Adaur.ee: kinnisvaraturu uudised, analüüsid ja ülevaated

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri ABC koolitus

Kinnisvarakool: Planeerimis-ehitusvaldkonna spetsialisti täiendõppeprogramm

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri stardiprogramm

Kinnisvarakool: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark

Statistika: kinnisvaratehingute arv ja käive on aastatagusel tasemel

02.08.2016 Tõnu Toompark

2016 II kvartali kinnisvaratehingute arv oli maa-ameti andmetel 15 255 ehk eelmisest aastast 0,6% rohkem.

Kesise tehingute arvu muutuse kõrval tuleb igal juhul tõdeda, et tegemist on siiski pigem kõrge tehingute arvuga, mis on viimase 8 aasta II kvartali kõrgeim näitaja.

Samas proportsioonis on muutunud kinnisvaratehingute koguväärtus ehk tehingute käive. Kinnisvaratehingute kogukäive oli 2016 II kvartalis 795 miljonit eurot ehk eelmise aasta samast perioodist napi 0,1% enam.

Madal tehingute käibe juurdekasv näitab, et kinnisvarahinnatõus on hoo maha võtnud lisaks elamispindadele teisteski valdkonna sektorites.

Kinnisvaratehingute väärtus (mln €, vasak telg) ja arv (parem telg)

Kõigi graafikute vaatamiseks kliki siin: KINNISVARATURG GRAAFIKUTES!

Soovid nõustamist siin kommentaaris toodud või muudel kinnisvaravaldkonna teemadel? Kontakteeru palun +372 525 9703 või tonu@adaur.ee (Tõnu Toompark).

Tõnu Toompark on Adaur Grupp OÜ ja Kinnisvarakool OÜ juhatuse liige ning Eesti Kinnisvarafirmade Liidu (EKFL) ja Eesti Omanike Keskliidu juhatuse liige.

Kinnisvarakool & koolitus: Varjatud puudused – kinnisvaramaakleri ja müüja vastutus kinnisvaratehingutes

Juunis tööstustoodangu maht vähenes

01.08.2016 Statistikaamet

Tööstusettevõtted tootsid 2016. aasta juunis 5% vähem toodangut kui eelmise aasta juunis, teatab Statistikaamet. Toodang vähenes mäetööstuses ja töötlevas tööstuses, kuid suurenes energeetikas.

Mäetööstuses põhjustas ligi 60%-lise toodangu vähenemise põlevkivi kaevandamise kahanemine vähese nõudluse tõttu, mis oli tingitud madalast nafta- ja põlevkivisaaduste hinnast.

Juunis toodeti töötlevas tööstuses 1% vähem toodangut kui 2015. aasta samal kuul. Toodangu mahu vähenemist põhjustas eelkõige elektroonika- ja puittoodete ning toiduainete tootmise langus. Üle poole töötleva tööstuse tööstusharudest ei saavutanud juunis eelmise aasta mahtu.

Suurema osatähtsusega tööstusharudest vähenes toodang veel metalltoodete ning masinate ja seadmete tootmises. Toodang suurenes elektriseadmete, tekstiiltoodete ja mööbli tootmises.

Välisturule müüdi juunis 70% kogu töötleva tööstuse toodangust. 2015. aasta juuniga võrreldes suurenes korrigeerimata andmetel toodangu müük kodumaisele turule 3%, müük ekspordiks jäi eelmise aasta tasemele.

Sesoonselt korrigeeritud andmetel toodeti 2016. aasta juunis tööstuses kokku 3% vähem toodangut kui eelmisel kuul, sealhulgas töötlevas tööstuses 1% vähem.

2015. aasta juuniga võrreldes toodeti elektrit 23% rohkem ja soojust 11% vähem.

Tööstustoodangu mahuindeksi muutus, juuni 2016
(protsenti)
Tegevusala	Muutus võrreldes eelmise kuuga sesoonselt korrigeeritud andmetel^a	Muutus võrreldes eelmise aasta sama kuuga
Tegevusala		korrigeerimata andmetel	tööpäevade arvuga korrigeeritud andmetel^b
KOKKU	-3,1	-4,6	-4,6
Energeetika	9,0	14,2	14,2
Mäetööstus	-47,4	-57,4	-57,4
Töötlev tööstus	-0,8	-1,4	-1,4
arvutite, elektroonika- ja optikaseadmete tootmine	-9,0	-3,4	-3,4
puidutöötlemine ja puittoodete tootmine	-1,3	-4,6	-4,6
toiduainete tootmine	3,0	-3,5	-3,5
metalltoodete tootmine	2,2	-1,0	-1,0
elektriseadmete tootmine	5,0	14,5	14,5
tekstiilitootmine	6,3	19,4	19,4
mööblitootmine	5,0	7,3	7,3
mootorsõidukite tootmine	0,8	0,3	0,3
ehitusmaterjali tootmine	0,4	0,7	0,7
masinate ja seadmete tootmine	-6,1	-4,2	-4,2

^a Sesoonselt korrigeeritud tööstustoodangu mahuindeksi puhul on eemaldatud erinevused kuude tööpäevade arvus ja regulaarselt korduvate hooajaliste tegurite mõju. Arvutatakse ainult võrdluseks eelmise kuuga.

^b Tööpäevade arvuga korrigeeritud tööstustoodangu mahuindeksi puhul on eemaldatud erinevused kuude tööpäevade arvus. Arvutatakse ainult võrdluseks eelmise aasta sama kuuga.

Statistika aluseks on küsimustik „Tööstus”, mille esitamise tähtaeg oli 15.07.2016, ja küsimustik „Energia tootmine, müük ja kütuse tarbimine”, mille esitamise tähtaeg oli 10.07.2016. Statistikaamet avaldas kuu kokkuvõtte 10 tööpäevaga.

Kinnisvarakool & koolitus: Ehituslepingute sõlmimine, muutmine ja lõpetamine

Praktiline ehitusharidus igale kinnisvaraomanikule

01.08.2016 Eno Pappel

Järjest enam räägitakse ajakirjanduses ja meedias sellest, et inimestel on vaja paremat finantsharidust, teadmisi toitumisest ja tervislikest eluviisidest ja paljust muust, et paremini elus hakkama saada ning oma tulevikku paremaks muuta.

Sellesse nimekirja aga võiks julgesti lisada ka igale kinnisvaraomanikule vajaliku praktilise ehitushariduse, mis lubaks mõistlikult ja läbimõeldult oma kodu ehitada ja remontida või seda paremini hooldada.

Miks on ehitusharidus oluline?

Kõik me peame elus kokku puutuma kinnisvaraga. Elame kortermajades või eramajades ning peaks olema iga majaelaniku huvides, et oma kodumaja oleks ehituslikult korras ning peaks kaua vastu. Isegi omale elukohta üürides, on see oluline, sest korras majas on elamistingimused head ning maja mikrokliima korras ning tervislik.

Kinnisvaraomanikule aga on heas korras ja kvaliteetselt ehitatud maja ka rahaliselt väga oluline. Ehitus- ja remonttööd ei ole kunagi odavad ja ning seetõttu on oluline, et iga kulutus, mis maja ehitamisel tehakse oleks mõistlik. Õigesti ehitatud ja hooldatud maja vähendab kokkuvõttes hilisemaid ehitusega seotud kulusid või lükkab need kulud kaugemale ning pikendab maja kasutusiga. Kinnisvaraga seotud kulud on ühed suuremad, millega igal inimesel tuleb siin elus hakkama saada ja on igati mõistlik ennast mõnevõrra ehituslikult harida, et teha õigeid otsuseid ja valikuid.

Tänapäeval järjest enam tähelepanu saav energiasääst on kindlasti samm õiges suunas, mis aitab vähendada majade ekspluatatsioonikulusid. Samas aga ei tea paljud, et suurem soojustuskiht konstruktsioonides nõuab põhjalikult läbimõeldud projekte ja sõlmi ning väga kvaliteetset ehitamist, kuna iga valesti või hooletult tehtud koht väliskonstruktsioonis võib kaasa tuua niiskusprobleeme. Kui varem ebakvaliteetselt tehtud majade puhul kaasnesid külmasillad ja samuti niiskusprobleemid, siis tänu väiksemale soojustuskihile oli nende mõju konstruktsioonidele väiksem ning paremal juhul suutis konstruktsioonis olev niiskus sobilikes ilmastikutingimustes välja kuivada.

Arusaadavalt ei ole reaalne, et igaüks hakkaks omandama akadeemilist ehitusharidust, kuid praktilistel nõuannetel ja soovitustel põhinev ehitusharidus on jõukohane enamikule.

Mida pean silmas mõistega “praktiline ehitusharidus”?

See oleks haridus, mis suunatud just igapäevaste ettetulevate ehituslike valikute ja otsuste selgitamisele ning soovituste jagamisele.

Üks sageli ette tulev küsimus eramaja kavandamisel on tavaliselt see, et mis materjalist ehitada, mis oleks maja põhimaterjal? Iga materjalitootja või lahenduste pakkuja suudab väga veenvalt põhjendada, et tema materjal on parim. See ongi nende töö. Tegelikkuses ei ole see niivõrd tähtis, mis materjalist on maja ehitatud, sest sisuliselt iga materjaliga saab ehitada kvaliteetselt, olulisem on projekti ja ehitamise kvaliteet.

Praktilise ehitushariduse mõte võiks olla just tähelepanu pöörata neile kohtadele, mis määravad lõpptulemuse ja kvaliteedi.

Kuidas praktilist ehitusharidust inimestele lähemale tuua?

Sisuliselt kõigi ehitusmaterjalide osas on olemas täpsed paigaldus- või kasutusjuhised, mis aga on aga sageli mõnevõrra spetsiifilise sõnavaraga või lohisevalt pikad. Tavaline ehituskaugem inimene jääb nendega hätta või kulutab märkimisväärselt oma aega nende läbitöötamisele.

Praktilise poole pealt oleks inimesel vaja aga teada saada kõige olulisem, kuidas töid kontrollida ja milliseid vigu ja miks ei tohiks läbi lasta. Täna on juba turul materjalitootjaid, kes on sellest aru saanud ja koostavad just selliseid juhiseid, kus lihtsas keeles ja paljude illustratsioonide ja piltidega saab kiiresti igaüks ülevaate. Loodetavasti see trend jätkub ning sellist infot hakatakse järjest rohkem jagama.

Selline praktiline eneseharimine on just eriti oluline eramajade ehitamisel, kus nn. peatöövõtja puudub, kuid tuleb kasuks igale majaehitajale.

Praktiline ehitusharidus on investeering paremasse elukeskkonda!

Artikli autor on
Eno Pappel
Majaehitaja.ee

Kinnisvarakool: Üüriinvesteeringute finantsanalüüs - Tõnu Toompark

Põllumaade hind jätkab tõusu

01.08.2016 Kristjan Gross

Juuli alguses kirjutas Maa-amet, et 2015. aastal langes märgatavalt haritavate maade tehingute arv. Kogu Eestis oli eelmisel aastal 27,4% vähem tehinguid kui 2014. aastal. See-eest maade hind on selle aja jooksul tõusnud.

Artiklis põhjendatakse segmendi aktiivsuse muutust riigi poolt müüdavate maatükkide olulise vähenemisega võrreldes eelnevate aastatega, kuid miks vähenevate tehingute juures hind ikkagi tõuseb, seda ei selgitata. Minus tekkis huvi, et milline seis on Lõuna-Eesti maakondade põllumaade turul ning mis põhjusel hinnad on ikkagi tõusnud.

Nii nagu mujal Eestis, toimus ka Lõuna-Eesti maakondades haritavate maade tehingute arvu langus, välja arvatud Valgamaal. Kui suurimad langused olid Jõgeva- ja Põlvamaal (langus ca 42%), siis 16-23% vahele jäi tehingute mahu vähenemine Viljandi-, Tartu- ja Põlvamaal.

Valga maakonnas oli 2014.aastaga võrreldes tehinguid 11% rohkem. Käesoleval aastal jätkub ostu-müügitehingute vähenemine: aasta esimese poole tehingute arv on üksikutes maakondades samal tasemel võrreldes eelmise aasta sama perioodiga. See-eest Jõgeva-, Tartu-, Võru – ja Viljandimaal pole täis pooltki mahtu.

Ostu-müügitehingute vähenemisele vaatamata jätkas tehingute mediaanhind tõusu nii 2015. aastal kui ka 2016. aastal. Tänavuste haritava maade tehingute mediaanhind on enim tõusnud Valgamaal (+25%) ja Võrumaal (+20%); Jõgeva ja Tartu maakonnas on hinnad 8% kõrgema, Põlva maakonnas 3%. Hinnalangus on olnud ainult Viljandimaal (-4%).

Joonis. Haritavate maade mediaanhind 2007-2016. Allikas Maa-amet.

Miks väheneva tehingute arvu juures on hind tõusnud? Kui üldine foon põllumajandussektori kohta on pigem murelik, siis miks on põllumees valmis maa eest maksma järjest kõrgemat hinda? Olen sel teemal rääkinud mitme põllumaade ostu-müügiga tegeleva inimesega, ning koorub välja, et peamine põhjus on lihtsalt maade nappuses – kuna maad on vähe, kuid vajadus on suur, siis ollakse nõus maksma järjest kõrgemat hinda.

Väga heade maade puhul on hinnatase jõudnud vahemikku 4000 – 4500 €/ha. Tehinguid on tehtud ka kõrgema hinnaga (äärmuslikumad hinnad ca 5000 €/ha), kuid sellisel juhul on hinnal üldjuhul turuvälised põhjused (näiteks erihuvi).

Tooksin veel välja, et kõrgemate ostuhindadega tehinguid ei ole tee mitte rikkad välismaalased, vaid kohalikud suuremad põllumajandustootjad, kelledega väiksematel tegijatel ongi keeruline konkureerida.

Kristjan Gross
Domus Kinnisvara kutseline hindaja

Kinnisvarakool & koolitus: Nõuete esitamine ehitise puuduste korral ja müügigarantii rakendamine

Mainor Ülemiste AS II kv 2016 vahearuanne

29.07.2016 Tõnu Toompark

Koostöömemorandumi allkirjastamine

3. mail kirjutasid Tallinna Tehnikaülikooli rektor akadeemik Jaak Aaviksoo, Eesti Ettevõtluskõrgkooli Mainor rektor majandusdoktor Ülo Pärnits, Tallinna Teaduspark Tehnopol juhataja Jaak Raie ning Ülemiste City linnakut arendavate Technopolis Ülemiste AS ja Mainor Ülemiste AS juhatuste esimehed Gert Jostov ja Margus Nõlvak alla koostöölepingu, millega viis organisatsiooni ühendavad jõud, et tõsta Eesti rahvusvahelist tuntust tehnoloogiariigina, tuua riiki suuri rahvusvahelisi ettevõtteid ning kasvatada teadus- ja arendustegevuse alast koostööd Eesti kõrgkoolide ja ettevõtete vahel.

Finance Estonia „Baltic Capital Markets Forum“ rahvusvaheline konverents

12. mail toimus Ülemiste City konverentsikeskuses Spacex rahvusvaheline konverents, mis võõrustas üle 400 finants- ja investeerimisvaldkonna tippjuhti ning spetsialisti üle Baltikumi.

Industry 4.0 IN PRACTICE konverents

2. juunil toimus Ülemiste linnakus konverents „Industry 4.0“, mille raames tutvustati konverentsi osavõtjatele Ülemiste linnaku võimalusi ning külastati siinseid tööstusettevõttevõtteid ning Eesti riigile oluliste digi- ja e-lahenduste väljatöötamisele spetsialiseerunud ettevõtet Helmes AS.

Spordiklubi ja restorani maja renoveerimistööde algus

II kvartalis alustas Mainor Ülemiste renoveerimistöid aadressidel Valukoja 10 ning Sepise 8 asuvates hoonetes. Renoveerimise rahastamiseks sõlmiti Nordea pangaga 2,5 miljoni euro suurune finantseerimisleping, mille abil restaureeritakse unikaalsed vanad tootmishooned uue MyFitness spordiklubi ja Gourmet Coffee restorani jaoks.

Suursaadikute visiidid Ülemiste linnakusse

II kvartalist võõrustas Mainor Ülemiste meeskond mitmete koostööks oluliste riikide suursaadikuid. Külaliste hulgas olid saadikud USA-st, Saksamaalt, Suurbritanniast and Ukrainast.

Ülemiste City võtmenäitajad seisuga 30.06.2016

Renditav pind 147 000 m2
Täituvus 98%

Finantsülevaade

2. kvartali 2016. aasta puhaskasum on 865 tuhat eurot.

Netokäive ja puhaskasum

2. kvartali netokäive on 1 334 tuhat eurot, netokäive tõusis 7,2 % 2015. a 2. kvartaliga võrreldes
Puhaskasum on 865 tuhat eurot, langus 2015. a 2. kvartaliga võrreldes on 12,5%

Kulud

2.kvartalis 2016.a.tegevuskulud on tõusnud 899 tuhandetest eurost (1.kv 2016) kuni 900 tuhande euroni.
Laenude ja võlakirjade intressikulud on 334 tuhat eurot, kasv on 20% 1.kvartali 2016.a. võrreldes.

Netokäive ja puhaskasum – 1. poolaasta

1. poolaasta netokäive on 2 701 tuhat eurot, netokäive tõusis 9,2 % 2015. a 1. poolaastaga võrreldes.
Puhaskasum on 2 017 tuhat eurot, kasv 8,3% 2015. a 1. poolaastaga võrreldes.

Intressikandavad kohustused

Mainor Ülemiste AS intressikandvad kohustused on 35 798 tuhat eurot. Ettevõtte kolm suuremat laenuandjat perioodi lõpus olid Nordea Bank AB, LHV Pank AS, SEB Pank AS
Mainor Ülemiste AS-l on vahearuande perioodi lõpu seisuga kasutamata laenuvõimalusi summas 17 000 tuhat eurot.

Juhatuse kinnitused

Kinnitame, et esitatud aprill-juuni 2016. a vahearuande finants- ja muu lisainfo on õige ja ammendav. Mainor Ülemiste AS-i konsolideeritud finantsaruanne annab õige ja usaldusväärse finantsseisundi, tulemuste ja rahavoogude ülevaate.

Aprill-juuni 2016. a konsolideeritud finantsaruanne on auditeerimata.

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvara hindamise ABC

Linnahalli rekonstrueerimine on jõudmas järgmisesse etappi

29.07.2016 Tallinn.ee

Linnahalli rekonstrueerimisel on jõutud uude etappi. Täna allkirjastati firmaga Allians Arhitektid OÜ leping, mille alusel asutakse välja töötama linnahalli rekonstrueerimise rakendus- ja lähteülesannet.

Lähteülesanne peaks lepingu järgi valmis saama novembris. Töö valmimisel selgub ka, kus linnahalli uuele elule äratamisega täna ollakse ning mida peaks projekteerimisel ja ehitamisel arvestama. Eesmärgiks on linnahalli renoveerimisel seada realistlikud plaanid ja ülesanded, ütles Raepressile abilinnapea linnapea ülesannetes Taavi Aas.

Lähteülesande koostamisel tehakse muuhulgas kasulike pindade analüüs, kaardistatakse võimalike kasutajate nõuded ning tehakse ka nimekiri potentsiaalsetest kasutajatest ja rentnikest. Tehakse ka linnahalli silueti võimalike muudatuste analüüs ning koostatakse projekteerimise- ja ehitusmaksumuse analüüs. Samuti koostatakse kolm alternatiivset sobivaima kasutuse funktsionaalset skeemi, esialgne äriplaan, hüdrotehniline raport, tehakse ettepanekud akustika, lava- ja saalitehnoloogia, energiatõhususe jms teemadel.

Taavi Aasa sõnul on just see esimene etapp väga oluline, et selgitada, kuhu linnahalli renoveerimisega jõuda tahetakse, mis vajab muutmist ja kui suureks võib kujuneda kogu kompleksi rekonstrueerimise maksumus. Aasa sõnul selgub lähteülesande koostamisel näiteks seegi, mis saab jäähallist.

Kui kõik sujub plaanipärasel, saaks linnahalli projekteerimise hanke välja kuulutada juba novembris, ütles Taavi Aas.

Nipid koduostjale: kuidas kodu valdus vastu võtta?

29.07.2016 Tõnu Toompark

Käsiraamatu “Nõuanded koduostjale. Praktilised nõuanded, kuidas leida unistuste kodu” autor Tõnu Toompark annab nõu koduostmise teemadel.

Ostu-müügilepingu sõlmimise järel tuleb kinnisvaramüüjal koduostjale valdus üle anda. Valduse üleandmise tähtaeg lepitakse kokku notariaalses ostu-müügilepingus.

Kui tehingut on vahendanud kinnisvaramaakler, peaks maakler viibima valduse üleandmise juures ja selle korraldama. Seaduse kohaselt tekib maakleril õigus maakleritasule alates tema vahendamise või teenuse osutamise tulemusena lepingu sõlmimisest.

Sellest võib välja lugeda, et lepingu sõlmimisega on käsund täidetud ja maakler rohkem midagi tegema ei pea. Samas võib valduse üleandmise korraldamise kohustuse panna maaklerile maaklerilepinguga. Lisaks näeb maakleri valduse üleandmise korraldamise kohustust ette kinnisvaramaaklerite kutsestandard.

Valduse üleandmisega läheb otsesele valdajale üle asja juhusliku hävimise ja kahjustamise riisiko, mistõttu see tuleb üle anda kinnisasja asukohas.

Kinnisasja valduse üleandmisel tuleb ostjal asja seisukord põhjalikult üle vaadata. Samuti tuleb üle vaadata, kas kõik hinnas sisalduvad esemed on olemas ja kokkulepitud seisukorras. Kui asjal avastatakse puudused, millest varem ei olnud ostjat teavitatud, tuleb need fikseerida üleandmise-vastuvõtmise aktis, et probleemile hiljem lahendus leida.

Avastatud puuduste korral tuleb kinnisasja omanikule anda mõistlik tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks või leppida kokku kompensatsiooni maksmises. Ka need kokkulepped tuleb aktis fikseerida.

Loe pikemalt nii eeltoodud kui muudest nõuannetest käsiraamatust „NÕUANDED KODUOSTJALE”, mille autor on kinnisvarakonsultant Tõnu Toompark. Käsiraamatu saad osta Kinnisvarakooli raamatupoest.

Kinnisvarakool & koolitus: Andmepõhine kinnisvaraanalüüs praktikas

Kinnisvarakoolitus „Ehitus-ja kasutusload“ toimub 05/10/2016

29.07.2016 Margot Toompark

Kinnisvarakoolis toimub 05/10/2016 koolitus “Ehitus- ja kasutusload” . Lektor advokaat Raul Keba.

Koolitus käsitleb 11. veebruaril 2015 vastu võetud uue ehitusseadustiku kohast protsessi projekteerimistingimuste taotlemisest hoonele kasutusloa väljastamise ja riikliku järelevalve tegemiseni.

Koolitusel saab ülevaate olulisematest muudatustest uues ehitusseadustikus ning käsitletakse uusi põhimõtteid, ehitiste ja ehitamise liike, uusi loamenetlusi ja riikliku järelvalvet.

Koolitus “Ehitus- ja kasutusload” toimub kolmapäeval 05/10/2016 kell 09:00-14:00.

Lisateave ja registreerumine

Registreeru koolitusele: +372 525 6655, kool@kinnisvarakool.ee või kodulehel.

Margot Toompark
Kinnisvarakool OÜ
Koolituste müük ja korraldus
+372 525 6655
kool@kinnisvarakool.ee
www.kinnisvarakool.ee

Juunis jaekaubandusettevõtete müügitulu kasv aeglustus

29.07.2016 Statistikaamet

Jaekaubandusettevõtete müügitulu suurenes 2016. aasta juunis eelmise aasta juuniga võrreldes püsivhindades 4%, teatab Statistikaamet. Kui mais kasvas müügitulu eelmise aasta sama kuuga võrreldes 8%, siis juunis kasv aeglustus.

2016. aasta juunis oli jaekaubandusettevõtete müügitulu 550,5 miljonit eurot.

Tööstuskaupade kaupluste müügitulu kasv aeglustus juunis märgatavalt. Kui mais kasvas nende kaupluste müügitulu eelmise aasta sama kuuga võrreldes 13%, siis juunis oli kasv 6%. Müügitulu suurenes viie ja vähenes kahe tegevusala kauplustes. Enim suurenes müügitulu kasutatud kaupade kauplustes ja väljaspool kauplusi (kioskites, turgudel, otsemüük), kus müük kasvas aastaga 28%.

Müügitulu suurenes veel ka apteekides ja kosmeetikatarvete kauplustes (kasv 14%), posti või interneti teel kaupu müüvates kauplustes (kasv 10%), tekstiiltoodete, rõivaste ja jalatsite kauplustes (kasv 9%) ning majatarvete, kodumasinate, rauakaupade ja ehitusmaterjalide kauplustes (kasv 8%). Müügitulu vähenes eelmise aasta juuniga võrreldes muudes spetsialiseerimata kauplustes, kus on ülekaalus tööstuskaubad (nn kaubamajad) ning muudes spetsialiseeritud kauplustes, kus kaubeldakse peamiselt arvutite ja nende lisaseadmete, raamatute, sporditarvete, mängude ja mänguasjade jm.

Juunis aeglustus ka mootorikütuse jaemüügi ettevõtete müügitulu kasv. Kui mais kasvas nende ettevõtete müügitulu eelmise aasta sama kuuga võrreldes 6%, siis juunis jäi müük eelmise aasta tasemele. Müügitulu kasvu aeglustumisele avaldas osaliselt mõju eelmise aasta juuni kõrgem võrdlusbaas ning mootorikütuse hinnalanguse aeglustumine.

Toidukaupade kaupluste müügitulu on viimastel kuudel näidanud küllaltki stabiilset kasvu. Juunis suurenes nende kaupluste müügitulu eelmise aasta juuniga võrreldes 4%.

Võrreldes eelmise kuuga vähenes juunis jaekaubandusettevõtete müügitulu 1%. Ka sesoonselt ja kalendaarselt korrigeeritud andmete põhjal oli vähenemine 1%. 2016. aasta kuue kuuga (jaanuar–juuni) suurenes jaekaubandusettevõtete müügitulu eelmise aasta vastava perioodiga võrreldes 6%.

Diagramm: Jaekaubandusettevõtete müügitulu mahuindeks ja selle trend

Statistikaamet läks 2016. aastast jaekaubandusstatistika kuu andmete avaldamisel täielikult üle Maksu- ja tolliameti käibedeklaratsiooni andmetele ning lõpetas andmete kogumise küsimustikuga „Müügitulu“. Nii vähenes ettevõtjate aruandluskoormus ja Statistikaameti kulu andmete kogumisele ning suurenes administratiivandmete kasutamine. Andmeallika muutuse tõttu kajastab iga kuu ilmuv pressiteade „Jaekaubandus“ jaekaubandusettevõtete jaemüügi asemel jaekaubandusettevõtete müügitulu. Jaekaubandusettevõtete jaemüügi näitajat avaldab Statistikaamet edasi statistika andmebaasis kvartali ja aasta kohta. Statistikaamet avaldas kuu kokkuvõtte nelja tööpäevaga.

Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvara ostmine kohtutäiturilt

Baltic Horizon allkirjastas lepingu Upmala Biroji ärihoone omandamiseks Riias

28.07.2016 Tõnu Toompark

Baltic Horizon allkirjastas siduva lepingu Upmala Biroji ärihoone omandamiseks Riias ettevõttelt Bauplan Nord. Tehingu lõpuleviimise järel kuulub Baltic Horizoni portfelli 7 objekti koguväärtusega enam kui 125 miljonit eurot. See on teine tehing pärast Baltic Horizoni fondiosakutega kauplemise alustamist juulis Nasdaq Balti fondinimekirjas, ühtlasi on see teine Riia linnas asuv objekt fondi portfellis.

Upmala Biroji on 2008. aastal Saksa arendaja Bauplan Nord poolt ehitatud ärihoone. Hoones on pikaajaliste lepingutega ankurrentnikeks SEB ja CABOT ning hoone täituvus on täielik. Objekti renditav kogupindala on üle 10 500m2. Hoone osteti ca 7,25% tootlusega esimese täisaasta kohta arvutatuna. Tehing viiakse lõpule 2016. aasta 3. kvartali jooksul.

Tehinguga täieneb fondi portfell veel ühe kvaliteetse rahavooga varaga Riia linnas, kus fondile kuulub juba kohalik supermarket “SKY” asukohaga Bikernieku tänaval. Tehingu lõpuleviimise järel on fondi portfellist 35% investeeritud Tallinnasse, 23% Riiga ja 42% Vilniusesse. Segmenditi koosneb portfell seejärel 43% ulatuses ärikinnistuist ja 57% ulatuses jaekaubandusele orienteeritud kinnistuist, milledest 10% asub Coca-Cola Plaza vabaaja- ja jaepinnal Tallinna südames.

Baltic Horizoni osakutega alustati Nasdaqi börsil kauplemist 6. juulil 2016. Baltic Horizoni börsitähis (ticker) on NHCBHFFT.

Riik suunab looduskaitsesse ligi 2,5 miljonit eurot

28.07.2016 Tõnu Toompark

KIK toetab keskkonnaprogrammist 81 looduskaitselist projekti kokku 2 455 095 euroga. Oluline osa toetustest läheb looduskaitseliste alade – poollooduslike koosluste ja parkide hooldamiseks ning taastamiseks.

MTÜ Eesti Rannaniidud saab riigilt 187 066 eurot Audru niitude hooldamiseks. Audru Polder MTÜ tegevusse panustab riik 86 364 eurot, et hooldada ja taastada Audru poldri looduskaitseala. Mõlemad projektid on olulised meie ohustatud liikide elutingimuste parandamiseks ja uute elupaikade loomisel.

Suuremahulised projektid poollooduslike koosluste seisundi parandamiseks olid seekord Udriku laiul poollooduslike koosluste taastamine, kus MTÜ-d Udrik toetakse 97 146 euroga. MTÜ Riisa Luhad saab Halliste ja Tõramaa jõe luhtade hooldamiseks vajaminevate vahendite hankimiseks Soomaa rahvuspargis 49 838 eurot.

Looduskaitse programmi hindamisrühma juht Taimo Aasma ütles, et elupaikade seisundi parandamine on üks looduskaitse olulistest prioriteetidest. Viimaste aastate jooksul on sellele pööratud väga suurt tähelepanu ja see on toonud ka positiivseid tulemusi. „On heameel tõdeda, et ka selles rahastusvoorus said paljud nende probleemide lahendamisele suunatud taotlused positiivse rahastusotsuse,“ märkis Aasma.

2016. aasta I vooru üks olulisemaid projekte oli Eesti ohustatud liikide punane nimestik – II etapp, millega Keskkonnaametile eraldatakse 350 000 eurot. Projekt on vajalik Eesti liikide ohustatuse hindamiseks ning ohustatud liikide punase nimestiku regulaarseks uuendamiseks, mis on aluseks liikide kaitsestaatuse ajakohastamiseks ning vajadusel liikide kaitsekorralduslike meetmete kavandamisel.

Keskkonnaagentuurile aga eraldati 117 764 eurot, et luua töövahendid elurikkuse seisundi kompleksseks hindamiseks. Tänu sellele pareneb andmete kättesaadavust ning ressursimahukad elurikkuse seiremeetodid asendatakse optimaalsematega.

Pärandkoosluste Kaitse Ühing saab KIKist 163 000 eurot Eesti taimede uue levikuatlase koostamise lõpuleviimiseks. Projekti raames toimub senise andmestiku (varasemad inventuurid, seired, andmebaasid, herbaariumid jms) ja uutel välitöödel kogutud materjali läbitöötamine, koondamine ja kontrollimine. Projekti tulemusena on atlas lõplikult vormistatud ja internetis kõigile kättesaadav.

Lisaks mittetulundusühingutele ja sihtasutustele saavad riigilt sellest taotlusvoorust toetust ka veerandsada kohalikku omavalitsust või nendega seotud asutust. Kõiki rahastatud projekte näeb KIKi kodulehelt.

Koos kevadel rahastusotsused saanud keskkonnaharidusprojektidega, millele saab toetust taotleda lihtsustatud korras ja ühtekuuluvusfondi projektide kaasfinantseerimistega, on KIK 2016. aastal keskkonnaprogrammist toetanud 903 keskkonnaprojekti kokku 33,7 miljoni euroga.

Keskkonnaprogrammist toetatakse projekte kümnes valdkonnas: veemajandus, jäätmekäitlus, keskkonnakorraldus, looduskaitse, metsandus, kalandus, maapõu, atmosfääriõhu kaitse, merekeskkond ja keskkonnateadlikkus.

Järgmine keskkonnaprogrammi taotlusvoor avatakse eeldatavasti 2017. aasta alguses.

Telli olulisemad kinnisvarauudised meilile

27.07.2016 Tõnu Toompark

Adaur.ee on portaal, kus ilmub kõige rohkem kinnisvarauudiseid päevas.

Kajastamist leiavad nii turuanalüüsid kui muud aktuaalsed teemad. Sõna saavad juristid, maaklerid, analüütikud, arendajad, hindajad…

Kui soovid uudiste kokkuvõtet oma meilile, pane meiliaadress kirja ja saadame Sulle värsked kinnisvarauudised iga päev meilile.

[subscribe2]

E.L.L. Kinnisvara Liivalaia tänava arendusprojekti esimene etapp valmib 2020

27.07.2016 Tõnu Toompark

E.L.L. Kinnisvara rajab Tallinna kesklinnas Olümpia hotelli vastas asuvale kinnistule kahest büroo- ja ühest eluhoonest koosneva hoonete kompleksi, mille arhitektuurikonkurss kuulutatakse välja selle aasta lõpus. Arenduse esimese etapi ehk 30-korruselise hoone ja maa-aluse parkla valmimine on planeeritud 2020. aastasse ning esimese etapi investeering ületab 40 miljonit eurot.

„Meie eesmärk on rajada Tallinna südalinna kaasaegseim ja kõrgetasemelisim multifunktsionaalne kvartal. Praegu jätkame kontseptsiooni täpsustamist, tulenevalt kvartali paiknemisest linnaehituslikult tähtsas ja hästinähtavas asukohas ning arvestades kehtestatud detailplaneeringuga ette nähtud dominantset arendusmahtu, kuulutame lõpliku arhitektuurse lahenduse väljatöötamiseks aasta lõpus välja arhitektuurikonkursi. 2017. aastal toimub projekteerimine, ehitusega plaanime alustada 2018. aastal ning selle plaani järgi valmib arenduse esimene etapp ehk 30-korruseline hoone ja kahekorruseline maa-alune parkla 2020. aastal,“ ütles E.L.L. Kinnisvara juhatuse liige ja arendusdirektor Indrek Moorats.

Aadressil Liivalaia tn 36/ Juhkentali tn 1 asuv arendusprojekt hõlmab kokku üle 40 000 m² üüritavat A-klassi büroo- ja äripinda, 5000 m² kortereid ning kokku 700 parkimiskohta kahekorruselises maa-aluses parklas ja maju ühendavas parkimismajas.

„E.L.L. Kinnisvara strateegia kohaselt jääme enda poolt arendatavat kinnisvara omama ja juhtima, millest tulenevalt seame oma arendustele väga kõrged standardid. Ka Liivalaia projekti projekteerime lähtuvalt BIM põhimõtetest ning vastavalt BREEAM jätkusuutliku arenduse hindamisstandardile. Lisaks panustame linnaruumi arendamisse – tagame kvartalile mugava juurdepääsu nii autoga kui jalgsi ning taastame osa ajaloolisest Tiigiveski pargist,“ lisas Moorats. „Südalinna vaadetega hooned sobivad hästi nii suurfirma esinduslikuks peakontoriks kui ka ambitsioonikate väiksemate ettevõtete bürooruumideks,“ lisas Moorats.

E.L.L. Kinnisvara (www.ell-realestate.com) on Baltimaade suuremaid kinnisvaraettevõtteid, mis arendab ja juhib kaubanduskeskusi, hotelle ning büroohooneid. Ettevõtte tänases kinnisvaraportfellis on 190 000 m² üüritavat pinda. E.L.L. Kinnisvara omab osalusi mitmes juhtivas kaubanduskeskuses (Spice ja Spice Home kaubanduskeskused Riias, Panorama keskus Vilniuses ning Viru Keskus Tallinnas) ja kolme büroohoonet (Tallinnas Delta Plaza ja Sõpruse Ärimaja ning Vilniuses L3). Ettevõttele kuulub Nordic Hotel Forum (operaatoriks OÜ Nordic Hotels) ning koos AS-iga Infortar Tallink City Hotell ja Tallink Express Hotell, mida mõlemat opereerib Tallink Hotels.

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark

Suur elamispindade turuülevaade 2016

27.07.2016 Tõnu Toompark

Olen kokku pannud põhjaliku elamispindade turuülevaate “Korteriturg: edasised suundumused 2016”, mis kajastab tänases tormises majanduskeskkonnas toimuvat kinnisvaravaldkonna vaatenurgast.

Muuhulgas leiab käsitlust aktiivne uute korterite arendamine. Vastuse saab küsimus, kas on buum või ei ole buumi. Põhjalik pilk on heidetud senisele korterite hinnadünaamikale. Ülevaate juurde käivad prognoosid, mis vaatavad ette pool-poolteist aastat.

Ülevaadet käin tutvustamas tellijate juures. Ülevaate esitluse tellimiseks palun kontakteeru: Tõnu Toompark, +525 9703 või tonu@adaur.ee.

Alternatiivina tellija juures läbiviidavale esitlusele toimub Kinnisvarakoolis 12/09/2016 seminar “Kinnisvaraturu ülevaade“, kus 4 akadeemilise tunni kestel käsitletakse täpselt samasid teemasid.

Kinnisvarakool & koolitus: korteriühistu juhtimine - seadusandlus ja raamatupidamine

KV.EE: Kätte on jõudnud õige aeg üürikorteri otsimiseks

27.07.2016 Tõnu Toompark

Juuni kuus pakuti portaalis KV.EE keskmiselt 912 Tallinna üürikorterit. Üüripakkumiste keskmine ruutmeetrihind oli 9,7 €. Aastataguse ajaga võrreldes on portaali KV.EE Tallinna üüripakkumine vähenenud 4% ja hinnad on kerkinud 2%.

Korterite üüripakkumise vähenemine aastataguses võrdluses ei tähenda kindlasti üüripakkumiste langustrendi pöördumist. Aktiivne korterite arendamine ja nendega kauplemine on turule toonud uusi ja uusi üürikortereid ja suurendanud üürituru osakaalu.

Sügiseks üürikorteri otsijatel tasub juba aktiivselt otsima hakata, et sobilik pind leida, sest august-september on iga-aastasel hooaeg, mil üürikorterid pakkumisest kaovad kui soojad saiad. Reeglina tähendab liiga hiliseks jäetud üürikorteri otsimine, et otsuse langetamisega tuleb kiirustada ja tuleb teha nö sundvalik. See tähendab reeglina kõrgemat hinda.

Poleks imekspandav kui augustis-septembris üürihinnad ajutise defitsiidi tõttu pisut kerkivad. Samas võib prognoosida, et hinnad langevad oktoobriks-novembriks endisele tasemele tagasi, mil sügisene üürimöll on vaibunud.

Vaata lähemalt, mis toimub kinnisvaraturul portaalist KV.EE.

	Korterite üüripakkumiste keskmine arv ja selle muutus, tk
	06/2015	06/2016	Muutus, %
Haabersti	37	42	14%
Kesklinn	426	430	1%
Kristiine	54	50	-7%
Lasnamäe	112	99	-12%
Mustamäe	72	88	22%
Nõmme	26	33	27%
Pirita	15	21	40%
P-Tallinn	111	89	-20%
Vanalinn	90	59	-34%

Tallinn	948	912	-4%

Eesti	1 749	1 598	-9%
Harjumaa	962	927	-4%
Narva	42	39	-7%
Pärnu	87	91	5%
Tartu	512	407	-21%