Tartu Linnavolikogu kehtestas Pikk tn 56 krundi detailplaneeringu

TartuTartu linnavolikogu kehtestas Pikk tn 56 krundi detailplaneeringu.

Planeeringumaterjalidega saab tutvuda linna kodulehel
http://info.raad.tartu.ee/webaktid.nsf/web/viited/DP-12-014

Tartu Linnavolikogu suunas korduvale avalikule väljapanekule Ranna pst 36 krundi detailplaneeringu

TartuTartu linnavolikogu suunas korduvale avalikule väljapanekule Ranna pst 36 krundi detailplaneeringu.

Planeeritav krunt pindalaga 43 293 m² asub Ihaste linnaosas Emajõe ääres Tartu linna ja Luunja valla piiril. Planeeringuga nähakse ette ala jagamine 8 elamumaa krundiks, jõeäärsele haljasalale moodustatakse üldkasutatava maa krunt. Elamukruntidele on määratud ehitusõigus 2-korruseliste üksikelamute ehitamiseks.

Igale krundile on lubatud lisaks põhihoonele ehitada ka abihoone. Juurdepääs Ranna puiestee äärsetele elamukruntidele on ette nähtud otse Ranna puiesteelt, ülejäänud elamukruntidele planeeringualale kavandatud uue teekoridori kaudu.

Planeeringu kohta on koostatud keskkonnamõju strateegiline hindamine, mille tulemustega on planeeringus arvestatud. Avalik väljapanek toimub 04.11.─02.12.2014 Tartu infokeskuses raekojas.

Planeeringumaterjalidega saab tutvuda linna kodulehel
http://info.raad.tartu.ee/webaktid.nsf/web/viited/DP-07-002

Tartu Linnavolikogu võttis vastu Kitsas tn 5 krundi detailplaneeringu

TartuTartu linnavolikogu võttis vastu ja suunas avalikule väljapanekule Kitsas tn 5 krundi detailplaneeringu.

Planeeritav krunt pindalaga 1418 m² asub kesklinnas vanalinna muinsuskaitsealal. Planeeringuga on määratud ehitusõigus äripinnaga korterelamu rajamiseks. Avalik väljapanek toimub 04.─18.11.2014 Tartu infokeskuses raekojas. Planeeringumaterjalidega saab tutvuda linna kodulehel http://info.raad.tartu.ee/webaktid.nsf/web/viited/DP-12-034

Pindi Kinnisvara: turuinfo 10/2014

Pindi KinnisvaraIlmunud on Pindi Kinnisvara turuülevaade.

Ülevaade on allalaaditav siit.

Riigikohus asub maaomanike taotlusel arutama põlevkivi kaevandamise seaduslikkust Kiviõlis

RiigikohusRiigikohus võttis menetlusse Kiviõli maaomanike kassatsioonkaebused, milles maaomanikud seavad kahtluse alla Kiviõli Keemiatööstuse OÜ-le väljastatud põlevkivi kaevandamisloa seaduslikkuse.

Põhja-Kiviõli II karjääri laiendusele ette jäävate maade omanikud on vaidlustanud Keskkonnaministeeriumi poolt 27. jaanuaril 2011 Kiviõli Keemiatööstuse OÜ-le antud maavara kaevandamise loa põlevkivi kaevandamiseks Põhja-Kiviõli II põlevkivikarjääris.

Maaomanikud leiavad, et maavara kaevandamise luba on antud ebaseaduslikult, tegelikku olukorda ja maaomanike õigusi arvestamata jättes ning Kiviõli Keemiatööstust põhjendamatult soosides.

Kiviõli Keemiatööstuse OÜ-le väljastatud kaevandamisloa vastu vaidlevad kolm eraisikut ja üks ettevõte, kellele kuuluvad Põhja-Kiviõli põlevkivikarjääri II etapi laienduse piirkonda jäävad maatükid. Kaevandamine võib nende maatükke pöördumatult kahjustada. Alamate astmete kohtud jätsid kaebused rahuldamata, kuid Riigikohus otsustas maaomanike kassatsioonkaebuste alusel hakata neid otsuseid uuesti hindama.

Kaubanduspindade arenduste ulatuslik kasv jätkub

ColliersColliersi analüütikute koostatud turuülevaate kohaselt on hetkel aktiivseim tööstuspindade turg, mille suuremad ja väiksemad projektid valmivad suuresti 2014. aasta lõpuks. Kaubanduspindade turul on oodata ulatuslikku arengut Põhja-Tallinnas, Lasnamäel ja Mustamäel.

Büroopindade turg on Tallinnas aktiivne nii üüritehingute kui ka arendustegevuse poolest. Kvaliteetsete üüripindade puhul lepivad üürnikud üldiselt üürileandjate poolt küsitud üürihindadega. Madalama hinnatasemega ruumide puhul on tunda aga hinnasurvet, sest laiema valikuga üürnikud püüavad tingida. Kontoripindade pakkumiste arv on südalinna äripiirkonnas endiselt väike ning hoolimata kontorituru jätkuvast arendamisest, ei suudeta rahuldada suurt nõudlust südalinnas asuvate väikeste büroopindade järele.

Kaubanduspindadeturul on oodata ja näha ulatuslikku arendamist eelkõige nendes Tallinna piirkondades, kus on ühe elaniku kohta kõige vähem vaba kaubanduspinda (Põhja-Tallinn, Lasnamäe ja Mustamäe), aga ka aktiivselt arenevates linna lähipiirkondades (Viimsi ja Peetri). Uued keskused rõhuvad enam vabaaja ja meelelahutuse aspektile. Kuigi enamikes Tallinna kaubanduskeskustes on vabade pindade osakaal nullilähedane, vahetuvad teisejärgulistes ostukeskustes väiksemad üürnikud üsna sageli. See viitab asjaolule, et väikeste jaemüügipindade eest küsitavad üürihinnad ei vasta tihti kaupmeeste käibele ehk üürimaksevõimele.

Tööstuspindade turul on hetkel käimas aktiivne arengutegevus. „Kuigi hetke arendusaktiivusus on kõrge, siis tänu asjaolule, et enamik praegu pooleliolevaid väikseid ja keskmise suurusega projekte valmivad 2014. aasta lõpus, on 2015. aastal ilmselt oodata arendustegevuse vähenemist olulisel määral. Lisaks on märgata suurt huvi teisejärgulistes kohtades paiknevate väikeste vanemate hoonete järele, mida ostetakse oma tarbeks ja tulevikuväljavaateid silmas pidades,“ kommenteeris Colliersi investeeringute ja hindamise juht Margus Tinno.

Investeerimisturul oli 2014. aasta kolmanda kvartali koguinvesteeringute maht Eestis umbes 50 miljonit eurot ning peamiseks tõukejõuks oli tööstuspindade segmendi aktiivsus. „Soodne finantseerimine, investeerimisjärgus toodete nappus ning nii suurte hästi kapitaliseeritud kui ka väikeinvestorite üha suurenev nõudlus toob kaasa konkurentsi tihenemise ja seega parima võimaliku tootluse alanemise. Enamik suurinvestoreist on leidnud endale seetõttu arendusvaldkonnas alternatiivsed investeerimisvõimalused,“ sõnas Tinno. Mitmed olulised töösolevad Tallinnas asuvate kontori- ja jaekaubanduspindadega seotud tehingud 2014. aasta neljandas kvartalis, peaksid täiendama 2014. aastal Eesti kinnisvarainvesteeringute turu kogumahtu märkimisväärselt ning viima aasta kogumahu vähemalt 200 miljoni euro tasemeni.

Merko alustab Ülemiste Citys Eesti suurima büroohoone ehitust

MerkoÜlemiste City alustab Eesti suurima kontorihoone ehk ligi 44 000-ruutmeetrise paaristorni arendust. Täna allkirjastatud 17,4 miljoni eurose projekteerimis- ja ehituslepinguga hakkab Merko rajama paaristorni esimest, 22 000-ruutmeetrist hoonet.

Mainor Ülemiste poolt Tallinnas aadressil Valukoja 8 arendatava, kokku ligi 44 000-ruutmeetrise paaristorni ehitus algab 2015. aasta alguses ja selle esimene torn plaanitakse lõpetada pooleteise aastaga suveks 2016. Uus esinduslik büroohoone hakkab kandma rahvusvaheliselt tuntud akadeemiku ja Eesti astronoomiakoolkonna ühe rajaja Ernst Julius Öpiku järgi nime Öpiku maja.

Mainor Ülemiste juhatuse esimehe Margus Nõlvaku sõnul saab paaristornist Eesti suurim büroohoone, mistõttu sooviti selle esimese etapi ehitajaks valida ka kogenuim kohalik ettevõte. “Selleks, et Öpiku majast saaks Ülemiste City esinduslikum kontorihoone ja seal esialgu tööleasuvale tuhandele inimesele oleks loodud parimad tingimused, on meil ehituse peatöövõtjale väga kõrged ootused,” selgitas Nõlvak ja kinnitas, et uus büroohoone on kavandatud lisaks kontoripinnale pakkuma terviklikku keskkonda ettevõtete ja nende töötajate arenguks.

„Merkol on ehitajana au anda omapoolne järjekordne panus Ülemiste City ärilinnaku väljaehitamisel. Öpiku maja näol on tegemist arhitektuurselt ja tehniliselt erakordselt huvitava projektiga, mis on meile põnev väljakutse ning väärikas objekt me referentside portfelli,“ ütles AS Merko Ehitus Eesti juhatuse liige Jaan Mäe.

“Meil on väga selge siht Ülemiste City kui Targa Äri Linna arendamisel,” märkis Mainor Ülemiste nõukogu esimees Ülo Pärnits, kelle kinnitusel on uus arendus ettevõtte järjekordne samm Eesti majanduse ja siinse teadmispõhise ettevõtluse elavdamiseks ning veelgi suurema hulga välisfirmade Eestisse meelitamiseks. Pärnitsa sõnul on linnaku kaugem eesmärk muutuda tõeliseks IT-klastri tõmbekeskuseks, olles juba täna koduks paljudele asjalikele IT-ettevõtetele ja e-Eesti esitluskeskusele.

Lennujaama, Ülemiste järve ja Tallinna vanalinna vaadetega Öpiku maja esimese torni 13 korrusel saab olema üle 14 000 ruutmeetri büroopinda. 1365-ruutmeetriseid tüüpkorruseid saab kasutada ühe suure büroona või jagatuna eraldiseisvateks väiksemateks kontoriteks. Lisaks on Öpiku majja planeeritud rajada moodsaid bürookorterid, mille järgi on linnakus tänu suurenenud välisspetsialistide arvule kasvav nõudlus. Hoone esimesel korrusel saab olema avar fuajee ja kohvik, 0-korrusele on planeeritud töötajate jalgrattaparkla ning üürnikele on tasuta kasutamiseks üle 400 parkimiskoha.

Hoone on Agabus Arhitektid ja Architect 11 koostöös projekteeritud vastama B-energiaklassi ja LEED Gold sertifikaadi nõuetele, mis tagab hoone energiatõhususe ja keskkonnasõbralikkuse.

Ülemiste City on Tallinna lennujaama kõrval asuvale endise Dvigateli tehase territooriumile loodud Baltimaade suurim teadmistel põhinev ärilinnak. 36 hektaril on välja ehitatud 91 000 ruutmeetrit üüritavat büroopinda, kus 300 ettevõttes töötab täna 6100 inimest. 2025. aastaks plaanitakse rajada kokku 200 000 ruutmeetrit büroopinda, 125 000 ruutmeetrit kortereid, spordikompleks, kultuurikeskus, pargid ja kohvikud. Ülemiste City linnaosa arendavad Mainor Ülemiste AS ja Technopolis Ülemiste AS.

AS Merko Ehitus Eesti (www.merko.ee) on Eesti juhtiv ehitusfirma, mis pakub ehitusalaseid terviklahendusi üld-, insener-, elektri-, teede- ning elamuehituse valdkonnas. Sõltuvalt tellijate vajadustest teostab Merko nii väikesemahulisi ehitustöid kui ka mastaapseid, keerukaid ja innovaatilisi projekte. Ettevõte kuulub ehituskontserni AS Merko Ehitus, mille aktsiad on noteeritud NASDAQ Tallinn börsil.

Trigon Property: Kinnistu müük

Trigon Property DevelopmentAS Trigon Property Development teatab, et tütarettevõtja VN Niidu Kinnisvara OÜ sõlmis 3.11.2014 endale kuuluva kinnistu aadressiga Kase tn 18 Pärnus suurusega 21152 m² müügilepingu hinnaga 360 000 eurot (sisaldab käibemaksu).

Tehingu järgselt kuulub VN Niidu Kinnisvarale Pärnus Niidu-Kase tänavate piirkonnas kokku 33,3 ha maad, mille sihtotstarve on peamiselt äri- ja tootmismaa.

Statistika: Elamispindade käibe osakaal palkadest hakkab vähenema

Kinnisvaraanalüütik Tõnu Toompark2014 III kvartalis oli Eesti netopalkade summa 1,28 miljardit eurot ja elamispindade käive 377 miljonit eurot. Elamispindade käive moodustas seega 29%.

Aasta tagasi 2013 III kvartalis nõudslid elamispinnatehingud 33% Eesti netopalkade kogusummast.

Elamispindade käibe osakaal netopalkade kogusummast on viimastel aastatel hüplikult, kuid siiski järjepidevalt pigem suurenenud, mis tähendab, et kinnisvara soetamine ampsab tarbijate rahakotist järjest suurema osa.

Ettevaatavalt võib prognoosida elamispindade tehingukäibe osakaalu vähenemist, sest elamispindade tehingutest suurema osa moodustav korteritehingute arv on Tallinnas-Tartus võtnud langusesuuna.

Netopalkade summa ja elamispindade käive (vasak telg, mln €) ning nende osakaal (parem telg, %)

Netopalkade summa ja elamispindade käive (vasak telg, mln €) ning nende osakaal (parem telg, %)

Kõigi graafikute vaatamiseks kliki siin: KINNISVARATURG GRAAFIKUTES!

Tõnu Toompark on Adaur Grupp OÜ ja Kinnisvarakool OÜ juhatuse liige ning Eesti Kinnisvarafirmade Liidu (EKFL) juhatuse liige.

Adaur Grupp OÜ

Kinnisvarakool

Eesti Kinnisvarafirmade Liit

XIII Rahvusvaheline Kinnisvarakonverents KINNISVARA 2014

XIII RAHVUSVAHELINE KINNISVARAKONVERENTS KINNISVARA 2014

07. november 2014 Kumu auditoorium, Tallinn

Üldteema: Teateid kinnisvaraturult – ILUSTAMATA

PROGRAMM

Moderaatorid:

  • Tambet Tiits (EKHÜ), Tõnis Rüütel (EKFL), Jüri Kröönström (EKHHL), Tanel Olek (EKMK)

9.00–10.00 Osalejate registreerimine, hommikukohv

10.00-10.15 Avasõnad

  • Urve Palo, majandusminister

10.15-10.45 Mandustsüklid ja kinnisvara

  • Ruta Arumäe, SEB Panga majandusanalüütik

10.45-11.30 Muutused kabanduspindade turul

  • Sean Briggs, Colliers International Europe Retail juht

11.30-11.45 Kooskõlastamisel

  • Joel Zernask, KPMG Baltics maksuteenuste juht

11.45-12.00 Kuulutatakse välja Kinnisvara Guru 2014 ning kinnisvaraliitude aasta aunimetuste välja kuulutamine

12.00-13.00 Lõuna

13.00-13.45 Majandusteemaline diskussioonipaneel: „Euroopa majanduse mõjud ja väljavaated – kas meil on põhjust olla optimistlik?

  • Paneeli juht: Raivo Vare, endine minster ja majandusekspert
  • Osalejad: Madis Aben, Rahandusministeeriumi fiskaalpoliitika osakonna analüütik; Arto Aas, Rigikogu liige ja majanduskomisjoni juht; Hardo Pajula, majadusekspert

13.45-14.30 Riigi kinnisvarapoliitika teemaline diskussioonipaneel: „Riik kinnisvaraturul – strateegia ja valikud“. „Millist kinnisvara riik ja erasektor vajavad?“

  • Paneeli juht: Veronika Ilsjan, Rahandusministeeiumi riigivara osakonna nõunik
  • Osalejad: Jaak Saarniit,Riigi Kinnisvara juhatuse esimees; Agris Peedu, Rahandusministeeriumi asekantsler; Gert Jostov, Technopolis Ülemiste juhatuse esimees; Madis Kase, ISS Eesti tegevjuht

14.30-15.15 Kaubanduskinnisvara teemaline diskussioonipaneel: “Kaubanduskinnisvara areng – kas kinnisvaraturu stabiilsuse garantii?”

  • Paneeli juht: Aavo Kokk, Catella Corporate Finance juhtivpartner
  • Osalejad: Guido Pärnits, Ülemiste Keskuse juht; Urmas Sildnik, Rimi Eesti kinnisvarajuht; Lauri Henno, Maxima Eesti kinnisvaraarenduse ja haduse osakonna direktor; Ruben Gornischeff, Capfield OÜ juhatuse liige

15.15-15.45 Kohvipaus

15.45-16.15 Ehitusturu teemaline diskussioonipaneel: „Ehitusturg 2015 – kas Eestis ehitatakse mõistlikult?“

  • Paneeli juht: Ilmar Link, Teede Projektijuhtimise AS juhatuse esimees
  • Osalejad: Andres Trink, Merko Ehitus juhatuse esimees; Jaano Vink, Nordecon juhatuse esimees; Kaupo Koitla, Kaamos Ehituse tegevjuht; Raivo Rand Ehitusfirma Rand & Tuulberg nõukogu liige ning Eesti Ehitusettevõtjate Liidu juhatuse esimees

16.15-17.00 Kinnisvarainvesteeringute- ja ärikinnisvara teemaline diskussioonipaneel: „Kinnisvarainvestorid ärikinnisvaraturul – mis tegelikult toimub ning mis toimuma hakkab?“

  • Paneeli juht: Olev Mati Makk, Seven Real Estate Advisors,partner, investeeringute ja nõustamisvaldkonna juht, MRICS
  • Osalejad: Viljar Arakas, Eften Capital juhatuse esimees; Michael Schönach, Northern Horizon Capital juhatuse esimees;Madis Raidma,East Capital Real Estate juhatuse esimees; Igor Mölder, Capital Milljuhatuse esimees ja partner

17.00-17.30 Konverentsi päeva kokkuvõte ja loosimine

Info ja registreerimine

  • Korraldajatel on õigus teha kavas muudatusi.
  • Sünkroontõlge inglise-eesti-inglise keeles.
  • Konverentsi tehnilise ettevalmistusega tegeleb Corpore Konverentsid OÜ.
  • Infotelefon 666 0605.
  • Konverentsist osavõtuks palume Teil registreeruda koduleheküljel www.corpore.ee või saata täidetud registreerimisleht faksile 666 0611.
  • Pärast registreerimislehe saabumist saadab Corpore Konverentsid OÜ Teile osavõtu kinnituse ning arve konverentsi eest.

Kinnisvara müügilepingu olulised tingimused

Kaupo KaskIga inimene ostab või müüb oma elu jooksul tõenäoliselt vähemalt ühe kinnisasja, olgu selleks siis korter või maja. Sellest lähtuvalt käsitletaksegi tänases artiklis just paari olulisemat müügilepingu sõlmimise nüanssi.

Tulenevalt võlaõigusseaduse § 217 lg-st 1 peab ostjale üleantav asi vastama lepingutingimustele, eelkõige koguse, kvaliteedi, liigi, kirjelduse ja pakendi osas. Lepingutingimustele peavad vastama ka asja juurde kuuluvad dokumendid.

Asja lepingutingimustele mittevastavuse korral on ostjal võimalik kasutada nii seadusest kui ka lepingust tulenevaid õiguskaitsevahendeid nagu näiteks nõuda asja parandamist, kahju hüvitamist, kokkulepitud hinna alandamist või müügilepingu olulise rikkumise korral hoopis lepingust taganeda. Selleks et tagada endale võimalikult lai õiguskaitsevahendite valik, on oluline meeles pidada alljärgnevaid juhiseid.

Esiteks tuleb müügilepingu sõlmimisel lepingus ära märkida tingimused, millele kinnisasi vastama peab. Seda põhjusel, et vaidluse tekkides on siis oluliselt lihtsam tõendada, et lepingus nimetatud omaduse olemasolu oli kinnisasja ostmise üheks tingimuseks. Näiteks kui lepingust lähtuvalt peab maja saama kasutada elamiseks, siis kütmisvõimaluse puudumine võib olla lepingutingimustele mittevastavuse aluseks ja vastupidist peab tõendama müüja.

Maja kasutamine elamiseks eeldab selle mõistlikku soojaks kütmise võimalust ja soojapidavust, mida saab pidada elamu tavalise kasutamise eelduseks. Kui see võimalus täielikult või osaliselt puudub, on tegemist lepingueseme puudusega. Lisaks ei saa puudulikult soojustatud ja seetõttu vähese soojapidavusega maja olla vähemalt keskmise kvaliteediga ja selle ehitamine vastata heale ehitustavale.

Kui maja ostetakse mingi konkreetse omaduse pärast, siis tuleb esmalt kindlaks teha, kas tegemist on kokkulepitud omadusega või kas erinevusega kaasneb rikkumine muul alusel. Vajadusel tuleb lepingut tõlgendada ja hinnata omaduse olulisust lepingu kontekstis. Pooled võivad müügieset iseloomustavad andmed nagu ka nende andmete saamise metoodika ja korra omavahelises suhtes ise kokku leppida.

Lepingueseme omaduste mitte kokku leppimine võib teatud juhul tekitada vaidlusi seoses ostmise eesmärgiga. Näiteks vastab korter/maja lepingutingimustele juhul, kui korteris/majas puudub kütmisvõimalus, kuid pooled on selle puudumises kokku leppinud (näiteks ostetakse korter/maja renoveerimise eesmärgil).

Kasutatud asjade puhul tuleb arvestada siiski ka sellega, et asja senisest tavapärasest kasutamisest tingitud kulumine ja sellega kaasnevad puudused, mida sarnastel uutel asjadel ei esine, ei kujuta endast veel lepingutingimustele mittevastavusi. Samas tuleb lepingutingimustele mittevastavust jaatada siis, kui asjal on puudusi, mida müüdud asjaga võrreldavatel kasutatud asjadel tavaliselt ei esine.

Lepingueseme omaduste kindlaksmääramine on vajalik ka põhjusel, et kui asi vaadatakse üle enne müügilepingu sõlmimist ja müügilepingus märgitakse, et ostja on asja eelnevalt üle vaadanud, siis eeldatakse, et ostja nõustus asja ostma koos ülevaatamisel avastatud puudustega, ilma et neid puudusi oleks müügilepingus märgitud.

Oluline on lisada, et ostja peab asja lepingutingimustele mittevastavusest müüjale teatama mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta asja lepingutingimustele mittevastavusest teada sai või pidi teada saama. Tarbijalemüügi puhul peab tarbija teatama asja lepingutingimustele mittevastavusest müüjale kahe kuu jooksul pärast seda, kui ta sai mittevastavusest teada.

Erinevalt tarbijast peab majandus- või kutsetegevuses müügilepingu sõlminud ostja lepingule mittevastavust sellest teatamisel piisavalt täpselt kirjeldama. Tarbijal sellist kohustust ei ole ja piisab üksnes puuduse esinemisest müüja teavitamist. Kui ostja ei teata müüjale lepingutingimustele mittevastavusest õigeaegselt või ei kirjelda oma majandus- või kutsetegevuses sõlmitud lepingu puhul asja lepingutingimustele mittevastavust piisavalt täpselt, ei või ostja asja lepingutingimustele mittevastavusele tugineda.

Käesolevas artiklis on käsitletud üksnes üksikuid olulisi tähelepanekuid müügilepingu sõlmimisel. Oma õiguste parima kaitse tagamiseks soovitan enne lepingu sõlmimist pidada nõu advokaadiga.

Biin & Biin Advokaadibüroo Alan Biin
Biin & Biin Advokaadibüroo advokaat

Koduostjad saavad nõu uuest käsiraamatust

Nõuanded koduostjale. Praktilised nõuanded, kuidas leida unistuste koduKinnisvarakool on välja andnud värske käsiraamatu „Nõuanded koduostjale“. Käsiraamat annab praktilist nõu kodu ostmise protsessi algusest lõpuni. „Nõuanded koduostjale“ autor on kinnisvarakonsultant ja koolitaja Tõnu Toompark.

„Kinnisvaramaaklerid tegelevad enamasti kinnisvaraobjektide ja -omanikega. Nii jääb kodu osta sooviv inimene enamasti maaklerite tegevusväljast eemale. Sel põhjusel saigi kokku pandud praktiliste nõuannete kogumik, mis aitavad inimest kodu ostmise igal sammul,“ räägib käsiraamatu autor Tõnu Toompark.

Käsiraamat annab nõu kodu ostmise esimestest sammudest ehk ostuotsuse planeerimisest kuni finantseerimise ja tehingu vormistamiseni. Erilist tähelepanu ongi pööratud just ostutehingu finantseerimisele, sest just rahastamine paneb sageli paika võimaliku ostetava kodu suuruse, asukoha ja kvaliteedi.

„Kodu ostmine on enamuse inimeste elu suurim rahaline tehing. Enamus inimesi teeb kinnisvaratehinguid kord-paar elu jooksul. Nii ei kogune piisavalt teadmisi ostuprotsessi parima kavandamise osas. Hästi läbimõeldud kodu ostmise käigus saavutatav protsendi või mõne suurune kokkuhoid võib olla märgatav rahasumma, mis on võrreldav inimese mitme kuu sissetulekuga,“ mõõdab Tõnu Toompark käsiraamatu praktilist väärtust.

Kinnisvarakool OÜ missioon on tõsta kinnisvaraturuosaliste professionaalsust. 2003. aastal asutatud Kinnisvarakool OÜ on kirjastamise kõrval keskendunud kinnisvaraalasele baaskoolitusele maakleritele, hindajatele, avaliku sektori töötajatele, kinnisvaraarendajatele ja eraisikutele.

Täiendav info

Ajaloorubriik: Sibulaküla tules

Punaarmee õhurünnakus Tallinnale 9. märtsi õhtul 1944 sai enim purustusi südalinnas asuv vana Sibulaküla asum, mille hoonestusest hävis üle 80 protsendi.

Põlesid kivimajad Estonia puiestee ääres, mis taastati muudetud kujul. Lammutati vaid Puhkide funktsionalistlikus stiilis ärihoone varemed tänase Solarise keskuse kohal. Õnneks jäi terveks ajalooline pangakvartal ja toona pooleli olev ohvitseride kasiino, tänane kaitseministeeriumi hoone.

Küll sai aga tuhaks suurem osa Sakala tänavast, mis toona ulatus kunstiakadeemia kinnistuni Tartu maantee ääres. Sakala tänava ääres põlesid töölisteater ning sünagoog koos juudi kooliga.

Kogu tänane Rävala puiestee ala kuni praeguse Olümpia hotellini oli üks suur tulemeri. Täiesti lagedaks põles Õuna tänav. Üksikud majad jäid püsti Lembitu tänavast ja Imanta tänava Sibulaküla osast (tänane Ants Lauteri tänav). Imanta tänava ääres asunud Hans Kubu eragümnaasiumi poolpõlenud varemed lammutati alles tükk aega pärast sõda.

Enamus vanast hoonestusest hävis Kentmanni, Kaupmehe ja Lennuki tänavas. Kaupmehe tänavas sai otsetabamuse inimesi täis olnud vennastekoguduse palvela. Õnneks jäid alles Ameerika Ühendriikide ja Türgi saatkonna hooned Kentmanni tänavas.

Vanast asumist jäid alles ka enamus Liivalaia ning endise Kaasani tänava äärsetest või selle lähikonnas asunud hoonetest. Samuti suurem osa Kuke ja Kana tänava puitmajadest nüüdse Radissoni hotelli ümbruses ning Kentmanni tänava Estonia puiestee poolne osa.

Kokku põles tol õuduste ööl Sibulakülas üle 150 hoone. Keset linna laius hiiglaslik varemeteväli. Estonia teatri eest olid näha keskhaigla hooned Juhkentali tänava ääres.

Märtsipommitamises hukkus mitukümmend Sibulaküla elanikku.

Sibulaküla lagedaks põlenud tänavad taashoonestati valdavalt 1950. aastate alguses stalnistlikus stiilis uhkete hoonetega. Läbi varemete rajati lai Lenini, hilisem Rävala puiestee, mis hävitas ajaloolise tänavavõrgu.

Kunagise Õuna tänava piirkonda rajati aga suur Lembitu park. Suur osa säilinud endise Kaasani tänava äärseid maju lammutati enne Olümpia hotelli ehituse algust 1970. aastate keskel.


Fotol Imanta (Lauteri) ja Lennuki tänava rist.

Artikli autor: Jaak Juske
Allikas: http://jaakjuske.blogspot.com/

Tartu: Enampakkumine hoonestusõiguse seadmiseks

TartuTartu Linnavalitsuse linnaplaneerimise ja maakorralduse osakond korraldab Tartu linnas asuva Rebase tn 18a kinnistu (katastritunnus 79508:052:0008, registriosa nr 5436203, pindala 604 m², sihtotstarve ärimaa 100%) hoonestusõigusega koormamiseks avaliku kirjaliku enampakkumise. Hoonestusõiguse omandamise alghinnaks enampakkumise teel on 3100 eurot (ilma käibemaksuta).

Kinnistule seatakse hoonestusõigus tingimustel, mis on sätestatud Tartu Linnavalitsuse 28.10.2014 korralduses nr 1126. Rebase tn 18a kinnistule hoonestusõiguse seadmise põhitingimused:
2.1. hoonestusõigusega koormatava maa suurus on 604 m²;
2.2. hoonestusõiguse tähtaeg on 50 aastat;
2.3. hoonestusõiguse seadmine on tasuline. Hoonestusõiguse aastatasu suurus on 1550 eurot (ilma käibemaksuta), mis moodustab 5 protsenti maa eksperthinnanguga saadud turuväärtusest;
2.4. hoonestusõiguse omandamise alghinnaks enampakkumise teel on 3100 eurot (ilma käibemaksuta);
2.5. hoonestusõiguse tasu muudetakse iga 5 aasta järel vastavalt maa turuvääruse muutumisele;
2.6. hoonestaja on kohustatud projekteerima ja ehitama krundile tankla vastavalt Rebase tn 18a krundi detailplaneeringule http://info.raad.tartu.ee/webaktid.nsf/web/viited/DP-13-027;
2.7. hoonestaja on kohustatud projekteerima ja ehitama Rebase tn 18 paiknevale kaile kütusetorustiku ühenduse Rebase tn 18a rajatavast tanklast ning veesõidukite tankla koos veesõidukite tankimiseks vajalike tehnoseadmetega;
2.8. tankla tuleb püstitada 12 kuu jooksul hoonestusõiguse seadmise lepingu sõlmimise päevast arvates.

Kirjalik enampakkumine viiakse läbi vastavalt Tartu linnavara eeskirjale ja pakkumisele esitatud tingimused on märgitud linnavara eeskirja § 33 lõigetes 1, 2, 3 ja 4.

Pakkumine esitada kinnises ümbrikus, millele märkida märgusõnaks objekti aadress ja “hoonestusõiguse seadmine”, hiljemalt 17. novembriks 2014 kella 14-ks linnaplaneerimise ja maakorralduse osakonna sekretärile Raekoja plats 3, III korrus, tuba 305.

Pakkumiste avamine toimub 17. novembril 2014 kell 14:15 Raekoja plats 3, III korrus, tuba 303.

Kinnisvarakool: Koolitus “Kinnisvaraturundus” toimub 20-11-2014

Tõnu ToomparkKinnisvarakoolis toimub 20/11/2014 koolitus “Kinnisvaraturundus“. Koolituse viib läbi Tallinna Tehnikaülikooli kinnisvaraturunduse õppejõud Tõnu Toompark.

Sageli on üsna laialivalguv, mida ikkagi peetakse silmas mõiste “turundus” all. Kinnisvaraturunduse koolitus katab turunduskompleksist peamiselt turunduskommunikatsiooni valdkonda.

Kinnisvarakoolitus keskendub sellele, kuidas ja milliseid kanaleid kasutades saab maakler või kinnisvaramüüja oma sõnumi kliendini viia.

Koolitus annab osalejale arusaama turunduse peamisest olemusest, ülevaate turunduskommunikatsioonikanalitest ja nõuandeid tegevmaakleritelt erinevate kommunikatsioonikanalite kasutamiseks praktikas.

Kinnisvaraturunduse koolitus on suunatud maakleritele ja kinnisvaraarendajatele kes vahendavad või müüvad eluruume ja soovivad enda teadmisi värskendada, kuid ka eraisikutele, kes soovivad efektiivselt müüa endalekuuluvat kinnisvara.

Kinnisvarakoolitus “Kinnisvaraturundus” toimub neljapäeval 20/11/2014 kell 13:00-16:15.

Lisateave ja registreerumine

Registreeru koolitusele: +372 525 6655, kool@kinnisvarakool.ee või kodulehel.

Margot Toompark
Kinnisvarakool OÜ
Koolituste müük ja korraldus
+372 525 6655
kool@kinnisvarakool.ee
www.kinnisvarakool.ee

Kinnisvarakool OÜ

Tõnu Toompark
Kinnisvarakool OÜ
+372 525 9703
tonu@adaur.ee
www.kinnisvarakool.ee
Kas soovid värsket kinnisvarainfot meilile?

Sisesta e-posti aadress ja ole kursis kinnisvaraturu liikumistega!

Kinnisvarakoolis järgmisena:

23.04.2024 Detailplaneeringute koostamine ja menetlemine