Adaur.ee - kinnisvaraturg peopesal

Koduostjad saavad nõu uuest käsiraamatust

03.11.2014 Tõnu Toompark

Sildid: arendaja, hindaja, käsiraamat, kinnisvara, Kinnisvarakool, kokkuhoid, koolitus, Kuu, maakler, Nõuanded, Nõuanded koduostjale, nõuanne, omanik, ostja, professionaal, sektor, Tõnu Toompark, turuosa, väärtus

Kinnisvarakool on välja andnud värske käsiraamatu „Nõuanded koduostjale“. Käsiraamat annab praktilist nõu kodu ostmise protsessi algusest lõpuni. „Nõuanded koduostjale“ autor on kinnisvarakonsultant ja koolitaja Tõnu Toompark.

„Kinnisvaramaaklerid tegelevad enamasti kinnisvaraobjektide ja -omanikega. Nii jääb kodu osta sooviv inimene enamasti maaklerite tegevusväljast eemale. Sel põhjusel saigi kokku pandud praktiliste nõuannete kogumik, mis aitavad inimest kodu ostmise igal sammul,“ räägib käsiraamatu autor Tõnu Toompark.

Käsiraamat annab nõu kodu ostmise esimestest sammudest ehk ostuotsuse planeerimisest kuni finantseerimise ja tehingu vormistamiseni. Erilist tähelepanu ongi pööratud just ostutehingu finantseerimisele, sest just rahastamine paneb sageli paika võimaliku ostetava kodu suuruse, asukoha ja kvaliteedi.

„Kodu ostmine on enamuse inimeste elu suurim rahaline tehing. Enamus inimesi teeb kinnisvaratehinguid kord-paar elu jooksul. Nii ei kogune piisavalt teadmisi ostuprotsessi parima kavandamise osas. Hästi läbimõeldud kodu ostmise käigus saavutatav protsendi või mõne suurune kokkuhoid võib olla märgatav rahasumma, mis on võrreldav inimese mitme kuu sissetulekuga,“ mõõdab Tõnu Toompark käsiraamatu praktilist väärtust.

Kinnisvarakool OÜ missioon on tõsta kinnisvaraturuosaliste professionaalsust. 2003. aastal asutatud Kinnisvarakool OÜ on kirjastamise kõrval keskendunud kinnisvaraalasele baaskoolitusele maakleritele, hindajatele, avaliku sektori töötajatele, kinnisvaraarendajatele ja eraisikutele.

Täiendav info

Käsiraamatu sisukord: https://www.kinnisvarakool.ee/nouanded-koduostjale-sisukord.pdf
Käsiraamatu esikaane pilt: https://www.kinnisvarakool.ee/nouanded-koduostjale.gif
Käsiraamatu ostmine: https://www.kinnisvarakool.ee/pood/

Ajaloorubriik: Sibulaküla tules

03.11.2014 Jaak Juske

Sildid: ajaloorubriik, Ameerika, ehitus, Estonia, foto, haigla, hotell, Jaak Juske, Kaitseministeerium, kinnistu, Remet, riik, Sakala, sõda, südalinn, Tallinn, Tartu, Väli

Punaarmee õhurünnakus Tallinnale 9. märtsi õhtul 1944 sai enim purustusi südalinnas asuv vana Sibulaküla asum, mille hoonestusest hävis üle 80 protsendi.

Põlesid kivimajad Estonia puiestee ääres, mis taastati muudetud kujul. Lammutati vaid Puhkide funktsionalistlikus stiilis ärihoone varemed tänase Solarise keskuse kohal. Õnneks jäi terveks ajalooline pangakvartal ja toona pooleli olev ohvitseride kasiino, tänane kaitseministeeriumi hoone.

Küll sai aga tuhaks suurem osa Sakala tänavast, mis toona ulatus kunstiakadeemia kinnistuni Tartu maantee ääres. Sakala tänava ääres põlesid töölisteater ning sünagoog koos juudi kooliga.

Kogu tänane Rävala puiestee ala kuni praeguse Olümpia hotellini oli üks suur tulemeri. Täiesti lagedaks põles Õuna tänav. Üksikud majad jäid püsti Lembitu tänavast ja Imanta tänava Sibulaküla osast (tänane Ants Lauteri tänav). Imanta tänava ääres asunud Hans Kubu eragümnaasiumi poolpõlenud varemed lammutati alles tükk aega pärast sõda.

Enamus vanast hoonestusest hävis Kentmanni, Kaupmehe ja Lennuki tänavas. Kaupmehe tänavas sai otsetabamuse inimesi täis olnud vennastekoguduse palvela. Õnneks jäid alles Ameerika Ühendriikide ja Türgi saatkonna hooned Kentmanni tänavas.

Vanast asumist jäid alles ka enamus Liivalaia ning endise Kaasani tänava äärsetest või selle lähikonnas asunud hoonetest. Samuti suurem osa Kuke ja Kana tänava puitmajadest nüüdse Radissoni hotelli ümbruses ning Kentmanni tänava Estonia puiestee poolne osa.

Kokku põles tol õuduste ööl Sibulakülas üle 150 hoone. Keset linna laius hiiglaslik varemeteväli. Estonia teatri eest olid näha keskhaigla hooned Juhkentali tänava ääres.

Märtsipommitamises hukkus mitukümmend Sibulaküla elanikku.

Sibulaküla lagedaks põlenud tänavad taashoonestati valdavalt 1950. aastate alguses stalnistlikus stiilis uhkete hoonetega. Läbi varemete rajati lai Lenini, hilisem Rävala puiestee, mis hävitas ajaloolise tänavavõrgu.

Kunagise Õuna tänava piirkonda rajati aga suur Lembitu park. Suur osa säilinud endise Kaasani tänava äärseid maju lammutati enne Olümpia hotelli ehituse algust 1970. aastate keskel.

Fotol Imanta (Lauteri) ja Lennuki tänava rist.

Artikli autor: Jaak Juske
Allikas: http://jaakjuske.blogspot.com/

Tartu: Enampakkumine hoonestusõiguse seadmiseks

02.11.2014 Tartu.ee

Sildid: detailplaneering, eksperthinnang, enampakkumine, kinnistu, kohus, KORRUS, Kuu, leping, õigus, pakkumine, planeering, Raekoja plats, Tartu, Tartu Linnavalitsus, turuväärtus, väärtus, valitsus

Tartu Tartu Linnavalitsuse linnaplaneerimise ja maakorralduse osakond korraldab Tartu linnas asuva Rebase tn 18a kinnistu (katastritunnus 79508:052:0008, registriosa nr 5436203, pindala 604 m², sihtotstarve ärimaa 100%) hoonestusõigusega koormamiseks avaliku kirjaliku enampakkumise. Hoonestusõiguse omandamise alghinnaks enampakkumise teel on 3100 eurot (ilma käibemaksuta).

Kinnistule seatakse hoonestusõigus tingimustel, mis on sätestatud Tartu Linnavalitsuse 28.10.2014 korralduses nr 1126. Rebase tn 18a kinnistule hoonestusõiguse seadmise põhitingimused:
2.1. hoonestusõigusega koormatava maa suurus on 604 m²;
2.2. hoonestusõiguse tähtaeg on 50 aastat;
2.3. hoonestusõiguse seadmine on tasuline. Hoonestusõiguse aastatasu suurus on 1550 eurot (ilma käibemaksuta), mis moodustab 5 protsenti maa eksperthinnanguga saadud turuväärtusest;
2.4. hoonestusõiguse omandamise alghinnaks enampakkumise teel on 3100 eurot (ilma käibemaksuta);
2.5. hoonestusõiguse tasu muudetakse iga 5 aasta järel vastavalt maa turuvääruse muutumisele;
2.6. hoonestaja on kohustatud projekteerima ja ehitama krundile tankla vastavalt Rebase tn 18a krundi detailplaneeringule http://info.raad.tartu.ee/webaktid.nsf/web/viited/DP-13-027;
2.7. hoonestaja on kohustatud projekteerima ja ehitama Rebase tn 18 paiknevale kaile kütusetorustiku ühenduse Rebase tn 18a rajatavast tanklast ning veesõidukite tankla koos veesõidukite tankimiseks vajalike tehnoseadmetega;
2.8. tankla tuleb püstitada 12 kuu jooksul hoonestusõiguse seadmise lepingu sõlmimise päevast arvates.

Kirjalik enampakkumine viiakse läbi vastavalt Tartu linnavara eeskirjale ja pakkumisele esitatud tingimused on märgitud linnavara eeskirja § 33 lõigetes 1, 2, 3 ja 4.

Pakkumine esitada kinnises ümbrikus, millele märkida märgusõnaks objekti aadress ja “hoonestusõiguse seadmine”, hiljemalt 17. novembriks 2014 kella 14-ks linnaplaneerimise ja maakorralduse osakonna sekretärile Raekoja plats 3, III korrus, tuba 305.

Pakkumiste avamine toimub 17. novembril 2014 kell 14:15 Raekoja plats 3, III korrus, tuba 303.

Kinnisvarakool: Koolitus “Kinnisvaraturundus” toimub 20-11-2014

02.11.2014 Tõnu Toompark

Kinnisvarakoolis toimub 20/11/2014 koolitus “Kinnisvaraturundus“. Koolituse viib läbi Tallinna Tehnikaülikooli kinnisvaraturunduse õppejõud Tõnu Toompark.

Sageli on üsna laialivalguv, mida ikkagi peetakse silmas mõiste “turundus” all. Kinnisvaraturunduse koolitus katab turunduskompleksist peamiselt turunduskommunikatsiooni valdkonda.

Kinnisvarakoolitus keskendub sellele, kuidas ja milliseid kanaleid kasutades saab maakler või kinnisvaramüüja oma sõnumi kliendini viia.

Koolitus annab osalejale arusaama turunduse peamisest olemusest, ülevaate turunduskommunikatsioonikanalitest ja nõuandeid tegevmaakleritelt erinevate kommunikatsioonikanalite kasutamiseks praktikas.

Kinnisvaraturunduse koolitus on suunatud maakleritele ja kinnisvaraarendajatele kes vahendavad või müüvad eluruume ja soovivad enda teadmisi värskendada, kuid ka eraisikutele, kes soovivad efektiivselt müüa endalekuuluvat kinnisvara.

Kinnisvarakoolitus “Kinnisvaraturundus” toimub neljapäeval 20/11/2014 kell 13:00-16:15.

Lisateave ja registreerumine

Registreeru koolitusele: +372 525 6655, kool@kinnisvarakool.ee või kodulehel.

Margot Toompark
Kinnisvarakool OÜ
Koolituste müük ja korraldus
+372 525 6655
kool@kinnisvarakool.ee
www.kinnisvarakool.ee

Tõnu Toompark
Kinnisvarakool OÜ
+372 525 9703
tonu@adaur.ee
www.kinnisvarakool.ee

Korter Koplis – perspektiivikaim tulevikuinvesteering

01.11.2014 Jaanus Laugus

Sildid: allahindlus, arendaja, arendus, elamu, hinnad, hinnakasv, intress, investeering, investor, Jaanus Laugus, Kalamaja, kaubandus, kaubanduskeskus, keskkond, Kesklinn, kinnisvara, kinnisvaraturg, kohus, kohustused, Kopli, korter, Kristiine, laen, Lasnamäe, linnaosa, Mustamäe, müüja, müük, nõudlus, Õismäe, ostja, pakkumiste arv, Pelgulinn, pere, Põhja-Tallinn, Tallinn, tootlus, transport, ühistu, USA, üür, üürikorter, Uus Maa, uusarendus

Korteritehinguid tehakse äärelinnas stabiilselt. Kui Lasnamäe ja Õismäe mahud on jäänud sarnaseks ning nõudluses ja pakkumises suurt muutust pole märgata, siis Mustamäel on see arv märkimisväärselt kasvanud. Üha aktiivsemaks muutub aga Põhja-Tallinnas asuvate Kopli, Karjamaa ning Pelguranna kinnisvaraturg.

Kõige on kasvanud vanemate kahetoaliste korterite müügipakkumiste arv, mistõttu on selles segmendis ostjatel valik lai ning ostu-otsused tulevad kaalutletult. Kiire tehingu nimel peab müüja üles näitama paindlikust müügihinna läbirääkimistel.

Äärelinnas on suurem nõudlus väikeste 1-toaliste korterite osas. Uueks trendiks võib nimetada vajadust 3-toaliste perekorterite järele, mis on just Mustamäe ja Õismäe piirkonnas minev kaup. Suuremate korterite (4 ja rohkem tube) puhul võivad saada takistuseks liiga kõrge hind ja suured kommunaalkulud.

Eelistatakse hooneid, kus on hästi toimivad ühistud või siis päris uusi kortermaju. Aina rohkem ostuhuvilisi süveneb kuluarvetesse. Hästi toimiv ja tegus ühistu on selgelt kujunenud äärelinna korterimüükides võtmeteguriks. Kui maja on korras ja hoitud ja remondiks pole kulutatud liigselt ning ühistu võetud laenukohustused on ostjale arusaadavad, siis on kaup kiirem tulema.

Uusarenduste osas on huviliste arv suur. Siiski, tehinguteni viib arendaja paindlikus. Ostjad tunnetavad, et turg mängib täna nende kasuks ning julgelt küsitakse allahindlust või lisahüvesid.

Kopli muutub aina perspektiivikamaks

Äärelinna turgudest on nõutumad piirkonnad Kristiine ja Pelgulinn. Kristiinet ei saa enam hästi äärelinnaks nimetadagi, pigem tunnetame seda linnaosa juba osana kesklinnast. Populaarne kaubanduskeskus, head koolid ja lasteaiad, kena elukeskkond ja sujuv ühistransport on teinud piirkonnast ühe populaarseima elamispaiga.

Pelgulinna kasuks räägib läheduses asuv imeilus liivarand ja samuti kesklinnalähedus. Ühtlasi on Pelgulinn, Pelgurand aga ka Karjamaa ning Kopli saamas hetkel Tallinna populaarseima piirkonna, Kalamaja, jätkuks.

Kalamaja populaarsus on andnud tõuke Kopli piirkonna hinnakasvule. Olemasolevaid hooneid renoveeritakse üha aktiivsemalt, suurt rõhku pööratakse haljastusele, tegutsevad asumiseltsid ning seni ümbruskonda muserdanud halb maine on kindlalt kadumas. Hinnatase on aga praegu veel Tallinna lõikes soodsam, mis annab häid investeeringuvõimalusi.

Üüriturg üliaktiivne

Üürikorterite turg on äärelinnas ülimalt aktiivne. Üürihinnad on kasvanud aasta jooksul 10-15% ning nõudlus on endist viisi kõrge.

Turul on liikumas hulk väikeinvestorid, kes ostavad üürimiseks sobivaid kortereid. Üürikorterilt eeldatakse aastatootlust ca 5%. Soodsad laenuintressid võivad muuta omakapitalitootluse sellise tehingu puhul pea kahekordseks.

Üürikorterite hinnatase Tallinna äärelinnas. Arvestatud pole kesklinnaga piirnevaid miljööalasid, ega ka väga erilisi, keskmisest turuhinnast oluliselt kõrgema hinnaga üürikortereid. Tüüpkorteri all on silmas peetud elamuid “mägedel”.

	1-toalised	2-toalised	3-toalised
Heas seisus tüüpkorterid	180-220	270-320	280-350
Vanemad korterid	220-300	250-350	250-390
Uuemad korterid	280-340	330-400	400-500

Jaanus Laugus
Uus Maa Kinnisvarabüroo juhatuse esimees

Artikli allikas on
Uus Maa

Arco Vara: Maja maaklerist on kasu nii korteriomanikule kui ka ühistule

01.11.2014 Agur Tammistu

Sildid: Arco Vara, eluase, foto, graafik, Harjumaa, hinnad, Kiili, kinnisvara, kinnisvaraspetsialist, koostöö, korter, korteriühistu, LAAM Kinnisvara, laen, leping, linnaosa, maakler, müüja, müük, notar, omanik, ostja, Paldiski, pank, reklaam, sundmüük, Tallinn, Tari, teenus, ühistu, üür, üürnik, võlg

Korteriomanike koostöö nn maja maakleriga lihtsustab kommunaalvõlgade kustutamist ning muude kinnisvara majandamisel tekkivate keerulisemat tüüpi probleemide lahendamist.

Korteriomanikud ja üürnikud saavad korteriühistuga koostöölepingu sõlminud maaklerfirmast ja konkreetselt maaklerilt nõuandeid tasuta. Arco Vara nõustab korteriomanikke ning ühistuid igapäevaselt. Oleme nõu andnud ka olukordades, kus korterid olid võlgade tõttu juba sundmüügis, kuid sellele vaatamata oleme alati mõlemaid pooli rahuldava lahenduse leidnud.

Korteriomanikud ja elanikud saavad nn maja maaklerilt tasuta abi nii läbirääkimistekskorteriühistu juhatuse, panga, üürnike, pärijate kui ka naabritega. Kui maja maakler vahendab aga korteri müüki, tekib peale notariaalse tehingu sõlmimist rahaline lisasissetulek ka korteriühistule.

Peale koostöölepingu sõlmimist korteriühistuga paigaldab maakler maja trepikodadesse kas teadetetahvlile või seinale postkaardi suurused reklaamid enda foto ja kontaktandmetega. Sellise reklaami ülesandeks on teavitada korteriühistu liikmeid ja kortermaja elanikke võimalusest küsida tasuta nõu ja saada tehingute vormistamisel abi konkreetselt kinnisvaraspetsialistilt.

Maja maakler on hea eelkõige seetõttu, et eestlased on tagasihoidlikud ja häbelikud, eriti, kui neil on majanduslikke muresid. Sageli on sellised mured lahendatavad suure korteri vahetamisega väiksema vastu või tühja korteri väljaüürimisega. Korteriomanik, kes pole varem ise kinnisvaratehingutega kokku puutunud, ei tea kasvõi sedagi, mis tema korter tegelikult väärt on või kust korralikke ning maksejõulisi üürnikke leida.

Kui kellegil on juba võlad tekkinud, on raske isegi ühistu juhatuse jutule minna ja võlgade kustutamiseks jõukohast maksegraafikut kaubelda. Võlgadest rääkimist pigem välditakse, korteriühistu telefonikõnesid ei võeta enam vastu. Siin on maakler sobilikuks vahendajaks, sest tavaliselt on inimesed nõus läbi kolmanda ja erapooletu isiku rääkima ning oma probleeme lahendama.

Maakler suhtleb korteriühistu juhatusega ja aitab tasuta maksegraafiku koostada usus, et nii korteriomanik kui ka ühistu teda edaspidi soovitavad. Kui korteriühistu pöördub raha kättesaamiseks inkassofirmasse, läheb inkassaator võlglase juurde ja nõuab raha äramaksmist. Kui võlglasel aga raha pole, pannakse tema korter peale teatavate protseduuride läbimist sundmüüki. Mis korteriomanikust edasi saab ja kuhu ta sundmüügist saadud ning võlga ületava vähese rahaga läheb, pole sel juhul oluline.

Erinevalt inkassofirmast pakub ühistuga koostöölepingu sõlminud maaklerfirma kinnisvarateenust. Kui kommunaalteenuste eest võlgu jäänud korteriomanikul on probleeme ka pangaga, abistab maakler näiteks laenu refinantseerimisel. Maakler aitab kodu vahetada, otsides olemasolevale korterile parima hinnaga ostja.

Müügist ja võlgade tasumisest järele jäänud summaga leiab ta korteri müüjale uue eluaseme kas samas piirkonnas, mõnes teises Tallinna linnaosas või mujal Harjumaal. Umbes 40 km raadiuses Tallinnast, näiteks Kosel, Kloogal, Kiilis, Paldiskis, on korterid oluliselt odavamad, kuid on võimalik endiselt ka pealinnas tööl käia.

Kuna vahepealsetel aastatel on kinnisvara hinnad tõusnud, saavad laenuga ostetud korteri müügist teenitud summast enamasti oma raha kätte nii pank kui ka ühistu.

Tore on, kui inimesed pöörduvad vajadusel ning murepilvede kogunedes maja maakleri poole ise, mitte ei oota, et ühistu suunab maaklereid pikaaegsete võlglaste juurde, kellega nad pole ise suutnud ühendust saada ning tulemuslikult suhelda. Kui aga võlad kasvavad, kuid üürnik või korteriomanik on kadunud, aitab maakler neid ka üles otsida.

Artikli allikas on
Arco Vara

KV.EE: Harjumaa majade müügipakkumiste keskmine hind kasvas aastaga 11%

01.11.2014 Tõnu Toompark

Sildid: Eesti, Harjumaa, Harku, hinnad, Jõelähtme vald, Keila, Kernu vald, Kiili, Kiili vald, kinnisvara, koostöö, korter, KV.EE, Loksa, Maardu, Narva, pakkumised, pakkumiste arv, Paldiski, Pärnu, portaal, Raasiku, Rae vald, Saku, Saue, Tallinn, Tartu, Vasalemma, Viimsi

Portaali KV.EE andmetel pakuti septembris Harjumaal müügiks 2919 maja. Majade müügipakkumiste arv on aastaga vähenenud 3% võrra. Harjumaa majade müügipakkumiste keskmine hind oli sel ajal 1107 €/m² ehk aastatagusest 11% enam.

Suurima osa Harjumaa majade pakkumistest moodustava pakkumised Tallinnas. Tallinnas pakuti portaali KV.EE andmetel septembris müügiks 1271 maja keskmise hinnaga 1232 €/m². Tallinna majade müügipakkumiste arv langes aastaga 1%, kuid hind tõusis 9%.

Majade müügipakkumiste arvu vähenemine enamuses Harjumaa valdades on koostöös korterihindade kiire parkimisega pannuga ka majade hinnad tõususuunas liikuma. Nii võime tõdeda, et enamuses Harjumaa valdades on majade müügipakkumiste hinnad portaali KV.EE andmetel kerkinud kahekohalise numbri võrra.

Vaata lähemalt, mis toimub kinnisvaraturul portaalist KV.EE.

	Majade müügipakkumiste arv ja selle muutus			Majade müügipakkumiste keskmine hind ja selle muutus
	09/2013	09/2014	Muutus, %	09/2013	09/2014	Muutus, %
Harku vald	305	371	22%	873	1 027	18%
Jõelähtme vald	38	71	87%	863	1 023	19%
Keila linn	45	49	9%	854	957	12%
Keila vald	164	130	-21%	781	796	2%
Kernu vald	113	110	-3%	426	433	2%
Kiili vald	40	27	-33%	782	740	-5%
Loksa		14	NA		641	NA
Maardu linn	163	142	-13%	890	1 007	13%
Paldiski	25	22	-12%	299	475	59%
Raasiku vald	18	14	-22%	791	529	-33%
Rae vald	136	166	22%	1 163	1 323	14%
Saku vald	160	94	-41%	748	720	-4%
Saue linn	56	31	-45%	846	970	15%
Saue vald	64	41	-36%	970	1 167	20%
Tallinn	1 285	1 271	-1%	1 135	1 232	9%
Vasalemma vald	15		NA	574		NA
Viimsi	394	366	-7%	1 166	1 255	8%

Eesti	5 357	5 378	0%	818	901	10%
Harjumaa	3 021	2 919	-3%	1 001	1 107	11%
Narva	56	70	25%	298	439	47%
Pärnu	304	316	4%	822	919	12%
Tartu	342	420	23%	790	879	11%

Majade müügipakkumiste keskmine hind portaalis KV.EE

Presidendi residentsi projekteerimistööde riigihanke tähtaega pikendatakse

01.11.2014 Adaur.ee

Sildid: Eesti, kinnisvara, mõis, rekonstrueerimine, Riigi Kinnisvara, riigihange, RKAS, Rocca al Mare, Tari

Riigi Kinnisvara AS (RKAS) pikendab presidendi residentsi projekteerimistööde riigihanke pakkumiste esitamise tähtaega seoses vajadusega täpsustada projekteerimishanke pakkumuse hindamise metoodikat ja kriteeriumeid.

Hankedokumendi muudatused tehakse hiljemalt tuleva nädala alguses ning edastatakse seejärel koos uue pakkumuste esitamise tähtajaga kõigile osapooltele läbi elektroonilise riigihangete registri.

RKASi eesmärgiks on Rocca al Mares asuva Liberty mõisakompleksi täielik rekonstrueerimine Eesti Vabariigi presidendi residentsiks, mis on mõeldud aastaringseks kasutamiseks. Kompleksi tulevad esindus-, elu- ja abiruumid. 2017. aasta kevadeks antakse Endisele Kochide suvemõisa ajaloolisele kompleksile uus ja väärikas kasutusotstarve.

Septembris tööstustoodangu tootmise kasv kiirenes

31.10.2014 Statistikaamet

Sildid: ehitus, indeks, Kuu, müük, statistika, Statistikaamet, tööstus, USA, Väli, võrdlus

Tööstusettevõtted tootsid 2014. aasta septembris 4% rohkem toodangut kui eelmise aasta septembris, teatab Statistikaamet. Toodang suurenes töötlevas tööstuses, kuid vähenes energeetikas ja mäetööstuses.

Jaanuarist alates on töötlev tööstus eelmise aasta sama perioodiga võrreldes kasvanud. Kui juulis toodeti töötlevas tööstuses 5% ja augustis 6% rohkem toodangut kui 2013. aasta samal kuul, siis septembris ulatus juurdekasv 7%ni. Toodang ületas eelmise aasta septembri taseme enamikus tööstusharudes.

Enim mõjutas toodangu mahu suurenemist elektroonikaseadmete tootmise kasv, kus toodang suurenes ligi neljandiku; puittooteid valmistati 6% ja metalltooteid 9% rohkem. Toodang vähenes elektriseadmete, kemikaalide ja mööbli tootmises.

Välisturule müüdi septembris 71% kogu töötleva tööstuse toodangust. 2013. aasta septembriga võrreldes suurenes korrigeerimata andmetel toodangu müük ekspordiks 13% ja müük kodumaisele turule 9%.

Sesoonselt korrigeeritud andmetel toodeti 2014. aasta septembris tööstuses kokku 1% rohkem toodangut kui augustis, sealhulgas töötlevas tööstuses 2% rohkem.

2013. aasta septembriga võrreldes toodeti elektrit 13% vähem ja soojust 4% rohkem.

Tööstustoodangu mahuindeksi muutus, september 2014 (protsenti)
Tegevusala	Muutus võrreldes eelmise kuuga sesoonselt korrigeeritud andmetel^a	Muutus võrreldes eelmise aasta sama kuuga
Tegevusala		korrigeerimata andmetel	tööpäevade arvuga korrigeeritud andmetel^b
KOKKU	1,3	6,2	3,6
Energeetika	-3,1	-10,7	-12,1
Mäetööstus	-3,1	-12,6	-14,3
Töötlev tööstus	1,8	9,8	6,8
arvutite, elektroonika- ja optikaseadmete tootmine	-1,3	26,6	22,8
puidutöötlemine ja puittoodete tootmine	0,3	8,9	6,4
toiduainete tootmine	0,0	1,9	0,3
metalltoodete tootmine	7,8	13,1	9,3
elektriseadmete tootmine	-4,6	1,3	-2,3
kemikaalide ja keemiatoodete tootmine	-6,8	-3,5	-6,5
mööblitootmine	-4,8	-8,0	-11,2
mootorsõidukite tootmine	0,0	0,9	-1,8
ehitusmaterjali tootmine	5,2	8,6	5,9
masinate ja seadmete tootmine	11,2	33,3	28,7
kütteõlide tootmine	6,1	17,1	17,1

^a Sesoonselt korrigeeritud tööstustoodangu mahuindeksi puhul on eemaldatud erinevused kuude tööpäevade arvus ja regulaarselt korduvate hooajaliste tegurite mõju. Arvutatakse ainult võrdluseks eelmise kuuga.

^b Tööpäevade arvuga korrigeeritud tööstustoodangu mahuindeksi puhul on eemaldatud erinevused kuude tööpäevade arvus. Arvutatakse ainult võrdluseks eelmise aasta sama kuuga.

Jaemüügi stabiilne kasv septembris jätkus

31.10.2014 Statistikaamet

Sildid: hinnalangus, internet, Jaemüük, Kaubamaja, kaubandus, kauplus, kontor, Kuu, müük, statistika, Statistikaamet, tööstus, tulu, USA, võrdlus

Jaekaubandusettevõtete kaupade jaemüük suurenes 2014. aasta septembris eelmise aasta septembriga võrreldes püsivhindades 6%, teatab Statistikaamet.

2014. aasta septembris oli jaekaubandusettevõtete kaupade jaemüük 399 miljonit eurot, seega jäi kauplustesse 303 eurot elaniku kohta. Tööstuskaupade kaupluste jaemüük suurenes 2013. aasta septembriga võrreldes 9%. Müük suurenes enamikul tegevusaladel, vaid muudes spetsialiseerimata kauplustes, kus ülekaalus on tööstuskaubad (nn kaubamajad), oli jaemüük väiksem kui eelmise aasta septembris.

Enim suurenes jaemüük posti või interneti teel – aastaga ligi neljandiku (24%). Keskmisest enam suurenes jaemüük ka apteekides ja kosmeetikatarvete kauplustes (kasv 15%), kasutatud kaupade kauplustes ja väljaspool kauplusi (kioskites, turgudel, otsemüük) (kasv 12%), tekstiiltoodete, rõivaste ja jalatsite kauplustes (kasv 11%) ning muudes spetsialiseeritud kauplustes, kus kaubeldakse peamiselt arvutite ja nende lisaseadmete, kontoritarvete, raamatute, sporditarvete, mängude ja mänguasjade jm (kasv 11%).

Eelmiste kuudega võrreldes aeglustus septembris mõnevõrra toidukaupade kaupluste jaemüügi kasv. Kui juulis kasvas jaemüük neis kauplustes aastases võrdluses 7% ja augustis 6%, siis septembris oli kasv 4%. Toidukaupade kaupluste jaemüügi kasvu aeglustumisele avaldas osaliselt mõju toidukaupade hinnalanguse pidurdumine – juulis oli toidukaupade aastane hinnalangus 2%, augustis 1,7%, kuid septembris ainult 0,2%.

Mootorikütuse jaemüük suurenes 2013. aasta septembriga võrreldes püsivhindades 9%.

Eelmise kuuga võrreldes vähenes septembris jaekaubandusettevõtete kaupade jaemüük püsivhindades 7%. Sesoonselt ja kalendaarselt korrigeeritud andmete põhjal jäi aga müük eelmise kuu tasemele. 2014. aasta üheksa kuuga (jaanuar–september) suurenes jaekaubandusettevõtete kaupade jaemüük eelmise aasta vastava perioodiga võrreldes püsivhindades 6,5%.

Jaekaubandusettevõtete müügitulu oli septembris 490,9 miljonit eurot, millest kaupade jaemüük andis 81%. 2013. aasta septembriga võrreldes suurenes müügitulu jooksevhindades 10%, eelmise kuuga võrreldes aga vähenes 4%.

Võru politsei ja pääste ühishoone pidas sarikapidu

31.10.2014 Adaur.ee

Sildid: ehitaja, ehitis, ehitus, kinnistu, kinnisvara, KORRUS, kvaliteet, Päästeamet, parkla, Politsei, Politsei- ja Piirivalveamet, Resand, Riigi Kinnisvara, sarikapidu, turvalisus, Võru, YIT Ehitus

Täna peeti Võrus politsei ja pääste ühishoone sarikapidu, millega tähistati maja maksimaalse kõrguse saavutamist. Piduliku sündmuse eesmärgiks oli kostitada ehitajaid, et vastavalt rahvapärimusele tagada seeläbi hoonele hea õnn ja luua head suhted majavaimuga.

Riigi Kinnisvara ASi tellimusel rajab YIT Ehitus AS Räpina maantee 20a/20b kinnistule siseturvalisuse asutuste hoonekompleksi, mis koosneb kesksest kuni 3-korruselisest hoonest, kuhu tulevad Politsei- ja Piirivalveameti ning Päästeameti tööruumid ja garaažid, Kodakondsus- ja migratsiooniosakonna bürooruumid koos teenindussaaliga ning arestimaja ja kainestusmaja. Samuti rajatakse kinnistule päästetööde õppetorn, sõidukite varjualune koos asitõendite hoidlaga ning parkla koos elektriautode laadimispunktidega.

Riigi Kinnisvara ASi eesmärgiks on tähtaegselt ja optimaalsete kuludega ehitada hoonete kompleks, mis oleks Politsei- ja Piirivalveameti ning Päästeameti funktsioonidest tulenevaks tööks igati sobiv, vastaks kehtestatud nõuetele, oleks ülalpidamises vastupidav ja kaua kestev ning mille ülalpidamise kulud oleks madalad. Hoone kvaliteet ja ratsionaalsus kasutuskuludes peab olema tagatud parimal moel.

Ehitustööde esimeses etapis lammutati osaliselt olemasolev hoone Räpina maantee 20a kinnistul ning seejärel alustati allesjääva hooneosa rekonstrueerimisega ja juurdeehitise rajamisega.

Ühishoone suuruseks on kavandatud 4 573 ruutmeetrit ning selles on arvestatud töökohti ligikaudu 125 inimesele. Arestimajas ja kainestusmajas saab olema 32 kohta kinnipeetavatele.

Hoonestuse on projekteerinud Resand AS. Tuleva aasta suvel valmiva ühishoone ehitustööd lähevad maksma ligi 4,5 miljonit eurot.

Bulgaarias lõppesid Manastirski Livadi elamukompleksi II etapi ehitustööd

31.10.2014 Adaur.ee

Sildid: Arco Vara, Bulgaaria, ehitus, elamu, kasum, korter, Kuu, leping, prognoos, tulu

29.10.2014 võttis Arco Vara AS-i 100% tütarettevõte Arco Manastirski EOOD vastu Manastirski Livadi elamukompleksi II etapi ehitustööd, mis algasid novembris 2013 ning valmisid tähtaegselt.

Kogu ehituse maht on 16 000 m2, millest maapealne müüdav maht on 12 500 m2. Ehituse lõppakti kuupäeva seisuga on deposiidiga tagatud eelmüügilepingutega kaetud üle 70% kogu projekti müüdavast mahust.

Kogu eeldatav müügitulu ületab 9 miljonit eurot.

Kasutusloa saamine leiab eelduslikult aset detsembris 2014 pärast mida algab korterite müügilepingute sõlmimine, mis tõstab kogu grupi IV kvartali prognoositud müügitulu ning kasumit.

Turuülevaade: Kas korteritehingute arvu langus viib hindade kukkumiseni?

31.10.2014 Tõnu Toompark

Sildid: elamispind, hinnad, hinnalangus, kinnisvara, Kinnisvarakool, Kinnisvaraturu ülevaade, koolitus, korter, pakkumine, Saku, seminar, Simus, Tallinn, tellija, Tõnu Toompark, ülevaade

Oleme koostanud värske ja asjakohase elamispindade turuülevaate pealkirjaga “Kas korteritehingute arvu langus viib hindade kukkumiseni?”.

Pealkiri ja ülevaate teemapüstitus tulenevad tõsiasjast, et Tallinna korteritehingute arv on asunud hoogsalt langema. Tehingute hinnad veel päris selgelt kukkuma ei ole asunud, kuid nende tõus on peatunud. Kõige selle juures on napi kolme kvartaliga suurenenud uute elamispindad pakkumine 60-70% võrra.

Mis saab edasi? Kas näeme kordumas 2007. aastat, mil tehingute arvu kadumine viis esmalt aeglase ja siis kiire hinnalanguseni? Või on põhjust arvata, et tegemist on ajutise seisakuga, kus dramaatilisi muutusi karta ei ole?

Neile küsimustele püüabki ülevaade vastused leida. Heidame ülevaates pilgu sellele, mis on meid tänase turuseisuni toonud ja vaatame traditsiooniliselt pool-poolteist aastat ettepoole püüdes ennustada, mis tulevikul meile pakkuda on.

Kõikidel soovijatel on võimalik tellida ülevaate tutvustus Tõnu Toomparki esitluses.

Ülevaate esitlus toimub tellija juures. Esitlusele kulub enamasti ca 1,5 tundi.

Alternatiivse üritusena toimub 03/12/2014 Kinnisvarakoolis seminar “Kinnisvaraturu ülevaade“, kus 4 akadeemilise tunni kestel proovime samadele küsimustele vastuseid leida. Seminari info leiab: https://www.kinnisvarakool.ee/koolitused/kinnisvaraturu-ulevaade/.

Turuülevaate tellimiseks palun helista +372 525 9703 (Tõnu Toompark), kontakteeru meilitsi või alloleva kontaktivormi kaudu.

Juurdepääs oma maale üle võõra maa, võimalused ja välistused

31.10.2014 Leino Biin

Sildid: Biin & Biin Advokaadibüroo, kinnistu, kinnistusraamat, kohus, kokkulepe, Kuu, Leino Biin, leping, mõis, naabrid, notar, õigus, omanik, ostja, seadus, Simus, Tari, üür, üürnik, vaidlus, Väli

Leino Biin Ikka ja jälle tekivad probleemid juurdepääsuga kodule üle võõra maa. Aitamaks probleemipuntras orienteeruda selgitame alljärgnevalt kes on õigustatud ja kellelt nõudma juurdepääsu kinnisasjale üle võõra maa.

Asjaõigusseaduse § 156 lõige 1 on sõnastatud järgmiselt: „Omanikul, kelle kinnisasjale puudub vajalik juurdepääs avalikult kasutatavalt teelt või kinnisasja eraldiseisvalt osalt, on õigus nõuda juurdepääsu üle võõra kinnisasja. Juurdepääsu asukoht, kasutamise tähtaeg ja tasu määratakse kokkuleppel. Kui kokkulepet ei saavutata, määrab juurdepääsu ja selle kasutamise tasu kohus. Juurdepääsu määramisel tuleb arvestada koormatava kinnisasja omaniku huve.“

Tsiteeritud õigusnormist saame vastuse esimesele küsimusele – juurdepääsu on üle võõra kinnisasja õigustatud nõudma kinnisasja omanik, kelle kinnisasjale puudub juurdepääs avalikult kasutatavalt teelt. Vastav nõudeõigus ei kuulu kinnisasja rentnikule, üürnikule või muul alusel kinnisaja kasutavale isikule.

Isegi juhul kui juurdepääs avalikult kasutatavalt teelt kinnisasjale puudub ei ole omanikul mitte alati õigust nõuda juurdepääsu üle võõra kinnisasja. Erandi sätestab asjaõigusseaduse § 156 kolmas lõige mille kohaselt kinnisaja omanikul ei ole õigust juurdepääsu nõuda, kui senine ühendus avalikult kasutatava teega on katkenud omaniku tahtel. Selliseid juhuseid praktikas esineb. Vahel on omanik senise juurdepääsutee lihtsalt likvideerinud, vahel on omanik senisele juurdepääsuteele ehitanud hoone ja seejärel esitanud nõude naabri vastu juurdepääsu nõudes. Kui tuvastatakse omaniku tahe senise juurdepääsu likvideerimiseks, siis nõue naabri vastu viimase kinnisasja kasutamiseks rahuldamisele ei kuulu.

Kui naabrid saavutavad kokkuleppe juurdepääsuõiguses üle võõra kinnisasja on mõistlik vastav kokkulepe vormistada notari juures lepinguga ning seejärel kinnistusraamatusse kanda sellekohane teeservitut. Mida aga teha siis kui kokkuleppele ei jõuta?

Asjaõigusseaduse § 156 kohaselt määrab sellisel juhul juurdepääsu ja selle kasutamise tasu suuruse kohus. Seega omanik kes soovib juurdepääsu üle võõra kinnisasja peab pöörduma kohtusse.

Tsiviilasju lahendatakse üldjuhul hagimenetluses, kus hageja esitab kostja vastu nõude, mille kohus lahendab. Samas lahendatakse hulk asju hagita menetluses. Alates 1. jaanuarist 2009 lahendatakse avalikult kasutatavale teele juurdepääsu asjad hagita menetluses. Kui hagimenetluses lahendab kohus hageja poolt esitatud konkreetse nõude hageja poolt märgitud isiku ehk kostja vastu ja kohus ei või väljuda haginõude piiridest, siis hagita menetluses on kohtu roll aktiivsem ja kohus ei ole seotud menetlusosaliste taotluste ega asjaoludega ning nende hinnangutega asjaoludele. Hagita menetluses selgitab kohus ise välja asjaolud ja kogub tõendid. Mida see praktikas tähendab?

Esiteks ei ole kohus seotud kinnisasja omaniku nõudega konkreetse naabri vastu selle kinnistu kasutamiseks vaid kohus peab ja kaasab kõik naaberkinnisasjade omanikud kohtumenetlusse ning selgitab ise välja millise naabri kinnisaja kasutades on kõige õigem tagada juurdepääs. Siin kaalutakse ühelt poolt erinevaid juurdepääsu tehnilisi võimalusi aga asjaõigusseaduse §-st 156 tulenevalt erinevate kinnisasjade omanike huve ning otsustatakse, kust ja millisel viisil on kõige õigem võimaldada juurdepääs. Seega mitte alati ei pruugi kohus määrata juurdepääsu nimelt sealt kus omanik nõuab vaid sealt kus kohus kõiki asjaolusid kaaludes õigeks peab ehk teisti öeldes nõue on esitatud naaber Jaani vastu, kohus aga määrab juurdepääsu üle naaber Juhani kinnistu.

Ülalmärgitust on üks erand. Nimelt sätestab asjaõigusseaduse § 156 teine lõige, et kui kinnisasja osalise võõrandamise tagajärjel võõrandatud või allesjäänud osa kaotab ühenduse avalikult kasutatava teega, peab selle omanik, mille kaudu ühendus seni toimus, võimaldama teise osa omanikul ühendust pidada oma kinnisasja kaudu. Praktikas tähendab märgitu seda, et juurdepääsu nõude aluseks on asjaõigusseaduse § 156 lõige 2 ja nõue on võimalik esitada ainult eraldatud kinnisasja omaniku mitte aga teiste naaberkinnisasjade omanike vastu.

Hagita menetluses lahendab kohus asja mitte otsusega vaid kohtumäärusega. Kohtumääruses määratakse juurdepääs ja selle kasutamise tasu. Kohtumääruse alusel on võimalik kinnistusraamatuse kanda isiklik kasutusõigus naabri kinnisasja juurdepääsuks kasutamiseks.

Juurdepääsuõigus on tasuline. Praktikas tekitab tasu suurus tihti vaidlusi. Sellest aga kirjutame järgmises blogipostituses.

Leino Biin
Biin & Biin Advokaadibüroo vandeadvokaat

50 euroga kinnisvaraärisse: Eestis avati uutmoodi kinnisvaraprojektide ühisrahastuskeskkond

30.10.2014 Adaur.ee

Sildid: arendaja, arendus, Eesti, elamu, Estateguru, Euroopa, inflatsioon, intress, investeering, investor, keskkond, kinnisvara, kontroll, korter, Kuu, laen, Lasnamäe, Marek Pärtel, pank, Part, portaal, tagatis, Tallinn, taustakontroll, tootlus, väärtus, Väli, Viimsi

Eestis käivitati kinnisvaraprojektide ühisrahastuskeskkond Estateguru, kus tavainimesed ja ettevõtted saavad väikeste summadega käivitada kinnisvaraprojekte ja teenida oma investeeringult aastas 5 – 18 protsendilise tootluse.

Esimeste objektidena on võimalik investeerida näiteks uude elamuarendusse Viimsis, ärihoonesse Tallinnas ning rendikorteritesse Lasnamäel.

Estateguru asutaja ja partneri Marek Pärteli sõnul on EstateGuru eesmärk minna pankadest mööda ja viia kokku väikeinvestorid ning arendajad. “Tegemist on hooandja-laadse ühisrahastuse keskkonnaga, mis võimaldab era- ja juriidilistel isikutel investeerida kinnisvaraprojektidesse ja teenida igakuist korralikku intressi. Arendajad ja kinnisvara tagatisel laenajad saavad aga ligipääsu soodsatele laenuvõimalustele,” ütles Pärtel.

Marek Pärteli sõnul seisab eestlaste pangaarvetel ligi kuus miljardit eurot, mida sööb iga kuu pangaintressidest kordades kõrgem inflatsioon.

“Maailma üks kindlaim varaklass on kinnisvara, kuid sellesse on kõrge sisenemishinna tõttu tavainimesel keeruline raha paigutada, sest näiteks 1000 euroga ju midagi osta ei saa. Läbi Estateguru platvormi saavad kinnisvara tagatisel investeerida kõik, kel vähemalt 50 eurot vaba raha,” ütles Pärtel ja lisas, et portaalil on juba paarsada kasutajat ning investeeringu tegemine on lihtne ja võtab paar minutit.

„Üritame pakkuda erineva sisu ja mahuga investeerimisobjekte, et investoril oleks võimalik valida ja oma riske hajutada,“ märkis Pärtel ja lisas, et mujal maailmas on kinnisvara ühisrahastamine järjest populaarsem ning selle maht ületab tänavu 10 miljardi dollari piiri.

Kõik platvormi pakutavad investeerimisvõimalused on eelnevalt läbinud põhjaliku taustakontrolli nii tagatisvara väärtuse kui krediidikõlbulikkuse osas. EstateGuru keskkonnas tagatakse kõik laenud kinnisvara hüpoteegiga, mida hoiab investorite nimel sõltumatu tagatisagent.

Estateguru partnerid on suuremad Eesti kinnisvarafirmad. Estateguru meeskond koosneb pikaajalise kogemusega Eesti ja välismaa kinnisvara– ja finantsekspertidest. Portaali asutajate hulka kuuluvad teiste seas ka tänaseks Euroopa ühe juhtiva ühisrahastuskeskkonna Bondora esimesed investorid. EstateGuru eesmärk on järgmise aasta lõpuks saada rahastatud vähemalt 30 projekti.

‹‹ Uuemad uudised 1 2 3 … 1,051 1,052 1,053 … 1,445 1,446 1,447 Vanemad uudised ››