Ajaloorubriik: Kalamaja põhikooli ümbruse põnevast ajaloost

kalamaja-algkoolVabriku 18 asuv Kalamaja põhikooli hoone on ehitatud kunagisele Lausmanni heinamaale, mis saanud nime sealkandis asunud tehase järgi. Vendade Lausmannide asutatud masinatehas tegutses Kalamajas Volta ja Kungla tänava vahelises piirkonnas aastatel 1881-1909. Tehas tootis viinavabrikutele seadmeid ja põllutööriistu. 19. sajandi lõpus täitis peamiselt Balti ja Pihkva-Riia raudtee tellimusi. 1900. aastal oli tehases 225 töölist.

1901. aasta kuulutati rahaliste raskuste tõttu välja masinatehase pankrott. Samas aasta lõpus võeti aga tehas rendile ja see hakkas valmistama malmpatju ning laternaposte Peterburi Troitski silla jaoks. 1903. aastal lakkas tootmine aga taas. Veel samal aastal ostsid tehase Peterburi ärimehed, kes hakkasid seal valmistama raudteepööranguid ja aurukatlaid ning remontima vedureid. Seal töötas ligi 800 inimest. 1909. aastal läks tehas lõplikult pankrotti.

Vabriku, Valgevase ja Kungla tänava vahelist ala tunti vanasti masinatehase läheduse tõttu Lausmanni heinamaana. Revolutsioonilisel 1905. aastal pidasid töölised seal suuri miitinguid. Esimene suurem Lausmanni heinamaale ehitatud hoone oligi kool. Samal ajal kerkisid ümbruskonda ka Tallinna esimese eestlastest linnapea, ehitusinsener Voldemar Lenderi järgi nime saanud Lenderi tüüpi kortermajad. Suur osa piirkonna kortermajadest on aga pärit 1920. ja 1930. aastatest. Nii leiab siit kauneid Tallinna tüüpi maju kui ka toonase linnaarhitekti Herbert Johansoni projekteeritud traditsionistlikke hooneid.

Salme kultuurikeskuse kohal asusid enne Teist maailmasõda roosipeenrad ja dekoratiiv-valgustusega park. Sõja ajal ning sõjajärgsetel aastatel sai see kannatada ning keset parki otsustati ehitada toona Mustpeade majas tegutsenud Jaan Tombi nimelise kultuuripalee uus hoone. Stalinistlikus stiilis kultuuripalee esimene ehituprojekt valmis juba 1954. aastal, kuid ehitustööde alguseks oli see aegunud. Uus hoone otsustati ehitada 1956. aastal valminud Riia raudteelaste kultuurimaja projekti järgi. Uhke neoklassitsistlik kultuuripalee avati 1965. aastal.

Põnev on ka kooli ümbruse tänavavõrgu kujunemislugu.

Vabriku tänav kandis algselt Väike-Telliskopli tänava nime, sest tänav kulgeb paralleelselt Kopli tänavaga, mis toona Telliskopli nime kandis. Telliskopli nimetus tulenes aga Kopli poolsaare põhjaosas laiunud karjakoplist ja seal asunud tellisetehasest.

Vabriku tänava nimi on pärit 1882. aastast ja tuleneb piirkonnas Lausmanni tehasest. Nõukogude perioodil kandis tänav 1917. aasta revolutsiooni ühe peategelase Ivan Rabtśinski nime. 1990. aastast siis taas Vabriku tänav.
Salme tänav on oma praeguse nime saanud alles 1951. aastal. Enne seda kandis see Sõja ja Ülem-Sõja nime. Tõenäoliselt tekkis see tänava nimi Kalamaja kalmistu kõrval asetsenud sõjaväe lasketiiru ja õppeväljaku mõjul.

Tõllu tänav sai oma nime 1924. aastal müütilise Saaremaa vägimehe Suure Tõllu järgi. Selle tänavaga liideti neli aastat hiljem endine Katla tänav, mis asus praeguse Salme ja Kungla tänava vahel.

Graniidi tänav on linnakaardil 1883. aastast, saades nime sillutiskividelao järgi.

Kalamaja koolimaja ehituse aegu

Kalamaja kooli rajamise periood oli Kalamajas tormilise arengu periood. 19. sajandi lõpust kuni Esimese maailmasõja puhkemiseni alustasid piirkonnas tööd mitmed väga suured tööstusettevõtted – Balti Raudtee Peatehased, Volta tehas, Franz Krulli masinatehas, Balti puuvillavabrik, Noblessneri laevatehas ja mitmed teised. Kõik need tehased ja vabrikud vajasid suures koguses tööjõudu. Nii tõi tööstusrevolutsioon kaasa Tallinna elanikkonna ülikiire kasvu. Alates Balti raudtee avamisest 1870. aastal kuni 1914. aastani kasvas Tallinna, toona Revali elanikkond enam kui kolm korda 30 000 inimeselt 116 000ni. Ümber vanalinna asuti rajama massiliselt odavaid üürikorteritega maju. Sündisid terved uued eeslinnad, laienesid senised agulid. Ja elumajad tuli ehitada tehaste lähedusse, sest ühistransporti toona Tallinnas veel polnud.

Kui oleksime sajandi eest Kalamajas, näeksime meeletut ehitusbuumi. Tänase Kalamaja vanimad majad on kerkinud just 20. sajandi alguses väga lühikese ajaperioodi jooksul. Kuna töölisteks olid parimas eas inimesed ja toona oli ka iive oluliselt kõrgem, vajas lasterohke Kalamaja hädasti uut suurt koolimaja. Praeguse Tööstuse, toona kohaliku majaomaniku järgi nime saanud Girgensohni tänavas asunud VI algkool, tütarlaste kool oli selgelt väikeseks jäänud Nii jõutigi 1914. aastal uue kooli asutamiseni.

Koolimaja projekteerinud Georg Hellat (4. märts 1870 Puka – 28. august 1943 Tallinn) oli üks esimesi eestlasest arhitekte. Ta lõpetas 1900. aastal Peterburis tsiviilinseneride instituudi. Töötas insenerina Mogiljovi ja Liivimaa kubermangudes. Kooli ehitamise aegu oli Hellat Tallinna linnaarhitekt. Oluline on märkida, et Georg Hellat on 1902. aastal Tartus avatud Eesti Üliõpilaste Seltsi hoone arhitekt. Seda kaunist maja peetakse eesti rahvusliku arhitektuuri sünniks.

Kalamaja põhikooli hoone on juugendimõjutustega uusklassitistlik hoone. Toona oli tegemist tõeliselt kaasaegse koolimajaga: keskküte, duśiruumid ja valguskülased klassiruumid.

Artikli autor: Jaak Juske
Allikas: http://jaakjuske.blogspot.com/

kalamaja-algkool

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

*

6 + 4 =

This site uses Akismet to reduce spam. Learn how your comment data is processed.

Kas soovid värsket kinnisvarainfot meilile?

Sisesta e-posti aadress ja ole kursis kinnisvaraturu liikumistega!

Kinnisvarakoolis järgmisena:

Korteriühistu juhtimine ja asjaajamine