Statistika: Kas eluasemelaenude kasv hakkab pidurduma?

Kinnisvaraanalüütik Tõnu Toompark, Adaur Grupp OÜ / Kinnisvarakool OÜEesti panga andmetel väljastati Eestis 2015 III kvartalis eluasemelaene 249 miljoni euro väärtuses. Aastataguse ajaga võrreldes kasvas uute laenude väljastamine 10,5%.

Laenukäive on kiiresti kasvanud kõrge tehingute arvu tõttu. Samuti suurendab laenukäivet aktiivne arendusturg. Uued korterid on turu keskmisest kallimad ja kasvanud uute korterite tehingute arv suurendab koduostjate laenuvajadust.

Siin tuleb aga ka tõdeda, et laenukäibe aastane kasv 10,5% on viimase nelja aasta kõige madalam näitaja.

Eluasemelaenude jääk oli 2015 III kvartalis 6243 miljonit eurot. Laenujääk on aastataguse ajaga võrreldes kasvanud 4%.

Laenujäägi kasv 4% on võrreldes sisemajanduse kogutoodangu kasvuga vägagi kiire. Sisemajanduse kogutoodangu III kvartali aastase kasvu esialgne hinnang on 0,5%.

Küll jääb laenujäägi kasv alla palkade kogusumma kasvule. See tähendab, et kui laenukoormus sisemajanduse kogutoodangu suhtes kasvab, jääb laenukoormus palkade summa suhtes siiski väiksemaks.

Kõigi graafikute vaatamiseks kliki siin: KINNISVARATURG GRAAFIKUTES!

Soovid nõustamist siin kommentaaris toodud või muudel kinnisvaravaldkonna teemadel? Kontakteeru palun +372 525 9703 või tonu@adaur.ee (Tõnu Toompark).

Tõnu Toompark on Adaur Grupp OÜ ja Kinnisvarakool OÜ juhatuse liige ning Eesti Kinnisvarafirmade Liidu (EKFL) ja Eesti Omanike Keskliidu juhatuse liige.

Adaur Grupp OÜ

Kinnisvarakool

Eesti Omanike Keskliit

Eesti Kinnisvarafirmade Liit

Merko: Ehitusleping Leedus

Merko18. detsembril 2015 sõlmisid AS Merko Ehitus kontserni kuuluv 100%line tütarettevõte UAB Merko Statyba ja E.L.L. Kinnisvara AS tütarettevõte UAB E.L.L. Nekilnojamas Turtas ehituslepingu büroohoone rajamiseks aadressil Narbuto 5, Vilnius, Leedu.

Narbuto 5 (www.narbuto5.lt) on A-klassi energiasäästlikus büroohoones on enam kui 4600 m² üüritavat pinda. Hoones on kuus maapealset korrust ning kaks maa-alust parkimiskorrust. Ärihoone taotleb BREEAM sertifitseerimist.

Lepingu maksumus on ligikaudu 8,5 miljonit eurot, millele lisandub käibemaks. Ehitustööd algavad 2015. aasta detsembris ning nende valmimine on planeeritud 2017. aasta esimeses kvartalis.

UAB Merko Statyba (www.merko.lt) on Leedu ehitusettevõte, mis teostab üld-, insener- ja elamuehituse töid.

E.L.L. Kinnisvara (www.ell-realestate.com) arendab ja juhib büroohooneid, kaubanduskeskusi ja hotelle ning ettevõtte kinnisvaraportfellis on 209 000 m² üüritavat pinda. Ettevõte omab kolme büroohoonet (Delta Plaza, Sõpruse Ärimaja ja L3) ning osalusi Spice, Spice Home, Panorama ja Viru Keskus kaubanduskeskustes.

ERE Grupp teeb ettepaneku ehitussektor digitaliseerida

ERE / Estonian Real EstateERE Grupp kompanii algatus lihtsustada kinnisvara kasutusloa kättesaamise protsessi võeti Eesti Kaubandus-Tööstuskoja 59 pakkumisega loetellu, mis on mõeldud ettevõtjate administratiivse koormuse vähendamiseks. Ettepanekud on juba saadetud Rahandusministeeriumisse üle vaatamiseks.

ERE Grupp juhi Maksim Sorokini arvates, vaatamata asjaolule, et tänapäeval on mitmed riigiteenused saadaval veebipõhiselt, on kasutuslubade protsess endiselt seotud paljude administratiivsete viivitustega. Iseäranis olulist tööosa korraldatakse endiselt paberkandjal. Lisaks sellele vaatavad erinevate komisjonide esindajad konkreetset objekti teineteisest sõltumata. Kokkuvõttes laekuvad märkused ehitajale pika ajavahemiku jooksul, mis ei anna talle võimalust kõrvaldada kõiki puudusi samaaegselt.

„Me teeme ettepaneku rakendada digitaalne lahendus kasutusloa taotlemise avalduse esitamise lihtsustamiseks ja optimeerimiseks. Online-keskkond võimaldaks kõigil osalejatel jälgida asjaajamise protsessi reaalajas. Antud meetod lihtsustab ja kiirendab oluliselt tuvastatud puuduste kohta märkuste edastamise protsessi kontrollorganite poolt ja nende kõrvaldamist taotleja poolt. Me usume siiralt, et kui erinevate kontrollorganite esindajad hakkavad kontrollima objekti ühtse komisjonina, võimaldab see teha protsessi tõhusamaks,“ on Maksim Sorokin veendunud.

Maksim Sorokini sõnul rakendab Eesti üsna edukalt erinevaid online-lahendusi ja on saanud maailmas enda innovaatilisuse poolest kuulsaks. Järgmiseks sammuks võib tõenäoliselt saada innovatsioonide rakendamist ka sellises konservatiivses valdkonnas nagu ehitussektor. ERE Grupp kompanii plaanib pöörduda ehitusturul tegijate poole eesmärgiga välja töötada algatuste pakett, mis võimaldab teha ehitussektori innovaatilisemaks.

Kompanii Estonian Real Estate on asutatud 2005. aastal. Algselt tegeles see vahendusteenustega kinnisvara valdkonnas, 2010. aastast aga on ERE kompaniide grupi peamiseks tegevussuunaks kinnisvaraarendus ja investeerimine.

Novembris tööstustoodangu tootjahinnaindeksi langus jätkus

StatistikaametTööstustoodangu tootjahinnaindeksi muutus oli 2015. aasta novembris võrreldes oktoobriga -0,3% ja võrreldes eelmise aasta novembriga -1,7%, teatab Statistikaamet.

Tootjahinnaindeksit mõjutas novembris võrreldes eelmise kuuga keskmisest enam hindade langus elektrienergia, gaasi, auru ja konditsioneeritud õhuga varustamises ning mööblitootmises, samuti hindade tõus puidutöötlemises ja puittoodete tootmises.

2014. aasta novembriga võrreldes mõjutas indeksit keskmisest enam hinnalangus elektrienergia, gaasi, auru ja konditsioneeritud õhuga varustamises, kütteõlide ja toiduainete tootmises ning kemikaalide ja keemiatoodete tootmises, samuti hinnatõus elektroonikaseadmete tootmises ja mäetööstuses.

Tööstustoodangu tootjahinnaindeksi muutus tegevusala järgi, november 2015
Tegevusala EMTAK 2008 järgi November 2015 – oktoober 2015, % November 2015 – november 2014, %
KOKKU -0,3 -1,7
Töötlev tööstus 0,1 -1,5
Mäetööstus -0,2 3,8
Elektrienergia, gaasi, auru ja konditsioneeritud õhuga varustamine -4,6 -7,5
Veevarustus; kanalisatsioon, jäätme- ja saastekäitlus 0,0 0,1

Oktoobrikuu tööstustoodangu tootjahinnaindeksit on täpsustatud seoses ettevõtetelt laekunud andmetega.

Ekspordihinnaindeksi muutus oli 2015. aasta novembris võrreldes oktoobriga -0,3% ja võrreldes 2014. aasta novembriga -3,6%.

Eelmise kuuga võrreldes langes novembris keskmisest enam elektrienergia, mööbli ja metallide hind, samas tõusis metsamaterjali, kummi- ja plasttoodete ning jookide hind.

Impordihinnaindeksi muutus oli 2015. aasta novembris võrreldes oktoobriga -0,2% ja võrreldes 2014. aasta novembriga -4,4%.

Eelmise kuuga võrreldes langes novembris keskmisest enam elektrienergia, põllumajandussaaduste ja nahktoodete hind, samas tõusis naftasaaduste, rõivaesemete ja tekstiiltoodete hind.

Eluaseme hinnaindeks langes kvartaliga

StatistikaametEluaseme hinnaindeksi muutus oli 2015. aasta III kvartalis võrreldes II kvartaliga -1,9% ja võrreldes 2014. aasta III kvartaliga 4%, teatab Statistikaamet.

Eelmise kvartaliga võrreldes langesid korterite hinnad 1,2% ning majade hinnad 3,6%.

2015. aasta III kvartalis võrreldes II kvartaliga langesid korterite hinnad Tallinnas 0,1%, Tallinnaga külgnevates piirkondades koos Tartu ja Pärnuga 1,8% ning ülejäänud Eestis 5,5%.

2014. aasta III kvartaliga võrreldes on korterite hinnad tõusnud 4,9% ja majade hinnad 2,3%. Eelmise aasta III kvartaliga võrreldes tõusid korterite hinnad Tallinnas 6% ning Tallinnaga külgnevates piirkondades koos Tartu ja Pärnuga 5,5%, kuid langesid ülejäänud Eestis 2,5%.

Eluaseme hinnaindeks näitab kodumajapidamiste poolt eluaseme soetamiseks tehtud tehingute ruutmeetrihindade muutust. Eluaseme hinnaindeks arvutatakse korterite ja majade (ühepereelamud, paarismajad ja ridaelamud) kohta.

Omaniku kasutuses oleva eluaseme hinnaindeksi muutus oli 2015. aasta III kvartalis võrreldes II kvartaliga 0,0% ja võrreldes 2014. aasta III kvartaliga 3,0%.

Omaniku kasutuses oleva eluaseme hinnaindeks iseloomustab kodumajapidamiste seisukohast uute eluasemete soetamise ning eluaseme soetaja ja kasutajana tehtavate muude kulutuste hindade muutust. Indeks koosneb neljast osast: eluaseme soetus, muud eluaseme soetusega seotud teenused, eluaseme kapitaalremont ja eluaseme kindlustus.

Omaniku kasutuses oleva eluaseme hinnaindeksit avaldatakse baasil 2010 = 100. Aegrida algab 2005. aasta I kvartalist, eluaseme kapitaalremont on indeksisse lisatud alates 2007. aasta I kvartalist ja eluaseme kindlustus alates 2012. aasta I kvartalist.

Elu korteriühistus: Kaasomand ja üürileping

katri-sarapuuMinu pojal ja tema poolõel on kaasomandis korter. Poeg tahab mind korterisse registreerida, kuid tekib küsimus üürilepingu sõlmimisel. Kas peab allkirjastama üürilepingu ainult pojaga või ka korteri kaasomanikuga.

Asjaõigusseaduse § 72 lõike 1 ja 5 kohaselt kaasomanikud valdavad ja kasutavad ühist asja kokkuleppel ja peavad üksteise suhtes käituma lähtuvalt hea usu põhimõttest, eelkõige hoiduma teiste kaasomanike õiguste kahjustamisest. Seega üürilepingu peaksid allkirjastama kas mõlemad kaasomanikud või üks kaasomanik teise kaasomaniku volitusel.

Kätri Sarapuu, jurist

KV.EE: Maad müügipakkumiste hind vähenes aastaga 5%

Kinnisvaraportaal KV.EEPortaali KV.EE andmetel pakuti novembri kuus Eestis kokku müügiks 4934 maatükki keskmise hinnaga 34 €/m². Aastaga kasvas maade müügipakkumiste arv 1%, maade müügipakkumiste hind langes aastaga 5%.

Maade pakkumistest asub suurim osa ehk üle poole Harjumaal. Harjumaal pakuti novembris müügiks 2806 maatükki keskmise hinnaga 44 €/m². Harjumaa maade müügipakkumiste arv kasvas portaali KV.EE andmetel aastaga 2%, kuid keskmised pakkumishinnad kukkusid sama perioodi jooksul 6%.

Tähelepanu väärib, et enamus maakondade maade müügipakkumiste keskmine hind on portaali KV.EE andmete alusel vähenenud. Siit ei peaks tegema otsest järeldust, et maade turg on pöördunud langusesse.

Pigem võib tõdeda, et tavapäraselt maade müügipakkumiste esmased hinnad turuväärtust oluliselt ületavad. Paistab, et kinnisvaramüüjad on oma ootusi reaalsele turutasemele lähemale toomas, sest otsest tehingute hinnalangust näha ei ole.

Vaata lähemalt, mis toimub kinnisvaraturul portaalist KV.EE.

Maade müügipakkumiste arv ja selle muutus, tk Maade müügipakkumiste hind ja selle muutus, €/m²
Maakond 11/2014 11/2015 Muutus, % 11/2014 11/2015 Muutus, %
Eesti 4 879 4 934 1% 36 34 -5%
Harjumaa 2 751 2 806 2% 47 44 -6%
Ida-Virumaa 129 290 125% 32 30 -6%
Jõgevamaa 63 64 2% 15 13 -14%
Järvamaa 14 NA 22 NA
Läänemaa 123 117 -5% 9 10 12%
L-Virumaa 113 79 -30% 17 20 22%
Pärnumaa 590 531 -10% 27 26 -3%
Raplamaa 82 64 -22% 14 10 -26%
Saaremaa 137 138 1% 16 14 -14%
Tartumaa 801 725 -9% 20 19 -4%
Valgamaa 14 65 364% 10 4 -64%
Viljandimaa 38 NA 22 38 71%
Võrumaa 38 41 8% 17 15 -12%
 
Narva 30 48 60% 37 46 24%
Pärnu 128 113 -12% 88 81 -8%
Tallinn 528 485 -8% 130 142 9%
Tartu 202 212 5% 37 32 -15%

Maade müügipakkumiste keskmine hind portaalis KV.EE

 

RKASi nõukogu kinnitas ettevõtte 2016. aasta eelarve

Riigi Kinnisvara / RKASRiigi Kinnisvara ASi (RKAS) nõukogu kinnitas 18. detsembril toimunud koosolekul ettevõtte 2016. aasta eelarve, mille järgi on konsolideerimisgrupi eeldatav müügitulu 93,1 miljonit eurot ning puhaskasumiks prognoositakse 10,9 miljonit eurot, millest ligi poole moodustab riigile mittevajaliku kinnisvara müük. Investeeringutesse suunata kokku 63,2 miljonit eurot.

„2016. aasta eelarve koostamisel on lähtutud strateegilistest eesmärkidest riigi kinnisvarareformi läbiviimisel, mille käigus riigile kuuluv vara tsentraliseeritakse ja optimeeritakse ning seejärel teostatakse vajalikud investeeringud kaasaegse töökeskkonna saavutamiseks,“ ütles RKASi nõukogu esimees Tarmo Porgand.

„Täpsemalt on plaanis järgmisel aastal riigilt üle võtta ligi 190 000 ruutmeetrit, mille tulemusena kasvab kinnisvaraportfelli enam kui 15% võrra. Selle tulemusena saavad riigiasutused kinnisvaraga seonduvate tegevuste asemel keskenduda üha enam oma põhitegevusele. Samuti on kavas suurendada hoonete remontööde mahtu pea viiendiku võrra, parendamaks avaliku sektori asutuste töötingimusi,“ selgitas RKASi juhatuse esimees Urmas Somelar.

Tuleval aastal plaanib ettevõte investeeringutesse suunata kokku 63,2 miljonit eurot. Lõpule jõuavad Eesti Rahva Muuseumi uue peahoone, Terviseameti uue büroo- ja laborihoone ning Nukuteatri hoovihoone ehitustööd ning uute projektidena alustatakse Tallinna uue kohtumaja ja uue Tallinna vangla ehitustöödega.

Arco Vara AS kavandab võlakirjaemissiooni

Arco VaraHiljemalt 8. jaanuaril 2016. a plaanib Arco Vara AS emiteerida võlakirju maksimaalselt 1 miljoni euro ulatuses intressimääraga, mis ei ole kõrgem kui 12% aastas.

Tagasimaksetähtajaks saab olema maksimaalselt 24 kuud. Võlakirja intressimaksed saavad olema kvartaalsed ning võlakiri lunastatakse võlakirja tähtaja saabumisel. Emiteeritud võlakirjadele tagatist ei anta.

Arco Vara AS kavatseb pakkuda võlakirju kuni 15-le kindlaks määratud isikule. Vastav võlakirjade pakkumine teostatakse kooskõlas väärtpaberituruseaduse § 12 lg 2 p 2 sätestatuga ning ei ole avalik. Võlakirjaemissioonist saadud vahendeid kasutatakse kinnisvara arendustegevuseks Eestis.

Uus aasta tuleb elamispindade turul aktiivne. Jälle

Kinnisvaraanalüütik Tõnu Toompark, Adaur Grupp OÜ / Kinnisvarakool OÜ2015. aasta elamispindade tehingute arv liikus kasvavas tempos. Tehingute juurdekasvu juures ei tohi end aga lasta statistikast petta. Eelmise aasta II ja III kvartalis toimus elamispindade turul tehingute arvus tagasiminek ja hindades seisak. IV kvartalis tehingute arv taastus ja jäi sealt edaspidi püsivalt kõrgele tasemele.

Elamispindade turg on kogu 2015. aasta kestel olnud aktiivne, st tehingute arv on kõrge. Veel kõige viimaseid amdneid omamata võib öelda, et kogu Eestis käibis 2015. aasta jooksul elamufondist 4,9 ja Tallinnas 5,5%.

Uusarendus lööb laineid

Oluline 2015. aasta trend oli pingeline uusarenduste turg. Uute korterite arendusprojekte paistab lisanduvat meeletu tempoga. Samas võivad arendajad nentida, et valdaval osal projektidel on ka müüki. Müügitempod on kasvanud pakkumisest õige pisut aeglasemalt. On vaid üksikuid arendusprojekte, kus müük on olematu või sootuks puudub. Enamasti on müügi puudumise põhjus asukohale või tootele mittevastav kõrge hind.

Arendusprojektide paljusus ehk asjaolu, et konkurents on tihe, on endaga kaasa toonud soodustuste ja allahindluste pakkumise. Kes pakub uue korteriga kaasa köögimööblit, kes n-ö tasuta panipaika või parkimiskohta. Pole harv, kus näeme konkreetseid rahalisi allahindlusi, mida ei pea arendajalt välja pressima, vaid mida eksponeeritakse avalikult arendusprojekti veebilehel.

Finantseerimine toetab aktiivset turgu

Uuelt aastalt võib oodata jätkuvalt rohkelt elamispindade tehinguid. Pangad on valmis eraisikust ostjaid finantseerima. See on oluline tegur, mis lubab arvata, et nõudlus ei peaks vähenema. Nõudlust ehk ostjate ostuvõimekust toetavad käsikäes siiani kiirelt kasvanud palgad ja madal tööpuuduse näitaja.

Uute korterite turule tulemise tulvale võib prognoosida mõningat pidurdumist. Pangad on liigsuurt pakkumist peljates arendajate finantseerimise kraanid praktiliselt kinni keeranud. See tähendab, et uute korterite pakkumine enam sedavõrd reipalt kasvada ei saa.

Pakkumise vähenemine püsiva nõudluse tingimustes lubab majandusseadustele tuginedes eeldada mõningat survet hindadele tõusu suunas. Samas peab aga arvestama, et majanduskriis Euroopas, pagulaste probleemid, sõjalised konfliktid ja muud sarnased juhtumused on riskitegurid, millest ei tohi mööda vaadata. Need suure pildi faktorid hoiavad liigset hinnatõusu tagasi.

SEB nädalakommentaar: Eksport vajab hoogu

SEB PankEelmiste nädalate tihe statistikakalender ei ole võimaldanud kõigele olulisele piisavalt tähelepanu pöörata. Seetõttu on käesolevas nädalakommentaaris vaatlusel all juba eelmise nädala lõpus ilmunud väliskaubandusstatistika ja registreeritud töötuse numbrid.

Nukker sügis ekspordis

Sügiskuud on vähemalt üldnumbrina olnud äärmiselt kehvad Eesti ekspordi jaoks. Kui septembris vähenes kaupade väljavedu 10% võrra, siis oktoobris süvenes langus 12%-ni. Kümne kuu kokkuvõttes on eksport eelneva aastaga võrreldes vähenenud 4%. September ja oktoober on niivõrd kehvad olnud ennekõike kolme suure kaubagrupi languse tõttu.

Joonis 1. Kaupade eksport 2015. jaanuar – oktoober võreldes eelmise aasta sama perioodiga, 10 suurima ekspordikäibega kaubagruppi

nadalakomm_export_hoogu

Eesti kõige suurema ekspordiartikli, masinate ja seadmete, väljavedu vähenes oktoobris eelneva aastaga võrreldes 18%. Kaubagrupi sees mõjutas seda omakorda telekommunikatsiooniseadmete ekspordi 40% suurune langus, mis omakorda moodustab 40% kogu masinate ja seadmete väljaveost. Nõudlus siin toodetud komponentide järele tundub olevat langenud, mida veelgi võimendab eelmise aasta kõrge võrdlusbaas. Teine suur kaubagrupp, mille väljavedu on viimasel kahel kuul enam kui 40% võrra vähenenud, on mineraalsed tooted. Põhjuseks on siin naftatoodete ja erinevate õlide väljaveo langus, mis puudutab  peamiselt Eesti transpordisektorit. Suvel Põhjamaade odava elektrihinna tõttu tugevalt miinuses olnud elektrienergia eksport on viimastel kuudel asunud õnneks taas suurenema.

Alates juulist on languses olnud metalli ja metalltoodete eksport. Selles kaupade rühmas on ekspordinumbreid mõjutanud toormehindade langus ja vähenenud kaubatransiit. Samas on trend pöördunud ka metallkonstruktsioonid ekspordis, kus suur osa lisandväärtusest luuakse just Eesti tootmisettevõtetes. Alates varakevadest kuni suve lõpuni kasvas metallkonstruktsioonide eksport aastavõrdluses veel 20-30% tempoga, kuid rauges septembris ja pöördus oktoobris langusesse. Küll tuleb meeles pidada, et sellel tegevusalal sõltuvad ettevõtted sageli suurtest tellimustest, mis volatiilsuse tõttu pakuvad kohati väga palju tööd, kuid sunnivad rahulikematel aegadel ka püksirihma pingutama. Jätkuvalt tundub hästi minevat Eesti puidutööstusel ja mööblitööstuse alla liigituval madratsite-patjade tootmisel. Kokkupandavate (puit)ehitiste eksport suurenes septembris-oktoobris aastatagusega võrreldes 45%, madratsite jms eksport aga 16%.

Ekspordi probleemkohtadele pöörab tähelepanu äsja majandus¬ministeeriumi tellimusel ilmunud eksportööride konkurentsivõime uuring. Numbrilise poole pealt iseloomustab uuring hästi ühte peamist riski Eesti ekspordis – suurt kontsentreeritust. Nimelt annavad 10 suurimat eksportööri veerandi ja 100 suurimat eksportööri umbes poole kogu kaupade väljaveost. Kuigi uuring seda ei maini, on varasemalt Eesti kõige suurema eksportööri osakaalu koguekspordis hinnatud lausa kümnendikuni. Mida suurem on üksikute suurettevõtete osatähtsus, seda enam mõju omab nende käekäik majandusele tervikuna. Paari suurema ettevõtte probleemid või äriotsused võivad oluliselt mõjutada riigi väliskaubanduslikku seisundit ja majandust, kui turukonjunktuur muutub. Uuring toob esile ka suurettevõtete positiivse poole: suuremad ettevõtted kogevad eksportimisel vähem takistusi. Väikeettevõtja jaoks on välisturule sisenemine vähesema finants- ja inimressursi tõttu keerukam; pahatihti ei olda võimelised turule püsima jääda. Teiste probleemide lahenemise korral on väljakutse suurtel turgude mahtude täitmine. Ka Eesti mõistes suured ettevõtted võivad näiteks Saksamaa turu jaoks jääda liialt väikeseks. Eesti ekspordi pikaajalise arengu mõttes oleks soovitav, kui laieneks ennekõike suurettevõtete ring, kes suudab välismaale kaupa müüa. Eksportivate ettevõtete arv on viimastel aastatel siiski märkimisväärselt kasvanud. Kui 2011. aastal eksportis 12 000 ettevõtet, siis 2014. aastaks oli see arv kasvanud 14 500 ettevõtteni.

Uuringu teiste oluliste järeldustena leiab mainimist Eesti ettevõtete konservatiivsus nii sihtriikide valikul kui tulevikuplaanide tegemisel. Keskendutakse lähiturgudele ja strateegiliste plaanide tegemisel ollakse pahatihiti passiivsed. Peamiseks takistuseks on Eesti eksportööride jaoks tugev konkurents välisturgudel ja eriti allhankijana tegutsevate ettevõtete jaoks ka nõudluse ebastabiilsus. Eesti majanduskeskkonna probleemidest toob uuring kõige suuremana välja kvalifitseeritud tööjõu puudumise, mille üle kurdab 80% eksportööridest. Riigi tegevus peaks uuringu kohaselt olema suunatud ekspordi tugisüsteemide arendamisele, uutele eksporditurgudele sisenemise soodustamisele ja turgudel tegevuse laiendamisele. Kuigi liberaalses majandusmudelis peaks ettevõtted oma müügitööga ise hakkama saama, konkureerivad riigid ekspordi toetamisel jõuliselt ja Eesti väikeettevõtluse jaoks on keskne tugi ekspordi arendamisel vajalik.

Registreeritud töötus jätkab suurenemist

Ohumärgid tööturul suurenevad. Kui III kvartali tööturustatistika oli veel äärmiselt positiivne, siis viimased kuud on üha selgemalt näitamas muutunud trendi. Võrreldes eelmise aasta sama kuuga, on registreeritud töötute arv suurenenud alates augustist. Kui varasematel kuudel oli töötuse kasv veel marginaalne, siis novembris oli töötuna arvel juba pea 1900 inimest enam kui eelmisel aastal. Kuigi paari kuu numbrite alusel veel liialt põhjapanevaid järeldusi teha on ennatlik, tundub hetkel rakendumas olevat negatiivne stsenaarium, kus välisnõudluse taastumine viibib, mis sunnib tööjõumahukaid ettevõtteid kiire tööjõukulude kasvu tõttu töötajate arvu kärpima. Üldise madala tööpuuduse tõttu on see majanduse jaoks siiski parim aeg efektiivsust kasvatada.

Mihkel Nestor
majandusanalüütik

Экспорту необходимо ускорение

SEB PankПлотный календарь статистики предыдущих недель не позволил уделить достаточно внимания всему существенному. Поэтому в данном недельном комментарии в центре внимания – опубликованная в конце прошлой недели статистика по внешней торговле и показатели зарегистрированной безработицы.

Унылая осень в экспорте

Для экспорта Эстонии осенние месяцы оказались, по крайней мере, судя по общим показателям, довольно неважными. Если в сентябре экспорт товаров уменьшился на 10%, то в октябре спад достиг уже 12%. По итогам десяти месяцев экспорт в сравнении с прошлым годом уменьшился на 4%. Сентябрь и октябрь оказались настолько слабыми, прежде всего, из-за спада в трех больших группах товаров.

График 1. Экспорт товаров за январь – октябрь 2015 года в сравнении с тем же периодом прошлого года, 10 групп товаров с наибольшим оборотом экспорта
nadalakomm_export_hoogu_rus
Вывоз машин и оборудования – наиболее значительной статьи экспорта Эстонии – уменьшился в октябре в сравнении с прошлым годом на 18%. Внутри группы товаров на это, в свою очередь, повлияло 40%-ое падение экспорта телекоммуникационного оборудования, что составляет 40% от всего объема вывоза машин и оборудования. Ощущается снижение спроса на названные здесь компоненты, влияние которого усиливает высокая сравнительная база прошлого года. Другая руппа товаров, вывоз которой за последние два месяца уменьшился более чем на 40% – минеральная продукция. Причиной можно назвать спад вывоза нефтепродуктов и различных масел, что касается в основном транспортного сектора Эстонии. Экспорт электроэнергии, оказавшийся летом в сильном минусе ввиду низких цен на электроэнергию в Скандинавии, в последние месяцы начал, к счастью, понемногу расти.

С июля спад наблюдается в экспорте металла и металлоизделий. В этой группе товаров на показатели экспорта повлияло падение цен на сырье и уменьшение транзита грузов. В то же время произошло изменение тренда и в экспорте металлоконструкций, где заметная часть добавленной стоимости создается именно на производственных предприятиях Эстонии. С ранней весны до конца лета темп роста экспорта металлоконструкций в годовом сравнении составлял 20-30%, однако в сентябре рост ослабел, а в октябре – сменился падением. Нельзя забывать, что в этой сфере деятельности предприятия часто зависят от крупных заказов, которые из-за волатильности нередко предлагают много работы, но в более спокойные времена заставляют потуже затягивать пояс. По-прежнему неплохо идут дела в деревообрабатывающей промышленности Эстонии и в производстве матрасов-подушек, относящейся к мебельной промышленности. Экспорт сборных (деревянных) строений вырос в сентябре-октябре в сравнении с тем же периодом прошлого года на 45%, а экспорт матрасов и т.п. – на 16%.

На проблемные места экспорта обращает внимание недавно проведенный по заказу министерства экономики опрос, касающийся конкурентоспособности экспортеров. С точки зрения показателей, опрос хорошо характеризует один из основных рисков в экспорте Эстонии – высокую концентрацию. 10 крупнейших экспортеров дают четверть, а 100 крупнейших экспортеров – около половины от всего объема экспорта товаров. Хотя опрос этого не упоминает, но ранее удельный вес крупнейшего экспортера Эстонии в общем экспорте оценивался даже до одной десятой. Чем больше значение отдельных крупных предприятий, тем болеесущественное влияние их участь оказывает на экономику в целом. В случае изменения конъюнктуры рынка проблемы или бизнес-решения нескольких крупных предприятий могут оказать существенное влияние на состояние внешней торговли и экономику государства. Опрос показывает также позитивную сторону крупных предприятий: большие предприятия встречают меньше препятствий в области экспорта. Мелкому предпринимателю сложнее выйти на внешний рынок из-за ограниченного финансового и людского ресурса; нередко такие предприятия оказываются не в состоянии удержаться на рынке. Если прочие проблемы решены, для них может быть проблематичным заполнение объемов рынков. Даже крупные в понимании Эстонии предприятия могут оказаться слишком маленькими, например, для рынка Германии. С точки зрения долговременного развития эстонского экспорта желательно, чтобы расширился, прежде всего, круг крупных предприятий, которые в состоянии продавать товары за границу. За последние годы число экспортирующих предприятий все же значительно увеличилось. Если в 2011 году экспортом занимались 12 000 предприятий, то в 2014 году этот показатель достиг 14 500 предприятий.

Среди других важных выводов опроса следует назвать консервативность эстонских предприятий как при выборе государств назначения, так и при составлении планов на будущее. Предприятия сосредотачиваются на ближайших рынках, зачастую оставаясь пассивными при составлении стратегических планов. Главным препятствием для эстонских экспортеров является сильная конкуренция на внешних рынках, а также, особенно для субподрядчиков – нестабильность спроса. Среди проблем экономической среды Эстонии опрос указал в качестве самой серьезной отсутствие квалифицированной рабочей силы, на что жалуются 80% экспортеров. Усилия государства, согласно опросу, должны быть направлены на развитие систем поддержки экспорта, на благоприиятствование выходу на новые экспортные рынки и расширение деятельности на рынках. Хотя в либеральной модели экономики предприятиям следовало бы самим справляться с работой в области продаж, государства мощно конкурируют в поддержке экспорта, и для малого предпринимательства Эстонии необходима центральная поддержка в сфере развития экспорта.

Зарегистрированная безработица продолжает расти

Рынок труда подает все более тревожные сигналы. Если в третьем квартале статистика рынка труда была еще крайне положительной, то в последние месяцы четко просматривается изменение тренда. В сравнении с тем же месяцем прошлого года, число зарегистрированных безработных увеличивается с августа месяца. Если в прежние месяцы рост безработицы был еще незначительным, то в ноябре на учете в качестве безработных было уже примерно на 1900 человек больше, чем в прошлом году. Хотя на основании показателей нескольких месяцев еще рано делать слишком основополагающие выводы, чувствуется, что в данный момент запускается отрицательный сценарий, по которому восстановление внешнего спроса замедляется, что заставляет предприятия, имеющие большой штат, сокращать количество работников из-за быстрого роста расходов на рабочую силу. Ввиду общей низкой безработицы это является для экономики все же наиболее подходящим временем для повышения эффективности.

Михкель Нестор
макроэкономист SEB

SEB: Export in need of momentum

SEB PankThe busy statistics calendar of the past weeks has not made it possible to give due attention to everything that is important. Consequently, this weekly commentary will address the foreign trade and registered unemployment statistics, were published already at the end of last week.

Sad autumn for exports

At least in terms of general figures, the autumn months have been extremely bleak for Estonian exports. While in September the export of goods decreased by 10%, in October the decline shrank to 12%. In the course of ten months, exports have declined by 4% year-on-year. The weak numbers of September and October are mainly caused by the decline in three major product groups.

In October, the exports of the main exports article, machinery and equipment, decreased 18% year-on-year. Within the product group the main influencing factor was the 40% decline in the exports of telecommunication equipment, which comprises 40% of the total exports of machinery and equipment. It seems that the demand for components produced here has declined, which is amplified further by the high comparison basis of last year. The other large product group where the exports have declined more than 40% in the last two months is mineral products. This is due to the decline in the exports of oil products and various oils, which is mainly related to the Estonian transport sector. The exports of electrical energy, being far down in the negative in summer due to the low price of electricity from the Nordic countries, has luckily taken an upturn again.

Since July the exports of metal and metal products have been in decline. In this product group, the export figures have been impacted by a decrease in commodity prices and transit. At the same time the trend has also turned in the export of metal structures, where a large part of added value is created precisely by Estonian production companies. Starting from early spring until the end of summer the exports of metal structures still grew by 20–30% year-on-year, but dwindled in September and took a downturn in October. However, it must be kept in mind that it is an area of activity where companies often depend on large orders, which due to their volatile nature sometimes provide a lot of work, but make one tighten their belt in quieter times. The Estonian timber industry as well as the production of mattresses and pillows, classified as the furniture industry, still seem to be doing well. The exports of prefabricated (wooden) structures increased in September and October 45% year-on-year and the exports of mattresses and the like by 16%.

The main issues in exports are addressed by the survey of the competitiveness of exporters commissioned by the Ministry of Economic Affairs. The figures give a good picture of the main risk in the Estonian exports – a great deal of concentration. Namely the 10 largest exporters comprise a quarter and 100 largest exporters around a half of the total exports. While the survey does not address it, in the past the total weight of Estonia’s largest exporter has been estimated to be even a tenth. The larger the prevalence of single major companies, the bigger their impact is on the economy as a whole. The problems or business decisions of a few large companies can have a significant impact on the foreign trade and economy of the country when there are changes on the market. The survey also highlights the positive side for major companies – larger companies are facing less obstacles in exports. Entering the foreign market is more complicated for small businesses due to their limited financial and human resources; too often they are not able to stay on the market. When other challenges have been overcome, there is also the issue of meeting the target volumes of the big markets. Even large companies on the Estonian scale may prove to be too small, for example, for the German market. From the aspect of the long-term development of Estonian exports, the expansion of the circle of major companies capable of selling products abroad would be welcome. Still, the number of exports companies has increased significantly in the past few years. While at the end of 2011 there were 12,000 export companies, then by the end of 2014 the number had grown to 14,500 companies.

Other important conclusions drawn from the survey include the conservative disposition of the Estonian companies both in their choice of target countries as well as their future plans. The main focus is on the neighbouring markets and too often a passive stance is taken in the making of strategic plans. The main obstacle for Estonian exporters is the strong competition on the foreign markets and, mainly for the companies operating as subcontractors, the instability of the demand. As the major issues with the Estonian economic environment, the survey highlights the absence of qualified workforce, which was brought out by 80% of exporters. According to the survey the state should be focusing on the development of support structures for exports and facilitating entering to the new exports markets and expansion on the markets. While in a liberal economy companies should manage their sales themselves, countries are competing against each other in supporting exports and for Estonian small businesses centralised support is very important for the development of exports.

Registered unemployment continues to rise

Warning signs are increasing on the job market. While in Q3 the job market statistics was still very positive, the last few months have been displaying a clear turn in the trend. The number of registered unemployed people when compared to the same month last year has been increasing since August. While in the last few months the growth was still marginal, then in November there were almost 1,900 more people registered as unemployed. While it is too early to make any substantive conclusions on the basis of the few months’ figures, currently it seems that the negative scenario is being realised, where the growth of external demand is delayed, which forces the labour-intensive companies to cut their staff due to the rapid growth of labour costs. However, given the general low level of unemployment, it is still the best time for the economy to raise its efficiency.

Mihkel Nestor
Economic Analyst, SEB

Enampakkumisele tuli hulgaliselt soodsat kinnisvara

TallinnTallinna linnavaraamet pani avalikule kirjalikule enampakkumisele hulgaliselt korteriomandeid.

Kesklinnas on alghinnaga 54 800 eurot enampakkumisel Pärnu mnt 66–37 korteriomand, mille reaalosaks eluruum üldpinnaga 38,8 m2 ning alghinnaga 221 630 eurot Liivalaia tn 40-M181 korteriomand, mille reaalosaks mitteeluruum üldpinnaga 1151,1 m2.

Pärnu mnt 123a-18 korteriomand, mille reaalosaks eluruum üldpinnaga 31 m2, on enampakkumisel alghinnaga 41 100 eurot ning Pärnu mnt 133-15 korteriomand, mille reaalosaks eluruum üldpinnaga 38,3 m2, alghinnaga 50 600 eurot.

Kentmanni tn 17 hoonest on enampakkumisel neli korteriomandit, mille reaalosadeks eluruumid üldpinnaga 25,2 – 61,7 m2alghinnaga 35 800 – 75 000 eurot.

Kristiine linaosas asuv Paldiski mnt 59-11 korteriomand, mille reaalosaks eluruum üldpinnaga 52,8 m2, on enampakkumisel alghinnaga 67 200 eurot ning Kirsi tn 3//5-5/71 korteriomand, mille reaalosaks eluruum üldpinnaga 28,10 m2 alghinnaga 37 200 eurot.

Sõpruse pst 4-19 korteriomand, mille reaalosaks eluruum üldpinnaga 41,3 m2, on enampakkumisel alghinnaga 49 800 eurot.

Pelgulinnas asuv Rohu tn 27//27a-11 korteriomand on enampakkumisel alghinnaga 22 500 eurot, korteriomandi reaalosaks on eluruum üldpinnaga 24,5 m2.

Lasnamäel asuv M. Härma tn 1-34 korteriomand, mille reaalosaks eluruum üldpinnaga 32,7 m2, on enampakkumisel alghinnaga 41 800 eurot ning Mahtra tn 36//38-54 eluruum nr 54 üldpinnaga 32,6 m2 alghinnaga 39 600 eurot.

Mustamäel asuva A. H. Tammsaare tee 129-69 korteriomandi alghind on 47 600 eurot, korteriomandi reaalosaks on eluruum üldpinnaga 43,7 m2.

Põhja-Tallinna linnaosas asuvast Lõime tn 20 hoonest on alghinnaga 9 800 eurot ja alghinnaga 10 000 eurot enampakkumisel kaks korteriomandit, mille reaalosadeks eluruumid üldpinnaga 19 m2 ja 19,5 m2 ning Puhangu tn 8 hoonest alghinnaga 10 100 eurot ja 10 300 eurot kaks korteriomandit, mille reaalosadeks eluruumid üldpinnaga 16,8 m2 ja 17,2 m2.

Sõle tn 18 hoonest on alghinnaga 6600 – 9400 eurot enampakkumisel neli korteriomandit, mille reaalosadeks eluruumid üldpinnaga 11,8 m2 -16,5 m2.

Täiendavat informatsiooni müüdava vara kohta saab Tallinna linna veebilehelt www.tallinn.ee/kinnisvara.

Uus Maa turuülevaade 11-2015

Eesti

Uus MaaNovember oli Eesti kinnisvaraturul ootuspärane – aktiivne, aga aastalõpu-eelselt otsi kokkutõmbav. Maa-ameti andmetel toimus üle riigi 3914 kinnisvara ostu-müügitehingut, mis on oktoobrist 5,2% vähem. Võrreldes mulluse novembriga kasvas tehinguaktiivsus aga 6,5%.

eesti-1115
Allikas: Maa-amet

Tallinn

Ka Tallinnas mõnevõrra tehingute hulk langes. Nii toimus maa-ameti andmetel novembrikuu jooksul pealinnas 1136 kinnisvara ostu-müügitehingut, mis on oktoobrist 4,1% vähem. Aastaga kasvas tehinguaktiivsus aga 18,6%.

Samas korteritehingute hulk veidi kasvas – müüdi 756 omandit (oktoobris 741), mille ruutmeetri keskmiseks mediaanhinnaks kujunes 1474 eurot. Kui oktoobriga võrreldes kasvas hinnatase 0,5%, siis aastaga 3,1%.

Linnaosade kaupa olid korterite keskmised mediaanhinnad ja nende liikumised järgnevad:

  • Haabersti: 1342 €/m2. Muutus võrreldes oktoobriga 4,4% ja aastaga +12,3%*.
  • Kadriorg: 1962 €/m2. Muutus võrreldes oktoobriga +2,3% ja aastaga -19,7%*.
  • Kalamaja: 2059 €/m2. Muutus võrreldes oktoobriga +10,5%* ja aastaga +8,9%.
  • Kesklinn: 2000 €/m2. Muutus võrreldes oktoobriga +2,5% ja aastaga +2,1%.
  • Kristiine: 1688 €/m2. Muutus võrreldes oktoobriga -2,3% ja aastaga +12,6%*.
  • Lasnamäe: 1307 €/m2. Muutus võrreldes oktoobriga +6,7% ja aastaga +7,2%.
  • Mustamäe: 1287 €/m2. Muutus võrreldes oktoobriga -3,6% ja aastaga +3,9%.
  • Nõmme: 1533 €/m2. Muutus võrreldes oktoobriga +6,8% ja aastaga +37%*.
  • Pirita: 1758 €/m2. Muutus võrreldes oktoobriga +7,8% ja aastaga +2,6%.
  • Põhja-Tallinn: 1477 €/m2. Muutus võrreldes oktoobriga -3,5% ja aastaga -7,4%.
  • Vanalinn: 2848 €/m2. Muutus võrreldes oktoobriga -7,3 % ja aastaga -10,3%*.

* Suuri hinnakõikumisi põhjustab tehingute struktuur – nii tehingute arv kui ka kallima või odavama hinnaklassi, näiteks uusarenduste ja väikese üldpinnaga renoveeritud, kallima ruutmeetrihinnaga korterite hulk tehingute koguarvust.

tallinn-krt-1115
Allikas: Maa-amet

Eramuturg maandus taas tavapärasele tasemele, müüdi 25 elamut ja suvilat (oktoobris 57, mõjutajaks Kopli Liinide müük) ning 5 elamukrunti (oktoobris 65, mõjutajaks taas „liinid“).

Tartu

Tartu kinnisvaraturg jätkas stabiilselt. Maa-ameti andmetel toimus 189 kinnisvara ostu-müügitehingut, mis on oktoobrist 1,6% enam, mille näol on tegu pigem statistilise muutusega. Aastaga kasvas tehingutase aga 34% ning siin mängib rolli asjaolu, et möödunud aasta lõpukuud olid tavapärasest vaiksemad.

Kortereid müüdi 134 (oktoobris 144), mille ruutmeetri keskmiseks mediaanhinnaks kujunes 1076 eurot. Kui kuuga langes hinnatase 2,7%, siis aastaga 7,6%.

tartu-krt-1115
Allikas: Maa-amet

Novembris jõudis eramuturg taas tavapärasele tasemele. Müüdi 16 eramut ja suvilat oktoobris 8) ning 2 elamukrunti (oktoobris 3).

Ida-Virumaa

Ida-Virumaa kinnisvaraturg liikus kogu Eestiga ühel sammul. Maa-ameti andmetel toimus novembris 292 kinnisvara ostu-müügitehingut, mis on oktoobrist 3,6% vähem samas kui mulluse novembriga võrreldes kasvas turg 6,6%.

Korteriturg püsis aktiivsena. Narvas müüdi 64 korterit (oktoobris 59), mille ruutmeetri keskmiseks mediaanhinnaks kujunes 500 eurot. Kui oktoobri tehingutega võrreldes kasvas ruutmeetri keskmine mediaanhind 17,3%, siis mulluse novembriga kõrvutades 6,2%.

narva-krt-1115
Allikas: Maa-amet

Maakonna kõige vastuolulisemal kinnisvaraturul Kohtla-Järvel müüdi novembris 73 korterit (novembris 67), mille ruutmeetri keskmiseks mediaanhinnaks kujunes 77 eurot. Võrreldes oktoobriga kasvas hinnatase 4,5%, kuid aastavõrdluses kukkus see 46,5%. Suure hinnalanguse põhjuseks on aga asjaolu, et mullu novembris tehti tavapärasest oluliselt kõrgema hinnaga korterite tehinguid.

k-jarve-krt-1115
Allikas: Maa-amet

Jõhvis müüdi 15 korterit (oktoobris 18), mille ruutmeetri keskmiseks mediaanhinnaks kujunes 215 eurot. Võrreldes oktoobriga langes teostatud tehingute hinnatase 5,9% samas kui aastaga tõusis see 23,6%. Nagu juba tavaks saanud, olgu lisatud, et väikestel kinnisvaraturgudel on suured tõusud ja langused tavapärased, sest igal tehingul on suur kaal.

Eramuid müüdi Jõhvis 3 (oktoobris 6) ning elamukrunte 1 (oktoobris 2).

Pärnu

Pärnu kinnisvaraturg oli novembris keskmisest aktiivsem. Maa-ameti andmetel toimus 96 ostu-müügitehingut, mis on 11,6% rohkem kui oktoobris. Aastane muutus oli aga 33,3%.

Kortereid müüdi 69 (oktoobris 61), mille ruutmeetri keskmiseks mediaanhinnaks kujunes 918 eurot. Kui kuuga kasvas hinnatase 5,3%, siis aastaga 22,1%.

parnu-krt-1115
Allikas: Maa-amet

Eramuid müüdi 9 (oktoobris 7) ning hoonestamata elamumaid 5 (oktoobris 2).

Viljandi

Kuigi võrreldes oktoobrikuuga toimus Viljandi kinnisvaraturul langus, jätkas turg siiski ka novembris keskmisel tasemel. Maa-ameti andmeil leidis aset 32 kinnisvara ostu-müügitehingut, oktoobris oli vastav number 42 ning mullu novembris 36.

Kortereid müüdi 23 (oktoobris 29) ning nende ruutmeetri keskmiseks mediaanhinnaks kujunes 518 eurot. Võrreldes oktoobriga langes hinnatase 1,3% samas kui aastaga kasvas see 16,9%.

viljandi-krt-1115
Allikas: Maa-amet

Eramuid müüdi 5 (oktoobris samuti 5).

Rakvere

November oli Rakvere kinnisvaraturul tehingute arvult taas väga aktiivne. Maa-ameti andmeil toimus lausa 43 ostu-müügitehingut, mis on majandussurutise-järgne rekord. Nii oktoobris kui ka 2014. aasta novembris oli vastav number 26.

Kasv tuli eelkõige korteriturul, kus toimus tehinguid tavapärasest odavama kinnisvaraga. Nii müüdi 33 korterit (oktoobris 21), mille ruutmeetri keskmiseks mediaanhinnaks kujunes 352 eurot. Võrreldes oktoobriga kahanes tehinguhinnatase 27% ning mulluse novembriga kõrvutades 9,3%.

rakvere-krt-1115
Allikas: Maa-amet

Omanikku vahetas ka 3 eramut (oktoobris 1) ning 1 elamukrunt.

Kuressaare

Kuressaares kulges kinnisvaraturg novembris mõõdukalt keskmisel tasemel. Maa-ameti andmeil leidis aset 20 kinnisvara ostu-müügitehingut, mis on võrreldes oktoobriga 11 tehingut vähem. Samas toimus mullusest novembrist 10 tehingut enam.

Kortereid müüdi 14 (oktoobris 19) ning nende ruutmeetri keskmiseks mediaanhinnaks kujunes 652 eurot. Kui oktoobriga võrreldes langes hinnatase 5%, siis aastaga 0,5%.

kuressaare-krt-1115
Allikas: Maa-amet

Müüdi 1 eramu (oktoobris 6) ja 1 elamukrunt (oktoobris 3).

Haapsalu

Haapsalus toimus maa-ameti andmetel novembrikuus 25 kinnisvara ostu-müügitehingut, mis on täiesti ootuspärane tulemus. Võrreldes oktoobriga kasvas tehinguaktiivsus 4,2% ning aasta-taguse ajaga 31,6%.

Kortereid müüdi 16 (oktoobris 14), mille ruutmeetri keskmiseks mediaanhinnaks kujunes 388 eurot. Võrreldes oktoobriga langes hinnatase 12,5% ning mulluse novembriga 10,4%.

haapsalu-krt-1115
Allikas: Maa-amet

Müüdi 2 eramut (oktoobris 1).

Artikli allikas on
Uus Maa
Uus Maa