Tööstusettevõtted tootsid 2016. aasta mais 2% vähem toodangut kui eelmise aasta mais, teatab Statistikaamet. Toodang vähenes energeetikas ja mäetööstuses, kuid suurenes töötlevas tööstuses.
Mais toodeti töötlevas tööstuses 1% rohkem toodangut kui 2015. aasta samal kuul. Toodangu kasv oli laiapõhjaline – kaks kolmandikku tööstusharudest ületasid eelmise aasta mai mahtu. Toodangu mahu suurenemist põhjustas eelkõige puidu, elektriseadmete, elektroonika- ja metalltoodete tootmise kasv. Suurema osatähtsusega tööstusharudest vähenes toodang toiduainete ning masinate ja seadmete tootmises.
Välisturule müüdi mais 69% kogu töötleva tööstuse toodangust. 2015. aasta maiga võrreldes suurenes korrigeerimata andmetel toodangu müük ekspordiks 4% ja müük kodumaisele turule 9%.
Sesoonselt korrigeeritud andmetel toodeti 2016. aasta mais tööstuses kokku 3% vähem toodangut kui eelmisel kuul, sealhulgas töötlevas tööstuses 2% vähem.
2015. aasta maiga võrreldes toodeti elektrit 19% ja soojust 16% vähem. Elektritoodangu vähenemise põhjus oli omatoodangu osaline asendamine odavama importtoodanguga.
| Tegevusala | Muutus võrreldes eelmise kuuga sesoonselt korrigeeritud andmetela | Muutus võrreldes eelmise aasta sama kuuga | |
|---|---|---|---|
| korrigeerimata andmetel | tööpäevade arvuga korrigeeritud andmetelb | ||
| KOKKU | -3,3 | 3,0 | -2,0 |
| Energeetika | -16,6 | -18,3 | -19,9 |
| Mäetööstus | -8,1 | -8,9 | -12,5 |
| Töötlev tööstus | -1,8 | 6,3 | 0,5 |
| arvutite, elektroonika- ja optikaseadmete tootmine | 5,8 | 14,2 | 7,7 |
| puidutöötlemine ja puittoodete tootmine | 0,3 | 12,5 | 7,3 |
| toiduainete tootmine | -2,8 | -0,6 | -3,8 |
| metalltoodete tootmine | -3,4 | 9,5 | 2,1 |
| elektriseadmete tootmine | -7,2 | 12,4 | 4,3 |
| kemikaalide ja keemiatoodete tootmine | 34,2 | 6,4 | 0,3 |
| mööblitootmine | -9,4 | 10,3 | 2,6 |
| mootorsõidukite tootmine | -6,2 | 5,3 | 0,1 |
| ehitusmaterjali tootmine | -4,6 | 9,5 | 4,1 |
| masinate ja seadmete tootmine | -3,0 | 2,8 | -3,9 |
a Sesoonselt korrigeeritud tööstustoodangu mahuindeksi puhul on eemaldatud erinevused kuude tööpäevade arvus ja regulaarselt korduvate hooajaliste tegurite mõju. Arvutatakse ainult võrdluseks eelmise kuuga.
b Tööpäevade arvuga korrigeeritud tööstustoodangu mahuindeksi puhul on eemaldatud erinevused kuude tööpäevade arvus. Arvutatakse ainult võrdluseks eelmise aasta sama kuuga.
25.04.2016 kiitis Mainor Ülemiste AS nõukogu heaks 2015. aasta auditeeritud konsolideeritud majandusaasta aruande ning aruanne koos kasumi jaotamise ettepanekuga on kinnitatud aktsionäride üldkoosoleku otsusega 02.05.2016. Esmakordselt ajaloos koostas kontsern oma raamatupidamise aastaaruande IFRS põhimõtete kohaselt.
Kinnisvarakooli kodulehelt on nüüdsest võimalik osta oma kallitele kingituseks kinkekaart.
EfTEN Real Estate Fund III AS (Fond III) tegi oma senise 1-aastase tegevusajaloo jooksul juba kolmanda tehingu, omandades logistikafirma DSV varad kolmes Balti riigis. Tegemist on ostu-tagasiüürimise tehinguga, kus hoonete müüja, DSV, jääb ise hoonete pikaajaliseks üürnikuks.
Alates reedest, 1. juulist jõustub Maa-ameti uus struktuur, mis muudab asutuse tegevuse ajakohasemaks, tõhusamaks ja paindlikumaks, et saaks kiiremini arvestada tänapäeva nõudmistega ning teha paremini koostööd partnerite ja klientidega.
Volikogu kehtestas Tartu kesklinna üldplaneeringu, mille elluviimisega soovitakse tuua kesklinna rohkem elanikke, ärisid ja avalikke funktsioone. 
Investeerimisfond United Real Estate Fund I AS ostis Tartus Riia tn 130 ja 132 kinnistud, mille suurim üürnik on Politsei- ja Piirivalveamet.
30. juunil 2016 sõlmisid AS Merko Ehitus kontserni kuuluv 100%line tütarettevõte UAB Merko Statyba ja UAB Viešbutis Lietuva lepingu Vilniuses Radisson Blu Hotel Lietuva laienduse projekteerimis- ja ehitustööde teostamiseks, alustades esimese faasiga.
Merekultuuriaasta puhul valmib sel suvel Kalasadamast Noblessneri sadamalinnakuni mere äärt mööda kulgev beetapromenaad. Juulikuus avatav mereäärne jalutamisala sünnib Noblessneri ja Linnalabori eestvedamisel ning mereäärsete kruntide omanike ja linnavalitsuse toel.
Plaanid korterit müüa? Imelihtne, eks? Mis seal siis ikka keerulist saab olla – telefoniga pildid valmis, kähku kõne maaklerile või kuulutus ise portaali üles. Ja edasi istud jalg üle põlve ning ootad, kuni tuleb huviline, kel raha puuga seljas ning kiirelt käed lööb.
Согласно индексу доступности жилья SEB, в первом квартале житель Таллинна со средним уровнем дохода был в состоянии приобрести в спальном районе 42,4 и житель Вильнюса 42 квадратных метра жилплощади. В странах Балтии квартиры вторичного рынка больше всего по карману в Риге, где житель мог, не принимая на себя излишних рисков и обязательств по кредиту, приобрести типовую квартиру площадью в 52 квадратных метра.
