Mullu tõusid kinnisvarahinnad enim Haabersti linnaosas

22.01.2016

1Partner Kinnisvara2015. aastal kallines Haabersti korteri ruutmeeter keskmiselt 11 ning Kristiine linnaosas kümme protsenti, analüüsib Eesti üks suuremaid kinnisvarafirmasid 1Partner Maa-ameti statistikat.

1Partner kinnisvara tegevdirektori Martin Vahteri sõnul on Kristiine ja Haabersti linnaosadesse rajatud palju uusi kortereid, mis keskmise hinna üles viis. “Samas on hinnatõusu taga ka antud piirkondade populaarsuse kasv, sest tehinguarvud kasvasid Haaberstis mullu 2014. aastaga võrreldes 36 ning Kristiines 25 protsenti, mis on linnaosadest suurim kasv,” rääkis Vahter.

“Nii Kristiine kui Haabersti on võrreldes teiste linnaosadega uute korterite juurdekasvu osas seni olnud veidi tagasihoidlikumad, kuid kasvavad praegu kiiremini.”

Martin Vahteri sõnul tegi mullu ainsa linnaosana pigem taandarengu Pirita kinnisvaraturg. “Samas ei ole see linnaosa traditsiooniline korterelamute piirkond ning uutele kortermajade ka väga palju ruumi ei ole,” ütles Vahter ja lisas, et Pirita hinnatõus ületas napilt inflatsiooni.

Statistiliselt oli keskmine 2015. aastal Tallinnas müüdud korter 54,7 ruutmeetri suurune ja maksis 85 000 eurot. Sarnaselt 2014. aastale tehti mullu linnaosadest enim kinnisvaratehinguid Kesklinnas (1883) ja Lasnamäel (1842). Kesklinnas omanikku vahetanud korterid olid keskmiselt enam kui 70 ruutmeetri suurused, Lasnamäel tehti aga tehinguid peamiselt 1-toaliste 30-41 ruutmeetriste pindadega. Mustamäel kaubeldi enim natuke suuremate, kahetoaliste korteritega.

Martin Vahteri sõnul tasub müügistatistikat jälgida inimestel, kellel on plaanis elamispind välja vahetada, sest just Kesklinna ja magalakorterile leiab kõige kergemini ostja.

2015. aastal maksis Tallinna keskmine korteri ruutmeeter 1547 eurot, mis on 6,6 protsenti enam kui aasta varem. Mullu tehti 8769 korteritehingut, mis on 2014. aastaga võrreldes 16,2 protsenti rohkem.

KV.EE: elamispindade hinnad kerisid aastaga 8% üle

22.01.2016

Eesti suurima kinnisvaraportaali KV.EE elamispindade pakkumishindu kajastav indeks on aastaga tõusnud 8%, samal ajal on müügis oleva kinnisvara pakkumine pea samas suurusjärgus vähenenud.

„Olukorras, kus maailmamajanduses on probleeme, mis ähvardavad kaasa tuua majandusseisaku, ei ole Eesti elamispindade turg lasknud ennast neist hirmu- ja õudusjuttudest segada ja jätkab optimismilainel,“ võttis KV.EE juht Tarvo Teslon lühidalt kokku selle, mida KV.EE indeks väga hästi peegeldab.

KV.EE indeks näitab kinnisvaramüüjate ootusi ehk müüjate nägemust võimalikust müügihinnast. Jaanuari keskel oli KV.EE indeksi väärtus 84,2 ehk aastatagusest 8% kõrgemale. Viimase poole aastaga on hinnaindeks kerkinud koguni 6,1%. Aastaga on portaalis KV.EE müügis olevate pindade maht vähenenud 7%.

Viimaste kuude jooksul on hinnatõusule tuge pakkunud pakkumise selge vähenemine. Juba pikemat aega on pakkumishindade tõusule kaasa aidanud madal intressimäär, mis teeb paljude jaoks ahvatlevaks mõtte paigutada vaba raha kriiside ja krahhide eest peitu näiliselt turvalisse kinnisvarasse.

Pakkumiste vähenemise taga on mõningad pidurid, mida vähenev finantseerimine on seadnud uute korterite arendamisele. Rohkem on aga pakkumiste arvu muutusi mõjutanud aktiivne elamispindade turg, kus õige hinna korral tehinguni jõudmine ei ole olnud liiga keeruline.

Teslon prognoosis lähikvartaliteks KV.EE indeks jätkuvat tagasihoidlikku tõusu: „Selle põhjuseks on eelkõige vähenenud pakkumine. Indeksi tehnilist kasvu toetavad samuti müüki lisanduvad uued korterid, mis tõstavad küll indeksi keskmist väärtust, kuid teiste kinnisvaramüüjate hinnaootus sellest kuidagi ei muutu.“

Vaata KV.EE hinnaindeksit siit: http://www.kv.ee/?act=index.main
KV.EE-indeks

Täna pannakse nurgakivi Hiiumaa Gümnaasiumi hoonele

22.01.2016

Kärdla linnKärdla kesklinnas pannakse täna kell 10 pidulikult nurgakivi Hiiumaa riigigümnaasiumi tulevasele õppehoonele, uus kool alustab tööd juba sellel sügisel.

Sügiseks valmib Kärdlas kaasaegne koolihoone 130 õpilasele. Koolimaja projekteerimisel on arvestatud kooli seniste traditsioonidega, muusikalembese õppeasutuse muusikaklassi rajamisel on eesmärgiks seatud võimalikult hea akustika koos suurepäraste helisalvestusvõimalustega.

Kärdla südamesse kujundatakse terviklik hariduslinnak, kus lisaks põhikoolile ja gümnaasiumile asuvad raamatukogu, noortekeskus, Rajaleidja nõustamiskeskus ning muusikakool.

Hiiumaa haridusvõimaluste paremaks kasutamiseks hakkavad kaks riigile kuuluvat õppeasutust – Hiiumaa Gümnaasium ja Hiiumaa Ametikool – kuuluma ühtse juhtimise alla. Koole hakkab juhtima endine Kärdla Ühisgümnaasiumi direktor Ivo Eesmaa.

Ühise juhtimise eesmärk on tekitada paremad eeldused kahe riigikooli koostööks ja suurendada nii kutsekooli kui riigigümnaasiumi õpilaste valikuvõimalusi. Hiiumaal on hea võimalus olla teistele maakondadele suunanäitajaks: olgu selleks siis koolide ühised ettevõtmised, õppurite ja õpetajate vahetus kui ka õppe huvitamaks muutmine.

Hiiumaa Gümnaasiumi hoone ehitus koos sisustamisega läheb maksma 2,9 miljonit eurot, ehitust rahastavad Euroopa Regionaalarengu Fond ja Eesti riik. Haridus- ja Teadusministeeriumi, Hiiu valla ja Riigi Kinnisvara AS-i vahel sõlmitud kolmepoolse koostööleppe kohaselt korraldab viimane gümnaasiumihoone ehitust.

Täna allkirjastatakse Haridus- ja Teadusministeeriumi ning Saue ja Harku valla vahel ühiste kavatsuste protokollid, mille kohaselt rajatakse riigigümnaasiumid Laagrisse ja Tabasallu. Maakondlikud riigigümnaasiumid tegutsevad täna Viljandis, Haapsalus, Jõgeval, Tartus, Võrus, Pärnus ja Jõhvis. Ettevalmistused riigigümnaasiumide avamiseks sel aastal käivad Kärdlas, Valgas ja Põlvas. Lisaks on sõlmitud kokkulepped riigigümnaasiumide loomiseks Viimsi, Rapla, Paide ja Kohtla-Järvega. Riik on võtnud endale kohustuse avada aastaks 2020 kõikides maakondades vähemalt ühe riigigümnaasiumi.

Täna peetakse Priisle Äripargi esimese hoone sarikapidu

22.01.2016

Eventus EhitusLasnamäe veerele kerkiva Priisle Äripargi ehitus on jõudnud sarikateni. Reedel, 22. jaanuaril peetakse kompleksi esimese hoone sarikapidu, kokku kerkib Priislesse pea 22 000 ruutmeetrit uusi lao- ja tööstuspindasid koos büroo- ja esindusruumidega.

„Meie jaoks on alati olnud tähtis, et töö sujuks tõrgeteta ja selle eelduseks on väga head partnerid. Teeme koostööd nendega, keda usaldame ja kellega koos liigume igapäevases töös eesmärgile lähemale. Täna paneme sarikatele pärja ja see on märk, et oleme selles osas teinud õigeid valikuid,“ ütles Hammerhead OÜjuhatuse liikme Allan Kool edastades tänusõnad nii arhitektile, ehitajale kui teistele partneritele.

Äripargi näol on tegu kaasaegse kompleksiga – projekteerides mõeldi energiatõhususele ja efektiivsusele, kõik äripinnad on eraldi köetavad ja ventileeritavad, et üüripinna kasutaja saaks ise valida oma ruumide sisetemperatuuri ja õhuvahetuse. Hoonete katustele paigaldatakse päiksepaneelid, et katta igapäevane energiavajadus ja olla energiasäästlik.

Eventus Ehitus OÜ tegevjuhi Lauri Kaska sõnul on sarikapidu ehitaja jaoks oluline teetähis, kuid kõige tähtsam seisab veel ees. „Esmalt tuleb seinad püsti, avad kinni ja katus peakohale saada. Seejärel koondub meie tähelepanu põrandale, mis on ladude ja tootmispindade puhul kõige kriitilisem töölõik,“ märkis ta.

Kokku on Priisle Äripargi esimesena valmivas hoones pinda 4000 ruutmeetrit, ettevõtted saavad üürida pindasid 250 – 1000 ruutmeetri ulatuses. Hoone on jaotatud kaubandusboksideks, kus iga boksi ees on esindusliku klaasfassaadiga kaupluse- ja kontoriruumid ning tagapool paiknevad lao,- teenindus- või tootmiseks mõeldud pinnad.

Tallinnasse Lasnamäele rajatav äripark laiub kokku 3,1 hektarisel maa-alal ning on plaanitud valmis ehitada neljas etapis. Esimese etapi investeering ulatub ca 2,7 miljoni euroni.

Priisle Äripargi arendaja on Hammerhead OÜ, projekteerimis- ja ehitustöid teeb Eventus Ehitus OÜ. Äripargi arhitekt on Ivo Rebane Guru Projekt OÜ-st.

Hammerhead OÜ on Eestis kinnisvaraarendusega tegelev ettevõte. Tegevus on suunatud peamiselt äripindade arendamisele.

2005. aastal asutatud Eesti kapitalil põhineva Eventus Ehitus OÜ peamisteks tegevusaladeks on ehituse peatöövõtt ja ehituse projektijuhtimine.

Pro Kapital: Uus juhatuse liige

22.01.2016

Pro KapitalAS Pro Kapital Grupp nõukogu otsustas 21.01.2016 koosolekul valida AS Pro Kapital Grupp täiendavaks juhatuse liikmeks Edoardo Axel Preatoni.

Edoardo Axel Preatoni ametikäigu kirjeldus on kajastatud teatele lisatud CV-s. Edoardo Axel Preatonile ei kuulu ühtegi AS Pro Kapital Grupp aktsiat.

Edoardo Axel Preatoni on valitud AS Pro Kapital Grupp juhatuse liikmeks alates 01.03.2016, volituste kehtivusajaga 3 aastat.

AS Pro Kapital Grupp juhatus jätkab kolmeliikmelisena (Paolo Vittorio Michelozzi, Allan Remmelkoor ja Edoardo Axel Preatoni).

Arco Vara: Tartu ja Tartumaa elukondliku kinnisvaraturu mõjurid 2016. aastal

22.01.2016

Arco VaraKäesoleva aasta kinnisvaraturgu prognoositakse üldiselt rahulikuks ja tegusaks ehk siis suuremate muutusteta, kuid siiski tuleb turuosalistel teatud trendidega arvestada, kirjutab Arco Vara Tartu piirkonna maakler Janika Toots.

Eelmisel aastal ilmestas Tartu kinnisvaraturgu suur hulk uusarendusi ja juba praegu on teada, et veel mitmete arenduste valmimine on planeeritud sellesse aastanumbrisse. Linnapildist on näha, et ehitustööd käivad täies hoos ja seda kõike toidab endiselt rotatsioon, kus vanematest majadest soovitakse kolida uude majja.

Korterite hinnad selle tendentsi mõjul pisut tõusevad, kuid suureks hinnatõusuks ruumi ei ole. Arendused, mis on kallid, peavad hindu korrigeerima vastavalt turu hetkeseisule, muidu jäävad korterid seisma. Mida kesklinnale lähemal asub uus elamispind, seda kallimat hinda on endiselt võimalik küsida.

Uued korterid mõjutavad vanemate hindu

Uusarendused avaldavad järelturu ehk vanemate korterite hinnale olulist mõju. Uusarenduste hinnad seavad paika hinnapiirid, mida arvestamata ei ole võimalik vanema korteri hinda kujundada. Maja fassaadi korrastanud ja muid renoveerimisi läbi viinud majades saavad korteriomanikud suuremat, uusarenduste hindadele lähedast ruutmeetri hinda küsida, väga oluline on seejuures muidugi asukoht.

Majade hinnad pisut tõusevad

Kliendid otsivad Tartus peamiselt keskmises hinnaklassis maju, mille hinnad jäävad suurusjärku 150-175 000 eurot. Oluliseks peetakse head ruumiplaneeringut, soodsaid kommunaalkulusid ja eelistatakse maakütet. Infrastruktuur peab olema hea, samuti ligipääs. Majade hinnad pisut tõusevad, aga liiga kallid jäävad seisma.

Üürnikke tuleb kauem otsida

Eelmisele aastale oli iseloomulik, et osteti palju väiksemaid kortereid väljaüürimise eesmärgil. Hetkel on üüriturul pakkumiste arv väga suur ja kui tegemist pole väga erilise ja hea objektiga, siis tuleb arvestada, et üürile andmine võtab aega. Üürihinnad teevad ilmselt suvel väikese tõusu, ülejäänud ajal on hinnad stabiilsed ja pakkumisi palju.

 

Merko: Kontserni tütarettevõtte juhatuse liikmete volituste pikendamine

21.01.2016

MerkoAS Merko Ehitus kontserni kuuluva SIA Merks nõukogu otsustas 21. jaanuaril 2016 pikendada ettevõtte juhatuse liikmete Oskars Ozoliņši ning Janis Šperbergsi volitusi kolmeks aastaks, s.o. alates 2. veebruarist 2016 kuni 1. veebruarini 2019.

SIA Merks juhatus jätkab endises kaheliikmelises koosseisus: Oskars Ozoliņš (esimees) ja Janis Šperbergs.

SIA Merks (www.merks.lv) on Läti ehitusettevõte, mis teostab üld-, insener- ja elamuehituse töid ning kuulub Läti juhtivate elukondliku kinnisvara arendajate sekka.

Ilmus uus käsiraamat pärimisest „Pärimine. Pärandaja, testament ja pärijad ehk mis saab peale surma?“

21.01.2016

Pärimine. Pärandaja, testament ja pärijad ehk mis saab peale surma?Ilmunud on uus praktiline käsiraamat „Pärimine. Pärandaja, testament ja pärijad ehk mis saab peale surma?“, mis annab nõu kõikidele, kel on soov enda vara kasutamise ja kasutajate üle otsustamiseks ajal, mil oma maine teekond on otsa saanud. Käsiraamatu autor on jurist Evi Hindpere.

„Pärimine on alati seotud kellegi surmaga. Elu lõppvaatuseks on alati surm. Elu jooksul kogutud vara ei saa sealpoolsusesse kaasa võtta keegi. Nii tekibki inimese surma korral küsimus, kes pärib kadunu maise vara ja millised tagajärjed pärimine endaga kaasa toob,“ võtab autor Evi Hindpere kokku käsiraamatu koostamise vajaduse.

Seejuures on tähtis mõista, et pärimine ei ole ainult vara ehk õiguste üleminemine. Pärijad saavad enda kanda ka lahkunu kohustused.

„Tänases maailmas, kus enamusel inimestel on mõni laen kanda, võib kohustuse pärandiks saamisel olla hoopis mõistlik pärandist loobuda,“ toob Evi Hindpere näite. „Käsiraamat annab head nõu sellistekski puhkudeks.“

Uus käsiraamat „Pärimine. Pärandaja, testament ja pärijad ehk mis saab peale surma?“ on saadaval Kinnisvarakooli e-raamatupoes ja kõikides suuremates raamatupoodides.

Käsiraamatu „Pärimine. Pärandaja, testament ja pärijad ehk mis saab peale surma?“ autor Evi Hindpere on pikaajalise kogemusega Raid & Ko Kinnisvara- ja Õigusbüroo jurist ja hinnatud koolitaja. Varasemalt on Evi Hindpere koostanud käsiraamatud „Kinnisvaraõiguse ABC“ ja „Kinnisvaramaakleri ABC“. Samuti on Evi Hindpere käsiraamatu „Korter üürile – närvesööv hobi või rikkuse allikas?“ kaasautor.

2003. aastal asutatud Kinnisvarakool OÜ on keskendunud kinnisvaraalasele baaskoolitusele maakleritele, hindajatele, avaliku sektori töötajatele, kinnisvaraarendajatele ja eraisikutele. Täiendavalt tegeleb Kinnisvarakool OÜ kinnisvaravaldkonda puudutavate käsiraamatute kirjastamisega.

Faktid käsiraamatu „Pärimine“ kohta

Kontaktid

Kirjastaja
Tõnu Toompark
Kinnisvarakool OÜ
+372 525 9703
tonu@kinnisvarakool.ee		 Käsiraamatu autor
Evi Hindpere
Raid & Ko Kinnisvara- ja Õigusbüroo
+372 565 5823
evi@raid.ee

 

Merekeskuse kinnistu detailplaneeringu eskiis avalikul väljapanekul

21.01.2016

Tallinna Kesklinna valitsustaTallinna Kesklinna Valitsuses on võimalik 25. jaanuarist kuni 1. veebruarini tutvuda Mere pst 10 kinnistu detailplaneeringu eskiisiga.

Detailplaneeringu materjalidega saab ülalnimetatud ajavahemikul tutvuda tööpäeviti Tallinna Kesklinna Valitsuses Nunne tn 18 hoovimajas toas 32 esmaspäeval 8.15 – 18.00, teisipäevast neljapäevani 8.15 – 17.00 ning reedel 8.15 – 16.00.

Detailplaneeringu eskiisi avalik arutelu toimub 2. veebruaril kell 14 Nunne tn 18 suures saalis.

Detailplaneeringu materjalidega on võimalik tutvuda ka Tallinna linna planeeringute registris http://tpr.tallinn.ee/tpr/

Detailplaneering algatati Tallinna Linnavalitsuse 16. detsembri 2015 korraldusega. Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on võimaldada rajada Mere pst 10 kinnistule kuni kuuekorruselise ärihoone.

Kesklinnas asuva planeeritava maa-ala suurus on 0,77 ha. Detailplaneering koostatakse eesmärgil liita ärimaa sihtotstarbega Mere pst 10 kinnistu ja transpordimaa sihtotstarbega Ahtri tänav T5 kinnistu üheks ärimaa sihtotstarbega krundiks, määrata krundi kasutamise tingimused ning ehitusõigus kuni 6 maapealse ja 2 maa-aluse korrusega ärihoone ehitamiseks.

Planeeritav maa-ala asub Mere puiestee, Ahtri tänava, Kai tänava ja Poordi tänava vahelises kvartalis, Mere puiestee ääres äri- ja eluhoonete piirkonnas. Planeeritaval maa-alal asuva ärimaa sihtotstarbega Mere pst 10 kinnistu omanik on EHC Merekeskus OÜ, transpordimaa sihtotstarbega Ahtri tänav T5 kinnistu omanik on Tallinna linn.

Mere pst 10 kinnistul paikneb ärihoone – Merekeskus, Ahtri tänav T5 kinnistu on hoonestamata. Lisaks jääb planeeritavale alale osa Tallinna linna omanduses olevast transpordimaa sihtotstarbega Mere pst T2 kinnistust.

Planeeritav maa-ala jääb Tallinna vanalinna muinsuskaitseala kaitsevööndisse ja vaatesektorisse, mille hoonestamisel tuleb tagada vanalinna silueti vaadeldavus.

Paljassaare ja Russalka vahelise rannaala üldplaneeringu kohaselt jääb Mere pst 10 kinnistu alale, millele on lubatud rajada kuni 6-korruselisi hooneid. Uute hoonete rajamisel tuleb tagada muinsuskaitseobjektide Rotermanni soolalao ja Tallinna Püha Siimeoni kiriku vaadeldavus. Ühtlasi tuleb luua jalakäijatele ühendus kesklinnaga ning tagada linna poolt vaated merele.

Mere pst 10 hoone võib lammutada ning praeguse hoone kohale on lubatud rajada uus ärihoone, kui järgitakse tänava- ja kvartalijooni. Kinnistu lõunapoolsesse ossa planeeritakse linnaväljak. Arvestades, et planeeritav ala asub Mere puiestee ääres linnaehituslikult olulises kohas, tuleb enne kavandatava hoone projekteerimist tuleb korraldada arhitektuurivõistlus. Arhitektuurivõistluse tööde alusel saab kaaluda erinevaid lahendusvariante ja valida antud asukohta sobivaim.

Mere pst 10 ärimaa sihtotstarbega kinnistul paiknev ärihoone – Merekeskus – on esmaselt kasutusele võetud 1910. aastal lao- ja töökojahoonena ning on üks endistest laevaremonditehase hoonetest. 1997. aastal rekonstrueeriti hoone kaubanduskeskuseks, selle käigus säilisid kahest vanast nüüdseks kokkuliidetud hoonest vaid välisseinad. Vanade hooneosade peale, taha ja vahele on ehitatud uued plekist ehitusmahud.

Inreal group company acquires business centre in Vilnius

21.01.2016

SorainenSORAINEN Lithuania advised a company from the Inreal group on the acquisition from Litectus of a business centre at 92, Žalgirio street, Vilnius. The transaction was organized by Inreal valdymas, a leading Lithuanian real estate company.

The nine-storey business centre, located in a convenient and rapidly developing part of the city at 92, Žalgirio Street, comprises a gross area of 14,850 m2.

SORAINEN conducted legal due diligence and arranged full legal support throughout as well as drafting transaction and financing documents. The SORAINEN team included partner Aušra Mudėnaitė, senior associate Artūras Kojala and associates Mantas Kušlys and Karolis Kunigėlis.

Algas Kuremäe avaliku ruumi arhitektuurivõistlus

21.01.2016

Illuka ValdEesti Arhitektide Liit koostöös Illuka vallaga kuulutasid välja Kuremäe avaliku ruumi arhitektuurivõistluse. Kuremäe on unikaalse ajaloolise pärandiga koht, kus paikneb Eestis ainuke tegutsev vene õigeusu nunnaklooster, omades ka rahvusvahelist tähendust. Võistluse tulemus on kavas välja ehitada EV100 programmis hiljemalt aastaks 2020.

Kuremäe arhitektuurivõistlus on ainulaadne ja oluline võistlus, kus on võimalik anda kogu küla avalikule ruumile uus ilme ja seeläbi aidata kaasa piirkonnale terviklikuma ruumilise identiteedi loomisele.

„Ootame nutikaid ideid ja väärikaid lahendusi, mis aitaksid luua uut kvaliteeti Kuremäe külastus- ja elukeskkonnas,“ märkis Illuka vallavolikogu esimees Paul Kesküla.

Võistlus toimub EV100 arhitektuuriprogrammi „Hea avalik ruum“ raames, mille eesmärgiks on Eesti Vabariigi 100. juubeliks Eesti suuremates maakonnakeskustes taasaktiveerida olulised keskuste piirkonnad – linnakeskuste avaliku ruumi organiseerimise, atraktiivseks ja kogemuslikuks muutmisega luuakse inimestele võimalus ja põhjus avaliku ruumi kasutamiseks.

Lisainfot ideekonkursil osalemise kohta leiab riigihangete registrist www.riigihanked.riik.ee, viitenumbriga 170516. Ideekavandite esitamise tähtaeg on 29. aprill, tulemused avalikustatakse hiljemalt 27. maiks.

Konkursi auhinnafondi suurus on 12 500 eurot, mis jaguneb järgmiselt:

  • ideekonkursi võitja auhind 4 500 eurot;
  • teise koha auhind 3 500 eurot;
  • kolmanda koha auhind 2 500 eurot;
  • ergutuspreemia 1 500 eurot.

Võistluse žüriisse kuuluvad:

  • Paul Kesküla, Illuka Vallavalitsus;
  • Oleg Kuznetsov, Illuka Vallavalitsus;
  • Eduard Ventman, Illuka Vallavalitsus;
  • Kalle Vellevoog, volitatud arhitekt-ekspert, tase 8, EAL;
  • Katrin Koov, volitatud arhitekt, tase 7, EAL;
  • Jiri Tintera, volitatud arhitekt, tase 7, EAL;
  • Veljo Kaasik, Eesti Kunstiakadeemia emeriitprofessor, EAL;
  • Monika Tinno, Illuka Vallavalitsus (varuliige);
  • Jaak Huimerind, volitatud arhitekt-ekspert, tase 8, EAL (varuliige).

Tööstusparkide taristu rajamiseks Ida-Virumaal kuulutati välja kolm riigihanget

21.01.2016

Ida-Virumaa TööostusaladSA Ida-Virumaa Tööstusalade Arendus (SA IVTA) kuulutas välja avatud hankemenetlused infrastruktuuri ehitamiseks Kohtla-Järve Tööstuspargis, Kiviõli Ettevõtlusalal ja Narva Logistika- ja Tööstuspargi 2. etapil. Eeldatav investeeringute maht kokku on 5,1 milj eurot.

Ettevõtlusminister Liisa Oviir ütles, et arvestades põlevkivitööstuse keerukat olukorda on väga oluline, et tegeletakse väga aktiivselt alternatiivsete tööandjate toomisega Ida-Virumaale. “Ida-Virumaa hea infrastruktuuriga tööstuspargid meelitavad ligi ettevõtjaid nii üle Eesti kui ka mujalt lähiriikidest ehk iga investeering tähendab piirkonna jaoks uusi töökohti.”

Hangete objektiks on tööstusparkide siseste võrkude väljaehitamine liitumispunktidest kuni kruntideni, mille hulka kuuluvad vee-, kanalisatsiooni-, sadevee-, gaasi-, kütte- ja sidetrassid ning teed ja tänavavalgustus. Pakkumiste esitamise tähtaeg on 15.02.2016.

SA IVTA finantseerib taristu ehitustöid osaliselt omavahenditest, lisaks on 700 000 eurot omafinantseeringuks eraldanud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, täiendava finantseerimisvajaduse katmiseks esitab SA IVTA taotlused Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse poolt avatud meetmesse „Piirkondade konkurentsivõime tugevdamise investeeringute toetus“. Taotluste esitamise tähtaeg on 29.02.2016.

SA IVTA juhatuse esimehe sõnul on sihtasutus varasemalt EAS kaasfinantseerimisel Ida-Virumaal ehitanud välja taristu Narva Logistika- ja Tööstuspargis ning Jõhvi Logistika- ja Äripargis. „Narva projekti infrastruktuur valmis 2013. aastal ja tänaseks on 32-st krundist vabad 6, mitmed uued objektid on valminud või on ehitusfaasis ning paljudel algab ehitusprotsess sellel aastal. Jõhvi arenduse võrgud said valmis 2015 lõpus ning esimesed ettevõtted on kinnistud omandanud“.

Kohtla-Järve ja Kiviõli tööstusparkide toodete väljaarendamine annab võimaluse katta kõikide tööstussektori ettevõtete sihtgruppide vajadused. Eriline tähelepanu nende projektide puhul on energiamahukatel tootmistel ning kõrgeima lisandväärtusega keemiasektoril.

SA Ida-Virumaa Tööstusalade Arendus on avaliku sektori poolt loodud arendusorganisatsioon, mille eesmärk on arendada Ida-Virumaal välja ettevõtlusalasid, meelitada piirkonda uusi tootmis- ja logistikavaldkonna investeeringuid ning pakkuda ettevõtjatele vajalikke tugiteenuseid.

Maa-amet: Eesti kinnisvaraturg ja kinnisvara hinnaindeksid 2015. a. IV kvartalis

21.01.2016

Maa-ametTehingute andmebaasi laekunud 2015. aasta neljanda kvartali tehingute andmed on kontrollitud.

2015. aasta neljandas kvartalis sooritati Eestis Maa-ameti andmetel kokku 15 312 tehingut ligikaudu 903 miljoni euro väärtuses. Aasta tagasi sooritati neljandas kvartalis kokku 15 113 kinnisvara tehingut 769 miljoni euro väärtuses.

Kokku vahetas neljanda kvartali jooksul omanikku 36 832 hektarit maad, aasta varem oli see näitaja 47 367 hektarit. Kõige enam maad vahetas omanikku Lääne-Viru maakonnas – 6 078 hektarit, kõige vähem Hiiu maakonnas – 493 hektarit.

Kinnisvara hinnaindeksi kasv oli 2015. aasta neljandas kvartalis võrreldes 2014. aasta neljanda kvartaliga 7,4% ning eelmise kvartaliga võrreldes 3,9%. Korteriomandite hinnaindeks kasvas aastases võrdluses 10,2%, hoonestamata maa hinnaindeks 2,5% ning hoonestatud elamumaa hinnaindeks 4,1%.

Detsembris tööstustoodangu tootjahinnaindeksi langus jätkus

20.01.2016

StatistikaametTööstustoodangu tootjahinnaindeksi muutus oli 2015. aasta detsembris võrreldes novembriga -1,0% ja võrreldes 2014. aasta detsembriga -2,3%, teatab Statistikaamet.

Tootjahinnaindeksit mõjutas detsembris võrreldes eelmise kuuga keskmisest enam hindade langus elektrienergia, gaasi, auru ja konditsioneeritud õhuga varustamises, kütteõlide ja puittoodete tootmises, samuti hindade tõus keemiatoodete tootmises.

2014. aasta detsembriga võrreldes mõjutas indeksit keskmisest enam hinnalangus elektrienergia, gaasi, auru ja konditsioneeritud õhuga varustamises, toiduainete tootmises, puidutöötlemises ja puittoodete tootmises ning kütteõlide tootmises, samuti hinnatõus mäetööstuses.

Tööstustoodangu tootjahinnaindeksi muutus tegevusala järgi, detsember 2015
Tegevusala EMTAK 2008 järgi Detsember 2015 – november 2015, % Detsember 2015 – detsember 2014, %
KOKKU -1,0 -2,3
Töötlev tööstus -0,5 -1,3
Mäetööstus -0,8 6,5
Elektrienergia, gaasi, auru ja konditsioneeritud õhuga varustamine -7,3 -16,6
Veevarustus; kanalisatsioon, jäätme- ja saastekäitlus 0,0 0,1

Ekspordihinnaindeksi muutus oli 2015. aasta detsembris võrreldes novembriga -1,5% ja võrreldes 2014. aasta detsembriga -2,9%.

Eelmise kuuga võrreldes langes detsembris keskmisest enam elektrienergia, naftasaaduste ja metallide hind, samas tõusis jookide, tekstiiltoodete ja põllumajandussaaduste hind.

Impordihinnaindeksi muutus oli 2015. aasta detsembris võrreldes novembriga -0,5% ja võrreldes 2014. aasta detsembriga -3,0%.

Eelmise kuuga võrreldes langes detsembris keskmisest enam elektrienergia, naftasaaduste ja tekstiiltoodete hind, samas tõusis mööbli ja põllumajandustoodete hind.

Ehitushinnaindeks 2015. aastal tõusis

20.01.2016

StatistikaametEhitushinnaindeks tõusis 2015. aastal 2014. aasta keskmisega võrreldes 0,5%, teatab Statistikaamet.

Tööjõud kallines 2014. aastaga võrreldes 2,9%, masinate kasutamine odavnes 0,8% ja materjalide hinnad 0,7%.

2015. aasta IV kvartalis oli ehitushinnaindeksi muutus III kvartaliga võrreldes -0,1% ja 2014. aasta IV kvartaliga võrreldes 0,7%. 2015. aasta III kvartaliga võrreldes mõjutas indeksit kõige enam materjalide odavnemine, mis andis kvartalimuutusest üle poole. 2014. aasta IV kvartaliga võrreldes andis tööjõu kallinemine indeksi tõusust üle kolmveerandi.

Remondi- ja rekonstrueerimistööde hinnaindeks jäi 2015. aastal 2014. aasta keskmisega võrreldes samale tasemele, sealhulgas kallines tööjõud 2,3%, masinate kasutamine odavnes 2,3% ja materjalide hinnad langesid 1,4%.

Remondi- ja rekonstrueerimistööde hinnaindeksi muutus oli 2015. aasta IV kvartalis III kvartaliga võrreldes -0,1% ja 2014. aasta IV kvartaliga võrreldes -0,2%.

Ehitushinnaindeksi arvutamisel kaasatakse neli ehitistegruppi: eramud, korruselamud, tööstus- ja ametihooned. Remondi- ja rekonstrueerimistööde hinnaindeksi puhul on vaatluse all ametihooned. Ehitushinnaindeks väljendab ehitustegevuse maksumuse muutust ehitusplatsi otsekulude tasemel. Otsekuludes arvestatavad ressursid jaotatakse kolme põhigruppi: tööjõud, ehitusmasinad ja -materjal.

Ehitushinnaindeksi muutus, IV kvartal 2015
III kvartal 2015 – IV kvartal 2015, % IV kvartal 2014 – IV kvartal 2015, %
KOKKU -0,1 0,7
tööjõud 0,4 3,7
ehitusmasinad -0,5 -1,9
ehitusmaterjal -0,3 -0,7
Eramuindeks 0,1 0,5
Korruselamuindeks 0,1 -0,4
Tööstushooneindeks -0,5 0,9
Ametihooneindeks 0,0 0,9
Remondi- ja rekonstrueerimistööde hinnaindeksi muutus, IV kvartal 2015
III kvartal 2015 – IV kvartal 2015, % IV kvartal 2014 – IV kvartal 2015, %
KOKKU -0,1 -0,2
tööjõud 0,4 2,5
ehitusmasinad -0,5 -3,1
ehitusmaterjal -0,3 -1,9
1 2 3 … 1,052 1,053 1,054 … 1,574 1,575 1,576