Adaur.ee: kinnisvaraturu uudised, analüüsid ja ülevaated

Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvaraturundus

Kinnisvarakool & koolitus: ehitise dokumenteerimise vajalikkus

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri stardiprogramm

Kinnisvarakool: Planeerimis-ehitusvaldkonna spetsialisti täiendõppeprogramm

Statistika: I kvartalis väljastati 1347 eluruumide ehitusluba

07.06.2016 Tõnu Toompark

2016 I kvartalis sai statistikaameti andmetel ehitusloa 1347 eluruumi. Tegemist on viimase nelja kvartali madalaima näitajaga, mis on siiski 60% enam kui aasta tagasi I kvartalis, mil ehitusloa sai vaid 841 eluruumi.

Keskmise ehitusloa saanud eluruumi pindala oli 2016 I kvartalis 92 m². See on õige pisut enam, kui kahel viimasel kvartalil, mil keskmise pinna suurus oli 88 ja 91 m².

Ehituslubade suure arvu taga on aktiivne arendusturg. Uute korterite sektorisse lisandub arendusprojekt teise järel. See on kannustanud arendajaid üha kiirenevas uute projektidega välja tulema. Üsna kindlalt võib prognoosida, et käesoleval 2016 aastal väljastatakse eluruumidele ehituslubasid rohkem, kui möödunud 2015. aastal.

Ehitusloa saanud eluruumide arv (tk) ja pind (1000m²)

Ehitusloa saanud keskmine eluruumi pind, m²

Kõigi graafikute vaatamiseks kliki siin: KINNISVARATURG GRAAFIKUTES!

Soovid nõustamist siin kommentaaris toodud või muudel kinnisvaravaldkonna teemadel? Kontakteeru palun +372 525 9703 või tonu@adaur.ee (Tõnu Toompark).

Tõnu Toompark on Adaur Grupp OÜ ja Kinnisvarakool OÜ juhatuse liige ning Eesti Kinnisvarafirmade Liidu (EKFL) ja Eesti Omanike Keskliidu juhatuse liige.

Kinnisvarakool: Tööstressiga toimetulek koolitus

SEB to issue home loans guaranteed by KredEx for the improvement of energy efficiency

07.06.2016 Tõnu Toompark

SEB will begin to issue home loans to clients who are borrowing to buy, build or renovate their existing homes to make them more energy efficient and who wish to use a guarantee from KredEx for that purpose.

“Any investment aimed at energy efficiency is definitely a wise decision, since it enables people to improve their living conditions and save on energy costs. More energy efficient buildings also have a longer useful life and, furthermore, carry a higher value on the real estate market. Accordingly, for families planning to renovate or also buy or renovate their homes, home loans guaranteed by KredEx are an opportunity on easy, attractive terms,” said Tõnu Sepp, Director of the Retail Banking Division.

A guarantee from KredEx presupposes that the apartment or residence being purchased meets the energy label class of C, at a minimum, when a home loan is being applied for. For the renovation or construction of a home, the requirement is that on completion it should also meet the energy label class of C, at a minimum. The energy label class has to be demonstrated with a current energy label or, in case of the construction or renovation of a new residence, energy efficiency calculations in the building design documentation issued by a qualified expert.

According to Triin Reinsalu, Head of the Housing and Energy Efficiency Division at KredEx, the purpose for issuing loan guarantees for energy-efficient housing is to raise people’s awareness about energy efficiency and steer people towards choosing and building more energy-efficient housing. “Loan guarantees help with the purchase of a home, during the construction of which more thought has been given to the efficiency of the building as a whole and help to make existing residential buildings more energy efficient. This is the first financial service in Estonia that aims to promote the acquisition and creation of energy-efficient real estate,” Reinsalu said.

Using a guarantee from KredEx, a home loan may be applied for with a 10% down payment. The amount of a guarantee aimed at improving energy efficiency may be up to 24% of the value of the loan collateral but not more than EUR 50,000.

A home loan guaranteed by KredEx may be applied for at all SEB branches or in the Internet Bank.

Kinnisvarakool: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark

Uusarendustest Narvas

06.06.2016 Tõnu Toompark

Kui te kasvõi vahetevahel jälgite kinnisvarauudiseid, siis näete pidevalt uudiseid Tallinna uusarendustest. Kui mõni mu tuttav kolib Tallinna, siis ei taha ta enam osta korterit vanasse majja, vaid läheb panka ning taotleb laenu nüüdisaegse korteri ostuks uude majja. Pärast elab kaua ja õnnelikult, nautides uue elupaiga mõnusid. Nii ei ole ainult Tallinnas.

Seda artiklit kirjutades vaatasin 2011. aasta rahvaloenduse andmeid. Aastatel 2006 – 2011 ehitati Tallinnasse 372 uut kortermaja. Sama perioodi jooksul ehitati Tartusse 123 uut maja, Pärnusse 50, isegi Rakverre 11. Narvasse ehitati aastatel 2006-2011 kõigest 5 uut kortermaja!

Mida korteriostjad ootavad uutelt majadelt ja mida hindavad nende juures?

Kõigepealt muidugi energiasäästlikkust ehk teisisõnu väikseid kütte- ja kommunaalkulusid. Tänapäeva majade ehitusel kasutatakse kvaliteetseid isoleermaterjale, aknaid ja uksi, soojuse rekuperatsiooniga ventilatsioonisüsteeme, mis võimaldavad soojust säilitada ja korduvalt kasutada, selle asemel et seda külmal ajal lihtsalt välja lasta. Kõik see võimaldab küttekulusid oluliselt vähendada.
Õnnestunud planeeringud, mis vastavad tänapäeva pere tegelikele vajadustele ja arvestavad vahel ka individuaalseid soove.
Nüüdisaegsed arhitektuurielemendid ja korterite tehnilised lahendused, suured panoraamaknad, innovaatilised küttesüsteemid, integreeritud tehnika, avarad koridorid, sisseehitatud kapid ja tehnilised ruumid, hügieeniruumid ning trepikojad.
Kujuneb omapärane kogukond inimestest, kes ostavad uude majja kortereid. Üldjuhul on need noored inimesed või jõukad pered. Olen kokku puutunud selliste projektidega, kus arendaja on hakanud ostjaga suhtlema juba ehitamise ajal ja korraldanud kohtumisi, üritusi, väljasõite rohelisse või piknikule, mille tulemusena on kujunenud sõbralike ja positiivsete naabrite grupp, kus tuntakse ja austatakse üksteist – nagu vanadel headel aegadel.

Milline on olukord Narvas?

Narvas selliseid projekte ei ole. Parim, millega meie ostja arvestada võib, on vana maja korteri ümberehitamine või renoveerimine. Nagu me kõik mõistame, on siin võimalused väga piiratud. Seetõttu on maksejõulised kliendid sunnitud vanade majade vanu kortereid ümber ehitama.

Kõik see sunnib investoreid uusarenduse projekti hindamisel oma riskid kõrgeks tunnistama. Ja nad ei usu, et linnas, kus teisejärgulise kinnisvara ruutmeetri hind on 480 eurot (2015. aasta andmete järgi), hakkavad inimesed ostma uut ja kvaliteetset eluaset ruutmeetri hinnaga 1200-1400 eurot.

Investorid ja ehitustendentsides orienteeruvad inimesed saavad suurepäraselt aru, et kui meil algab uue maja ehitus, on ehitustööde ja materjalide maksumus peaaegu sama mis Tallinnas, Tartus ja teistes linnades. Täna on spetsialistide seas levinud arvamus, et eluaseme ehituse ruutmeetri hind püsib umbes 100 euro piires, olenevalt materjalide kvaliteedist.

Nüüd lisame sellele krundi, territooriumi heakorrastuse, laste mänguväljakute ja parkla ehituse maksumuse, samuti riskid, pangaprotsendid ning finantseerimise ja projektijuhtimise kulud. Ja tulebki välja, et uusehitusi on mõtet püstitada vaid siis, kui korterid saab ära müüa, nagu eespool juba mainitud, ruutmeetri hinnaga 1200-1400 eurot, sest ehitajad tahavad samuti kasumit teenida.

Kuid meie igapäevane suhtluskogemus Narva linna ärimeeste, ostjate ja elanikega annab kindlust, et nõudlus kvaliteetse ning nüüdisaegse eluaseme järele eksisteerib just toimekas ja asjalikus Narvas (mitte kuurortlinnas Narva-Jõesuus) ja et teatud hulk kortereid müüakse ära. Usume, et kindlasti leidub inimesi, kes soovivad osta korteri uude majja just Narvas. Ja nad saavad rõõmuga uue, kvaliteetse ning nüüdisaegse eluaseme omanikuks.

Aleksandr Bogens
Domus Kinnisvara Narva regiooni juht

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark

Stockmanni kaubamaja avab sügisel uuenenud kontseptsiooniga 5. korruse

06.06.2016 Tõnu Toompark

Täna, 6. juunil algavad renoveerimistööd Stockmanni Tallinna kaubamaja 5. korrusel. Kontserni uut strateegiat järgides plaanitakse sinna mitmekülgset valikut restoranidest, kohvikutest ja iluteenustest. Ehitus hõlmab tervet viiendat korrust ja kõiki seal asuvaid rendipindu ning töödega on plaanis valmis saada 2016. aasta sügisel.

Stockmann on võtnud tugevasse fookusesse oma põhilised kaubaartiklid, milleks on moekaubad, kosmeetika- ja toidu- ning kodukaubad. Oma pakutavat täiendatakse rentnike pakutavate toodete ja teenustega. Näiteks avasid 2015.a sügisel Stockmannis oma poe Euronics ja Rikets lilled ning Katharinenthal Cafe & Bakery.

„Soovime oma klientidele pakkuda tipptasemel ostuelamust ja teeme selleks põhjalikke ettevalmistusi. Uuendame ka teisi osakondi, täiendame kaubavalikut ja pöörame suurt tähelepanu oma töötajate koolitamisele ning peale muudatuste elluviimist ootame kaubamajja senisest veelgi enam kliente,“ ütles Stockmanni Tallinna kaubamaja direktor Marge Türner.

Remonditööde ajaks kolivad seni 5. korrusel tegutsenud Seppälä, Estravel ja EcoClean ajutistele pindadele kaubamaja 2. korrusele, Tartu mnt poolsesse tiiba. Lisaks 5. korruse renoveerimisele on suvel oodata veel teisigi uuendusi – nimelt kolib laste osakond 2. korruselt 4. korrusele ning olemasolevat lastekaupade valikut hakkab alates 1. augustist täiendama mänguasjapood XS Toys.

Pärast viimasel paaril aastal toimunud suuremaid ümberkorraldusi, mille käigus Stockmann Group müüs Seppälä, Hobby Halli ja Akateeminen Kirjakauppa ning sulges Venemaa ärisuuna, keskendub kontsern oma põhiturgudele – Soomele, Eestile ja Lätile. Tööd jätkavad 6 Stockmanni kaubamaja Soomes, 1 Tallinnas ja 1 Riias. Senisest suuremat tähelepanu pööratakse klienditeenindusele ja inspireeriva ostuelamuse pakkumisele.

Stockmann AS on osa Soome jaekaubanduskontsernist Stockmann Group, mille jaekaubanduse haru Stockmann Retail kõrvale kuuluvad ka moekett Lindex ning kinnisvaradivisjon Stockmann Real Estate. Stockmann Group’i müügitulu 2015. aastal oli 1,4 miljardit eurot.

Stockmann on asutatud 1862. aastal Soomes, Eestisse tuli Stockmann esmakordselt 1993. aastal. Tallinnas Liivalaia tänaval asuv kaubamaja avati 1996. aasta aprillis, kus sellest ajast alates on esindatud lai valik kvaliteetseid kaubamärke nii moe-, ilu-, kodu- kui toidukaupade kategooriatest.

Kinnisvarakool & koolitus: korteriühistu revisionikomisjoni töö korraldamine

KV.EE: Majade müügipakkumisi jääb vähemaks ja hinnad kerkivad

06.06.2016 Tõnu Toompark

Portaali KV.EE andmetel pakuti mais Eestis müügiks 3294 maja ehk aastatagusest 3500 pakkumisest 6% vähem. Seejuures on sama palju ehk 6% võrra kerkinud müügipakkumiste keskmine hind, mis mai kuus oli 1020 €/m².

Majade turu suurimas piirkonnas Harju maakonnas on müügipakkumisi vähemaks jäänud 5% ja hinnad on kerkinud 8%. Harjumaal pakuti portaalis KV.EE mai kuus müügiks keskmiselt 2100 maja keskmise hinnaga 1241 maja.

Müügipakkumise vähenemise taga on vaikselt aktiivsemaks muutunud majade ostu-müügiturg. Seda omakorda ergutavad kõrgele kerkinud korterite hinnad, mis annavad võimaluse kallinenud korterist lihtsamalt ümber kolida majja, mille hind alles on hakkanud vaikselt kasvama.

Vaata lähemalt, mis toimub kinnisvaraturul portaalist KV.EE.

	Majade müügipakkumiste keskmine arv ja selle muutus, tk			Majade müügipakkumiste hind ja selle muutus, €/m²
Maakond	05/2015	05/2016	Muutus, %	05/2015	05/2016	Muutus, %
Eesti	3 500	3 294	-6%	963	1 020	6%
Harjumaa	2 218	2 100	-5%	1 153	1 241	8%
Ida-Virumaa	132	117	-11%	589	695	18%
Jõgevamaa	27	31	15%	287	323	13%
Läänemaa	54	39	-28%	732	692	-5%
L-Virumaa	70	56	-20%	553	603	9%
Põlvamaa		13	NA	439	451	3%
Pärnumaa	257	252	-2%	784	796	2%
Raplamaa	129	112	-13%	582	635	9%
Saaremaa	27	26	-4%	697	759	9%
Tartumaa	440	413	-6%	873	905	4%
Valgamaa	51	41	-20%	399	364	-9%
Viljandimaa	21	28	33%	622	544	-13%
Võrumaa	21	19	-10%	397	391	-2%

Narva	24	33	38%	409	422	3%
Pärnu	55	59	7%	963	988	3%
Tallinn	951	818	-14%	1 291	1 342	4%
Tartu	306	293	-4%	954	986	3%

Kinnisvarakool & koolitus: kuidas korteriühistus võlglastega hakkama saada

Adaur Grupp: korteritehingute kuukokkuvõte 05-2016

06.06.2016 Tõnu Toompark

Kokkuvõttes on toodud Tallinna ja Eesti maakonnakeskuste korteriomanditehingute arv ja keskmine hind ning nende aastane muutus. Andmete allikas on maa-amet.

Andmed on toodud avaldamise kuupäeva seisuga ja võivad andmete täpsustumisel vähesel määral muutuda.

Kõigi graafikute vaatamiseks kliki siin: KINNISVARATURG GRAAFIKUTES!

Tõnu Toompark on Adaur Grupp OÜ ja Kinnisvarakool OÜ juhatuse liige ning Eesti Kinnisvarafirmade Liidu (EKFL) ja Eesti Omanike Keskliidu juhatuse liige.

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri ABC koolitus

Terviseameti uue büroo- ja laborihoone ehitus jõudis sarikapeoni

06.06.2016 Tõnu Toompark

Peeti Terviseameti uue büroo- ja laborihoone sarikapidu, millega tähistati maja maksimaalse kõrguse saavutamist. Piduliku sündmuse eesmärgiks oli kostitada ehitajaid, et vastavalt rahvapärimusele tagada seeläbi hoonele hea õnn ja luua head suhted majavaimuga.

Sarikapärja tõid hoone kõrgemast nurgast alla Terviseameti peadirektori asetäitja Jelena Tomasova, Riigi Kinnisvara AS (RKAS) projektijuht Erki Elbrecht ja AS Oma Ehitaja objektijuht Ikko Lee.

RKASi tellimusel rajab AS Oma Ehitaja Tallinnasse Paldiski maantee 81 kinnistule viiekorruselise büroo- ja laborihoone, mis saab olema Terviseameti kõigile vajadustele vastav, madala energiakasutusega ning selle ehitamisel ja kasutamisel arvestatakse säästvate tehnoloogiatega.

Terviseameti uue hoone arhitekt on Pelle-Sten Viiburg firmast Doomino Arhitektid OÜ. Ehitusprojekti on koostanud Estkonsult OÜ.

Ehitustegevusega alustati möödunud aasta novembris, mil esmalt lammutati kinnistul asuvad vanad hooned. Uue hoone ehitustööd on kavas lõpetada käesoleva aasta detsembris.

Ehitustööde maksumus on 6,8 miljonit eurot, millele lisandub käibemaks.

Kodutoetust taotleb 1154 lasterikast peret

06.06.2016 Tõnu Toompark

Esialgsetel andmetel esitas KredExile kodutoetuse saamiseks taotluse 1154 peret kogusummas 10,1 mln eurot. Keskmine taotletav toetussumma on 7150 eurot, kodutoetust soovivates peredes kasvab kokku 3934 last.

„Laste arv on kindlasti üks tegur, mis võib oluliselt mõjutada perede majanduslikku toimetulekut. Sellel aastal laiendasime toetuse saajate ringi ja praeguseks on selgelt näha, et kodutoetuse meede on väga oluline ka perede jaoks, kus kasvab 3 last,“ ütles ettevõtlusminister Liisa Oviir. „Kasvamis- ja õpikeskkonna olukord on laste arengus määrava tähtsusega ja olen kindel, et kodutoetuse meetmega saame paljude perede olukorda parandada. Leian, et riik peab toetama paljulapselisi peresid, et tagada neile kindlustunne,“ lisas Oviir.

Riiklik toetus elutingimuste parandamiseks ja kaasajastamiseks on mõeldud lasterikastele peredele, kus kasvab vähemalt kolm kuni 19-aastast last ning kelle sissetulek ühe leibkonna liikme kohta on kuni 355 eurot kuus. Maksimaalseks toetussummaks on 8000 eurot.

Kõige rohkem taotlusi laekus Harjumaalt (250), Ida-Virumaalt (195) ja Tartumaalt (129). Kõige vähem aga Hiiumaalt (9), Läänemaalt (19) ja Raplamaalt (36). Taotlejatest 996 esitasid taotluse esimest korda ning 158 puhul on tegemist korduvtaotlejaga. Tänavu oli esimest korda võimalik kodutoetust taotleda läbi KredExi e-teeninduse. Seda võimalust kasutas ühtekokku 420 perekonda.

Toetust taotles 793 3-lapselist ning 278 4-lapselist perekonda. Suurima laste arvuga peres kasvab 10 last, lisaks on kaks peret, kus kasvab 8 last. Toetust taotlevate perede keskmine sissetulek liikme kohta on 189 eurot. Nendes peredes kasvab 3934 last. Kokku jagatakse lasterikastele peredele elutingimuste parandamiseks 3,2 mln eurot.

KredExi eluaseme ja energiatõhususe divisjoni juhi Triin Reinsalu sõnul on toetusel lasterikaste perede jaoks selge mõju. „Kodutoetus on lasterikastele peredele suurepärane võimalus parandada oma elamistingimusi. Toetus annab võimaluse luua lastele muuhulgas ka parema sisekliimaga ja soojapidavad kodud. On rõõm, et info toetusest on edukalt jõudnud ka 3-lapseliste peredeni, keda varem toetatud ei ole.“

Tagastamatut toetust saab kasutada mitmeti. Näiteks eluaseme püstitamise, renoveerimise, ümberehitamise või laiendamisega seotud väljaminekuteks, aga ka eluaseme tehnosüsteemide või -võrkude rajamise, muutmise või asendamisega seotud kulutusteks. Lisaks võib seda kasutada eluaseme soetamiseks või eluasemelaenu põhiosajäägi tasumiseks. Abikõlblikud on ka toetuse aluseks olevate töödega seotud abitegevused, näiteks ehitusprojekti koostamine, omanikujärelevalve, ehitusloa taotlemine või ehitusteatise esitamisega seotud kulud.

Hetkel toimub taotluste menetlemine. Enne otsuste langetamist teostab KredEx taotlejate juures paikvaatlused.

Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvaramaakleri täiendkoolitus

1Partner: Tallinna korterite hinnad on juba aasta aega samal tasemel püsinud

03.06.2016 Tõnu Toompark

Tallinna korteri ruutmeeter maksis mais keskmiselt 1547 eurot, mis on mullusega võrreldes 1,4 protsenti kõrgem ning ka tehingumahud on aastatagusega samal tasemel, analüüsib Eesti üks suuremaid kinnisvarafirmasid 1Partner Maa-ameti tehingustatistikat.

2016. aasta esimese viie kuuga tehti Tallinnas 3605 korteritehingut ning mullu oli see number 3546.

1Partner Kinnisvara tegevdirektori Martin Vahteri sõnul jäävad nii hinnad kui tehingumahud samale tasemele järgmiseks paariks-kolmeks aastaks, kui just maailmamajanduses ei toimu mingit erilist sündmust või Euroopa keskpank ootamatult finantspoliitikat ei muuda.

“Praegu on inimestel hea valik ning pole muret, et kui mõni korter ära ostetakse, siis uut meeldivat ei leia. Survet pole, kes tahavad osta, siis selleks on stabiilne aeg. Ka üürihinnad on pidama jäänud ja inimesed on praeguse hinnatasemega harjunud,” rääkis Vahter.

Mais tehti Tallinnas kinnisvaraga 1177 ostu-müügitehingut. Kinnisvaratehingute koguväärtus oli 105 miljonit eurot, mis on 20 protsenti vähem kui eelmisel kuul.

Mais müüdi Tallinnas 799 korterit, mis on kuus protsenti enam kui aprillis. Korterite keskmine ruutmeeter maksis mais 1569 eurot, mis on 1,3 protsenti madalam kui aprillis. Pealinna kalleim korter müüdi 658 000 ning odavaim 3 800 euroga.

Mais müüdi Tallinnas 40 hoonestatud elamumaa krunti, mis on 20 võrra rohkem kui varasemal kuul. Kalleim maja müüdi 3 250 000 ning soodsaim 21 200 euro eest.

Möödunud kuul müüdi kaheksa elamumaa krunti, mis on kolme võrra vähem kui märtsis. Kalleim hoonestamata krunt müüdi 530 000 ja odavaim 7 000 euro eest.

1Partner Kinnisvara avaldab iga kuu esimeses veerandis möödunud perioodil sooritatud kinnisvaratehingute turuülevaate. 1Partner Kinnisvara kodulehel on Tallinna kinnisvaratehingute hinnavõrdluse graafik, kust leiab lihtsa ülevaate pinnaühiku maksumuse igakuistest muutustest linnaosade kaupa.

Kinnisvarakool & koolitus: Eluruumi üürilepingu sõlmimine

Nipid koduostjale: kust leida uus kodu?

03.06.2016 Tõnu Toompark

Käsiraamatu “Nõuanded koduostjale. Praktilised nõuanded, kuidas leida unistuste kodu” autor Tõnu Toompark annab nõu koduostmise teemadel.

Kui koduotsija vaim on pakkumiste sõelumiseks ja sobiliku kodu leidmiseks valmis, tuleb esimese sammuna need pakkumised üles leida.

Tormata ei tasu. Kui koduotsimisega alustamise otsus on tehtud, ei tähenda see, et juba nädala pärast on võimalik uude elamisse sisse kolida. Mida keerulisemad on koduotsija soovid, seda keerulisem on tõenäoliselt neile nõuetele vastavat objekti meie väikselt kinnisvaraturult leida.

Järgnevalt vaatame mõningaid võimalusi, kust ja kuidas külastamist väärivad kinnisvarapakkumised leida.

Portaal kui peamine otsinguvõimalus

Koduostja kõige suurem sõber on kinnisvaraportaal. Koduotsijal endal tuleb piisava regulaarsusega – näiteks kord-paar nädalas – kinnisvaraportaalide pakkumised läbi sõeluda.

Suuremaid kinnisvaraportaale on Eestis kaks: KV.EE ja City24. On veel hulk väiksemaid ja teisejärgulisemaid portaale ja portaalikesi, kuid neis on pakkumiste hulk ja seega potentsiaalse ostuobjekti leidmise võimalus väiksem. Seega tuleks peamine tähelepanu suunata suurematele portaalidele ja kui aega-võimalust on, võib pilgu heita väiksematele infokanalitele.

Kasuliku funktsionaalsusena pakuvad portaalid võimalust teha andmebaasis otsing, see salvestada ja kui portaali sisestatakse otsingukriteeriumidele vastav objekt, saadetakse sellekohane info koduotsija meiliaadressile. Nii ei pea koduotsija aega kulutama ja käima iga päev portaali kuulutusi lappamas, vaid leiab need mugavalt meilipostkastist.

Kohalikud infokanalid

Kui koduotsija soovib leida uue eluaseme väiksemas asulas või piirkonnas, tasub portaalide kõrval hoida silm peal kohalikel infokanalitel. Sellisteks kohalikeks infokanaliteks võivad olla näiteks valla ajaleht, poe juures või bussipeatuses asuv kuulutustetulp.

Kinnisvaramaakler

Eesti kinnisvaramaaklerid tegelevad valdavalt kinnisvaraobjektidega ehk kinnisvaramüüjatega. Olukord, kus kinnisvaramaakler teenindab kinnisvaraostjat ja ostja selle eest maakleritasu maksab, on Eesti oludes pigem erandlik.

On küll võimalus paluda maakleril leida sobivad objektid, kuid siin tuleb koduostjal arvestada, et sellisel puhul tuleb maaklerile tasuda ka otsingutöö eest isegi juhul, kui tehing jääb sõlmimata. Tavaliselt ei taha inimesed maaklerile pelgalt objektide otsingu eest tasuda ja seetõttu maaklerid ostjate teenindamise nimel väga ei pinguta.

Seega võib koduostja oma ostusoovi kinnisvaramaakleritele edastada – ostusoovi maakleritele saatmiseks on kinnisvaraportaalides lihtsad võimalused. Vahel liigub maakleritel pakkumisi, mis avalikus müügis ehk portaalis avaliku pakkumisena väljas ei ole. Seega ei tasu maaklereid mängust välja jätta.

Kui koduotsija teeb maakleriga kokkuleppe, et maakler aitab tal uue kodu leida, on mõistlik detailselt läbi rääkida, milles maakleri teenus seisneb ja milliste tingimuste täitmisel tekib koduostjale maakleritasu maksmise kohustus.

Muud võimalused

Kui koduostja teab, et soovib kindlasti elada mõnes konkreetses majas, oleks tobe jääda ootama, kas äkki portaali mõni selle maja korteri müügikuulutus tekib. Sellisel juhul on targem korraldada otsepostitus maja korteritele ja lisada ostusoovi kuulutus maja infostendile. See ei ole kallis ja on samas tõhus vahend info leidmiseks.

Kui koduotsija soovid piirduvad konkreetse hoone asemel laiema piirkonnaga, võib samuti mõelda otsepostituse tegemisele. Äkki on veebis leitav piirkonnas tegutsev aktiivne asumiselts, mille kaudu selle liikmetele viia sõnum, et müügihuvilisi välja peilida?

Kindlasti on koduotsijal mõistlik koduostuplaanidest informeerida sõpru-tuttavaid või sotsiaalvõrgustiku kontakte. Selline info hankimine on küll kui huupi tulistamine, kuid ometi leiab ka pime kana vahel tera.

Loe pikemalt nii eeltoodud kui muudest nõuannetest käsiraamatust „NÕUANDED KODUOSTJALE”, mille autor on kinnisvarakonsultant Tõnu Toompark. Käsiraamatu saad osta Kinnisvarakooli raamatupoest.

Kinnisvarakool & koolitus: Ehituslepingute sõlmimine, muutmine ja lõpetamine

Pirita keskusesse tulevad restoranid, pood ja spordiklubi

03.06.2016 Tallinn.ee

Selle aasta sügisel Merivälja teel valmiv kaubanduskeskus toob Piritale uued teenused ja võimalused ning muudab linnaosa keskuse senisest atraktiivsemaks.

Keskuse esindaja Anneli Hirv selgitas tänasel sarikapeol, et hoone pinda on ligi 6500 ruutmeetrit ja keskust teenindab 120 parkimiskohta. „Hoones on kaks suurt ankurrentnikku. Esimesel korrusel saab taas olema toidupood ehk Rimi ja teisele korrusele tuleb spordisõprade rõõmuks Myfitness,“ sõnas Hirv.

Söögikohtade valik muutub piritalastele hoopis mitmekesisemaks, sest keskusesse tuleb kaks suuremat restorani koos mõnusate terrassidega. „Kokku saab uues keskuses olema kuus toidukohta, millest kolm on moodsad tänavatoidukohad, pakkudes näiteks burritosid, pitsasid ja muud,“ rääkis ta. Lisaks tekib tööle ja kooli kiirustajatele võimalus kiireks hommikusöögiks ning osta saab ahjusoojasid pagaritooteid.

Keskusest leiab tulevikus ka kalapoe, veini- ja gurmeepoe ja lillede-kingituste poe, tuleb apteek, keemiline puhastus, ilusalong, hambaravikabinetid ja loomakliinik. Laste ja lapsevanemate rõõmuks saab lõbusalt aega veeta ja sünnipäeva pidada 200-ruutmeetrises mängutoas. „Meie eesmärk on olnud luua meeldiva keskkonnaga ostu- ja ajaveetmiskoht, kus on võimalik teha oma igapäevased ostud, tulla koos pere või sõpradega sööma või sportima,“ võttis Hirv kokku keskuse olemuse.

Merivälja tee 24 hoones asus varem Pirita Linnaosa Valitsus. Eelmisel aastal vahetas linn hoone jõe ääres asuva renoveeritud Kloostri tee 6 hoone vastu. Pirita linnaosa vanem Tõnis Mölder ütles, et vahetuse üheks oluliseks eesmärgiks oligi leida linnaosa keskusele uus hingamine. „Kui mõtleme, milline nägi see maja välja varem ja kuidas see peatselt hakkab välja nägema, millised võimalused piritalastele avanevad, siis on hoonete vahetus olnud kahtlemata igati positiivne,“ leidis Mölder, kes rõõmustas, et hoone saab korda ja Pirita keskus saab viimaks esindusliku ilme.

Maja omanikud ja arhitekt Priit Kaljapulk on püüdnud säilitada hoone olemust ja leida võimalusi, et keskus harmoneeruks kõrvalseisvate hoonetega. Samuti on omanikud panustanud keskuse siseviimistlusse, mis saab olema tavapärasest ainulaadsem ja annab klientidele loodetavasti edasi mõnusa, Piritale omase atmosfääri. Sisearhitektideks on JANKEN Wisespace.

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvara hindamise ABC

Ligi 13 aastat kestnud Kalasadama detailplaneeringule pandi punkt

03.06.2016 Tallinn.ee

Tallinna Linnavolikogu istungil võeti vastu otsus „Tallinna Kalasadama ümbruse detailplaneeringu kehtestamine kruntide positsioon 15, 16 ja 40 osas Põhja-Tallinnas“. Sellega on lõppenud juba 2003. aastal alguse saanud ning 2008. aastal avalikustatud Kalasadama ümbruse planeeringu menetlemine.

„Kui eelmisel Tallinna Linnavolikogu istungil kehtestati Kalasadama osaline planeering, siis täna saame selle kaua kestnud protsessi lõpule viia,“ ütles linnapea ülesandeid täitev abilinnapea Taavi Aas, „mul on väga hea meel, et kohalikud elanikud, arendaja ning linn jõudsid lõpuks kompromisslahenduseni. Antud ala kujuneb valmides kauniks ettevõtlus, elu- ja vaba aja veetmise keskkonnaks, millest võidavad kõik tallinlased.“

Täna volikogu poolt heaks kiidetud otsusest lähtub, et detailplaneeringus on ette nähtud rohkelt avalikku ruumi – rannapark, rannapromenaad, olemasoleva Kalasadama basseini äärsed kaid, avaliku kasutusega jalakäijate alad, mis on jalakäijate ühendusteeks Kalamaja ja mere vahel.

Lisaks kujundatakse rannaalale rohkelt haljastatud avalikku ruumi, mereäärne piirkond on ette nähtud avalikuks rekreatsioonialaks ning detailplaneeringuga kavandatakse sinna piirkonda teenindavad kergliiklus- ja jalakäijate teed, milleks on piki mere äärt kulgev minimaalselt 25 meetri laiune rekreatsiooniala koos promenaadi ja pargiga.

Planeeringus kavandatu on kallasrajale juurdepääsu ja seal vaba liikumise tagamisel kooskõlas ranna ja kalda kaitse eesmärkidega ning võimaldab aktiivselt ja eesmärgistatult kasutusele võtta seni räämas ja korrastamata rannaala. Planeeringus on kavandatud mereäärne hoonestus astmeliselt mere suunas langevana, mis tagab seeläbi võimalikult palju vaateid merele ja liigendab merelt vaadeldavat linna siluetti ning tagab mereäärsetel avalikel aladel (sh liivarannal) valdava osa ajast päikesevalguse.

Alale võib rajada kuni viiekorruselisi hooneid. Planeeringulahendusega nähakse ette avaliku ruumi suurendamine ja korrastamine. Kehtestamisele kuuluva ala osas leitakse rannapromenaadi, jalakäijate liikumisteede ja hoonete arhitektuurne lahendus läbi avaliku arhitektuurivõistluse.

Tallinna Linnavalitsus võttis vastu korralduse „Tallinna Kalasadama ümbruse detailplaneeringu koostamise algatamine“ 5. novembril 2003. aastal. Otsus „Tallinna Kalasadama ümbruse detailplaneeringu osaline kehtestamine kruntide positsioon 1-5, 12, 17-29 ja 32-38 osas Põhja-Tallinnas“ võeti vastu Tallinna Linnavolikogu 19. mai istungil ning otsus „Tallinna Kalasadama ümbruse detailplaneeringu kehtestamine kruntide positsioon 15, 16 ja 40 osas Põhja-Tallinnas“ tänasel, 2. juuni istungil.

Uus omanik muudab Realia Group´i veelgi tugevamaks

02.06.2016 Tõnu Toompark

Altor Fond IV (Altor) omandab põhjamaade suurima kinnisvaravahenduse ja -halduse ettevõtte Realia Group´i. Skandinaavia erakapitalil põhinev investeerimisfond omandab ettevõtte selle praegustelt omanikelt, kelleks on Sponsor Fond III, Nordea ja Varma. Ostu-müügileping allkirjastati 1. juunil 2016.

Realia Group ühendab ettevõtteid, mis tegelevad kinnisvarahalduse, -vahenduse ja hindamisega nii Soomes kui ka Balti riikides. Ettevõtte nimistusse kuuluvad Soomes Houneistokeskus, SKV, Huom!, Realia Isännöinti ja Realia Management ning Ober-Haus Balti riikides.

„Ma väga ootan koostööd uue omaniku Altor´iga ja ma olen kindel, et sellest saavad kasu nii terve Realia Group kui ka tema tütarettevõtted. Me oleme teinud koostöös Sponsor Capitali, Nordea ja Varma´ga viimastel aastatel märkimisväärseid samme Realia Group´i arendamisel. See areng saab veelgi tugevama tõuke kuna Altor jagab meie vaateid, kuidas arendada kõrgekvaliteedilisi kinnisvarahaldus- ja maaklerteenuseid,“ ütles Matti Bergendahl, Realia Group´i tegevjuht.

„Me oleme jälginuid Realia Group´i arengut tähelepanelikult pikemat aega ning kinnisvarahalduse ja vahendamise teenuste turg on väga huvitavas arengufaasis nii Soomes kui mujal Põhjamaades. Realia Group on väga tuntud kaubamärk kinnisvaravaldkonnas nii Soomes kui Balti riikides. Me tahame jätkata Realia Group´i teenuste arendamist koos grupi juhatuse ja töötajatega grupi visiooni elluviimise nimel,“ ütles Risto Siivonen, Altor´i partner.

“Me oleme Realia Group´i ja tema tütarettevõtteid arendanud pikka aega ja grupp ja selle kaubamärgid on meile väga olulised. Sel kevadel otsustasime, et Realia peaks arengut jätkama ning järgmisse arengufaasi jõudma juba uue omaniku toetusel. Meil on hea meel, et uueks omanikuks saab Altor – ettevõte, mida me hästi teame,” ütles Kaj Hägglund, Sponsor Capitali juhtiv partner.

Tehing vajab kinnitamist Soome Konkurentsiameti poolt ja eeldatavalt viiakse lõpule juuni lõpuks.

Tehingu väärtust ei avalikustata.

Realia Group on Põhjamaade ja Baltikumi suurim kinnisvarahalduse, hindamise ja maaklerteenuste ettevõte. Realia Group´i kuuluvad Soomes Houneistokeskus, SKV, Huom!, Realia Isännöinti ja Realia Management ning Ober-Haus Balti riikides. Realia Group´i käive on ca 100 miljonit eurot aastas ja grupis töötab 1600 inimest. Rohkema informatsiooni saamiseks külasta www.realiagroup.fi.

Alates asutamisest on Altor kaasanud 5.8 miljardit eurot. Praegu on fondid investeerinud 3.4 miljardit eurot rohkem kui 40 ettevõttesse. Investeeringud on tehtud keskmise suurusega Skandinaavia ettevõtetesse eesmärgiga luua väärtust läbi kasvu ja operatiivsete muudatuste. Ettevõtte praeguste kui ka eelnevate investeeringute hulgas on Lindorff, Carnegie, Palodex, Helly Hansen, Dustin, Byggmax ja Sats-Elixia. Rohkema informatsiooni saamiseks külasta www.altor.com.

Sponsor Capital on Soome erakapitalil põhinev investeerimisfirma, mis loodi 1997. aastal. Ettevõte investeerib Soome keskmise suurusega ettevõtetesse, millel on eeskujulik juhtimine, tugev turupositsioon ja prognoositav rahavoog. Sponsor Capital tegutseb vastutustundlikult ja pika perspektiiviga, samas on kasumile orienteeritud ja usub juhtkonna ettevõtlikusse. Soome suured institutsioonid investeerivad oma kapitali läbi Sponsor Capitali.

Kinnisvarakool & koolitus: planeerimisseaduse ja ehitusseadustiku muudtaused

Liven Kinnisvara ja Nordecon ehitavad paberivabalt

02.06.2016 Tõnu Toompark

Lasnamäele kerkiva kortermaja Central Residence ehitamine on paberivaba – kõiki protsesse nii planeerimisel kui ehitusplatsil juhitakse tahvelarvutist, kasutades uudset tehnoloogiat BIM.

BIMi (ingl. k – building information modeling) kasutamine ehituse igas etapis ideest igapäevase majandamiseni võimaldab oluliselt säästa nii raha kui keskkonda ning varakult täpselt teada, milline maja välja näeb ja mis on selle kulud.

Central Residence’i arendaja Liven Kinnisvara ja ehitaja Nordecon edukas koostöö BIMi kasutamisel ja arenduse esimese etapi (Virbi 8) rajamisel, viis loogilise jätkuna lepingu sõlmimiseni ka teise etapi (Virbi 10) ehitamiseks. Laagna tee äärde kerkiva 16-kordse hoone esimesel korrusel saavad olema äripinnad ning järgmistel korrustel kokku 75 korterit. Lepingu maht on ligi 6,5 miljonit eurot koos käibemaksuga.

Liven Kinnisvara partneri Andero Lauri sõnul kasutatakse BIM-i tehnoloogiat kõigi projektide puhul.

“BIM muudab kogu ehitusprotsessi läbipaistvamaks, sest võimaldab välja arvutada, mida, kui palju ja kuhu kulub ning seetõttu mingit raiskamist ei toimu,” ütles Laur. “BIM on end maailmas tõestanud tulevikutehnoloogia, mida ärksamad Eesti ettevõtted kasutavad juba täna. Olen täiesti kindel, et BIM on ehitusvaldkonna tulevik ja on vaid aja küsimus, kui see asendab konventsionaalsed ehitustavad. Soome, USA ja Ühendkuningriikide kogemus on seda selgelt tõestanud.”

Central Residence’i esimeses etapis valmiva viiekordse hoone puhul tehti Eesti ehitusajalugu, kui mitu kuud enne ehitustegevuse algust oli välja müüdud üle kahe kolmandiku korteritest. Klientide tagasiside põhjal olid tähtsaimateks argumentideks Virbi tänava soodne asukoht ning mugav ühendus, samuti kõrge ehitus- ja viimistluskvaliteet ning erilise rõhu asetamine turvalahendustele. BIM-tehnoloogiate kasutamine ja Nordeconi nimi usaldusväärse ehitajana mängis samuti suurt rolli.

Nordecon ASi juhatuse liikme Avo Amburi sõnul on Liven Kinnisvara kogenud arendaja, kes oskab nõuda kvaliteetset ehitusteenust, mida Nordecon ka pakub.

“Ehitame praegu Central Residence’i esimest etappi – Virbi 8 viiekordset korterelamut, nüüd rajame selle kõrvale ka suurema, 16-kordse korterelamu,” ütles Ambur. “Ehitustöödega alustame juunis, valmis ja sissekolimiseks sobiv on maja 2017. aasta oktoobris. “

Central Residence’i ) arhitekt on Raiko Reinson. Hoonekompleksis on kokku pea 11 000 m2 brutopinda. Maa-aluses parklas on kahel tasandil kokku 118 parkimiskohta, tõkkepuuga eraldatud hooviparklas 24 kohta. Hoovi rajatakse mänguväljak. Hoonetel on B-energiaklass, igal korteril on oma ventilatsiooniseade, koostöös turvafirma G4Siga on kavandatud läbimõeldud valveteenus.

NCC võttis kasutusele Bonava kaubamärgi

02.06.2016 Tõnu Toompark

Eesti üks juhtivaid kortermajade arendajaid NCC Elamuarendus võttis sarnaselt Skandinaavia ehituskontserni teiste elamuarenduse ärisuuna ettevõtetega kasutusele uue kaubamärgi Bonava.

“Meie elamuarendus on muutunud sedavõrd suureks ja oluliseks tegevusvaldkonnaks, et NCC kontsern otsustas selle tarbeks Eestis, Rootsis, Soomes, Taanis, Norras, Saksamaal, Venemaal ja Lätis eraldi ettevõtte ja kaubamärgi luua,” märkis Bonava Eesti OÜ tegevjuht Timo Riismaa.

““Bo” tähendab rootsi keeles elamist ja “nav” keskust. Uus kaubamärk võimaldab meil senisest enam väljendada meie põhitegevust, see tähendab mitte ainult kortermajade vaid elukeskkondade- terviklike ja energiasäästlike naabruskondade rajamist,” sõnas Riismaa.

Lisaks kaubamärgile muutus ka NCC Elamuarendus OÜ juriidiline nimi, mis on Bonava Eesti OÜ. Ettevõtte kõik senised lepingud, registreerimisnumber ja aadress jäävad endiselt jõusse ja kehtima.

Bonava on üks juhtivaid elamuarenduse ettevõtteid Põhja-Euroopas, mis on välja kasvanud NCC-st ja loonud kodusid ning naabruskondi alates 1930-ndatest aastatest.

Eestis on Bonava viimase üheteist aasta jooksul loonud neli terviklikku eluasumit enam kui 1300 koduga – Viimsi keskusse Tammeõue, Kadrioru ja Lasnamäe piirile Vana-Kuuli, Mustamäele Rabaküla ja Haaberstisse Pärnaõue.

Lisaks Pärnaõuele ehitab Bonava praegu 84 korteriga Ketraja asumit Pelgurannas ja 68 korteriga korrusmaja Lasnamäel Sinimäe tänavas. Järgneva viie aasta jooksul plaanib ettevõte Tallinna ja selle naabrusse ehitada veel täiendavalt 1200-1500 korterit.