Adaur.ee: kinnisvaraturu uudised, analüüsid ja ülevaated - Leht 1047

Kinnisvarakool: ChatGTP ja tehisintellekti koolitus kinnisvaramaakleritele

Kinnisvarakool: Planeerimis-ehitusvaldkonna spetsialisti täiendõppeprogramm

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri stardiprogramm

AS Pro Kapital Grupp aktsionäride korralise üldkoosoleku otsused

20.06.2016 Tõnu Toompark

AS Pro Kapital Grupp (edaspidi nimetatud kui Ühing) aktsionäride korraline üldkoosolek (edaspidi nimetatud kui Koosolek) toimus reedel, 17.06.2016.a. algusega kell 14.00 Ühingu kontoris Põhja pst 21 Tallinn.

Koosoleku osalejate nimekirja kohaselt oli Koosolekul kohal ja esindatud 8 aktsionäri, kellele kuuluvate aktsiatega oli esindatud kokku 37 892 923 häält, mis moodustab kokku 69,91% aktsiatega määratud häältest.

Koosoleku päevakord ja vastuvõetud otsused

Koosoleku juhataja ja protokollija valimine

Vastuvõetud otsus:

Aktsionäride korralise üldkoosoleku juhatajaks valiti Ervin Nurmela. Protokollijaks valiti Liisa Kirss

Otsuse poolt anti 100% koosolekul esindatud häältest.

Ühingu auditeeritud 2015.a. majandusaasta aruande kinnitamine

Vastuvõetud otsus:

Kinnitada Ühingu auditeeritud 2015.a. majandusaasta aruanne

Otsuse poolt anti 100% koosolekul esindatud häältest.

Kahjumi katmise otsustamine

Vastuvõetud otsus:

Katta 31. detsembril 2015 lõppenud majandusaasta kahjum summas 1 934 tuhat eurot eelmise perioodide jaotamata kasumi arvelt.

Otsuse poolt anti 100% koosolekul esindatud häältest.

Audiitori valimine

Vastuvõetud otsus:

Valida AS Deloitte Audit Eesti Ühingu audiitoriks 2016 majandusaasta audiitorkontrolli läbiviimiseks.

Kiita heaks audiitori tasustamise tingimused vastavalt audiitoriga sõlmitavale lepingule. Kiita heaks audiitorile Ühingu ja Ühingu tütarettevõtete auditeerimise eest 2016 majandusaastal makstav tasu summas 45 700 eurot (käibemaksuta).

Otsuse poolt anti 100% koosolekul esindatud häältest.

Nõukogu liikmete valimine

Vastuvõetud otsus:

Pikendada Nõukogu liikmete Pertti Huuskonen’i, Petri Olkinuora ja Emanuele Bozzone volitusi kolmeks aastaks kuni 05.07.2019.a.

Otsuse poolt anti 100% koosolekul esindatud häältest.

Nõukogu liikmetele tasu suuruse ja selle maksmise korra määramine

Vastuvõetud otsus:

Ühingu nõukogu liikmele makstakse kakskümmend viis tuhat (25 000) eurot aastas (brutosumma). Nõukogu esimehele makstakse kakskümmend seitse tuhat viissada (27 500) eurot aastas (brutosumma). Tasu makstakse igakuiste maksetena hiljemalt iga vastava kuu viimasel tööpäeval. Pooliku kuu eest makstakse nõukogu liikmele tasu proportsionaalselt päevade arvule, mil kehtisid nõukogu liikme volitused.

Lisaks tasutakse nõukogu liikmele, sealhulgas ka nõukogu esimehele, kuussada (600) eurot (brutosumma) iga nõukogu koosoleku eest, kus nõukogu liige osales.

Lisaks makstavale tasule hüvitatakse nõukogu liikmetele seoses nõukogu ja komitee koosolekutel osalemisega tekkinud reisi- ja majutuskulud.

Otsuse poolt anti 100% koosolekul esindatud häältest.

Ühingu aktsiakapitali suurendamine ja aktsionäride eesõiguse välistamine

Vastuvõetud otsus:

Suurendada Ühingu aktsiakapitali uute aktsiate väljalaskmise teel, vastavalt järgmistele tingimustele:

Ühing emiteerib 67 784 aktsiat nimiväärtusega 0,20 eurot aktsia kohta. Aktsiakapital suureneb 13 556,8 euro võrra. Aktsiakapitali uus suurus 10 854 344,40 eurot.
Ühingu olemasolevate aktsionäride eesõigus märkida aktsiaid on välistatud kooskõlas äriseadustiku § 345 lõikele 1;
Aktsiate märkimise õigus on Ühingu juhatuse liikmel Paolo Vittorio Michelozzil (sündinud 26.01.1961);
Aktsiaid pakutakse märkimiseks järgmistel märkimisperioodidel ning need lastakse välja pärast märkimisperioodi lõppemist:
1. Esimene märkimisperiood 20.06.2016 – 22.06.2016, mille kestel pakutakse märkimiseks 33 892 aktsiat;
2. Teine märkimisperiood 25.11.2016 – 02.12.2016, mille kestel pakutakse märkimiseks 33 892 aktsiat, millele liidetakse esimesel märkimisperioodil märkimata jäänud aktsiate arv.
Aktsiate eest võib tasuda märkija nõude tasaarvestamisega Ühingu vastu. Mitterahalist sissemakset hinnatakse vastavalt seadusele ja Ühingu põhikirjale.
Iga aktsia eest tehtav mitterahaline sissemakse (märkimishind) on 2,37 eurot (millest 0,20 eurot on nimiväärtus ja 2,17 eurot on ülekurss).
Aktsiate märkimiseks esitab märkija Ühingule avalduse. Aktsiate eest tuleb Ühingule tasuda koos avalduse esitamisega hiljemalt märkimisperioodi viimaseks päevaks.
Kui vastava märkimisperioodi jooksul ei märgita kõiki uusi aktsiaid, on Ühingu juhatusel õigus
1. pikendada vastavat märkimisperiood kuni 15 päeva võrra; ja/või
2. tühistada uued aktsiad, mida ei märgitud vastava märkimisperioodi jooksul.

Otsuse poolt anti 100% koosolekul esindatud häältest.

Ühingu põhikirja muutmine

Vastuvõetud otsus:

Muuta aktsiaseltsi põhikirja punkt 5.8 ja kinnitada selle uus sõnastus järgmises redaktsioonis:

„Nõukogu võib kolme aasta jooksul alates käesoleva põhikirja redaktsiooni vastuvõtmisest suurendada ÜHINGU aktsiakapitali sissemaksete tegemisega kuni 1 200 000 euro võrra. Nõukogu väljalastud aktsiate eest võib tasuda rahaliste või mitterahaliste sissemaksetega vastavalt nõukogu otsusele. Mitterahaliste sissemaksete väärtust hinnatakse vastavalt seadusele ja käesolevale põhikirjale“.
Kinnitada põhikirja uus redaktsioon eelnimetatud muudatusega

Otsuse poolt anti 100% koosolekul esindatud häältest.

Kinnisvarakool: Korteriühistu juhtimise õiguslikud alused

Bekkeri sadam avas uue laokompleksi, suurkliendiks saab Graanul Invest

17.06.2016 Tõnu Toompark

Tallinna Bekkeri Sadamas avati täna uus puisteainete laokompleks 6000 ruutmeetri suuruse kinnise halli ja 40 000 ruutmeetri lahtiste ladustamisaladega, mille suurkliendiks saab oma eksporttegevuse korraldamisel Euroopa suurim puidugraanulite tootja Graanul Invest.

Tallinna Bekkeri Sadam OÜ juhatuse liikme Endel Siff’i sõnul investeeriti uue laokompleksi ja ladustamisplatside rajamiseks 1,5 miljonit eurot ning kindluse selleks andis koostöö laiendamine Eesti ühe suurema ning edukama puidu- ja energeetikatööstusettevõttega Graanul Invest AS.

Tulevikku suunatud investeeringutena on Bekkeri sadam tema sõnul alustanud kaide rekonstrueerimise ja akvatooriumi süvendamise ettevalmistamist, et tagada võimekus ka 30 000 tonnise veeväljasurvega handy-size laevade teenindamiseks.

“Möödunud aastal valitsenud üldise langustrendi taustal kogu Eesti sadamaäris suutsime oma kaubamahte kasvatada 45% ligi miljoni tonnini ning investeerida sadama arendamisse 2 miljonit eurot,” rääkis Siff. “Kuna omame nii sadamat kui tegutseme ise ka operaatorina, oleme konkurentidest paindlikumad ning suudame oma klientidele tagada parimad äritingimused.”

Bekkeri sadam on Eesti suurim erakapitalil põhinev puiste- ja generaalkaupade käitlemisele spetsialiseerunud sadam.

Tallinna Bekkeri Sadam OÜ eelmise aasta käive oli 3,9 miljonit eurot ning kasum 575 tuhat eurot. Sadam annab tööd 40 inimesele.

Kinnisvarakool: Korteriühistu juhtimise õiguslikud alused

Ülevaade väikelinna üüriturule – Rakvere linn

17.06.2016 Mihkel Eliste

Viimasel ajal on laiemat päevakajastust leidnud erinevad kinnisvaraturgu puudutavad teemad – nii eestlaste tungiv soov oma vaba raha kinnisvarasse paigutada kui ka riigi võimalikku üüriturule sekkumist arutlevad teemad.

Avaliku sektori kinnisvaraturule sekkumisega seotud teemadel on mitmetel juhtudel jäänud nii potentsiaalsetele investoritele kui ka tarbijatele mulje, et Eesti väikelinnades üüriturge kui selliseid justkui ei eksisteerigi. Kindlasti ei saa selliste lokaalsete üüriturgude ulatuse ning efektiivsuse vahel tõmmata paralleele Tartu või Tallinnaga, kuid olenevalt väikelinna suurusest (nt Rakvere, Viljandi, Elva, Kunda jmt) on valitseva majanduskeskkonna tingimustes nõudlus üürikorterite järele viimasel ajal oluliselt kasvanud.

Asukoht ja seisukord on võtmetähtsusega

Rakvere näitel on ennekõike eelistatud väga heas või heas seisukorras kesklinna piirkonnas asuvad korterid, milledes on olemas tänapäevaste tehnosüsteemidega lahendused (tsentraalne kanalisatsioon ning veevärk, eelistatud keskküte). Madalamas seisukorras ning ahjuküttega korterelamute puhul on nõudlus oluliselt madalam, kuid heas ning väga heas seisukorras ahjuküttega korterid võetakse turul tarbijate poolt kiirelt vastu. Lisaks korteri kui puhtalt eluruumi seisukorrale on oluline roll ühtlasi hoone seisukorral – eelistatud on heas seisukorras ning renoveeritud / rekonstrueeritud hooned.

Tänu Kredexi toetuse võimalustele ning linnas kehtestatud teemaplaneeringutele on Rakveres hoogustunud 1960-1990ndatel (nii nö „Hruštšovkad“ kui ka suurpaneelidest hooned) ehitatud korterelamute rekonstrueerimine. Korteriühistute laenuteenindamise võimalused ning finantseerimisotsused on tahes-tahtmata erinevad, mistõttu on Kredexi toetuste kaasamisel hoonetele parenduste tegemisel kasutatud erinevaid lahendusi – esineb nii ainult otsaseinte soojustamist kui ka terviklahendusi (terviklik rekonstrueerimine ning soojustagastusega sundventilatsioon). Korterelamutele nii vajalike kui ka kasulike parenduste tegemine on sealjuures sotsiaalse lisandväärtusena kindlasti toetamas piirkondlikku jätkusuutlikkust ning parendamas Rakvere linna eri piirkondade ilmelisust.

Üürivad enamasti noored

Vähenenud tööpuuduse ning seeläbi optimistlikumate majanduslike väljavaadete läbi on hakanud Rakvere kui väikelinna üüriturg aktiivsemaks muutuma just nooremate elanike arvelt. Suure osa üüriturust moodustavad just 20ndates ning 30ndates tarbijad, kes on Rakveres elamas just avanenud võimaluste tõttu piirkondlikul tööturul. Sagenenud on üürikorterite otsimine ka väiksematessegi linnadesse (nt Kunda), kus noored inimesed on tööd leidnud erinevates sekundaarsektori moodustavates ettevõtetes.

Sellistes väikelinnades on tihtipeale noortel inimestel netopalgad võrreldes piirkondlike keskmistega üsna kõrged ning üüripinnal elamisega seotud kulud võivad tihtipeale moodustada kõigest 10-15% sissetulekust (üür+kommunaalid). Taolistes piirkondades on potentsiaalsed üürnikud töökohtade leides tegema tähtajalisi üürilepinguid, mis vähendavad üürileandjate muret võimaliku ootamatult tekkiva vakantsuse osas.

Rakvere üüriturg toimib väljaspool internetiportaale

Erinevalt Tallinna või Tartu linna üüriturgudest on Rakvere linna puhul eriskummaliseks asjaolu, et internetipõhistes kuulutusportaalides ei ole tegelikult kuigi palju üüripakkumisi kajastatud (kirjutamise hetkel 21 tk). Kõik üürimajad on sarnaselt suurematele linnadele koondunud kinnisvaravaldkonnas tegutsevate ettevõtete kätte, kes aga üüripakkumisi üldjuhul internetis ei reklaami. Sellest võib järeldada, et tegelik vakantsimäär selliste objektide puhul on tõenäoliselt üsna madal ning uute üürnike leidmine ei ole probleemiks. Kuulutusportaalide kasutamise vajaduse vähesus tuleneb tihti ka sellest, et väikelinnades on nii üürileandjad, maaklerid kui ka tarbijad omavahel suures osas tuttavad ning üürnike otsimiseks kui selliseks ei pruugi tihti otseselt vajadust tekkida.

Viimasel ajal on sarnaselt teistelegi Eesti üüriturgudele hakanud levima Airbnb ning booking.com vahendusel hooajati või ka teatud objektide puhul aastaläbi üüripindade lühiajalist üürimist rakendama. Taolisest võimalusest on ennekõike mõttekas kinni haarata Rakvere Vanalinna piirkonnas paiknevate korterite ning üksikelamute omanikel, seda just suvisel perioodil.

Rakvere kinnisvaraturul osalevad investorid on siiski pigem passiivsed ning hoiduvad lühiajaliste üürilepingute sõlmimisest või majutusteenuse osutamisest, pigem keskendutakse sellise tegevuse raames lähedalasuvatele kuurortpiirkondadele (nt Võsu). Arvestades aktuaalseid elukondlikusse kinnisvarasse tehtavaid investeeringuid, siis on hakanud laiemale avalikkusele ilmsiks tulema asjaolu, et nii Tallinnas kui ka Tartus pakutakse hulgaliselt üürile möbleeritud tube, tõstes seeläbi oma objektiga seotud passiivset rahavoogu kui ka tootlust ning vähendades vakantsimäära.

Rakvere linnas ei ole möbleeritud tubadele seni veel turgu tekkinud ning tõenäoliselt ka ei teki tulevikus – põhiliselt vajavad suuremate linnade näitel selliseid objekte ennekõike madalapalgalised ning tudengid/õpilased, kuid Rakveres on koolide osas olemas vajalikud ühiselamud ning puudujääke teenindab lihtsa struktuuriga järelturuobjektide üüriturg.

Investorid eelistavad üksikute korterite asemel üürimaju

Tulles investeerimisotsuste tegemise ning Rakvere kui väikelinna üürituru juurde konkreetsemalt, siis on turul tegutsevate investorite osas eelistatud ennekõike teatud tüüpi kinnisvarad. Ulatuslikumate finantsiliste võimalustega väikeinvestorite seas on levinud ennekõike väljavaated, kus keskendutakse tervete üürimajade võimalikule soetamisele. Kõikide korterite korraga ostmise võimalused on juba korteriomanditeks jagatud hoonete puhul keeruline, mistõttu eelistatakse veel endiselt kaasomandis olevaid korterelamuid.

Sellised hooned on aga Eestis tihtipeale puitelamud ning nad on sageli jäetud hooldamata ning vajavad seetõttu parenduste tegemisel olulisemas mahus investeeringuid. Puithoonete puhul on läbi parenduste olenevalt turuolukorrast võimaliku sünergilise efekti tekitamine enamasti lihtsam kui kivikonstruktsioonidest hoonete puhul, sest nii üüri- kui ka omanditurgudel napib tihtipeale heas või väga heas korras olevates puitelamutes paiknevaid kortereid, mis tõstab võrreldavate objektide suhtes oluliselt nende turuväärtust.

Rahvastiku pideva vananemise tendentsi korral on tahes-tahtamata tekkinud vajadus ka odavamate ning spetsiifilisemate tingimustega üüripindade järele, kus näiteks ettevõtjad on loonud „vanadekodude“ näitel üürimaju, mille osas on lisaks vanurite majutamisele hakatud keskenduma ka sotsiaalkorterite pakkumise võimalustele. Avalik sektor ei ole tihtipeale piiratud finantsvahendite tingimustes võimeline omale kuuluvate kinnisvarade osas parendusi tegema, mistõttu on ühtlasi omavalitsustele kuuluvad sotsiaalkorterid pea alati väga halvas seisukorras. Kohalikel omavalitsustel on lihtsam majutada toetamist vajavaid ühiskonnaliikmeid üüripindadele, hüvitades kas osaliselt või täielikul määral üürnike igakuised üürimaksed ning võõrandades hooldamata või kasutusest väljasolevad kinnisvarad avalikel enampakkumistel.

Väikelinnas tootlikuse soov suurem

Passiivse rahavoo tekitamiseks soetavad sealjuures sarnaselt teistelegi üüriturgudele rahaliselt vähem võimekamad investorid enamasti järelturult ainuüksi üksikobjekte. Eelistatud on kesklinnas või kesklinna vahetus läheduses 5-kordsetes korterelamutes paiknevad 1-2–toalised korterid. Noorperede ning näiteks maalt linna kolinud perede osas on tihtipeale nõudlus ka suuremate korterite järele, kuid investorite madal riskitaluvus ei luba selliseid objekte tihti pelgalt üürikorteriks soetada.

Üürihinnad jäävad sealjuures enamasti 150-300 € vahemikku, kus ühetoaliste eest küsitakse valdavalt alla 200 €, kahetoaliste puhul 200-300 € ning kolmetoaliste ja buumiagsete uusarenduste puhul üle 300 €. Väga heas seisukorras korterite puhul on küsitavad üürihinnad oluliselt kõrgemad (ligi 15%) ning sellised objektid kaovad pakkumiselt oluliselt kiiremini kui halvemas seisukorras objektid. Kokkuvõtlikult on väikelinnade üüriturgudel hea rahalise võimekuse juures elavad tarbijad madalamatest eluasemele minevatest kulutustest tulenevalt rohkem nõudlikumad kui suuremate linnade üüripindade kasutajad.

Tulles võimalike investeeringute tootlikkuse juurde, siis otsivad väikelinnadesse investeerijad ning ka kohalikud investorid tulenevalt turu väiksusest kindlasti suuremat tootlikkust. Tallinna ja Tartu elamispindade turul võib kinnisvara turutsükli plussfaasi korral täheldada väga lühikeses ajas olulisi muutusi kinnisvara turuväärtuse kasvamise osas, väikelinnadesse jõuab hinnakasv aga kohati ligi aastase viivitusega ning hinnakasv ei pürgi protsentuaalselt sarnastesse muutustesse nagu näiteks Tallinnas või Tartus. Kuna kirjutamise hetkel Kinnisvaraportaalis kv.ee ühtegi väga heas seisukorras järelturu objekti ei ole pakkumisel, on siinkohal tootluse ilmestamiseks valitud esimene ettejuhtuv heas / väga heas seisukorras olev objekt, millega seotud arvutustele tuginedes aastane tootlus võiks olla ligi 10%*. Enamasti jäävad Rakvere linnas üürikorterite tootlused 8-12% vahemikku.

Pikemas perspektiivis nähakse Rakvere linna kinnisvaraturu positiivse arengu jätku – Rakvere linn on ümbritsetud edukatest ning ennast tõestanud suurettevõtetest, kelle pidevale arengule ning lisanduvate ettevõtete toel suudab piirkond oma majandusliku efektiivsuse säilitada. Tallinna lähedus küll soodustab ääremaastumist kuid võimaldab ühtlasi vähesest kaugusest tulenevalt kohalikel tarbijatel ning ettevõtetel pealinnaga pidevalt seotud olla, mistõttu suur osa Rakvere elanikkonnast näeb tulevikku vaadatuna pikaajalisi arenguvõimalusi väikelinnast otseselt lahkumata.

Märkused

* 2-toaline, 36,6 m2, kesklinn, pakkumispõhine hind 26 700 € / 730 € / m2, omanikukulu 0,5 € / m2 / kuus, vakantsimäär 8%, tõenäoline küsitav üürihind 270 € / kuus, hoidmisperiood 1 aasta, võimalikke maksukohustusi ega laenukapitali kaasamist ei ole arvestatud.

Käesolev artikkel põhineb ainuüksi autori arvamusel ning autorile kättesaadavatele turuandmetele tuginedes – tegemist on ajakirjandusliku publikatsiooniga, mida ei saa käsitleda investeerimisalase soovitusena.

Allikad: ww.kv.ee

Mihkel Eliste
Arco Vara Rakvere esindus

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark

SEB: Keskpangad teevad kõik, et majanduse taastumine jätkuks

17.06.2016 Tõnu Toompark

Käesoleva aasta alguses panid odavnev nafta ja mured Hiina majanduskasvu pärast maailma finantsturud surve alla. USA Föderaalreserv (Fed) on sellega tänavu arvestanud ning ei ole tõstnud maailma olulisimat intressimäära. Intressitõusu ärajäämise eesmärk oli rahustada finantsturge, USA ja lõpuks ka terve maailma majandust.

Intressimäära püsimisega kaasnes USA dollari (USD) langus teiste suurte valuutade (sh euro) vastu. See toimis riskide maandajana, kuna nõrk USA dollar vallandas kohe seni surve all olnud toorainehindade taastumise.

Viimane omakorda leevendas nii aktsia- kui ka võlakirjaturul avaldunud pinget, mis oli tingitud toormeettevõtete ja -eksportijatega seotud aktsiate ja võlakirjade hindade langusest. Samuti nägime, et mitme tooraineid eksportiva riigi eelnevalt odavnenud valuuta kurss tõusis peamiste suurte valuutade (USD, EUR) vastu. Ka märgid Hiina stabiilsemast majandusest on aidanud leevendada muresid ja kergitada riskantsete varade hindu.

Hiljuti andis Föderaalreserv märku, et järgmine põhiintressimäära tõstmine võib toimuda varem, kui turul seni oodatud aasta viimane kvartal. Viimaste signaalide kohaselt saab see toimuma pärast juulit. Samas on see pidevalt edasi lükkunud, sest aeg-ajalt on olnud märke ka USA majanduse nõrkusest.

Euroopas pole peamiste intressimäärade tõusuks niipea mingitki lootust, sest nii madalate intresside kui ka rahatrükiga alustati Ühendriikidest mõnevõrra hiljem ning nende mõju ei pruugi olla veel täiel määral avaldunud. See, kas see avaldub või vajatakse täiendavaid meetmeid, on täna paraku veel ebaselge. Selge on see, et maailma majanduskasvu aeglustumisel või probleemide tekkimisel reageerivad nii Euroopa Keskpank, USA Föderaalreserv kui ka Jaapani Keskpank, kas oodatud intressitõusu edasilükkamise (Fed) või täiendavate rahapoliitiliste leevendusmeetmetega.

Praegu esitavad investorid endale peamiselt järgmisi küsimusi:

Kas lõpuks hakkab maailmamajanduse kasv kiirenema või jääb edasine aastane kasvutempo senisele keskmisele ehk ca 3 protsendile alla?
Esimese kvartali ettevõtete kasumid ei olnud ei muljetavaldavad ega ka kardetult nõrgad. Kas globaalsed ettevõtted hakkavad pärast aastatepikkusi nõrku tulemusi nüüd paremat kasumit teenima?
Erinevalt kiduratest eelmistest aastastest on majandustsüklitest rohkem sõltuvate varade hinnad võitjate hulgas. Kas tegu ongi pöördega uuele tõusule ja kas veebruaris nähtud madalad hinnatasemed tähistavad pöördepunkti maailma aktsiaturgude seisukohast?
Kui odavad või kallid on erinevate varade fundamentaalselt õigustatud hinnatasemed?
„Brexit“ (Ühendkuningriigi võimalik lahkumine Euroopa Liidust), Hiina võlg ja maailmamajanduse kasvu määr muudavad turu murelikuks. Millised riskid ähvardavad turu toimimist lähiperspektiivis?

Lühidalt on SEB Grupi seisukohad järgmised:

Maailma majanduskasv ei kiirene oluliselt ning jääb kolme protsendi ümber;
Investorid on aktsepteerinud, et praeguses keskkonnas on madalad nii kasv kui ka inflatsioon;
Keskpangad teevad kõik selleks, et süsteem veepeal hoida ning deflatsiooniga võidelda;
Aktsiad ei ole enam odav varaklass;
BREXIT ei ole meie peastsenaarium.

Põhjalikum ülevaade Investment Outlook (pdf)

Ainar Leppänen
SEB jaepanganduse ja tehnoloogia valdkonna juht

Kinnisvarakool & koolitus: praktilise klienditeeninduse ABC

Viimsi korteriostjate valikuvõimalus neljakordistus

17.06.2016 Tõnu Toompark

Veel mai kuu alguses oli Viimsis pakkumises vaid paarkümmend uut korterit. Viimsi Maja kaubamärki kandev 78 uue korteriga arendusprojekt enam kui neljakordistab Viimsisse koduotsijate valikuvõimaluse, kommenteeris Viimsi kinnisvaraturgu CKE Kinnisvara juhatuse liige Silvar Sepp.

“Viimsi on parima elukvaliteediga piirkond, kus puudub linnakära. Ometigi on looduskaunis piirkonnas kõik teenused alates uutest kaubanduskeskustest kuni veepargi ja kinoni käe-jala juures, mis teeb siinse elu väga mugavaks. Viimsi vajas hädasti uut korteripakkumist, sest nõudlus on piirkonnas suur,” rääkis Silvar Sepp, kes koordineerib uute korterelamute müüki.

Viimsi Maja ehk Nelgi tee 5 ja Hüatsindi tee 1 paiknevad kaks elamut. Hoonetes asuvad kahe- kuni neljatoalised korterid, milles suuremad paiknevad läbi kahe korruse. Korterite hinnad algavad 79 900 eurost.

“Viimsilastele saab pakkuda ainult parimat. Oleme vaeva näinud selle nimel, et igal korteril oleks oma rõdu. Paljudesse korteritesse on planeeritud saun. Maja õuele tuleb lastemänguväljak,” kirjeldas Silvar Sepp Viimsi Maja tulevikupilti 2017. aastast.

AS Remet arendatava ja ehitatava Viimsi Maja arhitekt on Christa Pihelpuu. Hooned valmivad 2017. aastal, hoonete energiaarvutustele põhinev energiamärgis vastab klassile C. Nelgi tee 5 / Hüatsindi tee 1 elamute info leiab http://www.viimsimaja.ee/.

Silvar Sepp
CKE Kinnisvara juhatuse liige
+372 56 634 150
silvar.sepp@cke.ee
www.cke.ee

Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvaraturundus

Nipid koduostjale: teemad ostuläbirääkimistel

17.06.2016 Tõnu Toompark

Käsiraamatu “Nõuanded koduostjale. Praktilised nõuanded, kuidas leida unistuste kodu” autor Tõnu Toompark annab nõu koduostmise teemadel.

Kinnisvaraostja ja müüja peavad ostu-müügiläbirääkimised katma kõik teemad, mis on vajalikud tehingu sõlmimiseks ja notariaalse ostu-müügilepingu sõlmimiseks.

Sõltuvalt konkreetsest tehingust võib neid teemasid olla rohkem või vähem.

Tehinguobjekt

Müüja ja ostja peavad kokku leppima, mis on see kaup, mille üle nad läbi räägivad.

Võib juhtuda nii, et müüja on rääkinud kogu aeg korterist ja soovib keldris asuva eraldi korteriomandist parkimiskoha eest lisatasu küsida. Koduostja on aga kogu aeg aru saanud, et parkimiskoht ja korter on n-ö ühes komplektis.

Lisaks võib tavapärase tehingu osaks olla panipaik, mis võib olla korteri kui korteriomandi kkoosseisus või eraldi korteriomand.

Vallasasjad

Ostja ja müüja lepivad sageli kokku elamispinnaga kaasaminevate vallasasjade osas. Nendeks vallasasjadeks on enamasti mööbel.

Ette on aga tulnud olukordi, kus korteriga pakutakse kaasa autot või majaga näiteks aiapidamise riistu, nt muruniitjat ja rehasid-labidaid.

Valduse üleandmine

Ostja ja müüja peavad omavahel kokku leppima, millal annab müüja ostjale üle valduse. Kui müüdav eluase on tühi ja müüja seal ei ela, sõlmitakse üleandmise-vastuvõtu akt esimesel võimalusel notariaalse lepingu sõlmimise järel.

Kui müüja kasutab elamispinda oma koduna, võtab tal väljakolimine aega. Sellisel puhul on tavaline, et müüja annab valduse üle kuu aja jooksul. Loomulikult on võimalikud igasugused muud kokkulepped. Oluline on ainult, et nii müüja kui ostja saaksid sõlmitud kokkulepetest ühtemoodi aru.

Hind

Hind on sageli teema, mis soovitakse esimesena käsitluse alla võtta. Hind peaks endas ühe numbrina kokku võtma kauba, tema kvaliteedi ja muud omadused. Seetõttu peaks loogiliselt siiski enne rääkima kaubast, selle ostu-müügitingimustest ja valduse üleandmisest. Alles seejärel on võimalik rääkida kokkuvõtvalt hinnast ja maksetingimustest.

Hinnaläbirääkimiste juures saab pisut mängida tehingukulude jaotamisega, kuid sageli mõjutavad omandi üleandmisega seotud tehingukulud koguhinda suhteliselt vähe.

Tüüpiliselt jagatakse ostu-müügiga seonduvad kulud ostja ja müüja vahel võrdselt, kuid alati on võimalik sõlmida erikokkuleppeid.

Korteriostja peab silmas pidama, kas korteriga on seotud võlgnevus korteriühistu ees. Kui võlgnevus on olemas, tuleb kokkuleppida, kes, millal ja millises ulatuses selle kustutab. Kui kinnisvaramüüja võlguolevat summat ühistule ära ei maksa, on ühistul õigus see uuelt omanikult sisse nõuda.

Võlgnevuse olemasolu korral on kinnisvaraostja riskide maandamiseks mõistlik leppida kokku, et võlgnevuse kustutab kinnisvaraostja, kes tasub vastava summa võrra vähem kinnisvaramüüjale.

Muud kokkulepped

Kinnisvara ostu-müügiga võivad kaasas käia muud kokkulepped. Eelnevalt sai näiteks käsitletud võimalust, kus müüja müüb elamispinda, millel puudub kasutusluba. Sellisel juhul on kinnisvaraostja jaoks väga mõistlik notariaalses lepingus kokku leppida, et müüja hangib kasutusloa.

Sõltuvalt kinnisvaraostjast ja -müüjast võib iga tehinguga kaasas käia teemasid, milles on tarvis kokku leppida. Oluline on, et tehinguga seotud kokkulepped saaksid fikseeritud notariaalses ostu-müügilepingus. Vastasel korral võib selguda, et kokkulepe on tühine ehk teine pool ei pea seda täitma.

Loe pikemalt nii eeltoodud kui muudest nõuannetest käsiraamatust „NÕUANDED KODUOSTJALE”, mille autor on kinnisvarakonsultant Tõnu Toompark. Käsiraamatu saad osta Kinnisvarakooli raamatupoest.

Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvara müügikoolitus

Arco Vara: Kadriorg köidab koduotsijat üha enam

17.06.2016 Tiina Steinberg

Kadrioru tänavapilt on viimastel aastatel tänu omanäolistele uusarendustele ja ajalooliste majade renoveerimisele jõudsalt nägusamaks muutunud, kirjutab Arco Vara vanemmaakler Tiina Steinberg.

Ajalooline linnaosa on oma ainulaadse miljööga meelitanud läbi aegade elamispinda otsima jõukamaid linnakodanikke, kes hindavad kesklinna lähedust, kuid samas rohelist ja rahulikku keskkonda. Tänapäeval mängivad uue kodu ostja jaoks kindlasti suurt rolli ka asumis paiknevad kultuuriobjektid ning piirkonna keskmisest kõrgem maine, mistõttu on kinnisvara seal ka üks pealinna kalleimaid.

Ometigi pole Kadriorgu korterit osta alati lihtne, sest lisaks päris kodu ostjaile hindavad kaunist piirkonda ka kinnisvarainvestorid, kelle arvates on rahapaigutus linaossa väärt investeering.

Investorid soovivad omandada reeglina väiksemaid, aga hea üüritootlusega kortereid.

Koduostjad tahavad omale Kadriorust tavaliselt leida avaramaid elamispindu, mis võivad asuda nii kivi kui ka puitmajades. Viimaseid eelistavad rohkem nooremad inimesed, kas siis hinna või elukeskkonna eelistuste tõttu.

Korteripõuda leevendavad uusarendused

Kes on kord juba Kadriorgu kodu soetanud, see jääb sinna elama pikemaks ajaks ja seetõttu ei muutu sealsete korterite omanikud kuigi sageli. See tingib omakorda väikese elamispinna defitsiidi, mida aitavad leevendada renoveeritud vanad või päris uued kortermajad.

Näiteks Terase 16 on ümbruskonda hästi istuv eksklusiivne kortermaja Kadrioru asumi piiril. Ümberkaudne ala on tihedalt asustatud erinevasse ajajärku ja stiili kuuluvate hoonetega. 5-minutilise jalutuskäigu kaugusele jäävad kesklinna kaubandus- ja äripinnad ning Tallinna armastatuim puhkeala Kadrioru park koos mitmete muuseumide ja kohvikutega.

Korterid sobivad hästi miljööväärtuslikku linnaruumi hindavale inimesele, kellele on samas väga olulised ka mugavused, mida pakub kesklinna lähedus.

Arhitektide Janno Põldme ja Dimitri Pisarenko projekteeritud elumaja esimene ja teine korrus moodustavad visuaalselt justkui ühe terviku. Valged krohvitud seinaosad vahelduvad keraamilise tellisega kaetud seinapindadega. Kuues korrus on sopiliste tagasiastetega, moodustades erikujulisi katuseterrasse. Aknad siseruumides algavad põranda pinnalt ulatudes laeni.

Korterelamu Fr. R. Faehlmanni tänava fassaad on liigendatud nappide eri nurkade all tehtud sisselõigetega, millesse on ülakorruste osas asetatud kitsad rõdud. Ehitise keskosas paikneb trepikoda ning asetseb lift, mis kuuenda korruse osas väljub otse korterisse.

Hoones on kasutatud kaasaegseid tehnilisi lahendusi, paigaldatud hea helipidavusega aknad ning korteripõhised ventilatsioonisüsteemid, mis tagavad eluruumides madala mürataseme ning eeskujuliku energiatõhususe. Kõikides korterites on vesipõrandaküte, arvutuslik hoone energiaklass on C.

Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvaraturundus

Uues kinnisvaraportaalis saab kodu valida vaate ja päiksepaiste järgi

16.06.2016 Tõnu Toompark

Endover Kinnisvara tõi turule kinnisvaraportaali, kus lisaks tavapärastele kriteeriumidele saab uue kodu valimisel lähtuda näiteks vaatest, teenuste lähedusest ja päiksepaistest tubades.

Aadressil www.endover.ee asuva uue otsingusüsteemi eesmärk on võimaldada inimesele leida tema soovide, vajaduste ja elustiiliga kõige paremini sobiv kodu. Näiteks saab valida, kas uut kodu ümbritseb rahu ja vaikus, hoogne linnaelu, meri ja rand või kohvikud ja restoranid. Kas päike paistab magamistuppa hommikul või õhtul terrassile. Kas kodus on merevaade, rõdu, targa kodu lahendus, maast laeni aknad või kõrged laed.

Endover Kinnisvara Eesti piirkonna juhi Oliver Makko sõnul loodi uus, erilisi otsivõimalusi pakkuv koduleht klientidelt kogutud tagasiside põhjal, et teha tulevaste koduotsijate elu kergemaks.

“Inimeste unistuste kodu ei koosne ainult tubade ja ruutmeetrite arvust ning hinnast, uue kodu otsija teab tegelikult väga täpselt, mis tema kodu juurde peaks kuuluma, kuid tuntumates kinnisvaraportaalides nende valikute järgi otsida ei saa,” ütles Makko “Kogusime klientide küsimused ning eelistused kokku ja lõime täiesti uue kinnisvara otsingusüsteemi, mis võimaldab meie arenduste seast otsida täpselt sobiva uue kodu.”

Makko lisas, et kui inimene teab, et tema jaoks on oluline hea ühistranspordiühendus, koolide lähedus või õhtune päiksepaiste elutoas, ei pea ta enam kulutama tohutult aega internetis täiendavate otsingute tegemiseks. Endover Kinnisvara uus leht pakub sobivad kodud ise välja.

Endover Kinnisvara aktiivsed arendused on Tallinnas kesklinnas asuv City Residence, 47B Loftid Uus-Kalamajas, park-hoovialaga Aurora Park Haaberstis, Mere pst 8 südalinnas ja Lõokese ringmaja Kristiines. Tulevad arendused on Ambassador südalinnas ning R. Tobiase 3 Kadriorus.

Endover Kinnisvara on 1995. aastal asutatud kinnisvarainvesteeringute juhtimise ja kinnisvaraarenduse alal tegutsev ettevõtete grupp, mis tegutseb nii Eestis kui ka väljaspool. Ettevõttel on 21 aastat kogemusi nii hoonete rekonstrueerimisel kui ka uusehitiste rajamisel. Ettevõte arendab praegu Tallinna südalinnas ja selle lähiümbruses 10 hoonet.

Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvara ostmine kohtutäiturilt

Arco Vara: Kuidas müüa päranduseks saadud kinnisvara?

16.06.2016 Tõnu Toompark

Pärimine on valdkond, millega paljud meist elus paratamatult kokku puutuvad. See teema võib päevakorda kerkida ootamatult ja pärandi vastuvõtmine ning realiseerimine ei pruugi olla nii lihtne, kui esmapilgu võib arvata, kirjutab advokaadibüroo LMP partner Kaido Künnapas.

Pärimismenetluse kestus sõltub pärimisasja mahukusest ja keerukusest. Muuhulgas ka sellest, kui palju on pärijaid ning kas nendega on lihtne kontakti saada. Enamasti kestavad pärimismenetlused 1 – 3 kuud, aga menetlus võib ka tunduvalt pikemaks kujuneda.

Praegu kehtiva pärimisseaduse järgi ei pea pärija pärandvara saamiseks pärandit vastu võtma, vaid pärand läheb pärijale üle automaatselt. Kui pärija soovib pärandist loobuda, peab ta selleks esitama kolme kuu jooksul notarile avalduse. Kolme kuu möödumisel loetakse pärija pärandi vastu võtnuks – seda isegi siis, kui ta väidab, et ei teadnud oma pärijastaatusest. Pärimismenetluse algatamiseks peab aga pärija siiski pöörduma notari poole ning seejärel algatab notar menetluse. Ilma menetlust algatamata ja notarisse pöördumata ei ole isikul võimalik kinnisasjaga tehinguid teha, kuna notaril on pärimistoimingud tegemata.

Seetõttu tulebki esimese asjana pöörduda notari poole ning esitada avaldus pärimismenetluse algatamiseks, seejärel algatab notar menetluse ning selgitab välja võimalikud pärijad ja kontrollib pärimisregistrist, kas pärandajal oli testament. Lisaks teeb notar päringuid erinevatesse registritesse ja pankadesse, et selgeks teha pärandaja rahaline olukord. Notar koostab seejärel pärijatele pärimistunnistuse, mis tõendab pärijate õigust pärandile. Kui notar on pärimistunnistuse väljastanud, saab pärija sellega esitada avalduse kinnistusraamatu kande parandamiseks kinnistusosakonnale või paluda edastada vastav avaldus notaril.

Kui pärijaid on palju

Kui pärijaid on palju, siis saavad nad kinnisasja ühisesse omandisse. See tähendab seda, et omanike osade suurus ühises asjas ei ole määratud ning tehinguid saavad omanikud teha üksnes ühiselt. Ükski pärija ei saa eraldi otsustada kinnisasja müümist või koormamist. Probleemid tekivad siis, kui pärijad ei jõua omavahel kokkuleppele, mida varaga edasi teha – tihti on probleemiks, et üks pärija tahab kinnisasja võõrandada, kuid teine pärija tahab seda edasi kasutada. Veel on paljude pärijate korral oluline kinnisasja müügiga mitte viivitada – praktikas on olnud juhuseid, kus üks pärijatest on olnud nõus asja müümisega, kuid müügiga ootamisel on ta surnud ning tuleb jälle alustada uut pärimismenetlust, mis lükkab kinnisasja müüki edasi.

Pärijatel on aga võimalik sõlmida pärandvara jagamise leping, millega lõpetatakse pärandvara ühisus ning vara jagatakse pärijate vahel ära.

Kui vara on koormatud

Võlgade osas on oluline tähele panna, et pärandit vastu võttes peab pärija ka pärandaja kohustused täitma. Seetõttu on koormatud vara suhtes mitu võimalust – pärandaja võib kas varast loobuda või selle vastu võtta ning taotleda pärandi inventuuri, et selgeks teha võlgade suurus. Pärandvara inventuuriga tehakse pärandaja vara ja mh ka võlad kindlaks ning sellisel juhul on pärija vastutus üksnes pärandvara väärtusega piiratud. Kui inventuuri käigus selgub, et varast kõikide nõuete rahuldamiseks ei piisa, peab pärija esitama avalduse pärandvara pankroti väljakuulutamiseks. Seetõttu oleks ka mõistlik pärandist loobumise asemel teatud juhtudel, kui võlgade suurus pole täpselt teada, võtta pärand vastu ning lasta teha pärandvara inventuur kohustuste väljaselgitamiseks.

Kui pärija soovib kinnisasja müüa, saab ta kinnisasja koormava laenu ennetähtaegselt tagasi maksta – sellest tuleb pangale 3 kuud ette teatada.

Kui ilmnevad muud takistused

Üheks probleemiks ongi olukorrad, kus pärijaid on palju ning ei jõuta kokkuleppele, mida pärandvaraga teha tuleks. Lisaks on praktikas probleemiks olnud alaealiste pärimised – kinnisvaraga seotud tehinguteks on sellisel juhul vajalik kohtu nõusolek. Sellisel juhul tuleb kohtule põhjendada, miks kinnisasja soovitakse müüa ning kas ja miks on tegemist alaealise jaoks kasuliku tehinguga. Probleemiks on olnud eeskätt juhtumid, kus vanemad eeldavad, et nende nõusolekust piisab ning alles notari juures selgub, et kohtult on vaja tehinguks nõusolekut.

Maksuküsimused pärimisel

Pärandimaksu Eestis ei ole. Nii residentide kui mitteresidentide pärandvara vastuvõtmist ei maksustata.

Teatud maksuvabastusi on võimalik rakendada ka FIE pärandvara pärimisel, eeldusel, et jätkatakse FIE ettevõtlust pärija poolt. Sellisel juhul ei teki pärandvara isiklikku tarbimisse võtmist ja selle maksustamist.

Kui päritud kinnisvara müüa, siis ei kuulu maksustamisele kogu saadud müügihind, vaid sellest tuleb enne maha arvata soetusmaksumus. Hiljutise tulumaksuseaduse muudatuse tõttu saab pärija maha arvata üksnes need kulud, mida pärija on ise teinud. Pärandaja poolt kinnistu soetamiseks tehtud kulutusti ei saa arvesse enam võtta alates 01.01.2015. Seega kui pärija teeb kinnistule erinevaid kulutusi ja hoiab alles kuludokumendid, siis need saab hiljem ostuhinnast maha arvata enne tulumaksu arvutamist.

Ettevõtlikumal pärijal on võimalik hakata kasutama pärandvara äritegevuses, tehes selle arvelt näiteks mitterahalise sissemakse OÜ-sse. Mittevaralist sissemakset ei maksustata, kui selle eest ostuhinda ei maksta osanikule. Sellisel juhul saab pärija alustada ettevõtlusega ning teenida tulu oma äriühingu kaudu, mis tähendab, et seda tulu ei maksustata kohe ning seda saab kasutada maksuvabalt edasi äritegevuse arendamiseks. Selle tulu väljamaksmisel dividendina tuleb maksta siiski tulumaksu, samuti likvideerimisel vmt. Võimaldab tulumaksukohustuse edasilükkamist määramatusse tähtaega. Samuti on kinnisvarale tehtavad kulutused ettevõtte kulud ja neid saab tasuda ettevõtte vara arvelt. Selle vara isiklikuks otstarbeks kasutamine tekitab aga maksuriski ning võib tõstatada küsimuse „OÜ-tamisest“.

Kui päritakse eluruum, siis on maksunduslikult mõistlik pärijal kasutada päritud kinnisasja elukohana, siis on müük üldse maksuvaba. Siin tuleb silmas pidada, et tihedamini kui kord kahe aasta jooksul ei saa seda maksuvabastust kasutada.

Aro Vara Tartu piirkonna juhi Tarvo Tamme kommentaar

Kinnisvarafirma poole pöördutakse pärandiks saadud korteri või maja müügi asjus päris sageli.

Mõnikord selgub, et pärijatel on notari juures käimata ja pärimismenetlust ei ole algatatud, seega vara müüa ei saa.

Kui pärijaid on palju, siis on olnud juhuseid, kus pärijad on omavahel vara jagamisel tülli läinud ja maakler peab delikaatselt vahendama läbirääkimisi müügitingimuste osas.
Enne ei ole mõtet müügiga alustada, kui pärimismenetlus on lõppenud, kuna ei ole teada kui kaua menetlus kestab ja milline on lõplik pärijate ring.

Pärimistoimingutega seotud kulud

Pärimismenetluse algatamine – 63,90 eurot. Kinnisasjade pärimisega seotud tasud ei sõltu kinnisasja väärtusest.

Pärandi vastuvõtmine – 65,15 eurot
Pärandist loobumine – 6,35 eurot
Pärijate väljaselgitamine ja pärimistunnistuse väljastamine – 102,25 eurot
Lisaks, kui pärijaid ei ole võimalik välja selgitada, võib notar teha täiendavaid toiminguid – läbi viia üleskutsemenetluse (25,55 eurot) ning teha täiendavaid päringuid pärija õiguste ja kohustuste kohta (12,75 eurot).

Allikas: Advokaadibüroo LMP

Kinnisvarakool: Detailplaneeringu koostamine ja menetlemine

Nordecon hakkab ehitama Tapa kaitseväelinnaku depood

16.06.2016 Tõnu Toompark

Nordecon ja Kaitseministeerium sõlmisid töövõtulepingu Tapale kaitseväelinnaku depoo ehituseks. Ehituse kogumaksumus on 4,75 miljonit eurot, hinnale lisandub käibemaks.

Sõlmitud lepingu raames rajab Nordecon Tapa kaitseväelinnakusse asfalt- ja killustikkattega seisuplatsid sõjaväetehnikale, garaaži, lao, õppehoone ja varjualused. Ehitustööd algavad lähiajal ning töö üleandmine on planeeritud 2017. aasta aprillis.

Rajatavaid ehitisi hakatakse kasutama Eestis asuvate NATO liitlasüksuste tarbeks ning kaitseväele hangitud jalaväe lahingumasinate CV90 hoidmiseks ja hooldamiseks.

„Tapal asub juba praegu suurim ning jätkuvalt kõige kiiremini kasvavav kaitseväe linnak,“ ütles kaitseministeeriumi infrastruktuuri osakonna juhataja Kaupo Kaasik. „Sinna koondub Eesti soomusmanöövervõime arendamine ning ka liitlaste üksused. Kogu see tehnika vajab täiendavaid seisu-, hooldus- ja remondirajatisi, mida käesoleva lepingu raames hakataksegi ehitama.“

„Kaitseministeerium on nõudlik tellija, kes sunnib ka ehitajat pingutama parema tulemuse nimel. Seni on meie koostöö sujunud väga hästi – ehitame hetkel Tapale liitlaste kasarmut ja anname selle üle juba juunikuu lõpus,“ ütles Nordecon ASi juhatuse liige Avo Ambur.

Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvara müügikoolitus

Ülemiste Citys valmis majasuurune seinamaaling

15.06.2016 Tõnu Toompark

Täna panid kustnikud Maarit Murka ja Sänk Ülemiste Citys allkirjad hiiglaslikule, 1640-ruutmeetrisele seinamaalingule, mille valmimiseks kulus kaks kuud.

Kunstnik Maarit Murka sõnul on Ülemiste piirkond viimaste aastatega muutunud mahajäetud tehasemaastikuga hooneterägastikust moodsaks ning terviklikuks ärilinnakuks. “Suured seinamaalingud sobivad hästi industriaalse arhitektuuriga, annavad üksluistele hoonetele uue hingamise ning on linliku keskkonna tunnus,” ütles kunstnik.

“Teose nimi “You are not alone/ Sa pole üksi” on kantud maalile morsekoodis. See on ülipositiivne ja lootustandev sõnum, mis haakub hästi Ülemiste kui targa IT-linnaku filosoofiaga – kõik on võimalik, kui vaid ise soovid ja oskad tahta,” rääkis Murka.

Mainor Ülemiste juhatuse esimehe Margus Nõlvaku sõnul on maali eesmärk rikastada olemasolevat arhitektuuri ning Maariti stiil on värske ning eristuv. “Seinamaaling on piisavalt suur, et paistab ka maanduvast lennukist ning tervitab Eestisse saabuvaid külalisi,” rääkis Nõlvak.

Suurteose kavandi tegi kunstnik Maarit Murka ning maalis Sänk. Seinamaalingu teostust koordineeris NOAR.eu. Ülemiste City-s on juba ees ka Baltimaade suurim seinamaaling, 1780-ruutmeetrine “Ülemiste tüdruk”.

You are not alone/ Sa pole üksi” maalingu avamine on ka Tallinn Art Weeki programmi osa.

Kinnisvarakool: Üürikoolitus

Nordea Eesti majandusprognoos: heaolu arengu võtmeküsimuseks on tootlikkus

15.06.2016 Tõnu Toompark

Nordea värske majandusprognoosi kohaselt on Eesti majanduskasv madalpunkti läbinud ja kasvab järgnevatel aastatel mõõdukas tempos euroala keskmisest kiiremini- vastavalt 1,9% 2016. aastal ja 2,7% 2017. aastal. Nordea peaökonomist Tõnu Palmi sõnul on hetkel küsimus ennekõike kasvukiiruste erinevuses ning selles, kuidas demograafiliste väljakutsete taustal elatustaseme kasvutempot kiirendada.

Esmakordselt viimase 17 aasta jooksul kasvas Eesti rahvastiku arv möödunud aastal positiivse rändesaldo toel ca 0,2%. Samas on suures plaanis tööhõive jõudnud ka maksimumi lähedale- 68,6%ne tööjõus osalemise määr 2016 I kv oli 3 protsendipunkti võrra kõrgem kui 2007. buumiaastal.

„Eesti pikemaajaline elatustaseme lähenemine euroala keskmisele sõltub tööjõu pakkumise piiratuse tõttu üha rohkem tootlikkusest ja seda toetavatest struktuursetest muutustest. Eesti kasvustrateegia peitub nutikas spetsialiseerumises,“ kommenteeris Nordea peaökonomist Palm. „See tähendab eelkõige keskendumist tehnoloogia kesksetele eksportivatele harudele, mis koostöös IKT sektori teenustega tõstaks ekspordi lisandväärtust.“

Balti riikide edusammud viimase kahekümne aasta jooksul on olnud heaolu kasvu osas märkimisväärsed. SKT per capita PPP (hinnatasemega kohendatud) on kasvanud 30%lt pea 70%ni euroala keskmisest.

Tootlikkuse arendamise võimalused peituvad IKT, kutse-, teaduse ja tehnika (KTT) ning muude traditsiooniliste tehniliste harude suuremas koostöös ja „integreerumises“. IKT, kutse-, teaduse ning insener- tehnikaharud on keskmisest kiirema lisandväärtuse ja hõivatute arvu kasvuga. IKT kõrval on kutse- teaduse- ja tehnika haru kahel viimasel aastal märkimisväärses mahus majanduskasvu panustanud: mõju 0,2 ja 0,3 protsendipunkti SKT-st aastas.

„Tootlikkuse edasise arengu seisukohalt on võtmeküsimuseks, kuidas jõuab IKT, teaduse ja tehnikaalase tegevuse kasvav panus muude traditsiooniliste eksportivate harude nagu töötlev tööstus müügitulemustesse ja sealt edasi sissetulekute kasvu,“ ütles Tõnu Palm.

Palmi sõnul on investeeringute taastumise väljavaade tehnoloogia-alaseks tiigrihüppeks täna soovimatult aeglane. „Investeeringute suunamine tehnoloogiliste protsesside moderniseerimisse, eksporti toetavad teaduse ja arendustöö tellimused, kvalifitseeritud tööjõu pakkumise suurendamine jne on kõik näited teguritest, mis soodustavad uute tehnoloogiate kasutuselevõttu laiemalt majanduses,“ lisas ta.

Alates 2002. aastast on IKT- sektori hõive Eestis kahekordistunud võrreldes 10%-se kogusektori kasvuga. Hõive programmeerimise ja konsultatsioonide harus on aga rohkem kui neljakordistunud.

„Globaliseeruvas tehnoloogia keskses maailmas on riskid ülepanustamisest IKT sektori ja digitehnoloogia eelisarendamisse Eesti jaoks selgelt väiksemad kui alapanustamisest. Sihtasutus Kutsekoda värske tööjõu uuringu kohaselt kasvab IKT-spetsialistide nõudlus aastaks 2020 üle 1,5 korra (võrdluses 2011-13). See võiks olla tööjõu arendamise puhul miinimum eesmärk. Alates 2002 aastast on hõive programmeerimise ja konsultatsioonide harus rohkem kui neljakordistunud,“ sõnaS Tõnu Palm värsket majandusprognoosi kokku võttes.

Pikemat majandusülevaadet näed: nordea-eesti_pikem_majandusylevaade

Kinnisvarakool: Detailplaneeringu koostamine ja menetlemine

Kui kaua püsivad madalad intressimäärad?

15.06.2016 Reet Reedik

Arenenud suurriikide keskpangad suhtuvad intressimäärade tõstmisse ettevaatlikult
Riikides, kus prognoositakse suuremat inflatsiooni, eeldatakse ka kiiremat intressitaseme tõusu
Eurorahaturul usutakse, et intressimäärad püsivad veel mitu aastat negatiivsed

Finantsturgudel on mõned laenuandjad praegu nõus lausa peale maksma, et oma vabad rahalised vahendid kuhugi paigutada. Mõistagi ei tee nad seda heategevuslikul eesmärgil, vaid ikka seetõttu, et raha hoidmine keskpangas või mujal tooks kaasa veel suurema kulu. Näiteks euroala pankadevahelisel rahaturul tõotab 3 kuu EURIBOR olla veel pikemat aega negatiivne. Kaua selline olukord kesta võiks?

Arenenud suurriikide rahapoliitika on olnud alates üleilmse finantskriisi algusest ülileebe. Keskpankade seatavad intressimäärad on püsinud juba kaua aega väga madalal nii euroalal, USAs kui ka Ühendkuningriigis (vt joonis). Keskpangas raha hoiustamise eest tuleb euroala pankadel alates 2014. aasta suvest aga hoopiski peale maksta.

Lisaks hoitakse raha hinda madalal mitmesuguste erakorraliste rahapoliitika meetmetega. Kõike seda selleks, et turgutada investeerimist ja tarbimist ning seeläbi inflatsiooni. Nagu Euroopa Keskpank, sihivad ka USA föderaalreserv ja Inglise keskpank 2% lähedast hinnakasvu.

Laskumata siinkohal detailidesse eri inflatsioonieesmärkide täpse sõnastuse teemal, on fakt see, et juba pikemat aega on tegelik inflatsioon kõigis mainitud majandustes sellest eesmärgist aeglasem (vt joonis).

Suures osas on see tingitud nafta hinna langusest, mis on oma iseloomult küll ajutine nähtus, kuid püsinud juba viimased paar aastat. Peale selle on paljude riikide majanduskasv jäänud alla oma pikaajalisele suutlikule kasvule, mistõttu on madalaid intressimäärasid vaja kasvu turgutamiseks.

Möödunud aasta detsember tõi olulise uudise: USA föderaalreserv tõstis oma baasintressimäära. Seda otsust oodati juba üsna pikalt, kuid alles eelmise aasta lõpus hindas keskpank USA majanduse väljavaateid piisavalt tugevaks, et raha hinda ettevaatlikult (esialgu vaid 0,25 protsendipunkti võrra) tõstma hakata. Euroopa Keskpank teatas aga käesoleva aasta 10. märtsil hoopis täiendavatest leevendusmeetmetest.

Kuivõrd pikka aega liiga madalal püsivatel intressimääradel on ka soovimatud kõrvalmõjud, üritavad keskpangad tabada hetke, kus intresside suurendamine ei ohustaks vast tärganud majanduskasvu. Majanduste kriisijärgne taastumine on aga olnud kõike muud kui sujuv ning majandusnäitajate tõlgendamine keeruline.

Keskpangad muidugi ei ütle täpselt, millal ja kui palju intresse muudetakse. Ka need vähesed, kes avaldavad tõenäolise baasintressitaseme prognoosigraafiku (näiteks Rootsi keskpank), toonitavad, et lubadused ei ole absoluutsed, vaid sõltuvad tegelikest majandusoludest.

Mida aga arvavad intresside edasisest väljavaatest finantsturgude osalised, kes ka ise jälgivad nii majanduse arengut kui ka keskpankade otsuseid? Juuresoleval joonisel on kujutatud finantsinstrumentide põhjal tuletatud intressiootused. Sellest võib järeldada, et turg ei oota euroalal intressikasvu enne 2018. aastat ning positiivsesse tsooni jõuaks 3 kuu EURIBOR alles 2020. aasta teisel poolel.

Ootused on siiski pelgalt teatud eeldustele rajatud hinnangud ning keskpankade tegelikud otsused olenevad iga konkreetse majandusruumi hetkeolukorrast ja väljavaadetest. Ebakindlus majanduskasvu väljavaate osas aga püsib. Sellest annavad tunnistust ka turuosaliste pidevalt muutuvad ootused intressimäära tõstmise suhtes.

Kui veel detsembris arvati, et USA keskpank suurendab käesoleval aastal intresse mitmel korral, siis praegu peab enamik finantsturgude eksperte võimalikuks maksimaalselt ühte 0,25 protsendipunkti suurust tõusu. Kui eelmisel suvel vihjas Inglise keskpanga president Mark Carney, et 2015. aasta lõpus on majandus ehk juba nii tugev, et võiks hakata mõtlema intressimäärade tõstmisele, siis nõrk inflatsiooni- ja palgasurve on keskpanga sõnumite tooni märkimisväärselt muutnud ning turud ei oota Ühendkuningriigis intressikasvu isegi käesoleva aasta lõpus.

Nii Inglise kui ka USA keskpank on lubanud, et kui intressid kord suurenema hakkavad, siis toimub see äärmiselt ettevaatlikus tempos. Euroalal aga räägitakse veel pigem jätkuva rahapoliitilise stiimuli vajadusest ning intressimäärade tõstmine pole seni üldse jutuks olnud. Kuni inflatsioon oluliselt kiirenema ei hakka, püsivad madalad ka intressimäärad.

Reet Reedik
Eesti Panga ökonomist

Kinnisvarakool: Tööstressiga toimetulek koolitus

5 sammu targa majani suuri investeeringuid tegemata

15.06.2016 Tõnu Toompark

Kinnisvara omanikuna oled kindlasti ka ise vahel mõelnud, kuidas energiakulusid kokku hoida, samas üleliigseid investeeringuid tegemata. Meedias mõneti populistliku tähenduse saanud teema on muutunud ühtlasi üheks põhiliseks müügiargumendiks. Kuidas aga tavakasutajana siis eristada, mida tegelikult vaja?

Mis teeb ühe korteri või maja targaks?

Targa maja mõiste on oma sisu poolest laiema tähendusega, mille puhul lahendatakse lisaks energiasäästu meetmetele ka kasutaja vajadustest lähtuvad hoone funktsionaalsused, mis integreeritakse automaatika abil ühte süsteemi ning tavakasutajal on võimalik neid läbi moodsa rakenduse vaadata ja juhtida.

Energiasäästu vaatenurgast on oluline lahendada küte, ventilatsioon ja jahutus vajadusepõhiselt (lisaks ei tohi tähelepanuta jätta katuse, seinte, aknende lahendusi). Elektrikulu kontrolli all hoidmiseks tuleb kogu valgustuse ning koduseadmete targa kasutamise võimalused läbimõelda.

Lihtsamatest asjadest saad näiteks paigaldada valgustuse süsteemi, mis saab aru, millal ja kui palju valgust tuppa vaja, paigaldada nutikad pistikupesad jne. Olulise kokkuhoiu või vähemalt kontrolli ruumi temperatuuri üle saad radiaatoritele kaugelt juhitavate termostaatide paigaldamisega. Kodust eemal olles on abiks ka veelekke andurid, mis annavad probleemist kohe teada.

Hoone kasutamise funktsionaalsuse vaatenurgast võib teha lahendusi niipalju, kui fantaasia ja rahakott lubavad. Jooksma minnes ei ole vaja võtmekimpu kaasa võtta, sest on olemas nutilukud. Elutuba võib olla ühtlasi ka kino või peosaal ning magamistuba kabinett ja seda ühe nupu vajutusega. Kui ruumi vähe, paiguta 2×3 meetrisele alale nii köök, söögilaud, voodi kui ka kapid. Kodust eemal olles saad turvasüsteemi lahenduste abil jälgida vajadusel igat liigutust, mis majas tehakse. Või suhtle ootamatu külalisega telefoni teel uksekella vahendusel.

Seega ühe targa maja loomisel on vaja nii tehnilisi teadmisi kui ka head nägemust, kuidas soovid oma kodus ennast mugavalt tunda ning seal olemist nautida.

Mida saad ise ära teha?

Samal ajal, kui lased oma targa maja ideedel genereeruda, saad teha mõned lihtsad liigutused, mis aitavad vähendada ja/või kontrollida sinu tänaseid energiakulusid:

Võta elektritarbimine enda kontrolli alla – lülita välja seadmed, valgustus, kui neid ei kasuta (sh eemalda telefoni, arvuti jt laadijad pistikupesadest). Soovi korral paigalda nutipistikud ja juhi oma seadmeid telefoni teel.
Kontrolli vee tarbimist – vaheta duši- ja segistiotsikud väiksema vooluhulgaga otsikute vastu. Kasuta kahesüsteemset wc-potti (3/6l).
Ära küta õhku – kaugelt juhitavad radika termostaadid aitavad hoida kütet kontrolli all.
Suvel kasuta kardinaid – päikeselise ilmaga võid kardinad ette jätta, et vähendada ruumide ülekuumenemist. Paigalda elektriajamiga kardinad ning sinu eest tehakse see töö ära.
Tunne oma kodu – vaata järgi, mis seadmed sul veel kodus on ning mis funktsiooni nad täpsemalt täidavad ja millal on neid mõistlik kasutada! Kindlasti leiad vähemalt ühe kokkuhoiu koha juurde!

Artikli allikas on
Domus Kinnisvara blogi.

Kinnisvarakool: Detailplaneeringu koostamine ja menetlemine

Nordecon hakkab renoveerima Lutheri mööblivabriku masinasaali hoonet

15.06.2016 Tõnu Toompark

Nordecon sõlmis lepingu Lutheri Ärimaja OÜ-ga Vana-Lõuna tn 39 asuva ajaloolise Lutheri mööblivabriku masinasaali renoveerimiseks. Masinasaali rajatakse unikaalse interjööriga büroopinnad. Ehitusmaksumus on üle 5 miljoni euro, hinnale lisandub käibemaks.

„Lutheri tehase mööblivabriku hooned olid omal ajal – masinasaal rajati 1912 – väga uuenduslikud raudbetoontarinditega ehitised,“ ütles Lutheri Ärimaja arendaja Uko Paasik Paasik OÜ-st. „Hoone rekonstrueerimine saab olema suur väljakutse. Tänapäevaseid tehnoloogilisi lahendusi soovime hoida varjus, eksponeerides hoone ajaloolist arhitektuuri. Loome kaasaegse interjööri, kombineerides omavahel olemasolevaid betoon- ja klaaspindasid Lutheri mööblitootmises laialdaselt kasutatud vineeriga. Olen kindel, et ehitus saab olema kvaliteetne ning omaaegset ja arhitektuurimälestisele nõutavat taset järgiv. Esimesed rentnikud saavad sisse kolida juba tuleva aasta mais.“

ASi Nordecon juhatuse liikme Avo Amburi sõnul on Lutheri masinasaali hoone renoveerimine Nordeconi jaoks põnev ülesanne. „Hoone on ainulaadne juba kas või selle poolest, et siin on klaasist katus, mis oli omal ajal suurim, täna üks suuremaid Baltimaades,“ rääkis Avo Ambur. „ Masinasaali sisemuses jääb ühes lõigus avatuks kõik kolm löövi. Raudbetoontarindid renoveeritakse, taastatakse fassaadide esialgne kuju, sisekliima tagamiseks rajatakse uued kaasaegsed tehnosüsteemid.“

Kokku on pinda ca 7 000 m2, maja on jagatud 17 büroopinnaks, millest ca pool saab olema ankurüürniku – ASi Äripäev kasutuses. Maja keskel on suur aatrium ning katusel terrass. Lutheri vabrikuhooned projekteerisid tuntud Peterburi arhitektid Nikolai Vassiljev ja Aleksei Bubõr, kes mh projekteerisid ka Lutheri villa (tänane „Õnnepalee“) ja Draamateatri. Mööblivabriku konstruktsioonid joonistati samuti Peterburis, ettevõttes nimega Virs & Gerzberg. Renoveerimisprojekti autoriks on Hanno Grossschmidt OÜ HG Arhitektuur-ist.

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvara arendusprojekti juhtimine

‹‹ Uuemad uudised 1 2 3 … 1,046 1,047 1,048 … 1,617 1,618 1,619 Vanemad uudised ››