Kinnisvarakool: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark
Kinnisvarakool & koolitus: Nõuete esitamine ehitise puuduste korral ja müügigarantii rakendamine
Kinnisvarakool: Planeerimis-ehitusvaldkonna spetsialisti täiendõppeprogramm
Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri stardiprogramm
 

Tartu arutab linna uut üldplaneeringut

TartuLinnavalitsus saatis volikogule Tartu linna üldplaneeringu eskiislahenduse avalikule väljapanekule suunamise eelnõu. Täna arutavad uut planeeringut linnavolikogu komisjonid.

“Uue üldplaneeringu eskiisis on jätkatud kesklinna üldplaneeringu loogikat, et Tartut hoiab toimimas tugev kesklinn, ülejäänud funktsioonid on kontsentriliselt selle ümber. Uues üldplaneeringus väheneb elamumaade osa ja kasvab rohealade ning ettevõtlusmaade osakaal. See on realistlik vaade meie rahvastiku juurdekasvule ning peaks pakkuma võimalusi mitmekesistada majandustegevust, et tagada rohkem töökohti tartlastele,” kommenteeris abilinnapea Jarno Laur.

Võrreldes kehtiva planeeringuga rõhutatakse uues eskiislahenduses enam kesklinna arengu prioriteetsust, Maarjamõisa paremat sidumist kesklinnaga, ettevõtlustegevuse tihedamat integreerimist linna juba olemasolevasse hoonestuskeskkonda ning kortermajade eelistamist eramupiirkondade planeerimisele seni hoonestamata aladel. Olulisel kohal on ka linna ja lähiregiooni sidumine. Uus linna üldplaneering võimaldab paindlikumat maakasutuse käsitlemist ning selgemini on välja toodud linna ruumilise arengu suundumused.

Tartu linna üldplaneeringu koostamine on toimunud erinevate osapoolte koostöös. “Tartu uus üldplaneering on hea võimalus tartlastel oma linna arengus kaasa rääkida. Juba eskiisi koostamisel kaasasime Tartu teadlasi, ettevõtjaid ning tegime koostööd asumiseltside ja paljude teiste huvirühmadega. Eskiisi avalikustamisel loodame tagasisidet laiema üldsuse poolt,” lisas Laur.

Tartu linna üldplaneeringu koostamine ja keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH) algatati 2014. aasta detsembris.
Planeeringuala suurus on u 39 km2 – kogu Tartu linna haldusterritoorium.

Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvaraturundus

Eesti majanduskasv oli 2015. aastal viimase kuue aasta aeglaseim

Eesti Pank

  • Majapidamiste reaalne sissetulek ja ettevõtete müük koduturul on kiiresti kasvanud, kuid kaubaeksport väheneb endiselt
  • Ettevõtete kasumite mitu aastat kestnud vähenemine viitab, et majandus peab kohanema kas tootlikkuse kiirema kasvu või palgakasvu aeglustumise kaudu
  • Euroopa Keskpanga rahapoliitilised otsused hoiavad investeeringute rahastamistingimused soodsana

Eesti majanduskasv pidurdus 2015. aastal ja oli viimase kuue aasta aeglaseim, jäädes alla riigi pikaajalisele kasvuvõimekusele. Kasvu aeglustumise tingisid peamiselt nõrk majandusolukord mitmes naaberriigis ja kesised ekspordivõimalused; samal ajal on ettevõtete müük siseturul tänu majapidamiste sissetulekute ja ostujõu suurenemisele kiiresti kasvanud. Sissetulekute kasvu on kannustanud miinimumpalga tõus, palgakokkulepped hariduses ja tervishoius ning majanduses laiemalt ka tööealise elanikkonna ja vaba tööjõu ressursi vähenemine.

Eesti kaubaeksport on viimase kahe aasta jooksul vähenenud ning 2015. aastal Eesti ekspordi turuosa sihtturgudel kahanes. Viimased väliskaubanduse andmed näitavad, et ekspordi kahanemine jätkus ka selle aasta alguses. Kuna ekspordi vähenemist on saatnud ettevõtete kasumite kahanemine ja palgakulude suurenemine, on endiselt olulised majanduse konkurentsivõime küsimused. Potentsiaalsetele konkurentsivõimega seotud probleemidele ja võimalusele, et majandus on tasakaalust väljas, pööras eelmise aasta lõpus tähelepanu ka Euroopa Komisjon.

Eesti majanduskasvu kiirenemine oleneb paljuski ekspordi sihtturgude käekäigust. Selle aasta esimestel kuudel on euroala majandusnäitajad osutunud oodatust kehvemaks ning Euroopa Keskpanga ekspertide märtsikuise prognoosi kohaselt kujuneb 2016. aasta majanduskasv varem arvatust aeglasemaks. Euroala majanduskasvu visa taastumine tähendab, et välisnõudlus toetab ka Eesti majanduskasvu kiirenemist tagasihoidlikult.

Praeguseks juba mitu aastat väldanud energia odavnemine on hinnakasvu märkimisväärselt pidurdanud. Eesti tarbijahinnad on langenud peaaegu kaks aastat järjest ning veebruaris muutus ka euroala inflatsioon taas negatiivseks. Seetõttu otsustas Euroopa Keskpanga nõukogu oma märtsikuisel istungil rahapoliitikat veel lõdvendada, mis tähendab, et väga soodsad rahastamistingimused jäävad kestma nii Eestis kui ka euroalal.

Eesti majanduse uue prognoosi avaldab Eesti Pank 8. juunil.

Selle teate aluseks on Eesti Panga majandusülevaade Rahapoliitika ja Majandus.

Alates 2016. aastast ilmub Eesti Panga majandusülevaade Rahapoliitika ja Majandus varasema kahe korra asemel neli korda aastas. Ülevaade teeb kokkuvõtte viimase aja olulisematest sündmustest maailma ja Eesti majanduses. Juunis ja detsembris ilmuv ülevaade sisaldab ka Eesti majanduse prognoosi jooksva ja kahe järgmise aasta kohta.

Kinnisvarakool & koolitus: korteriühistu revisionikomisjoni töö korraldamine

Adaur Grupp: korteritehingute kuukokkuvõte 03-2016

Adaur Grupp OÜKokkuvõttes on toodud Tallinna ja Eesti maakonnakeskuste korteriomanditehingute arv ja keskmine hind ning nende aastane muutus. Andmete allikas on maa-amet.

Andmed on toodud avaldamise kuupäeva seisuga ja võivad andmete täpsustumisel vähesel määral muutuda.

Korteritehingute arv (tk) ja keskmine hind (€/m²) ning nende muutused (%)

Eesti maakonnakeskuste korteritehingute arv (tk) ja selle muutus (%)

Eesti maakonnakeskuste korteritehingute keskmine hind (€/m²) ja selle muutus (%)

Tallinna korteritehingute arv (tk) ja selle muutus (%)

Tallinna korteritehingute keskmine hind (€/m²) ja selle muutus (%)

Kõigi graafikute vaatamiseks kliki siin: KINNISVARATURG GRAAFIKUTES!

Tõnu Toompark on Adaur Grupp OÜ ja Kinnisvarakool OÜ juhatuse liige ning Eesti Kinnisvarafirmade Liidu (EKFL) ja Eesti Omanike Keskliidu juhatuse liige.

Kinnisvarakool: Detailplaneeringu koostamine ja menetlemine

AS Merko Ehitus aktsionäride korralise üldkoosoleku kokkukutsumise teade

MerkoASi MERKO EHITUS, registrikood 11520257, asukoht Järvevana tee 9G, Tallinn, 11314, juhatus kutsub ASi MERKO EHITUS aktsionäride korralise üldkoosoleku kokku kolmapäeval, 27. aprillil 2016.a. kell 10.00, hotelli Nordic Hotel Forum konverentsisaalis Arcturus (Viru väljak 3, Tallinn).

Üldkoosolekul osalemiseks õigustatud aktsionäride ring määratakse kindlaks seisuga 7 päeva enne üldkoosoleku toimumist, st 20. aprillil 2016.a. kell 23.59. Koosolekust osavõtjate registreerimine algab 27. aprillil 2016.a. kell 09.30.

Üldkoosoleku päevakord ja AS Merko Ehitus nõukogu ettepanekud päevakorrapunktide kohta:

1. 2015.a. majandusaasta aruande kinnitamine ja ülevaate andmine aasta majandustulemustest ning perspektiividest

AS Merko Ehitus nõukogu ettepanek on kinnitada ASi Merko Ehitus 2015.a. majandusaasta aruanne ning võtta teadmiseks juhatuse poolt antav ülevaade majandustulemustest ning perspektiividest.

2. Kasumi jaotamine ja reservkapital

Nõukogu ettepanek on:

  1. kinnitada 2015.a. majandusaasta puhaskasum 9 999 830 eurot;
  2. maksta eelnevate perioodide puhaskasumist aktsionäridele dividendidena välja kokku 9 027 000 eurot, mis on 0,51 eurot ühe aktsia kohta;õigus dividendidele on 18. mail 2016.a. kell 23.59 seisuga ASi Merko Ehitus aktsiaraamatusse kantud aktsionäridel;dividendid makstakse aktsionäridele välja 20. mail 2016.a., kandes vastava summa aktsionäri väärtpaberikontoga seotud arvelduskontole;
  3. jätta ülejäänud puhaskasum jaotamata; kanda 14.08.2015 jõustunud aktsiakapitali vähendamise tulemusel kohustuslikku reservkapitali ületav summa 407 100 eurot jaotamata puhaskasumi arvele.

3. Põhikirja muutmine

Elektroonilise hääletamise ja üldkoosolekul interneti vahendusel ülekande võimaldamiseks, samuti ASi Merko Ehitus juhtimise paremaks korraldamiseks on nõukogu ettepanek teha ASi Merko Ehitus põhikirjas alljärgnevad muudatused:

Sõnastada ASi Merko Ehitus põhikirja punkt 21 järgmiselt: „Üldkoosolek võib vastu võtta otsuseid, kui kohal on vähemalt üle poole aktsiatega esindatud häältest. Aktsionärid võivad üldkoosolekust osa võtta ja teostada oma õigusi elektrooniliste vahendite abil ilma üldkoosolekul füüsiliselt kohal olemata ja ilma esindajat määramata, kasutades elektroonilist hääletamist. Elektroonilise hääletamise korra määrab juhatus.“

Sõnastada ASi Merko Ehitus põhikirja punkt 25 järgmiselt: „Nõukogu planeerib Seltsi ja Seltsi kontserni tegevust, korraldab juhtimist ning teostab järelevalvet juhatuse tegevuse üle. Kontrolli tulemused teeb nõukogu teatavaks üldkoosolekule. Muuhulgas kuuluvad nõukogu pädevusse:

25.1. Seltsi strateegia kinnitamine;

25.2. Seltsi kolme aasta arengukava kinnitamine;

25.3. Seltsi aastaeelarve kinnitamine;

25.4. Seltsi juhtimisstruktuuri kinnitamine;

25.5. Seltsi majandustulemuste läbivaatamine;

25.6. Seltsi majandusaasta aruande läbivaatamine ja sellele hinnangu andmine;

25.7. Seltsi ja juhatuse liikmete vaheliste tehingute tegemise ja õigusvaidluste pidamise otsustamine ning neis Seltsi esindaja määramine.“

Sõnastada ASi Merko Ehitus põhikirja punkt 26 järgmiselt: „Nõukogu annab juhatusele korraldusi Seltsi juhtimise korraldamisel. Nõukogu nõusolek on juhatusele vajalik Seltsi nimel tehingute tegemiseks, mis väljuvad igapäevase majandustegevuse raamest. Nõukogu nõusolek on juhatusele vajalik tehingu tegemiseks ja Seltsi tütarettevõtja tehingu kooskõlastamiseks, kui tehinguga kaasneb:

26.1. investeeringute tegemine uutesse tegevusvaldkondadesse ja selliste investeeringute tegemine, mis ületavad majandusaasta eelarves investeeringuteks ettenähtud summad ja iga investeeringu puhul, mille maksumus ületab 3 000 000 eurot, või

26.2. tegevuse alustamine ja lõpetamine teistes riikides, sealhulgas teistes riikides äriühingute, filiaalide või püsivate tegevuskohtade asutamine või omandamine ning nende lõpetamine, sulgemine või võõrandamine, või

26.3. tütarettevõtja, mille osa- või aktsiakapital on üle 500 000 euro, asutamine, võõrandamine või lõpetamine või

26.4. vähemusosaluste omandamine või võõrandamine põhitegevusega vahetult mitteseotud ühingutes või

26.5. kinnisasja võõrandamine, kui tehingu väärtus on üle 3 000 000 euro või

26.6. kolmandatele isikutele laenude andmine või kolmandate isikute kohustuste tagamine sh garantii andmine, välja arvatud:

26.6.1. laenu andmine summas kuni 3 000 000 eurot ja isikuks, kellele laenu antakse või kelle kohustusi tagatakse, on Seltsi tütar- või sidusettevõtja;

26.6.2. kolmandatele isikutele ehitustööde finantseerimiseks kuni 3 000 000 euro ulatuses laenu andmine, kui laen on tagatud vastavate ehitustööde tulemusel hoonestatavale kinnistule seatava hüpoteegiga;

26.6.3. laenu andmine summas kuni 100 000 eurot.“

ASi Merko Ehitus nõukogu teeb aktsionäridele ettepaneku kinnitada põhikirja uus redaktsioon eelnimetatud muudatustega.

Korralduslikud küsimused

Üldkoosolekul osalejate registreerimiseks palume esitada:

  • füüsilisest isikust aktsionäril isikut tõendava dokumendina pass või isikutunnistus, esindajal lisaks ka nõuetekohaselt vormistatud volikiri;
  • juriidilisest isikust aktsionäri esindajal väljavõte vastavast (äri)registrist, kus juriidiline isik on registreeritud, millest tuleneb isiku õigus aktsionäri esindada (seadusjärgne esindusõigus) ja esindaja pass või isikutunnistus; juhul, kui tegemist ei ole seadusjärgse esindajaga, siis lisaks registriväljavõttele tuleb esitada nõuetekohaselt vormistatud volikiri (tehinguga antud volitus) ja esindaja pass või isikutunnistus. Välisriigis registreeritud juriidilise isiku registridokumendid (välja arvatud lihtkirjalik volikiri) palume eelnevalt legaliseerida või kinnitada apostilliga, kui välislepingust ei tulene teisiti. AS Merko Ehitus võib registreerida välisriigi juriidilisest isikust aktsionäri üldkoosolekul osalejana ka juhul, kui kõik nõutavad andmed juriidilise isiku ja esindaja kohta sisalduvad esindajale välisriigis väljastatud notariaalses volikirjas ja volikiri on Eestis aktsepteeritav.
    Aktsionär võib enne üldkoosoleku toimumist teavitada ASi Merko Ehitus esindaja määramisest ja esindatava poolt volituse tagasivõtmisest, esitades digitaalallkirjastatud volikirja ja muud nõuetekohased dokumendid e-posti teel aadressil: group@merko.ee või edastades kirjaliku paberkandjal allkirjastatud volikirja ja muud nõuetekohased dokumendid ASi Merko Ehitus kontorisse, Pärnu mnt 141 Delta Plaza 7. korrus, Tallinnas (tööpäevadel alates kella 10.00 kuni 16.00) hiljemalt 26. aprilliks 2016.a. kella 16.00-ks, kasutades selleks ASi Merko Ehitus kodulehe aadressil http://group.merko.ee/ avaldatud blankette. Elektrooniliselt ega posti teel üldkoosolekul hääletada ei saa.

ASi Merko Ehitus 2015.a. majandusaasta aruandega ning vandeaudiitori aruandega on võimalik tutvuda NASDAQ Tallinna Börsi kodulehel http://www.nasdaqomxbaltic.com või kontserni kodulehel http://group.merko.ee/.

ASi Merko Ehitus korralise üldkoosolekuga seotud dokumentidega, sealhulgas otsuste eelnõudega, 2015.a. majandusaasta aruande, vandeaudiitori aruande, kasumi jaotamise ettepaneku, põhikirja ning nõukogu poolt majandusaasta aruande kohta koostatud kirjaliku aruandega on võimalik alates 6. aprillist 2016.a. tutvuda ASi Merko Ehitus kodulehe aadressil http://group.merko.ee/ või tööpäeviti ajavahemikus 10.00-16.00 aadressil Pärnu mnt 141 Delta Plaza 7. korrus, Tallinn.

Küsimusi korralise üldkoosoleku päevakorrapunktide kohta saab esitada e-posti aadressil group@merko.ee. Küsimused ja vastused avalikustatakse ASi Merko Ehitus koduleheküljel internetis.

Aktsionäril on õigus üldkoosolekul saada juhatuselt teavet ASi Merko Ehitus tegevuse kohta. Juhatus võib keelduda teabe andmisest, kui on alust eeldada, et see võib tekitada olulist kahju aktsiaseltsi huvidele. Juhul kui ASi Merko Ehitus juhatus keeldub teabe andmisest võib aktsionär nõuda, et üldkoosolek otsustaks tema nõudmise õiguspärasuse üle või esitada kahe nädala jooksul üldkoosoleku toimumisest arvates hagita menetluses kohtule avaldus juhatuse kohustamiseks teavet andma.

Aktsionärid, kelle aktsiatega on esindatud vähemalt 1/20 ASi Merko Ehitus aktsiakapitalist, võivad esitada aktsiaseltsile iga päevakorrapunkti kohta otsuse eelnõu hiljemalt 3 päeva enne üldkoosoleku toimumist, st kuni 24. aprillini 2016, esitades selle kirjalikult aadressil: AS Merko Ehitus, Pärnu mnt 141 Delta Plaza 7. korrus, 11314 Tallinn.

Aktsionärid, kelle aktsiatega on esindatud vähemalt 1/20 ASi Merko Ehitus aktsiakapitalist, võivad ASilt Merko Ehitus nõuda täiendavate küsimuste võtmist üldkoosoleku päevakorda, kui vastav nõue on esitatud kirjalikult hiljemalt 15 päeva enne üldkoosoleku toimumist, s.o kuni 12. aprillini 2016, aadressil: AS Merko Ehitus, Pärnu mnt 141 Delta Plaza 7. korrus, 11314 Tallinn.

Kinnisvarakool & koolitus: Ehituslepingute sõlmimine, muutmine ja lõpetamine

Eesti pank: Eestlase kõige väärtuslikum vara on elukoht

Eesti PankMärtsi lõpus avaldas Eesti Pank koos statistikaametiga tehtud uuringu leibkondade finantskäitumisest ja tarbimisharjumustest, milles selgus, et eestlase kõige väärtuslikum vara on kinnisvara, täpsemalt tema kodu.

Uuringu järgi on eestlasel vähe vara ning sellest keskeltläbi poole moodustab eluaseme väärtus, teatas Eesti Pank. Viiendiku reaalvaradest moodustavad varad ettevõtetes ning suurima osa Eesti leibkondade varadest moodustavad pangahoiused; finantsvarade osakaal varades on teiste euroala riikidega võrreldes suhteliselt väike.

Eesti leibkondade laenukoormus on euroala keskmisest väiksem, aga ka finantspuhvreid on vähem. Euroala riikide seas on Eesti netovarade mediaanväärtuse poolest Saksamaa ja Slovakkia järel viimasel kohal.

Eesti netovarade jaotuse Gini koefitsient ehk ebavõrdsuse mõõdik on euroala riikide seas üks kõrgemaid (mida kõrgem on koefitsient, seda suuremat ebavõrdsust see väljendab). Koefitsient on Eestist kõrgem vaid Saksamaal, Austrias ja Küprosel. Varade ebavõrdsuse üks võimalik põhjus Eestis on kinnisvarahindade suured piirkondlikud erinevused.

Eesti leibkondade kõige väärtuslikum vara on nende peamine elukoht. Võrreldes euroala riikide keskmisega (60%) on koduomanike osakaal Eestis suurem (77%). Leibkondade jõukus sõltub suuresti nende kodu väärtusest.

Laenudest moodustavad Eestis lõviosa kinnisvaralaenud ning neist omakorda on suurima tähtsusega kodulaenud, mille osakaal kogu laenukoormuses on 85%. Eesti leibkondade laenukoormus on euroala keskmisest väiksem. Eestis on laenu võtnud 37% majapidamistest, euroalal 44%. Laenukoormuse võrdlemisel tuleb aga arvestada, et selle optimaalne tase sõltub sissetulekust ning teistes euroala riikides on valdavalt suuremad sissetulekud kui Eestis. Võrreldes sama sissetulekutasemega riikidega on Eesti leibkondade laenukoormus siiski suhteliselt suur.

Laenud on enamjaolt noorematel leibkondadel ja seda peamiselt kahel põhjusel. Esiteks on vanemate leibkondade seas palju selliseid inimesi, kes omandasid eluaseme tänu erastamisele ega pidanud seda laenuga ostma. Teiseks kujunes eluasemelaenuturg Eestis välja alles suhteliselt hiljuti, 2000. aastate alguses.

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark

Colliersi uus tegevjuht on Maile Kajak

ColliersColliers Eesti tegevjuhiks sai Maile Kajak, kes liitus ettevõtte meeskonnaga Zenith Capital Managementist. Senine tegevjuht Avo Rõõmussaar jätkab Colliersis juhtivpartnerina, kelle ülesandeks on ettevõtte võtmeklientide ja -projektide juhtimine.

Alates 2016. aasta aprillist on Colliers Eesti tegevjuhiks Maile Kajak. Maile on töötanud ärikinnisvarasektoris üle 10 aasta.

“Colliers on Eesti juhtiv ärikinnisvaranõustaja ja mulle meeldib töötada koos oma ala parimatega, keda tuntakse oma asjaliku ja professionaalse suhtumise pärast. Minu ülesanne on võimaldada sellel meeskonnal säilitada turul juhtpositsioon ja kasvatada meie turuosa ärikinnisvara hindamise, nõustamise ja analüüsi segmentides veelgi,” ütles Kajak.

Maile Kajak on suure osa oma elukutselisest karjäärist tegutsenud ärikinnisvara hindamisvaldkonnas, mis on andnud talle ka väga hea ülevaate nii turul toimuvast kui ka turuosalistest. Colliersiga liitus ta Zenith Capital Managementi meeskonnast, mis andis täiendava kogemuse näha kinnisvaraturgu investori vaatevinklist.

2015. aastal avati Colliersis nii elukondliku kinnisvara kui ka haldusteenuseid osutavad äriüksused.

Maile on lõpetanud Eesti Maaülikooli kinnisvara planeerimise ja hindamise eriala ning tal on ka majandusteaduste magistrikraad. Maile omab vara hindaja kutsetunnistust ning osaleb aktiivselt hindajate kutse kvaliteedi hoidmises ja selle tõstmises läbi Eesti Kinnisvara Hindajate Ühingu hindamiskomisjoni liikmelisuse.

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvara hindamise ABC

Auditeeritud majandusaasta aruanne 2015 ja kasumi jaotamise ettepanek

MerkoASi Merko Ehitus nõukogu kiitis 5. aprillil 2016 toimunud koosolekul heaks juhatuse poolt koostatud ASi Merko Ehitus 2015. aasta majandusaasta aruande koos kasumi jaotamise ettepanekuga.

Nõukogu otsustas juhatuse poolt ettevalmistatud aruanded ja kasumi jaotamise ettepaneku saata kinnitamiseks aktsionäride korralisele üldkoosolekule juhatuse poolt esitatud kujul.

2015. aasta finantstulemused ei ole võrreldes 11. veebruaril 2016 avaldatud esialgsete tulemustega muutunud. ASi Merko Ehitus 2015. majandusaasta konsolideeritud auditeeritud müügitulu oli 251,0 miljonit eurot ning puhaskasum 10,0 miljonit eurot.

ASi Merko Ehitus juhatus teeb aktsionäride üldkoosolekule ettepaneku maksta aktsionäridele dividendidena välja kokku 9,0 miljonit eurot, mis on 0,51 eurot ühe aktsia kohta. Jaotamata kasumi jääk peale kasumi jaotamist on 108,2 miljonit eurot.

ASi Merko Ehitus auditeeritud 2015. aasta majandusaasta aruanne on kättesaadav NASDAQ Tallinn ja ASi Merko Ehitus koduleheküljel (group.merko.ee).

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark

Lasnamäe saab moodsaima spordiklubi

MyFitnessHomme, 7. aprillil kell 12 avab Tallinna kõige uuemas kaubanduskeskuses Kärberi tänaval uksed Lasnamäe kaasaegseim MyFitnessi spordiklubi, millega liitumine on kõigile huvilistele avamiskuul tasuta.

Enam kui 1800 ruutmeetri suurune Kärberi spordiklubi on Tallinnas juba üheksas ning Lasnamäe linnaosas teine MyFitness. Tänavu plaanitakse ettevõtte juhatuse esimehe Erkki Torni sõnul avada veel kaks uut klubi. “Kuna erinevaid MyFitnessi klubisid külastati mullu juba rekordilised poolteist miljonit korda, siis võime julgelt öelda, et trennitegemine on suure hulga inimeste jaoks muutunud lahutamatuks osaks igapäevarutiinist,” nentis Torn, kelle sõnul on kiire elutempoga spordisõprade jaoks olulised nii trenni jõudmiseks kuluv aeg kui klubi asukoht.

“Järjekordse klubi avamisega soovimegi vastu tulla oma liikmetele, kes saavad vastava paketiga külastada mistahes treeningut või klubi täpselt seal, kus asukoha mõttes parasjagu mugavam tundub – kas töö- või kodukoha läheduses,” selgitas Torm. “Samuti usume, et uus klubi loob kaasaegseid treeningvõimalusi ka neile Lasnamäe elanikele, kes seni võib-olla väga palju sporditegemisega kokku puutunud ei ole.”

Lisaks valdkonna moodsaimate treeningseadmetega varustatud jõusaalile ja kahele rühmatreeningute alale, on MyFitness Kärberi klubis mõeldud ka neile emadele-isadele, kel pole seni olnud võimalik lapsehoidmisvõimaluse puudumisel treeninguid külastada. “Selleks avame klubis spetsiaalselt 2-7-aastastele lastele mõeldud hoiutoa, kus saab lapsehoidja valvsa pilgu all mängida, joonistada või multifilme vaadata,” lausus Torn ning lisas, et klubi liikmetele on see teenus tasuta.

MyFitness Kärberiga liitumine on kuni 17. aprillini kõigile tasuta ning uutele trennihuvilistele kingitakse ka mahukas spordikott. Lisaks teevad avanädalavahetusel hinnatud MyFitnessi treenerid soovijatele tasuta kehaanalüüse, millega saab määrata keha bioloogilist vanust, rasvaprotsendi jaotumist erinevatel kehaosadel, päevast soovituslikku kaloraaži ning tegevuskava soovitud kaalu ja lihasmassi saavutamiseks.

Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvara müügikoolitus

Tartu populaarseim uuselamurajoon Kvissental välistab veidrad linnalossid

Fausto GruppAastasadu Emajõe kaldal jalutajate ja puhkajate meelispaigaks olnud Kvissentalist on saanud hinnatud elukeskkond. OÜ Fausto Grupp on alustanud Kvissentali elamupiirkonna laiendusega, mis peaks valmima tänavu suvel: Tartu linna põhjapoolsel Emajõe vasakkaldal on müügis 29 elamukrunti.

Nüüd sai paika ka hoonestuskava, mille kohaselt peaks uuselamurajoonist saama esinduslik arhitektuurne tervik.

“See on parim koht, kuhu perele kodu rajada: looduskaunis keskkond, Tartu vanalinnast kõigest 4 minuti autosõidu kaugusel. Vastab igati linnainimese igatsusele elamisest linna sees roheluses,” hindas Fausto Grupi juhatuse liige Sven Mihailov, kelle sõnul tunnevad ostjad kevade hakul kruntide vastu juba väga suurt huvi.

Kvissentali Residentside elamukrundid on avarad ja pindalad jäävad vahemikku 1240 – 2450 m². Üksikelamu suurim lubatud ehitusalune pindala on vahemikus 270 – 450 m². Müügihind sisaldab liitumisi kommunikatsioonidega: elekter, vesi, kanalisatsioon, gaas, side. Valmis on ehitatud tänavavalgustus, tänavad asfalteeritud, ning haljastatud, rajatud kergliiklustee ning eluks vajalik ühistranspordi taristu on korralik.

Tartu linn kinnitas ka piirkonna hoonestuskava, mis paneb paika reeglid kvartalisse ehitatavatele hoonetele: iga eramu saab oma värvikoodi, hoonete maksimaalne kõrgus 8.5meetrit maapinnast ning materjalikasutus peab olema kvaliteetne ja esinduslik. Paika on pandud ka haljastusreeglid sobivate hekitaimedeni välja. “Kvaliteetsed materjalid ja kvartali terviklik arhitektuur on ostjate silmis hinnas,” kinnitas Mihailov.

“Kvissentali hoonestuskavaga antakse kvartalitele terviklikud arhitektuursed reeglid, mis tagavad esindusliku, sõbraliku ja kvaliteetse tänavaruumi ning tervikliku arhitektuurse identiteedi,” rääkis arhitekt Tiit Sild. “Terviklik identiteet aitab kaasa kodutunde ja kogukonnatunde tekitamisele, mida võimendavad läbilahendatud maastukuarhitektuur, alleed ja sihid ning side Emajõega.”

OÜ Fausto Grupp on 10-aastase ajalooga Eesti kapitalil põhinev kinnisvaraarendusettevõte, mis keskendub eelkõige kinnisvarainvesteeringutele. Fausto tegutseb kaubanduskinnisvara, büroo- ja elamukinnisvara arendamise, üürimise ja haldamise valdkonnas.

Kinnisvarakool & koolitus: korteriühistu revisionikomisjoni töö korraldamine

Teisipäeval sai nurgakivi 12,5 mln maksev uudne meditsiini- ja heaolukeskus

Eesti ja Rootsi erakapital investeerib tervishoidu 12,5 miljonit eurot ning rajab Veerenni tänavasse Tallinnas uudse meditsiini- ja heaolukeskuse.

Teisipäeval, 5. aprillil nurgakivi saanud 7-korruselises meditsiini- ja heaolukeskuses on terviseteenuste ja Põhjamaade kaasaegseima meditsiinilabori päralt üle 11 600 ruutmeetri. Uhiuus keskus valmib 2017. aasta alguses.

Rajatava keskuse üks arendajatest ja investoritest Karl Axel Fredrik Gyllenhammar ütles, et neil on tervishoiusektoriga seoses hulk huvitavaid mõtteid ning Veerenni meditsiini- ja heaolukeskus ei jää kindlasti ainukeseks taoliseks investeeringuks.

Hoone ehitaja on ehitusfirma Rand & Tuulberg, kes on teinud ka Tartu Ülikooli Kliinikumi I ja II etapi ehitustööd ning arhitektVeiko Tein projekteerimisbüroost Sirkel & Mall.

Meditsiini- ja heaolukeskuse arendajad on 50% ulatuses Global Estates Partners OÜ (Karl Axel Fredrik Gyllenhammar, Oskar Tomas Svensson ja Tarmo Laanetu) ning Rootsi kinnisvaraettevõte Galjaden Fastigheter AB (Peter Gyllenhammar ja Martin Hansson) samuti 50%. Ehitust finantseerivad nimetatud erainvestorid ning SEB Pank.

Rajatav meditsiini- ja heaolukeskus saab olema madala energiakasutusega ning selle ehitamisel ja kasutamisel arvestatakse säästvate tehnoloogiatega. Hoone välisfassaadi betooniosa puhul kasutatakse innovatiivse lahendusena titaanoksiidi sisaldavat betoonkoorikut.

Samuti saab hoone olema säästlikuja keskkonnasõbraliku ehitus-viimistlusmaterjalide valiku ja ehitustehnoloogiaga, et pakkuda maja klientidele maksimaalselt hubast, meeldivat ning nüüdisaegset keskkonda.

Meditsiini- ja heaolukeskusesse koondub esmatasandi tervishoiuteenus, lai valik ambulatoorseid eriarstiabi teenuseid, tervise hoidmist toetavad teenused ning üks parema funktsionaalsusega meditsiinilaboreid Põhjamaades koos nüüdisaegse verevõtuvõimalusega.

Ankurrentnikeks on Eesti suurim meditsiinilabor Synlab Eesti OÜ ning Confido Erameditsiinikeskus.

Kinnisvarakool: Korteriühistu juhtimise õiguslikud alused

Käsiraamat pärimisest „Pärimine. Pärandaja, testament ja pärijad ehk mis saab peale surma?“

Pärimine. Pärandaja, testament ja pärijad ehk mis saab peale surma?Ilmunud on uus praktiline käsiraamat „Pärimine. Pärandaja, testament ja pärijad ehk mis saab peale surma?“, mis annab nõu kõikidele, kel on soov enda vara kasutamise ja kasutajate üle otsustamiseks ajal, mil oma maine teekond on otsa saanud. Käsiraamatu autor on jurist Evi Hindpere.

„Pärimine on alati seotud kellegi surmaga. Elu jooksul kogutud vara ei saa sealpoolsusesse kaasa võtta keegi. Nii tekibki inimese surma korral küsimus, kes pärib kadunu maise vara ja millised tagajärjed pärimine endaga kaasa toob,“ võtab autor Evi Hindpere kokku käsiraamatu koostamise vajaduse.

Seejuures on tähtis mõista, et pärimine ei ole ainult vara ehk õiguste üleminemine. Pärijad saavad enda kanda ka lahkunu kohustused.

„Tänases maailmas, kus enamusel inimestel on mõni laen kanda, võib kohustuse pärandiks saamisel olla hoopis mõistlik pärandist loobuda,“ toob Evi Hindpere näite. „Käsiraamat annab head nõu sellistekski puhkudeks.“

Uus käsiraamat „Pärimine. Pärandaja, testament ja pärijad ehk mis saab peale surma?“ on saadaval Kinnisvarakooli e-raamatupoes ja kõikides suuremates raamatupoodides.

Käsiraamatu „Pärimine. Pärandaja, testament ja pärijad ehk mis saab peale surma?“ autor Evi Hindpere on pikaajalise kogemusega Raid & Ko Kinnisvara- ja Õigusbüroo jurist ja hinnatud koolitaja. Varasemalt on Evi Hindpere koostanud käsiraamatud „Kinnisvaraõiguse ABC“ ja „Kinnisvaramaakleri ABC“. Samuti on Evi Hindpere käsiraamatu „Korter üürile – närvesööv hobi või rikkuse allikas?“ kaasautor.

2003. aastal asutatud Kinnisvarakool OÜ on keskendunud kinnisvaraalasele baaskoolitusele maakleritele, hindajatele, avaliku sektori töötajatele, kinnisvaraarendajatele ja eraisikutele. Täiendavalt tegeleb Kinnisvarakool OÜ kinnisvaravaldkonda puudutavate käsiraamatute kirjastamisega.

Faktid käsiraamatu „Pärimine“ kohta

Kinnisvarakool: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark

KredEx alustab uut lasterikaste perede kodutoetuse taotlusvooru

KredexKredEx alustab 18. aprillil lasterikastele peredele mõeldud kodutoetuse taotluste vastuvõtmist. Ettevõtlusministri käskkirja alusel panustatakse lasterikaste perede elutingimuste parandamisse tänavu üle 3 miljoni euro.

Ettevõtlusminister Liisa Oviiri sõnul on tänu kodutoetusele Eestis paranenud pea 9000 lapse elamistingimused. „Igal lastega perel peab olema võimalus elada kaasaegsetes tingimustes. Seetõttu kahekordistasime kodutoetuste eelarvet tõstes selle 3,2 miljoni euroni ja muutsime meetme tingimusi selliselt, et seda saaks kasutada enamad pered.“

Kui eelmistel aastatel said toetust nelja ja enama lapsega pered, siis tänavu on tingimusi laiendatud. Võimalus oma elamistingimusi parandada on nüüd ka peredel, kus kasvab vähemalt kolm kuni 19-aastast last ning kelle sissetulek ühe leibkonna liikme kohta oli eelmisel aastal kuni 355 eurot kuus.

Aastaga on kasvanud ka maksimaalne toetussumma, milleks on nüüd 8000 eurot. Pere, kes on eelnevalt ühe korra toetust saanud, võib aga taotleda toetust kuni 5000 eurot.
KredExi eluaseme ja energiatõhususe divisjoni juhi Triin Reinsalu sõnul on toetusel lasterikaste perede jaoks selge mõju. „Oleme eelnevate aastate jooksul aidanud elamistingimusi parandada ligikaudu 2 000 perel. Majad on saanud uued katused, soojustatud on fassaade ja vahetatud aknaid, rajatud pesemisvõimalusi ja toimivaid küttesüsteeme. See on kaasa aidanud nii majade säilimisele ja energiatõhususele kui ka tõstnud perede elukvaliteeti.“

Tagastamatut toetust saab kasutada mitmeti. Näiteks eluaseme püstitamise, renoveerimise, ümberehitamise või laiendamisega seotud väljaminekuteks, aga ka eluaseme tehnosüsteemide või -võrkude rajamise, muutmise või asendamisega seotud kulutusteks. Lisaks võib seda kasutada eluaseme soetamiseks või eluasemelaenu põhiosajäägi tasumiseks. Abikõlblikud on ka toetuse aluseks olevate töödega seotud abitegevused, näiteks ehitusprojekti koostamine, omanikujärelevalve, ehitusloa taotlemine või ehitusteatise esitamisega seotud kulud.

Taotlusi saab esitada kuni 16. maini käesoleval aastal.

Varasematel aastatel toetust saanud pered peavad korduva toetuse taotlemise hetkeks olema eelmise toetuse sihtotstarbeliselt ja tähtaegselt ära kasutanud ning esitanud ka KredExile seda kinnitava lõpparuande.

Kinnisvarakool: Kohaliku omavalitsuse õigused

Selgus Elva kesklinna arhitektuurivõistluse võitja


Elva vappElva kesklinna peatänava ja seda ümbritseva kontaktvööndi arhitektuurivõistlusel pälvis esikoha võistlustöö märgusõnaga „Sõstrapõõsaste vahel“, mille autoriteks on arhitektid Ülle Maiste, Diana Taalfeld, Anne Saarniit, Roomet Helbre ning Taavi Kuningas arhitektuuribüroodest AT HOME, NU, ubin pluss ja TEMPT. Võidutöö meeskond pälvis preemia suurusega 6000 eurot.

Elva linnapea Eva Kamsi sõnul sündis žürii lõppotsus hääletamise tulemusena, kuna sõelale oli jäänud kaks tugevat ideekavandit. „Võidutöö puhul on tegemist reaalselt ja etapiviisiliselt teostatava projektiga. Töö autor on hästi tabanud Elva kui aedlinna olemust ja pakkunud välja värskeid ideid linna kitsaskohtade lahendamiseks. Konkursi juhtmõte linnakeskuste korrastamine elukeskkonna ligitõmbavaks muutmisega on täitnud oma eesmärgi.

Rõõmu teevad keskväljaku tekkimine kultuurikeskuse juurde, Arbi järve atraktiivsuse tõstmine, puitarhitektuuri kasutamine kaasaegses võtmes ja paljud teised põnevad lahendused, mida on võimalik Elvale omasemaks edasi arendada.”

Žürii hinnangul toob ideekavand Elva keskossa kõigile arusaadava ruumilise muudatuse, luues selgema ruumihierarhia. „Elva linna tekib keskne väljak, kuhu elanikud saavad kokku tulla. See on koht, kus ka külaline peatab auto ja teeb foto. Ehk teisisõnu Elva saab ruumiliselt selgelt defineeritud linnasüdame, mis liidab linna kesktänava Arbi järve puhkealaga ja tõstab ruumiliselt esile nii linnavalitsuse kui kultuurimaja hooned,” selgitas žürii liige ja EV100 “Hea avalik ruum” programmijuht Kalle Vellevoog.

Teise koha preemia (4500 eurot) vääriliseks tunnistati töö märgusõnaga „Tender“ (autorid: Gianfranco Franchi, Chiara Tesi, Rea Sepping ja Tõnu Laanemäe arhitektuuribüroost Franchi+Associati).

Kolmas preemia (3000 eurot) läks kavandile märgusõnaga „Elvale” (autorid: Anna Endrikson, Erkki Annama, Risto Parve, büroodest Karisma arhitektid ja KA arhitektid).

Ergutuspreemia (2000 eurot) pälvis kavand märgusõnaga „Elva elemendid“ (autorid: Aet Ader, Mari Hunt, Karin Tõugu, Kadri Klementi, Kirke Päss ja Liina Soosaar, arhitektuuribüroost b210).

Preemiad kogusummas 15 500 eurot maksab välja Elva Linnavalitsus.

Võistlus otsis ruumilist lahendust Elva linna Kesk tänavale ja seda ümbritsevale kontaktvööndile. Linnavalitsuse soov on anda peatänavale tagasi väärikas koht linnapildis ja seeläbi ka uus hingamine kogu kesklinna ruumile. Võistlusele laekus 8 ideekavandit. Elva kesklinna arhitektuurikonkurss oli kümnes lõppenud võistlus „Eesti Vabariik 100“ arhitektuuriprogrammi „Hea avalik ruum“ raames.

„Eesti Vabariik 100“ arhitektuuriprogrammi „Hea avalik ruum“ eesmärk on riigi 100. sünnipäevaks taasaktiveerida suuremates keskustes olulised keskusepiirkonnad. Avaliku ruumi organiseerimise, atraktiivseks ja kogemuslikuks muutmisega luuakse inimestele võimalus ja põhjus seda ruumi rohkem kasutada. „Eesti Vabariik 100“ arhitektuurivõistlusi rahastab Riigikantselei ja korraldab Eesti Arhitektide Liit koostöös 15 kohaliku omavalitsusega.

Järgmisena lõppevad aprillis Kuremäe ja Tallinna keskosade avaliku ruumi võistlused. „Hea avalik ruum“ programmi arhitektuurivõistlused toimuvad 2016. aasta kevadeni.

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri stardiprogramm

Mustamäele ujulaga spordikompleksi rajamisest huvitub kaks firmat

TallinnMustamäele avaliku sauna ja ujulaga spordikompleksi rajamiseks välja kuulutatud enampakkumisele Akadeemia tee 30 kinnisasjale hoonestusõiguse seadmiseks laekus kaks pakkumist.

„Tallinna linna omandis oleva Akadeemia tee 30 kinnistu hoonestamiseks korraldatud pakkumise eesmärk on võimaldada ehitada kinnistule hoonestusõiguse alusel ujulaga spordi- ja vabaajakeskus,“ ütles abilinnapea Eha Võrk.

Pakkumine tuli esitada hoonestusõiguse seadmise tasu kohta, mille alghind on 4050 eurot. Lisaks pidi pakkuja esitama ehitatava spordi- ja vabaajakeskuse eskiisi ja objekti äriplaani, mis sisaldab muuhulgas infot projekti finantseerimise ja projekti riskide kohta.

Tallinna Linnavaraametisse laekus tähtajaks kaks pakkumist. Mõlema pakkumise puhul on tegemist ühispakkumisega. Ühispakkumise esitasid Astlanda Arendus OÜ ja OÜ Astlanda Ehitus ning teise ühispakkumise tegid Videvik OÜ ja Nordlin Ehitus OÜ.

Esitatud pakkumiste nõuetele vastavuse või mittevastavuse kinnitab enampakkumise läbiviija hiljemalt 11. aprilliks.

Akadeemia tee 30 kinnisasjale läbirääkimistega pakkumise korras hoonestusõiguse seadmise otsustas Tallinna Linnavalitsus 2. märtsil 2016.

„Hoonestaja peab lähtuma kehtestatud detailplaneeringust ning lõpetama ehitustööd ja objekti kasutusse võtma hiljemalt 30. novembriks 2018,“ ütles abilinnapea Eha Võrk.

Mustamäe linnaosa vanema Helle Kalda sõnul on kaasaegne ujulaga spordikompleks mustamäelaste ammune unistus.

Kinnisvarakool: ChatGTP ja tehisintellekti koolitus kinnisvaramaakleritele

Technopolis Ülemiste AS sõlmis Swedbankiga 46 miljoni eurose laenulepingu

Technopolis ÜlemisteÜlemiste City linnaku arendaja Technopolis Ülemiste AS ja Swedbank AS sõlmisid 46 220 221 eurose laenulepingu olemasolevate laenude refinantseerimiseks.

„Tegemist on olemasolevate laenude refinantseerimisega meie jaoks väga sobivatel tingimustel,“ rääkis Technopolis Ülemiste ASi juhatuse esimees Gert Jostov. „Kinnisvaras on laenude refinantseerimine tavapärane praktika, kuna projektide tasuvusaeg on pikk. Eriti hea on seda teha siis, kui laenuandja on oma tingimustes paindlik. See annab kinnitust, et Swedbank näeb Technopolis Ülemiste ASi pikaajalise partnerina ja Ülemiste Cityt linnakuna, mille arendustegevusse tasub investeerida.”

„Technopolis Ülemiste AS on kõige mahukam ärikinnisvara arendus Eestis, mille rahvusvaheline mõõde on loonud kohalikule turule olulist lisaväärtust,“ rääkis Swedbank ASi kinnisvara osakonna juht Ero Viik. „Swedbank soovib aidata kaasa ettevõtluse arengule, pakkudes sobilikke finantseerimis- ja arvelduslahendusi ning soovime olla heaks partneriks Ülemiste City edasistes arengutes.”

AS Technopolis Ülemiste (www.technopolis.ee) on endise Dvigateli tehase territooriumile loodud kaasaegse linnaosa Ülemiste City suurarendaja. Linnakus tegutseb täna üle 300 ettevõtte ning seal on endale töökoha leidnud ca 7000 töötajat. Technopolis Ülemiste AS kuulub 49 protsendilise osalusega AS-le Mainor Ülemiste ja 51 protsendilise osalusega Soome börsifirmale Technopolis Plc.

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvara hindamise ABC