Kinnisvarakool & koolitus: Nõuete esitamine ehitise puuduste korral ja müügigarantii rakendamine
Kinnisvarakool: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark
Kinnisvarakool: Planeerimis-ehitusvaldkonna spetsialisti täiendõppeprogramm
Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri stardiprogramm
 

The housing affordability index (HAI) increased to 129.2 in Vilnius, 160.1 in Riga, and 153.4 in Tallinn

SwedbankIn Tallinn, affordability rose by 4.2 points in the fourth quarter last year compared with the same period in 2014, mainly due to a 6.6 % rise in net wages, which continued to surpass the apartment price growth.

In Riga, the HAI increased by 4.7 points also due to 7.7% higher wages.

In Vilnius, the HAI rose by 4 points because of 4.3% higher wages and slowly rising flat prices.

The time needed to save for a down payment decreased by 3 weeks in Tallinn, to 28.5 months, by 1 month and 1 week in Riga, to 24.6 months, and by 1 month in Vilnius, to 36.8.

The housing affordability index (HAI) is calculated for a family whose income is equal to 1.5 of average net wages with an average-sized apartment of 55 square meters. The HAI is 100 when households use 30% of their net wages for mortgage costs. When the HAI is at least 100, households can afford their housing, according to the established norm. The higher the number, the greater the affordability.

Housing affordability index

Housing affordability index

Kinnisvarakool: Kasutusluba ja selle taotlemine

Mis toimub Tallinna korteriturul?

Kinnisvaraanalüütik Tõnu Toompark, Adaur Grupp OÜ / Kinnisvarakool OÜOlen kokku pannud järjekordse põhjaliku elamispindade turuülevaate. Nagu ikka, on selgi korral fookuses elamispinna turu tänane seis ja selle tulevikuperspektiivid poole-pooleteise aastases ettevaates.

Turuülevaade keskendub uute korterite turule, sest aktiivne ja rekorditelähedane arendusturg on tähtis tegur, mis on paljuski elamispindade turu edasisi trende määramas.

Käin turuülevaadet ettevõtetes esitlemas, ülevaate esitlus võtab aega ca 1,5 tundi. Kui Teil on huvi turuülevaate tellimise vastu, kontakteeruge: Tõnu Toompark, +372 525 9703 / tonu@adaur.ee.

Alternatiivina pakun huvilistele võimalust osaleda Kinnisvarakooli turuülevaate seminaril (https://www.kinnisvarakool.ee/koolitused/kinnisvaraturu-ulevaade/), mis toimub 19/04/2016.

Seminaril vaatame 4 akadeemilise tunni kestel analoogselt elamispindade turu hetkeseisu ja tulevikuarenguid.

Seminarile Kinnisvaraturu ülevaade registreerumiseks palun kontakteeruge: Margot Toompark, +372 525 6655, kool@kinnisvarakool.ee.

Tõnu Toompark MA
Adaur Grupp OÜ / www.adaur.ee
Kinnisvarakool OÜ / www.kinnisvarakool.ee
+372 525 9703
tonu@adaur.ee

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvara arendusprojekti juhtimine

Käsiraamat „Kinnivaramaakleri ABC“ annab nõu maakleritele

Käsiraamat „Kinnisvaramaakleri ABC. Praktilised soovitused ja nõuanded kinnisvaramaaklerile“ aitab saada tervikliku ülevaate kinnisvaramaakleri tööst alates maakleriametis alustamisest, kuni maakleri ja maakleribüroo suheteni ning tehingute tegemiseni.

„Ma puutun kinnisvaramaaklerite, nende murede ja rõõmudega kokku igapäevaselt,“ rääkis käsiraamatu autor Evi Hindpere. „Pikk kogemus maakleribüroo juristi ja koolitajana annab hea baasi kirjutada just sellest, kus maaklerite king kõige rohkem pigistab. Siiani ei olnud ühte head kohta, kus selle kinnisvaramaakleri ameti kohta terviklikku infot otsida. Nüüdseks on vajalik teadmine kaante vahele jõudnud,“ lisas Hindpere.

Käsiraamat keskendubki praktilistele soovitustele ja nõuannetele, mis pakuvad mõtlemisainet kõikidele, kel on huvi maakleriameti vastu. Vaid täiuslik teadmine töö terviklikust protsessist annab võimaluse osutada kvaliteetset teenust.

Samuti pakub käsiraamat mõtlemisainet juba tegutsevatele maakleritele, kuidas senine töö efektiivsemaks muuta.

Käsiraamatu „Kinnisvaramaakleri ABC“ autor Evi hindpere on ka käsiraamatute „Kinnisvaraõiguse ABC“, “Pärimine” ja “Perekonnaõigus ja varasuhted” autor ning „Korter üürile – närvesööv hobi või rikkuse allikas?“ kaasautor.

Soodsaim võimalus kinnisvarakäsiraamatute soetamiseks on Kinnisvarakooli raamatupood https://www.kinnisvarakool.ee/raamatud/. Samuti on käsiraamat võimalik leida suuremate raamatupoodide müügilettidelt ja internetipoodidest.

Kinnisvarakool OÜ missioon on tõsta kinnisvaraturuosaliste professionaalsust. 2003. aastal asutatud Kinnisvarakool OÜ on keskendunud kinnisvaraalasele baaskoolitusele maakleritele, hindajatele, omavalitsuste töötajatele, kinnisvaraarendajatele ja eraisikutele. Samuti on Kinnisvarakool kirjastanud mitmeid käsiraamatuid.

Lisad

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri ABC koolitus

Statistika: eluasemelaenude intressi riskimarginaal kerkib

Kinnisvaraanalüütik Tõnu Toompark, Adaur Grupp OÜ / Kinnisvarakool OÜEesti panga andmetel oli 2015. a detsembrikuiste eluasemelaenude keskmine intressimäär 2,21%. Samas 2,2-2,3% läheduses on intressimäär püsinud juba üle aasta.

Viimase poole aasta jooksul on kivina kukkunud 6 kuu euribor, mis on paljude eluasemelaenude baasintressimääraks. Novembris kukkus 6 kuu euribor sootuks alla nulli ja nüüdseks on ta negatiivseks jäänud. See tähendab, et pankadel on olnud võimalus järjest intressimäära riskimarginaali kergitada.

Intressimäära riskimarginaal ehk väljastatud laenude intressimäära ja 6 kuu euribori vahe on 2015. a. detsembri seisuga kasvanud 2,44% peale. Veel aasta varem 2014. a. detsembris oli riskimarginaal 2,01%.

Eluasemelaenu intressimäär, euribor, marginaal, %

Eluasemelaenu intressimäär, euribor, marginaal, %

Kõigi graafikute vaatamiseks kliki siin: KINNISVARATURG GRAAFIKUTES!

Soovid nõustamist siin kommentaaris toodud või muudel kinnisvaravaldkonna teemadel? Kontakteeru palun +372 525 9703 või tonu@adaur.ee (Tõnu Toompark).

Tõnu Toompark on Adaur Grupp OÜ ja Kinnisvarakool OÜ juhatuse liige ning Eesti Kinnisvarafirmade Liidu (EKFL) ja Eesti Omanike Keskliidu juhatuse liige.

Adaur Grupp OÜ

Kinnisvarakool

Eesti Omanike Keskliit

Eesti Kinnisvarafirmade Liit

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri ABC koolitus

Aprillis toimub Eestis ehitusinfo modelleerimise konverents „BIMsummit – kuidas ehitada tulevikku?“

BIM Summit Estonia 2016BIM tehnoloogia rakendamine annab võimaluse liita ehituses kõik projekti osapooled üheks meeskonnaks – kogu töötsükkel alates projekteerimisest lõpetades hoone ülalpidamisega on lihtsamini jälgitav ja hallatav tänu ehitusinfo mudelile. 19.–20. aprillil toimub Tallinnas BIMsummit konverents, millel astuvad üles eksperdid Ameerikast, Saksamaalt ja Eestist.

„Kõrgemat tehnikaharidust on Tallinnas antud juba peaaegu sada aastat, kuid ehitusinsenerid, kes täna ülikooli lõpetavad, peavad orienteeruma väga hästi mitmetes eri elualades ja vältimatult on üheks selleks tänapäeval virtuaalne töökeskkond,“ ütles Tallinna Tehnikaülikooli rektor Jaak Aaviksoo. „Tänapäevased töökeskkonnad ja –vahendid peavad aitama inimestel teha paremat tööd, vältida vigu ning anda paremat ülevaadet kõigest toimuvast. Mul on hea meel, et TTÜ osalusel toimub kõrgetasemeline konverents, millest on kasu alles õppivatele kui juba praktiseerivatele ehitusspetsialistidele.“

„Mudelprojekteerimine on arhitektide ja projekteerijate tuttav töövahend, kuid see peab saama igapäevaseks töövahendiks ka ehitajatele ning haldajatele,“ ütles TTÜ Ehitustootluse instituudi direktor professor Irene Lill. „Tallinna Tehnikaülikool viis möödunud suvel ehitusettevõtjate seas läbi uuringu, millest selgus, et uudsete võimaluste kasutamine ei ole veel suure osani ehitajatest jõudnud. BIM tehnoloogiat arendatakse selles suunas, et süsteemselt siduda hoomamatu mahuga ehitusinfo ehitise kogu elukaare vältel, alates ideest kuni selle lammutamiseni. Ehitusinfo modelleerimine muudab kogu ehitusprotsessi kiiremaks, kvaliteetsemaks ning optimaalsemaks.“

„BIMsummiti eesmärk on kokku tuua kõik ehituse osapooled nii kodu- kui välismaalt: alates ehituse tellijatest ja projekteerijatest kuni peatöövõtjateni, kellelt saab ülevaate kuidas näeb BIMi rakendamine välja ehitusplatsil ning ka tarkvarafirmad tutvustavad, mis võimalusi BIM ehituses pakub,“ ütles Nordeconi BIM-projektijuht ja BIMsummiti korraldaja Miina Karafin. „BIMi kasutusvõimalused ning sellest saadav kasu on suur: näiteks on võimalik mudeleid ja simulatsioone kasutades juba ehitamise algfaasis planeerida paremini platsitöid, vältida vigu, saada paremat ja ülevaatlikumat infot kogu projektist, reageerida kiiremini muudatustele, hoida kokku kulutusi, vältida dubleerimisi ja nii edasi. Ma usun, et BIMsummit on kõikidele ehitusega kokku puutuvatele inimestele väga hea võimalus tulla kuulama ja saama kogemusi, mis on BIM ning kuidas seda kasutada.“

BIMsummitil jagavad oma kogemusi näiteks René Schumann, Erik Sanford, Jeremy Thibodeau, Reet Kalmet, Silver Neemelo, Avo Ambur, Virgo Sulakatko ja teised.

BIMsummit Estonia (www.bimsummit.ee) on praktikult praktikule suunatud rahvusvaheline konverents, kus otsitakse reaalsetele probleemidele reaalseid lahendusi. BIMsummiti eesmärk on inspireerida Eesti peatöövõtjaid ja ehituse tellijaid läbi teiste praktikute kogemuse. BIMsummitit aitavad korraldada Tallinna Tehnikaülikooli Ehitusteaduskond ja Baltic American Freedom Foundation.

Kinnisvarakool: Tööstressiga toimetulek koolitus

Swedbank: Hindade langus vastas meie ootustele

SwedbankEesti tarbijahinnaindeks alanes veebruaris eelmise aasta sama ajaga võrreldes 0,5%. Hinnaindeksit mõjutas kõige rohkem tavapäraselt energia hinna langus. Elekter, soojusenergia ja küte odavnesid eelmise aasta sama ajaga võrreldes 7% ja mootorikütused 10%.Toornafta oli eurodes arvestatuna maailmaturul veebruaris eelmise aasta sama kuuga võrreldes 45% odavam.

Mootorikütuste hinnad Eestis on odavnenud toornaftast vähem, kuna mootorikütuste hinnast moodustavad suure osa maksud. Erinevad maksud moodustasid märtsi algul, pärast viimast aktsiisimäärade tõusu tänavu veebruaris, bensiini jaehinnast üle 60%.

Erinevatest kaubagruppidest kallinesid veebruaris enim alkohoolsed joogid, rõivad ning meelelahutuse ja vaba ajaga seotud teenused. Aktsiisimäärade tõus tõstis alkohoolsete jookide hindu. Meelelahutuse kallinemise taga on tugev nõudlus ja tarbijate ostujõu kasv. 2016. aastal tõusevad hinnad Eestis energia odavnemise tõttu tagasihoidlikult.

Deflatsioon jõudis tagasi ka euroalale, kus harmoneeritud hinnaindeks alanes veebruaris aastatagusega võrreldes 0,2%. Hinnalanguse taga oli samuti energia. Energiat arvestamata tõusid hinnad euroalal 0,7%.

Madalate hindade ja hinnaootuste tõttu ootame 10. märtsil Euroopa Keskpangalt täiendavaid rahapoliitilisi meetmeid. Võimalik on näiteks hoiuste baasintressimäära valikuline langetamine ja/või varaostuprogrammi laiendamine. Eesti jaoks tähendab see eelkõige madalate intressimäärade püsimist, mis peaks soodustama investeeringuid nii meil kui mujal Euroopas. Odav euro toetab omakorda teatud määral euroala eksporti.

Kinnisvarakool & koolitus: ehitise dokumenteerimise vajalikkus

Swedbank: Palgakasv püsib kiire

SwedbankStatistikaameti andmetel ulatus täistööajale taandatud keskmine brutokuupalk eelmise aasta kokkuvõttes 1065 euroni. Keskmine brutokuupalk kasvas aastaga 6%. Hindade alanemise ja tööjõumaksude langetamise tulemusena ulatus palgatöötaja reaalne ostujõu kasv aga tervelt 8%ni.

Statistikaameti andmetel tõusis keskmine brutokuupalk eelmisel aastal peaaegu kõigil tegevusaladel, v.a. ehituses. Kiiremini kasvas keskmine palk just madalama palgatasemega tegevusaladel nagu kinnisvaraalane tegevus, majutus ja toitlustus, meelelahutus ja haridus. Selle taga on nii tööjõupuudus, miinimumpalga jõuline kasv, poliitilised kokkulepped õpetajate palkade kohta kui ka tugev sisetarbimine, mis võimaldab siseturule suunatud ettevõtetel oma palgakulusid suurendada.

Keskmine palk vähenes vaid ehituses. Ehitusmahud vähenesid 2015. aastal teist aastat järjest. Ehituse palgataset mõjutas ilmselt ka töötajate registreerimise kohustus, mille järel võeti varem mitteametlikult töötanud inimesed ametlikult tööle miinimumpalgaga.

Palgakasv püsib ilmselt suhteliselt kiire ka sel aastal. Sobivate töötajate leidmine on endiselt keeruline, seda hoolimata tööpuuduse oodatavast väikesest tõusust. Jaanuari maksulaekumine viitab kiire palgakasvu jätkumisele aasta algul.10-protsendiline miinimumpalga tõus tõstab keskmist palka täiendava 0,5 protsendipunkti võrra. Palgatöötajate reaalse ostujõu kasv samas 2016. aastal 2015. aastaga võrreldes aeglustub, kuna nominaalse palga kasv veidi aeglustub, tööjõu maksukoormuse alanemine on tänavusest väiksem ja hinnad tõusevad.

Kinnisvarakool & koolitus: korteriühistu juhtimine - seadusandlus ja raamatupidamine

MTA andmetel oli möödunud aasta IV kvartali mediaanväljamakse 813 eurot kuus

Maksu- ja TolliametMöödunud aasta neljandas kvartalis töötajatele tehtud väljamaksete summa oli kokku 1,65 miljardit eurot, mis maksti välja 557 264 inimesele. Neljanda kvartali mediaanväljamakse oli 813 eurot kuus.

Mediaanväljamakse tähistab summat, millest suuremaid ja madalamaid väljamakseid oli võrdselt.

2015. aasta IV kvartalis tehti väljamakseid 1 652 576 275 eurot ja 557 264 inimesele, mis on 3817 inimest vähem kui 2014. aastal samal ajal, mil see oli 561 081 inimest.

MTA kvartaalsete väljamaksete statistika sisaldab palka ja muid tulumaksuga maksustatavaid tulusid, mida tööandja deklareerib tulu- ja sotsiaalmaksu deklaratsiooni lisas 1 koodidega 10,12,13 ja 15. Selle hulka ei kuulu koondamishüvitised.

Oluline on tähele panna, et statistikaameti (SA) ja MTA andmed väljamaksete kohta ei ole võrreldavad. Kolm peamist erinevust metoodikate vahel on järgmised:

  1. Tasuliigid – SA avaldab keskmist palka, mis sisaldab järgmisi tasuliike: aja- ja tükitöö tasu, puhkusetasu, mitterahaline ehk loonustasu, ebaregulaarsed preemiad ja lisatasud. MTA ei avalda keskmist palka, vaid isiku kohta tehtud erinevaid väljamakseid, mis on seotud töösuhtega.
  2. Ajaline nihe – SA andmed on tekkepõhised, MTA andmed kassapõhised. Näiteks augustis teenitud palk läheb SA arvestuse kohaselt augusti arvestusse, ent MTA arvestuses septembrisse, millal see välja makstakse. Samuti juhul, kui töötajale makstakse välja korraga kahe kuu palk (või palk ja puhkuseraha), kajastub see SA palgastatistikas tekkepõhisuse tõttu õigesti, kuid MTA andmete järgi sai töötaja kätte tavapärasest kaks korda suurema väljamakse.
  3. Töötajate arv – osalise ja täistööajaga töötajate palga võrdlemiseks taandab SA töötajate arvu täistööajale. Täistööajale taandatud töötajate keskmine arv arvutatakse: täistööajaga töötajate arv + osalise tööajaga töötajate arv, arvestatud proportsionaalselt töötatud ajaga (nt kaks poole koormusega töötajat arvestatakse ühena). Brutokuupalkade kogusumma jagatakse täistööajale taandatud töötajate keskmise arvuga. MTA võtab arvesse kõik inimesed, kellele on tehtud väljamaksed, sõltumata kas väljamakse on inimesele tehtud täistööaja või osalise tööaja eest. MTA andmetes on töötajate arv kasvav, st iga tööturul käinu on arvel, sõltumata tööturul veedetud ajast (nt kas 1 kuu või 12 kuud). Andmete aluseks on maksudeklaratsiooni TSD lisa 1 (väljamaksed koodiga 10,12,13,15), deklareeritud väljamaksete kogusumma jagab MTA inimeste arvuga, kellele väljamakseid on tehtud.
Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark

Paepargi korteriarendusprojekti teise tormaja ehitus

MerkoAS Merko Ehitus on käivitanud Tallinnas Lasnamäe linnaosas asuva Paepargi korteriarenduse teise tornmaja ehituse aadressil Paepargi 51. 14-korruseline 60 korteriga hoone valmib 2017. aasta kevadel.

Paepargi korteriarendusprojekt (www.merko.ee/paepargitornid) hõlmab kokku kolme 14-korruselist maja aadressidel Paepargi 49, 51 ja 53. Paepargi 49 tornmaja valmis 2015. aasta detsembris ning seal on enamik kortereid müüdud.

B-energiaklassiga tornmaja korterite energiasäästlikkuse tagab vesipõrandaküte ja soojustagastusega sundventilatsioon. Korterid on väga hea helikindlusega nii sise- kui välismüra suhtes ning ilmastiku eest pakuvad kaitset rõdude lükandklaasid. Kortermaja kõrgeima, 14. korruse eksklusiivsetel korteritel on kõrged laed, eriti suured rõdud, suurepärased vaated ning jahutussüsteem. Hoonete arhitekt on AB Luhse & Tuhal ning sisearhitektide Eerik Olle ja Ahti Peetersoo. Koduostja saab valida erinevate elu- ja vannitoa siseviimistluspakettide vahel, korterite ruutmeetri hind jääb vahemikku 1710–2200 eurot.

Heakorrastatud Paepargi tiigi ümbrusesse on Merko rajanud tervikliku rohelise elukeskkonna ning müünud valminud kolmeteistkümnes majas mitusada korterit. Parima kvaliteedi tagamiseks haldab Merko arenduse kõiki etappe: kavandamine, projekteerimine, ehitamine, müük ja garantiiaegne teenindus.

Kinnisvarakool & koolitus: planeerimisseaduse ja ehitusseadustiku muudtaused

Насколько дорогое жильё можете позволить себе вы?

Delovõje VedomostiОграничение на максимальную стоимость для преобретаемой недвижимости устанавливает имеющийся у покупателя капитал или его текущий доход, сообщает специалист по недвижимости Тыну Тоомпарк.

Тоомпарк показывает наглядно, как между собой связаны стоимость желаемого дома/квартиры, доходы покупателя и его возможность претендовать на займ (возможность взять кредит).

Соотношение дохода и цены:

При расчёте потенциальной стоимости приобретаемой недвижимости сравнивается её цена с доходом покупателя. За правило расчёта можно взять объём нескольких годовых зарплат покупателя, чтобы платежи оказались ему по силам.

В Западной Европе и США максимальная стоимость жилья не может превышать доход человека за 2-4 года. Это означает, что, если заемщик зарабатывает в месяц 1500 евро, значит его годовой доход составит 12*1500=18000 евро. Исходя из этого, максимальная стоимость недвижимости для него должна быть в пределе 4*18000=72000 евро.

В случае Эстонии, где уровень жизни ниже, цена приобретаемого дома может составлять 4-5 годовых зарплат покупателя, или 6 годовых зарплат – это предел.

Покупка более дорогого жилья и его дальнейшее обустройство становится для человека слишком затратным и не соответствует его финансовым возможностям.

Возможность займа

Большинство сделок с недвижимостью финансируется за счёт жилищных кредитов. Следовательно, максимальное ограничение при покупке дома устанавливает самофинансирование покупателя и размер доступного ему кредита.

Предположим, что чистый доход (нетто- доход) покупателя составляет 1500 евро в месяц и он хочет делать ежемесячные платежи по кредиту в размере не более 450 евро. В этом случае, покупатель может взять кредит на сумму 85000 евро на 30 лет с годовой ставкой в 5 %. А, если, предположим, у покупателя есть средства на первый взнос в размере 20000 евро( есть возможность самофинансирования), то максимально – возможная цена жилья составит 105000 евро.

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri ABC koolitus

Mainor grupp kergitas aastaga kasumit 37%

Mainor ÜlemisteMainor grupi 2015. aasta käive kasvas võrreldes eelneva aastaga 14 protsenti 17 miljoni euroni ning ärikasum 37 protsenti, moodustades 5,6 miljonit eurot.

Eesti vanemate arendusfirmade hulka kuuluva AS Mainori nõukogu esimehe Ülo Pärnitsa sõnul on oluline, kontsern on tervikuna suutnud tublisti kasvada oludes, kus riigi üldine majanduskasv on jäänud tagasihoidlikuks. “Senised targad investeeringud on taganud korralikud tulemused, kuid juba täna prognoosime käesoleva aasta lõpuks senise käibekasvu omakorda kahekordistada,” kirjeldas Pärnits ja lisas, et grupp investeeris möödunud aastal ettevõtete jätkuvasse arengusse kokku 9,2 miljonit eurot.

Kontserni suurima ettevõtte, Ülemiste City ärilinnakut arendava Mainor Ülemiste 2015. aasta käive ulatus 4,8 miljoni euroni, mida on varasema aastaga võrreldes 12% enam. Ettevõtte ärikasum tõusis 10%, moodustades 2 miljonit eurot. 2015. aastal viis Mainor Ülemiste läbi 5 miljoni euro suuruse võlakirjaemissiooni, et kaasata täiendavaid vahendeid ärilinnaku edasiseks hoogsaks arendamiseks. Ülemiste City sai aastaga juurde mitmeid olulisi rentnike, teiste seas avas detsembris linnakus oma arenduskeskuse ülemaailmne IT-ettevõte HCL Technologies, mis hakkab teenindama ettevõtte võtmekliente üle kogu mandri-Euroopa ja kavatseb 2016. aasta lõpuks tööle võtta 100 spetsialisti.

Mainori gruppi kuuluva akna- ja uksetehase Rekman käive kasvas 2015. aastal 29%, moodustades 3,1 miljonit eurot. Mööblitööstuse Askala käive tõusis aastaga 20%, ulatudes 3,6 miljoni euroni – seda paljuski tänu 20-protsendilisele ekspordi kasvule. Samuti alustati grupis 82 MW võimsusega Kõrgsoo tuulepargi projekteerimist liitumisega Balti soojuselektrijaamas. 2015. aasta oli edukas ka Ettevõtluskõrgkool Mainorile, kus sügisel oli viimase nelja aasta suurim vastuvõtt – kokku asus õppima 453 õpilast ning õppetööd alustas ka esimene välisüliõpilaste grupp.

Mainor gruppi kuulub 12 tütar- ja sidusettevõtet nii kinnisvaraarenduse, haridusteenuste, puidu- ja metallitööstuse kui energeetikavaldkonnas.

Kinnisvarakool: Korteriühistu juhtimise õiguslikud alused

Eluasemekulu langes aastaga 3,2%

StatistikaametTarbijahinnaindeksi muutus oli 2016. aasta veebruaris võrreldes jaanuariga 0,7% ja võrreldes eelmise aasta veebruariga -0,5%, teatab Statistikaamet.

Kaubad olid 2015. aasta veebruariga võrreldes 0,3% ja teenused 0,7% odavamad. Kaupade ja teenuste administratiivselt reguleeritavad hinnad on eelmise aasta veebruariga võrreldes langenud 2,7% ja mittereguleeritavad hinnad tõusnud 0,3%.

2015. aasta veebruariga võrreldes mõjutas tarbijahinnaindeksit enim elektri, soojusenergia ja kütte 6,9% odavnemine, kus soojusenergia oli 10,4%, kodudesse jõudnud elekter 2,9% ja gaas 18,6% odavam kui mullu samal ajal. Suuremat mõju indeksile avaldas veel mootorikütus, mis oli 2015. aasta veebruariga võrreldes odavnenud 10,1%, sealjuures odavnes bensiin 8% ja diislikütus 14,2% . Piim ja piimatooted olid 6,8% odavamad. Kallinejatest mõjutasid indeksit enim alkohoolsed joogid, mis olid aastataguse ajaga võrreldes 5,6% kallimad. Eelmise aasta veebruariga võrreldes on toidukaupadest enim kallinenud suhkur (18%) ja odavnenud või (17%).

Jaanuariga võrreldes oli veebruaris tarbijahinnaindeksi suurimaks mõjutajaks transport, kus mootorikütus kallines 3,2% ja reisijate vedu 5%. Viimase mõjust indeksile andsid 70% veebruariks ostetud lennukipiletid, mis olid 16% kallimad. Peaaegu sama suur mõju indeksile oli alkohoolsete jookide 4,7% hinnatõusul, mille põhjustasid paljude soodusmüükide lõppemine ning sarnaselt mootorikütusega ka uute aktsiisimäärade rakendumine. Odavnejatest oli suurim mõju indeksile kodudesse jõudnud elektril, mis oli jaanuariga võrreldes 6,9% odavam.

Viimati oli tarbijahinnaindeksi kuumuutus 0,7% või sellest kõrgem 2013. aasta märtsis, mil see oli nagu nüüdki 0,7%.

Tarbijahinnaindeksi muutus kaubagrupiti, veebruar 2016
Kaubagrupp Veebruar 2015 – veebruar 2016, % Jaanuar 2016 – veebruar 2016, %
KOKKU -0,5 0,7
Toit ja mittealkohoolsed joogid -0,4 0,9
Alkohoolsed joogid ja tubakas 4,9 3,5
Riietus ja jalatsid 3,9 2,3
Eluase -3,2 -1,3
Majapidamine 0,1 -0,7
Tervishoid 1,6 0,2
Transport -5,1 2,0
Side -1,0 -0,5
Vaba aeg 2,9 0,0
Haridus ja lasteasutused -13,5 0,0
Söömine väljaspool kodu, majutus 3,8 -0,1
Mitmesugused kaubad ja teenused 3,3 1,0
Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark

Hiiumaa Gümnaasiumi uue õppehoone ehitus jõudis sarikapeoni

Riigi Kinnisvara / RKASTäna peeti Kärdla linnas Hiiumaa Gümnaasiumi uue õppehoone sarikapidu, millega tähistati maja maksimaalse kõrguse saavutamist. Piduliku sündmuse eesmärgiks oli kostitada ehitajaid, et vastavalt rahvapärimusele tagada seeläbi hoonele hea õnn ja luua head suhted majavaimuga. Sarikapärja tõid hoone kõrgemast nurgast alla Hiiu maavanem Riho Rahuoja, Hiiu Vallavolikogu esimees Georg Linkov, Hiiumaa Gümnaasiumi direktor Ivo Eesmaa ja Riigi Kinnisvara ASi (RKAS) ehituse projektijuht Ago Rist.

RKASi tellimusel rajab OÜ Nordlin Ehitus õpilasesõbraliku ja kõigile kaasaaja nõuetele vastava energiasäästliku gümnaasiumihoone. Varasemalt Kärdla Ühisgümnaasiumi kasutuses oleva hoone läänepoolne tiib lammutati ja selle asemele ehitatakse uus, moodustades ühise hoonekompleksi.

Gümnaasiumihoone suuruseks on kavandatud ligi 1115 ruutmeetrit ja seal hakkab õppima 130 gümnasisti. Hoone projekteeris arhitektuuri- ja projekteerimisbüroo ConArte OÜ arhitekt Kaisa Lasneri eestvedamisel.

Haridus- ja Teadusministeerium, Hiiu vald ja RKAS on sõlminud kolmepoolse koostööleppe, mille kohaselt gümnaasiumihoone rajamist juhib RKAS, sealhulgas viib läbi kõik vajalikud riigihanked. Eesmärk on tähtaegselt ja optimaalsete kuludega ehitada õppetööks igati sobiv koolihoone, mis vastaks kehtestatud nõuetele, oleks võimalikult vastupidav ja kauakestev.

Pärast ehitustööde lõppu moodustub Kärdla südalinna terviklik hariduslinnak, kus lisaks põhikoolile ja gümnaasiumile asuvad raamatukogu, noortekeskus, Rajaleidja nõustamiskeskus ning muusikakool.

Hoone valmib tänavu suvel ning selle ehitus koos sisustamisega läheb maksma 2,9 miljonit eurot.

Gümnaasiumihoone ehitustöid rahastatakse Euroopa Regionaalarengu Fondi ning riigieelarvelistest vahenditest.

hiiumaa-gumnaasiumi-eskiis-1

hiiumaa-gumnaasiumi-eskiis-2

hiiumaa-gumnaasiumi-eskiis-3

hiiumaa-gumnaasiumi-eskiis-4

hiiumaa-gumnaasiumi-eskiis-5

Kinnisvarakool & koolitus: ehitise dokumenteerimise vajalikkus

Metro Capital alustas Tivoli elurajooni kolmanda etapi arendusega

Metro CapitalKinnisvaraarendusettevõte Metro Capital käivitas Kadriorus Tivoli elurajooni kolmanda etapi arenduse, mille käigus valmib Kadrioru pargi vahetusse lähedusse mere äärde, endisele Tivoli lõbustuspargi territooriumile viiekorruseline 27 eksklusiivse korteriga Kiikri 3 kortermaja.

Metro Capitali partneri Ain Kivisaare sõnul on Tivoli elurajooni kolmanda etapi käivitamine märk sellest, et kliendid väärtustavad Tivoli elurajooni kontseptsiooni ja Metro Capitali poolt pakutavat kvaliteeti, tänu millele on 2017. aasta maikuuks valmivate korterite vastu suur ostuhuvi. Lisaks suurepärastele vaadetele ja ehituskvaliteedile on Kiikri 3 maja puhul kindlasti üheks suureks väärtuseks hoone katusele paigaldatav päikeseelektrijaam, millest toodetav elektrienergia suunatakse maja üldtarbimisse. Kõigil huvilistel tasub kindlasti külastada Tivoli elurajooni kodulehte ja tutvuda pakutavate korteritega.

Esimesed uued majad valmivad Tivoli elurajoonis tänavu kevadel. Kokku oli kahe esimese etapi arendusmaht 150 korterit, millele lisandub nüüd 27 korterit Kiikri 3 majas. Uue etapi peatöövõtja on Nordecon AS, kellega koostöös alustati 2016. aasta alguses ka Meerhof 2.0 ehitustöid. Kivisaare sõnul oli Nordeconi valik asjade loogiline käik. Koostöö kahe ettevõtte vahel on käinud aastaid ja nende poolt pakutav kvaliteet vastab Metro Capitali klientide ootustele.

Rajatav elamurajoon asub kuulsusrikkas ja ihaldusväärses piirkonnas, mis on tallinlaste seas enim tuntud Tivolina, kuna ilusal mereäärsel krundil paiknes aastaid linlaste poolt armastatud Tivoli lõbustuspark. Kadriorus asuv Tivoli elurajoon on vaid 200 meetri kaugusel merest, Kadrioru pargi pargi vahetus läheduses ning ajaloolise ranna kõrval. Tänu majade juurest algavale Pirita kergliiklusrajale on tegu ideaalilähedase asukohaga kõikidele aktiivset eluviisi harrastavatele inimestele. Tivoli elurajooni muudavad unikaalseks ka sealt möödunud aasta suvel avastatud keskaegsed laevavrakid, mille sarnaseid pole varem Eestist leitud. Metro Capitali visioon on ehitada Tivolisse laevakujuline mänguväljak, et tulevased elanikud näeksid, milliseid uhked laevad seal territoorium asusid ja nad tunnetaksid piirkonna ajaloolist väärtust.

Looduskaunisse keskkonda sulanduvad Tivoli kodud paiknevad liiklusmürast eemal, suure ja mõnusa pargi serval. Majade vahel ei ole autoliiklust, vaid roheala ja mänguväljakud. Mereäärne promenaad, lasteaiad, koolid ning maitseelamusi pakkuvad kohvikud ja restoranid jäävad jalutuskäigu kaugusele. Tivoli arhitektuur vastab ka kõige nõudlikumale maitsele, sobides Kadrioru stilistikaga. Majad tulevad viiekorruselised ning majade juurde kuulub soe maa-alune parkla. Personaalsuse lisamiseks on majades lai valik erinevaid planeeringud, terrasse ning rõdusid. Kõigis korterites on vesipõrandaküte, autonoomne soojustagastusega sundventilatsioon ja Z-Wave targa maja lahendus, mis võimaldab kütet, jahutust, ventilatsiooni ja muid seadmeid mobiilselt juhtida. Arenduse koduleht: www.tivoli.ee.

Metro Capital on 2004. aastal asutatud kinnisvaraarendusettevõtte, mis on oma tegevuses keskendunud eksklusiivse kinnisvara arendamisele miljöövärtuslikesse piirkondadesse. Metro Capitali projetkide hulka kuuluvad näiteks Meerhofi Residents Pirita tee ääres, Metro Plaza Tallinna kesklinnas, mitmed uuselamud Kalamajas ja Pirita Rannahoone.

Kinnisvarakool: Korteriühistu juhtimise õiguslikud alused

Kas välismaalasest kinnisvaraomanik on Pärnu turult kadumas?

DomusPärnu on linn, millega seostub paljude eestlaste mõtetes kohe meri ning soe suvi. Tõsi ta on – Pärnu on kuulutatud Eesti suvepealinnaks ning me ei leia endi seast tõenäoliselt kedagi, kes ei sooviks soojal ajal end kasutavasse merevette kasta.

Siinkohal tasub mainida, et linn ei ole populaarne vaid eestlaste seas – suviti leiab sealt suurel hulgal välisturiste, kes peavad piirkonda lausa niivõrd meeldivaks, et on otsustanud soetada endale Pärnusse kinnisvara.

Välismaalasest turist ei ole Pärnus harv nähtus. Suviti linnas ringi liikudes tekib tihti mulje, justkui oleks tegemist mõne eksootilise kuurortlinnaga, kus eesti keelt kohtab pigem vähe.

Eesti keelt kõnelevad peamiselt klienditeenindajad, kelle jaoks on suvi kõige magusam tööaeg ning päevane jootraha võib ulatuda sadadesse eurodesse. Sama kehtib ka kinnisvaraomanike kohta, kes tegelevad oma kinnisvara päeva kaupa välja üürimisega. Korter, mis talvisel perioodil toob omanikule tulu näiteks 250 €/kuus, võib suveperioodil kasvada hoopis 100 €/päevas.

Mitmed võivad arutleda – kes soovivad taolist suurt summat üürikorteri eest maksta? Siin sõltubki linn välismaalastest, kes lähevad Pärnusse puhkama ja ei hoia kulutustelt kokku, sealhulgas ka elamistingimustelt. Siinkohal tasub märkida, et sarnase olemusega inimesi leidub ka eestlaste, mitte ainult välismaalaste seas ning nad on linnale kui lotovõit.

Küll võib aga ühel hetkel Pärnut armastaval inimesel tekkida mõte, et üürimise asemel võiks endale korteri hoopis osta. Maa-ameti statistika põhjal soetas 2015. aastal endale Pärnu linnas kinnisvara 35 inimest moodustades kogu kinnisvara ostjate arvust 3,5%. Tähelepanu väärib ka asjaolu, et neist 27 olid Soome kodanikud, millest võib järeldada, et soomlaste osakaal Pärnu linnas on siiani märkimisväärne. Kokku oli 2015. aastal Pärnu linnas kinnisvara omandajaid kuuest välisriigist.

Kuigi esmapilgul võivad need numbrid tunduda märkimisväärsed, siis tegelikult on välismaalastest kinnisvara ostjate arv tugevas languses. 2013. aastal soetas endale Pärnu linna kinnisvara 91 välismaalast, moodustades sealhulgas 8,7% kogu ostjaskonnast. Sellest järgneval, 2014. aastal ostis kinnisvara 82 välismaalast, moodustades kogu ostjate arvust 7,2%. Seega võib 2015. aasta tulemus olla pigem murettekitav, kuna välismaalastest kinnisvara ostjate arv on langenud rohkem kui kaks korda, võrreldes eelmiste aastate andmetega.

Mariel Aim
Pärnu kontori maakler

Kinnisvarakool: Korteriühistu juhtimise õiguslikud alused