Ajaloorubriik: Raudteetehase uus elu loomelinnakuna

Tänapäeval Telliskivi tänavas asuvasse populaarsesse F-hoonesse sööma minnes satume Tallinna omaaegse suure raudteetehase alale.

1870. aasta rajati koos raudteega Tallinna ka Balti Raudtee Peatehased, mille suur tööstuslinnak asus Kalamajas Telliskivi tänava ääres. Tehase ametlik sünnikuupäev on 27. november 1970.

Raudteede Peatehases oli depoo 12 vedurile, paest seintega, tahutud paekarniiside ja tellistest avasillustega, lihtsate kolmnurk- või astmikfrontoonidega ja viilkatustega laod ja töökojad Telliskivi tänaval. Suurem osa ehitistest on tänaseks lammutatud. Kopli tänava äärsetes hoonetes asub täna Jaama turg. Aastatel 1873–1874 rajati juurde töökoda ja kuuekohaline veduridepoo, kus täna asub vaguniremonditsehh.

Balti raudtee ühendas Paldiski ja Tallinna sadamad läbi Narva ja Gattšina Peterburi ja Venemaa sisekubermangudega. Tallinnasse ehitati kogu raudteeveermikku teenindav Balti Raudtee Raudteede Peatehased. Tehases remonditi vedureid ning valmistati ja remonditi vaguneid. Aastatel 1902–1903 töötas tehases hilisem Nõukogude Liidu riigipea Mihhail Kalinin.

1880. aastal töötas tehases juba 500 inimest, mis oli selle aja kohta suur arv. See pani aluse aktiivsele elamuehitusele Kalamaja ja Pelgulinna, samuti Kelmiküla piirkonnas.

Pärast Eesti iseseisvumist riigistati tehas koos raudteega. 1923. aastal eraldas Riigikogu riigiraudteele Tallinna-Pääsküla elektriraudteeliini elektrifitseerimiseks ja 1924. aastal alustati tehastes Saksamaalt ja Rootsist ettevõtetelt MAN, Siemens-Schuckert, ASEA tellitud seadmetega Eesti oma elektrimootorvagunite M1, M2 ja M3 valmistamist. Need ehitati Venemaa keisririigi aegsete 3. klassi reisivagunite baasil. Elektrivagunite alusvankrid ja elektriseadmestik ning neli 70-hobujõulist veoelektrimootorit olid Saksamaalt Siemens-Schuckerti tehasest.

1927. aastal valmis Raudtee Peatehastes neljas elektrimootorvagun M4, millest vaid veoelektrimootor oli Siemens-Schuckerti tehasest.

1928. aastal valmistati Raudteede Peatehastes Tallinna trammi jaoks jällegi Siemens-Schuckerti elektriseadmetega elektritrammivagunid, mis töötasid Tallinnas kuni 1966. aastani.

1930. aastate keskpaigas teostati tehases mootorvagunite kerede moderniseerimine, mille käigus uuendati välisseinu, sisustust, mootoreid ja väliskuju. Samal ajal ehitati Raudteede Peatehastes 1931. aastal ehitatud Rapla–Virtsu raudtee jaoks ligi 300 vagunit.

Aastatel 1927–1930 ehitati Raudtee Peatehastes viis laiarööpmelist bensiinimootorvagunit peamiselt Lõuna-Eesti liinide tarbeks. Bensiinimootorvagunite kered ja veermikud tehti Tallinnas, mootorid telliti aga Saksamaalt.

1935. aastal valmis Raudtee Peatehastes üks elektrilise veoülekandega diiselmootorvagun DeM 31 laiarööpmelise raudtee Tallinna-Haapsalu liini tarbeks. Mootorvagun komplekteeriti diiselmootoriga Taanist, veoelektrimootoritega Rootsist, generaatori valmistas Volta tehas. Vagunit tähisega DeM 31 hakati Saksamaal Berliini ja Hamburgi vahel ühendust pidava Lendava Hamburglase eeskujul nimetatama Lendavaks Läänlaseks.

Sarnast kitsarööpmelise raudtee diiselmootorvagunit DeM 1 võib veel näha Lavassaare muuseumraudteel. Kitsarööpmelise raudtee jaoks ehitasid diiselmootorvaguneid ka Tallinna Sadamatehased.

1937. aastal ehitati Raudteede Peatehastes ka kitsarööpmelise raudtee rööbasomnibussid Ro-11 ja Ro-12.

1939. aastal alanud Eesti raudtee uuendamise kava raames alustati Raudtee Peatehastes kahe uue elektrimootorvaguni ehitust, uued automaatustega kered valmisid 1940. aasta sügisel, projekt jäi aga täielikult lõpetamata ning valmistoodang viidi nõukogude võimude korraldusel Moskva lähedale Mõtištšinski vagunitehasesse. Neli Eesti elektrimootorvagunit saadeti aga 1941. aasta juunis Venemaale Siberisse Permi raudteele.

30. augustil 1940 nimetati tehas Mihhail Kalinini nimeliseks raudteetehaseks (veduri ja vagunitehaseks). Viis aastat hiljem nimetati tehas ümber Kalinini-nimeliseks Tallinna Veduri- ja Vaguniremonditehaseks.

1958. aastal sai vana tehas uueks nimeks Kalinini-nimeline elavhõbealaldite tehas ja pärast seda Kalinini-nimeliseks Tallinna Elektrotehnika Tehaseks, mis tootis jõumuundureid, pooljuhtventiile, jõutransformaatoreid ja kõrgepingeseadmeid.

1994. aastal moodustati ettevõttest riiklik aktsiaselts Estel, mis sajandivahetusel kolis tootmise vanast linnakust Kuuli tänavasse. Täna kuulub vana tööstuskvartal kahele omanikule. Neist kuulsam on alates 2009. aastast
tegutsev Telliskivi loomelinnak. Vana tehas on saanud uue elu. Kujunenud tänase Tallinna üheks popimaks piirkonnaks.

Artikli autor: Jaak Juske
Allikas: http://jaakjuske.blogspot.com/

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

*

− 1 = 4

This site uses Akismet to reduce spam. Learn how your comment data is processed.

%d bloggers like this:
Kas soovid värsket kinnisvarainfot meilile?

Sisesta e-posti aadress ja ole kursis kinnisvaraturu liikumistega!