Adaur.ee: kinnisvaraturu uudised, analüüsid ja ülevaated

Kinnisvarakool: Planeerimis-ehitusvaldkonna spetsialisti täiendõppeprogramm

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaraarenduse praktikum – ideest teostuseni

Kinnisvarakool & koolitus: kuidas korteriühistus võlglastega hakkama saada

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri stardiprogramm

Kinnisvarakonverents „Mis saab edasi? (olukord kinnisvaraturul)“

28.09.2016 Tõnu Toompark

Eesti Kinnisvarafirmade Liidu konverents koostöös CGI Eesti AS-ga „Mis saab edasi? (olukord kinnisvaraturul)“ 6. oktoobril 2016.

Original Sokos Hotel Viru konverentsikeskuses, Viru Väljak 4

Päevakava ja esinejad:

9.00 – 9.30 osavõtjate registreerimine ja hommikukohv

9.30 – 9.35 Konverentsi avamine

Moderaatorid:

Kalev Roosiväli, Eesti Kinnisvarafirmade Liidu juhatuse esimees
Tõnis Rüütel, Eesti Kinnisvarafirmade Liidu tegevdirektor

9.35 – 10.25 Seis eluasemeturul: buum või hinnalangus?

Tõnu Toompark, Adaur Grupp OÜ juhatuse liige

Diskussioonipaneel ettekande teemal

Moderaator: Tõnu Toompark

Osalejad:

Mart Saa, LAAM Kinnisvara OÜ juhatuse liige
Timo Riismaa, Bonava Eesti OÜ juhatuse liige
Ero Viik, Swedbanki kinnisvarasektori juht

10.25 – 11.25 Kuidas on rakendunud ehitusseadustiku muudatused

Ando Leppiman, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi energeetika ja ehituse asekantsler

Diskussioonipaneel ettekande teemal

Moderaator: Ando Leppiman

Osalejad:

Eva Vanamb, Tallinna Linnaplaneerimise Ameti juhataja asetäitja, õigusosakonna juhataja
Martina Proosa, Advokaadibüroo Teder jurist
Sulo Nigul, Metro Capital OÜ partner

11.25 – 11.40 „Tõusev kinnisvaratäht“ laureaadi väljakuulutamine ja auhinna üleandmine

11.40 – 12.30 Lõuna

12.30 – 13.00 Kinnisvaravahendus ilma maaklerita. Kas tuleviku trend?

Ott Heidmets, Kinnisvara24.ee tegevjuht

Diskussioonipaneel ettekande teemal

Moderaator: Ott Heidmets

Osalejad:

Annely Sermat, Pindi Kinnisvara OÜ eluruumide vahendusvaldkonna juht
Joonas Põder, Konku.ee juhatuse liige

13.00 – 14.00 Võrdlev pilt Baltikumi kinnisvaraturgudest

Mihkel Pärtel, BPT Real Estate AS nõustamisvaldkonna juht

Diskussioonipaneel ettekande teemal

Moderaator: Mihkel Pärtel

Osalejad:

Tarmo Kase, Ober-Hausi Kinnisvara AS juhatuse esimees
Ülo Kallas, Colonna Kininsvara OÜ finantsjuht

14.00 – 14.30 Kinnisvaraarendajate mured ja rõõmud infotehnoloogia vaatevinklist

Fred Viidul, CGI Eesti AS majandustarkvara tiimijuht

14.30 – 15.00 Kohvipaus

15.00 – 15.30 Ärikinnisvarast, sügavuti metsa- ja põllumaast

Mart Erik, Kinnistu OÜ ja Rajoon.ee asutaja

15.30 – 16.15 Ühisrahastusest, ausalt!

Ardi Roosimaa, Uus Maa Property Advisors OÜ juhatuse liige

Diskussioonipaneel ettekande teemal

Moderaator: Ardi Roosimaa

Osalejad:

Marek Pärtel, EstateGuru OÜ partner
Loit Linnupõld, Crowdestate OÜ tegevjuht
Kaia Kask, Tartu Ülikooli rahanduse ja majandusarvestuse õppetooli rahanduse teadur
Andre Nõmm, Finantsinspektsiooni juhatuse liige
Kristjan Mitt, Mitt&Perlebach OÜ juhatuse liige

Konverentsi tasu 145 €, EKFL liikmesfirma töötajale 95 € (lisandub käibemaks).

Info ja registreerimine telefonil 6 411 516 või ekfl@ekfl.ee

Kinnisvarakool & koolitus: korteriühistu revisionikomisjoni töö korraldamine

KV.EE: Tallinnas otsib ostjat 481 äripinda

28.09.2016 Tõnu Toompark

Augustis otsis portaalis KV.EE ostjat 481 Tallinna äripinda. Tallinna äripindade müügipakkumiste arv on aastaga kasvanud 14%. Äripindade müügipakkumiste keskmine hind oli augustis 1591 €/m² ehk eelmise aasta augustist 14% kõrgemal-

Kõige enam äripindasid on ilmselgelt müügis kesklinnas. Kesklinna linnaosas pakuti augustis üürile 222 äripinda keskmise hinnaga 1942 €/m². Kesklinna müügipakkumine on aastaga kerkinud 19 ja hinnad 13% võrra.

Pakkumise arvust lähtuvalt järgmised turupiirkonnad on Põhja-Tallinn ja Lasnamäe, kus pakuti augustis müügiks vastavalt 55 ja 54 äripinda, mis on pisut aastatagusest vähem. Põhja-Tallinna ja Lasnamäe äripindade müügipakkumiste hinnad portaalis KV.EE oli vastavalt 1280 ja 772 €/m² ehk aastatagusest vastavalt 15 ja 2% enam.

Vaata lähemalt, mis toimub kinnisvaraturul portaalist KV.EE.

	Äripindade müügipakkumiste keskmine arv ja selle muutus, tk			Äripindade müügipakkumiste hind ja selle muutus, tk
	08/2015	08/2016	Muutus, %	08/2015	08/2016	Muutus, %
Haabersti	15	24	60%	1 122	1 523	36%
Kesklinn	186	222	19%	1 715	1 942	13%
Kristiine	25	18	-28%	956	981	3%
Lasnamäe	57	54	-5%	760	772	2%
Mustamäe	18	24	33%	1 164	1 474	27%
Nõmme	27	37	37%	946	716	-24%
Pirita	15	17	13%	1 708	1 614	-6%
P-Tallinn	59	55	-7%	1 115	1 280	15%
Vanalinn	14	28	100%	2 471	2 709	10%

Tallinn	421	481	14%	1 398	1 591	14%
Narva	15	14	-7%	408	406	0%
Pärnu	14	20	43%	762	674	-12%
Tartu	23	24	4%	1 230	1 370	11%

Kinnisvarakool & koolitus: praktilise klienditeeninduse ABC

Nõuanded kinnisvaramüüjale käsiraamatus: “Kuidas müüa kinnisvara? Eduka kinnisvaratehingu saladused”

28.09.2016 Tõnu Toompark

Kinnisvarakool OÜ kirjastamisel on ilmunud käsiraamat „Kuidas müüa kinnisvara? Eduka kinnisvaratehingu saladused“, mille autor on kinnisvarakonsultant Tõnu Toompark. Käsiraamat keskendub nõuannetele eraisikust kinnisvaramüüjale, kes soovib müüa oma kodu – korteri või maja.

„Inimene puutub oma kodu müümisega kokku enamasti mitte rohkem kui kord-paar kogu elu jooksul. Seejuures on tegemist ühe elu kalleima tehinguga rahalises mõttes nii kinnisvaramüüja kui -ostja jaoks. Selge, et selles olukorras on vaja sõltumatut infot, kuidas kodu müümise protsess tõhusalt korraldada,“ rääkis käsiraamatu autor Tõnu Toompark.

Praktiline käsiraamat käsitleb kogu kinnisvara müümise protsessi algusest lõpuni ehk alates esmastest müügimõtete tekkimisest kuni kinnisvara valduse üleandmise vormistamiseni. Raamat annab lugejaile konkreetseid nõuandeid, kuidas kogu kinnisvara müümise protsess ajaliselt ja rahaliselt efektiivselt korraldada.

Raamatu „Kuidas müüa kinnisvara?“ autor kinnisvaranõustaja Tõnu Toompark on sadade Eesti ajakirjanduses avaldatud nõuandeartiklite ja kinnisvarakommentaaride autor. Lisaks on Tõnu Toompark raamatu „Nõuanded koduostjale“ autor ja „Korter üürile – närvesööv hobi või rikkuse allikas“ kaasautor.

2003. aastal asutatud Kinnisvarakool OÜ on keskendunud kinnisvaraalasele baaskoolitusele maakleritele, hindajatele, avaliku sektori töötajatele, kinnisvaraarendajatele ja eraisikutele ning kinnisvaravaldkonna käsiraamatute kirjastamisele.

Lisainfo

Käsiraamatu sisukord: https://www.kinnisvarakool.ee/kuidas-muua-kinnisvara-sisukord.pdf
Kinnisvarakooli raamatupood: https://www.kinnisvarakool.ee/pood/

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvara hindamise ABC

Arco Vara: Kinnisvara broneerimisel järgi võlaõigusseadust

28.09.2016 Tarvo Tamme

Korteri või maja broneerimine enne kinnisvaratehingut on tavapärane, kuid broneerimislepingu sõlmimisel tuleb arvestada võlaõigusseadusega, kirjutab Arco Vara Tartu piirkonna juht Tarvo Tamme.

Kinnisvara broneerimist kasutatakse peamiselt siis, kui ostuhuviline valib omale meelepärase eluaseme välja ja läheb selle jaoks pangast laenu küsima. Sealt edasi käituvad müüjad erinevalt, mõni jääb ootama koos kliendiga panga vastust, teine näitab ostuhuvilistele objekti edasi, aga tingimusel, et broneerinul on eelisostuõigus.

Broneerimine tuleb kõne alla ka juhul, kui potentsiaalsel ostjal on raha kinni kuskil fondides või hoiustes ja selle kättesaamine võtab peamiselt lepingulistel põhjustel aega. Broneerimislepingu sõlmimisel makstakse poolte kokkuleppel käsiraha, mis jääb müüjale, kui klient vara ära ei osta.

Siin tasub kindlasti tähele panna, et lihtkirjalik broneerimisleping on õigustühine. Nii mõnigi müüja on üllatunud, kui peab kliendile broneeringutasu tagasi maksma, sest ainus seaduslik leping on notari juures sõlmitud võlaõiguslik leping.

Üldiselt tasub kinnisvara müüjatel broneerimisega olla pigem ettevaatlikum, sest klientide pangalaenuotsuste ootamisega võib kaotada nii potentsiaalseid ostjaid kui kallist müügiaega.

Mis puudutab üüritehinguid, siis nendega broneerimisi eriti ei kaasne, kuna üüriturg on võrreldes ostuturuga kordi kiirem.

Kinnisvarakool & koolitus: Varjatud puudused – kinnisvaramaakleri ja müüja vastutus kinnisvaratehingutes

Elu korteriühistus: Dokumentatsiooni üleandmine korteriühistus

27.09.2016 Kätri Sarapuu

Probleem selles, et KÜ vana juhatus keeldub KÜ-ga seotud dokumentatsiooni üle andmast. Uus juhatus astus ametisse ligi pool aastat tagasi, ning vanad olijad lubasid dokumentatsiooni kokku korjata ja üle anda. Nüüd hakati vastu, et nemad ei pea midagi andma. Kuidas oleks minul, kui uue juhatuse ühel liikmel, kõige korrektsem dokumentatsiooni nõuda?

Juhul, kui vana juhatus keeldub korteriühistuga seotud dokumentatsiooni üleandmisest, võite nõuda dokumente kohtu kaudu, nimelt asjaõigusseaduse § 80 lõike 1 kohaselt on omanikul nõudeõigus igaühe vastu, kes õigusliku aluseta tema asja valdab ning lõige 2 sätestab, et omaniku nõue on suunatud omandiõiguse tunnustamisele ja asja väljanõudmisele ebaseaduslikust valdusest oma valdusse. Käesoleval juhul on uus juhatus korteriühistu kui omaniku esindaja ning saab vastava avalduse kohtule esitada.

Muinasvrakkide leiukohal valmisid esimesed Tivoli kortermajad

27.09.2016 Tõnu Toompark

Kinnisvaraarendusettevõte Metro Capital avastas 2015 suvel mereäärse Tivoli elurajooni ehitustööde käigus muinasaegsed laevavrakid, millest üks paikneb täna Tallinna Lennusadamas, oodates rekonstrueerimistööde algust ning teine uputati ajutiliselt Tallinna lahte, säilitamaks selle seisukorda. Nüüdseks, kui laevade väljakaevamisest on möödunud ligemale aasta, on esimesed kaks Tivoli elamurajoonis asuvat kortermaja valminud ning esimesed elanikud sisse kolinud. Järgmised majad valmivad juba loetud kuude pärast.

Metro Capitali partneri Ain Kivisaare sõnul on tagantjärgi laevavrakkide leidmist tore meenutada, kuigi esialgne ehmatus oli suur. „Kui sarnane asi oleks juhtunud mõnel väiksemal ehitusplatsil, oleks projekt kardetavasti pikemaks ajaks külmutatud. Kuna leidmise ajaks oli hulk kortereid juba müüdud, siis Metro Capital ei saanud endale projekti seiskamist lubada“, meenutab Kivisaar. Edaspidi tuletab laevavrakkide leiukohta meelde laste mänguväljakule rajatud laevakujuline atraktsioon.

Kadriorus asuv Tivoli elamurajoon paikneb 200 meetri kaugusel merest, Kadrioru pargi naabruses. Koos esimeste majadega ehitas Metro Capital valmis ka Tuukri tn. pikenduse koos kergliiklusteega, mistõttu algab Pirita promenaadiga paralleelselt kulgev kergliiklustee nüüd Tivoli elurajoonist. See on eriti meeltmööda kõikidele aktiivset eluviisi harrastavatele inimestele.

Kokku on Tivoli elurajooni arendusmaht 122 korterit, millest tänaseks on müüdud 70%. Värskelt valminud majades on saadaval veel vaid kolm korterit. Tivol ehitusjärgus olevatest etappidest leiavad huvilised nii ruumikaid merevaatega perekortereid kui avarate terrassidega penthause.

Lisaks asukohale on eeskujulikud ka Tivoli hoonete arhitektuur, rõdude ja terrassidega korteriplaneeringud ning ka tehniline sisu. Kõigis korterites on vesipõrandaküte, autonoomne soojustagastusega sundventilatsioon, päikesepaneelid katustel ning Z-Wave targa maja lahendus, mis võimaldab kütet, jahutust, ventilatsiooni ja muid seadmeid mobiilselt juhtida.

Metro Capital on 2004. aastal asutatud kinnisvaraarendusettevõtte, mis on oma tegevuses keskendunud eksklusiivse kinnisvara arendamisele miljöövärtuslikesse piirkondadesse. Metro Capitali projektide hulka kuuluvad Meerhofi Kvartal Pirita tee ääres koos kolme eksklusiivse tornmajaga, Metro Plaza Tallinna kesklinnas, paljud valminud uuselamud Kalamajas ning Kadriorus. Metro Capitali missiooniks on arendada elukeskkondi, mille väärtus püsib üle põlvkondade.

Kinnisvarakool: Üüriinvesteeringute finantsanalüüs - Tõnu Toompark

KPMG uuring: ehitusfirmad ei kasuta tehnoloogia pakutavaid võimalusi

27.09.2016 Tõnu Toompark

Vaatamata olulistele investeeringutele ei ole ehitussektor suutnud täielikult rakendada tehnoloogia pakutavaid eeliseid, sealhulgas andmeanalüüsi, mobiilitehnoloogia, automatiseerimise ja robootika vallas. Sellisele järeldusele jõuab KPMG uuring Building a technology advantage – Global Construction Survey 2016.

Vaid 8 protsenti enam kui 200st ehitussektori tippjuhist arvab, et nende ettevõte kuulub tehnoloogia vallas „visionääride esirinda”, samas kui 64 protsenti ehitusfirmadest ning 73 protsenti arendajatest peab end tehnoloogia vallas “järgijateks” või “mahajääjateks”, teatas KPMG Baltics.

“Uuringu tulemus näitab, et tehnoloogia osas valitseb ehitussektorile omane konservatiivsus, nii et enamus firmadest on valmis pigem teistele järgnema kui olema eestvedajaks,” ütles KPMG Baltics OÜ seeniorpartner Andris Jegers. „Paljudel puudub selge tehnoloogiastrateegia ning vaid 20 protsenti märgib, et nad vaatavad radikaalsel moel ümber oma ärimudeli, et püsida konkurentsis.“

Kaks kolmandikku vastajatest usub, et projektide riskid on kasvamas. “Projektid muutuvad üha suuremaks, ambitsioonikamaks ja keerulisemaks ning sellega kasvavad riskid. Uuendused nagu kaugjälgimine, automatiseerimine ja visualiseerimine omavad tohutut potentsiaali, et stimuleerida projekti edenemist, parandada täpsust ja turvalisust,“ märkis Jegers.

Uuringu kohaselt ei kasuta ehitussektori ettevõtted täielikult nende valduses olevaid andmekogusid – kaks kolmandikku küsitletutest ei kasuta tipptasemel andmeanalüütikat projektide edenemise hindamisel ning tulemuste monitoorimisel. Veelgi enam, vaid neljandik vastanutest märgib, et nad saavad “nupuvajutusega” kõik projekti informatsiooni.

Mobiilitehnoloogial on meeletu potentsiaal, et analüüsida ja jälgida suurte ehitusprojektide kulgu kaasaskantavate seadmete kaudu. Rõhuv enamus vastanutest kasutab ehitusobjektide jälgimiseks kaugjälgimist, kuid alla 30 protsendi märgib, et nad kasutavad mobiiliseadmeid igapäevaselt kõigis projektides – samas suurusjärgus on neid, kes ei kasuta mobiiliplatvorme üldsegi mitte. Kolmandik rakendab oma sõnul robootikat ja automatiseerimist.

Tööjõu ja materjali kallinemine ei ulatu üle 6 protsendi

Tööjõu ja materjali olulist kallinemist vastanud lähema aasta jooksul ette ei näe: ligi 80 protsenti nii arendajatest kui ka ehitajatest arvab, et tööjõu kallinemine ei ulatu üle 6 protsendi ning sarnane pilt avaneb materjalide hinnaprognoosides.

Arendajatest ja ehitajatest peavad ligikaudu pooled suurte ehitusprojektide suurimaks probleemiks kulude kärpimist ja eelarvepiiranguid, millele järgnevad talentide kaasamine ja ressursipuudus ning regulatiivne ja majanduskeskkond. Kõige väiksem mure on konkurents, mida peab probleemiks vaid 12 protsenti arendajatest ning 22 protsenti ehitusettevõtetest.

KPMG Internationali uuringule Building a technology advantage – Global Construction Survey 2016 vastas üle 200 tippjuhi, kes esindavad suuri kinnisvaraarenduse ettevõtteid ning inseneri- ja ehitusettevõtteid. Kümnendat aastat järjest läbi viidud uuringus vastanud ettevõtete aastakäive ulatus ligi 1 miljardist USA dollarist enam kui 20 miljardi dollarini. Esindatud olid Euroopa ja Lähis-Ida, Aasia ja Vaikese ookean piirkonna ning Ameerika ettevõtted.

Uuringuga saab tutvuda siin: Global Construction Survey 2016

Eesti eluruumid Euroopa viimaste hulgas

27.09.2016 Tõnu Toompark

Hoogne ehitustegevus Eesti kinnisvaraturul on ratsionaalselt põhjendatav enam kui ülejäänud Euroopas. Nimelt näitab Euroopa Parlamendi tellitud analüüs seda, et eestlaste elumajad on ühed Euroopa kehvemad.

Juba mõnda aega tagasi refereeriti ka Eesti ajakirjanduses üleeuroopalise uuringu tulemusi, mille viis läbi Euroopa Liidu agentuur Eurofound. Analüüsi tulemid Eesti jaoks iseenesest üllatavad pole, eluruumide kvaliteedi poolest kuulume pigem Ida-Euroopasse, mitte aga Põhja-Euroopasse. Ligikaudu viiendikus Eesti eluruumides on probleeme liigniiskuse ja mädanikuga, ligi neljandikus on probleem küttega.

Kolm või enam probleemi on 21 protsendis eluruumides, selle näitaja poolest on meist Euroopas kehvemas seisus vaid naabrid Lätist. Seega, viiendikul majadest on midagi viga, mida tuleks remontida. Omapärase faktina võib veel välja tuua, et veeklosett puudub 14 % eluruumidest ja pesemisvõimalust pole ca 16 % Eesti kodudes. Samuti on sagedaseks probleemiks asjaolu, et eluruumid pole piisava suurusega. Taani riigini, kus 0 % elanikest pole pesemisvõimalust, on meil veel väga pikk tee minna.

Seega vajadust uute eluasemete järele on enam kui küll. Uusarendus Eestis ei teki lihtsalt tühjale kohale ega pole põhjustatud kasumiahnete arendajate saamahimust, vaid sellel on olemas sügavad juurpõhjused. Nõudlus on olemas ja põhjendatud. Vananev elamufond pole kasvõi ruumide suuruse kontekstis pelgalt mugavuse küsimus või lausa suurushullustuse ilming, vaid tõsine probleem näiteks inimeste tervisele.

Nimetatud Eurofoundi uuring juhib tähelepanu, et halvas seisukorras majadel, kus on hallitus, niiskus ja külm, on väga otsene mõju inimeste tervisele ja tervishoiukuludele. Suuremad kulud tervishoiule on aga probleemiks nii igale indiviidile kui ka kogu riigile. Riigi roll selles kontekstis on kriitilise tähtsusega. Mis võiks üldse olla riigi ülesanne ja mõte? Et tema kodanikud oleksid terved, õnnelikud, kaitstud, kindlustatud.

Selge on see, et kogu riigi eluruumide taseme, mis on ühel ilusal hetkel võrreldav unistuste Põhja-Euroopaga, saame tõsta uude kvaliteediklassi vaid era- ja riigisektori koostöös. Riik on selles osas mõned sammud astunud, millest võib välja tuua erinevad Kredexi meetmed, aga ka näiteks munitsipaalmajad. Riik ja kohalik omavalitsus võiksid aga nii sõnas kui teos rohkem kaasa aidata sellele, et erasektor ehitaks juurde uusi eluruume, läbi mille oleksid riigi kodanikud nii terved kui õnnelikud.

Seadusi on küll püütud viimastel aastatel lihtsustada ja näiteks planeerimisprotsesse kiirendada, kuid kui idealistlik mõte ei jõua kohale ametnikuni, kes otsustab uue kortermaja ehitusloa väljastamise või mitteväljastamise, siis pelgalt loosungite abil uued majad ei kerki ning Eesti elumufond jääbki kogu ülejäänud Euroopa sabas sörkima. Uuring on läbi viidud ja analüüs teostatud, nüüd on riigil käes aeg näidata initsiatiivi probleemide leevendamiseks.

RKAS viis rahvusvahelise suurprojekti edukalt lõpuni

27.09.2016 Tõnu Toompark

Liepaja linnavalitsus väljastas möödunud nädalal ehitusloa Läti esimese kaasaegse vanglakompleksi rajamiseks vastavalt Riigi Kinnisvara ASi (RKAS) poolt üle antud ehitusprojektile.

RKAS ja Läti Vabariigi justiitsministeerium allkirjastasid 2014. aasta aprillis 468 000 euro suuruse mahuga koostöökokkuleppe kaasaegse vanglakompleksi kontseptsiooni väljatöötamiseks. Kokkulepe hõlmas nii projekteerimistööde ettevalmistamist kui ka projekteerimishanke korraldamist koos hilisema projektijuhtimisega.

Vangla on kavas ehitada 1200 kinnipeetavale ning sellest saab riigi esimene kamber-tüüpi vangla, kus saavad tööd ligi 450 vanglaametnikku. Uus suurvangla koos 50-kohalise avavanglaga valmib senise kava kohaselt 2019. aastal.

Eeskuju kaasaegse vangla rajamisel võeti Eesti uute vanglate ehitamise ja projekteerimise kogemustest, arvestades projekteerimisel kohalikke looduslikke eripärasid, turvakaalutlusi ja riiklikke õigusakte.

Vanglakompleksi projekteerimisel pöörati erilist tähelepanu energia- ja keskkonnasäästlikkusele ning turvalisusele. Samuti oli üheks nõudmiseks see, et hooneid peab olema võimalik rajada optimaalsete kuludega, ruumikasutus peab olema efektiivne ning ülalpidamiskulud madalad.

2014. aasta detsembris kuulutas RKAS välja rahvusvahelise projekteerimistööde riigihanke, millele laekus üheksa pakkumust. Neist neli esitati Läti projekteerimisfirmade poolt.

2015. aasta märtsis sõlmis RKAS Läti projekteerimisfirmaga SIA REM PRO lepingu Liepajasse rajatava Läti esimese kaasaegse vanglakompleksi ja selle juurde kuuluva taristu projekteerimiseks. Projekteerimistööd läksid maksma 737 373 eurot.

Liepaja vangla kavandamine on RKASi ajaloo teine rahvusvaheline suurprojekt. 2010. aastal nõustas RKAS Gruusia Tolliametit Euroopa Liidu direktiividele ja muudele rahvusvahelistele nõuetele vastava moodultüüpi piiri- ja tollipunkti tüüplahenduse väljatöötamisel.

Kinnisvarakool: ChatGTP ja tehisintellekti koolitus kinnisvaramaakleritele

Korterelamu energiatõhusus EL nõuetest lähtuvalt

27.09.2016 Ruslan Gulida

Juba lähimas tulevikus seisavad korteriühistud küsimuse ees – kuidas finantseerida elamu renoveerimist, mis peab vastama energiatõhususe miinimumnõuetele?

Eestis on hetkel enam kui 20 000 korterelamut uuenduskuuri ootel. Suurema osa sellest moodustavad nõukogude ajal ehitatud raudbetoonist suurpaneelelamud ja telliskorterelamud. Ühe sellise maja keskmine energiatarbimine on keskmiselt 240-300 kWh/m2 aastas.

Oluliselt rekonstrueeritava korterelamu energiakulu ei tohi täna ületada aastas 180 kWh ruutmeetri kohta, kuid tulenevalt Euroopa Parlamendi ja Euroopa Liidu Nõukogu energiatõhususe direktiivist, peavad alates 01.01.2021 kõik uued ja oluliselt rekonstrueeritavad hooned vastama veel rangematele nõuetele.

Korterelamu rekonstrueerimisprojektiga on seega oluline juba praegu algust teha. Kahtlemata peab hoonele sobiv lahendus olema majanduslikult otstarbekas, kuid tasub arvestada, et parima tulemuse annab just terviklik lähenemine. Miinimumnõuetele vastava hoone ehitus hõlmab väga mahukaid ja kulukaid töid, nagu näiteks uue ventilatsioonisüsteemi ja soojussõlme väljaehitamine, taastuvenergia seadmete paigaldus, välispiirete soojustamine ja akende vahetamine. Tulemuseks väheneb elamu energiakulu, paraneb ruumide sisekliima, pikeneb hoone eluiga ning tõuseb ka kinnisvara väärtus.

Kortermaja renoveerimist saab finantseerida mitmel moel:

laen;
toetused;
omavahendid;
elamispinna laiendamine nt pööningu/katusekorruse arvelt.

Enamasti ei ole korteriühistul piisavalt omavahendeid suuremamahuliste renoveerimistööde tegemiseks – ühes keskmises remondifondis on vaid mõnituhat eurot. Võttes laenu, kasvab igakuine maksekohustus ning otsuste tegemine võtab pikalt aega, sest arvestama peab väga erinevate leibkondadega.

Üheks parimaks võimalikuks rahastamise variandiks on elamispinna laiendamine korteriühistule kuuluva pööningu või katusekorruse arvelt. Ühistu leiab arendaja, kes on nõus hoonesse investeerima uue elamispinna müügist saadud tulu ulatuses.

“Oleme katusekorruse väljaehitusega tegelenud juba aastaid. Enim kasutusel olev lahenduseks on, leitakse arendaja, kes uute korterite väärtuses kogu maja rekonstrueerimise ette võtab. Tänu energiatõhususe miinimumnõuetele ei ole ühistul enam muud võimalust kui kogu maja väga põhjalikult ette võtta,” nendib www.katusekorrus.ee konsultant Evald-Hannes Kree.

Korterelamu energiakulu miinimumini viimise protsess on ajamahukas ning nõuab põhjalikku ettevalmistust. Selleks, et õigeks ajaks valmis olla, peaks iga ühistu juba täna esimesed sammud astuma.

Ruslan Gulida, RE/MAX Central
www.katusekorrus.ee koostööpartner

Kinnisvarakool: Korteriühistu juhtimise õiguslikud alused

Kinnisvarakoolis toimub 04/10/2016 koolitus „Kinnisvaraomaniku õigused ja kohustused“

27.09.2016 Margot Toompark

Kinnisvarakoolis toimub 04/10/2016 kell 09:00-14:00 koolitus „Kinnisvaraomaniku õigused ja kohustused“

Koolitusel „Kinnisvaraomaniku õigused ja kohustused“ saavad osalejad põhjaliku ja selgitava ülevaate erinevat kinnisvara omavate isikute kohustustest ning õigustest Eesti Vabariigis.

Koolitusel selgitatakse omanikule vajalikke õigusakte ning antakse tervikpilt õiguskeskkonnast, milles omanikul tuleb tegutseda.

Lisaks saab koolitusel konkreetseid nõuandeid, kuidas toimida keerulistes olukordades, mis on seotud selle valdkonna õigusaktidega.

Koolitus toimub teisipäeval 04/10/2016.

Lisateave ja registreerumine

Registreeru koolitusele: +372 525 6655, kool@kinnisvarakool.ee või kodulehel.

Margot Toompark
Kinnisvarakool OÜ
Koolituste müük ja korraldus
+372 525 6655
kool@kinnisvarakool.ee
www.kinnisvarakool.ee

Statistika: elamispindade tehingute osakaal SKTs kasvab jõudsalt

27.09.2016 Tõnu Toompark

Eesti elamispindade turg on peamiselt Tallinna-Tartu kõrge tehingute arvu ja kasvanud tehingukäivete tõttu oluliselt kasvanud.

2009. aastal elamispindade turu hindade madalseisu tingimustes moodustas kvartaalne elamispindade tehingute käive sisemajanduse kogutoodangust ligikaudu 5%.

2016. aastaks on hoogsalt kerkinud korterite hinnad. Pisut vähem on kasvanud sisemajanduse kogutoodang. See on viinud elamispindade käibe olulisele suurenemisele, mis nüüdseks moodustab sisemajanduse kogutoodangust 9%.

Vaatamata elamispindade tehingukäibe osakaalu suurenemisele oleme veel kaugel 2007. aasta hullusest, mis elamispindade käive moodustas tipphetkel isegi 20% sisemajanduse kogutoodangust.

Kõigi graafikute vaatamiseks kliki siin: KINNISVARATURG GRAAFIKUTES!

Soovid nõustamist siin kommentaaris toodud või muudel kinnisvaravaldkonna teemadel? Kontakteeru palun +372 525 9703 või tonu@adaur.ee (Tõnu Toompark).

Tõnu Toompark on Adaur Grupp OÜ ja Kinnisvarakool OÜ juhatuse liige ning Eesti Kinnisvarafirmade Liidu (EKFL) ja Eesti Omanike Keskliidu juhatuse liige.

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri ABC koolitus

Nüüd on saadaval Kinnisvarakooli kinkekaart

26.09.2016 Margot Toompark

Kinnisvarakooli kodulehelt on nüüdsest võimalik osta oma kallitele kingituseks kinkekaart.

Kinkekaardi ostja saab ise otsustada kingitava summa üle ning soovi korral lisada kinkekaardile sobiva pühenduse.

Kinkekaardid on müügil meie kodulehel ja saadetakse peale tasumist ostjale maili teel.

Kinkeekaardiga saab osta endale sobiva koolituse või hoopis vajaliku raamatu.

Kinkekaardi saab osta SIIT:

Margot Toompark
Kinnisvarakool OÜ
Koolituste müük ja korraldus
+372 525 6655
kool@kinnisvarakool.ee
www.kinnisvarakool.ee

Tõnu Toompark
Kinnisvarakool OÜ
+372 525 9703
tonu@adaur.ee
www.kinnisvarakool.ee

Kinnisvarakool & koolitus: Coachiv suhtlemine kinnisvara müügis – kuidas viia vestlus eduka tehinguni

Arvo Vara: augustis uudistati enim üürikorterit Põlvas

26.09.2016 Ragne Sõstra

Kinnisvarafirma Arco Vara kodulehel pälvis augustikuus üllatuslikult suurimat tähelepanu kolmetoaline üürikorter Põlva keskuses, kirjutab Arco Vara maakler Ragne Sõstra.

Üürikorter osutus sedavõrd populaarseks, et huvilistelt tehti Arco Vara Tartu esindusse kümmekond telefonikõne päevas. Taolise tormijooksu põhjuseks võib pidada asjaolu, et esiteks on Põlvas üürikortereid pakkumises väga vähe ja vahemaad teiste keskustega suhteliselt lühikesed (Tartusse 47 km, Võrru 25 km). Teiseks on üürihinnad Põlvas näiteks ülikoolilinnast poole võrra väiksemad, kõnealuse 3-toalise korteri üür on 250 eurot kuus, Tartus ulatuvad sarnaste pindade üürid 600 euroni.

Tegemist oli ka ilusa, renoveeritud korteriga ja selliste puhul on nõus huvilised maksma rohkem, sest valikut lihtsalt ei ole. Sarnased pakkumised üüriturule eriti ei jõua, kuna paljud pinnad üüritakse tavaliselt välja tutvusringkonna kaudu.

Oma rolli suures huvis üüripinna vastu mängis kindlasti ka hea asukoht linnakeskuse suhtes.

Korter paikneb kivimaja kolmandal korrusel: esik, elutuba, kaks magamistuba, köök ja duširuum-WC koos. Elamispind on osaliselt möbleeritud ja selle juurde kuulub ka parkimiskoht hoovis.

Väikelinnade korterid sobivad investeeringuks

Viimasel ajal on väiksemates keskustes korteripakkumiste arv vähenenud, sest paljud investorid on vaadanud ka Tallinnast ja Tartust kaugemale. Kuni 20 000-eurose hinnaga kortereid ostetakse nii selleks, et neid renoveerida ja edasi müüa kui ka väljaüürimise eesmärgil. Üürikorteri tootlus lubab paljudes väikelinnades kümne aastaga korteri hinna tasa teenida.

Maakohtade plussiks on see, et korterite hinnad on madalamad ja üürniku leiab väga kiiresti. Kui korteri hinna ja kvaliteedi suhe on paigas, siis leiab kindlasti ka pikaajalise ja korraliku üürniku.

Kui keegi kaalub rahapaigutust väiksema asula või suisa maapiirkonna korterisse, siis peaks kindlasti arvestama, et vahemaa suuremate linnadega oleks selline, mis võimaldaks kas siis üürnikul või endal igapäevaselt sinna sõita väikese ajakuluga. Tasuvuse osas sõltub kindlasti sellest, millises olukorras korter osta ja kas see antakse üürile kohe või teostatakse enne ka renoveerimine.

Kui inimene müüb maakohas oma korterit, kus ise sees ei ela, võiks ta selle müügiperioodiks välja üürida, hoides nii kokku maksete pealt ja teenides ka lisasissetulekut. Väljaüürimiseks kuluvat aega saab vähendada maakleri abil. Kui soovitakse investeerida maakoha korterisse põhjusega see hiljem üürile anda siis maakler saab väga edukalt sellega hakkama – teeme alati kõikidele klientidele taustauuringu ja edastame info korteri omanikule, et ka tema saaks potentsiaalsest üürnikust hea ülevaate. Alati ei pea omanik ise kohale tulema, ta võib usaldada kogu protsessi maakleri kätte.

Ettevõtete ja majapidamiste laenude ja liisingute mahu kiire kasv augustis jätkus

23.09.2016 Mari Tamm

Ettevõtete ja majapidamiste laenude ja liisingute maht kasvas augustis aasta võrdluses 6%
Uusi eluasemelaene anti välja varasemast suuremas mahus
Pankade laenuportfelli kvaliteet püsis augustis hea

Eesti ettevõtete ja majapidamiste laenude ja liisingute maht jätkas augustis kiiret kasvu. Laenu- ja liisinguportfell suurenes kuuga 110 miljoni euro võrra, 16,7 miljardi euroni, seega on portfelli maht 6% suurem kui samal ajal aasta tagasi.

Ettevõtete laenude ja liisingute maht kasvas aastataguse ajaga võrreldes 6,8%. Ettevõtete laenu- ja liisinguportfell on viimastel kuudel kasvanud peamiselt pikaajaliste laenude toel, mis peegeldab ettevõtete suuremat investeerimisaktiivsust. Keskmisest kiiremini on kasvanud töötleva tööstuse ning kinnisvaraettevõtete laenude ja liisingute maht.

Uusi eluasemelaene anti välja varasemast suuremas mahus. Augustis väljastati uusi eluasemelaene 100 miljoni euro väärtuses, mis on viimaste aastate kõrgeim tase. Eluasemelaenude koguportfell oli augustis 4,6% suurem kui aasta tagasi. Majapidamiste muude laenude maht kasvas sarnaselt eelmiste kuudega kiiresti suuresti autoliisingu tõttu, mis suurenes aastataguse ajaga võrreldes 16%.

Uute eluasemelaenude keskmine intressimarginaal on sel aastal tõusnud. Augustis jäi eluasemelaenude keskmine intressimarginaal eelmise kuu tasemele, kuid aasta kokkuvõttes on see kasvanud. Uute eluasemelaenude keskmiseks intressimääraks kujunes augustis 2,4%. Ettevõtete uute pikaajaliste laenude keskmine laenuintressimäär on olnud muutlik, mis on tingitud ka sellest, et laenuprojektide riskisus erineb kuust kuusse ettevõtete puhul rohkem kui majapidamiste puhul. Ettevõtete augustis väljastatud pikaajaliste laenude keskmiseks intressimääraks kujunes 2,2%.

Pankade laenuportfelli kvaliteet püsis augustis hea. Üle 60 päeva maksetähtaega ületavate laenude maht oli augusti lõpus 194 miljonit eurot, mis moodustab 1,3% kogu laenuportfellist.

Ettevõtete ja majapidamiste hoiuste kogumaht jätkas augustis tugevat kasvu. Hoiuste kogumaht suurenes kuuga 73 miljoni euro võrra, 11,1 miljardi euroni, mida on 7,6% rohkem kui samal ajal aasta tagasi. Ettevõtete ja majapidamiste hoiused suurenesid aastataguse ajaga võrreldes üsna samas tempos.

Mari Tamm

Eesti Panga ökonomist