Adaur.ee: kinnisvaraturu uudised, analüüsid ja ülevaated

Kinnisvarakool: Kohaliku omavalitsuse õigused

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri stardiprogramm

Kinnisvarakool & koolitus: kuidas korteriühistus võlglastega hakkama saada

Kinnisvarakool: Planeerimis-ehitusvaldkonna spetsialisti täiendõppeprogramm

Покупка недвижимости – в одиночку или со спутником жизни?

11.10.2016 Gerli Ramler

Приобретение недвижимости – важный шаг. Одним из серьезных решений, которые нужно принять, покупать ли новый дом совместно с супругом/спутником жизни или брать жилищный кредит в одиночку. Мы составили для вас перечень основных аспектов, которые предварительно стоит обдумать.

Совместное кредитование при разных уровнях доходов

На решение, брать ли кредит совместно с созаемщиком, часто оказывает влияние платежеспособность: регулярного нетто-дохода одного ходатая может не хватать для выполнения уже существующих финансовых обязательств в совокупности с новыми. В то же время некоторые кредиторы могут ожидать, что, если недвижимость используется совместно, то и обязательство следует брать совместно. И все же, большинство кредиторов при выдаче займа исходят из принципа ответственного кредитования, то есть в случае нескольких кредитополучателей для них действуют единые правила: у обоих должен иметься подтвержденный регулярный доход, корректная кредитная история и пр.

Условия договора с несколькими получателями кредита не отличаются от условий договора с одним получателем кредита.
В случае нескольких получателей кредита важно знать, что они несут солидарную ответственность за кредит. Это значит, что каждый получатель отвечает за выплату займа, а также за то, что другие обязательства договора будут выполняться в полном объеме.

На чье имя оформлять новый дом?

На решение покупать ли дом одному или брать кредит вдвоем может повлиять и то, на чье имя будет оформлена недвижимость. Например, если планируется приобрести жилье, которое будет находиться в совместной собственности двух, живущих вместе людей, обычно рекомендуется брать кредит совместно. С юридической стороны, однако, это не устанавливает, в каком объеме кредитополучатели становятся собственниками недвижимости. При согласовании сторон, можно оформить приобретаемый объект недвижимости на имя только одного кредитополучателя.

Немного другие условия для собственника объекта действуют при получении кредита c поручительством KredEx. В случае приобретения недвижимости с помощью поручительства KredEx собственником объекта, а также его пользователем должен стать получатель кредита. Разрешено также приобретение недвижимости в совместную собственность с супругом/супругой или с созаемщиком.

Что будет завтра? Через год? Через 10 лет?

Срок жилищного кредита достаточно продолжительный, в это время в жизни может многое измениться. Может случиться, что в период действия кредитного договора люди, заключавшие его совместно, расходятся. В этом случае следует договориться между собой о том, как поступить с объектом, приобретенным в кредит. Хочет ли кто-либо из получателей кредита переоформить объект на собственное имя и самостоятельно нести обязательства по договору или будет принято решение о продаже недвижимости?

В случае продажи, из полученных от сделки денег в первую очередь необходимо покрыть кредитные обязательства.

Если же один из супругов или сожителей хочет оформить объект, приобретенный в кредит, на собственное имя, следует договорить о разделении обязательств по кредиту. Получатели кредита могут договориться о том, что оба по-прежнему остаются получателями займа, в понимании договора о кредите, однако платежи по кредиту осуществляет только лицо, ставшее собственником объекта.

Вне зависимости от договоренности между супругами, второе лицо все же несет юридическую ответственность за выполнение обязательств по кредиту. Так что, к примеру, в случае возникновения задолженности у банка есть право требовать ее погашения и со второго созаемщика. Кроме того, если лицо, не ставшее собственником объекта по взаимной договоренности, пожелает ходатайствовать о новом кредите, при оценке его платежеспособности банк примет во внимание и ежемесячные платежи по предыдущему обязательству.

Герли Рамлер
журналист

Uus koolitus Kinnisvarakoolis “Riiklik järelevalve ehitise ja ehitamise üle” toimub 24/10/2016

11.10.2016 Margot Toompark

Kinnisvarakoolis toimub esmakordselt koolitus Riiklik järelevalve ehitise ja ehitamise üle. Koolituse viib läbi Teder Law Firm jurist Martina Proosa.

Koolitus “Riiklik järelevalve ehitise ja ehitamise üle” annab riikliku järelevalve tegemiseks vajalikke teadmisi.

Muu hulgas saab teada: millal algatada järelevalvemenetlus ja millal mitte; mida järelevalvemenetluses saab kontrollida; kuidas õigesti ja tulemuslikult järelevalvemenetlust läbi viia; millised võimalused on riikliku järelevalve läbiviijal rikkuja korrale kutsumiseks.

Ehitusseadustik määrab kindlaks, kes ja millistel juhtudel teevad ehitamise, ehitise ja ehitise kasutamise üle järelevalvet. Seda, kuidas täpsemalt järelevalvet läbi viiakse, ehitusseadustik ei reguleeri.

Koolituse lektor on Martina Proosa, kes on pikaajalise ja mitmekülgse kogemusega jurist, kes on viimased üheksa aastat tegutsenud ruumilise planeerimise ja ehitamise valdkonnas.

Martina Proosa on käsiraamatu “Uus ehitusseadustik ja ehitamine” autor.

Lisateave ja registreerumine

Registreeru koolitusele: +372 525 6655 (Margot Toompark), kool@kinnisvarakool.ee või kodulehel.

Margot Toompark
Kinnisvarakool OÜ
Koolituste müük ja korraldus
+372 525 6655
kool@kinnisvarakool.ee
www.kinnisvarakool.ee

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri ABC koolitus

Statistika: Tallinna keskmise korteritehingu eest tuleb maksta 91 kuupalka

11.10.2016 Tõnu Toompark

Eesti keskmise korteritehingu maksumus oli 2016 II kvartalis 61 300 eurot. See näitaja on niivõrd kõrge peaasjalikult Tallinna-Harju ja Tartu Eesti keskmisest märgatavalt kõrgematele korteritehingute hindadele.

Keskmistes Eesti netopalkades mõõdetuna tuleb Eesti keskmise korteritehingu eest välja käia 66 kuupalka. Tegemist on pigem kõrgema, kui madalama näitajaga. Vaatamata palga suhtes kõrgele korteritehignu keskmisele hinnale on ostujõud ometi mõistlikul tasemel. Ostujõu näitajale annavad tuge soodsad intressimäärad, mis mõjutavad ostutehingu tegemise võimekust üksjagu palju.

Tallinna keskmise korteritehingu maksumus ja keskmise netopalga suhe on vähemabstraktne kui Eesti vastav näitaja. Tallinnas tuleb keskmise tehingu eest maksta 91 kuu netopalka egk ligi 7,5 keskmist aastapalka.

Kõigi graafikute vaatamiseks kliki siin: KINNISVARATURG GRAAFIKUTES!

Soovid nõustamist siin kommentaaris toodud või muudel kinnisvaravaldkonna teemadel? Kontakteeru palun +372 525 9703 või tonu@adaur.ee (Tõnu Toompark).

Tõnu Toompark on Adaur Grupp OÜ ja Kinnisvarakool OÜ juhatuse liige ning Eesti Kinnisvarafirmade Liidu (EKFL) ja Eesti Omanike Keskliidu juhatuse liige.

Kinnisvarakool: ChatGTP ja tehisintellekti koolitus kinnisvaramaakleritele

Eesti suurima büroohoone esimene torn sai valmis

10.10.2016 Tõnu Toompark

Tallinnas saadi valmis Eesti suurimaks kontorihooneks kujuneva Öpiku maja esimene bürootorn – 22 000-ruutmeetrine 13 korrusega esinduslik hoone.

Ülemiste City linnakut arendava Mainor Ülemiste juhatuse esimehe Margus Nõlvaku sõnul on ambitsioonika hoone esimene pool valmis ja üürnikud oma uutesse ruumidesse sisse kolinud. “Peatselt alustame ka teise torni ehitust, mille tulemusena saab ligi 40 000-ruutmeetrise kogupinnaga Öpiku majast Eesti suurim büroohoone,” selgitas Nõlvak.

Lennujaama, Ülemiste järve, mere ja vanalinna vaadetega Öpiku maja esimeses tornis alustab tegevust üle 20 ettevõtte, aga ka seminarikeskus ja uus kohvik Mamo. Hoones on maa-alune auto- ja jalgrattaparkla ning esimesel korrusel avar ja luksuslik fuajee.

“Öpiku maja näol on tegemist Ülemiste linnaku kõige energiasäästlikuma hoonega,” märkis Nõlvak ja lisas, et majas on veel vaid üksikud vabad pinnad, kuhu oodatakse tegutsema keskkonnasäästlikkust ja kõrget ehituskvaliteeti hindavaid ettevõtteid.

Eesti astronoomiakoolkonna ühe rajaja Ernst Julius Öpiku järgi nimetatud hoone saab Ülemiste City linnaku uue kvartali südameks, mille ümber restaureeritakse lähiajal ka vanad tehasehooned moodsateks äripindadeks ja ehitatakse juurde mahukas parkimismaja.

Öpiku maja on projekteerinud Arhitekt11 koos Agabus Arhitektidega ning ehitatud vastavalt B-energiaklassi ja LEED Gold keskkonnasertifikaadi nõuetele. Ehituse peatöövõtja oli Merko Ehitus Eesti.

Ülemiste City on Tallinna lennujaama kõrval asuvale endise Dvigateli tehase territooriumile loodud Baltimaade suurim teadmistel põhinev ärilinnak. 36 hektaril on välja ehitatud 120 000 ruutmeetrit üüritavat büroopinda, kus enam kui 330 ettevõttes töötab täna juba 8000 inimest. Aastaks 2025 rajatakse 3000 elanikule kortermajade piirkond, ehitatakse uus lasteaia- ja koolikompleks, spordihoone, uued pargid ja kohvikud. Ülemiste City linnaosa arendavad Mainor Ülemiste AS ja Technopolis Ülemiste AS.

Kinnisvarakool & koolitus: korteriühistu juhtimine - seadusandlus ja raamatupidamine

Korteritehingute hoog raugenud

10.10.2016 Virge Haavasalu

Korteriturul on tehingute hoog veidi taandunud, nähtub maa-ameti esimese seitsme kuu statistikast.

Kui tänavu esimesel poolaastal korterite hinnad ning tehingute hulk veidi kasvasid, siis seitsme kuu kokkuvõttes võib öelda, et ruutmeetrihinnad jätkasid endiselt tasapisi tõusu, kuid ostu-, müügi- ja kinketehingud korteritega on mullusega samal tasemel.

Maa-ameti andmeil on tänavu seitsme kuuga Eestis tehtud 11 370 korterite ostu-müügitehingut, mis on vaid 0,2% rohkem kui mullu. Eramajadega tehingud vähenesid tänavu pea 1% – kokku oli neid 1912.

„Tehingute arv on stabiilne,“ kinnitas kinnisvaraanalüütik Tõnu Toompark. Küll aga märkis ta, et see arv on pigem kõrge – kui vaadata Tallinna, siis siin osaleb tehingutes aasta jooksul 6% eluruumidest. Normaalne aktiivsuse tase on 3,5–5,5%, selgitas Toompark. “Kui turul läheb hästi, on näitaja kõrge, kui nii hästi ei lähe, siis on aktiivsus allpool,” kommenteeris ta.

Kinnisvaraturu normaalsust võiks Toomparki sõnul mõjutada makromajanduslik olukord ja stabiilsus, kuid meil midagi rõõmustavat tegelikult ei ole. Tarbijat rõõmustavad madal inflatsioon, kinnisvarahindade paigalseis ja palgatõus, mis annab rohkem võimalusi kinnisvara osta. “See toobki tehingute kõrgarvu optimismi, aga kas kõik ka nii ilus on, kui välja paistab…” esitas ta küsimuse. “Kas see tehingute arv peaks nii kõrge olema.”

Lühiperspektiivis võivad need tehingud minna üles või alla, aga pikemas, aasta-pooleteise perspektiivis võiks need pigem allapoole tulla, uskus Toompark.

Maa-ameti statistika näitab, et üle poolte korteritehingutest tehti esimesel seitsmel kuul Harjumaal, enamik Tallinna linnas. Aktiivsuselt järgnesid Tartu ja Ida-Viru maakond. Kõige vähem tehti tehinguid Hiiu maakonnas, kus oli siiski teatav kasv (18%) võrreldes eelmise aastaga.

Kui kõikides teistes maakondades läksid tänavu kaubaks enim veerand- kuni poolsajandivanused eluruumid, siis Valgamaal olid populaarsed 6- kuni 15aastased elupinnad.

Maakondade arvestuses oli korteri mediaanhind seitsme kuu peale kokku 1139,8 eur/m², mis on 6% kõrgem varasemast. Ka siin domineerivad selgelt Harjumaa, seejärel Tartumaa, kus olid ruutmeetri mediaanhinnad üldnäitajast kuni 300 eurot kõrgemad. Samas on kõige madalam ruutmeetri mediaanhind Valgas, kus see on tervelt 13 korda madalam Harjumaa omast.

Toompark ei tahtnud uskuda, et hinnatõus nii suur oli. Tema sõnul võis see jääda paari protsendi juurde. Teatavas mõttes on kinnisvaraturul tekkinud uus olukord. „Kui meil on kogu aeg olnud kiire hinnatõus, siis praegu tundub mõneprotsendiline hinnatõus tõesti seisakuna,“ möönis Toompark. Samas on tema sõnul hinnad praegu väga stabiilsed.

Statistiliselt erinevad kinnisvarahinnad sõltuvad Toomparki sõnul sellest, mis metoodika alusel neid vaadatakse. Pealegi mõjutab hindu tema sõnul mitte ainult vara kallinemine, vaid ka tehingute struktuur nii piirkondade lõikes kui varakvaliteedi klassi lõikes.

„Kui kesklinnas tehakse ühel aastal rohkem tehinguid ja muudes linnaosades tehakse sama palju, siis keskmine hind tõuseb, aga see ei anna vähematki vihjet selle kohta, kas vara väärtus on tõusnud,“ toonitas Toompark.

Teine asi on tema sõnul see, kas tehingud on vanemate või uuemate korteritega. Uuemad on kallimad.

“Võib öelda, et hinnad ja kinnisvara väärtus on tõusus. See tõus on paariprotsendiline, mis on harjumatu, kuna oleme harjunud oluliselt suuremate numbritega, isegi kuni 15% tõusuga,” märkis Toompark.

Üllatavalt tehti tänavu ka euroseid korteritehinguid, ja seda isegi neljas maakonnas: Ida-Viru, Lääne-Viru, Rapla ja Valga maakonnas.

1-euro-tehinguid on olnud varemgi. Uus Maa partner Jaanus Laugus ei osanud kommenteerida, mis selliste diilide taga võis olla. „Ju siis keegi midagi teisele loovutab,“ arvas ta. Ilmselt peab tehingul olema mingi väärtus, et notaritasu oleks madalam, pakkus Laugus.

Sundkulutuste osatähtsus leibkonna eelarves on vähenenud

10.10.2016 Statistikaamet

Leibkonnaliige kulutas 2015. aastal kuus keskmiselt 395 eurot, mida on 106 eurot rohkem kui 2012. aastal, teatab Statistikaamet. Samal ajal sundkulutuste osatähtsus leibkonna eelarves on kahanenud.

Leibkonna eelarve uuringu andmetel moodustasid 2015. aastal sundkulutused toidule ja eluasemele 40% leibkonna eelarvest ehk 157 eurot. Eelmise, 2012. aasta uuringu andmetel kulutas leibkonnaliige kuus 289 eurot, millest sundkulutuste osatähtsus oli 45% ehk 130 eurot. Toidule ja eluasemele tehtavad kulutused on leibkonna eelarves vältimatud ehk sundkulutused ning nende osatähtsuse vähenemine kogukuludes näitab heaolu taseme tõusu, sest muude kulutuste (nt kulutused vabale ajale, sh kultuurile ja reisimisele) tegemiseks jääb rohkem raha ja võimalusi.

2015. aastal kulutas leibkonnaliige enim raha toidule (92 eurot kuus), mis moodustas kogukuludest 23%. Eluasemele kulus kuus 65, transpordile 51, vabale ajale 42, majapidamisele 26, riietele ja jalanõudele 21 ning sideteenustele (interneti-, mobiili- ja postiteenustele) 18 eurot leibkonnaliikme kohta.

Linnaleibkond kulutas kuus eluasemele rohkem kui maaleibkond, leibkonnaliikme kohta olid kulutused kuus vastavalt 69 ja 56 eurot. Samuti olid linnas suuremad väljaminekud vabale ajale (linnas 46 ja maal 35 eurot kuus leibkonnaliikme kohta). Maal kulus enam raha aga transpordile: kui linnas kulutas leibkonnaliige transpordile 49 eurot kuus, siis maal 55 eurot.

Maakonniti olid suurimad väljaminekud Harjumaa ja väikseimad Ida-Virumaa leibkondadel, kes kulutasid leibkonnaliikme kohta vastavalt 449 ja 279 eurot kuus.

Hinnangud põhinevad Statistikaameti leibkonna eelarve uuringu 2015. aasta andmetel. Viimased võrreldavad andmed pärinevad 2012. aastast, vahepealsetel aastatel uuringut ei toimunud. 2015. aastal osales uuringus ligi 3400 leibkonna. Leibkond on ühel aadressil elav ja ühist raha kasutav inimeste rühm, kelle liikmed ka ise tunnistavad end ühes leibkonnas olevaks. 2015. aastal oli Eestis veidi üle 581 000 leibkonna, leibkonna keskmine suurus oli 2,2 inimest.

Leibkonna tarbimiskulutuste hulka ei arvestata eluasemelaenu makseid, kinnisvara ostu, finantsinvesteeringuid, kapitaalremondile või ehitusele tehtud kulutusi ega muid investeeringuid.

Leibkonna 2015. aasta tarbimiskulutusi tutvustav pressikonverents ajakirjanikele toimub täna, 10. oktoobril kell 11 Statistikaameti (Tatari 51) 5. korruse saalis.

Kinnisvarakool & koolitus: praktilise klienditeeninduse ABC

Reidi tee peatamise ettepaneku taga paistavad erahuvid

10.10.2016 Tallinn.ee

Tivoli elurajooni arendaja Metro Capital tegi eile ettepaneku peatada Reidi tee ehitus. Pirita linnaosa vanem Tõnis Mölder leiab, et ettepaneku taga paistavad arendaja erahuvid.

Linnaosa vanem lisas, et Metro Capitali juhatuse esimehe Mart Habakuke muret Tallinna rannapromenaadi pärast võib mõista, kuid Habakuke ettepanekust ei saa eraldada arendaja Tivoli elurajooni projekti. „Reidi tee saab olema neljarealine autotee uusarenduse ja mere vahel, seega võib koer olla sinna maetudki,“ tõdes Mölder. Ta sõnas, et arendajad on julgelt toetanud Reidi tee vastaste aktsioone ka rahaliselt ja seetõttu ei näe ta arendajat ega paljusid tee vastaseid lihtsalt muretsevate ja neutraalsete linnaelanikena.

Niisamuti leidis linnaosa vanem, et mõelda tuleks sedagi, kas arendajad käituvad alati ennastsalgavate ühendajatena. „Kas tavapäraselt peavad nad kõige olulisemaks linnakodanikke ning kas püütakse oma projektidega kõigile meelepärane olla?“ küsis Mölder, kes sõnas, et linn on Reidi tee puhul teinud selgitustööd, küsitlusi ja võtnud inimeste mõtteid projekteerimisel arvesse. Vähemalt sama eeldaks ta edaspidi ka arendajatelt endilt.

Siiski rahustas Mölder, et Habakuke mure, et Reidi tee tõmbab kriipsu peale Tallinna rannapromenaadile, pole põhjendatud ning seda kinnitab ka Tivoli uusarenduse enda koduleht, mis kiidab muu seas Reidi tee tulevasi kergliiklusteid, valgustust, suurepäraseid sportimisvõimalusi, mugavat pääsu kesklinna ja Kalamajja ning rõhutab sedagi, et korda saab nukras seisus mereäär.

Kinnisvarakool & koolitus: Ehituslepingute sõlmimine, muutmine ja lõpetamine

Maksud tõstsid septembris hinnataset

07.10.2016 Rasmus Kattai

Eestis on hinnakasv aeglane, kuid siiski üks euroala kiiremaid
Maksutõusudeta oleks hinnad jäänud aastatagusega võrreldavale tasemele
Inflatsioon kiireneb lähikuudel veelgi

Eesti tarbijahindade (THI) kasv kiirenes septembris aastavõrdluses 0,3%lt 1%ni. Augustiga võrreldes tõusis hinnatase 0,2%. Turistide poolt Eestis tehtud oste lisaks arvestav ühtlustatud tarbijahinnaindeks (ÜTHI) kasvas viimase teadaoleva statistika põhjal augustis 1,1% ─ märgatavalt kiiremini kui euroala keskmine näitaja1 ja olles teisel kohal pärast Belgiat. Euroala keskmine inflatsioonitempo on viimastel kuudel kõikunud 0,2%─0,4% vahemikus. Ligi pooltes ehk kaheksas euroala riigis augustis hinnad jätkuvalt langesid.

Eesti hinnakasv kiirenes peamiselt kolmel põhjusel: aktsiisitõusud, riiklikult reguleeritud hinnad ja energiahinna aastatagune madal võrdlusbaas. Valdava osa septembrikuu tarbijahinnaindeksi kasvust eelmise aastaga võrreldes moodustas kõrgem kütuse-, alkoholi- ja tubakaaktsiis, mille tõus lisas inflatsioonile 0,8 protsendipunkti. Lisaks on tänaseks lõppenud tasuta teenuste kehtestamise ajajärk, mis algas 2013. aastal Tallinna ühistranspordi muutmisega tasuta teenuseks. Selle aasta septembris lõppes kolm aastat väldanud tasuta kõrghariduse kehtestamise mõju, mis on seni maksutõusudest tingitud inflatsiooni kiirenemist tasakaalustanud. Teenuste hinnakasv kiirenes septembris märgatavalt ehk 0,2%lt 1,9%ni.

Inflatsiooninumbrit mõjutab lisaks viimase kuu jooksul toimunud hinnamuutustele ka kaupade ja teenuste hinnaliikumine 12 kuud varem ehk n-ö baasiefekt. Eelmise aasta teisel poolel langesid nii toornafta kui ka toidutoorme hinnad maailmaturul väga kiiresti, kuid nüüdseks on toorainete languspõhi tõenäoliselt läbitud. Ainuüksi mootorikütuste hindade baasiefekti mõjul kiirenes Eesti inflatsioon augustis ja septembris umbes 0,3 protsendipunkti võrra ning see mõju suureneb uue aasta alguseni. Inflatsioon jätkab seega kiirenemist, kuigi nafta hinnatase maailmaturul on viimastel kuudel stabiliseerunud.

1 ÜTHI peamine erinevus THIst on see, et ÜTHI hõlmab ka turistide poolt tehtud ostusid riigi territooriumil. ÜTHI on ka euroala hinnastabiilsuse referentsväärtus ning võimaldab paremini võrrelda muutusi erinevate riikide hinnatasemes.

Rasmus Kattai
Eesti Panga ökonomist

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaraarenduse praktikum – ideest teostuseni

Tarbijahindade tõus vastab prognoosile

07.10.2016 Kristjan Pungas

Kuna aasta alguses tarbijahinnad langesid, jääb tänavune tarbijahindade tõus aasta kokkuvõttes tagasihoidlikuks. Septembri tarbijahindade muutus on kooskõlas rahandusministeeriumi suvise prognoosiga, mis ootab 2016. aastaks kokku 0,2-protsendist hinnatõusu.

Statistikaameti andmetel tõusid hinnad septembris eelmise kuuga võrreldes 0,2 protsenti ning möödunud aastaga võrreldes 1,0 protsenti. Euroalas kiirenes hinnatõus esialgsetel andmetel 0,4 protsendini.

Toorainete hinnad on välisturgudel aasta algusest saati madalatelt tasemetelt tõusnud, mille tõttu on ka tarbijahinnad viimastel kuudel pöördunud tõusule nii Eestis kui ka euroala teistes riikides. Nafta hind on võrreldav aastataguse tasemega. See tähendab, et kaks aastat peamise tegurina tarbijahindu allapoole toonud mootorikütuste hindade panus nüüdsest hoopis kergitab tarbijahinnaindeksit.

Lisaks saavutas naftat eksportivate riikide organisatsioon OPEC septembri lõpus kokkuleppe piirata tootmismahte. Selle tulemusel on nafta hind tõusnud kõrgemale kui 50 USA dollarit barreli kohta, mille mõju jõuab siinsetesse kütusehindadesse oktoobris.
Toit on välisturgudel kallinenud ning toiduainete hinnad olid septembris viimase pooleteist aasta kõrgeimal tasemel. Selle mõjul on ka toiduhinnad meil veidi tõusnud. Rahvusvahelise toiduhindade muutuse ülekandumine siinsetesse hindadesse võtab mõne aja, mistõttu võib lähikuudel näiteks oodata praegu väga odavate piimatoodete mõningast hinnatõusu.

Teenuste hinnatõus kiirenes märgatavalt, 2,3 protsendini. Selle peamine põhjus oli asjaolu, et kõrgharidus on nüüdseks tasuta juba neljandat aastat, nii et möödunud aastaga võrreldes kõrgharidus enam ei odavnenud. Tasuta kõrghariduse rakendumine on teenuste hindade keskmist allapoole toonud viimased kolm aastat. Lisaks mõjutas teenuseid tarbijahinnaindeksi kõige muutlikuma komponendi – lennukipiletite – kallinemine.

Septembrikuine hinnatõusu kiirenemine oli rahandusministeeriumi suvise prognoosiga kooskõlas. Energiahindade languse taandumine jätkub lähikuudel ning toiduhinnad mõnevõrra tõusevad välistegurite mõjul, mistõttu tarbijahindade tõus aasta lõpukuudel kiireneb veelgi. Kuna aasta alguses olid hinnad languses, siis aasta kokkuvõttes jääb hindade tõus siiski tagasihoidlikuks, ulatudes 0,2 protsendini.

Kristjan Pungas, rahandusministeeriumi fiskaalpoliitika osakonna analüütik

Neli Eesti väikelinna said oma keskväljakute korda tegemiseks toetust 6,8 miljonit eurot

07.10.2016 Tõnu Toompark

Eesti Arhitektide Liidu ja EV100 missiooniprojekt „Hea avalik ruum“ on jõudnud lõpusirgele. Arhitektuurkonkursid linnasüdamete korrastamiseks on enamikes linnades lõppenud ning alanud on projekteerimine. Esimeses taotlusvoorus otsustas EAS piirkondade konkurentsivõime tugevdamise meetmest toetada nelja projekti elluviimist – Põlvas 1,38, Valgas 1,5, Tõrvas 1,2 ning Võru linnas 2,7 miljoni euroga. Ülejäänud 12 linnakeskuse projekti rahastamine otsustatakse 2017. aasta jooksul.

„Linnasüdamete taaselustamise protsess on edukalt käivitunud. Jääme huviga ootama projektide valmimist ja nende mõju regionaalse arengu toetamisel,“ märkis kultuuriminister Indrek Saar täna Arhitektuurimuuseumis projekti teise etapi võistlustööde väljapanekul. „Väikelinnakeskuste korrastamine on kindlasti tänuväärt missiooniprojekt ning keskuste korda tegemises on näha tugevat potentsiaali inimesi liita, kasvatada kogukonna ühtsustunnet ja muuta linnade elukeskkonda elavamaks ja atraktiivsemaks.“

„Projektid valmivad, rahastusotsused on tehtud või tegemisel ja varsti võime ilmselt kuulda uudiseid ehitustööde algusest,“ sõnas EALi aseesimees ja „Hea avalik ruum“ projektijuht Kalle Vellevoog. „Õigus mitmekülgseid huvisid ja vajadusi rahuldavale ning esteetiliselt nauditavale avalikule ruumile on kõigil, sõltumata elukoha suurusest ja asukohast. Loodame, et meie programm on alles algus suurematele protsessidele ja lähitulevikus muutuvad selle eeskujul ka paljud teised Eesti linnad, asulad ja väiksemad asustatud paigad. Muutuvad sellisteks kohtadeks, kus inimestel on hea elada, kus lisaks toimivale majandusele on aktiivne kultuuri- ja huvitegevus ning inimesed ei kipu sealt lahkuma suurematesse tõmbekeskustesse.“

Kahe aasta eest ellu kutsunud arhitektuuriprogrammi „Hea avalik ruum“ eesmärgiks on aastateks 2018-2020 planeerida ja ümber ehitada 16 Eesti linna kesksed avalikud alad, peaväljakud ja peatänavad. Sh muuta keskused jalakäijasõbralikeks, kultuuriürituste, tseremooniate, spordi jm sündmuste läbiviimise kohaks, mis aitaks vältida väikelinnade laialivalgumist ja toetaks ühtlasi linnakeskustes ettevõtlust. Arhitektuurikonkursside tulemused on tänaseks selgunud kokku 14 linnas. Oktoobris kuulutatakse välja kaks viimast, Narva ja Jõhvi linnakeskuste arhitektuurivõistlused.

6. – 30. oktoobrini saab Arhitektuurimuuseumi galeriisaalis näha viimase seitsme võistlusel osalenud linnakeskuse – Elva, Kuremäe, Kuressaare, Põltsamaa, Rakvere, Tallinna ning Viljandi ideekavandeid. Näitusele on kokku välja pandud 40 võistlustööd.

Võistlustööde kavandid leiab: www.avalikruum.ee

Tarbijahinnaindeksi aastamuutust mõjutasid septembris enim alkohoolsed joogid ja tubakatooted

07.10.2016 Statistikaamet

Kaubad olid 2015. aasta septembriga võrreldes 1,4% ja teenused 0,4% kallimad. Kaupade ja teenuste administratiivselt reguleeritavad hinnad on eelmise aasta septembriga võrreldes tõusnud 2,2% ja mittereguleeritavad hinnad 0,8%.

2015. aasta septembriga võrreldes mõjutas tarbijahinnaindeksit enim alkohoolsete jookide ja tubaka 8,5% kallinemine, mille peamiseks põhjuseks on uute aktsiisimäärade rakendumine käesoleval aastal. Sealjuures on alkohoolsed joogid kallinenud 7,9% ja tubakatooted 10,1%. Suurem mõju indeksile oli veel elektri, soojusenergia ja kütte 5% odavnemisel, millest ligi kolm neljandikku andis 9% odavnenud soojusenergia. Aastataguse ajaga võrreldes oli diislikütus 5,2% ja bensiin 1,2% kallim. Eelmise aasta septembriga võrreldes on toidukaupadest enim odavnenud väherasvane piim (9%) ning kallinenud töödeldud puuvili (27%) ja suhkur (20%).

Augustiga võrreldes oli septembris tarbijahinnaindeksi suurimaks mõjutajaks rõivaste ja jalatsite soodusmüükide lõppemine ning uute hooajakaupade müügiletulek, samuti köögi- ja puuvilja sesoonne odavnemine. Suuremat mõju indeksile avaldas veel transport, kus septembriks ostetud lennukipiletid olid 14% kallimad kui kuu varem.

Tarbijahinnaindeksi muutus kaubagrupiti, september 2016
Kaubagrupp	September 2015 – september 2016, %	August 2016 – september 2016, %
KOKKU	1,0	0,2
Toit ja mittealkohoolsed joogid	0,9	-0,4
Alkohoolsed joogid ja tubakas	8,5	1,0
Riietus ja jalatsid	3,6	3,1
Eluase	-2,2	0,2
Majapidamine	0,5	0,0
Tervishoid	1,3	-0,2
Transport	0,7	0,9
Side	-2,7	-0,2
Vaba aeg	0,0	-0,6
Haridus ja lasteasutused	5,4	0,6
Söömine väljaspool kodu, majutus	3,7	-1,8
Mitmesugused kaubad ja teenused	2,9	0,5

Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvara müügikoolitus

Seminar-töötoas vaeti Skoone ja Telliskivi ala linnaruumilisi lahendusi

07.10.2016 Tallinn.ee

Tallinna Linnaplaneerimise Amet koostöös Eesti Kunstiakadeemia ja Tallinna Ülikooliga korraldas 27.-29. septembrini rahvusvahelise arhitektide ja urbanistide seminar-töötoa. Töötoa eesmärk oli mõlema ülikooli tudengitest koosneva rühma töös kaardistada Skoone bastioni ja Telliskivi loomelinnaku vahelise ala võimalikke linnaehituslikke lahendusi ning välja pakkuda visioone piirkonna ruumiliste seoste leidmiseks.

Avaseminaril tutvustasid piirkonna ettevõtjad, arendajad ja linnaametnikud loodud visioone ja alusandmeid. Teisel päeval toimus mõttetalgu, et luua sisend kodanikke kaasava nutilahenduse väljatöötamiseks. Nutikas rakendus võiks olla kodanikule mugavaks vahendiks, mille abil linnaruumi arengut puudutavates küsimustes kaasa rääkida ning tutvuda uute planeeringutega ehk nn nähtamatu linnaga.

3-päevane töötuba lõppes tudengite poolt alale koostatud visioonide avaliku tutvustamisega Kultuurikatlas, mida kommenteerisid valdkonna eksperdid Eesti Kunstiakadeemiast, Tallinna Ülikoolist ja Linnaplaneerimise Ametist.

Kokku esitati 5 huvitava vaatenurga ja nägemusega rühmatööd, mis lähtusid inimkesksema linnaruumi vajadusest. Magistrantide tööd rõhutasid asukoha olulisust linnaruumis, selle potentsiaali ning keskse siduva ala puudumist, mis koondaks ümbritsevaid piirkondi omavahel. Keskenduti keskse väljaku loomisele Balti jaama ning tulevase Eesti Kunstiakadeemia ette, väga palju mõeldi liikuvusele ja liiklusele, rohevööndite ühendamisele ning linnaruumi kujundavate elementide seoste tugevdamisele. Väljakute kujunduses on kasutatud jagatud ruumi põhimõtet, kus kergliiklejad, jalakäijad, auto- ja ühistranspordisõitjad on ruumikasutuses võrdsed. Väljakut ääristab teenindav hoonestus, näiteks kioskid, toitlustus jm.

Erinevaid lahendusi pakuti ka trammi- ja sõidutee paiknemisele ning päris mitmes lahenduses olid autod suunatud maa alla, luues maapealsel tasapinnal võimalusi avaliku ruumi arendamiseks. Julgemad tööd paigutasid sõidutee bastioni vallikraavi ning tekitasid avara kergliiklusega pargiala Kalamaja poole.

Tööd andsid lahendusi ka Skoone bastioni ja vanalinna ajalooliste seoste tugevdamisele. Pakuti välja autoliikluse väljaviimist Rannamäe teelt või jagatud ruumi rakendamise põhimõtet. Samuti esitleti uusi hoonestamisvõimalusi ja vanalinna ääristava hoonefrondi avamist Rannamäe tee poole.

Mitmed huvigrupid tunnustasid algatust lahendada Skoone-Telliskivi ala koosloome abil ning näitasid valmisolekut ka tulevikus kaasa mõelda ning alale üheskoos parim kasutus leida.

Töötubadest saadud sisendit analüüsivad Tallinna Linnaplaneerimise ameti linnaplaneerijad ja arhitektid ning koostavad huvigruppide ettepanekuid arvestades omapoolse terviklahenduse, mida tuleva aasta alguses huvigruppidele ja arhitektuuri ning urbanistika magistrantidele tutvustatakse.

Töötoad toimusid Kesk-Läänemere programmi projekti Baltic Urban Lab raames, mille Tallinna linna poolseks partneriks on Tallinna Linnaplaneerimise Amet.

Kinnisvarakool: Kasutusluba ja selle taotlemine

Uus teehoiukava näeb ette suuri investeeringuid Eesti maanteetaristusse

07.10.2016 Tõnu Toompark

Majandusminister Kristen Michal saatis valitsusele kinnitamiseks „Riigiteede teehoiukava aastateks 2014-2020“ muudatused, et Maanteeamet saaks alustada Tallinna-Tartu maantee neljarajalise osa pikendamist Koselt Mäoni. Teehoiukava kogumaht seitsme aasta peale on üle 1,7 miljardi euro, millest järgmisel aastal kulub teehoiule üle 258 miljoni.

Lisaks Mäoni rajatava neljarealise maanteega on uues teehoiukavas arvestatud veel kolme uue olulise maanteetaristu investeeringuga: Luige-Juuliku teelõik, Saue-Topi ühendustee ja Tallinna-Rannamõisa-Kloogaranna teelõik. Riigiteede teehoiu kulud kokku on 2016. aastal ligi 238 miljonit eurot ja järgmiseks aastaks planeeritakse ligi 20 miljoni eurost eelarve kasvu. 2017 on planeeritud teede ehitusele 65,4 miljonit eurot, mis on ligi 31 miljonit rohkem kui see aasta ning tee hooldusele 49 miljonit, mis on 1,4 miljonit rohkem kui tänavu.

Kose-Võõbu-Mäo 40 km pikkuse maanteelõigu neljarajaliseks ehitamine läheb riigile maksma hinnanguliselt kokku 170 miljonit eurot, millest 80 miljonit eurot eraldatakse riigieelarvest senisele teede rahastusele lisaks ning 90 miljonit tuleb üldistest teedele ette nähtud vahenditest. Järgmisel aastal alustatakse Kose-Võõbu lõigul pinnase ettevalmistustöödega ning neljarealine maantee on planeeritud valmima aastaks 2022.

„Kose-Mäo neljarealise lõigu puhul on tegu vaba Eesti suurima teetaristu ehitusega. See põhjustab ehituse ajal ka mõningaid ebamugavusi, kuid tulemuseks on säästetud elud, kümned miljonid eurod aastas ning Tallinn saab Tartule lähemale 5,3 kilomeetri võrra. Kõik suuremad Tartu, Pärnu või Narva suunad ning olulised ristmikud, olgu siis Tallinnas Haabersti või Russalka ristmikud või Sillamäe ühendustee saavad kaasajale vastavaks. Tean, et 1,7 miljardit eurot seitsme aasta kohta kõlab suure summana, kuid teedesse saaks ja võiks investeerida julgemalt, kiirused ju tõusevad. Korralike maanteedega säästame liikluses aega ja elusid, rääkimata liiklusstressi vähendamisest – sotsiaalmajanduslikult kahtlemata mõju on positiivne,“ sõnas majandus – ja taristuminister Kristen Michal.

Suurenenud turvalisusele ning väiksemal liiklusstressile lisaks on Tallinn-Tartu neljarealiseks ehitamisest Mäoni täiendav ajavõit sõitjale ca üheksa minutit. Viimane tuleneb nii lühenenud teekonnast, suuremast liikumiskiirusest kui ka praegusest olukorrast, kus tihtipeale tuleb liikuda autokolonnides ja lubatud piirkiirusest märkimisväärselt aeglasemalt. Pikaks venivad autokolonnid aeglasemalt sõitjate taga tekitavad ka ohtlikke möödasõite, mis suurendavad liiklusõnnetuste arvu.

Liiklusõnnetuste statistika kohaselt paistab lähiajaloos Kose-Mäo lõik silma suure hukkunute arvuga. Kogu Tallinna-Tartu maantee läbisõidust moodustab lõik 20 protsenti, kuid ligi 50 protsenti Tallinna-Tartu maanteel hukkunutest sattusid õnnetusse just Kose-Mäo lõigul.

Uuendatud teehoiukava finantsplaani koostamisel on lähtutud riigi eelarvestrateegiast aastateks 2017-2020 ja 2016. aasta riigieelarveseadusega teehoiuks ette nähtud vahenditest.

Täiendavalt lisandusid uue teehoiukava aastatesse 2018-2019 veel Luige ja Juuliku vaheline teelõik (15,7 miljonit eurot), Saue-Topi ühendustee (1,87 miljonit eurot) ja Tallinna-Rannamõisa-Kloogaranna teelõik (2 miljonit eurot).

Lisaks neile ja Kose-Mäo ehitusele on järgmiste aastate suurimad riigiteede projektid:

Tallinna ringtee Väo-Jüri 2+2 tee ja sõlmede ehitus – 49 miljonit eurot
Juuliku sõlm ja 2+2 teelõik Saku ja Kanama sõlmede vahel – 13 miljonit eurot
Narva maantee Väo sõlm – 20 miljonit eurot
Sillamäe asula vahelise lõigu ohutustamine – 10 miljonit eurot
Pärnu maanteel Ääsmäe-Kernu 2+1 tee – 15 miljonit eurot
Kernu ümbersõit – 10 miljonit eurot
Nurme-Jänesselja 2+1 tee – 8 miljonit eurot
Tartu maanteel Põltsamaa-Tartu 2+1 möödasõidualad – 18 miljonit eurot

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvara hindamise ABC

Majanduse üldolukord pole muutunud

07.10.2016 Tõnu Toompark

Eesti Konjunktuuriinstituudi ekspertide-analüütikute hinnangul pole majandusolukord kolmanda kvartali jooksul muutunud ega paranemisootused täitunud, kuid majanduse üldolukorra hinnang on rahuldav. Eesti majanduse hetkeolukorda hindasid eksperdid 5 punktiga, mis on 0,2 punkti vähem kui eelmisel vaatlusel juunis.

Majanduskasv jäi esimesel poolaastal allapoole prognoose ulatudes ühe protsendini kuigi oodati kaheprotsendilist kasvu. Majanduskliima indeks tõusis 5,5lt 5,7-le punktile.

Kõige nõrgem näitaja Eesti majandususaldusindeksis on investeeringud. Kuigi juulis olid hinnangud muutunud optimistlikumaks, siis septembris toimus taas indeksi langus. Koguni 63 protsenti ekspertidest hindas olukorda halvaks. Võrreldes juuli küsitluse tulemusi, siis Eestis oli see tulemus kehvim lähiriikide hulgas. Samas tulevikuperspektiivi hinnati investeeringute juures heaks. Samuti arvas 63 protsenti ekspertidest, et kuue kuu pärast on seis parem.

“Loodame, et investeeringute poolel on trendis tulemas kauaoodatud pööre ja need hakkavad kasvama, vähemalt langus on peatunud. Riik suunab oma peatähelepanu tööstuse arendamisse, mis aitab kaasa ka rahvusvahelise konkurentsivõime kasvule,” ütles Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi majandusarengu asekantsler Viljar Lubi.
Konkreetsete näidetena nimetas Lubi suurinvestori toetusmeedet, elektrihinnaerisust suurtarbijatele ning tööstuspoliitika rõhuasetust digitaliseerimisele.
Hinnangud eratarbimisele püsivad endiselt kõrgel tasemel. 84 protsenti ekspertidest pidas olukorda heaks. Tarbijate kindlustunne on kõrge ning püsikaupade ostuaktiivsus suur. Lisaks investeerimisele suudavad tarbijad ka järjest rohkem säästa. 22 protsenti vastanud peredest tunnetab oma heaolu paranemist eelnevatel kuudel ja 26 protsenti ootab paranemist järgnevatel kuudel.
Samas tuleviku suhtes oldi veidi enam kõhklevad ning 11 protsenti ekspertidest arvas, et olukord muutub halvemaks.

Väliskaubanduse suhtes on küsitletud eksperdid positiivselt meelestatud. 53 protsenti hindajaid loodab ekspordimahu kasvu ning ükski küsitletutest ei uskunud ekspordimahu langust.

Hinnad hakkavad ekspertide hinnangul tõusma, kuue kuu perspektiivis ootab hindade tõusu 87 protsenti küsitletutest.

Majandusprobleemidest on endiselt kõige teravamad oskustööjõu puudus ja rahvusvahelise konkurentsivõime vähesus, mis 9-palli skaalal said vastavalt 7,3 ja 6,1 punkti. Uue näitajana on uuringusse lisatud küsimus korruptsiooni kohta, kuid vastajate hinnangul ei ole see probleemiks Eesti majanduses (2,1 punkti 9st).

Tööstussektoril läheb hästi. Baromeeter on viimase kolme aasta kõrgeimal tasemel ning samuti kõrgem pikaajalisest keskmisest. Järgneval kolmel kuul oodatakse samuti toodangumahu kasvu. Väga tugev on kindlustunne metalltoodete tootmises (+30 punkti), toiduainete tootmises (+29 punkti) ja tekstiilitootmises (+27 punkti). Nõrgem on olukord masinate ja seadmete tootmises (-13 punkti).
Raha laenamise võimalused on tööstusettevõtetel head. 18 protsenti vastanutest arvas, et pangad suhtuvad soosivalt ning 74 protsenti pidas olukorda normaalseks.

Tugeva positiivse arenguga paistab silma ehitussektor, kus kindlustunne on tõusnud jälle plusspoolele. On paranenud nii tellimused, kui ka hinnangud hõivele. Ebapiisavat nõudlust pidas oluliseks kasvu pidurdavaks teguriks 40 protsenti ettevõtetest, mis oli viimase kolme aasta madalaim näitaja. Taas on päevakorrale tõusnud tööjõupuudus, mida nimetas 28 protsenti vastanutest.

Jaekaubandusettevõtete kindlustunne küll langes, aga jäi plusspoolele. Jaekaubandussektor erineb teistest seetõttu, et siin on vähenenud pankade valmisolek ettevõtetele laenu anda ning 17 protsenti küsitletutest peab pankade suhtumist piiravaks.

Kinnisvarakool: Detailplaneeringu koostamine ja menetlemine

Aastaks 2030 on eesmärgiks elamuvaldkond korda saada

07.10.2016 Tõnu Toompark

Täna riigikogule edasi saadetud energiamajanduse arengukava elamumajanduse lisa kohaselt soovib riik oluliselt enam panustada hoonefondi uuendamisse ning on valinud maksimaalsele energiasäästu saavutamisele ja elukeskkonna terviklikule parandamisele keskenduva tee.

Elamumajanduse pikaajaliseks eesmärgiks on Eesti inimeste elamistingimuste parandamine, mis saavutatakse läbi hoonefondi energiatõhususe ja sisekliima parandamise ning uusehituse mahtude suurendamise ja kvaliteedi tõstmise. Arengukava seab pikaajalised ambitsioonikad sihid ja näeb ette komplekssed lahendused seatud eesmärkide saavutamiseks. Tagatud saab meeldiv, kvaliteetne, energiasäästlik ning terviklikult lahendatud elukeskkond ning elamufond vastab hoonete sisekliima kehtivatele standarditele.

„Viimasel paarikümnel aastal ehitatud eluruumide maht jääb oluliselt alla perioodi 1950-1990 keskmisele eluruumide mahule. Ligemale pool sajandit tagasi ehitatud hoonete vanus läheneb tol ajal normatiividega määratud elueale. Täna oleme olukorras, kus tuleb luua eeldused eluea lõppfaasis olevate elamute terviklikuks ja majanduslikult efektiivseks uuendamiseks ning uusehituse hoogustamiseks,“ ütles ettevõtlusminister Liisa Oviir.

Energiasääst ja sisekliima paranemine sõltuvad sellest, kui suur osa hoonefondist ja mis tasemel rekonstrueeritakse, samuti sellest, kui ranged nõuded uutele hoonetele kehtestatakse. Oviir selgitas, et eluasemete teoreetiliseks taastuvvajaduseks loetakse 6000 uut eluruumi aastas, mida Eestis viimasel kümnel aastal on saavutatud alla 50 protsendi.

Arengukava seab eesmärgiks, et aastaks 2030 tuleb rekonstrueerida 50 protsenti korterelamutest ja 40 protsenti väikeelamutest. Eesti elamufondis ligi kolmandik on aastaks 2050 liginullenergiahooned. „See tähendab, et panustame senisest enam korterelamute ja väikeelamute rekonstrueerimisse ning uute liginullenergiahoonete ehitamisse, samuti riigi eeskuju näitamisse uute hoonete ehitamisel,“ ütles ettevõtlusminister Liisa Oviir.

„Elamufondi rekonstrueerimisega on võimalik vähendada hoonete küttenergia vajadust kuni 50 protsenti ja saavutada sellega imporditavate fossiilkütuste mahu vähenemine ja süsihappegaasi heitkoguse vähenemine, seeläbi vähenevad ka eluasemete ülalpidamiskulud ja tõuseb kinnisvara väärtus,“ märkis Oviir.

Minister hoiatas, et kui korterelamute rekonstrueerimise tempo ei kiirene, on projekteerimisjärgus eluea lõppfaasis olevate majade elanike arv aastaks 2030 hinnanguliselt 200 000 inimest.

Uuringud on ka näidanud, et eluasemelaenu käendusega pakutav tugi ei ole elamispinna nõudluse stimuleerimiseks piisav. Selleks, et tagada elamufondi jätkusuutlikkus ja maksimaalne energiasääst pikemas vaates kui aastani 2030, on lisaks investeeringutele olemasolevate hoonete energiatõhususse kasvav vajadus ka uusehituse hoogustamise järele.

Minister lisas, et elamu- ja soojusmajandusse panustatakse eelkõige toetuste abil, aga seadusandlusega luuakse ka alternatiivne keskkond investeeringuteks.

„Olukord, kus avaliku sektori omandis on vaid 1,8 protsenti kogu elamufondist, kitsendab oluliselt riigi võimekust nii elamispindade tagamisel kui ka energiasäästu eesmärkide saavutamisel. Linnastumise ja leibkondade mobiilsusega kaasneb ulatuslik igapäevane pendel- ja väljaränne. Need on suundumused, mida tuleb arvestada elamumajanduse arendamisele suunatud investeeringute planeerimisel,“ sõnas Oviir.

Uue lähenemise elamupoliitikale toob üürielamute programm, mida plaanitakse valitsusele tutvustada oktoobris. Üürielamute programmiga luuakse komplekssed lahendused, mille elluviimine aitab saavutada nii eluruumide parema kvaliteedi, energiasäästu kui ka sisekliima tagamist. Lisaks parandab see riigi võimekust suunata leibkondade elu- ja töökohavalikuid ning leevendab tõmbekeskuste ääremaastumist ja pidurdab väljarännet.

Minister rõhutas, et oluline on teha vahet munitsipaal- ja sotsiaalkorteritel ehk koostatava üürielamute programmi kontekstis ei toetata sotsiaalkorterite ehitamist. Tulemusena mitmekesistub eluasemeteenuste kättesaadavus töökoha ja elukohana olulistes tõmbekeskustes üle Eesti ning luuakse eeldused stabiilsete üürisuhete tekkeks.

ENMAK 2030 kirjeldab Eesti energiapoliitika eesmärke aastani 2030 ja meetmeid nende saavutamiseks ning energiamajanduse visiooni aastani 2050. Koordineeritult teiste ettevõtluse arendamisele ja töökohtade loomisele suunatud riiklike arengukavadega, panustab riiklik energiamajanduse arengukava optimaalselt atraktiivse ettevõtlus- ja elukeskkonna loomisse Eestis.