Uudiste arhiiv

 

Kohaliku omavalitsuse kohustus juurdepÀÀsukĂŒsimuse lahendamisel

Leino Biin

Eestis on paljudes omavalitsustes kujunenud probleemiks olukord, kus uuselamurajooni arendaja on pankrotistunud, pankrotivara hulgast on teed omandanud mĂ”ni kolmas isik ja elanike ning teeomaniku vahel on tekkinud konflikt tee kasutamise tingimuste ĂŒle. Riigikohus tegi 09.06.2017. a tsiviilasjas nr 3-2-1-31-17 otsuse,

Kas igal juhul on Ă”igus nĂ”uda juurdepÀÀsu ĂŒle naabri maatĂŒki?

Leino Biin

Me oleme varasemalt korduvalt kĂ€sitlenud oma blogis ĂŒle vÔÔra maa avalikult kasutatavale teele juurdepÀÀsu kĂŒsimust. Nimetatud artiklitest vĂ”ib jÀÀda mulje, et peaaegu alati on kinnisasja omanikul Ă”igus nĂ”uda naabrilt juurdepÀÀsu avalikult kasutatavale teele aga siiski on seaduses sĂ€testatud teatud erandid.

JuurdepÀÀs ĂŒle vÔÔra kinnisasja, Riigikohtu uued seisukohad 2015-2017

Leino Biin

AsjaĂ”igusseaduse § 156 lg 1 jĂ€rgi on omanikul, kelle kinnisasjale puudub vajalik juurdepÀÀs avalikult kasutatavalt teelt vĂ”i kinnisasja eraldi seisvalt osalt, Ă”igus nĂ”uda juurdepÀÀsu ĂŒle vÔÔra kinnisasja. JuurdepÀÀsu asukoht, kasutamise tĂ€htaeg ja tasu mÀÀratakse maaomanike kokkuleppel. Kui kokkulepet ei saavutata,

Kaasomand ja tÀitemenetlus

Biin & Biin AdvokaadibĂŒroo

Kaasomand on kahele vĂ”i enamale isikule ĂŒheaegselt mĂ”ttelistes osades ĂŒhises asjas kuuluv omand. Üheks levinumaks kaasomandi tekkimise viisiks on koos elavate kuid abielus mitteolevate elukaaslaste poolt korterite ehk korteriomandite ja elamute ehk elamutega hoonestatud kinnistute soetamine kaasomandisse. Kaasomandi juures peab

Kes vastutab eelmise korteriomaniku vÔlgade eest?

Korteriomanik on kohustatud maksma korteriĂŒhistule korteriomandi majandamiskulusid ja muid makseid. Juhul kui korteriomanik seda kohustust nĂ”uetekohaselt ei tĂ€ida pöörduvad ĂŒhistud korteriomaniku vastu vĂ”lanĂ”udega kohtusse. Mis saab aga siis kui vĂ”lgnikust korteriomanik korteri vÔÔrandab vĂ”i vĂ”lgniku korteri mĂŒĂŒb kohtutĂ€itur tĂ€itemenetluse korras?

JuurdepÀÀs kodule ĂŒle vÔÔra maa

Viimasel poolaastal on avalikkuse tĂ€helepanu pĂ€lvinud juhtumid kus pankrotivara hulgast on keegi ostnud tee vĂ”i tĂ€nava ning nĂŒĂŒd teeb tee omanik tee kasutajatele takistusi tee kasutamiseks. Tuntuim taolistest juhtumitest on Tallinnas Haaberstis asuv Hargi tĂ€nava juhtum (vt. 29.08.2013. a Eesti

JuurdepÀÀs oma maale ĂŒle vÔÔra maa, vĂ”imalused ja vĂ€listused

Ikka ja jĂ€lle tekivad probleemid juurdepÀÀsuga kodule ĂŒle vÔÔra maa. Aitamaks probleemipuntras orienteeruda selgitame alljĂ€rgnevalt kes on Ă”igustatud ja kellelt nĂ”udma juurdepÀÀsu kinnisasjale ĂŒle vÔÔra maa. AsjaĂ”igusseaduse § 156 lĂ”ige 1 on sĂ”nastatud jĂ€rgmiselt: „Omanikul, kelle kinnisasjale puudub vajalik juurdepÀÀs

Mis maksab juurdepÀÀs ĂŒle vÔÔra maa?

Üheks enamvaieldavaks teemaks juurdepÀÀsuvaidlustes ĂŒle vÔÔra maa on juurdepÀÀsu eest makstava tasu suurus. Tasu suuruse osas on seadus napisĂ”naline. AsjaĂ”igusseaduse § 156 kohaselt on vÔÔra kinnisasja kasutamine juurdepÀÀsuks enda kinnisasjale tasuline. Tasu mÀÀratakse kokkuleppel. Kui kokkulepet ei saavutata, mÀÀrab juurdepÀÀsu

JuurdepÀÀs kodule ĂŒle vÔÔra tee

Viimasel poolaastal on avalikkuse tĂ€helepanu pĂ€lvinud juhtumid kus pankrotivara hulgast on keegi ostnud tee vĂ”i tĂ€nava ning nĂŒĂŒd teeb tee omanik tee kasutajatele takistusi tee kasutamiseks. Tuntuim taolistest juhtumitest on Tallinnas Haaberstis asuv Hargi tĂ€nava juhtum (vt. 29.08.2013. a Eesti

Korteriomandi jagamine reaalosadeks – on see vĂ”imalik?

Tihti ostavad mitteabielulises kooselus elavad isikud ĂŒhise eluaseme (nĂ€iteks korteri) kaasomandisse. Juhul kui poolte suhted halvenevad ja ĂŒhine kooselu ei jĂ€tku ning ĂŒhises korteris elamine ei ole vĂ”imalik, siis seisavad nad probleemi ees kuidas jagada kaasomandisse kuuluv kinnisvara. Juhul kui

Mida teha mittevajaliku korteriga?

EPL 07.11.2013 „18 korterit, kuus tĂŒhjad. Milline on vĂ€ikelinna elu pooltĂŒhjas majas?“ ning Eesti PĂ€evalehes avaldati 11.11.2013 vastukajana kirjutatud artikkel “Mida teha mittevajaliku korteriga?”. Paljudes Eesti vĂ€ikelinnades, endistes tööstusasulates, kunagistes kolhoosikeskustes leidub kas tĂ€ielikult maha jĂ€etud vĂ”i pooltĂŒhje korterelamuid. Kirjeldatud  elamutes asuvate

Kuidas lÔpetada kaasomandit?

Kaasomand aga on kahele vĂ”i enamale isikule ĂŒheaegselt mĂ”ttelistes osades ĂŒhises asjas kuuluv omand. Kaasomanikule kuulub teatud kindlaksmÀÀratud osa ĂŒhisest omandist, mille suurust vĂ€ljendatakse harikikult murdarvuna, nĂ€it Âœ mĂ”ttelist osa, mitte aga konkreetne osa ĂŒhisest asjast. Enamlevinud kaasomandi tekkimise viisideks

Kas soovid vÀrsket kinnisvarainfot meilile?

Sisesta e-posti aadress ja ole kursis kinnisvaraturu liikumistega!

Kinnisvarakoolis jÀrgmisena:

12.12.2023 Eluruumi ĂŒĂŒrilepingu sĂ”lmimine ja lĂ”petamine