Adaur.ee: kinnisvaraturu uudised, analüüsid ja ülevaated

Kinnisvarakool & koolitus: Nõuete esitamine ehitise puuduste korral ja müügigarantii rakendamine

Kinnisvarakool: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri stardiprogramm

Kinnisvarakool: Planeerimis-ehitusvaldkonna spetsialisti täiendõppeprogramm

Veebruaris kaubavahetus elavnes

11.04.2016 Statistikaamet

Kaupade eksport kasvas 2016. aasta veebruaris võrreldes eelmise aasta veebruariga 7% ja kaupade import 5%, teatab Statistikaamet. Ekspordi kasvust kolmandiku andis Eesti päritolu toodete ekspordi kasv.

Veebruaris eksporditi Eestist kaupu jooksevhindades 0,9 miljardi euro väärtuses ning imporditi Eestisse 1,1 miljardi euro eest. Kaubavahetuse puudujääk oli 140 miljonit eurot (2015. aasta veebruaris 151 miljonit eurot).

Veebruaris olid kaupade ekspordi peamised sihtriigid Rootsi (osatähtsus 20%), Soome (16%) ja Läti (9%). Eksport kasvas enamikesse peamistesse sihtriikidesse, kõige enam Rootsi (23 miljoni euro võrra), Kanadasse (20 miljoni euro võrra) ja Soome (12 miljoni euro võrra). Eksport kahanes enim Hollandisse (16 miljoni euro võrra).

Kaupadest eksporditi enim elektriseadmeid, puitu ja puittooteid ning mitmesuguseid tööstustooteid. Veebruaris kasvas peaaegu kõigi kaubajaotiste eksport. Enim kasvas väljavedu kolmes kaubajaotises: 1) mitmesugused tööstustooted (kus kasvu panustasid enim kokkupandavad ehitised), 2) transpordivahendid (vastavalt sõiduautod) ja 3) elektriseadmed (vastavalt andmesideseadmed). Kahanemine toimus mehaaniliste masinate kaubagrupis.

Eesti päritolu kaupade osatähtsus moodustas veebruaris ekspordist 70%. Võrreldes eelmise aasta veebruariga kasvas Eesti päritolu kaupade eksport 3%. Eesti päritolu kaupade osatähtsus oli Eesti kümnest peamisest ekspordi sihtriigist suurim Taani (94%) ja Suurbritanniasse (89%) ning väikseim Venemaale (20%) eksporditud kaubas. Eesti päritolu kaubad on Eestis toodetud ja töödeldud kaubad.

Veebruaris imporditi kõige enam kaupu Soomest (osatähtsus 13%), Saksamaalt (11%), Lätist (9%) ja Rootsist (9%). Võrreldes eelmise aasta veebruariga kasvas kõige enam import Saksamaalt (18 miljoni euro võrra), Lätist (14 miljoni euro võrra) ja Rootsist (13 miljoni euro võrra). Samal ajal vähenes enim import Venemaalt (19 miljoni euro võrra).

Kaupadest imporditi Eestisse enim elektriseadmeid, mehaanilisi masinaid, põllumajandussaaduseid ja toidukaupu ning transpordivahendeid. Enim suurenes mehaaniliste seadmete ja transpordivahendite sissevedu. Samas vähenes oluliselt mineraalsete toodete sissevedu.

Võrreldes tänavu jaanuariga kasvas veebruaris kaupade eksport 11% ja import 8%.

**Eesti peamised väliskaubanduspartnerid, veebruar 2016**
Sihtriik, riikide ühendus	Eksport, mln eurot	Osatähtsus, %	Muutus eelmise aasta sama kuuga, %	Saatjariik, riikide ühendus	Import, mln eurot	Osatähtsus, %	Muutus eelmise aasta sama kuuga, %
KOKKU	921,1	100	7	KOKKU	1 060,8	100	5
EL28	699,9	76	5	EL28	883,5	83	9
Euroala19	419,9	46	1	Euroala19	608,9	57	7
EL välised riigid	221,2	24	12	EL välised riigid	177,3	17	-10
1. Rootsi	188,4	20	14	1. Soome	135,8	13	-3
2. Soome	143,5	16	9	2. Saksamaa	119,4	11	18
3. Läti	83,6	9	0	3. Läti	99,1	9	16
4. Leedu	55,9	6	23	4. Rootsi	95,6	9	16
5. Saksamaa	49,2	5	5	5. Leedu	88,5	8	10
6. Venemaa	45,0	5	-12	6. Poola	81,0	8	8
7. Norra	34,3	4	10	7. Holland	62,6	6	-4
8. Taani	32,5	4	14	8. Venemaa	54,1	5	-26
9. USA	26,0	3	2	9. Hiina	46,0	4	12
10. Suurbritannia	24,9	3	13	10. Ungari	33,9	3	42

**Eksport ja import kaubajaotise järgi, veebruar 2016**
Kaubajaotis (-grupp) kombineeritud nomenklatuuri (KN) järgi	Eksport			Import			Bilanss, mln eurot
Kaubajaotis (-grupp) kombineeritud nomenklatuuri (KN) järgi	mln eurot	osatähtsus, %	muutus eelmise aasta sama kuuga, %	mln eurot	osatähtsus, %	muutus eelmise aasta sama kuuga, %	Bilanss, mln eurot
KOKKU	921,1	100	7	1 060,8	100	5	-139,7
Põllumajandussaadused ja toidukaubad (I–IV)	87,4	9	1	106,7	10	6	-19,4
Mineraalsed tooted (V)	79,2	9	5	86,3	8	-23	-7,1
Keemiatööstuse tooraine ja tooted (VI)	40,9	4	2	96,5	9	11	-55,6
Kummi- ja plasttooted (VII)	28,8	3	1	56,0	5	7	-27,3
Puit ja puittooted (IX)	103,2	11	8	34,5	3	1	68,8
Paber ja pabertooted (X)	26,8	3	9	23,0	2	16	3,7
Tekstiil ja tekstiiltooted (XI)	30,0	3	6	53,3	5	12	-23,3
Metall ja metalltooted (XV)	61,8	7	6	82,3	8	7	-20,5
Mehaanilised masinad (84)	56,5	6	-4	108,2	10	21	-51,7
Elektriseadmed (85)	202,0	22	5	208,4	20	-1	-6,4
Transpordivahendid (XVII)	54,7	6	19	103,0	10	19	-48,3
Mitmesugused tööstustooted (XX)	87,5	10	20	29,0	3	10	58,4
Muu	62,4	7	19	73,5	7	6	-11,4

Statistika aluseks on küsimustikud „Intrastat” ja „Eksport (kala ja vähilaadsete müük välisvetes ja välisriikide sadamates)“, mille esitamise tähtaeg oli vastavalt 14. ja 15.03.2016, ning Maksu- ja Tolliameti tollideklaratsiooni andmed, mis edastati Statistikaametile 20.03.2016. Statistikaamet avaldas väliskaubanduse kuu kokkuvõtte 14 tööpäevaga.

Alates 2016. aasta jaanuarist avaldab Statistikaamet igakuiselt Eesti päritolu kaupade eksporti. Andmed on kättesaadavad andmebaasis. Aegrida algab 2013. aastast.

TPD: Nõukogu koosoleku otsused 8.04.2016

09.04.2016 Tõnu Toompark

TPD: Nõukogu koosoleku otsused 8.04.2016

8. aprillil 2016 toimus AS-i Trigon Property Development nõukogu koosolek koosseisus Joakim Johan Helenius, Martin Mets ja Toomas Uibo ning nõukogu otsustas valida nõukogu esimeheks Joakim Johan Heleniuse ning pikendada juhatuse liikme Aivar Kempi volitusi kuni 7.10.2019.

LHV Tartu kontori uus hoone sai nurgakivi

08.04.2016 Tõnu Toompark

Täna sai Tartus nurgakivi Ülikooli 2a büroohoone, kuhu maja valmides kolib ka LHV Tartu kontori klienditeenindus, IT osakond ja teised töötajad.

Tänaseks on uuest büroohoonest püsti mitu korrust ning ehitustööd kulgevad tempokalt. Nurgakivi panekul osalesid arendajad, linna esindajad ja tulevased üürnikud. Nurgakivi sisse asetati LHV poolt tulevastele põlvedele avastamiseks plastikust pangakaart kui täna kõige levinum maksevahend.

LHV Panga juhatuse esimehe Erki Kilu sõnul saab LHV uus kontor Tartus olema oluliselt suurem ja avaram kui praegune Kaluri tänaval asuv esindus. „Lisaks praegu Tartus tegutsevatele jaepangandusele ja ettevõtete pangandusele ning IT arendusmeeskonnale on meil plaanis edaspidi Tartusse sisse seada ka osa LHV klienditoest,“ tutvustas Kilu. LHV hakkab üürima kontoripinda büroohoone esimesel ja teisel korrusel, kokku 500 ruutmeetri ulatuses.

„Kuigi LHV teeninduskanalid on eelkõige elektroonilised, on siiski tähtis, et meie klienditeenindus ja kõigile avatud esindusruumid Tartus ja Lõuna-Eestis laiemalt oleksid kergesti leitavad, ligipääsetavad ja LHV-le omase meeloluga. LHV-l on Lõuna-Eestis hulgaliselt era- ja ärikliente ning teeme tööd oma kohalolu laiendamiseks,“ kommenteeris Erki Kilu.

LHV kontori uus hoone aadressil Ülikooli 2a valmib 2016. aasta sügisel. Tegemist on kuuekorruselise büroohoonega, mida arendab Kaarsilla Kinnisvara OÜ ning ehitab Embach Ehitus OÜ. Büroohoonesse on planeeritud 3835 ruutmeetrit üüritavat pinda. Sissepääsud tulevad Ülikooli ja Kitsa tänava ning Vanemuise ülemise parkla poole. Parkimine on lahendatud maa-aluse parklaga, mis mahutab 20 sõidukit.

LHV Group on suurim kodumaine finantskontsern ja kapitali pakkuja Eestis. LHV Groupi peamised tütarettevõtted on LHV Pank ja LHV Varahaldus. LHV-s töötab üle 250 inimese ja LHV pangateenuseid kasutab üle 80 000 kliendi. LHV pensionifondidel on üle 130 000 kliendi.

Kinnisvarakool: Kohaliku omavalitsuse õigused

Veebruaris peatus majutusettevõtetes mullusest enam turiste

08.04.2016 Statistikaamet

Majutusettevõtetes peatus 2016. aasta veebruaris 183 000 sise- ja välisturisti, mida oli 4% enam kui 2015. aasta veebruaris, teatab Statistikaamet. Suurenes nii sise- kui ka välisturistide arv.

Majutusettevõtetes peatus 96 000 välisturisti, mida oli 4% rohkem kui eelmise aasta veebruaris. Välisturistide ööbimiste arv jäi eelmise aasta veebruari tasemele. Naaberriikidest Soomest, Venemaalt ja Lätist saabus veebruaris 72% välisturistidest. Soome turiste peatus majutusettevõtetes 3% enam kui eelmise aasta veebruaris. Venemaalt saabunud turistide arv jäi eelmise aasta sama kuu tasemele ning seda juba teist kuud järjest. Läti turiste peatus majutusettevõtetes 17% enam. Rohkem turiste saabus mitmetest Euroopa riikidest, samuti Ameerika Ühendriikidest ning Aasia riikidest. 77% välisturistidest eelistas jääda ööbima Tallinnasse. Pärnu ja Tartu linna majutusettevõtetes peatus vastavalt 7% ja 5% välisturistidest.

Siseturiste peatus majutusettevõtetes 87 000, mida oli 4% rohkem kui eelmise aasta veebruaris. Siseturistide ööbimiste arv suurenes 5% ehk siseturistid jäid majutusettevõtetesse veidi kauemaks kui mullu veebruaris. 60% siseturistidest olid puhkusereisil ja 23% tööreisil. Harju maakonnas peatus 28%, Pärnu maakonnas 17%, Ida-Viru maakonnas 11% ja Tartu maakonnas 9% majutusteenuseid kasutanud siseturistidest. Harju, Pärnu ja Tartu maakonna majutusettevõtetes peatus rohkem siseturiste kui eelmise aasta veebruaris. Ida-Viru maakonna majutusettevõtetes peatus 4% vähem siseturiste, välisturistide arv aga suurenes seal 8%.

Veebruaris pakkus külastajatele teenust 874 majutusettevõtet. Külastajate käsutuses oli 18 000 tuba ja 41 000 voodikohta. Täidetud oli 35% tubadest ja 28% voodikohtadest. Ööpäev majutusettevõttes maksis keskmiselt 32 eurot. Harju maakonnas maksis ööpäev majutusettevõttes 35 eurot, Tartu maakonnas 31 eurot ja Pärnu maakonnas 26 eur

Majutamine piirkonniti, veebruar 2016
Majutamine	Kokku	Põhja-Eesti	Kirde-Eesti	Kesk-Eesti	Lääne-Eesti	Lõuna-Eesti
Majutusettevõtted	874	183	57	101	240	293
Toad	18 021	7 908	1 193	1 422	3 765	3 733
Voodikohad	40 557	16 883	2 548	3 509	8 527	9 090
Tubade täitumus, %	35	43	34	18	30	28
Voodikohtade täitumus, %	28	35	29	14	26	20
Majutatud	183205	100 419	12 871	9 031	32 351	28 533
Ööbimised	326226	173 663	21 280	14 535	63 381	53 367
Eesti elanikud	138 975	37 347	14 438	11 682	38 914	36 594
väliskülastajad	187 251	136 316	6 842	2 853	24 467	16 773
Ööpäeva keskmine maksumus, eurot	32	35	31	34	26	27

Statistika aluseks on küsimustik „Majutustegevus”, mille esitamise tähtaeg oli 10.03.2016. Statistikaamet avaldas majutustegevuse kuu kokkuvõtte 19 tööpäevaga.

Kinnisvarakool & koolitus: kuidas korteriühistus võlglastega hakkama saada

Merko ehitab laohoonete kompleksi Lätis

08.04.2016 Tõnu Toompark

7. aprillil 2016 sõlmisid AS Merko Ehitus kontserni kuuluv 100%line tütarettevõte SIA Merks ja SIA „Decco Centrs“ lepingu laohoonete kompleksi projekteerimis- ja ehitustööde teostamiseks aadressil Katlakalna tn 6D Riia.

Tööd hõlmavad müügisalongi ja kontorihoonet koos laohoonetega, mis koosnevad kolmest erinevast hoonest ning välisvõrkude ja haljastuse projekteerimis- ja ehitustöödest.

Lepingu maksumus on ligikaudu 4,8 miljonit eurot, millele lisandub käibemaks. Ehitustööde valmimine on planeeritud 2017. aasta juunis.

SIA Merks (www.merks.lv) on Läti ehitusettevõte, mis teostab üld-, insener- ja elamuehituse töid.

Kinnisvarakool: Üüriinvesteeringute finantsanalüüs - Tõnu Toompark

Rahvusvahelise puitmajavõistluse “Aasta Tehasemaja 2016” võitis AS Kodumaja

08.04.2016 Tõnu Toompark

Eesti Puitmajaliit koostöös Eesti Puitmajaklastriga korraldasid sellel aastal kuuendat korda rahvusvaheliste mõõtmetega konkurssi “Aasta Tehasemaja 2016”, kus osalesid eestlaste ehitatud puitmajad Norrast, Rootsist ja Eestist. Eile sai parima puitmaja tiitli AS Kodumaja Norras paiknev maailma kõrgeim puitmaja.

AS Kodumaja arendusdirektor Elar Vilt tõdes auhinda vastu võttes: “ Nii suure maja ehitamine ei ole ainult sooloprojekt, vaid koostöö partnerite vahel,” sõnas Vilt ja lisas: “ Kui see koostöö toimib ja partnerite vahel on sünergia, siis on võimalik teha väga häid projekte,” lisas Vilt.

Elar Vildi sõnul on konkursi võit neile suureks auks: “”Aasta Tehasemaja 2016” konkursi võit on meile suureks tunnustuseks ja eriti hea meel on selle üle, et meid tunnustatakse meie oma sektori parimate ekspertide poolt. AS Kodumaja hindab seda väga kõrgelt,” ütles Vilt. “Võit annab meile enesekindlust ja usku juurde, et teeme õiget asja.”

Konkursi žüriisse kuulusid arhitekt Rajmund Sebök, TTÜ Ehitusfüüsika professor Targo Kalamees, kultuuriministeeriumi arhitektuuri- ja disaininõunik Veronika Valk, TTÜ professor, Ehitiste projekteerimise instituudi direktor Jarek Kurnitski, RKAS Teadus- ja arendusosakonna juhataja Margus Sarmet, arhitekt Markus Kaasik ja ajakirjanik Eva Kiisler.

„Aasta Tehasemaja 2016“ konkursi Žürii esimees Jarek Kurnitski tõi välja, et sellel aastal oli erinevate objektide hindamine raske. „Kõik paremikku kuuluvad majad olid ehitatud väga kõrgel tasemel ning hindamise poolest oli keeruline vaadata arhitektuurset ja insenertehnilist üldpilti, mille osas tööde paremik pakkus võrdse seisu, ning lõpuks otsustasid tehnilised detailid, kes auhinnalisele kohale said,“ sõnas Kurnitski.

Sektori parimaid töid pärjati kokku viies kategoorias:

Üldvõitja -Kodumaja AS
Parim puitkarkasseramu – Matek AS
Parim käsitööpalkmaja – Hobbiton Home OÜ
Parim masintöödeldud palkmaja – Ritsu AS
Parim aiamaja – Greencube OÜ

Täiendavalt anti välja alljärgnevad eripreemiad parimatele insenertehnilistele lahendustele ning rahva lemmikutele:

Energiatõhusaim avalik hoone – Q-Haus Baltic OÜ
Energiatõhusaim hoone – Sense OÜ
Puidu kasutamise eripreemia – Timbeco Woodhouse OÜ
Puidu kasutamise polulariseerimise eripreemia – Vipson Projekt OÜ
VELUX-i eripreemia parim valguslahenduse eest – Finnlog OÜ
Parim kivikatus tehasemajal – Finnlog OÜ
Ruukki kõige terasema katuse eriauhind – Puitpaneel OÜ
Delfi moodnekodu.ee lugejate eripreemia – Finnlog OÜ
Ehitusuudised.ee – Puitpaneel OÜ

Auhinnagala toimus eile ehitusmessi “Eesti Ehitab” avapeo raames ja auhinnad andis üle keskkonnaminister Marko Pomerants.

Konkurssi toetasid: B&B Tools Estonia AS, Akzo Nobel Baltics AS, Saint-Gobain Ehitustooted AS, VELUX Eesti OÜ, Monier OÜ, Ruukki Products AS, Optimera Estonia AS, Äripäev AS, Ekspress Meedia AS (Delfi).

Aasta tehasemaja konkurssi rahastab osaliselt Eesti puitmaju eksportivate ettevõtete täistaotluse projekt, mida toetab Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus klastrite arendamise programmist, mida rahastab Euroopa Regionaalarengu Fond.

Nõuanded koduostjale: laenu tagatis ja lisatagatis

08.04.2016 Tõnu Toompark

Käsiraamatu “Nõuanded koduostjale. Praktilised nõuanded, kuidas leida unistuste kodu” autor Tõnu Toompark annab nõu koduostmise teemadel.

Enamasti panditakse laenuandjale ostetav kinnisvara ehk kinnisvaraobjektile seatakse hüpoteek. Sisuliselt ehk juriidilises mõttes ei ole laenuandja jaoks siiski vahet, kas laenu tagatiseks on ostetav objekt või mõni muu kinnisvaraobjekt.

Kui laenuvõtjal ei ole küllalt kapitali kinnisvaraostu omaosaluse katmiseks ehk tal pole omafinantseeringut, võib lahendus olla lisatagatise või lisatagatiste leidmises. Kui koduostjad seavad laenu tagatiseks tavaliselt ostetava vara, on lisatagatis enamikul juhtudel laenuvõtjale endale või näiteks tema vanematele kuuluv mõni muu kinnisvaraobjekt.

Nõuanded koduostjale. Praktilised nõuanded, kuidas leida unistuste koduNäiteks pandivad noored laenutagatiseks värskelt soetatava korteri ja vanemate maja. Laenuandja soovib enamasti, et tagatiste summaarne väärtus ületaks laenusummat veerandi või isegi kolmandiku võrra.

Tagatiste väärtus peab olema laenusummast kõrgem, et maandada laenuandja riskid juhuks, kui laenumaksjal tekkib laenu tagastamisel tõrkeid. Siis katavad tagatised ära nii tagasinõutava laenusumma, kui tekkinud viivise ja kokkulepitud leppetrahvide summa.

Lisatagatise omanikud peavad mõistma, et sõprade-sugulaste kodulaenu tagamiseks vara pantimine ei ole pelgalt allkiri ühel paberil. Laenu tagasimaksmise tõrgete puhul vastutavad lisatagatise omanikud oma varaga. St pank võib laenu tagasimaksete katkemisel realiseerida tagatise või lisatagatise – kumb talle mugavam ja lihtsam tundub.

Seetõttu on koduostjast viisakas ühel momendil, kui laenu on juba piisavalt tagastatud, vabastada lisatagatis laenu tagatiseks olemise kohustusest ehk kustutada lisatagatisel olev hüpoteek. Seda eriti juhul, kui lisatagatise omanikuks on eakam ja laenude maailmaga mitte liiga lähedalt kursis olev inimene.

Pangad eelistavad pigem, et nii tagatis kui lisatagatis kuuluksid mõlemad laenuvõtjale. Selle eelistuse eesmärk on vältida võimalikku mainekahju puhul, kui peaks olema vajadus laenutagatis realiseerida.

Loe pikemalt nii eeltoodud kui muudest nõuannetest käsiraamatust „NÕUANDED KODUOSTJALE”, mille autor on kinnisvarakonsultant Tõnu Toompark. Käsiraamatu saad osta Kinnisvarakooli raamatupoest.

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark

Patarei ala planeering avalikul väljapanekul

08.04.2016 Tallinn.ee

18. aprillist kuni 2. maini on avalikul väljapanekul Patarei kaitsekasarmu ja lähiala detailplaneering.

Kalaranna tn 28 ja Vesilennuki tn 4 kinnistu detailplaneeringuga saab avaliku väljapaneku jooksul tutvuda Põhja-Tallinna Valitsuse infosaalis (Niine tn 2) ja Tallinna Linnavalitsuse teenindussaalis (Vabaduse väljak 7).

Planeeringuga on võimalik tutvuda ka digitaalselt Tallinna planeeringute registris, aadressil https://tpr.tallinn.ee/.

Tallinna Linnavalitsus võttis Kalaranna tn 28 ja Vesilennuki tn 4 kinnistu detailplaneeringu vastu 23. märtsil 2016.

Kalaranna tn 28 ja Vesilennuki tn 4 kinnistu detailplaneering hõlmab 3,71 ha suuruse maa-ala, planeering näeb ette pikemat aega kasutusest väljas olnud Patarei kaitsekasarmu ja kaitsekasarmu mortiirpatarei ning muusikakomando hoonete ümberehitamise; kuni nelja 5 maapealse ja 2 maa-aluse korrusega äri- ja eluhoone, kahe ühekorruselise hoone ning kaitsekasarmu siseõue jalutuskambrite asemele galeriitüüpi hoone ehitamise.

Kavandatavatel hoonetel on elu-, ühiskondlik ja ärifunktsioon, see tagab piirkonnale ööpäevaringse kasutuse. Kavandatav hoonestus ei tohi olla kõrgem kui kaitsekasarmu karniis ning hoonestusviis valitakse vastavalt arhitektuurikonkursi tulemustele ja arhitektuurajaloolistele eritingimustele. Kaitsekasarmust mere poole rajatavale rannapromenaadile tuleb tagada avalik juurdepääs.

Patarei vangla hoonetekompleks – kaitsekasarm ja kaitsekasarmu mortiirpatarei – on tunnistatud arhitektuurimälestiseks. Planeeritav ala jääb Tallinna vanalinna muinsuskaitseala kaitsevööndisse, mille hoonestamisel tuleb tagada vanalinna silueti vaadeldavus.

Planeeringualale jäävad kinnistud kuuluvad Riigi Kinnisvara Aktsiaseltsile. Detailplaneeringu koostamine algatati Tallinna Linnavalitsuse 7. augusti 2013 korraldusega. Detailplaneeringu koostas K-Projekt AS.

Detailplaneeringuga luuakse ajaloolise ja uushoonestuse vahele atraktiivne ja inimsõbralik linnaruum ning tagatakse eelkõige kergliiklust silmas pidav ning pidevat läbivat autoliiklust välistav liikluslahendus.

Adaur Grupp: korteritehingute kvartalikokkuvõte 2016 I kvartal

08.04.2016 Tõnu Toompark

Kokkuvõttes on toodud Tallinna ja Eesti maakonnakeskuste korteriomanditehingute arv ja keskmine hind ning nende aastane muutus. Andmete allikas on maa-amet.

Andmed on toodud avaldamise kuupäeva seisuga ja võivad andmete täpsustumisel vähesel määral muutuda.

Kõigi graafikute vaatamiseks kliki siin: KINNISVARATURG GRAAFIKUTES!

Tõnu Toompark on Adaur Grupp OÜ ja Kinnisvarakool OÜ juhatuse liige ning Eesti Kinnisvarafirmade Liidu (EKFL) ja Eesti Omanike Keskliidu juhatuse liige.

Koolitus “Kinnisvara korrashoid avalikus sektoris” toimub 18/05/2016 Tallinnas

08.04.2016 Margot Toompark

Tallinnas toimub 18/05/2016 koolitus “Kinnisvara korrashoid avalikus sektoris“. Koolitust viib läbi Reminet OÜ juhatuse liige Kaia Kirs.

Koolitusel „Kinnisvara korrashoid avalikus sektoris“ räägitakse korrashoiu põhialustest, kinnisvara omaniku ja tema esindaja rollidest, ülesannest ja väljakutsetest.

Koolitusel tutvustakse kinnisvarakorrashoiu strateegiad, informatsiooni juhtimise põhimõtteid, antakse juhised varahalduse strateegia väljatöötamiseks oma asutuses ning praktilisi soovitusi selle elluviimiseks.

Koolitus on suunatud ametnikele kes tegelevad kinnisvara haldamise ja hooldamisega või puutuvad kokku kinnisvaraga ja kinnisvaratoimingutega. Koolitusele oodatakse ka kõikide ettevõtete haldus- ja hooldusjuhte, tehnikajuhte ja varadega tegelevaid spetsialiste.

Koolitus toimub Tallinnas kolmapäeval 18/05/2016 kell 09:00-14:00.

Lisateave ja registreerumine

Registreeru koolitusele: +372 525 6655, kool@kinnisvarakool.ee või kodulehel.

Margot Toompark
Kinnisvarakool OÜ
Koolituste müük ja korraldus
+372 525 6655
kool@kinnisvarakool.ee
www.kinnisvarakool.ee

Hinnad hakkavad tõusma aasta teisel poolel

07.04.2016 Tõnu Toompark

Eesti tarbijahinnaindeks alanes märtsis eelmise aasta sama ajaga võrreldes 0,2%.

Hinnaindeksit mõjutas kõige rohkem nafta hinna langus. Mootorikütused olid eelmise aasta tasemest 12% võrra odavamad, hoolimata aktsiisimaksude tõusust tänavu veebruaris.

Eesti tarbijahinnaindeks alanes märtsis eelmise aasta sama ajaga võrreldes 0,2%. Hinnaindeksit mõjutas kõige rohkem nafta hinna langus. Mootorikütused olid eelmise aasta tasemest 12% võrra odavamad, hoolimata aktsiisimaksude tõusust tänavu veebruaris.

Erinevatest kaubagruppidest kallinesid märtsis enim alkohoolsed joogid ja tubakas, meelelahutuse ja vaba ajaga seotud teenused ning rõivad ja jalatsid. Aktsiisimäärade tõus tõstis alkohoolsete jookide hindu. Meelelahutuse kallinemise taga on tarbijate ostujõu kiire kasv.

Meie prognoosi järgi hakkavad hinnad tõusma paari kuu pärast. Sellele peaksid kaasa aitama toorainete järg-järguline kallinemine, tubakaaktsiisi tõus juunis ja tasuta kõrgharidusreformi rakendumise negatiivse mõju kadumine hinnaindeksist.

Meie ootuste kohaselt ületab naftabarreli hind alates neljandast kvartalist eelmise aasta taset, seda nii USA dollarites kui eurodes arvestatuna. Toornafta hind peaks aasta lõpuks jõudma 50 dollarini barreli kohta.

Pärast ligi kaks aastat kestnud hindade langust suurem osa tarbijaid hindade langust endiselt ei tunneta. Konjunktuuriinstituudi küsitluse järgi on küll varasemast enam tarbijaid hindade alanemist märganud (10%), samas 53% küsitletutest arvas märtsis endiselt, et hinnad on viimase 12 kuu jooksul tõusnud. Järgmise 12 kuu jooksul ootas märtsis hindade langust vaid 1% vastanutest.

Tarbijahinnaindeksit mõjutas märtsis enim transport

07.04.2016 Statistikaamet

07.04.2016 on parandatud 07.04.2016 avaldatud pressiteadet “Tarbijahinnaindeksit mõjutas märtsis enim transport”. Palume lugeda õigeks punasega märgitud andmed.

Tarbijahinnaindeksi muutus oli 2016. aasta märtsis võrreldes veebruariga 0,8% ja võrreldes eelmise aasta märtsiga -0,2%, teatab Statistikaamet.

Kaubad olid 2015. aasta märtsiga võrreldes 0,3% ja teenused 0,1% odavamad. Kaupade ja teenuste administratiivselt reguleeritavad hinnad on eelmise aasta märtsiga võrreldes langenud 3,0% ja mittereguleeritavad hinnad tõusnud 0,7%.

2015. aasta märtsiga võrreldes mõjutas tarbijahinnaindeksit enim mootorikütuse 11,6% odavnemine, sealjuures odavnes bensiin 10,7% ja diislikütus 13,5%. Suuremat mõju indeksile avaldasid veel 11% odavnenud soojusenergia ja 6% kallinenud alkohoolsed joogid. Eelmise aasta märtsiga võrreldes on kütteõli kallinenud 26% ja torugaas odavnenud 26%.

Veebruariga võrreldes oli märtsis tarbijahinnaindeksi suurimaks mõjutajaks jällegi transport, mis andis kogutõusust üle kolmandiku. Sealjuures kallines mootorikütus 2,9% ning märtsiks ostetud lennukipiletid olid 21% kallimad. Peaaegu sama suur mõju indeksile oli toidu ja mittealkohoolsete jookide 1,2% kallinemisel, millest omakorda üle kolmandiku andis köögivilja 4,5% hinnatõus.

Viimati oli tarbijahinnaindeksi kuumuutus 0,8%-st kõrgem 2012. aasta märtsis, mil see oli 1,0%.

Tarbijahinnaindeksi muutus kaubagrupiti, märts 2016
Kaubagrupp	Märts 2015 – märts 2016, %	Veebruar 2016 – märts 2016, %
KOKKU	-0,2	0,8
Toit ja mittealkohoolsed joogid	0,5	1,2
Alkohoolsed joogid ja tubakas	5,4	0,7
Riietus ja jalatsid	3,2	1,9
Eluase	-2,7	-0,1
Majapidamine	0,8	0,5
Tervishoid	1,7	0,2
Transport	-5,6	2,1
Side	-0,3	0,5
Vaba aeg	3,5	0,8
Haridus ja lasteasutused	-13,7	0,0
Söömine väljaspool kodu, majutus	3,3	-0,4
Mitmesugused kaubad ja teenused	1,7	-0,2

Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvaramaakleri täiendkoolitus

Märtsis oli hinnalangus selle aasta väikseim

07.04.2016 Rasmus Kattai

Hinnatase langes aasta võrdluses peamiselt energia odavnemise tõttu
Tööstuskaupade hinnakasv püsib tagasihoidlik nii tooraine madalate hindade kui ka väikese majandusaktiivsuse tõttu
Toiduainete hinnatõusus kajastub alkoholiaktsiisi suurenemine
Eesti kahe aasta inflatsiooni ootused on küsitluste põhjal püsinud suhteliselt stabiilsed

Statistikaameti andmetel oli märtsis tarbijahindade aastane muutus endiselt negatiivne ja hinnatase langes eelmise aasta märtsiga võrreldes 0,2%. Eelneva kuuga võrreldes tõusis aga hinnatase nii märtsis kui ka veebruaris, vastavalt 0,8% ja 0,7%.

Majapidamiste energia odavnes aasta esimestel kuudel edasi tänu soojusenergia ja maagaasi hinna langusele. Aasta võrdluses langesid energia hinnad märtsis 8%. Siiski on mootorikütuste hinnatase alates veebruarist umbes 6% tõusnud, seda kõrgemate aktsiisimäärade tõttu. Hinnatõusu panustas vähesel määral ka nafta kallinemine maailmaturul.

Toiduained kallinesid märtsis aasta võrdluses 1,7% – ka neid mõjutas suurem aktsiis. Alkohol peaks aktsiisitõusu tõttu eeldatavalt kallinema 8%, millest valdav osa oli märtsi seisuga juba ka hindadesse üle kandunud. Kui jätta kõrvale alkoholiaktsiisi mõju, siis kallinesid toiduained märtsis eelkõige puu- ja köögiviljade arvel 0,5%.

Eesti alusinflatsioon, st inflatsioon ilma energia ja toiduaineteta, oli märtsis 1,1%. Võrreldes eelmise aasta neljanda kvartaliga oli teenuste hinnakasv märtsis mõnevõrra tagasihoidlikum. Transporditeenuste aeglasemale hinnakasvule on kaasa aidanud nafta hinna varasema languse kaudsed mõjud, mis kajastuvad maantee- ja meretranspordi teenuste hindades.

Samal ajal on üür ja vaba aja teenused järjepidevalt 4–5% kallinenud, mis on Eestis tavapärane ja seotud palga kasvuga. Peale selle on viimastel kuudel tõusnud lennukipiletite hind ja seda kütuse odavnemisest hoolimata.

Tööstuskaupade hinnakasv püsib tagasihoidlik nii tooraine madalate hindade kui ka väikese majandusaktiivsuse tõttu ja oli märtsis 0,1%. Seni pole märke hinnasurve tugevnemisest, sest tarbekaupade tootjahinnad langesid selle aasta esimesel kahel kuul keskmiselt 1,8%.

Samas on euro kursi madalseis alates eelmise aasta algusest tõstnud tarbekaupade impordihindu. 2015. aastal odavnes euro dollari suhtes enam kui 10%, kuid selle aasta esimestel kuudel tugevnes euro dollari suhtes taas.

Nii euroala kui ka Eesti kahe aasta inflatsiooni ootused on küsitluste põhjal püsinud suhteliselt stabiilsed, 2% läheduses. Siiski on analüütikud 2016. aasta inflatsiooniprognoose pisut madalamaks korrigeerinud.

Konverents “Kuhu liigub Eesti kinnisvaraturg?

07.04.2016 Tõnu Toompark

Eesti Kinnisvarafirmade Liit ja Swedbank kutsuvad Sind 5. mail Park Inn by Radisson Meriton Conference & SPA Hotel Tallinn konverentsikeskuses toimuvale konverentsile “Kuhu liigub Eesti kinnisvaraturg?”.

Eesti majanduse väljavaated
Urmas Simson, Swedbanki krediidiportfelli valdkonnajuht
Eesti kinnisvaraturu taastumise eripärad. Mis on põhjustanud erineva kiiruse?
Igor Habal, Uus Maa Kinnisvarabüroo OÜ analüütik
Eluasemeturu rõõmud ja mured 2016-2017
Peep Sooman, Pindi Kinnisvara OÜ partner
Diskussioonipaneelis: Marje Josing, Andres Aavik, Jüri Kulbin
KODA ”liigutatav betoonmaja” – uus mõtteviis elamise korraldamises
Ülar Mark, KODA by Kodasema arhitekt
Kas ärikinnisvarasektoris uus normaalsus?
Ardi Roosimaa, Uus Maa Property Advisors OÜ juhatuse esimees
Diskussioonipaneelis: Avo Rõõmussaar, Gert Jostov, Arle Mölder
OÜ-tamine – olukorrast Maksu- ja Tolliameti silmade läbi
Kaido Lemendik, Maksu – ja Tolliamet kontrolliosakonna juhataja asetäitja
Diskussioonipaneelis: Jaanus Laugus, Marko Pikani, Kaido Lemendik, Aet Peetso
Kes on klient ja milline on maakleri lepinguväline vastutus kinnisvaratehingu osapoolte ees
Ingvar Allekand, Domus Kinnisvara Vahendus OÜ juhatuse liige
Diskussioonipaneelis: Andres Sooniste, Pille Pettai, Ilmar Räni

Konverentsil kuulutatakse välja konkursi ”Kinnisvara tegu 2015” laureaat.

Päeva juhivad EKFL’i tegevdirektor Tõnis Rüütel ja juhatuse esimees Kalev Roosiväli.

Huvilistel on võimalik end registreerida hiljemalt 3. maiks või kuni kohti jätkub aadressil ekfl@ekfl.ee, telefonil 6 411 516.

Kinnisvara omamine ei ole ainult privileeg, vaid ka vastutus

07.04.2016 Raul Reino

Sattus kinnisvaramees rääkima ühe hoonestatud elamumaa omanikuga Tallinna kesklinnas. Hoone ise nagu üks mahajäetud hoone ikka, rahvasuus nimetatakse selliseid sageli tondilossideks.

Asukoht aga suurepärane, sest katusele ronides võib näha Pika Hermanni tornis olevat lippu. Kinnistu omanik mõistagi oma kinnisvara asukoha pärast uhkust täis – müümine on välistatud, heas asukohas kinnisvara hind saab ainult tõusta, pärandan vara oma lastele jms. Mõttekäik selline, mis on küllalt levinud ja paljuski ka õige, ent ometi pani laiemalt mõtlema.

Esmalt, hoida alles lagunevat kinnisvara ja parendusi mitte teha. Kuhu jääb siinkohal nö ühiskondlik vastutus ja hoolivus linnapildi eest? Mis rõõm on olla tondilossi omanik tänaval, kus enamus maju on renoveeritud ja toretsevad ning vaid üks karjub pintsli, haamri ja oskustega töökäte järele?

Kinnisvara omada kesklinna piirkonnas on kahtlemata uhke, kuid tihtilugu kipub omanikel ära ununema, et omamisega kaasneb vastutus. On omanik see, kes peab tagama, et jääpurikad ei kukuks möödakäivatele naabritele pähe, et kodutud ei pääseks hoonesse lõkke kohal vorsti küpsetama, et kõnniteed oleksid hooldatud ja krundil muru niidetud.

Loetelu omaniku kohustustest on lõputu ja küll puuduoleva MUPO meelde tuletab, kuid eelkõige tahaks näha omanike suuremat panust ilusa linnapildi tekitamise eest. Ajal, mil enamus Eesti elamufondist on eraomanduses, vastutavad eraomanikud ka selle eest, kuivõrd atraktiivne, korrastatud ja elamisväärne on meie linnakeskkond.

Teiseks, kas maa hind saab ainult tõusta? Jah, maa on piiratud ressurss ja seda eriti suuremate linnade keskustes. 50 või 100 aasta perspektiivis on kahtlemata kesklinna kinnisvara omamine väärt investeering. Aga millegipärast meenuvad ka aastad 2004-2007, kui kogu riik kordas nagu mantrat ühte lauset – maa hind ei saa kunagi langeda. Aga sai ja mitte vähe.

Ehk kindlasti on küsimus selles, millises ajalises perspektiivis me oma kinnisvara omamist vaatame ning kui suured on kulud, mida me vahepealsel perioodil peame kinnisvara omamise eest peale maksma.

Kui sa just kõrvalmajas ei ela ning kinnistu hooldamisega ise hakkama ei saa, siis vastasel juhul võivad hooldamise kulud olla suuremad, kuid igaüks seda endale tegelikult selgeks teinud on. Maamaksust ja võimalikust kinnisvaramaksust me siinkohal rääkima ei hakka.

Kinnisvara omamisega seotud riske tajub veelgi vähem inimesi. Kahjunõuded, mis võivad tulla pealiskaudsest või ükskõiksest suhtumisest oma varasse, ulatuvad potentsiaalselt aga numbriteni, mis nullivad igasuguse vara väärtuse kasvu. Lagunev hoone võib põlema minna ja süüdata kõrvalasuvad majad, hooldamata kõnniteel võivad inimesed libastuda, kukkuv jääpurikas võib tekitada parandamatu terviserikke jne.

Need kahjunõuded käivad kaugelt üle tavakodanike maksevõime. Ja alati ei saa asju analüüsida tulu-kulu skaalal. Mahajäetud majad on alati meelitanud lapsi oma mänge mängima. Kui nüüd pehkinud trepp, põrand või katus järele annavad ja mänguhoos laps kukub ja saab näiteks eluaegse vigastuse, siis kas emotsionaalselt kaalub selline sündmus üle tulevase kinnisvara hüpoteetilise väärtuse tõusu? Kas magamata ööd on sellisel juhul jõukuse tegelikuks hinnaks?

Eelpool öeldust võis jääda mulje, nagu oleks siinkirjutaja arvates kinnisvara maha müümine ainus tee. Ei, kindlasti mitte, see on ikka kõige lihtsam tee. Aga maha müümise ja mittemidagitegemise vahele jääb hulgaliselt muid variante, mida tasuks kaaluda.

Suurimad kinnisvarafirmad on nüüdseks juba paar aastakümmet kogunud endale vastavat kompetentsi, mida tasuks kuulata. Ei ole vaja eeldada, nagu suudaks kinnisvaramaakler soovitada vaid seda, mis talle kasulik on. Targa valiku korral saab kinnistu omanik endale partneri, kellega koos kasvab nii vara väärtus kui ka hingerahu.