigusaktidest.Käsiraamat “Kinnisvaraõiguse ABC” annab detailse ja tervikliku ülevaate kinnisvaravaldkonda reguleerivatest olulistest õigusaktidest nii spetsialistile kui asjaarmastajale.

Käsiraamat on suunatud eelkõige kinnisvaramaakleritele ja teistele, kes puutuvad igapäevases töös kokku kinnisvaratehingutega. Käsiraamat on mõeldud eelkõige huvilisele, kel puudub eelnev juriidiline haridus.

“Kinnisvarabüroos töötades puutun iga päev kokku kinnisvaratehignute põhiliste mureprobleemidega,” kommenteeris käsiraamatu autor Evi Hindpere. “Just igapäevaselt korduvatele küsimustele lahendusi otsides saigi käsiraamat koostatud.”

Käsiraamatu autor Evi Hindpere on jurist ja koolitaja ning Kinnisvarakooli juriidiliste koolituste üks põhijõududest. Evi Hindpere on ka käsiraamatu “Korter üürile – närvesööv hobi või rikkuse allikas” kaasautor, samuti käsiraamatute “Kinnisvaramaakleri ABC”, “Pärimine” ja “Perekonnaõigus ja varasuhted” autor.

Lisainfo

Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvaramaakleri täiendkoolitus

KV.EE: Tallinna majade pakkumishinnad kerkivad

Kinnisvaraportaal KV.EEPortaalis KV.EE pakuti juuli kuus Tallinnas müügiks 813 maja. Aastataguse ajaga võrreldes on majade müügipakkumiste arv vähenenud ja keskmine pakkumishind kasvanud.

Aasta tagasi juulis pakuti Tallinnas müügiks 909 maja. Seega on majade müügipakkumine vähenenud 11% võrra. Majade müügipakkumine on portaali KV.EE andmetel vähenenud kõikides Tallinna linnaosades peale Haabersti ja kesklinna.

Eelmise aasta juulis oli Tallinna majade keskmine müügipakkumiste hind 1344 €/m². Käesolevaks aastaks on hinnatase kerkinud 3% võrra tasemele 1385 €/m². Majade müügipakkumiste hinnad on portaali KV.EE andmetel kasvanud kõikides linnaosades peale kesklinna ja Pirita.

Kesklinna majade hinnalangus 12% viitab struktuursele pakkumiste muutumisele ehk asjaolule, et tänaste pakkumiste olemus on konkreetsema asukoha ja kvaliteedi osas aastatagusest erinev. Pirita linnaosas langesid majade pakkumishinnad portaali KV.EE andmetel aastaga tasemele 1549 €/m² ehk aastane hinnalangus oli tühine 1%.

Vaata lähemalt, mis toimub kinnisvaraturul portaalist KV.EE.

Majade müügipakkumiste keskmine arv ja selle muutus, tk Majade müügipakkumiste hind ja selle muutus, tk
07/2015 07/2016 Muutus, % 07/2015 07/2016 Muutus, %
Haabersti 141 143 1% 1 553 1 571 1%
Kesklinn 73 76 4% 1 656 1 464 -12%
Kristiine 91 87 -4% 1 307 1 401 7%
Lasnamäe 73 34 -53% 301 376 25%
Mustamäe 38 26 -32% 307 461 50%
Nõmme 184 175 -5% 1 363 1 375 1%
Pirita 230 225 -2% 1 565 1 549 -1%
P-Tallinn 46 37 -20% 984 1 135 15%
Vanalinn 12 NA 2 861 NA
 
Tallinn 909 813 -11% 1 344 1 385 3%
 
Eesti 3 439 3 269 -5% 966 1 024 6%
Harjumaa 2 111 2 064 -2% 1 175 1 250 6%
Narva 23 30 30% 451 429 -5%
Pärnu 57 61 7% 919 966 5%
Tartu 329 322 -2% 940 1 013 8%

Majade müügipakkumiste keskmine hind portaalis KV.EE

Kinnisvarakool: Tööstressiga toimetulek koolitus

Tartu jätkab idapoolse ringtee ehitust

TartuTartu idapoolse ringtee 3. ehitusala projekteerimise ja ehitamise riigihanke võitsid AS TREF ja AS Baumost, kes esitasid ühispakkumuse kogumaksumusega 7 433 844 eurot.

„Ümbersõidu 3. etapp ühendab kaks riigimaanteed – Tallinn-Tartu-Luhamaa ja Räpina maantee, mis aitab vähendada transiitliiklust teistel linnatänavatel. Kesklinna liikluskoormus väheneb ja linnakeskkond saab puhtamaks,“ ütles abilinnapea Valvo Semilarski.

Idaringtee kolmas ehitusala on 1,5 km pikkune teelõik, mis ühendab Lammi tänava liiklusringi Räpina maanteega. Kolmas ehitusala tuleb sarnane eelnevate ringtee lõikudega – kaherealine sõidutee ja eraldiasetsev kergliiklustee. Luunja valda suunduvale Soojuse teele rajatakse omaette liiklussõlm, kus ehitatav ringtee läheb viaduktiga üle Soojuse tee. Lisaks rajatakse kaks jalakäijate viadukti.

Ehitus algab augustis ja kestab poolteist aastat. Ehitusel teeb järelevalvet AS Taalri Varahaldus.

Töid rahastatakse 85% ulatuses Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondi vahenditest projektist “Uute maanteelõikude arendamine”.

Kogu Tartu idapoolne ringtee on kavandatud umbes 11,8 kilomeetri pikkuse magistraaltänavana, mis tulevikus hakkab ühendama omavahel Tallinn-Tartu-Luhamaa ja Jõhvi-Tartu-Valga maanteed.

Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvaramaakleri täiendkoolitus

Sügisese koolitushooaja avab 06.09.2016 algav Kinnisvara ABC

toompark-hindpere-sulaKinnisvarakoolis toimub 06-08/09/2016 koolitus “Kinnisvara ABC“. Koolitust viivad läbi meie parimad lektorid Tõnu Toompark, Evi Hindpere ja Marko Sula.

Koolituse Kinnisvara ABC  eesmärk on anda osalejatele baasteadmised ja ülevaate  kinnisvara valdkonnast ning tutvustada osalejatele õigusakte, mis reguleerivad kinnisvaraga tehtavaid tehinguid.

Koolituse sihtrühmaks on kõik inimesed, kes soovivad rohkem teada saada kinnisvarast ja oma vara paremini hallata ning kellel on  soov oma tulevik siduda kinnisvara valdkonnaga. Samuti on oodatud kõik juba tegutsevad kinnisvaramaaklerid ja kinnisvara spetsialistid, kes tunnevad, et oleks vaja värskendada kinnisvara baasteadmisi.

Kinnisvarakoolitus Kinnisvara ABC toimub kolmel päeval – 06, 07, 08.09.2016, kell 13.00-18.00, Pärnu mnt 102.

Lisateave ja registreerumine

Registreeru koolitusele: +372 525 6655, kool@kinnisvarakool.ee või kodulehel.

Margot Toompark
Kinnisvarakool OÜ
Koolituste müük ja korraldus
+372 525 6655
kool@kinnisvarakool.ee
www.kinnisvarakool.ee

Kinnisvarakool OÜ

Kinnisvarakool & koolitus: korteriühistu juhtimine - seadusandlus ja raamatupidamine

Statistika: kinnisvaratehingute arv ja käive on aastatagusel tasemel

Tõnu Toompark, Adaur Grupp OÜ / Kinnisvarakool OÜ2016 II kvartali kinnisvaratehingute arv oli maa-ameti andmetel 15 255 ehk eelmisest aastast 0,6% rohkem.

Kesise tehingute arvu muutuse kõrval tuleb igal juhul tõdeda, et tegemist on siiski pigem kõrge tehingute arvuga, mis on viimase 8 aasta II kvartali kõrgeim näitaja.

Samas proportsioonis on muutunud kinnisvaratehingute koguväärtus ehk tehingute käive. Kinnisvaratehingute kogukäive oli 2016 II kvartalis 795 miljonit eurot ehk eelmise aasta samast perioodist napi 0,1% enam.

Madal tehingute käibe juurdekasv näitab, et kinnisvarahinnatõus on hoo maha võtnud lisaks elamispindadele teisteski valdkonna sektorites.

Kinnisvaratehingute väärtus (mln €, vasak telg) ja arv (parem telg)

Kinnisvaratehingute väärtus (mln €, vasak telg) ja arv (parem telg)

Kõigi graafikute vaatamiseks kliki siin: KINNISVARATURG GRAAFIKUTES!

Soovid nõustamist siin kommentaaris toodud või muudel kinnisvaravaldkonna teemadel? Kontakteeru palun +372 525 9703 või tonu@adaur.ee (Tõnu Toompark).

Tõnu Toompark on Adaur Grupp OÜ ja Kinnisvarakool OÜ juhatuse liige ning Eesti Kinnisvarafirmade Liidu (EKFL) ja Eesti Omanike Keskliidu juhatuse liige.

Adaur Grupp OÜ

Kinnisvarakool

Eesti Omanike Keskliit

Eesti Kinnisvarafirmade Liit

Kinnisvarakool & koolitus: korteriühistu revisionikomisjoni töö korraldamine

Juunis tööstustoodangu maht vähenes

StatistikaametTööstusettevõtted tootsid 2016. aasta juunis 5% vähem toodangut kui eelmise aasta juunis, teatab Statistikaamet. Toodang vähenes mäetööstuses ja töötlevas tööstuses, kuid suurenes energeetikas.

Mäetööstuses põhjustas ligi 60%-lise toodangu vähenemise põlevkivi kaevandamise kahanemine vähese nõudluse tõttu, mis oli tingitud madalast nafta- ja põlevkivisaaduste hinnast.

Juunis toodeti töötlevas tööstuses 1% vähem toodangut kui 2015. aasta samal kuul. Toodangu mahu vähenemist põhjustas eelkõige elektroonika- ja puittoodete ning toiduainete tootmise langus. Üle poole töötleva tööstuse tööstusharudest ei saavutanud juunis eelmise aasta mahtu.

Suurema osatähtsusega tööstusharudest vähenes toodang veel metalltoodete ning masinate ja seadmete tootmises. Toodang suurenes elektriseadmete, tekstiiltoodete ja mööbli tootmises.

Välisturule müüdi juunis 70% kogu töötleva tööstuse toodangust. 2015. aasta juuniga võrreldes suurenes korrigeerimata andmetel toodangu müük kodumaisele turule 3%, müük ekspordiks jäi eelmise aasta tasemele.

Sesoonselt korrigeeritud andmetel toodeti 2016. aasta juunis tööstuses kokku 3% vähem toodangut kui eelmisel kuul, sealhulgas töötlevas tööstuses 1% vähem.

2015. aasta juuniga võrreldes toodeti elektrit 23% rohkem ja soojust 11% vähem.

Tööstustoodangu mahuindeksi muutus, juuni 2016
(protsenti)
Tegevusala Muutus võrreldes eelmise kuuga sesoonselt korrigeeritud andmetela Muutus võrreldes eelmise aasta sama kuuga
korrigeerimata andmetel tööpäevade arvuga korrigeeritud andmetelb
KOKKU -3,1 -4,6 -4,6
Energeetika 9,0 14,2 14,2
Mäetööstus -47,4 -57,4 -57,4
Töötlev tööstus -0,8 -1,4 -1,4
arvutite, elektroonika- ja optikaseadmete tootmine -9,0 -3,4 -3,4
puidutöötlemine ja puittoodete tootmine -1,3 -4,6 -4,6
toiduainete tootmine 3,0 -3,5 -3,5
metalltoodete tootmine 2,2 -1,0 -1,0
elektriseadmete tootmine 5,0 14,5 14,5
tekstiilitootmine 6,3 19,4 19,4
mööblitootmine 5,0 7,3 7,3
mootorsõidukite tootmine 0,8 0,3 0,3
ehitusmaterjali tootmine 0,4 0,7 0,7
masinate ja seadmete tootmine -6,1 -4,2 -4,2

a Sesoonselt korrigeeritud tööstustoodangu mahuindeksi puhul on eemaldatud erinevused kuude tööpäevade arvus ja regulaarselt korduvate hooajaliste tegurite mõju. Arvutatakse ainult võrdluseks eelmise kuuga.

b Tööpäevade arvuga korrigeeritud tööstustoodangu mahuindeksi puhul on eemaldatud erinevused kuude tööpäevade arvus. Arvutatakse ainult võrdluseks eelmise aasta sama kuuga.

Statistika aluseks on küsimustik „Tööstus”, mille esitamise tähtaeg oli 15.07.2016, ja küsimustik „Energia tootmine, müük ja kütuse tarbimine”, mille esitamise tähtaeg oli 10.07.2016. Statistikaamet avaldas kuu kokkuvõtte 10 tööpäevaga.

Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvara müügikoolitus

Praktiline ehitusharidus igale kinnisvaraomanikule

MajaehitajaJärjest enam räägitakse ajakirjanduses ja meedias sellest, et inimestel on vaja paremat finantsharidust, teadmisi toitumisest ja tervislikest eluviisidest ja paljust muust, et paremini elus hakkama saada ning oma tulevikku paremaks muuta.

Sellesse nimekirja aga võiks julgesti lisada ka igale kinnisvaraomanikule vajaliku praktilise ehitushariduse, mis lubaks mõistlikult ja läbimõeldult oma kodu ehitada ja remontida või seda paremini hooldada.

Miks on ehitusharidus oluline?

Kõik me peame elus kokku puutuma kinnisvaraga. Elame kortermajades või eramajades ning peaks olema iga majaelaniku huvides, et oma kodumaja oleks ehituslikult korras ning peaks kaua vastu. Isegi omale elukohta üürides, on see oluline, sest korras majas on elamistingimused head ning maja mikrokliima korras ning tervislik.

Kinnisvaraomanikule aga on heas korras ja kvaliteetselt ehitatud maja ka rahaliselt väga oluline. Ehitus- ja remonttööd ei ole kunagi odavad ja ning seetõttu on oluline, et iga kulutus, mis maja ehitamisel tehakse oleks mõistlik. Õigesti ehitatud ja hooldatud maja vähendab kokkuvõttes hilisemaid ehitusega seotud kulusid või lükkab need kulud kaugemale ning pikendab maja kasutusiga. Kinnisvaraga seotud kulud on ühed suuremad, millega igal inimesel tuleb siin elus hakkama saada ja on igati mõistlik ennast mõnevõrra ehituslikult harida, et teha õigeid otsuseid ja valikuid.

Tänapäeval järjest enam tähelepanu saav energiasääst on kindlasti samm õiges suunas, mis aitab vähendada majade ekspluatatsioonikulusid. Samas aga ei tea paljud, et suurem soojustuskiht konstruktsioonides nõuab põhjalikult läbimõeldud projekte ja sõlmi ning väga kvaliteetset ehitamist, kuna iga valesti või hooletult tehtud koht väliskonstruktsioonis võib kaasa tuua niiskusprobleeme. Kui varem ebakvaliteetselt tehtud majade puhul kaasnesid külmasillad ja samuti niiskusprobleemid, siis tänu väiksemale soojustuskihile oli nende mõju konstruktsioonidele väiksem ning paremal juhul suutis konstruktsioonis olev niiskus sobilikes ilmastikutingimustes välja kuivada.

Arusaadavalt ei ole reaalne, et igaüks hakkaks omandama akadeemilist ehitusharidust, kuid praktilistel nõuannetel ja soovitustel põhinev ehitusharidus on jõukohane enamikule.

Mida pean silmas mõistega “praktiline ehitusharidus”?

See oleks haridus, mis suunatud just igapäevaste ettetulevate ehituslike valikute ja otsuste selgitamisele ning soovituste jagamisele.

Üks sageli ette tulev küsimus eramaja kavandamisel on tavaliselt see, et mis materjalist ehitada, mis oleks maja põhimaterjal? Iga materjalitootja või lahenduste pakkuja suudab väga veenvalt põhjendada, et tema materjal on parim. See ongi nende töö. Tegelikkuses ei ole see niivõrd tähtis, mis materjalist on maja ehitatud, sest sisuliselt iga materjaliga saab ehitada kvaliteetselt, olulisem on projekti ja ehitamise kvaliteet.

Praktilise ehitushariduse mõte võiks olla just tähelepanu pöörata neile kohtadele, mis määravad lõpptulemuse ja kvaliteedi.

Kuidas praktilist ehitusharidust inimestele lähemale tuua?

Sisuliselt kõigi ehitusmaterjalide osas on olemas täpsed paigaldus- või kasutusjuhised, mis aga on aga sageli mõnevõrra spetsiifilise sõnavaraga või lohisevalt pikad. Tavaline ehituskaugem inimene jääb nendega hätta või kulutab märkimisväärselt oma aega nende läbitöötamisele.

Praktilise poole pealt oleks inimesel vaja aga teada saada kõige olulisem, kuidas töid kontrollida ja milliseid vigu ja miks ei tohiks läbi lasta. Täna on juba turul materjalitootjaid, kes on sellest aru saanud ja koostavad just selliseid juhiseid, kus lihtsas keeles ja paljude illustratsioonide ja piltidega saab kiiresti igaüks ülevaate. Loodetavasti see trend jätkub ning sellist infot hakatakse järjest rohkem jagama.

Selline praktiline eneseharimine on just eriti oluline eramajade ehitamisel, kus nn. peatöövõtja puudub, kuid tuleb kasuks igale majaehitajale.

Praktiline ehitusharidus on investeering paremasse elukeskkonda!

 Majaehitaja.eeArtikli autor on
Eno Pappel
Majaehitaja.ee

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark

Põllumaade hind jätkab tõusu

Domus KinnisvaraJuuli alguses kirjutas Maa-amet, et 2015. aastal langes märgatavalt haritavate maade tehingute arv. Kogu Eestis oli eelmisel aastal 27,4% vähem tehinguid kui 2014. aastal. See-eest maade hind on selle aja jooksul tõusnud.

Artiklis põhjendatakse segmendi aktiivsuse muutust riigi poolt müüdavate maatükkide olulise vähenemisega võrreldes eelnevate aastatega, kuid miks vähenevate tehingute juures hind ikkagi tõuseb, seda ei selgitata. Minus tekkis huvi, et milline seis on Lõuna-Eesti maakondade põllumaade turul ning mis põhjusel hinnad on ikkagi tõusnud.

Nii nagu mujal Eestis, toimus ka Lõuna-Eesti maakondades haritavate maade tehingute arvu langus, välja arvatud Valgamaal. Kui suurimad langused olid Jõgeva- ja Põlvamaal (langus ca 42%), siis 16-23% vahele jäi tehingute mahu vähenemine Viljandi-, Tartu- ja Põlvamaal.

Valga maakonnas oli 2014.aastaga võrreldes tehinguid 11% rohkem. Käesoleval aastal jätkub ostu-müügitehingute vähenemine: aasta esimese poole tehingute arv on üksikutes maakondades samal tasemel võrreldes eelmise aasta sama perioodiga. See-eest Jõgeva-, Tartu-, Võru – ja Viljandimaal pole täis pooltki mahtu.

Ostu-müügitehingute vähenemisele vaatamata jätkas tehingute mediaanhind tõusu nii 2015. aastal kui ka 2016. aastal. Tänavuste haritava maade tehingute mediaanhind on enim tõusnud Valgamaal (+25%) ja Võrumaal (+20%); Jõgeva ja Tartu maakonnas on hinnad 8% kõrgema, Põlva maakonnas 3%. Hinnalangus on olnud ainult Viljandimaal (-4%).

Joonis. Haritavate maade mediaanhind 2007-2016. Allikas Maa-amet.

Miks väheneva tehingute arvu juures on hind tõusnud? Kui üldine foon põllumajandussektori kohta on pigem murelik, siis miks on põllumees valmis maa eest maksma järjest kõrgemat hinda? Olen sel teemal rääkinud mitme põllumaade ostu-müügiga tegeleva inimesega, ning koorub välja, et peamine põhjus on lihtsalt maade nappuses – kuna maad on vähe, kuid vajadus on suur, siis ollakse nõus maksma järjest kõrgemat hinda.

Väga heade maade puhul on hinnatase jõudnud vahemikku 4000 – 4500 €/ha. Tehinguid on tehtud ka kõrgema hinnaga (äärmuslikumad hinnad ca 5000 €/ha), kuid sellisel juhul on hinnal üldjuhul turuvälised põhjused (näiteks erihuvi).

Tooksin veel välja, et kõrgemate ostuhindadega tehinguid ei ole tee mitte rikkad välismaalased, vaid kohalikud suuremad põllumajandustootjad, kelledega väiksematel tegijatel ongi keeruline konkureerida.

Kristjan Gross
Domus Kinnisvara kutseline hindaja

Kinnisvarakool & koolitus: praktilise klienditeeninduse ABC

Mainor Ülemiste AS II kv 2016 vahearuanne

Mainor Ülemiste

Koostöömemorandumi allkirjastamine

3. mail kirjutasid Tallinna Tehnikaülikooli rektor akadeemik Jaak Aaviksoo, Eesti Ettevõtluskõrgkooli Mainor rektor majandusdoktor Ülo Pärnits, Tallinna Teaduspark Tehnopol juhataja Jaak Raie ning Ülemiste City linnakut arendavate Technopolis Ülemiste AS ja Mainor Ülemiste AS juhatuste esimehed Gert Jostov ja Margus Nõlvak alla koostöölepingu, millega viis organisatsiooni ühendavad jõud, et tõsta Eesti rahvusvahelist tuntust tehnoloogiariigina, tuua riiki suuri rahvusvahelisi ettevõtteid ning kasvatada teadus- ja arendustegevuse alast koostööd Eesti kõrgkoolide ja ettevõtete vahel.

Finance Estonia „Baltic Capital Markets Forum“ rahvusvaheline konverents

12. mail toimus Ülemiste City konverentsikeskuses Spacex rahvusvaheline konverents, mis võõrustas üle 400 finants- ja investeerimisvaldkonna tippjuhti ning spetsialisti üle Baltikumi.

Industry 4.0 IN PRACTICE konverents

2. juunil toimus Ülemiste linnakus konverents „Industry 4.0“, mille raames tutvustati konverentsi osavõtjatele Ülemiste linnaku võimalusi ning külastati siinseid tööstusettevõttevõtteid ning Eesti riigile oluliste digi- ja e-lahenduste väljatöötamisele spetsialiseerunud ettevõtet Helmes AS.

Spordiklubi ja restorani maja renoveerimistööde algus

II kvartalis alustas Mainor Ülemiste renoveerimistöid aadressidel Valukoja 10 ning Sepise 8 asuvates hoonetes. Renoveerimise rahastamiseks sõlmiti Nordea pangaga 2,5 miljoni euro suurune finantseerimisleping, mille abil restaureeritakse unikaalsed vanad tootmishooned uue MyFitness spordiklubi ja Gourmet Coffee restorani jaoks.

Suursaadikute visiidid Ülemiste linnakusse

II kvartalist võõrustas Mainor Ülemiste meeskond mitmete koostööks oluliste riikide suursaadikuid. Külaliste hulgas olid saadikud USA-st, Saksamaalt, Suurbritanniast and Ukrainast.

Ülemiste City võtmenäitajad seisuga 30.06.2016

  • Renditav pind 147 000 m2
  • Täituvus 98%

Finantsülevaade

  • 2. kvartali 2016. aasta puhaskasum on 865 tuhat eurot.

Netokäive ja puhaskasum

  • 2. kvartali netokäive on 1 334 tuhat eurot, netokäive tõusis 7,2 % 2015. a 2. kvartaliga võrreldes
  • Puhaskasum on 865 tuhat eurot, langus 2015. a 2. kvartaliga võrreldes on 12,5%

Kulud

  • 2.kvartalis 2016.a.tegevuskulud on tõusnud 899 tuhandetest eurost (1.kv 2016) kuni 900 tuhande euroni.
  • Laenude ja võlakirjade intressikulud on 334 tuhat eurot, kasv on 20% 1.kvartali 2016.a. võrreldes.

Netokäive ja puhaskasum – 1. poolaasta

  • 1. poolaasta netokäive on 2 701 tuhat eurot, netokäive tõusis 9,2 % 2015. a 1. poolaastaga võrreldes.
  • Puhaskasum on 2 017 tuhat eurot, kasv 8,3% 2015. a 1. poolaastaga võrreldes.

Intressikandavad kohustused

  • Mainor Ülemiste AS intressikandvad kohustused on 35 798 tuhat eurot. Ettevõtte kolm suuremat laenuandjat perioodi lõpus olid Nordea Bank AB, LHV Pank AS, SEB Pank AS
  • Mainor Ülemiste AS-l on vahearuande perioodi lõpu seisuga kasutamata laenuvõimalusi summas 17 000 tuhat eurot.

Juhatuse kinnitused

Kinnitame, et esitatud aprill-juuni 2016. a vahearuande finants- ja muu lisainfo on õige ja ammendav. Mainor Ülemiste AS-i konsolideeritud finantsaruanne annab õige ja usaldusväärse finantsseisundi, tulemuste ja rahavoogude ülevaate.

Aprill-juuni 2016. a konsolideeritud finantsaruanne on auditeerimata.

Kinnisvarakool & koolitus: Varjatud puudused – kinnisvaramaakleri ja müüja vastutus kinnisvaratehingutes

Linnahalli rekonstrueerimine on jõudmas järgmisesse etappi

TallinnLinnahalli rekonstrueerimisel on jõutud uude etappi. Täna allkirjastati firmaga Allians Arhitektid OÜ leping, mille alusel asutakse välja töötama linnahalli rekonstrueerimise rakendus- ja lähteülesannet.

Lähteülesanne peaks lepingu järgi valmis saama novembris. Töö valmimisel selgub ka, kus linnahalli uuele elule äratamisega täna ollakse ning mida peaks projekteerimisel ja ehitamisel arvestama. Eesmärgiks on linnahalli renoveerimisel seada realistlikud plaanid ja ülesanded, ütles Raepressile abilinnapea linnapea ülesannetes Taavi Aas.

Lähteülesande koostamisel tehakse muuhulgas kasulike pindade analüüs, kaardistatakse võimalike kasutajate nõuded ning tehakse ka nimekiri potentsiaalsetest kasutajatest ja rentnikest. Tehakse ka linnahalli silueti võimalike muudatuste analüüs ning koostatakse projekteerimise- ja ehitusmaksumuse analüüs. Samuti koostatakse kolm alternatiivset sobivaima kasutuse funktsionaalset skeemi, esialgne äriplaan, hüdrotehniline raport, tehakse ettepanekud akustika, lava- ja saalitehnoloogia, energiatõhususe jms teemadel.

Taavi Aasa sõnul on just see esimene etapp väga oluline, et selgitada, kuhu linnahalli renoveerimisega jõuda tahetakse, mis vajab muutmist ja kui suureks võib kujuneda kogu kompleksi rekonstrueerimise maksumus. Aasa sõnul selgub lähteülesande koostamisel näiteks seegi, mis saab jäähallist.

Kui kõik sujub plaanipärasel, saaks linnahalli projekteerimise hanke välja kuulutada juba novembris, ütles Taavi Aas.

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvara hindamise ABC

Nipid koduostjale: kuidas kodu valdus vastu võtta?

Nõuanded koduostjale. Praktilised nõuanded, kuidas leida unistuste koduKäsiraamatu “Nõuanded koduostjale. Praktilised nõuanded, kuidas leida unistuste kodu” autor Tõnu Toompark annab nõu koduostmise teemadel.

Ostu-müügilepingu sõlmimise järel tuleb kinnisvaramüüjal koduostjale valdus üle anda. Valduse üleandmise tähtaeg lepitakse kokku notariaalses ostu-müügilepingus.

Kui tehingut on vahendanud kinnisvaramaakler, peaks maakler viibima valduse üleandmise juures ja selle korraldama. Seaduse kohaselt tekib maakleril õigus maakleritasule alates tema vahendamise või teenuse osutamise tulemusena lepingu sõlmimisest.

Sellest võib välja lugeda, et lepingu sõlmimisega on käsund täidetud ja maakler rohkem midagi tegema ei pea. Samas võib valduse üleandmise korraldamise kohustuse panna maaklerile maaklerilepinguga. Lisaks näeb maakleri valduse üleandmise korraldamise kohustust ette kinnisvaramaaklerite kutsestandard.

Valduse üleandmisega läheb otsesele valdajale üle asja juhusliku hävimise ja kahjustamise riisiko, mistõttu see tuleb üle anda kinnisasja asukohas.

Kinnisasja valduse üleandmisel tuleb ostjal asja seisukord põhjalikult üle vaadata. Samuti tuleb üle vaadata, kas kõik hinnas sisalduvad esemed on olemas ja kokkulepitud seisukorras. Kui asjal avastatakse puudused, millest varem ei olnud ostjat teavitatud, tuleb need fikseerida üleandmise-vastuvõtmise aktis, et probleemile hiljem lahendus leida.

Avastatud puuduste korral tuleb kinnisasja omanikule anda mõistlik tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks või leppida kokku kompensatsiooni maksmises. Ka need kokkulepped tuleb aktis fikseerida.


Kinnisvaraanalüütik Tõnu ToomparkLoe pikemalt nii eeltoodud kui muudest nõuannetest käsiraamatust „NÕUANDED KODUOSTJALE”, mille autor on kinnisvarakonsultant Tõnu Toompark. Käsiraamatu saad osta Kinnisvarakooli raamatupoest.


Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri stardiprogramm

Kinnisvarakoolitus „Ehitus-ja kasutusload“ toimub 05/10/2016

Raul KebaKinnisvarakoolis toimub 05/10/2016 koolitus “Ehitus- ja kasutusload” . Lektor advokaat Raul Keba.

Koolitus käsitleb 11. veebruaril 2015 vastu võetud uue ehitusseadustiku kohast protsessi projekteerimistingimuste taotlemisest hoonele kasutusloa väljastamise ja riikliku järelevalve tegemiseni.

Koolitusel saab ülevaate olulisematest muudatustest uues ehitusseadustikus ning käsitletakse uusi põhimõtteid, ehitiste ja ehitamise liike, uusi loamenetlusi ja riikliku järelvalvet.

Koolitus “Ehitus- ja kasutusload” toimub kolmapäeval 05/10/2016 kell 09:00-14:00.

Lisateave ja registreerumine

Registreeru koolitusele: +372 525 6655, kool@kinnisvarakool.ee või kodulehel.

Margot Toompark
Kinnisvarakool OÜ
Koolituste müük ja korraldus
+372 525 6655
kool@kinnisvarakool.ee
www.kinnisvarakool.ee

Kinnisvarakool OÜ

Kinnisvarakool: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark

Juunis jaekaubandusettevõtete müügitulu kasv aeglustus

StatistikaametJaekaubandusettevõtete müügitulu suurenes 2016. aasta juunis eelmise aasta juuniga võrreldes püsivhindades 4%, teatab Statistikaamet. Kui mais kasvas müügitulu eelmise aasta sama kuuga võrreldes 8%, siis juunis kasv aeglustus.

2016. aasta juunis oli jaekaubandusettevõtete müügitulu 550,5 miljonit eurot.

Tööstuskaupade kaupluste müügitulu kasv aeglustus juunis märgatavalt. Kui mais kasvas nende kaupluste müügitulu eelmise aasta sama kuuga võrreldes 13%, siis juunis oli kasv 6%. Müügitulu suurenes viie ja vähenes kahe tegevusala kauplustes. Enim suurenes müügitulu kasutatud kaupade kauplustes ja väljaspool kauplusi (kioskites, turgudel, otsemüük), kus müük kasvas aastaga 28%.

Müügitulu suurenes veel ka apteekides ja kosmeetikatarvete kauplustes (kasv 14%), posti või interneti teel kaupu müüvates kauplustes (kasv 10%), tekstiiltoodete, rõivaste ja jalatsite kauplustes (kasv 9%) ning majatarvete, kodumasinate, rauakaupade ja ehitusmaterjalide kauplustes (kasv 8%). Müügitulu vähenes eelmise aasta juuniga võrreldes muudes spetsialiseerimata kauplustes, kus on ülekaalus tööstuskaubad (nn kaubamajad) ning muudes spetsialiseeritud kauplustes, kus kaubeldakse peamiselt arvutite ja nende lisaseadmete, raamatute, sporditarvete, mängude ja mänguasjade jm.

Juunis aeglustus ka mootorikütuse jaemüügi ettevõtete müügitulu kasv. Kui mais kasvas nende ettevõtete müügitulu eelmise aasta sama kuuga võrreldes 6%, siis juunis jäi müük eelmise aasta tasemele. Müügitulu kasvu aeglustumisele avaldas osaliselt mõju eelmise aasta juuni kõrgem võrdlusbaas ning mootorikütuse hinnalanguse aeglustumine.

Toidukaupade kaupluste müügitulu on viimastel kuudel näidanud küllaltki stabiilset kasvu. Juunis suurenes nende kaupluste müügitulu eelmise aasta juuniga võrreldes 4%.

Võrreldes eelmise kuuga vähenes juunis jaekaubandusettevõtete müügitulu 1%. Ka sesoonselt ja kalendaarselt korrigeeritud andmete põhjal oli vähenemine 1%. 2016. aasta kuue kuuga (jaanuar–juuni) suurenes jaekaubandusettevõtete müügitulu eelmise aasta vastava perioodiga võrreldes 6%.


Diagramm: Jaekaubandusettevõtete müügitulu mahuindeks ja selle trend

Statistikaamet läks 2016. aastast jaekaubandusstatistika kuu andmete avaldamisel täielikult üle Maksu- ja tolliameti käibedeklaratsiooni andmetele ning lõpetas andmete kogumise küsimustikuga „Müügitulu“. Nii vähenes ettevõtjate aruandluskoormus ja Statistikaameti kulu andmete kogumisele ning suurenes administratiivandmete kasutamine. Andmeallika muutuse tõttu kajastab iga kuu ilmuv pressiteade „Jaekaubandus“ jaekaubandusettevõtete jaemüügi asemel jaekaubandusettevõtete müügitulu. Jaekaubandusettevõtete jaemüügi näitajat avaldab Statistikaamet edasi statistika andmebaasis kvartali ja aasta kohta. Statistikaamet avaldas kuu kokkuvõtte nelja tööpäevaga.

Kinnisvarakool: Korteriühistu juhtimise õiguslikud alused

Baltic Horizon allkirjastas lepingu Upmala Biroji ärihoone omandamiseks Riias

Baltic HorizonBaltic Horizon allkirjastas siduva lepingu Upmala Biroji ärihoone omandamiseks Riias ettevõttelt Bauplan Nord. Tehingu lõpuleviimise järel kuulub Baltic Horizoni portfelli 7 objekti koguväärtusega enam kui 125 miljonit eurot. See on teine tehing pärast Baltic Horizoni fondiosakutega kauplemise alustamist juulis Nasdaq Balti fondinimekirjas, ühtlasi on see teine Riia linnas asuv objekt fondi portfellis.

Upmala Biroji on 2008. aastal Saksa arendaja Bauplan Nord poolt ehitatud ärihoone. Hoones on pikaajaliste lepingutega ankurrentnikeks SEB ja CABOT ning hoone täituvus on täielik. Objekti renditav kogupindala on üle 10 500m2. Hoone osteti ca 7,25% tootlusega esimese täisaasta kohta arvutatuna. Tehing viiakse lõpule 2016. aasta 3. kvartali jooksul.

Tehinguga täieneb fondi portfell veel ühe kvaliteetse rahavooga varaga Riia linnas, kus fondile kuulub juba kohalik supermarket “SKY” asukohaga Bikernieku tänaval. Tehingu lõpuleviimise järel on fondi portfellist 35% investeeritud Tallinnasse, 23% Riiga ja 42% Vilniusesse. Segmenditi koosneb portfell seejärel 43% ulatuses ärikinnistuist ja 57% ulatuses jaekaubandusele orienteeritud kinnistuist, milledest 10% asub Coca-Cola Plaza vabaaja- ja jaepinnal Tallinna südames.

Baltic Horizoni osakutega alustati Nasdaqi börsil kauplemist 6. juulil 2016. Baltic Horizoni börsitähis (ticker) on NHCBHFFT.

Kinnisvarakool & koolitus: praktilise klienditeeninduse ABC