Adaur.ee: kinnisvaraturu uudised, analüüsid ja ülevaated

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri ABC koolitus

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri stardiprogramm

Kinnisvarakool: Planeerimis-ehitusvaldkonna spetsialisti täiendõppeprogramm

Kinnisvarakool: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark

07/10/2016 toimub kinnisvarakoolitus Haldusmenetluse läbiviimine ehitamisel ja planeerimisel

19.08.2016 Margot Toompark

Kinnisvarakoolis toimub esmakordselt koolitus “Haldusmenetluse läbiviimine ehitamisel ja planeerimisel“. Koolituse viib läbi Teder Law Firm jurist Martina Proosa.

Ehitusseadustiku rakendamisel tuleb kohalikul omavalitsusel läbi viia mitmeid menetlusi, sh otsustada ehitus- ja kasutusloa andmine, keskkonnamõju hindamise algatamine, ehitus- ja kasutusloa kehtetuks tunnistamine jms. Sellistel juhtudel tulenevad üldised menetluse reeglid haldusmenetluse seadusest, sest ehitusseadustik sätestab vaid mõned ehitusvaldkonnale omased juhised.

Koolituse “Haldusmenetluse läbiviimine ehitamisel ja planeerimisel“ eesmärgiks on osalejatele tutvustada haldusmenetluse seaduse rakendamist ja koos mõju teistele seadustele.

Koolituse käigus saab teada millised on kohaliku omavalitsuse ja muu haldusorgani kohustused menetluse läbiviimisel ja kuidas menetlust korrektselt läbi viia ja otsust vormistada.

Lisateave ja registreerumine

Registreeru koolitusele: +372 525 6655 (Margot Toompark), kool@kinnisvarakool.ee või kodulehel.

Margot Toompark
Kinnisvarakool OÜ
Koolituste müük ja korraldus
+372 525 6655
kool@kinnisvarakool.ee
www.kinnisvarakool.ee

Arco Vara: 5 soovitust kinnisvara kiiremaks müügiks

18.08.2016 Maksim Makejev

Kui oma kodu müües natuke vaeva näha ja mõnede põhitõdedega arvestada, võib müügiprotsessi oluliselt kiirendada, kirjutab Arco Vara maakler Maksim Makejev.

Alljärgnevalt viis soovitust, kuidas kinnisvara müügile hoogu juurde anda.

Suhtle normaalselt

Oma kodu müümine algab juba esimesest telefonikõnest – ole avatud ja aus, kuula potentsiaalse ostja soove ja esitle korterit või maja parimast küljest, kuid too esile ka olulised vead, kui neid on.

Kui klient soovib tulla oma silmaga vara üle vaatama, siis ole aegades paindlik, võimalda seda ka õhtuti ja nädalavahetustel.

Dokumendid korda

Kontrolli ja valmista ette kõik varaga seotud dokumendid, näiteks projektijoonised ja paberid, mis kirjeldavad ümberehitusi, samuti ehitusload ning kasutusload. Hea oleks mustvalgel ette näidata igakuiste kommunaalkulude suurus.

Tihti saab kiire tehinguni jõudmisele saatuslikuks just puudulik dokumentatsioon – ostja võib loobuda või tuleb hinnas alla tulla, aja- ja närvikulu veel lisaks.

Loe lisaks: http://www.arcovara.ee/et/ettevottest/uudised/kinnisvaraturu-uudised/101698-vaeikesemahulisi-ehitustoeid-aera-tee-uisapaeisa

Veendu, et omandisuhted oleks paigas

Selgita juba aegsasti välja müüdava kinnisvaraga seonduvad juriidilised aspektid. Väga levinud on probleemid ühisomandiga, mis ei lahene nii lihtsasti näiteks abielulahutuse korral.

Kui korter on jäänud ühisomandisse, siis tehingu kinnitamisel nõutakse notari juures allkirju mõlemalt endiselt abikaasalt või siis notariaalselt kinnitatud volitust ühe või teise abikaasa kasuks. Taoliste küsimuste lahendamine võib võtta väga palju aega, eriti kui üks osapooltest on reisinud või elama asunud teise riiki või on üleüldse raske välja selgitada teise poole elukohta.

Jäta hinnas kauplemisruumi

Ole aldis kauplema, sest kauplemine on normaalne. Määra oma kodule õige turuhind, aga jäta hinnas kindlasti väike kauplemisruum, sest paljudele ostjatele on emotsionaalselt oluline hinnas veidi võita.

Löö kord majja

Loo klientide tulekuks meeldiv ja kodune atmosfäär – värsked lilled, meeldivad lõhnad. Küpseta maitsev pirukas.

Kui näitate potentsiaalsele ostjale kodu, kus elatakse sees, siis on kindlasti vaja seda eelnevalt tuulutada, sest inimeste lõhnameeled on erinevad. Omanik võib olla oma kodu lõhnadega harjunud, aga inimene tänavalt võib tunda vastikustunnet.

Kõrgeim pilotaaž on täita korter äsja jahvatatud kohvi, küpsetatud leiva leiva või vanilje lõhnaga. Need tekitavad ostjas mugavust ja aitavad ostuotsust positiivselt mõjutada.

Enne ostjate tulekut peaks kindlasti koristama ja vabastama läbikäigud, näiteks panema jalanõud kappi. Akendele võiks olla vaba juurdepääs. Vajadusel võib teha ka kerge remondi. Peamine, et ei jääks räpast muljet. Sisustus võib olla vana, aga räpasust ei vabanda millegagi.

Hoolitse, et ruumid oleksid korralikult valgustatud – pimedad toad ja nurgad näevad välja eemaletõukavad. Töötama peaksid kõik valgustid, aga kui see pole võimalik, siis peaks objekti ostjatele näitama päevasel ajal.

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark

1Partner: Tallinna kinnisvarahinnad on seitsme aastaga kahekordistunud

17.08.2016 Tõnu Toompark

Tallinna korterite hinnad on majandussurutise põhjast ehk 2009. aasta keskpaigast tõusnud 2016. aasta suveks kaks korda kõrgemale tasemele, analüüsib Eesti üks suuremaid kinnisvarafirmasid 1Partner Maa-ameti statistikat.

1Partner Kinnisvara tegevdirektori Martin Vahteri sõnul on hinnad kahekordistunud nominaalselt ehk numbriliselt ning statistika ei arvesta inflatsiooni. “Reaalhindades on kahekordsest hinnatõusust ehk 2007. aasta buumi tipu tasemest ikkagi puudu,” ütles Vahter.

“Vale on mõelda, et 2009. aasta hinnad olid normaalsed ja praegu on turg ülehinnatud. Tollased hinnad olid palju madalamad kui reaalne ehitushind, müüdi odavalt, sest niiöelda ladu oli kaupa täis ja raha oli vaja,” rääkis Vahter ja lisas, et peale kahjumlike objektide müügi hakkas turg jälle normaalselt toimima ning lõpphind moodustub praegu krundi ja ehituse maksumusest ning mõõdukast kasumist.

Vahteri sõnul on kinnisvarahinnad jõudnud tänasele tasemele mitme teguri koosmõjul. “Peale masu tekkis kummipalli efekt, mis tähendab, et hinnad puudutasid põhja ära ja põrkasid emotsionaalsetel põhjustel üles. Kuna uusi arendusi ei julgetud või ei saadud puuduva raha pärast teha, tekkis uute pindade defitsiit, mida võimendasid ülimadalad intressid. Ka inimestel on jälle tekkinud julgus ja kindlus kodu vahetada või soetada, mis kasvatab nõudlust,” rääkis Vahter.

“Praeguseks on kinnisvarasektoris jõutud tasakaalupunkti. Pakkumine ja nõudlus on balansis, arendajad ehitavad parajalt niipalju juurde kui on nõudlust. Hinda tõsta ei saa, sest konkurendid teeksid sel juhul odavamalt.”

Otsest buumiohtu Vahteri sõnul praegu pole, sest pangad kinnisvaraarendust ei pidurda, aga hoogu juurde ka ei anna. “Pank ei anna arendusele raha kui osa eelmüüki pole tehtud. Suured arendusfirmad saavad raha pigem Soome ja Rootsi kaudu ning oma vahendite eest teevad vaid üksikud arendajad. Kuna pangad on konservatiivsed, siis on vaakumi täitmiseks tekkinud uued ühisrahastuse mudelid, millega küsitakse arendusraha väikeste osade kaupa tavainimestelt,” kirjeldas Vahter.

Pirita hinnad on püsinud üsna muutumatult

Tallinna linnaosadest on seitsme aastaga ruutmeeter keskmiselt kallinenud enim Põhja-Tallinnas – 227 protsenti. Martin Vahteri kinnitusel on selle taga Kalamaja muutumine agulist trendikeskuseks.

“Lasnamäel on keskmine ruutmeetri hind tõusnud 120 protsenti ning statistiline kasv tuleb pigem Kadrioru ja Kesklinna lähedusse kerkinud uute majade valmimisest,” ütles Vahter ja lisas, et uute korterite lisandumine on ka Haabersti keskmise ruutmeetri hinna 130 protsenti üles viinud.

Statistika kohaselt on linnaosadest kõige vähem, 29 protsenti muutunud hinnad Pirital. “See ei tähenda otseselt, et Lasnamäe on Piritast parem investeering. Pirita hinnad masuga eriti ei langenud, uusi pindasid pole suurt juurde tehtud ning seega pole turg seal nii palju muutunud kui mujal.”

“Riigi mõistes puudutab suur hinnatõus peamiselt tõmbekeskusi Tallinna, Tartut ja üksikuid punkte üle Eesti. Väiksema nõudlusega kohtades suuremaid muudatusi aastate jooksul toimunud pole.”

Kinnisvarakool & koolitus: Eluruumi üürimise praktikum: lepingu sõlmimine ja aktuaalsed probleemid

Soss-seppadele pole arendusturul ruumi

17.08.2016 Raul Reino

Neljapaatide sõudmise olümpiafinaalis saavutas Saksamaa paatkond kohe alguses teatava edu ning suutis hoida seda lõpuni. Majanduskriisist taastunud Eesti kinnisvaraturul juhtus sama lugu. Suurim edu on saatnud neid, kes asusid esimesena tegutsema, investeerima ja kraanasid püstitama. Eesti ehitusturu lipulaevad Merko ja YIT-ga eesotsas omasid piisavalt ressursse, vahendeid ja julgust, et arendusturg taas käima tõmmata ning nende tuules on oma tükki pirukast noolima tulnud ka väiksemad tegijad.

Õnneks pole aga kinnisvara arendamine taaskord päris rahvusspordiks muutunud, kuigi uudsed ühisrahastuse võimalused ja ka lihtsalt kvaliteetsema elamispinna vajadus Eestis loovad selleks soodsa pinnase. Kui kümmekond aastat tagasi püüdis iga kellut käsitleda oskav ettevõtlik hing kinnisvaraga miljonäriks saada, siis täna on kinnisvara arendamine koondunud pigem väiksema arvu oma ala professionaalide kätte, kes igat uut projekti analüüsivad põhjalikult.

Kinnisvaraturu tervis on täna küll igati korras ja tehingute arv piisav, kuid see ei tähenda, et iga kipsplaatidest kokkulöödud hoone ostjaid leiaks. Jah, väga heas asukohas ja hästi läbimõeldud projektid ostetakse enamjaolt ka täna paberil ära. Samas kehtib see väide vaid korterelamute osas ja sedagi eelkõige Tallinnas, vähesemal määral Tartus ja Pärnus. Nende kolme linna osas ongi meil põhjust kinnisvara arendamisest üldse midagi rääkida, ülejäänud Eesti on valdavalt ooterežiimil.

Vastukaaluks paberil ostmisele on aga hoopis kasvanud lõpuni viimistletud korterite müük ja seonduv laojäägi kasv. Muutust võib pidada märgiliseks, sest turg pole senini harjunud olema olukorras, kus suur osa kortereid ostetakse ära alles siis, kui majad on valmis ja viimased liistud paigaldatud. Ja sellised projekte tuleb eeloleval poolaastal veelgi juurde. Ei saa tembeldada kõiki analoogseid projekte kohe ebaõnnestunuks, pigem on see uus reaalsus, millega osa turust peab lihtsalt kohanema.

Turg on ostjate käes, kelle valik on suur ja mitmekülgne, otsustusprotsessid võtavad aega ning ka pangast ei saa iga inimene kohe ja kiiresti positiivset laenuotsust kätte. Pankade jätkuv konservatiivsus lihtsalt ei lase kinnisvaraturul raketina lendu tõusta. See aga tähendab, et arenduste müügiprotsessid on pikad, turunduse, arhitektuuri ja ehituskvaliteedi osas tuleb piisavalt vaeva näha ning see vesi on ainult tugevate arendajate veskile. Kiiret ja lihtsat raha arendusturult loota on ülim naiivsus ja see peletab arendusturult eemale igasugu õnneotsijaid ja soss-seppasid, sest edu nimel tuleb kõvasti vaeva näha.

Arendusturul domineerivad need, kes ei müü lihtsalt maja või korterit, vaid terviklikke elukeskkondi läbimõeldud hoonestuse ja planeeringuga, kus inimesed tunnetavad selgelt enda elukvaliteedi kasvu. Aga jällegi, seda suudavad turule pakkuda need, kellel on piisavalt inimressurssi projektide läbimõtlemiseks ja rahalisi vahendeid, et need, valdavalt pikaajalised projektid, ellu saaksid viidud. Võõrfinantseeringu saamiseks on paraku sama lugu, mis eraisikul eluasemelaenu saamisega – pangad valivad väga hoolikalt oma partnereid ja omafinantseeringu määrad on kõrged.

Kõrge omakapitali vajadus lihtsalt ei lase igaühel turule siseneda ja väikeste arendajate meelehärmiks eelistavad pangad ikka neid, kellel endal on tegelikult raha arendamiseks kontol olemas. Omapärane paradoks, mis tõstab paljudel pisiarendajatel vihast vererõhu kõrgeks, kuid turu ohjeldamatu kasvu piiramiseks mõjub selline meede igatahes rahustavalt.

Mõistagi ei ole kogu arendusturg ainult suurte gigantide käes. Küllap osad arendused tehakse ka tulevikus ära kolm F-i (friends, family, fools) rahadega ning kahtlemata on nišš olemas näiteks väikestel ehitusfirmadel, kes ühe eramaja kaupa teevad oma arendused korrektselt ära. Kui just kolm F-i või ühisrahastuse tegijad vinti üle ei keera, siis väikeste arendajate mõju koguturule jääb marginaalseks ning nende tegevusest ei sõltu niivõrd, kuna tuleb uus buum või kriis. Kinnisvaraturu tuleviku analüüsimiseks tasub jälgida suurte tegijate portfelli, kampaaniaid ja sõnumeid.

Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvara ostmine kohtutäiturilt

Arco Vara: Arco REIT-i aktsiakapitali tõstmine ebaõnnestus

17.08.2016 Tõnu Toompark

2016. aasta teises kvartalis, pärast Arco Real Estate Fund REIT kinnisvarafondi (edaspidi: Arco REIT) osakute noteerimist Sofia börsil, võttis Arco REIT ette katse suurendada aktsiakapitali minimaalselt 5 miljoni EUR ulatuses.

Eelmärkimisperioodi jooksul omandasid jaeinvestorid 2 760 000 BGN (ca 1 415 000 EUR) väärtuses märkimisõigusi .

Arvestades, et Arco REIT-i eesmärgiks oli seatud vähemalt 5 miljoni EUR võrra aktsiakapitali suurendamine ja seda künnist ei ületatud, otsustas fondijuht mitte jätkata aktsiakapitali tõstmise protsessiga.

Arco Vara AS-i juhataja Tarmo Sild’i kommentaar:

„Me oleme tulemustes pettunud. Vaadates asja positiivsema külje pealt, on meil siiski hea meel, et leidus jaeinvestoreid, kes näitasid üles huvi Arco Vara poolt juhitud elamispindade projektide vastu Bulgaarias. Loodetavasti õnnestub meil leida võimalus nendega koostöö tegemiseks. Lisaks andsime endile lubaduse enam mitte kunagi aktsiakapitali tõsta Brexiti hääletuse ajal või vahetult pärast seda.“

Käsiraamat pakub nõuandeid koduostjale

17.08.2016 Tõnu Toompark

Käsiraamat “Nõuanded koduostjale. Praktilised nõuanded, kuidas leida unistuste kodu” on suunatud inimestele, kes soovivad osta oma kodu. Koduost on üks inimese suurim ost elu jooksul, mis väga sageli ületab inimese aastasissetulekut lausa kordades.

Käsiraamat annab nõu kodu ostmise esimestest sammudest ehk ostuotsuse planeerimisest kuni finantseerimise ja tehingu vormistamiseni.

Käsiraamat “Nõuanded koduostjale” on parima hinnaga võimalik leida Kinnisvarakooli raamatupoest. Uus hind 16,99 sisaldab tasuta transporti Eesti piires – raamat on võimalik tellida kodusesse postkasti või lugematutesse Omniva pakiautomaatidesse üle kogu Eesti.

NB! Mitme Kinnisvarakooli käsiraamatu tellimisel rakendub täiendav rahaline soodustus.

Vaata lähemalt

Kinnisvarakool & koolitus: ehitise dokumenteerimise vajalikkus

Kuidas „ettevõtlusminister“ jutumärkidest lahti saaks?

17.08.2016 Christian Ayrer

Kui kevadel viskas ettevõtlusminister õhku ühe sotside armsa idee – riiklike üürimajade ehitamise – lasti see kiiresti auklikuks nii meedia, kinnisvarasektori kui koalitsioonipartnerite poolt. Nüüd võib lugeda, et vähe sellest, et plaan maksumaksjate rahaga eraomandi väärtust kahandada ja ettevõtlust pärssida on jätkuvalt jõus, tellib minister maksumaksja raha eest analüüsi, mille tulemuseks peab olema raport, mille „alusel on võimalik rahastamisvahendeid rakendada ja riiklikke tegevusi ellu viima asuda.“

See on hullem kui pruudile tema enda rahaga kosja minek. Maksumaksja raha eest tellitakse analüüs, mille järgi hakata maksumaksja raha eest ehitama maju, mis nende samade maksumaksjate vara väärtust vähendab ning erasektoril põhinevat üüriturgu pooma asub.

Faktiliselt on Eestis 47 linna hulgas vaid seitse tõmbekeskust. Vaid seitsmesse linna on viimase 15 aastaga kolinud rohkem inimesi, kui sealt lahkunud. Ülejäänud 40 linnas asub ligi 30 000 asustamata eluruumi, millele lisanduvad veel lugematud tondilossid väikeasulates ja endistes kolhoosikeskustes. Ehitades sellisesse keskkonda maksumaksja rahaga munitsipaalelamud, pole tulemuseks mitte väikelinnade õidepuhkemine ja linnastumise tagasipööramine, vaid lihtsalt natuke ilusamad tühjad majad.

Nendes üksikutes maakonnakeskustes ja väikelinnades, kus kinnisvaraturg mingeidki elumärke näitab ehk pakkumise kõrval on olemas mingisugunegi nõudluse pool, ei pruugi kroonumaja aknad ehk pimedaks jäädagi. Kui välja arvata arutu maksumaksja rahapõletamine, siis peaks ju kõik justkui hästi olema? Paraku ei löö selline riiklik kinnisvaraarendus kõige valusamalt abstraktset maksumaksjat, vaid röövib niigi napid säästud tuhandetelt näo ja nimega eakatelt inimestelt.

Neis kohtades on keskmine korteriomanik kas hilises keskeas inimene või pensionär. Keegi meist ei usu ju tõsiselt, et keskmisest pensionist (või eakama töötaja puhul mediaanpalgast) oleks võimalik mingeidki tõsiseltvõetavaid sääste koguda. Reaalsuses on Eestis kümnete tuhandete pensionieelikute ja pensionäride korter – isegi kui selle turuväärtus on napid mõnituhat eurot – ainus püsiv vara. „Kirsturaha“, nagu mõnikord otsekoheselt öeldakse.

Sarnane lugu on üürituruga. Ettevõtlusminister ütleb otsesõnu, et „praegu reguleerib üüriturgu erasektor, mis ei suuda alati pakkuda kvaliteeti ja pikaajaliselt fikseeritud hinda ja seda eriti vähem maksejõulisele elanikkonnale“. Eraettevõtja, kes tegeleb kinnisvara väljaüürimisega, oleks justkui a priori mingi kole ja vastik elajas, kes tahab iga hinna eest koorida üürnikult seitse ning võimalusel ka seitseteist nahka.

Vastumeetmena pakub ta riigi poolt üürihindade allasurumist. Ilmselt oleks kohasem edaspidi kasutada sõna ettevõtlusminister jutumärkides. Kui linnastumisega kaasnevaid probleeme asutakse lahendama riikliku kinnisvaraarendusega, langeb nende inimeste ainsa hingetaguse turuväärtus nullilähedaseks. Kiratseva asula probleemid jäävad aga samasuguseks.

Tublil vallavanemal või linnapeal on kindlasti valus kuulata noorte inimeste kurtmist, et töökoht oleks, huvi ka oleks, aga elukohta pole – ja nii jääbki teie juurde kolimata. Eesti poliitilise väitluskultuuri hea tava ei luba ka mõne nähtuse suhtes avalikult skepsist esitada, näiteks väikeasulate helge tuleviku osas. Ent kui potentsiaalne töötaja ei saa endale lubada igapäevast autosõitu või võileivahinnaga ostetava korteri renoveerimist, on kõnealune töö lihtsalt nii kuramuse lihtne või odav, et väikelinnakesele suurt ja helget tulevikku jutlustada oleks pehmelt öeldes silmakirjalik.

Mis siis teha? Tõsi on, et paarist üksikust tõmbepiirkonnast väljaspool on elamufondi keskmine seisund räbal ja armetu. Suurim probleem on seejuures pooltühjad tondilossid, sest tahtejõuga neid kaua püsti ei hoia, lagunevas majakarbis üksikute korterite üles vuntsimine oleks butafooria, pooltühje maju terviklikult renoveerida pole samuti mõtet. (Seejuures pooltühje tondilosse tekiks kroonumajade rajamisega juurde, sest tühjaks jääva elamufondi lammutamist pole ju praegu ette nähtud!)

Parim, mis teha, on luua nutikad stiimulid ja toetused, mis suunaks inimesi probleemsetes piirkondades pooltühjadest elamutest korralikumatesse kortermajadesse koonduma. Olgu selleks kolimistoetused, tondilossikorterite kokkuostmine, kommunaalvõla kustutamine, soodustused uude kohta kolimisel või muud – võimalusi selleks on mitmeid ja enamik neist on peenraha, võrreldes kroonumajade jaoks kavandatud rahaga.

Sellistest „täismajadest“ täitsa arvestatav hulk saab piisavalt võimekateks korteriühistuteks, kes suudavad kaasata investeeringuid olemasolevatest renoveerimisrahastutest ning osalt kaasajastamist ka ise finantseerida. Need kes ei suuda, oleksid riigile vähemalt elamu rekonstrueerimisel sisukamaks partneriks, kui 20 korteriga maja neljast veel kasutuses korterist koosnev ühistu.

Olemasolevate ja uute renoveerimismeetmetega suudaks riik vajaliku elamufondi kaasajastada laias laastus poole odavamalt kui oleks uute majade ehitus. Kui mõne omavalitsuse tegelik probleem on tõesti üürikorterite puudus, jätkuks suurema renoveerimsiprogrammi käigus ruumi nendelegi.

Lisaks tekiks võimalus suur hulk pooltühje tondilosse päris tühjaks teha ja kultuurselt lammutada, selmet lasta vihma ja tuule käes vaikselt laguneda. Saaks Eestimaa kenamaks, inimeste elutingimused paremaks ning paljudele eakatele jääks nende säästudki alles.

Ja lõpuks minu kaks soovitust „ettevõtlusministrile“, kuidas saada lahti neist jutumärkidest: tegeleks äkki sellega, et aidata kaasa inimeste sissetulekute suurenemisele ja majanduse elavnemisele selliselt, et inimesed jõuaks maksta õiglast hinda, mis turul välja kujuneb? Ja teiselt poolt muuta seadusandlust selliselt, et seni poolhämaras, et mitte öelda mustas tsoonis toimetanud üüriturg, muutuks avatuks ja läbipaistvaks.

Arco Vara: Vesine krunt võib kinnisvaraostjat ebameeldivalt üllatada

17.08.2016 Annika Laur

Uut kodu ostes tuleb tähelepanu pöörata väga pajudele nüanssidele ja seetõttu jääb maja ümbritseva pinnase seisukord sageli kahe silma vahele, kirjutab Arco Vara maakler Annika Laur.

Kui minna kinnistut vaatama suvel või sügise alguses, mil vett on pinnases tavaliselt vähem, siis jäävad asjatundmatule silmale liigniiskusega seotud probleemid tabamatuks.

Siiski on olemas mõned lihtsad märgid, mis viitavad madalatele niisketele kohtadele või sellele, et vesi tuleb kevadeti kinnistule. Nendeks märkideks on territooriumil kasvavad liigvett armastavad taimed nagu näiteks angervaksad, vesioblikas, harilik kullerkupp, sinilill, ülane, varsakabi, puudest sanglepp ja paju, mis on hästi ära tuntavad ka kinnisvarapakkumistele lisatud fotodelt.

Seega, kui maatükil on tuvastatavad taimed, mis viitavad ohtrale niiskusele, tuleb tulevasel omanikul tõenäoliselt tegeleda kuivendustöödega, drenaaži, kraavide ja tiikide rajamisega ning pinnase täitmisega, mis teatavasti ei ole sugugi odavad tööd. Maapiirkondades eelistatakse seetõttu valida vähema riskiga kinnisvara, mille juures liigniiskusega probleeme ei ole.

Liigniiske pinnas võib olla varjatud puudus

Kui pärast kinnistu ostmist selgub, et suuremate vihmade või pikemate vihmaperioodidega ujutab vesi pinnase üle ja drenaažitorud ning muu kuivenduseks vajalik puudub, siis on tegemist varjatud puudusega, millest eelmine omanik oleks pidanud teavitama.

Müüja võiks seega kindlasti juhtida tähelepanu madalamatele ja vesistele kohtadele, et ostja hiljem ebameeldivalt ei üllatuks ega sooviks hinna üle vaielda või tehingut tagasi pöörata. Praktikas aga on müüjad olnud ausad ning taolisi tehingute tagasipööramisi pole ette tulnud.

Üleujutused hinda oluliselt ei mõjuta

Mõningates piirkondades on nuhtluseks aga suisa üleujutused, mis võivad hoonetele ja varale palju kahju teha. Üleujutusalade kohta leiab informatsiooni Maa-ameti üleujutusalade kaardilt ja samuti on võimalik informatsiooni saamiseks pöörduda kohaliku omavalitsuse poole.

Üllatuslikult ei ole üleujutused nõutud piirkondades kinnisvarahindu oluliselt mõjutanud. Nii näiteks ei ole Tartus Emajõega piirnevatel elamualadel, kus on esinenud üleujutusi, hinnad oluliselt muutunud. Linnades on veekogude äärsed kinnistud hinnatud elamispiirkond ning nende hind püsib vaatamata üleujutusohule siiski kõrgem. Inimesed on lihtsalt üleujutusohust teadlikud ja kindlustavad oma kodud.

Kinnisvarakool: Üüriinvesteeringute finantsanalüüs - Tõnu Toompark

Kinnisvarakooli koolituskalender 2016

17.08.2016 Margot Toompark

Kinnisvarakool OÜ pakub mitmeid koolitusi ja seminare kinnisvaravaldkonnast, mis haakuvad kinnisvaraturu, kinnisvaravahenduse, juriidilise poole, aga ka ehitusvaldkonnaga.

Koolitused toimuvad avalike koolitustena ja ettevõttesiseste koolitustena.

Registreerumine koolitustele on juba avatud.

**06…08/09/2016 Kinnisvara ABC – 18 tundi, 199 €* – UUS JA PIKEM PROGRAMM!**

Koolitus “Kinnisvara ABC” annab hea tervikliku sissejuhatuse kinnisvaramaailma. Koolituse käigus tutvustatakse erinevaid kinnisvaravaldkondi alates finantseerimisest, hindamisest, arendamisest, planeerimisest, ehitamisest ja maakleritegevusest kuni juriidikani.

Lektorid: Tõnu Toompark, Evi Hindpere, Marko Sula. Loe edasi…

**12/09/2016 Kinnisvaraturu ülevaade – 4 tundi, 69 €* – UUENDATUD IGAL KORRAL!**

Koolitus/seminar „Kinnisvaraturu ülevaade“ annab praktilise elamispindade turuülevaate. Tegemist on Eesti kõige põhjalikuma elamispindade turuülevaate esitlusega, mis uurib sügavalt hetkesündmuseid ja vaatab prognoosides ettepoole pool-poolteist aastat.

Lektor: Tõnu Toompark. Loe edasi…

**13/09/2016 Üürikoolitus (Tallinn) – 8 tundi, 119 €* – TÄIENDATUD PROGRAMM!**

Üürikoolitus annab põhjalikud teadmised eluruumide üüriäri õiguslikust regulatsioonist, praktiliste näidete baasil infot üürivaidlustest kohtus ja üürivaidluskomisjonis. Lisaks vaatleme eluruumide üüriäri majandusliku tausta, tasuvust ja riske läbi praktilise äriplaani.

Lektorid: Evi Hindpere ja Tõnu Toompark. Loe edasi…

**14/09/2016 Kinnisvaratehingute maksustamine – 4 tundi, 69 €* – TÄIESTI UUS!**

Koolitus “Kinnisvara maksustamine” annab põhjaliku ja praktilise ülevaate maksukohustustest, millega peaks arvestama iga kinnisvara omanik, arendaja ja kinnisvaratehingutega kokku puutuvad spetsialistid. Koolituse käigus selgitame ettevõtjate ja eraisikute maksukohustuste erinevust, räägime erinevate maksuvabastuste rakendamise võimalustest ja toome praktilisi näiteid.

Lektor: Maret Hallikma. Loe edasi…

15/09/2016 Kinnisvara müügikoolitus – 8 tundi, 119 €*

“Kinnisvara müügikoolitus” annab teoreetilised teadmised kliendisuhtlusest, müügiprotsessi juhtimisest, kliendikesksusest, müügipsühholoogiast. Koolituse teine osa keskendub praktilistele müüginippidele, mis aitavad muuta kinnisvaramüügi protsessi edukaks ja nauditavaks.

Lektorid: Anneli Salk, Ruth Andresen. Loe edasi…

20/09/2016 Kinnisvara korrashoid avalikus sektoris (Tallinn) – 6 tundi, 99 €*

Koolitus „Kinnisvara korrashoid avalikus sektoris“ annab ülevaate korrashoiu põhialustest, kinnisvara omaniku ja tema esindaja rollidest, ülesannest ja väljakutsetest. Koolitus tutvustab kinnisvarakorrashoiu strateegiad, informatsiooni juhtimise põhimõtteid, annab juhised varahalduse strateegia väljatöötamiseks oma asutuses ja praktilisi soovitusi selle elluviimiseks.

Lektor: Kaia Kirs. Loe edasi…

21/09/2016 Kinnisvaraturundus – 4 tundi, 69 €*

Koolitus “Kinnisvaraturundus” aitab aru saada turunduse peamisest olemusest. Põhjalikumalt vaatleme turunduskommunikatsioonikanaleid, anname praktilised nõuanded tegevmaakleritelt erinevate kommunikatsioonikanalite kasutamiseks praktikas.

Lektor: Tõnu Toompark. Loe edasi…

**22/09/2016 Detailplaneeringute menetlemine – 6 tundi, 99 €* – UUS PROGRAMM!**

Koolitus “Detailplaneeringute menetlemine” käsitleb planeeringutega, peamiselt detailplaneeringuga seonduvaid küsimusi. Koolitus annab hea ülevaate planeeringute olemusest ja nende praktilisest menetlemisest. Lisaks tulevad arutlusele planeeringute menetlemisega seonduvad õiguslikud probleemid.

Lektor: Raul Keba. Loe edasi…

**27/09/2016 Kinnisvara hindamise ABC – 6 tundi, 99 €* – UUS PROGRAMM!**

Koolitus “Kinnisvara hindamise ABC” annab ülevaate hindamise eesmärkidest, hindamistoimingutest, hindamise headest tavadest. Detailsemalt vaatleme hindamisstandardeid ja hindamismetoodikaid. Koolitus annab hea arusaama hindamisaruande ülesehitusest ja koostamisest.

Lektor: Andres Teder. Loe edasi…

28/09/2016 Kinnisvara korrashoid avalikus sektoris (Tartu) – 6 tundi, 99 €*

Lektor: Kaia Kirs. Loe edasi…

30/09/2016 Kinnisvara fotokoolitus – 6 tundi, 69 €*

Praktiline “Kinnisvara fotokoolitus” annab üldteadmised fotograafiast ja oskused paremini kaadrit koostada. Lisaks veel võimaluse paremate piltidega saada rohkem tähelepanu ja pakkuda kvaliteetsemat teenust. Koolituse tulemusena on Sinu kinnisvarafotod märksa paremad, ilusamad ja aitavad müügile paremini kaasa.

Lektor: Hasso Hirvesoo. Loe edasi…

**04/10/2016 Kinnisvaraomaniku õigused ja kohustused – 6 tundi, 99 €* – UUS!**

Koolituse „Kinnisvaraomaniku õigused ja kohustused“ eesmärk on anda osalejatele põhjalik ja selgitav ülevaade erinevat kinnisvara omavate isikute kohustustest ning õigustest Eesti Vabariigis. Koolitus aitab selgitada omanikule vajalikke õigusakte ning anda tervikpilti õiguskeskkonnast, milles omanikul tuleb tegutseda.

Lektor: Andrus Lauren. Loe edasi…

**05/10/2016 Ehitus- ja kasutusload – 6 tundi, 99 €* – VÄRSKE!**

Koolitus “Ehitus- ja kasutusload” käsitleb protsessi, mis algab ehitusloa taotlemisega ning lõpeb hoonele kasutusloa väljastamisega. Siia alla kuulub nii ehitusprojekti koostamine, märkuste tegemine ja projekti täiendamine, erinevate kokkulepete sõlmimine kui ka ehitusjärelevalve teostamine ebaseadusliku ehitamise või nt omanikukohustuste eiramisega seoses.

Lektor: Raul Keba. Loe edasi…

06/10/2016 Ärikinnisvara vahendamine – 6 tundi, 79 €*

Koolitus “Ärikinnisvara vahendamine” pühendub ärikinnisvara sektori omapärade väljatoomisele. Räägime ärikinnisvara tehingupoolte ootustest ja sellest, kuidas need ootused edukalt rahuldada. Anname praktilisi nõuandeid, kuidas ärikinnisvara vahendamise äris edukas olla.

Lektor: Ruth Andresen. Loe edasi…

**07/10/2016 Haldusmenetluse seaduse rakendamine ehitamisel ja planeerimisel – 6 tundi, 99 €* – TÄIESTI UUS!**

Koolituse “Haldusmenetluse seaduse rakendamine ehitamisel ja planeerimisel” käigus saab teada, millised on kohaliku omavalitsuse ja muu haldusorgani kohustused menetluse läbiviimisel ning kuidas menetlust korrektselt läbi viia ja otsust vormistada. Koolituse käigus käsitletakse muu hulgas seda, mida tuleb tähele panna planeeringute koostamise käigus planeeringu koostamiseks ja elluviimiseks halduslepingute sõlmimisel.

Lektor: Martina Proosa. Loe edasi…

11/10/2016 Kinnisvaraõiguse ABC – 8 tundi, 119 €*

Koolitus “Kinnisvaraõiguse ABC” annab terviklikud üldteadmised kinnisvaravaldkonda reguleerivatest seadustest; hea ülevaate ja teadmistepagasi kinnisvaratehingute tegemiseks; võimaluse korraldada kinnisvaraga seonduvat odavamalt ja turvalisemalt.

Lektor: Evi Hindpere. Loe edasi…

**12/10/2016 Ebaseaduslikud ehitised – seadustamine või lammutamine – 6 tundi, 99 €* – UUENDATUD PROGRAMM!**

Koolitus “Ebaseaduslikud ehitised – seadustamine või lammutamine” käsitleb ebaseaduslike ehitiste seadustamist või selle võimatusel lammutamist nii teoreetilisest kui praktilisest vaatenurgast. Koolituse eesmärk on anda ülevaade ebaseadusliku ehitamise põhjustest, et vältida selliste olukordade tekkimist, samuti pakkuda lahendusi tekkinud olukordade lahendamiseks.

Lektor: Raul Keba. Loe edasi…

13/10/2016 Kinnisvara ostmine kohtutäiturilt – 6 tundi, 79 €*

Koolituse “Kinnisvara ostmine kohtutäiturilt” eesmärk on anda põhjalik ülevaade kohtutäituri tegevusest kinnisvara realiseerimisest täitemenetluse protsessis, kinnisvara enampakkumisest ja kanalitest, mille kaudu kohtutäiturid kinnisvara müüvad.

Lektor: Mati Kadak. Loe edasi…

**18…26/10/2016 Kinnisvara täiendkoolitus – 28 tundi, 249 €* – OLULINE!**

Kinnisvara täiendkoolitus annab Sulle laiendatud teadmised kinnisvaraturu analüüsist, hindamisest, finantseerimisest, kindlustusest, maaklerlusest ja juriidilistest küsimustest.

Kinnisvara täiendkoolituse lektorid: Tõnu Toompark, Evi Hindpere, Marko Sula, Tiina-Piret Peegel, Igor Fedotov. Loe edasi…

**20/10/2016 Riiklik järelevalve ehitise ja ehitamise üle – 6 tundi, 99 €* – TÄIESTI UUS!**

Koolitus “Riiklik järelevalve ehitise ja ehitamise üle” annab riikliku järelevalve tegemiseks vajalikke teadmisi. Muu hulgas saab teada: millal algatada järelevalvemenetlus ja millal mitte; mida järelevalvemenetluses saab kontrollida; kuidas õigesti ja tulemuslikult järelevalvemenetlust läbi viia; millised võimalused on riikliku järelevalve läbiviijal rikkuja korrale kutsumiseks.

Lektor: Martina Proosa. Loe edasi…

KOGU AEG: Regulaarsed kinnisvaraturu ülevaated

Regulaarselt jaanuaris, aprillis ja septembris koostatavad kinnisvaraturu ülevaated annavad detailse seisu Eesti elamispindade turu arengusuundadest ja valupunktidest. Ülevaadete esitlused toimuvad tellija juures temaga kokkulepitud ajal.

Ülevaateid koostab ja esitleb: Tõnu Toompark. Loe edasi…

* Kõik hinnad on toodud ilma käibemaksuta!

Info ja registreerimine

Margot Toompark
Kinnisvarakool OÜ
Koolituste müük ja korraldus
+372 525 6655
kool@kinnisvarakool.ee
www.kinnisvarakool.ee

Kinnisvarakool: Kohaliku omavalitsuse õigused

KV.EE: Üürihindadel ei ole tõusuruumi

16.08.2016 Tõnu Toompark

On saabunud sügisene üürihooaja tippaeg, mil üürikorterite nõudlus oluliselt suureneb. Nõudluse kõrval kasvab ka pakkumine ja see ei lase üürihindadel kerkida, leiab portaali KV.EE juhataja Tarvo Teslon.

Viimase aasta-kahe jooksul on üürikorterite pakkumine vaikselt kasvanud. Üüripakkumist suurendavad eelkõige eraisikutest üüriinvestorid, kes soetavad kortereid väljaüürimiseks nii uusarendustes kui vanemates elamutes. Juulis pakuti portaalis KV.EE Tallinnas üürile keskmiselt 841 korterit.

„Osalt on üüriinvestorid sellegi taga, et korterite ostu-müügiturg püsib aktiivsena. Mõningad kinnisvaraarendajad julgevad väita, et neilt ostetakse isegi kuni 20% kortereid eesmärgiga osaleda üüriäris,“ kirjeldas Tarvo Teslon üüriturul toimuvat.

Vaatamata kõrgele elamispindade ostu-müügitehingute arvule püsivad hinnad stabiilsed. Kvartalis-kvartalisse esineb küll mõningast kõikumist tõusu või languse suunas, kuid pigem seisavad korterite tehinguhinnad paigal või kerkivad imevaikselt.

„Samas taktis ostu-müügihindadega liiguvad korterite üürihinnad. On ju loogiline, et korteri ostu-müügihinna ja üürihinna liikumise vahel valitseb otsene seos. Nii võime prognoosida, et tulenevalt elamispindade ostu-müügihindade stabiilsusest ei ole ka üürihindadel potentsiaali tõusta ega samuti languse suunas liikuda. Üürihinnad lähema aasta jooksul pigem ei muutu,“ prognoosis Tarvo Teslon portaali KV.EE üürihinda, mis on käesoleva aasta jooksul Tallinna korterite puhul püsinud 9,40…9,70 €/m² vahemikus.

Mõningal määral võib üürihindades siiski liikumisi aset leida. Tulenevalt sügisesest üürihooaja tipust, mil nõudlus äkiliselt suureneb, võivad üürihinnad lähima kuu-kahe jooksul siiski kerkida. Seda aga selleks, et oktoobriks-novembriks, mil üürinõudlus on rahuldatud juuni-juuli tasemele tagasi tulla.

„Üürihooaja sesoonsuse kõrval mõjutab üürihindu lühiajaliselt pakkumine. Kuivõrd üüriinvestorid soetavad aktiivselt kortereid uutesse kortermajadesse, võib ühes või teises Tallinna linnaosas mõne uue kortermaja valmimisel üüripakkumise hetkeks oluliselt kasvada, et seeläbi hindu pisut alla suruda,“ põhjendas Tarvo Teslon üürihindade lühiajalisi muutuseid.

Kinnisvaraportaali KV.EE haldab AllePal OÜ. Samasse gruppi kuulub veel Eestis tegutsev portaalOsta.ee.

Kinnisvarakool: Korteriühistu juhtimise õiguslikud alused

Tallinn kindlustab õpetajad eluasemega

16.08.2016 Tallinn.ee

Tallinna Linnavaraamet allkirjastas Lasnamäele 75 korteriga Õpetajate Kodu rajamise töövõtulepingu.

„Uuslinna tn 3a kinnistule Õpetajate Kodu ehitamise riigihankele esitas parima pakkumuse ühispakkuja RAMM Ehituse OÜ ja Mitt & Perlebach OÜ,“ ütles abilinnapea Eha Võrk. „Majja on planeeritud 40 ühetoalist ja 35 kahetoalist korterit.“

Korterid antakse üürile linna koolides ja lasteaedades töötavatele õpetajatele ja lasteaiakasvatajatele.

Ehitustööde maksumus on 4 738 514,72 eurot. Õpetajate Kodu kortermaja projekteeris AS Sweco Projekt ning lisaks olid kaasatud TTÜ ehitusteaduskonna spetsialistid. Projekti kogumaksumus 5,4 miljonit eurot.

„Õpetajate Kodu saab olema parima võimaliku energiatõhususe ja taastuvenergia tehnoloogilise lahendusega,“ lisas Võrk. „Tegemist on Tallinna esimese liginullenergia korterelamuga, mis tähendab, et eesmärgiks on võimalikult madalad ülalpidamiskulud.“

Maja soklikorrusele ehitatakse lisaks panipaikadele ka ruumid lapsevankrite ja jalgrataste hoidmiseks ning mänguruum lastele.

Ehitustöödega lõpetatakse järgmise aasta augustis ning oktoobrist on sisustatud korterelamu valmis elanikke vastu võtma.

„Uuslinna tänav on logistiliselt väga heas asukohas ning sobib seega ka teistes linnaosades töötavatele haridustöötajatele,“ lisas Võrk.

Õpetajate Kodu ehitamine on üks osa 2008. aastal alguse saanud Tallinna teisest elamuehitusprogrammist, mille raames on ehitatud elamispindasid noortele peredele, linna hallatavate asutuste töötajatele, päästjatele ja politseinikele ning arstidele ja õdedele.

Domus Kinnisvara: kinnisvaraturu ülevaade 07-2016 – Tallinna korterite keskmine hind pürgib vähehaaval buumiaegse rekordhinna tasemele

16.08.2016 Kadri Lest

Mitmes linnas tõi juulikuu endaga kaasa statistilise keskmise hinna märgatava tõusu. Eeskätt Tallinn, kus keskmine hind oli kuu varasemast lausa 84 €/m2 kohta kõrgem. Võrreldes juuniga teostati Eestis kokku 8% vähem tehinguid ja tehingute koguväärtus langes 1%.

Maa-ameti tehingustatistika andmetel teostati 3743 ostu-müügitehingut koguväärtusega 236,324 miljonit eurot. Eelmise aasta juulikuuga võrreldes langes tehingute arv 9% ja koguväärtus 1%.

Allikas: Maa-ameti tehingute andmebaas

TALLINN

Maa-ameti tehingute statistika andmetel teostati Harju maakonnas käesoleva aasta juulis 1627 kinnisvara ostu-müügitehingut, mille rahaline koguväärtus oli 162 676 330 eurot. Võrreldes juuniga langes tehinguaktiivsus 2%, kuid tehingute koguväärtus tõusis 9%. Aastataguse ajaga võrreldes on tehingute arv langenud 2% ja koguväärtus tõusnud 8%.

Juulis toimus Tallinnas 725 korteriomandi tehingut, mis oli 9 tehingut rohkem kui juunis ja 17 tehingut vähem, kui eelneva aasta juulis. Tallinna keskmine hind tõusis juuniga võrreldes 5%, olles juulis rekordiliselt 1661 €/m² (mediaan 1575 €/m2). Aastataguse ajaga võrreldes tõusis keskmine hind 11%. Juulis teostati ligi 28% tehingutest uute korteritega, mis kergitas keskmist hinda märgatavalt. Kuu varem oli sama näitaja ligi 19%. Tehingute rohkusega paistsid uusarendustest silma Jahu tn 1a, Ketraja tn 3, Sihi tn 122, Tartu mnt 56. Tallinna korterite keskmine hind buumiaegset hinnarekordit (1696 €/m2) veel ei ületanud, kuid palju puudu ei jäänud.

Allikas: Maa-ameti tehingute andmebaas

Tallinnas tehti eramutega juulis 35 ostu-müügitehingut (maakonnas 155). Võrreldes juuniga toimus Tallinnas 5 tehingut rohkem ning aastatagusega võrreldes 1 tehing vähem. Hoonestamata elamumaadega teostati 7 tehingut (maakonnas 86). Juunis teostati 21 ja aasta tagasi juulis 14 hoonestamata elamumaa tehingut.

TARTU

Tartu maakonnas teostati juulis 397 kinnisvara ostu-müügitehingut, mille rahaline koguväärtus oli 27 543 269 eurot. Tartu maakonna tehingute aktiivsus langes juuniga võrreldes 24% ning tehingute koguväärtus 34%. Tehingute arvu langust oli mitmes segmendis märgata, kuid suurim langus oli Tartu linna korteritehingutes. Aastataguse ajaga võrreldes langes tehingute arv 11% ning koguväärtus 7%.

Juulis toimus Tartu linnas kokku 136 korteriomandi tehingut, mis oli 37 tehingut vähem kui juunis ja 51 tehingut vähem, kui eelneva aasta juulis. Keskmine hind püsis kuu varasemaga samal tasemel, olles juulis 1297 €/m2 (mediaan 1225 €/m2). Võrreldes 2015. aasta juuliga tõusis keskmine hind 5%.

Allikas: Maa-ameti tehingute andmebaas

Eramutega teostati juulis 23 ostu-müügitehingut (maakonnas 58), kuu varem juunis müüdi 2 eramut vähem ning aasta tagasi juulis müüdi 14 eramut vähem. Tartu linnas toimus 1 hoonestamata elamumaa tehing (maakonnas 27). Juunis toimus 2 ja 2015. aasta juulis toimus 3 hoonestamata elamumaa tehingut.

PÄRNU

Pärnu maakonnas teostati juulis 224 kinnisvara ostu-müügitehingut, mille rahaline koguväärtus oli 11 275 520 eurot. Võrreldes juuniga langes tehinguaktiivsus 23% ja tehingute koguväärtus 14%. Aastataguse ajaga võrreldes langes tehingute arv 26%, kuid koguväärtus tõusis 23%.

Pärnus toimus juulis 57 korteritehingut. Kuu varem juunis toimus 2 ning 2015. aasta juulis toimus 26 tehingut rohkem. Keskmine hind oli juulis 1102 €/m² (mediaan 982 €/m2), mis võrreldes juuniga tõusis 16% ja 2015. aasta juuliga võrreldes 44%. Juulis oli hinnatõusu taga asjaolu, et toimus rohkem tehinguid uute kuni 12 aastat vanade elamute korteritega, millede ruutmeetrihinnad olid keskmisest tunduvalt kõrgemad (1450-2450 €/m2).

Allikas: Maa-ameti tehingute andmebaas

Eramutega tehti juulis 9 ostu-müügitehingut (maakonnas 35), mis oli eelneva kuuga võrreldes 9 tehingut vähem ning aastatagusega võrreldes 4 tehingut rohkem. Hoonestamata elamumaaga tehti juulis 2 tehingut (maakonnas 13). Kuu varem juunis toimus samuti 2 tehingut ja aasta tagasi juulis toimus 3 hoonestamata elamumaa tehingut.

VILJANDI

Viljandi maakonnas teostati käesoleva aasta juulis 152 kinnisvara ostu-müügitehingut, mille rahaline koguväärtus oli 3 705 223 eurot. Võrreldes juuniga tõusis tehinguaktiivsus 13% ning koguväärtus 24%. Tehingute arvu tõusu tõi kaasa maatulundusmaa tehingute arvu tõus, mille taga olid haritava maa tehingud. Aastataguse ajaga võrreldes langes ostu-müügitehingute arv 17% ja koguväärtus 21%.

Juulis müüdi Viljandi linnas 19 korterit, mis oli 3 korterit vähem kui juunis ja 5 vähem kui 2015. aasta juulis. 2016. aasta juuli keskmine hind tõusis võrreldes eelneva kuuga 57% jõudes hinnatasemeni 716 €/m² (mediaan 655 €/m2). Aastatagusega võrreldes on keskmine hind 34% kõrgem. Viljandi korteriturg on väike ja sellest tulenevalt tundlik iga tehingu suhtes. Juulis oli hinnatõusu taga paar keskmisest kõrgema hinnaga (1000-1200 €/m2) müüdud korterit.

Allikas: Maa-ameti tehingute andmebaas

Eramutega tehti juulis 3 ostu-müügitehingut (maakonnas 13), mis oli eelneva kuuga võrreldes 1 tehing ja aastatagusega võrreldes 8 tehingut vähem. Hoonestamata elamumaaga juulis tehinguid ei toimunud (maakonnas 6). Samuti ei toimunud hoonestamata elamumaaga tehinguid 2015. aasta juulis. Käesoleva aasta juunis müüdi 1 hoonestamata elamumaa kinnistu.

KURESSAARE

Saare maakonnas teostati käesoleva aasta juulis 131 kinnisvara ostu-müügitehingut, mille rahaline koguväärtus oli 2 796 092 eurot. Võrreldes juuniga langes tehinguaktiivsus 16% ja koguväärtus 19%. Aastataguse ajaga võrreldes langes tehingute arv 25% ja koguväärtus 84%. Eelmise, 2015. aasta juulis toimus Lääne-Saare vallas suure kaubanduskeskuse ostu-müügitehing, millest oli tingitud suur koguväärtuse languse võrreldes selle perioodiga.

Juulis teostati Kuressaares 11 korteriomandi tehingut, mis oli 6 tehingut vähem, kui kuu varem ja 1 tehing vähem, kui 2015. aasta juulis. Juulikuu keskmine hind oli 5% madalam kui juunikuu oma, olles 683 €/m² (mediaan 664 €/m2). Keskmine hind oli 2015. aasta juuliga samal tasemel.

Allikas: Maa-ameti tehingute andmebaas

Juulis toimus Kuressaare linnas 1 (maakonnas 11) eramu ostu-müügitehing. Kuu varem juunis kui ka aasta tagasi juulis toimus 2 tehingut rohkem. Hoonestamata elamumaaga teostati juulis 2 (maakonnas 8) tehingut. Juunis müüdi 1 hoonestamata elamumaa ostu-müügitehinguid, 2015. aasta juulis tehinguid ei toimunud.

NARVA

Maa-ameti tehingustatistika andmetel teostati Ida-Viru maakonnas juulis 266 kinnisvara ostu-müügitehingut, mille rahaline koguväärtus oli 4 307 617 eurot. Võrreldes juuniga tõusis tehinguaktiivsus 3% , kuid tehingute koguväärtus langes 11%. Aastataguse ajaga võrreldes langes nii tehingute arv kui ka koguväärtus vastavalt 19% ja 33%.

Juulis toimus Narvas 51 korteriomandi tehingut, mis oli 10 tehingut rohkem kui juunis ja 1 tehing vähem kui eelneva aasta juulis. Keskmine hind oli juulis 400 €/m² (mediaan 369 €/m2). Juunikuuga võrreldes langes keskmine hind 5% ja aastatagusega võrreldes 12%.

Allikas: Maa-ameti tehingute andmebaas

Juulis toimus 9 ostu-müügitehingut (maakonnas 44), mis oli võrreldes juuniga 5 tehingut ja 2015. juuliga 6 tehingut rohkem. Narva linnas müüdi juulis 1 hoonestamata elamumaa (maakonnas 3). Juunis teostati 2 ja aasta tagasi juulis 4 hoonestamata elamumaa tehingut.

Kadri Lest
Domus Kinnisvara kutseline maakler / analüütik

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaraarenduse praktikum – ideest teostuseni

Domus Kinnisvara: Õnnestunud üürisuhte alustalad

16.08.2016 Tõnu Toompark

Kinnisvarabürood aitavad sõlmida aastas sadu kokkuleppeid, mis on seotud üürimisteenuse vahendamisega. Tänasel tipphooajal soovib Domus Kinnisvara anda mõned mõtted mõlemale osapoolele, et sünniks hea ja usalduslik lepe, mis igapäevaelus ka nö vett peab.

Üürileandja poolt vaadatuna:

1. Hinda oma vara adekvaatselt – igas mõttes. Soovitame alustada kohaliku turu ülevaatusega internetis, et saada aimu sarnase kauba pakkumisest tänasel päeval. On kindel tõsiasi, et talvisel perioodil on kümned korterid tühjad, tunduvalt soodsamate hindadega pakkumises, kuid siiski ilma üürniketa ning omanikul lasub kohustus mitmes kohas kommunaalkulusid tasuda. Seega tasub väga tõsiselt suhtuda hooajal pakutavasse üürihinda, et mitte leida ennast kõige külmemal talvekuul lahkunud üürniku järel tühjas korteris uut plaani pidamas.

Vaata üle ja teosta vajadusel mõni parandus- või koristustöö, soeta mööblit või tehnikat. Kindlasti tasub viimast ette võtta juba teades, kellega on tegu ning vastavalt vastastikustele kokkulepetele. Üldine heakord loob aga ette eelduse, et omanik peab oma varast ja tulijast lugu ning eeldab ja soovib seda ka üürnikult vastu.

2. Määra sihtgrupp, keda oma korteris elamas näha soovid. Hea on olla hooajal kindel, kelle tulekuga oma pinnale arvestada saad. Vastavalt sellele saad sisustada või hoopis sisustamata jätta. Ilma kindla plaanita tulijate osas pead arvestama võimalike korralduslike muudatustega, mis võivad viia muuhulgas ootamatute väljaminekuteni.

3. Kokkulepped paika. Kui oled otsustanud oma vara välja üürida, siis oled ühelt poolt seotud seadusega, mis üürimist reguleerib ning teiselt poolt oma soovidega selle protsessi suhtes. Alati tuleb alustada enda tutvustamisest, siis on võimalus lasta üürnikul ennast ja oma kaaslasi põhjalikumalt iseloomustada. Hea tava on üürnikul esitada eelmiselt üürileandjalt väike iseloomustus, kui selline kogemus on olemas ja miks mitte anda ise sarnane paber minejale teele kaasa. Ei tee paha lisaks usaldamisele ka kontrollida, mida avalikud registrid ja Google tulija kohta ütleb. Seadus näeb ette üürilepingule lihtkirjalikku vormi, seega nii võikski seda korraldada. Mida täpsemalt on lepingus kirjeldatud, mida, millises olukorras ja milliseks ajaks ja kellele kasutusse antakse, seda lihtsam on kokkulepet täita. Ära unusta lepingut alustades sõlmida üleandmis-vastuvõtmis akti ning lõpetades samuti. Oluline on see mõõturite näitude, kasutuses oleva mööbli ja tehnika ning üldise korrashoiu seisukohalt.

4. Ole üürniku jaoks olemas. Hea üürileandja suhtleb vähemalt korra kuus üürnikuga, olles kursis, kuidas olijatel läheb ning mis võib olla vajaka. Praktika näitab, et korrektselt oma vara külastades on selge ülevaade toimuvast olemas ning üürnik valmis vajadusel abikätt kasutama. Hilisemad pretensioonid jäävad sellisel juhul ära, sest … neid ei tekkinudki. Üürileandja usaldusväärsus on tagatud ning hoopis mineja võib soovitada sind järgmisele toredale tulijale.

5. Täida oma kohust. Üürimisega seonduv tulu on maksustatud tulumaksuga. Ole siis ka maksuasjades täpne ning deklareeri selle aasta tulu hiljemalt 31. märtsiks järgmisel aastal. Praktika näitab, et kui üürnik on teadlik oma üürileandja seaduskuulekusest, siis tekib vähem arusaamatusi nii üüri kui kommunaalmaksete tasumisel. Oluline on ka teada, et korteriühistu laen ja selle intressid ning ühiselt korjatav remondifond ei kuulu üürniku poolt tasumisele. Selles osas soovitame maksete tasumisel vahearvestust pidada.

Üürniku poolt vaadatuna:

1. Vii ennast kurssi täna turul toimuvaga. Oluline on teadvustada, milline on olukord erinevate üüritoodete osas erinevates linnaosades, mida üürile pakutakse. Varu aega ja kannatust rohkeks helistamiseks, paljudeks äraütlemisteks ning kiirelt vananenud info väljasõelumiseks. Püüa endale sobilikes paikades tutvumas käia, olles teadlik, et võtad neid kohtumisi kui arusaama, mida tegelikult ise vajad. On võimalik, et leiadki unelmate kodu. Samas ole valmis, et jääd paljudest võimalikest huvitavatest pakkumistest ilma.

2. Ole paindlik, aga kiire. Teadvustades olukorda turul ja teades oma vajadusi, ole valmis kiiresti reageerima. Tutvusta ennast parimal võimalikul moel, et sulle meeldiv korter sinu omaks saaks. Vastastikusel sobivusel on reeglina võimalik peatselt leping ära sõlmida. Kui mitte, siis on kasu broneerimisest, mida kinnisvarabürood ka üürileandjat esindades teevad. Korrektsed maksedokumendid tagavad kokkulepete paikapidavuse.

3. Tunne oma õigusi, kuid tunneta piire. Palu endale tutvumiseks edastada sõlmitav üürileping ning tööta antud materjal põhjalikult läbi. Tekkinud küsimused edasta õigeaegselt teisele poolele vastuste saamiseks, lisa oma ettepanekud ja põhjenda neid. Selleks, et sõlmitav lepe ei läheks vastuollu kehtiva seadusandlusega, hoolitseb vahendajast maakler. Kindlasti tutvu kommunaalmaksete kviitungitega, elektrilevi ning sidelahendustega ja parkimistingimuste ning panipaiga kasutamise võimalustega üüritavas majas. Püüa suhtlemises olla täpne ning konkreetne, pidades kokkulepitust kinni. Loobu vajadusel edasisest asjaajamisest, kui kohtad ebakõlasid, väärinfot või tunnetad, et vaatamata pingutustele ei liigu protsess sulle vajalikus suunas.

4. Kokkulepete saavutamine. Püüa võimalikult põhjalikult läbi arutada kõik lepinguga seotu. Hea kokkulepe sünnib konstruktiivses arutelus, mille tulemused fikseeritakse ja millest osapooled ka üheselt aru saavad. Peamised punktid pikemaks peatumiseks on sisustuse ja selle kasutamise eeldused ning maksete saamise ja tasumise kord. Ükski küsimus ei ole liigne, kui see aitab üldise selguse ja vastastikuse üürikorralduse sujumisele kaasa.

5. Võta üüritud pind vastu ja asu vääriliselt kasutama. Lahkumisel anna sama heas korras tagasi. Et kõik sujuks plaanipäraselt ning elu oleks elamist väärt, on paslik kinni pidada nö kirjutamata reeglitest. Tundub ju arusaamatu, kui naabritele tere ei öelda, trepikojas korrashoiu eest ei hoolitseta, uksi paugutatakse või peale kella 23 üldist rahu ei saabu. Soliidne on teada anda, kui plaanis on suuremat sorti pidu, mis võib arvatust pikemaks ja lõbusamaks venida. Kogemus näitab, et heatahtlik kommunikatsioon on abiks mistahes probleemi lahendamisel. Lahkumisel võta ette põhjalik koristus, sest sulle mittevajalik on ilmselgelt ka uuele tulijale mittevajalik. Hoolitse, et viimased maksed saaksid tasutud või tasaarveldatud tagatisrahast. Lõpeta üürisuhe väärikalt.

Kogu info valguses on mugav ja ka turvaline sõlmida vastavad kokkulepped kinnisvarabüroode vahendusel, kes omavad kogemusi ja juriidilist baasi teenuse osutamisel.

Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvara müügikoolitus

Nordecon ehitab Linnukülla Hane tänavale kaks uut kortermaja

16.08.2016 Tõnu Toompark

AS Nordecon alustab septembri algul kahe 15 korteriga elamu ehitust Hane 2 ja 2a kinnistule. Kortermajad on 3korruselised, korda tehakse ka Hane tänava seni korrastamata teelõik. Hooned valmivad Nordecon kontserni omaarendusena.

„Nordecon püüab igas ehitussegmendis toimetada hästi ja kvaliteetselt. Kuigi Tallinnas käib kõva elamuehitus – meedia räägib juba ka buumist – siis me asjata riske ei võta. Olen kindel, et Nordeconi arendatavad Hane kõrvaltänava majad on heas kohas, oluliste lisaväärtustega ning muidugi tagab Nordecon kõrge ehituskvaliteedi,“ sõnas ASi Nordeco juhatuse esimees Jaano Vink.

„Niinimetatud Linnuküla on Tallinnas Lillekülas üks hinnatumaid ja hubasemaid elamupiirkondi – kesklinnale lähedal, samas rahulike ja vaiksete tänavate ning väikeste majadega,“ sõnas ASi Nordecon elamuarenduse projektijuht Aare Ruubel. „Hane2 ja 2a majad tulevad kõrghaljastusega piirkonda, lähedal kauplustele, ühistranspordile, koolidele ja lasteaedadele.“

Hooned projekteerisid arhitektuuribüroo R-Konsult arhitektid Irina Raud ja Erkki Tammeleht. Kaks uut elumaja on moodsa arhitektuuriga kolme elamukorrusega, neis on kokku 30 kahe-, kolme- ja neljatoalist korterit. Kõigil korteritel on rõdu või terrass ning hooviala sisustavad hubane haljastus ning mängualad. Hoonete esimesel korrusel paiknevad autokohad, panipaigad ning tehnilised ruumid.

Ehitustööde raames uuendatakse ka Hane tänava seni korrastamata lõik, mille käigus rajatakse sinna uus kõnnitee ja tänavavalgustus.

Kinnisvarakool & koolitus: Ehituslepingute sõlmimine, muutmine ja lõpetamine

Statistika: Eluasemelaenude käive ja jääk jätkavad tempokat tõusu

16.08.2016 Tõnu Toompark

Eesti panga andmetel väljastati 2016 II kvartalis eluasemelaene 264 miljoni euro väärtuses. Aastataguse ajaga võrreldes kasvas eluasemelaenude käive 7,9%.

Alates 2011. aastast oleme laenukäibe aastast kasvu kirjutama kahekohalise numbriga. Nüüd on laenukäibe lisandumine teist kvartalit järjest aeglustumas. 2016 I kvartali laenukäive oli 201 miljonit eurot ehk eelmisest aastast 5,4% enam.

Mis sellest, et aeglustuvas tempos, aga ikkagi kasvav laenukäive viib laenu jäägi suurenemisele. Eluasemelaenude jääk oli 2016 II kvartali lõpu seisuga 6,4 miljardit eurot ehk aastatagusest 4,5% rohkem.

Eluasemelaenude jääk on alates 2013. aastast järjest kiirenevas tempos kasvanud.

Eluasemelaenude jääk ja käive, mln €

Kõigi graafikute vaatamiseks kliki siin: KINNISVARATURG GRAAFIKUTES!

Soovid nõustamist siin kommentaaris toodud või muudel kinnisvaravaldkonna teemadel? Kontakteeru palun +372 525 9703 või tonu@adaur.ee (Tõnu Toompark).

Tõnu Toompark on Adaur Grupp OÜ ja Kinnisvarakool OÜ juhatuse liige ning Eesti Kinnisvarafirmade Liidu (EKFL) ja Eesti Omanike Keskliidu juhatuse liige.