Uudiste arhiiv

 

Ajaloorubriik: Lugu krahv Voltast ja temanimelisest tehasest Tallinnas

Volta tsaariaegse tootmishoone varemed Tööstuse tÀnava ÀÀres.

Itaalia fĂŒĂŒsik ja keemik Alessandro Giuseppe Antonio Anastasio Volta (1745-1827), kes tegi mitmeid olulisi avastusi elektrivallas ja avastas nĂ€iteks metaani CH4, ei osanud uneski nĂ€ha, et tema nime hakkab kunagi kandma tehas suure Vene impeeriumi LÀÀnemere-ÀÀrses Eestimaa kubermangus. PĂ”hja-Itaalias Comos

Ajaloorubriik: Kalamaja Volta tÀnava lugu

Volta 22

Kalamajas asuv 530 meetri pikkune ja edela–kirdesuunaline 530 meetri pikkune Volta tĂ€nav algab Kopli tĂ€navast, ristub Vabriku tĂ€navaga ja lĂ”peb Tööstuse tĂ€navas. Elumajadega on hoonestatud ainult tĂ€nava kagupoolne kĂŒlg, loodepoolsel kĂŒljel paiknevad endise Franz Krulli (hilisemaTallinna masinatehase) ja Volta tehase

Ajaloorubriik: Vene-Balti asumi pÔnev ajalugu

Vene-Balti Laevaehitustehas

Paljud teavad Kopli liinidena tuntud piirkonda Tallinnas. See moodustab aga vaid ĂŒhe osa pĂ”neva looga kunagise Vene-Balti laevaehitustehase asumist, tĂ€psemini Kopli asumi Vene-Balti allasumist. Enne tehaste asutamist oli Kopli poolsaare tipus tammemets ja see oli ilus vĂ€ljasĂ”idukoht eelkĂ”ige baltisakslastele, aga

Ajaloorubriik: Heinamaast kultuuritempliks

Salme kultuuripalee

TÀnase Salme kultuurikeskuse eelkÀija Jaan Tombi nimeline Kultuuripalee asutati nÔukogude vÔimu poolt 1940. aastal. Kultuuripalee esimeseks koduks oli Mustpeade maja. 1950. aastate keskel hakati kavandama kultuuripaleele uut hoonet. See otsustati rajada Kalamajja ajaloolise Lausmanni heinamaa kohale 1930. aastatel rajatud kauni

Ajaloorubriik: Raudteetehase uus elu loomelinnakuna

TĂ€napĂ€eval Telliskivi tĂ€navas asuvasse populaarsesse F-hoonesse sööma minnes satume Tallinna omaaegse suure raudteetehase alale. 1870. aasta rajati koos raudteega Tallinna ka Balti Raudtee Peatehased, mille suur tööstuslinnak asus Kalamajas Telliskivi tĂ€nava ÀÀres. Tehase ametlik sĂŒnnikuupĂ€ev on 27. november 1970. Raudteede

Ajaloorubriik: Kalamaja pĂ”hikooli ĂŒmbruse pĂ”nevast ajaloost

Vabriku 18 asuv Kalamaja pÔhikooli hoone on ehitatud kunagisele Lausmanni heinamaale, mis saanud nime sealkandis asunud tehase jÀrgi. Vendade Lausmannide asutatud masinatehas tegutses Kalamajas Volta ja Kungla tÀnava vahelises piirkonnas aastatel 1881-1909. Tehas tootis viinavabrikutele seadmeid ja pÔllutööriistu. 19. sajandi

Ajaloorubriik: Eugen Habermann – arhitekt, kes enne traagilist hukkumist muutis Tallinna

Teises maailmasĂ”jas hukkunud Eugen Habermann on ĂŒks enim 20. sajandil Tallinna linnaruumi muutnud arhitekte. Eugen Habermann sĂŒndis 19. oktoober 1884 Tallinnas. Aastatel 1902–1905 Ă”ppis ta Riia PolĂŒtehnilises Instituudis, hiljem 1906–1909 Dresdeni tehnikaĂŒlikoolis. Ta oli ĂŒks Eesti Arhitektide Ühingu rajajaist, olles

Ajaloorubriik: Herbert Johanson – arhitekt, kes kinkinud Tallinnale imekaunid hooned

1929. aastal uksed avanud Pelgulinna algkool, tÀnane Ristiku pÔhikool

Arhitekt Herbert Voldemar Johanson on mees, kes Eesti esimese iseseisvusperioodi jooksul projekteeris Tallinna mitmeid tĂ€naseni linnapilti kaunistavat hoonet. Herbert Johanson sĂŒndis 10. september 1884 Haljalas. Ta Ă”ppis Tallinna Poeglaste Reaalkoolis, mille lĂ”petamise jĂ€rel suundus 1904. aastal Riia polĂŒtehnilisse instituuti. Seal

Ajaloorubriik: Magasini tÀnava kadunud hiilgus

Adaur Grupp OÜ

Keskajal asus Tartu Magasini, toona PĂŒha Vaimu tĂ€nava ÀÀres arvatavasti koguni kolm olulist pĂŒhakoda. TĂ€na meenutab seda kadunud hiilgust vaid 18. sajandi lĂ”pust pĂ€rit Ă”igeusu Uspenski kirik ja preestrimaja. Tartu dominiiklaste Maarja-Magdaleena klooster rajati tĂ”enĂ€oliselt 13. sajandi lĂ”pus. 1298. aastal

Ajaloorubriik: PÔhja-Tallinna linnaosa asumite nimede lugu

Tallinna pĂ”hjaosas Kopli ja Paljassaare poolsaarel asuv PĂ”hja-Tallinna linnaosa koosneb ĂŒheksast asumist. Linnaosa asumid on oma nime saanud jĂ€rgmiselt: Kalamaja – Tallinna vanimale eeslinnale on andnud nime keskajal Kalarannas asunud kalameeste majadest. Karjamaa – sealkandis lainud karjamaade jĂ€rgi. KelmikĂŒla –

Ajaloorubriik: Kristiine linnaosa asumite nimede lugu

Tallinna Kristiine linnaosa on moodustatud 1993. aastal ja koosneb kolmest asumist. Linnaosa on saanud nime Rootsi kuninganna Kristiinalt, kes 1653. aastal kinnitas Toompea lossivĂ”imude ja Tallinna rae vahelise akti, millega lahendati pikaajaline piiritĂŒli. Toona jagati sealkandis ka esimesed kinnistud ja

Ajaloorubriik: Haabersti linnaosa asumite nimede lugu

Haabersti linnaosas Tallinnas on kokku 12 asumit. Nende nimede saamise lood on jĂ€rgmised: Astangu – seal asuva loodusliku astangu tĂ”ttu. Haabersti – sealkandis alates 16. sajandi lĂ”pust asunud linnale kuulunud KaeramĂ”isa (saksa keeles Habers Hof) jĂ€rgi. KakumĂ€e – seal asunud

Ajaloorubriik: Kopli asumi tĂ€navate sĂŒnnipĂ€evad

PÔhja-Tallinna linnaosas Kopli poolsaare tipus asuv Kopli asum jaguneb neljaks allasumiks: Vene-Balti, Bekkeri, Telliskopli ja Neeme. AlljÀrgnevalt leiate kuupÀevad, mil Kopli tÀnavad oma tÀnased nimed said. Kopli tÀnav kandis algselt Telliskopli nime, siis Kopli, nÔukogude ajal Mihhail Kalinini ja 3.

Ajaloorubriik: Kalamaja tĂ€navate sĂŒnnipĂ€evad

PĂ”hja-Tallinna linnaosas asuv Kalamaja on Tallinna vanimaid eeslinnu, mida esmakordselt mainitud juba ligi 700 aasta eest. Panin kirja asumi tĂ€navate sĂŒnnipĂ€evad. Uuemate uulitsate puhul on need teada kuupĂ€evaliselt. Samas on mitmed Kalamaja tĂ€navad tegelikult veelgi vanemad, lihtsalt ĂŒhel hetkel on

Ajaloorubriik: Koluvere lossi saladus

LÀÀnemaal Koluveres asub vĂ”imas kivist loss, mis sĂ€ilitanud suures oma keskaegse ilme. Vanadel lossimĂŒĂŒridel on rÀÀkida mitu pĂ”nevat lugu kuningannadest ja printsessidest. Umbes 700 aasta eest ehitati Saare-LÀÀne piiskopkonna alale Liivi jĂ”e ÀÀrsele kĂ”rgele kĂŒnkale, Kullamaa lĂ€hedale Koluverre kivilinnus. Oma

Kas soovid vÀrsket kinnisvarainfot meilile?

Sisesta e-posti aadress ja ole kursis kinnisvaraturu liikumistega!

Kinnisvarakoolis jÀrgmisena:

12.12.2023 Eluruumi ĂŒĂŒrilepingu sĂ”lmimine ja lĂ”petamine