Adaur.ee: kinnisvaraturu uudised, analüüsid ja ülevaated

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri ABC koolitus

Kinnisvarakool: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri stardiprogramm

Kinnisvarakool: Planeerimis-ehitusvaldkonna spetsialisti täiendõppeprogramm

Pro Kapital: Teade vahetusvõlakirjade lunastustähtaja pikendamisest

11.08.2016 Tõnu Toompark

AS Pro Kapital Grupp teatab, et on pikendanud 840 184 „Pro Kapital Grupp vahetusvõlakiri PKG3 10.08.2014“ vahetusvõlakirja (edaspidi nimetatud kui vahetusvõlakirjad PKG3) lunastustähtaega 2 aasta võrra ja uueks lunastustähtajaks on 10.08.2018 (edaspidi nimetatud kui lunastuspäev).

Kõik vahetusvõlakirjade PKG3 omanikud nõustusid AS Pro Kapital Grupp ettepanekuga pikendada vahetusvõlakirjade lunastustähtaega.

AS Pro Kapital Grupp on 10.08.2016 esitanud Eesti Väärtpaberite Keskregistrile taotluse vahetusvõlakirjade PKG3 lunastustähtaja muutmiseks.

Kokku pikendati vahetusvõlakirju väljalaskehinnas 2 352 515,20 EUR.

Vahetusvõlakirjad kannavad intressi 7% kalendriaastas ja annavad vahetusvõlakirja omanikule õiguse vahetada ühe vahetusvõlakirja ühe AS Pro Kapital Grupp aktsia vastu. Iga vahetusvõlakirja väljalaskehind on 2,80 eurot vahetusvõlakirja kohta.

AS Pro Kapital Grupp aktsiate märkimiseks ja võlakirjade vahetamiseks nende vastu peab võlakirjaomanik esitama ettevõttele taotluse vähemalt 10 (kümme) tööpäeva enne vahetuspäeva. Vahetuspäevaks on ükskõik milline tööpäev (iga päev, mis ei ole (a) laupäev, (b) pühapäev, (c) Eesti rahvuspüha, (d) riigipüha või (e) muu päev, mil Eesti väärtpaberite keskregistri (EVK) pidaja ei registreeri EVK-s väärtpabereid) kuni võlakirja kehtivuse viimase päevani ehk lunastuspäevani.

Kinnisvarakool & koolitus: kuidas korteriühistus võlglastega hakkama saada

Swedbank: Deceleration of economic growth was expected

11.08.2016 Tõnu Toompark

According to the flash estimate of Statistics Estonia, GDP growth in Estonia decelerated to 0.6% in the second quarter of 2016 (in the first quarter, Estonian economy grew by 1.7%). Deceleration of the growth rate was expected.

First quarter economic growth was largely supported by strong private consumption and a rise in excise taxes on alcohol and motor fuels (part of net taxes on products). At the same time, the contribution of other economic activities to GDP growth remained rather low. According to the flash estimate of the Q2, net taxes on products have decreased in the second quarter, having a negative effect on economic growth.

Even though the annual growth in export volume of goods has accelerated to 5%, it has been quite narrow-based, mostly originating from the electronics sector. Unfortunately, the value added on products in this sector is quite low and the growth in export volume has not had an effect on GDP growth yet. In addition, import grew two percentage points more than export, which has a negative impact on economic growth. During the last few months, expectations of industrial companies on the growth of export turnover have improved, although they are not too confident about their competitiveness in foreign markets.

Strong private consumption supported the growth of the value added in whole and retail sales. According to preliminary data, value added in the manufacturing sector increased after 4 quarters of decline. On the other hand, value added in the transportation sector has been declining for the past two years.

Investments, most probably, decreased (or the growth was very weak). Corporate sector credit portfolio has increased fast this year. Although new credit goes primarily to commercial real estate, capital investments have increased, as well. Due to an increase in the imports of capital goods and a decent credit growth in the business sector, we expect a decline in investment volumes to recede.

We expect that the GDP growth will accelerate in the second half of this year, supported by robust consumption, exports and an improvement in investment volumes. However, due to the stronger-than-expected imports and weaker-than-expected investments, we shall revise down our current GDP forecast (2%) for this year.

Kinnisvarakool & koolitus: praktilise klienditeeninduse ABC

Sõle Spordikeskus saab neljapäeval nurgakivi

10.08.2016 Tallinn.ee

Neljapäeval, 11. augustil kell 11 saab Sõle Spordikeskus (Sõle 40 a) sümboolse nurgakivi.

Tegemist on multifunktsionaalse spordikeskusega, mis valmib 2017 aasta sügisel ja mis ehitatakse endise Sõle Põhikooli kõrval asuvale kinnistule. Seega saab ka Põhja-Tallinn endale moodsa spordirajatise

Spordikeskusesse tuleb 25-meetrine 8 rajaga ujula, lastebassein, kolme väljakuga pallimängusaal, üheksa püsirajaga vehklemissaal, jõusaal, spordisaal judo, maadluse ja võitluskunstide harrastajatele ning veel üks universaalne saal.

Lisaks ehitatakse välja kunstmurukattega jalgpalliväljak, kuhu talvel püstitatakse peale täispuhutav hall. Jalgpalliväljakul on 385 istekohaga tribüün.

Sõle Spordikeskuse detailplaneering algatati 2003. aastal ja see kehtestati 2009. aastal. Projekti arhitektid on Kadarik ja Tüür Arhitektid OÜ, projekti tehnilised joonised koostas Est-Konsult OÜ.

Ehituse riigihanke võitjaks osutusid ühispakkujad Nordlin Ehitus OÜ ja OÜ Astlanda Ehitus, nende pakkumuse maksumuseks on 6,8 miljonit eurot.

Kogu spordikeskuse ehituse ja sisustuse lõplikuks kogumaksumuseks kujuneb 8,5 miljonit eurot.

Kinnisvarakool: Kasutusluba ja selle taotlemine

East Capital suurendab kinnisvaraportfelli 600 miljoni euroni

10.08.2016 Tõnu Toompark

Täna Hilton Tallinn Park hotellihoone ostutehingu lõpule viinud fondivalitseja East Capital kavatseb lähemail aastail oma kinnisvaraportfelli kogumahtu suurendada 600 miljoni euroni, teatas East Capital Real Estate tegevjuht Madis Raidma.

Raidma sõnul on pärast Hilton Tallinn Park hotellihoone ostutehingu edukat lõpuleviimist East Capitali hallatavete fondide kinnisvarainvesteeringute portfell ligikaudu 400 miljoni euro suurune. “Oleme suutnud koondada Baltimaades premium-klassi varadest koosneva hästi tasakaalustatud kinnisvaraportfelli, mille mahu tahame lähiaastail kasvatada 600 miljoni euroni,” kinnitas Raidma.

Vastvalminud Hilton Tallinn Park hoone müügitehing avalikustati tänavu juuli keskel, kui teatati, et fondivalitseja East Capitali hallatav East Capital Baltic Property Fund III ostab 48 miljoni euro eest Olympic Entertainment Groupilt (OEG) Tallinna kesklinnas paikneva hoonekompleksi, milles asuvad Hilton Tallinn Park hotell ja Olympic Park Casino. OEG kontserni kuuluvad ettevõtted jätkavad hotelli ja kasiino pikaajalise operaatori ja varade omanikuna.

Tehingut nõustasid Triple Net Capitali juhtivpartner Heiti Riisberg ja advokaadibüroo Primus müüja poolelt ning advokaadibüroo Raidla Ellex ja audiitorbüroo Ernst & Young ostja poolelt. Tehingut finantseeris Swedbank.

Kinnisvarakool & koolitus: korteriühistu revisionikomisjoni töö korraldamine

Millest alustada oma maja projekti ehk lähteülesanne või näidisprojekt?

10.08.2016 Eno Pappel

Kuidas alustada oma maja projektiga, mis peaks olema esimene samm? Mis peaks olema esimene tegevus? Kas tormata näidisprojekte vaatama või rahulikult lähteülesandesse kirja panna panna oma soovid ja valikud?

Vaatame lähemalt neid variante ja võrdleme mõlema eeliseid.

Lähteülesanne on loogiliselt võetuna oma maja kavandamisel kõige esimene dokument, millesse koondatakse põhiinfo, missugust maja soovitakse ehitada. See on alusdokument, millest peaks kogu majaehitus alguse saama. Kuigi see kõlab loogiliselt siis praktikas rakendatakse seda peamiselt individuaalprojektide puhul ja arhitekti poole pöördumisel.

Kuna inimestel on järjest kiirem elutempo, siis on välja kujunemas justkui lihtsam viis oma majaprojekti leidmisel. Levinumaks on kujunemas majaehituse projekti käivitamine mõne nn. näidisprojekti alusel. Näidiste abil omale maja / majaprojekti valik tundub paljudele kiirem ja mugavam variant, kuna võimaldab kohe hoida silme ees maja kui tervikut. Ka see tundub loogiline argument.

Lähteülesande eelised

Võimaldab arvestada kõigi soovidega (vähemalt esmases lähteülesande versioonis), mida inimene oskab oma peas välja mõelda, oma uue maja osas. Ei teki nii lihtsalt mõtlemise piiranguid nagu mõnda valmisprojekti aluseks võttes, kus juba teatud ruumiplaanilised ja arhitektuursed valikud on tehtud.
Sunnib inimesi algetapis juba paremini kaasa mõtlema oma tegelikele majaga seotud vajadustele, nii jõutakse just nende mõtete ja ideedeni, mis muudavad oma kodu unikaalseks ja eriliseks.
Lähteülesande küsimustik puudutab ka neid küsimusi, mis näidisprojektidel ei kajastu nagu näiteks erinevad tehnosüsteemid ja näiteks küttelahendus, haljastus, piirdeaiad, sisustus jne. Mida varem tehnilistele valikutele hakatakse mõtlema seda läbimõeldum saab projekt.
Aitab kohe alguses saada ülevaate majaehitusega seotud töödest, millega maja ehitamisel tuleb kokku puutuda ning varem sellele tähelepanu pöörates on aega paremaid ja läbimõeldud lahendusi leida.
Lähteülesanne annab parema ettekujutuse orienteeruva majaprojekti tervikmaksumuse ning lase väga varajases etapis hinnata oma majaehitusega seotud kulusid.
Lähteülesanne võimaldab algandmetega lihtsalt “mängida”, otsida sobivaimat lahendust enne projekteerimisega alustamist.
Lähteülesande lõpptulemus annab projekteerimiseks piisava sisendi ja võib vähenda projekteerimisele kuluvat aega, sest on eelnevalt läbimõeldud ning projektis saab keskenduda nendele põhieesmärkidele, mida on tellija eriliselt soovinud ja rõhutanud.

Näidisprojektide eelised

Hea terviklik ettekujutus nii maja ruumiplaanist kui ka arhitektuurist, mis aitab visuaalse tajumise teel kiiremini leida sobilikku projektilahendust. Annab ennekõike kiire ülevaate erinevatest arhitektuursetest lahendustest ja stiilidest ning aitab tellijal tunnetada milline arhitektuur temale sobib.
Maja ruumiplaanid ja funktsionaalsus on tüüpprojektide arhitektide poolt põhjalikult läbi mõeldud ning maja ruumikasutus on enamasti hea.
Näidisprojektidega sageli kaasnevad 3D ruumilised vaated nii seest kui väljast, aitavad paremini tajuda maja ja ruumide proportsioone ning väljanägemist.
Näidisprojektide väga suur arv annab suure valikuvõimaluse, kuigi toob kaasa ka väga suure töö väga paljude projektide läbivaatamisel, kuid mis aitab enda jaoks välja kujundada sellise majatüübi, mis enda vajadusega ja eelistustega kõige paremini sobib.
Näidisprojektid võimaldavad leida uusi ideid ja mõtteid nii ruumiplaani kui ka välise arhitektuuri osas.
Väga suur näidis- ja tüüpprojektide arv, mida saab üldjuhul kasutada ka pöördpildis annab sisuliselt võimaluse täiesti unikaalse majaprojekti koostamiseks.

Kokkuvõttes saab öelda, et tegelikult oleks mõistlik alati koostada nii projekti lähteülesanne kui ka kasutada tüüpprojekte ideede ning mõtete saamiseks nii ruumiplaani kui ennekõike maja arhitektuurse väljanägemise kujundamiseks.

Mõlemad variandid täiendavad teineteist ja aitavad kokkuvõttes kiiremini ja paremini teha oma maja osas läbimõeldud valikuid ja otsuseid. Stardi oma majaehitusega läbimõeldult koostades nii lähteülesande kui ka kasutades näidisprojektide eeliseid!

Kinnisvarakool & koolitus: Ehituslepingute sõlmimine, muutmine ja lõpetamine

Juunis majutusettevõtetes peatunud turistide arv kasvas

10.08.2016 Statistikaamet

Majutusettevõtetes peatus 2016. aasta juunis 345 600 sise- ja välisturisti, mida oli 7% enam kui eelmise aasta juunis, teatab Statistikaamet. Suurenes nii välis- kui ka siseturistide arv.

Majutusettevõtete teenuseid kasutas 223 500 välis- ja 122 100 siseturisti. Eelmise aasta juuniga võrreldes suurenes välisturistide arv 6% ja siseturistide arv 8%. Välisturistidest 43% saabus Soomest, 10% Saksamaalt, 7% Venemaalt ning 6% Lätist. Eelmise aasta juuniga võrreldes suurenes Soomest ja Lätist saabunud turistide arv vastavalt 1% ja 17%, Venemaa turistide arv aga vähenes 2%. Rohkem turiste saabus ka mitmest Euroopa riigist – Saksamaalt, Leedust, Rootsist, Prantsusmaalt jt. Jätkuvalt suurenes majutusettevõtete teenuseid kasutanud Aasia riikidest saabunud turistide arv. Kolmandik majutusteenuseid kasutanud välisturistidest peatus väljaspool Tallinna, nendest omakorda 35% Pärnu, 17% Tartu ja 12% Saare maakonna majutusettevõtetes.

35% majutusettevõtete klientidest olid siseturistid. Puhkusereisil oli 66% ja tööreisil 21% siseturistidest. Harju maakonnas peatus 22%, Pärnu maakonnas 15%, Ida-Viru maakonnas 11% ning Saare maakonnas 8% majutusteenuseid kasutanud siseturistidest.

Juunis pakkus külastajatele teenust 1291 majutusettevõtet. Külastajate käsutuses oli 22 000 tuba ja 53 000 voodikohta ehk 1300 voodikohta rohkem kui eelmise aasta juunis. Täidetud oli 50% tubadest ja 41% voodikohtadest. Ööpäev majutusettevõttes maksis keskmiselt 35 eurot, mis oli euro võrra rohkem kui aasta varem juunis. Harju maakonnas maksis ööpäev majutusettevõttes 43 eurot, Pärnu maakonnas 33 eurot, Tartu maakonnas 32 eurot ja Saare maakonnas 28 eurot.

Majutamine piirkonniti, juuni 2016
Majutamine	Kokku	Põhja-Eesti	Kirde-Eesti	Kesk-Eesti	Lääne-Eesti	Lõuna-Eesti
Majutusettevõtted	1 291	228	76	132	483	372
Toad	22 297	8 427	1 506	1 669	6 239	4 456
Voodikohad	53 063	18 319	3 554	4 300	15 692	11 198
Tubade täitumus, %	50	70	43	31	39	36
Voodikohtade täitumus, %	41	59	39	26	33	28
Majutatud	345 630	181 853	20 716	17 790	76 622	48 649
Ööbimised	653 758	326 487	41 900	33 068	157 530	94 773
Eesti elanikud	230 442	48 528	26 882	24 140	67 132	63 760
väliskülastajad	423 316	277 959	15 018	8 928	90 398	31 013
Ööpäeva keskmine maksumus, eurot	35	43	25	24	31	25

Statistika aluseks on küsimustik „Majutustegevus”, mille esitamise tähtaeg oli 10.07.2016. Statistikaamet avaldas majutustegevuse kuu kokkuvõtte 22 tööpäevaga.

Kinnisvarakool: Detailplaneeringu koostamine ja menetlemine

Uute korterite turuinfo: mis, kus ja kes müüb?

10.08.2016 Tõnu Toompark

Pakun kinnisvaraarendajatele operatiivset infot elamispindade uusarenduste müügitempodest ja sellest, milliseid kortereid müüakse.

Kogun igakuiselt kokku kõikide arendusprojektide info ja süstematiseerin selle. Annan välja infot piirkondade, arendajate, projektide müügitempode, keskmiste hindade ja pakkumiste hulga kohta. Vajadusel saame teha täiendavad analüüsid korterite toalisuse ja suuruse kohta.

Kui see info võiks Sind aidata Sinu töö juures, anna teada. Saame kokku ja arutame, kuidas saan Sulle täpsemalt kasulik olla.

Tõnu Toompark
Adaur Grupp OÜ / Kinnisvarakool OÜ
+372 525 9703
tonu@adaur.ee
www.adaur.ee / www.kinnisvarakool.ee

Kinnisvarakool & koolitus: Eluruumi üürimise praktikum: lepingu sõlmimine ja aktuaalsed probleemid

KV.EE: Harjumaa maa müügipakkumiste hinnad rühivad tõususuunas

10.08.2016 Tõnu Toompark

Portaali KV.EE juuli kuus Harjumaal müügiks 2367 maatükki. Maade müügipakkumiste arv püsib enam-vähem aastatagusel tasemel. Küll on kerkinud maade müügipakkumiste hinnad.

Eelmise aasta juuli kuus pakuti Harjumaal müügiks 2346 maatükki. Tänavuseks juuliks on maade müügipakkumine kasvanud 1% võrra 2367 pakkumisele.

Harjumaa maade suurimad piirkonnad on pakkumiste arvu järjestuses Harku vald, Tallinna linn ja Rae vald. Neis suurima pakkumiste arvuga piirkonnas on pakkumishinnad kasvanud 7-8%, Tallinnas koguni 18% võrra.

Harjumaa maade müügipakkumiste keskmine hind oli juuli kuus portaali KV.EE andmetel 46 €/m², Tallinnas aga 162 €/m².

Vaata lähemalt, mis toimub kinnisvaraturul portaalist KV.EE.

	Maa müügipakkumiste keskmine arv ja selle muutus, tk			Maa müügipakkumiste keskmine hind ja selle muutus, €/m²
	07/2015	07/2016	Muutus, %	07/2015	07/2016	Muutus, %
Anija vald	17	16	-6%	2		NA
Harjumaa	2 346	2 367	1%	43	46	6%
Harku vald	416	381	-8%	23	24	8%
Jõelähtme vald	147	131	-11%	15	16	12%
Keila	17	18	6%	38	33	-13%
Keila vald	146	149	2%	17	17	0%
Kernu vald	17	18	6%	7	7	0%
Kiili vald	45	54	20%	13	14	15%
Kose vald	61	60	-2%	14	11	-19%
Kuusalu vald	92	94	2%	9	7	-16%
Loksa			NA	5		NA
Maardu	60	49	-18%	34	34	0%
Nissi			NA	16		NA
Padise vald	52	29	-44%	2	4	86%
Paldiski	51	50	-2%	17	17	0%
Raasiku vald	35	68	94%	10	8	-20%
Rae vald	276	246	-11%	30	33	7%
Saku vald	140	170	21%	16	21	31%
Saue	10	12	20%	45	38	-16%
Saue vald	197	196	-1%	21	18	-18%
Tallinn	392	375	-4%	138	162	18%
Vasalemma vald			NA	2	7	250%
Viimsi vald	175	251	43%	52	52	1%

Eesti	4 109	3 826	-7%	33	35	7%
Harjumaa	2 346	2 367	1%	43	46	6%
Narva	11	13	18%	49	37	-24%
Pärnu	22	24	9%	85	75	-12%
Tallinn	392	375	-4%	138	162	18%
Tartu	192	70	-64%	41	29	-28%

Kinnisvarakool & koolitus: planeerimisseaduse ja ehitusseadustiku muudtaused

Elva korteriturg kogub hoogu

09.08.2016 Sandra Vask

Kauni loodusega ümbritsetud Elva on tuntud oma järvede, metsaparkide ja matkaradade poolest. Linnale lisavad salapära ning unikaalsust ka 20. sajandist pärit puitsuvilad, mille verandasid ja torne kaunistavad peened ornamendid. Idüllilise väikelinna pärl on restaureeritud raudteejaam, mis on võetud ka arhitektuurimälestisena kaitse alla. Elva on paik, mis sobib elamiseks neile, kes hindavad lisaks looduse lähedusele ka väikelinnale kohast vaikust ja turvalisust.

Valdavalt soetatakse Elva linnas kortereid. Peamiseks põhjuseks võib olla asjaolu, et kortereid on soodsam üleval pidada, kui elamuid. 2016. aasta II kvartali seisuga on Elva linna korteritehingute keskmine ruutmeetrihind võrreldes möödunud aastaga tõusnud ning ka tehingute arv on jõudsalt kasvanud. Eelmisel aastal tehti II kvartali seisuga Elva linna korteriomanditega 23 tehingut, mis on 8 tehingut vähem, kui käesoleva aasta II kvartali 31 tehingut.

Joonis 1. Elva linna tehingute statistika. Allikas: Maa-ameti tehinguinfo

Jooniselt on näha 2013. aastal alanud keskmise hinna mõningase hinnatõusu haripunkt saabus 2015. aastal. 2015. aastast on keskmine hind Elva linnas olnud stabiilne. Mediaan Elva linnas näitab aga tõusu, mis omakorda näitab seda, et tehinguid on tehtud kõrgemate keskmiste hindadega.

Märkimisväärne on asjaolu, et 2016 aasta II kvartali seisuga on tehtud sisuliselt sama palju tehinguid kui 2013 ja 2014 aastatel terve aasta peale kokku. Kui 2016. aasta III ja IV kvartal toovad samasuguse tulemuse, siis on 2016. aasta Elva linna tehingumaht ületatud kahekordselt võrreldes 2013 ja 2014. aasta tehingumahtudega. Eelnevast võib ennustada Elva linna korteriturul viimaste aastate kõrgeimat keskmist hinda käesoleva aasta lõpuks.

2016. aasta tehingud Elva linna korteriomanditega on suures osas olnud 3-toaliste korteritega, mis on valdavalt olnud heas seisukorras. 1-toalised ning 4-toalised korterid on vähematraktiivsed. Sellest nähtub, et Elva linnas ostavad kortereid peamiselt väiksemad pered, kelle jaoks on 3-toalised 55-70 m2 korterid optimaalse suurusega.

Hetkel on Elva linnas pakkumises 17 korterit hinnavahemikus 17 000 – 61 000 €. Hinnaga kuni 30 000 € on võimalik soetada korter puumajas ning valdavalt on selles hinnaklassis pakkumisel renoveerimist vajavad korterid. Üle 30 000 € maksavad korterid, mis on enamjaolt mugavustega – keskküttega paneel- või kivimajad. Müügipakkumiste ruutmeetrihinnad on võrdlemisi ebaühtlased, jäädes 457-1089 €/m2 vahemikku.

Joonis 2. Elva linna pakkumises olevate korterite statistika. Allikas: kv.ee

Kv.ee andmetele tuginedes, on Elva linna korterituru keskmine pakkumiste ruutmeetrihind tõusnud viimaste aastate lõikes jõudsalt. Eelmiste aastate keskmise kõrgeima hinna saavutas Elva korteriturg 2015. a II kvartalis, mil keskmine hind oli 660 €/m2. Sealjuures oli eelmainitud perioodi tehtud tehingute keskmine 599 €/m2. Seni kõige kõrgem müügipakkumiste keskmine hind saavutati käesoleva aasta II kvartali lõpuks, milleks on 680 €/m2. 2016. aasta II kvartali seisuga on tehingute hinnakeskmine 612 €/m2, mis tähendab, et tehingute keskmine hind on suurel kasvuteel.

Kokkuvõttes on Elva linna korteriturul märgata hinnatõusu. Tehingute keskmine ruutmeetri hind on kasvanud võrreldes eelmise aastaga 2.2 %. Hinnatõusust nähtub, et Elva korteriturg on atraktiivsem kui möödunud aastatel. Ka Elva linna rahvaarv on alates 2014. aastast taas stabiilselt tõusnud. Peamiseks põhjuseks võib olla tugevate tööandjate nagu Enics Eesti AS ja Saint-Gobain Glass Estonia SE tegutsemine Elva linnas.

Võib järeldada, et Elva linn on muutunud üha atraktiivsemaks paigaks, kuhu rajada oma kodu.

Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvaraturundus

Valmis Reidi tee uuendatud eskiisprojekt

09.08.2016 Tallinn.ee

Valminud on Reidi tee uus eskiisprojekt, mida on varakevadise ideekorje ja avalike arutelude käigus linnakodanike poolt tehtud ettepanekute põhjal esialgsega võrreldes oluliselt täiendatud. Eskiisi uuemad joonised on kõigile huvilistele kättesaadavad kodulehel: http://kprojekt.ee/reidi-tee/.

Uues projektis on näiteks autoliiklusele määratud ala 12 meetrit kitsam võrreldes veebruarikuise eskiisiga. Rannapromenaadi ääres on 15-20 meetri laiune haljasala, kuhu on plaanis rajada ka kõrghaljastust. Autotee, sealjuures ka Russalka ristmik, on viidud merest võimalikult eemale, et seeläbi kujundada mereäärsest alast veelgi laiem terviklik promenaadiala koos kergliiklusteede, haljastuse ja mitmekesiste vaba aja veetmise võimalustega. Jalakäijate ja jalgratturite ülekäiguteed on muudetud sujuvamaks ning lisatud on ülekäigukohti, et tagada parem ühendus linna kvartalite ja rannapromenaadi vahel. Palju poleemikat tekitanud ülekäik Kadrioru pargi ja Russalka vahel on uuendatud eskiisis taastatud.

Abilinnapea linnapea kohustes Taavi Aasa sõnul on tallinlaste suur huvi Reidi tee vastu täiesti mõistetav. Aga valdavalt meedia kaudu esitatud kriitika peaks siiski lähtuma kõige värskemast informatsioonist. „Siiani loeme lehtedest kriitilisi arvamusi Reidi tee projekti kohta, mida illustreerivad juba ammu aegunud eskiisprojekti põhjal tehtud skeemid. Sellisele kriitikale on väga raske vastata, sest mitmeidki kriitikat põhjustanud aspekte enam eskiisprojektis polegi, meedias aga ilmuvad need aeg-ajalt uuesti välja“ ütles Taavi Aas. Eskiisi uuemad joonised on kõigile huvilistele kättesaadavad kodulehel: http://kprojekt.ee/reidi-tee/.

„Reidi tee rajamise peamisi eesmärke on, et autode liikumine sadamasse ja sadamast linna oleks sujuv. Narva maantee ja teiste piirkonna tänavatele paralleelse suuna rajamine loob eelduse Tallinna uue peatänava sünniks. Seoses Reidi teega on palju räägitud Russalka ristmikust. Kogu projekti tuleks aga vaadata tervikuna. Uus tänav hakkab kulgema paljuski täna tühermaana seisval alal, mis aitab sellesse piirkonda elu tuua ja luua kutsuva ja mõnusa linnaruumi. Reidi tee, kui uue tänava loomine, on kehtestatud Paljassaare ja Russalka vahelise ranna-ala üldplaneeringuga,“ lisas Aas.

Mis puutub Tõnis Paltsi ideesse viia kogu Reidi tee tunnelisse, siis täna töösolev Reidi tee projekt lähtub Paljassaare ja Russalka vahelise ranna-ala üldplaneeringust, mis kehtestati ajal kui Tõnis Palts oli ise Tallinna linnapea. Üldplaneeringus on, tõsi küll, ette nähtud tunnel, kuid maapinnale planeeritud tänav oma liikluslahenduste ja sõiduradadega, on oma mahult sarnane tänasele. Seega, maapealne ruum näeks ikkagi välja selline nagu ta täna ette on nähtud, lihtsalt tunnel oleks veel lisaks. Uue tee tunnelisse viimine oleks tulnud ka ligi kaks korda kallim – üle 50 miljoni euro. Neile kuludele lisanduksid veel märkimisväärsed ekspluatatsioonikulud. Tõnis Paltsul oleks olnud võimalus kriitika asemel hoopis oma üldplaneeringus kajastuvat nägemust propageerida.

Reidi tee projekti valmimise lepinguline tähtaeg on 25.august.2016, ehitustööd peavad olema lõpetatud ajaks, kui Eestist saab Euroopa Liidu eesistujamaa.

Koolitus “Ärikinnisvara vahendamine” toimub 06/10/2016

09.08.2016 Margot Toompark

Kinnisvarakoolis toimub 06/10/2016 kinnisvara koolitus “Ärikinnisvara vahendamine“. Koolitust viib läbi 1Partner Kommertskinnisvara kaubandus- ja büroopindade grupijuht Ruth Andresen.

Koolitus “Ärikinnisvara vahendamine” on suunatud inimestele, kes sooviksid saada ärikinnisvara maakleriks ning neile, kes olemasolevaid teadmisi ja oskusi arendada tahavad. Kindlasti soovitame koolitust ka äripindade omanikele, ärikinnisvara arendajatele ning teistele kinnisvaraäri vastu huvi tundvatele inimestele.

Koolitusel omandatakse teadmised äripindade olemusest, äri-ja elamispindade erisusest ning äripindade tehingutega seotud poolte õigustest ja kohustustest. Samuti saab koolituselt konkreetsed nõuanded ärikinnisvaraturul toimetamiseks.

Koolitus “Ärikinnisvara vahendamine” toimub Kinnisvarakoolis neljapäeval 06.10.2016 kell 09:00-14:00

Lisateave ja registreerumine

Registreeru koolitusele: +372 525 6655 (Margot Toompark), kool@kinnisvarakool.ee või kodulehel.

Margot Toompark
Kinnisvarakool OÜ
Koolituste müük ja korraldus
+372 525 6655
kool@kinnisvarakool.ee
www.kinnisvarakool.ee

Kinnisvarakool: Kohaliku omavalitsuse õigused

Statistika: uute eluasemelaenude intressimäär püsib madalal

09.08.2016 Tõnu Toompark

Eesti Panga andmetel oli juunikuine keskmine eluasemelaenude intressimäär 2,34%. Tegemist on viimase pooleteise aasta ühe kõrgeima näitajaga.

See siiski ei tähenda intressimäärade tõusu. Eluasemelaenude intressimäär on viimase 18 kuu jooksul kõikunud üsna kitsas koridoris 2,18 ja 2,34% vahel.

Intressimäära hoiab all negatiivne euribor. Tavapäraselt koosneb intressimäär euriborist ja riskimarginaalist. Negatiivne euribor loetakse nulliks, nii väljastatakse täna eluasemelaene sisuliselt riskimarginaaliga võrdse intressimääraga.

Valdavad prognoosid näevad ette, et olukord laenuturul lähema aasta-kahe jooksul oluliselt ei muutu. See tähendab, et selle perioodi saavad inimesed endiselt nautida soodsaid laenutingimusi.

Eluasemelaenu intressimäär, euribor, marginaal, %

Kõigi graafikute vaatamiseks kliki siin: KINNISVARATURG GRAAFIKUTES!

Soovid nõustamist siin kommentaaris toodud või muudel kinnisvaravaldkonna teemadel? Kontakteeru palun +372 525 9703 või tonu@adaur.ee (Tõnu Toompark).

Tõnu Toompark on Adaur Grupp OÜ ja Kinnisvarakool OÜ juhatuse liige ning Eesti Kinnisvarafirmade Liidu (EKFL) ja Eesti Omanike Keskliidu juhatuse liige.

Kehv suveilm pööras Tallinna korterituru järsule tõusule

08.08.2016 Tõnu Toompark

Tallinna korteri keskmine ruutmeetri hind tõusis juulis eelmise kuuga võrreldes viis protsenti 1662 euroni, analüüsib Eesti üks suuremaid kinnisvarafirmasid 1Partner Maa-ameti statistikat.

1Partner Kinnisvara tegevdirektori Martin Vahteri sõnul oli tänavune juuli kinnisvarasektorile tavatult tegus. “Kehv ilm ajas inimesed internetti kinnisvarakuulutusi vaatama. Paralleelselt on valminud ka rida uusarendusi, mille müük keskmist ruutmeetri hinda statistiliselt kergitas,” rääkis Vahter.

“Uusarendustest on kõige suurem huvi äärelinna massehitusprojektidele Viimsis, Mustamäel ja Kakumäe tee ääres. Inimesed otsivad soodsaid ja mõistliku kvaliteediga uue aja magalakortereid ehk sisuliselt tänapäeva Lasnamäge.”

Martin Vahteri sõnul kõiguvad Tallinna korterite ruutmeetri hinnad ühe või paari kuu lõikes, kuid on suures plaanis samal tasemel. “Sama kehtib ka üürihindade kohta, mis langesid veidi aasta tagasi ja on jäänud nüüd pidama. Kuna äärelinna üürikorterid on kesklinnaga peaaegu samal tasemel, siis siin paistavad olevat veel käärid sees,” rääkis Vahter.

Juulis tehti Tallinna kinnisvaraga kokku 1080 ostu-müügitehingut. Kinnisvaratehingute koguväärtus oli 113 miljonit eurot, mis on 4,5 protsenti enam kui eelmisel kuul. Juulis müüdi Tallinnas 723 korterit, mis on 2,6 protsenti rohkem kui juunis. Kalleim korter müüdi 405 000 ning odavaim 4 000 euro eest.

Juulis müüdi Tallinnas 35 hoonestatud elamumaa krunti, mis on kolme võrra enam kui juunis. Kalleim maja müüdi 505 000 ning soodsaim 1000 euro eest.

Möödunud kuul müüdi kuus elamumaa krunti, mis on 13 võrra vähem kui juunis. Kalleim krunt müüdi 240 000 ja odavaim 53 000 euro eest.

Kinnisvarakool & koolitus: Nõuete esitamine ehitise puuduste korral ja müügigarantii rakendamine

Vastuoluline poolaasta tööstuses ja kaubanduses

05.08.2016 Mihkel Nestor

Äsja avaldatud andmed juuni tööstustoodangu ja jaekaubanduse müügitulemuste kohta, võimaldavad kokku võtta esimese poolaasta. Sarnaselt eelmisele aastale on tulemused tööstuses kesised, kuid jaemüük suureneb jõudsas tempos.

Tööstustoodangut mõjutavad üksikute harude raskused

Kuigi tööstuse olulisus majanduses ja selle tähtsus tööandjana on aastate jooksul pidevalt vähenenud, luuakse tööstusettevõtetes endiselt 20% Eesti SKP-st ja antakse tööd ligi 130 000 inimesele ehk viiendikule töötavast elanikkonnast. Esmaspäeval avaldatud andmed juuni tööstustoodangu kohta võimaldavad poolaasta tööstuses kokku võtta. Üldjoontes on aasta kaks esimest kvartalit olnud tööstuse kui terviku jaoks sarnaselt nigelad – kui I kvartalis vähenes tööstustoodang 2,2%, siis II kvartalis 2% võrra. Seejuures oli 0,5% võrra miinuses ka töötleva tööstuse toodangumaht, mida põhjustas tootmismahu langus just aasta esimestel kuudel.

Joonis 1. Muutus tööstustoodangus 2016. I poolaastal võrreldes eelmise aasta sama ajaga, %

Tööstustoodangu vähenemine on suuresti seotud üksikute sektorite suure langusega. Terve poolaasta vältel on tööstustoodangu mahuindeksit mõjutanud negatiivses suunas mäetööstuse 30% võrra vähenenud tootmismaht, mida omakorda põhjustab raskustes põlevkivitööstus. Seejuures on põlevkivitööstuse toodangu vähenemine viimastel kuudel süvenenud, ulatudes juunis 65%ni. Samal põhjusel on kolmandiku võrra kahanenud ka kütteõlide tootmine.

Kuigi põlevkivi hinda suunav nafta kallines juuni keskpaigaks korraks isegi üle 50 dollari taseme barreli eest, siis on see viimastel päevadel langenud taas 40 dollari juurde. Põlevkivitööstuse konkurentsivõimele on tagasilangus kahtlemata hoop. Teine tegevusala, mis on tööstustoodangu langusesse mõlemal kvartalil tugevalt panustanud on masinate- ja seadmete remont. Suuremahulised tööd selles harus on seotud laevade ja raudteeveeremi remondiga. Keerulised suhted Venemaaga ja transiit-kaubanduse vähenemine on sundinud selles vallas tegutsevaid ettevõtteid kokkuhoiule.

Aasta esimeses kvartalis andis suurima panuse tööstustoodangu langusesse elektroonikatööstus, mis toodangumahu poolest on puidutööstuse kõrval Eesti peamine tööstussektor. Teises kvartalis senine järsk langus aga peatus. Suuresti peitub erinevuse põhjus eelmises aastas, mil tööstusharu toodangumaht oli tavapärasest kõrgem. Küll on tööstusharu domineeriv ettevõte on oma kvartali-ülevaates teatanud, et müük on 2016. aastal varasemaga võrreldes märkimisväärselt langenud ja ootab nõrgemaid majandustulemusi ka aasta teises pooles.

Seevastu süvenes II kvartalis langus keemiatööstuses ja toiduainetööstuses. Tihe konkurents ja säilivustähtaegade tõttu piiratud ekspordivõimalused, muudavad toiduainetööstuses kasvuvõimaluste leidmise keerukaks. Venemaa otsus pikendada Lääne toiduainetele kehtestatud embargot 2017. aasta lõpuni, jätab suurima potentsiaaliga ekspordituru suletuks veel pikaks ajaks. Hõlpu pakub toiduainetööstusele mitmete toorainete, eriti piima soodne sisseostuhind.

Nagu eelmisel aastal, on tööstuse nina aidanud vee peal hoida puidu- ja mööblitööstus. Puidutööstuses suurenes toodangumaht esimesel poolaastal aasta varasemaga võrreldes 4%, mööblitööstuses aga 7%. Nende harude häid tulemusi on toetanud tugev ekspordikasv ennekõike Saksamaa ja Rootsi suunal, kuid märkimisväärselt on suudetud turgu kasvatada ka näiteks Hollandis ja Soomes. Suurematest sektoritest on häid tulemusi näidanud ka elektriseadmete tootmine, kus I poolaastal on toodang 9% võrra suurenenud. Tööstustoodangusse on suure panuse andnud veel tekstiilitööstus, kus teises kvartalis suurenes tootmismaht lausa 20% võrra.

Tööstuse paremale väljavaatele annab lootust ekspordi suurenemine. Kui esimeses kvartalis vähenes tööstustoodangu ekspordiindeks veel 5% võrra, siis teises kvartalis toodangu eksport protsendi võrra kasvas. Eksport on kiirelt kasvanud näiteks elektriseadmete tootmises ja tekstiilitööstuses. Uusi tellimusi lisandus tööstusele tublisti juunis, kuid aprillis-mais oli uute tellimuste maht aastatagusega võrreldes miinuses. Tellimuste kasvu juunis põhjustas peamiselt elektroonikatööstus.

Jaekaubanduses kiire kasv

Sarnaselt eelmisele aastale ei ole tööstuse kidumine halvendanud jaekaubandusettevõtete tulemusi. Esimesel poolaastal küündis jaekaubandusettevõtete müügitulu mahuindeksi keskmine kuine kasv üle 7%, mootorsõidukite müüki ja hooldust välja jättes 6%ni. Poolaasta on olnud äärmiselt edukas just autoteeninduse valdkonnas, kus müügimaht on eelmise aasta sama ajaga võrreldes keskmiselt pea 30% kõrgem. Hästi on edenenud ka auto- ja muude mootorsõidukite müük. Teistes jaekaubanduse harudes on suurem kasv toimunud meditsiini- ja kosmeetikakaupade müügis, samuti kasutatutud asjade ning rõivakauplustes.

Jaekaubanduse häid tulemusi toetab kõrge hõive ja tempokas palgakasv, mis hoolimata ebakindlast olukorrast mitmes olulises majandussektoris, kuidagi raugeda ei taha. Hetkel on tööandjad suutnud palgakasvuga kaasa minna, kuid seniste trendide jätkumise korral hakkavad ettevõtted paindumise asemel purunema.

Mihkel Nestor
SEB majandusanalüütik

http://www.seb.ee/foorum/majanduskeskkond/vastuoluline-poolaasta-toostuses-ja-kaubanduses

Hinnalangus on taandumas

05.08.2016 Kristjan Pungas

Statistikaameti andmetel jäid hinnad juulis eelmise kuu tasemele ning möödunud aastaga võrreldes pidurdus hinnalangus juuni 0,4 protsendilt juulis 0,1 protsendini. Euroalas kiirenes hinnatõus esialgsetel andmetel toidu kallinemise tõttu 0,2 protsendini.

Aastases võrdluses on kaks aastat väldanud hinnalangus hakanud taanduma. Juulis mõjutas hindu suuremal määral nii meil, kui euroalas laiemalt toidu – puu- ja köögiviljade kallinemine.

Osalt pehmendas seda energiahindade languse suurenemine. Varasematel kuudel on järk-järgult kallinenud nafta kaasa toonud tootmise suurendamise osades piirkondades, mistõttu naftatoodangu varud on taas suurenema hakanud.

Ülepakkumise tulemusena odavnes nafta juulis märgatavalt ning oli kuu lõpus kolme kuu madalaimal tasemel. Osa sellest langusest jõudis juulis ka siinsetesse kütusehindadesse. Elektri hind taandus juuni kõrgtasemelt, mida ajutiselt kergitasid hooldustööd Põhjamaade elektrijaamades.

Teenuste hinnatõus on suvekuudel püsinud madalana. Seda on soodustanud reisijateveo, puhkusereiside ja sideteenuste odavnemine. Samas palgakasvuga tihedamalt seotud teenuseliigid nagu meelelahutusteenused ja väljas söömine on aastaga kallinenud vastavalt 6 ja 4 protsenti.

Augustis peaksid hinnad pöörduma tõusule ning sügisel hinnatõus kiireneb. Põhjuseks on energiahindade languse pidurdumine ja väiksemal määral ka tubakatoodete kallinemine.

Kristjan Pungas
Rahandusministeeriumi fiskaalpoliitika osakonna analüütik