Kinnisvarakool: Planeerimis-ehitusvaldkonna spetsialisti täiendõppeprogramm
Kinnisvarakool & koolitus: planeerimisseaduse ja ehitusseadustiku muudtaused
Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri stardiprogramm
Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri ABC koolitus
 

EfTEN: EfTEN United Property Fund teeb investoritele väljamakse summas ligikaudu 420 000 eurot

EfTEN United Property FundEfTEN Capital AS kui EfTEN United Property Fund (väärtpaberi lühinimi EFCUPFFT, ISIN kood EE3500001609) fondivalitseja võttis vastu otsuse teha fondi osakuomanikele rahaline väljamakse 16,900 eurosenti osaku kohta, kokku 419 772 eurot. Väljamakse suurus moodustab ligikaudu 2% fondi osaku viimasest sulgemishinnast.

See on EfTEN United Property Fund’i teine rahaline väljamakse 2025. aastal ning koos tänavu mais tehtud väljamaksega, moodustavad 2025. aasta väljamaksed üle 9% fondi osaku turukapitalisatsioonist. Alates EfTEN United Property Fund’i osakute noteerimisest Nasdaq Tallinna väärtpaberiturul 2022. a mais, on fond teinud investoritele väljamakseid 1,4 euro ulatuses osaku kohta.

Väljamakse aluseks on tulu laekumine usaldusfondidest EfTEN Real Estate Fund 5 ja EfTEN Special Opportunities Fund ning omaniklaenu intressid arendusettevõttest Invego Uus-Järveküla OÜ.

Väljamakseid on õigus saada osakuomanikel, kes on kantud osakuomanike nimekirja 31. oktoobril 2025. a fondi väärtpaberite registripidaja arveldussüsteemi tööpäeva lõpu seisuga (record date). Seega on fondi osakutega seotud õiguste muutmise päev (ex-date) 30. oktoober 2025. a. Alates sellest kuupäevast ei ole fondi osakuid omandanud isik õigustatud saama käesolevas teates avaldatud väljamakset.

Väljamaksed osakuomanikele tehakse 14. novembril 2025. a ülekandega osakuomaniku arveldusarvele. Seadusega ettenähtud juhtudel peetakse väljamakselt kinni tulumaks.

Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvaramaakleri täiendkoolitus

Bigbank: Ehitussektori hinnatõusu toetab üldine majanduse elavnemine ning kättesaadavam laenuraha

BigbankTäna avaldas statistikaamet andmed ehitushinnaindeksi kohta III kvartalis. Viimane näitab kui palju on kasvanud hinnad erinevate kuluartiklite lõikes, eelkõige siis kui palju on kallinenud materjalid, mehhanismide kasutamine ning tööjõud. Kokkuvõttes kasvasid hinnad ehituses III kvartalis 1,7% (aasta võrdluses).

Rohkem kallinesid materjalid (2%), tööjõu kulude kasv oli 1,2%. Kuises võrdluses näeme, et septembris on tööjõu kulude kasv 0,9%, samas kui juunis kasvasid tööjõukulud 2,5%. See on ka oodatud, sest eks suve alguses ole ka ehitustegevuse kasv intensiivsem ja tööjõu vajadus suurem. Ka eile avaldatud tootjahinnaindeksi statistika toetab eelpool kirjeldatud andmeid, sest nägime, et puidutööstuse tootjahinnaindeks oli septembris aasta võrdluses kasvanud 5,2%. Puit on teatavasti üks olulisemaid ehitusmaterjale.

Ehitussektori hinnatõusu toetab üldine majanduse elavnemine ning kättesaadavam laenuraha, sest intressid on aastataguse ajaga võrreldes oluliselt langenud. Kõik see omakorda kandub lõpuks üle ka kinnisvara hinnatõusu. Arvata võib, et sarnane trend jätkub ka lähitulevikus.

Kinnisvarakool: Planeerimis-ehitusvaldkonna spetsialisti täiendõppeprogramm

Pindi Kinnisvara: Vaikne revolutsioon: miks Harjumaa äärealad on uued ärikeskused

Pindi KinnisvaraHarjumaa ümber toimub praegu midagi, mida võiks võrrelda 1990. aastate turumajanduse plahvatusega – ainult et seekord ei ole see poliitiline ega tehnoloogiline, vaid ruumiline. Pindi Kinnisvara äripindade juhatuse liige Kristen Oliver Rattasepp nimetab seda “majanduse pehmeks nihkeks”: Tallinn ei ole enam majanduslik tuum, vaid muutumas gravitatsiooniliseks punktiks, mille ümber tekivad uued mikrotuumad – Rae, Saue, Peetri, Viimsi. See transformatsioon ei sünni ühe hiigelarenduse kaudu, vaid sadade väikeste otsuste tulemusel – iga kord, kui ettevõte otsustab, et tema järgmine pind ei ole enam “linna sees”, vaid “linna ümber”.

Rattasepa sõnul meenutab toimuv omamoodi majanduslikku detsentraliseerumist. Kui varem võrdus edu südalinna postiaadressiga, siis nüüd defineeritakse väärtus hoopis aja ja efektiivsuse kaudu – kui kiiresti töötaja jõuab tööle, kaup liigub kliendini ja otsus jõuab Excelisse. „Äärealad ei ole enam madalama hinnataseme kompromiss, vaid uue efektiivsuse keskpunkt,“ märgib ta.

Viimastel aastatel on Rae, Saue ja Peetri piirkonnad kasvanud välja iseseisvateks majandusüksusteks, mitte lihtsalt Tallinna satelliitideks. Uued äripargid ja stock-office’i tüüpi hooned pole enam pelgalt kinnisvaraobjektid, vaid mikroökosüsteemid, kus majandus toimib iseseisvalt: müük, teenindus, ladu ja tootmine on samas rütmis. Kui kesklinn toidab prestiiži, siis äärelinna ärikvartalid toodavad kapitali. See on kapitali uus füüsika – ruutmeetrist saab protsess, mitte pind.

See muutus on sügavam kui lihtsalt kinnisvaraarendus. Töö liigub inimese juurde, mitte vastupidi. Rae ja Saue ei ole enam “odavad alternatiivid Tallinnale”, vaid tööturu uued tuumad – paigad, kus ettevõtte väärtus tekib mitte kulude kokkuhoiust, vaid sellest, et inimesed tahavad seal elada, töötada ja jääda. See vähendab pendelrännet, tõstab töörahulolu ja kasvatab ettevõtte tootlikkust.

Harjumaa uue ärilise DNA keskmes ei ole mitte hiilgus, vaid funktsionaalsus, energiakasutus ja eluringlus. Need piirkonnad on nagu majanduslikud organismid, mis kasvavad mitte reklaami, vaid sisemise loogika kaudu. „Kui sõita hommikul mööda Peetri, Jüri või Laagri tööstusalasid, on tunda, et seal on elu – liikumine, tehingud, ideed,“ kirjeldab Rattasepp. „See on majanduse uus hingamine, mida kesklinn enam ei tekita.“

Kesklinna suurlinlik glamuur hakkab tasapisi asenduma äärelinna pragmaatilise loovusega. Seal ei otsita fassaadi, vaid funktsiooni. Mitte ilu, vaid tulu. Ja seda mõistavad esimesena need, kes oskavad lugeda mitte ainult ruutmeetreid, vaid ka majanduse rütmi – seda, kus toimub elu.

Vaikne revolutsioon: miks Harjumaa äärealad on uued ärikeskused

 

Kinnisvarakool: Üürikoolitus

Everaus Kinnisvara AS tütarettevõte omandas uued kinnistud Tartumaal

EverausEveraus Kinnisvara AS-i tütarettevõte Kõrveringi Kodud OÜ omandas 21. oktoobril 2025 kinnistud Tartumaal Kõrvekülas aadressidel Kõrveringi tee 6 ja 8, kokku ligi 7200 m2.

Kinnistutele arendatakse kolm kortermaja kokku 54 korteriga.

Kinnisvarakool: Korteriühistu juhtimise õiguslikud alused

EfTEN: EfTEN United Property Fund distributes approximately 420 000 euros to investors

EfTEN United Property FundEfTEN Capital AS, as the management company of the EfTEN United Property Fund (stock market ticker EFCUPFFT, ISIN code EE3500001609) decided to make a cash distribution of 16,900 euro cents per unit, totalling 419 772 euros. The distribution constitutes approximately 2% of the fund’s latest closing price.

This is the second distribution of the EfTEN United Property Fund in 2025 and together with the distribution in May, the fund has distributed over 9% of the market cap in 2025. Since the listing of EfTEN United Property Fund units on the Nasdaq Tallinn stock market in May 2022, the fund has made distributions in the amount of 1,4 euros per unit.

The distribution is based on income from the EfTEN Real Estate Fund 5 and EfTEN Special Opportunities Fund as well as owner loan interests from the development company Invego Uus-Järveküla OÜ.

The list of unitholders eligible for distribution will be fixed as of the end of the business day of the settlement system of the securities registry (record date) on October 31, 2025. Based on the above, the day of changing the rights related to the units of the fund (ex-date) is October 30, 2025. Starting from that date, the person acquiring the units of the fund does not participate in this distribution.

The distribution to unitholders will be made on November 14, 2025 via cash transfer to unitholder’s bank account and is subject to taxation according to the law.

Kinnisvarakool & koolitus: korteriühistu revisionikomisjoni töö korraldamine

Hepsor AS-i kontserni ettevõte Hepsor Jugla SIA sõlmis Zaļā Jugla projekti ehituse finantseerimiseks laenulepingu summas 8,4 miljonit eurot

Hepsor20. oktoobril 2025. aastal allkirjastasid Hepsor AS kontserni kuuluv ettevõte Hepsor Jugla SIA ja BluOr Bank AS laenulepingu summas 8,4 miljonit eurot. Laenu eesmärgiks on finantseerida elamuarendusprojekti Zaļā Jugla esimese etapi ehitust ning taristu rajamist aadressil Braila iela 23, Jugla, Riias.

Arendusprojekti esimeses etapis ehitatakse kaks kortermaja, kokku 70 korteri ehk 4 262 m² müüdava pinnaga. Ehitustööde valmimine on kavandatud 2026. aasta neljandasse kvartalisse.

Kogu Zaļā Jugla elamuarendusprojekti raames on plaanis rajada kolm kortermaja, milles saab olema kokku 105 korterit ja 6 393 m² müüdavat pinda. Kahe etapi eeldatav kogumaksumus ulatub 15 miljoni euroni.

Tänaseks on Hepsoril Lätis valminud kokku 404 kodu, millest 97% on müüdud. Järgnevatel aastatel on oodata enam kui 500 uue kodu valmimist.

Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvaraturundus

Liven: Tallinnas, Haaberstis asuva uue arenduskinnistu soetus

LivenLiven AS kontserni (Liven) kuuluv Liven Kodu 24 OÜ võitis 2025. aasta oktoobris toimunud Maa- ja Ruumiameti korraldatud enampakkumise Tallinnas, Haabersti linnaosas, Väike-Õismäe asumis, Järveotsa tee 16c asuva arenduskinnistu soetamiseks.

Ligi 13 300 m² suurusele kinnistule on kavas rajada eluhoonete kompleks koos elukeskkonnale väärtust lisavate äripindadega. Täpne ehitusmaht selgub algatatava detailplaneeringu menetluse käigus.

„Uue kinnistu soetamine on Liveni jaoks strateegiline samm, mis kindlustab pikaajalise arendusmahu ühes Tallinna kiiremini arenevas piirkonnas“ kommenteeris Liveni nõukogu esimees Andres Aavik. „Haabersti linnaosa on tuntud aktiivse uusarendusturu ja tiheda konkurentsi poolest, kus ka Livenil endal on arenduses mitu projekti. Järveotsa tee 16c kinnistu arenduse ajaline perspektiiv võimaldab meil tagada järjepidevuse ja Liveni võimekuse pakkuda piirkonnas uusi kodusid ka hetkel käimas olevate ja planeeritud arendusprojektide lõppemise järgselt“ lisas Aavik.

„Meie usku piirkonna potentsiaali kinnitab Liveni Luuslangi arendusprojekt, kus käimasoleva teise etapi esimestes eluhoonetes on aasta enne ehituse valmimist omaniku leidnud juba üle poole kodudest. Usume, et kõik piirkonna uusarendused suurendavad valmides piirkonna üldist atraktiivsust ja väärtust“ täiendas Aavik.

Tehingu väärtus on 1,1 miljonit eurot ja kogu projekti hinnanguline investeeringu maht on 20 miljonit eurot. Kinnistu omandamise tehing viiakse läbi kahe kuu jooksul ning tehingu finantseerimisel kasutatakse Liveni rohevõlakirjadest kaasatud vahendeid.

Kinnisvarakool: Planeerimis-ehitusvaldkonna spetsialisti täiendõppeprogramm

Domus Kinnisvara: Kinnisvara hindamisteenuse odav pakkumine võib kliendile hiljem kalliks maksma minna

Domus KinnisvaraDomus Kinnisvara kutseline hindaja Merelle Sein selgitab, miks erinevat tüüpi kinnisvara eksperthinnangu (rahvakeeles hindamisakti) koostamise tasu on väga erinev ning millest üldse sõltub eksperthinnangu maksumus.

Kinnisvara hindamist vajavad inimesed küsivad minult üsna sageli esimese asjana: „Mis see maksab?“. Mõistetav küsimus, aga sellele pole võimalik vastata ilma teatud nüansse arvesse võtmata. Hindaja ei kirjelda eksperthinnangus oma isiklikku arvamust, vaid hindaja töö on põhjalik analüüs, mille põhjal pank või kohus langetab väga kaalukaid otsuseid. Ja nagu arvata võib – kõik objektid ei ole võrdsed.

Detailidesse süvenemata tehtud hinnapakkumine eksperthinnangule võib tuua hilisemaid lisakulusid tellijale

Kui hindaja on eksperthinnangule hinnapakkumist tehes põhjalik, võib pakutud maksumus esmapilgul tunduda kõrge. Samas võib kiiresti ja pinnapealselt tehtud hinnapakkumine soovitud tööle tunduda esmapilgul hea ja odav, kuid hiljem võib lisanduda täpsustuste ja töö käigus selguv täiendav ajakulu, millega eksperthinnangu tellija arvestanud ei ole.

Mis mõjutab eksperthinnangu tellimise maksumust?

  • Hindamise eesmärk. Kõige sagedamini vajatakse hinnangut pangale, kuid kui eesmärk on näiteks kohtuvaidlus, vara jagamine või finantsaruandlus, võib töömaht ja hind olla suurem.
  • Kinnisvara tüüp ja suurus. Korteri hindamine on üldjuhul lihtsam ja kiirem kui eramaja, tootmishoone või maatüki hindamine. Elamute puhul tuleb arvesse võtta rohkem unikaalseid asjaolusid (krundi suurus, hoone eripärad, tehniline seisukord).
  • Asukoht ja turuaktiivsus. Linnades on turuinfo rikkalikum, kuid ka turg mitmekesisem ja keerukam, mistõttu võib analüüs võtta rohkem aega. Väiksemates kohtades võib aga probleem olla hoopis võrdlusobjektide nappus.
  • Objekti eripärad. Eriprojektiga kodud, luksuslikud korterid, penthouse’id või väga vanad majad nõuavad sageli eraldi lisaanalüüse, millega selgitada välja lisaväärtuste mõju vara turuhinnale.
  • Dokumentide olemasolu. Kui kõik vajalikud andmed on hindajale kiiresti kättesaadavad, on töö lihtsam ja soodsam. Kui aga dokumendid on puudulikud või raskesti leitavad, suurendab see ajakulu ja hinda.

Korter versus elamu

Korterite hindamine on üldjuhul odavam, sest:

  • turul on rohkem võrdlusobjekte,
  • korterelamud on sarnasemad ja standardiseeritumad,
  • analüüs on kiirem ja ühtlasem.

Elamute puhul on iga maja erinev. Oluline on arvesse võtta:

  • krundi suurust ja planeeringut,
  • hoone ehituslikku eripära, seisukorda, kaasaegsust,
  • infrastruktuuri lähedust ja ligipääsetavust,
  • täiendavate lisaväärtuste mõju (kõrvalhooned).

See tähendab, et elamute hindamine on alati mahukam ja nõuab pikemat analüüsi.

Miks kõigi korterite eksperthinnang ei maksa sama palju?

Ka korterid ei mahu ühe konkreetse teenusehinna sisse. Tallinna kesklinna luksuskorteri ja väikelinna tüüpkorteri hindamise töömaht ja turuanalüüsi keerukus on väga erinevad. Eriliste arhitektuuriliste lahendustega korter võib vajada detailsemat hindamist. Samuti tuleb lähtuda korterelamu eripäradest.

Paljud arvavad, et uue või äsja renoveeritud korteri hindamine on lihtne, sest kõik on ju värske ja ilus. Tegelikkuses lisandub hindajale siinkohal hoopis teine töömaht. Võrdlusvarade hindade puhul tuleb väga täpselt üle kontrollida, millist mõju avaldavad lisaväärtused, nagu näiteks panipaigad või parkimiskohad. Ja just parkimiskohtade juures lähevad asjad keerukaks. Turul on nende hinnad väga erinevad. Garaažikoht, katusealune parkla või lihtsalt hoovikoht võivad maksta täiesti erinevaid summasid. Lisaks on ka omandivormid väga erinevad: mõnikord on parkimiskoht korteriomandi osa, mõnikord erikasutusõigusega seotud, vahel notariaalselt kokkulepitud kasutuskorraga jne.

Hindaja peab kõigi nende nüansside analüüsimisel väga hoolikalt läbi vaatama võrdlusvarad, et mitte tehingu lõpphindadega eksida. See tähendab, et uus või renoveeritud korter ei ole sugugi alati „lihtne töö“, pigem vastupidi, sest detailide rohkus nõuab hindajalt rohkem aega ja täpsust.

Eksperthinnangu maksumus ei ole lihtsalt üks kindel ja muutumatu teenustasu, vaid peegeldab hindaja töömahtu, aega ja vastutust, et anda objektiivne, sõltumatu ja professionaalne hinnang vara turuväärtusele.

Usun, et kinnisvara hindamine on valdkond, kus usaldusväärsus on märksa olulisem kui teenuse (esialgu pakutud) madalaim hind. Seetõttu on alati mõistlik küsida hindajalt personaalset pakkumist, ainult nii saab arvesse võtta konkreetse objekti ja olukorra eripära. Hindamisteenuse päringut tehes soovitan jätta ka oma telefoninumbri, et hindaja saaks vajadusel võimalikult kiiresti üle küsida pakkumise tegemiseks olulised detailid. Nii saab klient täpse ja realistliku hinnapakkumine, mis aitab vältida hilisemaid “üllatusi”.

Kinnisvarakool & koolitus: praktilise klienditeeninduse ABC

SEB: Ehitusturg kogub hoogu

SEBVärske statistika ehitus- ja kasutuslubade kohta näitab, et ehitusturg on Eestis hoogu kogumas. Statistikaameti värsketele andmetel suurenes kasutusse lubatud uute kodude pindala selle aasta kolmandas kvartalis mullusega võrreldes 15%. Oluliselt optimistlikumaks on muutunud kinnisvaraarendajate edasised plaanid. Nimelt väljastati ehituslubasid 187 000 m2 elukondlike pindade ehituseks ehk 65% rohkem kui aasta aega tagasi.

Ehitusturu oluline kiirenemine oli märgatav ka mitte-eluruumide ehituse puhul. Büroopindasid, ladusid jt selliseid hooneid valmis kolmandas kvartalis pindala järgi arvestades 80% rohkem kui mullu. Uute ehituslubade arv kasvas põrandapindala põhjal samal ajal 60%.

Elukondliku kinnisvara senisest suuremas mahus rajamist toetab üllatavalt kõrge nõudlus. Näiteks on tänavu suurenenud Tallinnas korterite müük eelmise aastaga võrreldes 14%. Suuresti on kinnisvaraturu aktiivsuse kasv seotud intressimääradega, mis on muutnud laenumaksed inimeste jaoks oluliselt taskukohasemaks, kui need olid eelmisel aastal. Kasvuteele pöördunud on ka kinnisvarahinnad, ent õnneks liiguvad need käsikäes keskmise palga suurenemisega.

Suure tõenäosusega saab olukord kinnisvaraturul olema suhteliselt soodne ka 2026. aastal. Intressimäärade edasisile langusele enam panustada ei tasu, ent küll paraneb inimeste ostujõud. Eriti märkimisväärne on tulumaksumuudatustega seotud netopalga tõus kõrgemapalgaliste seas, mis potentsiaalselt ka kinnisvaraturule suurimat mõju omab.

Kinnisvarakool & koolitus: Nõuete esitamine ehitise puuduste korral ja müügigarantii rakendamine

Kutse EKFLi konverentsile “Mis saab edasi? (olukord kinnisvaraturul)”

250909 Mis saab edasi (olukord kinnisvaraturul) päis5. novembril 2025 ootavad Eesti Kinnisvarafirmade Liit ja LHV Pank sind Park Inn by Radisson Meriton Hotel Tallinn konverentsikeskuses (Paldiski mnt. 4) toimuvale traditsioonilisele sügiskonverentsile

“Mis saab edasi? (olukord kinnisvaraturul)”

Kinnisvarasektori tervis pankuri pilgu läbi
Mihkel Torim, LHV Groupi juhatuse esimees

Kas kaitsetööstuse buum muudab kinnisvara?
Moderaator Ardi Roosimaa, Restate nõukogu liige
Diskussioonipaneelis Rauno Oja, Jaak Tarien

Kas oleme mõnusalt kriitilised?
Rait Videvik, müügikultuuriedendaja

Kinnisvaravahendus 3.0
Moderaator Ingvar Allekand, Domus Kinnisvara juhatuse liige
Diskussioonipaneelis Piret Kergandberg, Urmas Uibomäe, Tarmo Kase

Büroopindade sektor – elevant toas?
Moderaator Tanel Olek, Mainor Ülemiste AS juhatuse liige
Diskussioonipaneelis Aira Veelmaa, Keir Hildebrand

Kinnisvaraarenduse rahastamise tööriistakast 2026
Moderaator Hannes Roosaar, Elon OÜ partner
Diskussioonipaneelis Valeria Kiisk, Jürgen Raag, Sander Lõhmus

Elamispindade turu hetkeseis ja tuleviku väljavaade ning olulised tegurid
Moderaator Tõnu Toompark, Adaur Grupp OÜ juhatuse liige
Diskussioonipaneelis Catlin Vatsel, Tanel Tarum, Jaanus Bõstrov

Päeva juhivad Tõnis Rüütel ja Mika Sucksdorff

Tõusev kinisvaratäht 2025“ ja „Säravaim kinnisvaratäht 2025“ laureaatide väljakuulutamine

Konverentsile registreerimine hiljemalt 31. oktoobriks või kuni kohti jätkub aadressil ekfl@ekfl.ee

Konverentsi kava ja täpsema info leiate SIIT

Kohtumiseni konverentsil!
Eesti Kinnisvarafirmade Liit ja LHV Pank

250909 Mis saab edasi (olukord kinnisvaraturul) jalus

Kinnisvarakool & koolitus: korteriühistu juhtimine - seadusandlus ja raamatupidamine

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium: Tööstustoodangu hinnad püsivad stabiilsed

Majandus- ja KommunikatsiooniministeeriumStatistikaameti värsketel andmetel püsivad töötleva tööstuse hinnad jätkuvalt üsna stabiilsel tasemel, harude lõikes on siiski erinevusi. Septembris tõusid hinnad võrreldes eelmise aastaga 0,6 protsenti. Ekspordi- ja impordihinnad tõusid mõnevõrra rohkem, kuid Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi peaanalüütik Mario Lambingu sõnul on nende hinnatase kolm aastat sisuliselt paigal püsinud.

Tööstusharude lõikes on arengud olnud siiski mitmekesisemad. Puidutööstuse hinnad tõusid aastaga umbes 5 protsenti. Paari aasta tagusest madalseisust on tootjahinnad kerkinud sarnaselt importtoodete kallinemisega, ka ekspordihinnad on nendega sama sammu käinud. Eesti toodete tootmise kasv on siiski veel tagasihoidlik, seega müügitulu suurenemine tulenebki peamiselt hinnatõusust.

Toiduainetööstuse tootjahinnad olid septembris üle 3 protsendi kõrgemad kui aasta tagasi samal ajal, kuid võrreldes varasemate kuudega on hinnatõus aeglustunud ning aasta keskpaigaga võrreldes on hinnad mõnevõrra alla tulnud. Sama suunda näitavad ka impordihinnad, mis osaliselt mõjutab ka tootmist Eestis, kuid samuti Eesti tarbijate väljaminekuid. Samas ekspordis oli hinnatõus jätkuvalt kiire (ligi 10%), mis näitab, et välisturgudele on suudetud müüa kallimalt või kallimaid tooteid.

Nafta hinna langus maailmaturul peegeldub põlevkiviõli tootja- ja ekspordihindades, samuti naftatoodete (sh kütused) sisseveo hindades. Septembris olid tootjahinnad 14 protsenti madalamad kui aasta tagasi. Kuigi viimastel kuudel on hindade langus aeglustunud, siis oktoobri esimesel poolel jätkus maailmaturul nafta odavnemine, mis mõjutab ka Eesti tootjaid.

Ka paberitööstuses on pärast järsku energia kallinemist 2021–2022 hinnad viimastel aastatel langenud. Septembris langesid tootjahinnad ligi 9 protsenti. Viimastel kuudel on impordihinnad hakanud taas tõusma, mis näitab turu üldisi arenguid ning see võiks viidata ka Eesti tootjahindade väljavaadetele.

Teistes harudes olid tootjahindade muutused pigem tagasihoidlikud, jäädes üldiselt paari protsendi piiresse. Ka ettevõtjad ei prognoosi lähikuudel olulisi muutusi.

Kinnisvarakool: Detailplaneeringu koostamine ja menetlemine

Statistikaamet: Ehitushinnaindeks tõusis eelmise aasta kolmanda kvartaliga võrreldes 1,7%

Statistikaamet / Statistics EstoniaStatistikaameti andmetel tõusis ehitushinnaindeks, mis väljendab ehitustegevuse maksumuse muutust, kolmandas kvartalis võrreldes teise kvartaliga 0,2% ja võrreldes 2024. aasta sama ajaga 1,7%. Aasta võrdluses mõjutasid ehitushinnaindeksi tõusu enim kerkima hakanud ehitusmaterjalide hinnad.

„Kolmandas kvartalis mõjutas ehitushinnaindeksit võrreldes mullu sama ajaga eelkõige materjalide 2%-line hinnatõus. Tööjõu ja ehitusmasinate hinnad tõusid aga mõlemal juhul 1,2%,“ ütles statistikaameti juhtivanalüütik Ülo Paulus.

Selle aasta teise kvartaliga võrreldes suurenesid kulutused tööjõule 0,4%, materjalid kallinesid 0,3% ja mehhanismide kasutamiskulud vähenesid 0,6%. „Masinate kasutamise hinnalanguse taga oli eelkõige kütusehindade korrektsioonist tulenev kokkuhoid ja materjalide hinnatõusu toetas enim betoon- ja puittoodete kallinemine,“ selgitas Paulus.

Remondi- ja rekonstrueerimistööde hinnaindeks tõusis selle aasta kolmandas kvartalis võrreldes teise kvartaliga 0,3% ja võrreldes eelmise aasta kolmanda kvartaliga 1,9%.

väljendab ehitustegevuse maksumuse muutust otsekulude tasemel ja see jaotatakse kolme põhigruppi: tööjõud, ehitusmasinad ja -materjal. Ehitushinnaindeksi arvutamisel võetakse arvesse eramud, korruselamud, tööstus- ja ametihooned. Remondi- ja rekonstrueerimistööde hinnaindeksi puhul on vaatluse all ametihooned.

251021 Ehitushinnaindeks tõusis eelmise aasta kolmanda kvartaliga võrreldes 1,7%

Ehitushinnaindeksi muutus, III kvartal 2025

II kvartal 2025 –
III kvartal 2025, %
III kvartal 2024 –
III kvartal 2025, %
KOKKU 0,2 1,7
tööjõud 0,4 1,2
ehitusmasinad -0,6 1,2
ehitusmaterjal 0,3 2,0
Eramuindeks 0,1 1,7
Korruselamuindeks 0,1 1,5
Tööstushooneindeks 0,7 1,4
Ametihooneindeks 0,0 1,5

Remondi- ja rekonstrueerimistööde hinnaindeksi muutus, III kvartal 2025

II kvartal 2025 –
III kvartal 2025, %
III kvartal 2024 –
III kvartal 2025, %
KOKKU 0,3 1,9
tööjõud 0,1 0,9
ehitusmasinad -0,5 2,0
ehitusmaterjal 0,4 2,4

Ehitushinnaindeksi andmeid kogub ja analüüsib statistikaamet majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi tellimusel, et saada aru, kuidas läheb Eesti majandusel.

Andmed on avaldatud 21.10 seisuga. Näitajad võivad muutuda, kui andmeallikad tagantjärele täpsustuvad.

Kinnisvarakool: Üürikoolitus

Everaus Kinnisvara esimene puitelementmajadest uusarendus toob turule taskukohase ja energiatõhusa kodu

EverausEveraus Kinnisvara alustas Kangru Kodu ridaelamute müügiga. Tallinna külje alla kerkiv uusarendus vastab tänasele turuvajadusele, pakkudes kvaliteetset ja energiatõhusat elamispinda, mis on hinnastatud nii, et see kuulub hetkel Tallinna ja selle lähiümbruse soodsaimate uusarenduste hulka. Majad on planeeritud valmima 2026. aasta lõpus.

Kangru Kodu on arendaja portfellis esimene projekt, kus kasutatakse põhikonstruktsioonina puitelemente. Kaasaegse puitelementtehnoloogia kasutamine võimaldab ehitada kiiremini ja jätkusuutlikumalt ning pakkuda seeläbi atraktiivsemat lõpphinda, seejuures kvaliteedis järeleandmisi tegemata. Kuna tegemist on tehases toodetud puitelementmajadega, siis majade olulised osad toodetakse kontrollitud tingimustes tehases ning selle tulemuseks on ühtlane ja kõrge ehituskvaliteet. Kangru Kodu on atraktiivne ka seetõttu, et uusarendus paikneb pealinna piiril, kuid keset loodust ja metsa. Looduslik kõrghaljastus annab kohe eelise nii kõrge elukvaliteedi kui rohelisema elustiili osas. Kangru Kodus on lisaks kosutavale loodusõhule tagatud ka tervislik ja mugav sisekliima. Ridaelamu hinnas sisaldub kaasaegne korteripõhine jahutusseade, mis pakub kuumadel suvepäevadel leevendust ja loob ideaalsed elutingimused selles A-energiaklassi kodus.
„Kangru Kodu looduslik keskkond inspireeris looma kodusid, mis oleksid sama looduslähedased ja jätkusuutlikud kui kõrghaljastus nende kodude ümbruses. Eesmärgiks sai luua harmooniline elukeskkond, kus kaasaegne puitelementtehnoloogia kohtub rohelise mõtteviisiga ja seetõttu kasutame põhikonstruktsioonina just puitelemente,“ kommenteeris Everaus Kinnisvara asutaja ja tegevjuht Janar Muttik. „Fassaade katab erineva laiuse ja reljeefsusega laudvooder ning hoonete koloriit on valitud naturaalset materjali rõhutav ja looduskeskkonda sulanduv. Iga elamu siluetist on välja loetavad neli esmapilgul lihtsat, kuid sisult hästi läbimõeldud ja mugavat kodu,” lisas ridaelamud projekteerinud arhitekt Martin Aunin.

Kangru Kodusse rajatakse mitmes etapis kaheksa ridaelamut. Igas ridaelamus on neli neljatoalist läbi kahe korruse planeeringuga kodu. Uusarendus asub mugavalt Tallinna külje all, Kiili vallas, tagades kiire ühenduse pealinnaga, kuid pakkudes samal ajal rahulikku ja looduslähedast elukeskkonda. Piirkonnas on olemas vajalik infrastruktuur – läheduses on lasteaed, kool, sportimis- ja vabaaja veetmise võimalused ning uued tõmbekeskused Luigel ja Kurnas. Lisaks ridaelamutele on Kangru Kodus müügis ka eramukrundid.

Everaus Kinnisvara on ambitsioonikas elamu- ja ärikinnisvara arendaja. 2015. aastal eramute arendajana alustanud ettevõte on tänaseks kasvanud mitmekesiseima portfelliga arendajaks, kelle arendusprojektide seas on nii kortermajad, ridaelamud, paarismajad kui eramud, büroohooned, lao- ja stock-office-pinnad ja minilaod, lisaks eramukrundid ja külaliskorterid. Kui elamukinnisvara projektid on mõeldud müügiks, siis ärikinnisvara arendatakse riskide hajutamiseks väljaüürimise eesmärgil rahavooprojektidena ja rajatud ärihooned jäetakse enda omandisse. Everaus Kinnisvara on ainus kinnisvaraarendaja Eestis, kelle pea kõik valminud elamuarendused on pälvinud kõrge tunnustuse kodukonkurssidel. Eesrindlike valikute tõttu on arendaja projektidele enam kui kord omistatud tiitel „esimene omataoline.“

Kinnisvarakool & koolitus: korteriühistu juhtimine - seadusandlus ja raamatupidamine

29.10.2025 toimub koolitus “Ehituslepingute sõlmimine, muutmine ja lõpetamine – praktikas esinevad probleemid”

Martina ProosaKinnisvarakoolis toimub 29.10.2025 koolitus “Ehituslepingute sõlmimine, muutmine ja lõpetamine – praktikas esinevad probleemid“. Koolituse eesmärk on aidata ehitusvaldkonna spetsialistidel mõista, kuidas sõlmida, muuta ja lõpetada ehituslepinguid nii, et töö kulgeks tõrgeteta ja vältida võimalikke vaidlusi.

Koolitus on suunatud ehitusettevõtete juhtidele, juristidele, projektijuhtidele, objektijuhtidele, omanikujärelevalve spetsialistidele ning pea- ja alltöövõtjatele.

Koolituse käigus käsitletakse ehituslepingu poolte põhikohustusi, tüüplepinguid ning olulisi lepingu tingimusi ja lisasid. Samuti selgitatakse, millal ja kuidas lepingut muuta või lõpetada ning millised õiguslikud tagajärjed sellega kaasnevad.

Koolitust viib läbi ehitus- ja planeerimisvaldkonna jurist Martina Proosa.

Koolitus “Ehituslepingute sõlmimine, muutmine ja lõpetamine – praktikas esinevad probleemid” toimub 29.10.2025 kell 10.00-15.15 MS Teamsi keskkonnas.

Lisateave ja registreerumine

Registreeru koolitusele: +372 525 6655, kool@kinnisvarakool.ee või kodulehel.

Margot Toompark
Kinnisvarakool OÜ
Koolituste müük ja korraldus
+372 525 6655
kool@kinnisvarakool.ee
www.kinnisvarakool.ee

Kinnisvarakool OÜ

Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvaramaakleri täiendkoolitus

Hepsor AS Group company Hepsor Jugla SIA has signed a loan agreement in the amount 8.4 million euros to finance the construction of the Zaļā Jugla project

HepsorOn October 20, 2025, Hepsor Jugla SIA, a company belonging to the Hepsor AS Group, and BluOr Bank AS signed a loan agreement in the amount of 8.4 million euros. The purpose of the loan is to finance the construction of the first phase of the Zaļā Jugla residential development project and the establishment of infrastructure at Braila iela 23, Jugla, Riga.

In the first phase of the project, two apartment buildings will be constructed, comprising a total of 70 apartments and 4,262 m² of sellable area. Construction is scheduled to be completed in the fourth quarter of 2026.

The full Zaļā Jugla residential development project foresees the construction of three apartment buildings with a total of 105 apartments and 6,393 m² of sellable area. The estimated total cost of both phases is EUR 15 million.

To date, Hepsor has completed a total of 404 homes in Latvia, 97% of which have been sold. In the coming years, more than 500 new homes are expected to be completed.

Kinnisvarakool: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark