Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvara hindamise ABC
Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri stardiprogramm
Kinnisvarakool: Planeerimis-ehitusvaldkonna spetsialisti täiendõppeprogramm
Kinnisvarakool: Üürikoolitus
 

Nõuanded koduostjale: millal müüa vana elamispind?

Nõuanded koduostjale. Praktilised nõuanded, kuidas leida unistuste koduKäsiraamatu “Nõuanded koduostjale. Praktilised nõuanded, kuidas leida unistuste kodu” autor Tõnu Toompark annab nõu koduostmise teemadel.

Uue kodu ostmisel tuleb sageli mõelda olemasoleva kodu realiseerimisele. Siin seisab koduostja küsimuse ees, kas müüa vana kodu enne uue ostmist või talitada vastupidiselt ja tegeleda vana eluaseme realiseerimisega alles peale uue kodu ostmist.

Uue kodu ostuks on raha olemas

Kui koduostjal on uue elamispinna ostmiseks raha olemas, on protsess lihtsam ja pingevabam korraldada. Et vältida oma elamispinnalt väljakolimise riski, enne kui uus eluase olemas, tasub alustada esmalt uue leidmisest.

Kui uue elamispinna ost hakkab klaaruma ehk hakkab juba ajaliselt selguma, millal on võimalik uude kodusse sisse kolida, saab paralleelselt hakata juba toimetama vana olemasoleva elamispinna müügiga.

Koduostja peab arvestama, et uude kodusse sissekolimise aega võib pikendada näiteks olukord, kus müüja vabastab ostetud vara alles kuu-kaks pärast ostu-müügilepingu sõlmimist. Oma aeg võib veel kulutada näiteks remondi tegemisele või sisustamisele.

Enne vana müük ja siis uue ostmine

Kui koduostja rahakott on õhem, tuleb uue kodu soetamise finantseerimiseks alustada tõenäoliselt teisest otsast ehk vana elamispinna müümisest.

Kui koduotsija leiab enda olemasolevale eluasemele ostja, tuleb saadud müügihinnast esmalt kustutada selle olemasolul eluasemelaenu jääk. Loodetavasti on müügihind eluasemelaenu jäägist kõrgem ja nii jääb koduostjale mingi osa, millest piisab uue elamispinna ostmise omafinantseeringu jaoks.

Olemasolevat kodu müües võib olla mõistlik proovida sõlmida müügileping selliselt, et uue kodu otsija saab oma vanal elamispinnal veel võimalikult kaua sees elada. See võimaldab ehk vältida mitmekordset kolimist ja lühendada vahepealset üüriperioodi pikkust. Üks võimalus ajutisele üüripinnale kolimist vältida võib olla pöörduda ajutiselt tagasi vanematekodusse.

Turukonjunktuur

Olemasoleva kodu müümist ja alles selle järel uue ostmist võiks kaaluda olukorras, kus kinnisvarahinnad püsivad paigal või langevad. Hinnalanguse korral saab sellisel juhul koduotsija teoreetiliselt müüa endale kuuluva kinnisvara kõrgema hinnaga ja hinnalanguse järel osta turult madalama hinnaga uue kodu asemele. Praktikas ei pruugi selline hinnapõhjade või -tippude tabamine väga hästi õnnestuda.

Kui aga kinnisvara hinnad langemise asemel hoopis kerkivad, võib juhtuda nii, et inimene müüb suure vaevaga olemasoleva eluaseme ja alles siis selgub tõsiasi, et muud kinnisvarahinnad on eest ära sõitnud ning koduostja ei suuda endale uut samaväärsetki kodu asemele osta. Siingi aitab ainult see, kui koduostja on end enne tehingutesse tormamist piisavalt harinud ja selgeks teinud, milline on kinnisvaraturu konjunktuur.

Maksuaspekt on oluline

Uue kodu ostmisel ja vana müümisel tuleb arvesse võtta maksuaspekt. Tulumaksu vabastus kehtib alalise elukoha müümisele. Seega kui inimene müüb vana elukoha selle järel, kui ta on juba uude kodusse sisse kolinud, siis võib teda ähvardada vana korteri müügist saadud kasumi tulumaksustamine. Tulumaksustamine tuleb mängu näiteks siis, kui kodu on müügiperioodi ajaks välja üüritud.


Kinnisvaraanalüütik Tõnu ToomparkLoe pikemalt nii eeltoodud kui muudest nõuannetest käsiraamatust „NÕUANDED KODUOSTJALE”, mille autor on kinnisvarakonsultant Tõnu Toompark. Käsiraamatu saad osta Kinnisvarakooli raamatupoest.


Kinnisvarakool: Planeerimis-ehitusvaldkonna spetsialisti täiendõppeprogramm

Противоречивое полугодие в промышленности и торговле

SEB PankНа основании только что опубликованных данных за июнь по объемам промышленного производства и результатам продаж розничной торговли можно делать выводы в отношении первого полугодия. Как и в прошлом году, результаты промышленного сектора оказались неважными, зато розничная торговля растет быстрыми темпами.

На промышленную продукцию оказывают влияние трудности в отдельных отраслях

Хотя роль промышленного сектора в экономике и его значимость как работодателя с годами постоянно уменьшались, 20% от ВВП Эстонии по-прежнему создается на промышленных предприятиях, и они дают работу приблизительно 130 000 человек, что составляет пяту часть от работающего населения. На основании опубликованных в понедельник данных по объемам промышленного производства за июнь можно делать выводы в отношении первого полугодия.

В общих чертах два первых квартала нынешнего года для промышленности в целом выдались одинаково неважными: если в I квартале объем промышленной продукции уменьшился на 2,2%, то во II квартале – на 2%. При этом на 0,5% уменьшился и объем производства в обрабатывающей промышленности, причиной чему стал спад объемов производства именно в течение первых месяцев года.

График 1. Изменение объема промышленной продукции в I квартале 2016 г. по сравнению с тем же периодом прошлого года, %

Снижение объема промышленной продукции в значительной степени связано с сильным спадом в отдельных секторах. На протяжении всего полугодия на индекс объема промышленной продукции отрицательное влияние оказывал снизившийся на 30% объем производства в горнодобывающем секторе, что, в свою очередь, обусловлено трудностями в сланцевой промышленности. При этом спад объема производства в сланцевой промышленности за последние месяцы увеличился и в июне достиг 65%.

По той же причине на треть снизился и объем производства топливных масел. Хотя оказывающая направляющее влияние на цену на сланец нефть к середине июня подорожала на непродолжительное время до 50 долларов за баррель, в последние дни её цена снова снизилась до 40 долларов. Для конкурентоспособности сланцевой промышленности новый виток спада, бесспорно, стал ударом. Вторая отрасль, в обоих кварталах заметно повлиявшая на спад объема промышленного производства, – это ремонт машин и оборудования. Масштабные работы в этом секторе связаны с ремонтом судов и железнодорожного подвижного состава. Сложные отношения с Россией и уменьшение объемов транзитной торговли заставляют предприятия, работающие в этой отрасли, быть бережливыми.

Наиболее заметное влияние на спад объема промышленной продукции в первом квартале оказала электронная промышленность, которая наряду с деревообработкой является главной в Эстонии отраслью с точки зрения объемов производства. Во втором квартале резкий спад приостановился. В значительной степени причина различия кроется в результатах прошлого года, когда объем производства в отрасли был выше обычного уровня.

Доминирующее предприятие данного сектора сообщило в своем квартальном обзоре, что в 2016 году продажи существенно снизились, более слабые результаты ожидаются также во втором полугодии. В химической и пищевой промышленности спад во II квартале, напротив, усугубился. Плотная конкуренция и ограниченные сроками хранения возможности экспорта усложняют нахождение источников роста. Решение России продлить действие эмбарго на продукты питания с Запада до конца 2017 года закрывает экспортный рынок с наибольшим потенциалом на длительное время. Радуют только низкие закупочные цены на многие виды сырья, особенно на молоко.

Как и в прошлом году, промышленность держится на плаву за счет деревообрабатывающей и мебельной промышленности. В деревообрабатывающем секторе объем производства увеличился в первом полугодии на 4% по сравнению с аналогичным периодом прошлого года, а в мебельной промышленности – на 7%. Хорошие результаты этих секторов поддерживал мощный рост экспорта, прежде всего, в Германию и Швецию, однако удалось нарастить объемы рынка также, к примеру, в Голландии и Финляндии.

Среди крупнейших секторов хорошие результаты продемонстрировало также производство электрического оборудования, где объем производства вырос в I полугодии на 9%. Существенный вклад в объем промышленного производства внесла также текстильная промышленность, объем производства продукции в которой вырос на целых 20%.

Надежду на более радужную перспективу промышленного сектора дает увеличение экспорта. Если в первом квартале индекс экспорта промышленной продукции снизился еще на 5%, то во втором квартале экспорт продукции вырос на один процент. Экспорт быстро вырос, к примеру, в производстве электрического оборудования и в текстильной промышленности. В июне в промышленности добавилось значительное количество новых заказов, однако в апреле-мае объем новых заказов был по сравнению с прошлым годом в минусе. Причина роста заказов в июне крылась, в основном, в электронной промышленности.

Быстрый рост в розничной торговле

Как и в прошлом году, спад в промышленном секторе не ухудшил результатов предприятий розничной торговли. В первом полугодии среднемесячный рост доходов от реализации предприятий розничной торговли превысил 7%, а без учета продаж и обслуживания моторных автотранспортных средств, достиг 6%. Полугодие выдалось крайне удачным именно в сфере обслуживания автотранспортных средств, объемы продаж в которой превысили объемы аналогичного периода прошлого года почти на 30%.

Хорошо шла также продажа автомобилей и прочих моторных транспортных средств. В других отраслях розничной торговли наиболее существенный рост имел место в области продажи медицинских и косметических товаров, а также в магазинах, торгующих предметами повторного использования и одеждой.

Хорошие результаты розничной торговли поддерживают высокая занятость и быстрый рост зарплат, который, несмотря на неуверенность во многих важных секторах экономики, никак не хочет сбавлять темпы. На данный момент работодателям удается шагать в ногу с ростом зарплат, однако если существующие до сих пор тенденции сохранятся, предприятия начнут не гнуться, как они это делали до сих пор, а ломаться.

Михкель Нестор
экономист SEB

Kinnisvarakool & koolitus: Nõuete esitamine ehitise puuduste korral ja müügigarantii rakendamine

Kinnisvarakooli veebilehel saadaval kinekaardid

KinnisvarakoolKinnisvarakooli veebilehel on võimalik osta oma lähedastele kingituseks kinkekaart.

Kinkekaardi kinkija saab ise otsustada kingitava summa üle ning soovi korral lisada kinkekaardile sobiva pühenduse.

Kinkekaart on müügil Kinnisvarakooli  kodulehel ja saadetakse peale tasumist ostjale mailie.

Kinkeekaardiga saab osta endale sobiva koolituse või hoopis vajaliku raamatu.

Kinkekaardi saab osta SIIT:

Margot Toompark
Kinnisvarakool OÜ
Koolituste müük ja korraldus
+372 525 6655
kool@kinnisvarakool.ee
www.kinnisvarakool.ee

Kinnisvarakool OÜ

Tõnu Toompark
Kinnisvarakool OÜ
+372 525 9703
tonu@adaur.ee
www.kinnisvarakool.ee
Kinnisvarakool: Detailplaneeringu koostamine ja menetlemine

Merko vahearuande väljavõte: kinnisvaraarendus

MerkoKinnisvaraarenduse segment hõlmab elamuehitust, korteriprojektide arendust, pikaajalisi kinnisvarainvesteeringuid ning äriotstarbelisi kinnisvaraprojekte kõikides kontserni poolt täna tegutsevates asukohariikides.

2016. aasta 6 kuuga müüs kontsern 159 korterit kogumaksumusega 17,4 mln eurot (käibemaksuta), võrreldes 2015. aasta 6 kuuga müüdud 168 korteri ja 31,7 mln euroga. 2016. aasta II kvartalis müüdi 58 korterit kogumaksumusega 6,0 mln eurot (käibemaksuta), (2015. aasta II kvartal vastavalt: 106 korterit ja 20,9 mln eurot). Kinnistute müügist on kontsern 2016. aasta 6 kuuga teeninud müügitulu 8,6 mln eurot (2015. aasta 6 kuud: 0,2 mln eurot). 2016. aasta II kvartali müügitulu kinnistutest oli 1,1 mln eurot (2015. aasta II kvartal: 0,2 mln eurot). 2016. aasta 6 kuu kinnisvaraarenduse valdkonna müügitulud on võrreldes eelmise aasta sama perioodiga vähenenud 11,0% võrra. Nimetatud vähenemise taga on peamiselt võrdlusperioodil ühe keskmisest eksklusiivsema arendusprojekti korterite müük, kus müügihind korteri kohta oli kõrgem võrreldes jooksval aastal realiseeritud korteritega. Kinnisvaraarenduse valdkonna müügitulud moodustasid 2016. aasta 6 kuul ootuspäraselt 27,4% kontserni kogutuludest (2015. aasta 6 kuud: 28,0%), olles aastaga 2,0% vähenenud.

Segmendi 6 kuu brutokasum oli 3,1 mln eurot (6 kuud 2015: 3,1 mln eurot) ja brutokasumi marginaal 10,6% (6 kuud 2015: 9,5%), mis on võrreldes eelmise aasta sama perioodiga kasvanud 11,4%. Korterarendusprojektide kasumlikkus on sõltuvalt projektist erinev ning sõltub paljuski konkreetse projekti kulude struktuurist, sh maa soetamishinnast. Kui 2016. aasta 6 kuul müüdud korterite kasumlikkus on olnud suurem kui võrdlusperioodil, siis teiselt poolt omas valdkonna 6 kuu brutokasumile olulist ühekordse iseloomuga mõju keskmisest madalama kasumlikkusega kontsernile strateegiliselt mittevajalike kinnistute müügitulu, mille puhul kasumlikkus ei ole võrreldav olukorraga kus maa väärindatakse kõigi arendusprotsessi tsüklite läbimisega, oluline osakaal segmendi kogu müügituludes.

Perioodi lõpus on kontsernil varudes 298 eellepingutega kaetud korterit: 21 valmisehitatud korterit (15 Eestis, 5 Lätis ja 1 Leedus) ja 277 ehitusjärgus olevat korterit (200 Eestis, 24 Lätis ja 53 Leedus). Antud korterite lõplik müügivormistamine ning üleandmine ei ole klientidele veel toimunud, kuna arendusobjekt on veel ehituses või objekt on saanud valmis käesoleva aruande perioodi lõpus ning müügitehingud ei ole veel kõik lõplikult vormistatud.

Seisuga 30. juuni 2016 oli Merko Ehitus kontsernil aktiivselt müügis kokku 510 korterit (30. juuni 2015: 467 korterit), mille kohta ei ole eellepinguid sõlmitud ning millest 58 on valmis ehitatud (16 Eestis, 25 Lätis ja 12 Leedus ja 5 Soomes) ja 452 ehitusjärgus (293 Eestis, 114 Lätis ja 45 Leedus). 30. juuni 2016 aktiivselt müügis olevate korterite arv on mõnevõrra suurenenud võrreldes 30. juuniga 2015, mis on tingitud peamiselt suurest alustatud uute projektide mahust käesoleva aasta esimesel poolaastal.

2016. aasta 6 kuul käivitasime Baltikumis kokku 284 korteri ehituse (2015. aasta 6 kuul vastavalt: 335 korteri ehituse). Käesoleva aasta 6 kuuga on kontsern investeerinud kokku 25,1 mln eurot (2015. aasta 6 kuul: 19,1 mln eurot) 2016. aastal käivitatud uutesse arendusprojektidesse ja juba töös olevatesse projektidesse.

Jätkame investeerimist elukondliku kinnisvara projektidesse ning 2016. aastal on kontsernil plaan, sõltuvalt korterituru arengutest Balti riikides, alustada kokku ligikaudu 500-550 uue korteri ehitusega (2015. aastal alustati kokku 574 korteri ehitusega). 2016. aastal on kontsernil plaanis investeerida nii varem alustatud töösolevatesse projektidesse kui 2016. aastal käivitavatesse uutesse arendusprojektidesse suurusjärgus 40-45 miljonit eurot (2015. aastal tehtud investeeringud 42,4 mln eurot).

Kontserni üheks eesmärgiks on mõõduka kinnistute portfelli hoidmine, tagamaks stabiilset, turutingimusi arvestavat arendusprojektide varu. 30. juuni 2016 seisuga oli kontserni varudes arenduspotentsiaaliga maid, kus ehitustegevusega ei ole alustatud, summas 50,3 mln eurot (30.06.2015: 59,4 mln eurot; 31.12.2015: 58,0 mln eurot).

2016. aasta 6 kuu jooksul ei ole kontsern arendustegevuse eesmärgil uusi kinnistuid soetanud (2015. aasta 6 kuud: omandati erinevaid uusi kinnistuid Tallinnas, Eestis soetusmaksumuses 6,6 mln eurot). Täiendavalt sõlmis kontsern 2015. aasta I kvartalis notariaalse kinnistute ostulepingu, millega realiseeriti vastavalt optsioonilepingu tingimustele optsiooni alla kuuluvad kinnistud Tallinnas kokku summas 4,0 mln eurot. Lisaks sõlmis AS Merko Ehitus kontserni 50%line ühisettevõte Kodusadam OÜ 2015. aasta II kvartalil lepingu Tallinna ajaloolises ja suure potentsiaaliga tööstuspiirkonnas Noblessneri kvartalis ca 1,7 hektari suuruse arendatava ala soetamiseks ligikaudu 200 korteri ehitamiseks. Kontsern otsib arendamise eesmärgil soetamiseks uusi potentsiaalseid kinnistuid eelkõige Eestis ja Leedus.

2016. aasta II kvartalis viis kontsern lõpuni Lätis Zakusala arendusala rahvusvahelise arendus- ja arhitektuurse kontseptsiooni (ca 1500 korterit) konkursi, kus oli kokku 11 osalejat ning tööd laekusid Eestist, Norrast, Poolast ja Lätist. Konkurss oli korraldatud vastavalt Läti Arhitektide Liidu poolt ettenähtud regulatsioonile. Konkursi töödest kvalifitseerus 6 tööd. Võitjaks valis 5-liikmeline žürii noorte Läti arhitektide, RUUME arhitekti (https://ruumearhitekti.wordpress.com/), töö. Kontsern jätkab ettevalmistavate tegevustega arendusalal võimaliku ehitusega alustamiseks 3-5 aasta pärast.

Kinnisvarakool & koolitus: Eluruumi üürimise praktikum: lepingu sõlmimine ja aktuaalsed probleemid

Adaur Grupp: korteritehingute kuukokkuvõte 07-2016

Adaur Grupp OÜKokkuvõttes on toodud Tallinna ja Eesti maakonnakeskuste korteriomanditehingute arv ja keskmine hind ning nende aastane muutus. Andmete allikas on maa-amet.

Andmed on toodud avaldamise kuupäeva seisuga ja võivad andmete täpsustumisel vähesel määral muutuda.

Korteritehingute arv (tk) ja keskmine hind (€/m²) ning nende muutused (%)

Eesti maakonnakeskuste korteritehingute arv (tk) ja selle muutus (%)

Eesti maakonnakeskuste korteritehingute keskmine hind (€/m²) ja selle muutus (%)

Tallinna korteritehingute arv (tk) ja selle muutus (%)

Tallinna korteritehingute keskmine hind (€/m²) ja selle muutus (%)

Kõigi graafikute vaatamiseks kliki siin: KINNISVARATURG GRAAFIKUTES!

Tõnu Toompark on Adaur Grupp OÜ ja Kinnisvarakool OÜ juhatuse liige ning Eesti Kinnisvarafirmade Liidu (EKFL) ja Eesti Omanike Keskliidu juhatuse liige.

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvara hindamise ABC

Merko Ehitus parandas teises kvartalis kasumlikkust

MerkoMerko Ehituse 2016. aasta teise kvartali müügitulu oli 58,7 miljonit eurot, EBITDA 3,4 miljonit ja kasum enne makse 2,4 miljonit eurot. Teise kvartali brutokasumimarginaal kasvas 9%-ni ning kontserni ehituslepingute portfelli jääk 279 miljoni euroni. Uute hoonete ja infraehituse tellimuste madalseisus olevat Baltikumi ehitusturgu toetab jätkuvalt elamuehitus ning Merko jätkab korteriarenduse valdkonna investeerimisplaani täitmist. Ettevõte on 6 kuuga müünud ligi 160 korterit ning alustanud üle 280 uue korteri ehitust.

„Oleme rahul kasumlikkuse parandamisega – teise kvartali brutokasumimarginaal 9% on mõneti üle ootuste ja parem kui aasta tagasi. Arvestades ehitustellimuste üldist madalseisu turul, võib rahule jääda ka teises kvartalis sõlmitud uute lepingute mahuga ning ehituslepingute portfelli jääk on meil täna suhteliselt tugev. Ka esimeses kvartalis omandatud Norra ettevõtte integratsioon on läinud plaanipäraselt,“ ütles AS Merko Ehitus juhatuse esimees Andres Trink.

„Meie esimese poolaasta müügitulu on tagasi hoidnud ehitustööde planeeritust aeglasem käivitumine mitmel objektil eelkõige tellijapoolsete muudatuste tõttu kas projektlahendustes või objekti valmimisgraafikus. Samuti jäi uute lepingute osakaal müügitulus oodatust väiksemaks tulenevalt Baltikumi ehitusturu madalseisust uute riigi poolt tellitavate hoonete ja infraehituse tellimuste osas, mis on kestnud juba paar aastat. Läti ja Leedu ehitusteenuste müügitulu osakaalu vähenemine esimesel poolaastal on olnud ootuspärane, kuna eeskätt Lätis valmis eelmisel aastal mitu suurt objekti ning tööde mahud on tänavu väiksemad. Praegu toetab ehitusturgu suures osas elamuehitus, ent jätkame aktiivselt ehitushangetel pakkumiste tegemist kõigil turgudel, kus tegutseme, sealhulgas teedeehituse ja muude infrastruktuuri projektide hangetel Eestis,“ lisas Andres Trink.

Kontserni teise kvartali müügitulu oli 58,7 miljonit eurot, EBITDA 3,4 miljonit, kasum enne makse 2,4 ning puhaskasum 1,7 miljonit eurot. 2016. aasta 6 kuu müügitulu oli 105,6 miljonit eurot, EBITDA 4,6, kasum enne makse 2,7 ning puhaskasum 1,8 miljonit eurot. 6 kuu puhaskasumit mõjutas tulumaksukulu summas 0,9 miljonit eurot, sh teises kvartalis arvestatud täiendav tulumaksukulu dividendidelt summas 0,6 miljonit eurot.

„Korterituru areng Balti riikide pealinnades oli teises kvartalis ootuspärane, pakkumisi on lisandunud ning hinnatase stabiliseerunud. Kontserni arendusprojektide käivitumine ja korterite müük on olnud plaanipärane ning jätkame oma investeerimisplaani täitmist. Tänavu oleme alustanud üle 280 uue korteri ehitust, sealhulgas Tallinnas 100 korterit Paepargi piirkonnas ja 66 korterit Noblessneri Kodusadama esimeses etapis ning 137 korterit Riia Skanstes Parks arendusprojektis,“ kommenteeris Andres Trink kinnisvaraarenduse valdkonna tulemusi. 6 kuuga müüs kontsern 159 korterit kogumaksumusega 17,4 miljonit eurot (käibemaksuta) ning teises kvartalis 58 korterit kogumaksumusega 6,0 miljonit eurot (käibemaksuta).

2016. aasta teises kvartalis sõlmisid kontserni ettevõtted uusi ehituslepinguid kogumahus 87 miljonit eurot, sealhulgas Eestis Juuliku liiklussõlm, Viru jalaväepataljoni tehnikapark, Leedus Radisson Blu Hotel Lietuva laiendus ning Lätis laohoonete kompleks Riias. Seisuga 30.06.2016 oli kontserni teostamata tööde jääk 279 miljonit eurot. Teises kvartalis olid suuremad töösolevad objektid Eestis juuni algul avatud Hilton Tallinn Park hotell, Maakri Kvartal, Mustamäe tee 3 büroohoone, Öpiku Maja, T1 kaubanduskeskus, Tallink Tennisekeskus, BAUHAUS Rocca al Mare kaubamaja ning Lennujaama trammiliin. Lätis olid suuremateks töösolevateks objektideks Riia lähedal Pinkis asuva lasteaia ja koolimaja kompleks ning Riia lennujaama reisijate terminali teine etapp, Leedus Kauno/Algirdo büroopindadega elamukompleks ja Narbuto 5 büroohoone.

Kinnisvarakool & koolitus: korteriühistu revisionikomisjoni töö korraldamine

Tallinna kesklinnas tuleb korteriostja nimel võidelda

Uus MaaKäes on kinnisvaraturule ennustatud stabiilne ajajärk, mis Tallinna kesklinnas avaldub päris tugevalt. Kraanad on püsti, ehitatakse palju, kuid ostjate nimel tuleb üha enam võidelda.

Tallinna kesklinna kinnisvaraturg on viimaste aastate jooksul olnud mõjutatud investorite aktiivsusest, tänu kellele sai hoo sisse uute korterite rajamine piirkondades, mis on pigem populaarsed noorte ja välismaalaste seas, kes soovivad heas asukohas kortereid üürida. Käesolevat aastat on hakanud iseloomustama investorite osakaalu vähenemine, mis on eelkõige tingitud sellest, et müügihinnad on kasvanud tasemeni, kus aastased üüritootlused ei ole enam rahuldavad. Samuti on olulisel määral suurenenud üürikorterite pakkumine, mis hoiab ära üürihindade tõusu.

Järjest keerukamaks on muutunud kallima hinnaklassi (hinnaga üle 300 000 euro), seal hulgas uusarenduste korterite müük, sest hoogsa ehitustegevuse tõttu on konkureerivaid pakkumisi palju. Vähe sellest, kallima hinnaklassi korteritele pakub tugevat konkurentsi ka majadeturg. Lisaks on vähenenud välismaalaste osakaal, kes suuresti ongi olnud eksklusiivsema kinnisvara ostjaskond.

Võib öelda, et toimumas on nn vaikne, mitteavalik hinnalangus ehk suur osa arendajaid ja müüjaid on valmis läbirääkimiste käigus hindu alandama. Tasapisi langevad ka pakkumishinnad. Kui mõni praeguse hinnaga pakkumine oleks olnud kinnisvaraturul aasta tagasi, oleks see „ära rabatud“, kuid nüüd on huvi aga väga väike. Samas on arendusprojekte, mis oma eripära tõttu on jätkuvalt väga edukad ja sealsed korterid suure nõudlusega.

Ja siin ongi pealkirjas mainitud võitlusmoment. Ostjaskonda tegelikult on, kuid nende soovidele vastu tulemine nõuab arendajate poolt uuenduslikku lähenemist. Kahjuks kohtab ka praegu suhtumist, et laome kesise arhitektuuriga maja kortereid täis ja küll ostavad. Ei osta! Kesklinna ostja ei soovi äärelinna väljanägemisega tavalist maja südalinna hinnaga. Arhitektuur olgu korralik, korterid tavapärasest avaramad ja maitsekad, keskkond ja parkimine lahendatud. Hinna- ja kvaliteedisuhe olgu paigas nii suurtel kui väikestel korteritel. Ning ärge peljake head arhitektuuri.

Sel aastal, sügishooajal, on kesklinnas kõige likviidsem „kaup“ väiksem korter, mille ruutmeetrihind ei ületa keskmist turuhinda. Ka vanalinnas on nõutavad väikesed korterid, mille ostjaks on enamasti investorid, kes tegelevad lühiajalise üürimisega.

Huvitav on see, et märkimisväärselt palju tehakse korterite ostutehinguid omafinantseeringuga ning lisaks on märgata, et kui ka kasutatakse laenu, siis olemasoleva omafinantseeringu osa on küllaltki suur.

Üürikorteritest on praegu nõutuimad kuni 400 eurot maksvad pinnad, mis on seletatav tudengite koduotsingutega. Kuuüüriga enam kui 500 eurot maksvaid kahetoalisi kortereid on pakkumises palju ja nendesse üürilise leidmine võtab kauem aega. Ka päris suuri kortereid otsitakse, aga nõudmised neile on aina tõusnud – sisu peab olema kvaliteetne, kaubeldakse ka hinnas ja tingimustes.

Kokkuvõtteks – kuigi Tallinna kesklinna kinnisvaraturg on rahulikum, stabiilsem ja ostuaktiivsus kandub pigem äärelinna poole, ei prognoosi ma siiski ka suuremat kukkumist; pigem kerge langus kui tõus. Ja väga palju sõltub kõik ka kogu maailmas toimuvast.

Kinnisvarakool: Korteriühistu juhtimise õiguslikud alused

Kinnisvaravaldkonna seadused ühtede kaante vahel

Kinnisvaraõiguse ABC. Põhjalik ülevaade kinnisvaravaldkonda reguleerivatest õigusaktidest.Käsiraamat “Kinnisvaraõiguse ABC” annab detailse ja tervikliku ülevaate kinnisvaravaldkonda reguleerivatest olulistest õigusaktidest nii spetsialistile kui asjaarmastajale.

Käsiraamat on suunatud eelkõige kinnisvaramaakleritele ja teistele, kes puutuvad igapäevases töös kokku kinnisvaratehingutega. Käsiraamat on mõeldud eelkõige huvilisele, kel puudub eelnev juriidiline haridus.

“Kinnisvarabüroos töötades puutun iga päev kokku kinnisvaratehignute põhiliste mureprobleemidega,” kommenteeris käsiraamatu autor Evi Hindpere. “Just igapäevaselt korduvatele küsimustele lahendusi otsides saigi käsiraamat koostatud.”

Käsiraamatu autor Evi Hindpere on jurist ja koolitaja ning Kinnisvarakooli juriidiliste koolituste üks põhijõududest. Evi Hindpere on ka käsiraamatu “Korter üürile – närvesööv hobi või rikkuse allikas” kaasautor, samuti käsiraamatute “Kinnisvaramaakleri ABC”, “Pärimine” ja “Perekonnaõigus ja varasuhted” autor.

Lisainfo

Kinnisvarakool: Üüriinvesteeringute finantsanalüüs - Tõnu Toompark

KV.EE: Tallinna majade pakkumishinnad kerkivad

Kinnisvaraportaal KV.EEPortaalis KV.EE pakuti juuli kuus Tallinnas müügiks 813 maja. Aastataguse ajaga võrreldes on majade müügipakkumiste arv vähenenud ja keskmine pakkumishind kasvanud.

Aasta tagasi juulis pakuti Tallinnas müügiks 909 maja. Seega on majade müügipakkumine vähenenud 11% võrra. Majade müügipakkumine on portaali KV.EE andmetel vähenenud kõikides Tallinna linnaosades peale Haabersti ja kesklinna.

Eelmise aasta juulis oli Tallinna majade keskmine müügipakkumiste hind 1344 €/m². Käesolevaks aastaks on hinnatase kerkinud 3% võrra tasemele 1385 €/m². Majade müügipakkumiste hinnad on portaali KV.EE andmetel kasvanud kõikides linnaosades peale kesklinna ja Pirita.

Kesklinna majade hinnalangus 12% viitab struktuursele pakkumiste muutumisele ehk asjaolule, et tänaste pakkumiste olemus on konkreetsema asukoha ja kvaliteedi osas aastatagusest erinev. Pirita linnaosas langesid majade pakkumishinnad portaali KV.EE andmetel aastaga tasemele 1549 €/m² ehk aastane hinnalangus oli tühine 1%.

Vaata lähemalt, mis toimub kinnisvaraturul portaalist KV.EE.

Majade müügipakkumiste keskmine arv ja selle muutus, tk Majade müügipakkumiste hind ja selle muutus, tk
07/2015 07/2016 Muutus, % 07/2015 07/2016 Muutus, %
Haabersti 141 143 1% 1 553 1 571 1%
Kesklinn 73 76 4% 1 656 1 464 -12%
Kristiine 91 87 -4% 1 307 1 401 7%
Lasnamäe 73 34 -53% 301 376 25%
Mustamäe 38 26 -32% 307 461 50%
Nõmme 184 175 -5% 1 363 1 375 1%
Pirita 230 225 -2% 1 565 1 549 -1%
P-Tallinn 46 37 -20% 984 1 135 15%
Vanalinn 12 NA 2 861 NA
 
Tallinn 909 813 -11% 1 344 1 385 3%
 
Eesti 3 439 3 269 -5% 966 1 024 6%
Harjumaa 2 111 2 064 -2% 1 175 1 250 6%
Narva 23 30 30% 451 429 -5%
Pärnu 57 61 7% 919 966 5%
Tartu 329 322 -2% 940 1 013 8%

Majade müügipakkumiste keskmine hind portaalis KV.EE

Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvara ostmine kohtutäiturilt

Tartu jätkab idapoolse ringtee ehitust

TartuTartu idapoolse ringtee 3. ehitusala projekteerimise ja ehitamise riigihanke võitsid AS TREF ja AS Baumost, kes esitasid ühispakkumuse kogumaksumusega 7 433 844 eurot.

„Ümbersõidu 3. etapp ühendab kaks riigimaanteed – Tallinn-Tartu-Luhamaa ja Räpina maantee, mis aitab vähendada transiitliiklust teistel linnatänavatel. Kesklinna liikluskoormus väheneb ja linnakeskkond saab puhtamaks,“ ütles abilinnapea Valvo Semilarski.

Idaringtee kolmas ehitusala on 1,5 km pikkune teelõik, mis ühendab Lammi tänava liiklusringi Räpina maanteega. Kolmas ehitusala tuleb sarnane eelnevate ringtee lõikudega – kaherealine sõidutee ja eraldiasetsev kergliiklustee. Luunja valda suunduvale Soojuse teele rajatakse omaette liiklussõlm, kus ehitatav ringtee läheb viaduktiga üle Soojuse tee. Lisaks rajatakse kaks jalakäijate viadukti.

Ehitus algab augustis ja kestab poolteist aastat. Ehitusel teeb järelevalvet AS Taalri Varahaldus.

Töid rahastatakse 85% ulatuses Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondi vahenditest projektist “Uute maanteelõikude arendamine”.

Kogu Tartu idapoolne ringtee on kavandatud umbes 11,8 kilomeetri pikkuse magistraaltänavana, mis tulevikus hakkab ühendama omavahel Tallinn-Tartu-Luhamaa ja Jõhvi-Tartu-Valga maanteed.

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri stardiprogramm

Sügisese koolitushooaja avab 06.09.2016 algav Kinnisvara ABC

toompark-hindpere-sulaKinnisvarakoolis toimub 06-08/09/2016 koolitus “Kinnisvara ABC“. Koolitust viivad läbi meie parimad lektorid Tõnu Toompark, Evi Hindpere ja Marko Sula.

Koolituse Kinnisvara ABC  eesmärk on anda osalejatele baasteadmised ja ülevaate  kinnisvara valdkonnast ning tutvustada osalejatele õigusakte, mis reguleerivad kinnisvaraga tehtavaid tehinguid.

Koolituse sihtrühmaks on kõik inimesed, kes soovivad rohkem teada saada kinnisvarast ja oma vara paremini hallata ning kellel on  soov oma tulevik siduda kinnisvara valdkonnaga. Samuti on oodatud kõik juba tegutsevad kinnisvaramaaklerid ja kinnisvara spetsialistid, kes tunnevad, et oleks vaja värskendada kinnisvara baasteadmisi.

Kinnisvarakoolitus Kinnisvara ABC toimub kolmel päeval – 06, 07, 08.09.2016, kell 13.00-18.00, Pärnu mnt 102.

Lisateave ja registreerumine

Registreeru koolitusele: +372 525 6655, kool@kinnisvarakool.ee või kodulehel.

Margot Toompark
Kinnisvarakool OÜ
Koolituste müük ja korraldus
+372 525 6655
kool@kinnisvarakool.ee
www.kinnisvarakool.ee

Kinnisvarakool OÜ

Kinnisvarakool: Üüriinvesteeringute finantsanalüüs - Tõnu Toompark

Statistika: kinnisvaratehingute arv ja käive on aastatagusel tasemel

Tõnu Toompark, Adaur Grupp OÜ / Kinnisvarakool OÜ2016 II kvartali kinnisvaratehingute arv oli maa-ameti andmetel 15 255 ehk eelmisest aastast 0,6% rohkem.

Kesise tehingute arvu muutuse kõrval tuleb igal juhul tõdeda, et tegemist on siiski pigem kõrge tehingute arvuga, mis on viimase 8 aasta II kvartali kõrgeim näitaja.

Samas proportsioonis on muutunud kinnisvaratehingute koguväärtus ehk tehingute käive. Kinnisvaratehingute kogukäive oli 2016 II kvartalis 795 miljonit eurot ehk eelmise aasta samast perioodist napi 0,1% enam.

Madal tehingute käibe juurdekasv näitab, et kinnisvarahinnatõus on hoo maha võtnud lisaks elamispindadele teisteski valdkonna sektorites.

Kinnisvaratehingute väärtus (mln €, vasak telg) ja arv (parem telg)

Kinnisvaratehingute väärtus (mln €, vasak telg) ja arv (parem telg)

Kõigi graafikute vaatamiseks kliki siin: KINNISVARATURG GRAAFIKUTES!

Soovid nõustamist siin kommentaaris toodud või muudel kinnisvaravaldkonna teemadel? Kontakteeru palun +372 525 9703 või tonu@adaur.ee (Tõnu Toompark).

Tõnu Toompark on Adaur Grupp OÜ ja Kinnisvarakool OÜ juhatuse liige ning Eesti Kinnisvarafirmade Liidu (EKFL) ja Eesti Omanike Keskliidu juhatuse liige.

Adaur Grupp OÜ

Kinnisvarakool

Eesti Omanike Keskliit

Eesti Kinnisvarafirmade Liit

Kinnisvarakool: Planeerimis-ehitusvaldkonna spetsialisti täiendõppeprogramm

Juunis tööstustoodangu maht vähenes

StatistikaametTööstusettevõtted tootsid 2016. aasta juunis 5% vähem toodangut kui eelmise aasta juunis, teatab Statistikaamet. Toodang vähenes mäetööstuses ja töötlevas tööstuses, kuid suurenes energeetikas.

Mäetööstuses põhjustas ligi 60%-lise toodangu vähenemise põlevkivi kaevandamise kahanemine vähese nõudluse tõttu, mis oli tingitud madalast nafta- ja põlevkivisaaduste hinnast.

Juunis toodeti töötlevas tööstuses 1% vähem toodangut kui 2015. aasta samal kuul. Toodangu mahu vähenemist põhjustas eelkõige elektroonika- ja puittoodete ning toiduainete tootmise langus. Üle poole töötleva tööstuse tööstusharudest ei saavutanud juunis eelmise aasta mahtu.

Suurema osatähtsusega tööstusharudest vähenes toodang veel metalltoodete ning masinate ja seadmete tootmises. Toodang suurenes elektriseadmete, tekstiiltoodete ja mööbli tootmises.

Välisturule müüdi juunis 70% kogu töötleva tööstuse toodangust. 2015. aasta juuniga võrreldes suurenes korrigeerimata andmetel toodangu müük kodumaisele turule 3%, müük ekspordiks jäi eelmise aasta tasemele.

Sesoonselt korrigeeritud andmetel toodeti 2016. aasta juunis tööstuses kokku 3% vähem toodangut kui eelmisel kuul, sealhulgas töötlevas tööstuses 1% vähem.

2015. aasta juuniga võrreldes toodeti elektrit 23% rohkem ja soojust 11% vähem.

Tööstustoodangu mahuindeksi muutus, juuni 2016
(protsenti)
Tegevusala Muutus võrreldes eelmise kuuga sesoonselt korrigeeritud andmetela Muutus võrreldes eelmise aasta sama kuuga
korrigeerimata andmetel tööpäevade arvuga korrigeeritud andmetelb
KOKKU -3,1 -4,6 -4,6
Energeetika 9,0 14,2 14,2
Mäetööstus -47,4 -57,4 -57,4
Töötlev tööstus -0,8 -1,4 -1,4
arvutite, elektroonika- ja optikaseadmete tootmine -9,0 -3,4 -3,4
puidutöötlemine ja puittoodete tootmine -1,3 -4,6 -4,6
toiduainete tootmine 3,0 -3,5 -3,5
metalltoodete tootmine 2,2 -1,0 -1,0
elektriseadmete tootmine 5,0 14,5 14,5
tekstiilitootmine 6,3 19,4 19,4
mööblitootmine 5,0 7,3 7,3
mootorsõidukite tootmine 0,8 0,3 0,3
ehitusmaterjali tootmine 0,4 0,7 0,7
masinate ja seadmete tootmine -6,1 -4,2 -4,2

a Sesoonselt korrigeeritud tööstustoodangu mahuindeksi puhul on eemaldatud erinevused kuude tööpäevade arvus ja regulaarselt korduvate hooajaliste tegurite mõju. Arvutatakse ainult võrdluseks eelmise kuuga.

b Tööpäevade arvuga korrigeeritud tööstustoodangu mahuindeksi puhul on eemaldatud erinevused kuude tööpäevade arvus. Arvutatakse ainult võrdluseks eelmise aasta sama kuuga.

Statistika aluseks on küsimustik „Tööstus”, mille esitamise tähtaeg oli 15.07.2016, ja küsimustik „Energia tootmine, müük ja kütuse tarbimine”, mille esitamise tähtaeg oli 10.07.2016. Statistikaamet avaldas kuu kokkuvõtte 10 tööpäevaga.

Kinnisvarakool & koolitus: Coachiv suhtlemine kinnisvara müügis – kuidas viia vestlus eduka tehinguni

Praktiline ehitusharidus igale kinnisvaraomanikule

MajaehitajaJärjest enam räägitakse ajakirjanduses ja meedias sellest, et inimestel on vaja paremat finantsharidust, teadmisi toitumisest ja tervislikest eluviisidest ja paljust muust, et paremini elus hakkama saada ning oma tulevikku paremaks muuta.

Sellesse nimekirja aga võiks julgesti lisada ka igale kinnisvaraomanikule vajaliku praktilise ehitushariduse, mis lubaks mõistlikult ja läbimõeldult oma kodu ehitada ja remontida või seda paremini hooldada.

Miks on ehitusharidus oluline?

Kõik me peame elus kokku puutuma kinnisvaraga. Elame kortermajades või eramajades ning peaks olema iga majaelaniku huvides, et oma kodumaja oleks ehituslikult korras ning peaks kaua vastu. Isegi omale elukohta üürides, on see oluline, sest korras majas on elamistingimused head ning maja mikrokliima korras ning tervislik.

Kinnisvaraomanikule aga on heas korras ja kvaliteetselt ehitatud maja ka rahaliselt väga oluline. Ehitus- ja remonttööd ei ole kunagi odavad ja ning seetõttu on oluline, et iga kulutus, mis maja ehitamisel tehakse oleks mõistlik. Õigesti ehitatud ja hooldatud maja vähendab kokkuvõttes hilisemaid ehitusega seotud kulusid või lükkab need kulud kaugemale ning pikendab maja kasutusiga. Kinnisvaraga seotud kulud on ühed suuremad, millega igal inimesel tuleb siin elus hakkama saada ja on igati mõistlik ennast mõnevõrra ehituslikult harida, et teha õigeid otsuseid ja valikuid.

Tänapäeval järjest enam tähelepanu saav energiasääst on kindlasti samm õiges suunas, mis aitab vähendada majade ekspluatatsioonikulusid. Samas aga ei tea paljud, et suurem soojustuskiht konstruktsioonides nõuab põhjalikult läbimõeldud projekte ja sõlmi ning väga kvaliteetset ehitamist, kuna iga valesti või hooletult tehtud koht väliskonstruktsioonis võib kaasa tuua niiskusprobleeme. Kui varem ebakvaliteetselt tehtud majade puhul kaasnesid külmasillad ja samuti niiskusprobleemid, siis tänu väiksemale soojustuskihile oli nende mõju konstruktsioonidele väiksem ning paremal juhul suutis konstruktsioonis olev niiskus sobilikes ilmastikutingimustes välja kuivada.

Arusaadavalt ei ole reaalne, et igaüks hakkaks omandama akadeemilist ehitusharidust, kuid praktilistel nõuannetel ja soovitustel põhinev ehitusharidus on jõukohane enamikule.

Mida pean silmas mõistega “praktiline ehitusharidus”?

See oleks haridus, mis suunatud just igapäevaste ettetulevate ehituslike valikute ja otsuste selgitamisele ning soovituste jagamisele.

Üks sageli ette tulev küsimus eramaja kavandamisel on tavaliselt see, et mis materjalist ehitada, mis oleks maja põhimaterjal? Iga materjalitootja või lahenduste pakkuja suudab väga veenvalt põhjendada, et tema materjal on parim. See ongi nende töö. Tegelikkuses ei ole see niivõrd tähtis, mis materjalist on maja ehitatud, sest sisuliselt iga materjaliga saab ehitada kvaliteetselt, olulisem on projekti ja ehitamise kvaliteet.

Praktilise ehitushariduse mõte võiks olla just tähelepanu pöörata neile kohtadele, mis määravad lõpptulemuse ja kvaliteedi.

Kuidas praktilist ehitusharidust inimestele lähemale tuua?

Sisuliselt kõigi ehitusmaterjalide osas on olemas täpsed paigaldus- või kasutusjuhised, mis aga on aga sageli mõnevõrra spetsiifilise sõnavaraga või lohisevalt pikad. Tavaline ehituskaugem inimene jääb nendega hätta või kulutab märkimisväärselt oma aega nende läbitöötamisele.

Praktilise poole pealt oleks inimesel vaja aga teada saada kõige olulisem, kuidas töid kontrollida ja milliseid vigu ja miks ei tohiks läbi lasta. Täna on juba turul materjalitootjaid, kes on sellest aru saanud ja koostavad just selliseid juhiseid, kus lihtsas keeles ja paljude illustratsioonide ja piltidega saab kiiresti igaüks ülevaate. Loodetavasti see trend jätkub ning sellist infot hakatakse järjest rohkem jagama.

Selline praktiline eneseharimine on just eriti oluline eramajade ehitamisel, kus nn. peatöövõtja puudub, kuid tuleb kasuks igale majaehitajale.

Praktiline ehitusharidus on investeering paremasse elukeskkonda!

 Majaehitaja.eeArtikli autor on
Eno Pappel
Majaehitaja.ee

Kinnisvarakool & koolitus: Ehituslepingute sõlmimine, muutmine ja lõpetamine

Põllumaade hind jätkab tõusu

Domus KinnisvaraJuuli alguses kirjutas Maa-amet, et 2015. aastal langes märgatavalt haritavate maade tehingute arv. Kogu Eestis oli eelmisel aastal 27,4% vähem tehinguid kui 2014. aastal. See-eest maade hind on selle aja jooksul tõusnud.

Artiklis põhjendatakse segmendi aktiivsuse muutust riigi poolt müüdavate maatükkide olulise vähenemisega võrreldes eelnevate aastatega, kuid miks vähenevate tehingute juures hind ikkagi tõuseb, seda ei selgitata. Minus tekkis huvi, et milline seis on Lõuna-Eesti maakondade põllumaade turul ning mis põhjusel hinnad on ikkagi tõusnud.

Nii nagu mujal Eestis, toimus ka Lõuna-Eesti maakondades haritavate maade tehingute arvu langus, välja arvatud Valgamaal. Kui suurimad langused olid Jõgeva- ja Põlvamaal (langus ca 42%), siis 16-23% vahele jäi tehingute mahu vähenemine Viljandi-, Tartu- ja Põlvamaal.

Valga maakonnas oli 2014.aastaga võrreldes tehinguid 11% rohkem. Käesoleval aastal jätkub ostu-müügitehingute vähenemine: aasta esimese poole tehingute arv on üksikutes maakondades samal tasemel võrreldes eelmise aasta sama perioodiga. See-eest Jõgeva-, Tartu-, Võru – ja Viljandimaal pole täis pooltki mahtu.

Ostu-müügitehingute vähenemisele vaatamata jätkas tehingute mediaanhind tõusu nii 2015. aastal kui ka 2016. aastal. Tänavuste haritava maade tehingute mediaanhind on enim tõusnud Valgamaal (+25%) ja Võrumaal (+20%); Jõgeva ja Tartu maakonnas on hinnad 8% kõrgema, Põlva maakonnas 3%. Hinnalangus on olnud ainult Viljandimaal (-4%).

Joonis. Haritavate maade mediaanhind 2007-2016. Allikas Maa-amet.

Miks väheneva tehingute arvu juures on hind tõusnud? Kui üldine foon põllumajandussektori kohta on pigem murelik, siis miks on põllumees valmis maa eest maksma järjest kõrgemat hinda? Olen sel teemal rääkinud mitme põllumaade ostu-müügiga tegeleva inimesega, ning koorub välja, et peamine põhjus on lihtsalt maade nappuses – kuna maad on vähe, kuid vajadus on suur, siis ollakse nõus maksma järjest kõrgemat hinda.

Väga heade maade puhul on hinnatase jõudnud vahemikku 4000 – 4500 €/ha. Tehinguid on tehtud ka kõrgema hinnaga (äärmuslikumad hinnad ca 5000 €/ha), kuid sellisel juhul on hinnal üldjuhul turuvälised põhjused (näiteks erihuvi).

Tooksin veel välja, et kõrgemate ostuhindadega tehinguid ei ole tee mitte rikkad välismaalased, vaid kohalikud suuremad põllumajandustootjad, kelledega väiksematel tegijatel ongi keeruline konkureerida.

Kristjan Gross
Domus Kinnisvara kutseline hindaja

Kinnisvarakool & koolitus: kuidas korteriühistus võlglastega hakkama saada