Adaur.ee: kinnisvaraturu uudised, analüüsid ja ülevaated

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri ABC koolitus

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri stardiprogramm

Kinnisvarakool: Planeerimis-ehitusvaldkonna spetsialisti täiendõppeprogramm

Kinnisvarakool: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark

Eesti lemmikuusarendus on Aurora Park

20.05.2016 Tõnu Toompark

Eestlased valisid kinnisvaraportaali City24 korraldatud rahvahääletusel parimaks uusarenduseks Endover Kinnisvara arendatava Aurora Pargi.

Aprillist mai keskpaigani City24 Facebooki lehel toimunud hääletuse võitis ülekaalukalt Aurora Park. Teisele kohale jäi Meerhof 2.0 ning kolmandaks Kalamaja Residents.

“Eesti lemmikuusarenduse konkursil osales sel aastal kokku 42 arendust. Aurora Pargi tugevustena tõid hääletajad välja terviklikku elukeskkonda, järve lähedust ning korteritest avanevaid kauneid vaateid,” ütles City24 müügijuht Marge Rebane.

Aurora Park on Endover Kinnisvara poolt Haaberstisse Harku järve vahetusse lähedusse ehitatav uusarendus, mille müük algas tänavu aprillis. Hoone populaarsust ilmestab fakt, et avaliku müügi alguseks oli omaniku leidnud juba 50% korteritest.

Aurora Pargi teeb unikaalseks terviklikult lahendatud ning Endover Kinnisvara poolt väljaehitatav roheline park-õueala, kus on pikniku- ja grillipaigad, mänguväljakud, uisu- ja hokiväljak, pallimänguplats, lemmikloomaala ning mitmed teised vabaajaveetmise võimalused.

Aurora Park saab olema terviklik elukeskkond, kus läbimõeldult lahendatud on nii hoone kui ka selle lähiümbrus. Lühikese jalutuskäigu kaugusel on Harku järv, selle lähedal asuvad terviserajad, koolid, lasteaiad ja kaubanduskeskused.

Korterite hinnad algavad 46 000 eurost, ruumeetrihind alates 1229 eurost. Keskmine on aga 1530 eurot, mis teeb sellest Tallinna ühe soodsaima arenduse. Saadaval on 34,2 kuni 92,6- ruutmeetrised 2-4toalised korterid. Esimeses etapis valmib 102 korterit.

Endover Kinnisvara on 1995. aastal asutatud kinnisvarainvesteeringute juhtimise ja kinnisvaraarenduse alal tegutsev ettevõtete grupp, mis tegutseb nii Eestis kui ka väljaspool. Ettevõttel on 21 aastat kogemusi nii hoonete rekonstrueerimisel kui ka uusehitiste rajamisel. Ettevõte arendab praegu Tallinna südalinnas ja selle lähiümbruses 9 hoonet.

Kinnisvarakool: Kasutusluba ja selle taotlemine

Tartu südalinnas avab uksed uus kaubandus- ja vabaajakeskus Kvartal

20.05.2016 Tõnu Toompark

Sel laupäeval, 21. mail avab klientidele uksed Tartu kesklinnas valminud uus ja kaasaegne kaubandus- ning vabaajakeskus Kvartal. Viiel korrusel, mis hoone esimeses etapis avatakse, on üle 50 kaupluse ja teenusepakkuja ning 9 toitlustuskohta.

„Kvartaliga saab Tartu kesklinn lõpuks ometi valmis,“ tõdes Kvartali arendaja, TTK Kultuurikeskus OÜ juhatuse liige Kaire Krevald. „Usun, et neljakesi koos Tasku, kaubamaja ja Tartu turuga loome me Tartule väärika ning elurikka südalinna, kus on meeldiv viibida igal tartlasel ja linnakülalisel.“

Arendaja emaettevõtte Tartu Tarbijate Kooperatiivi juhatuse esimehe Tarmo Pungeri sõnul on 2012. aastal keskuse kontseptsiooni koostamisega alanud arendusprotsess jõudmas esimese eduka tulemini. „ Kõik meie töötajad ja lepingupartnerid, kes selles suures protsessis kaasa on löönud, väärivad tänu ning said jätta Tartu arengusse nähtava jälje. Kindlasti ei saa jätta märkimata ka kõiki neid linlasi, kes erinevates kaasamisetappides andsid soovitusi nii arhitektuuri, keskuses oodatavate teenuste kui ka näiteks nime osas. Aitäh teile kõigile!“

Kvartali ehitus sai alguse 2014. aasta suvel ja ligi 2 aasta jooksul on inimesed saanud jälgida kesklinna kerkinud keskuse ehitustöid. Tööd jätkuvad ka peale laupäevast uste avamist, sest sügisel valmivad samas hoones hotell, konverentsikeskus, spaa ja mitmed teenindusasutused.

„Kvartal tahab pakkuda linlastele ja turistidele kõike, mis linna südames olema peab – kaubandust, toiduelamusi, lõõgastust, aga ka võimalusi ärikohtumisteks ja isegi konverentsideks,“ tutvustas Krevald. „Toome kindlasti keskusesse üldise linnamelu ja kõik Tartus toimuvad üritused peegelduvad ka Kvartalis – olgu selleks siis suvised festivalid linnas või traditsioonilised jõuluaegsed tegemised.“

Kvartali ärijuht Sigrid Piir nimetas Kvartali suuremate ostukohtadena Zara, H&M, Rademar, PopSport, Esprit, Jack&Jones, Vero Moda, Superdry, Monton-Mosaic, kingakauplused Danija, Famclub, NS King, lastele Juku, Kidz One ja Karupoeg Puhh ning kodukaupadest Koduekstra. Kvartalis avatakse Tartu kolmas Maksimarket, mis on kesklinna suurimaks toidu- ja esmatarbekaupu pakkuvaks kaupluseks.

Laupäeval loovad Kvartalis esimestele külastajatele alates keskpäevast meeleolu ansambel Kõrsikud koos Märt Avandiga ja pärastlõunal ansambel Jää-äär. Päeva juhib Hannes Hermaküla. Kavas on ka moeshowd ja kaasahaaravad mängud. Pühapäevast meelelahutust pakuvad mitmed laste- ja noortekollektiivid nii laulu kui tantsuga.

Kvartali üldpindala on 55 000 ruutmeetrit ja ehitise arhitektuurilise lahenduse autoriteks on Ott Kadarik ja Mihkel Tüür. Keskuse peatöövõtjaks on ehitusettevõtete Rand & Tuulberg AS ja AS Ehitustrust konsortsium.

Kinnisvarakool & koolitus: Nõuete esitamine ehitise puuduste korral ja müügigarantii rakendamine

Arco Vara: Kinnisvara varjatud vead viivad kohtuteele

20.05.2016 Tarvo Tamme

Viimasel ajal võib üha enam täheldada selliseid kohtulahendeid, mille tulemusena peab kinnisvara müüja maksma ostjale kompensatsiooni või ostusumma tagastama, kuna on varjanud objekti juures olulisi vigu, kirjutab Arco Vara Tartu piirkonna juht Tarvo Tamme.

Tüüpilised vead või varjatud puudused kinnisvaratehingu juures on enamasti elektri- ja küttesüsteemiga seonduvad, aga ka ebapiisav seinade soojustus, kahjustatud kandekonstruktsioonid, mittetoimiv ühistu või selle võlad, muinsuskaitselised piirangud jne.

Harvemini jõuavad pooled kohtusse ka lihtsalt sellepärast, et müüja ei anna ostjale objekti õigel ajal üle.

Ebakõlade vältimiseks peaksid nii omanik kui maakler pakkumistes võimalikult täpselt kirjeldama objekti seisukorda. Näiteks, kui maakler on kuulutuses märkinud, et korter asub toimiva ühistuga majas, aga hiljem tuleb välja, et ühistu juhtimine on puudulik, siis saab teoreetiliselt ka maakleri vastu kahjunõude esitada.

Omanik vastutab alati

Vältimaks, et pärast kinnisvara ostmist tuleks endise omanikuga kohut käima hakata, kuna objektil on ilmnenud puudused, tuleb ostjana olla põhjalik ja tähelepanelik, sest tehingu tagasipööramine on keeruline ja kõige viimane samm. Enne peab andma omanikule täiendava tähtaja vigade parandamiseks. Õiguskaitsevahendeiks on veel kahju hüvitamine või ostuhinna alandamine.

Kui omanik väidab, et ei olnud oma kinnisvaraga seotud vigadest ise üldse teadlik, siis ei ole see vabandus – omanik vastutab alati selle eest mida müüb.

Ehitise vigu ei ole mõtet varjata, kuna hiljem tuleb paremal juhul need oma kuludega likvideerida. Halvemal juhul nõutakse aga ostu-müügihinna tagastamist ja lisaks veel kohtu- ning advokaadikulude tasumist.

Kui on plaanis oma kodu või ärikinnisvara müüa, tuleks ostjat ausalt teavitada puudustest ja need võimalikult täpselt notari juures lepingusse kirja panna. Professionaalne maakler aitab seda teha, et hiljem probleeme vältida.

Seminar “Ebaseaduslikud ehitised – seadustamine või lammutamine” toimub 25/05/2016

20.05.2016 Margot Toompark

Kinnisvarakoolis toimub 25/05/2016 seminar “Ebaseaduslikud ehitised – seadustamine või lammutamine“. Koolituse lektor advokaat Raul Keba.

Seminar käsitleb ebaseaduslike ehitiste seadustamist või selle võimatusel lammutamist nii teoreetilisest kui praktilisest vaatenurgast.

Seminari eesmärk on anda ülevaade ebaseadusliku ehitamise põhjustest, et vältida selliste olukordade tekkimist, samuti pakkuda lahendusi tekkinud olukordade lahendamiseks.

Seminarile on oodatud kõik maakorraldajad, riigi- ja kohalike omavalitsuste ametnikud, kinnisvaraarendajad ja maaklerid ning eraisikud, kel antud teema vastu huvi on.

Koolitus “Ebaseaduslikud ehitised – seadustamine või lammutamine” toimub kolmapäeval 25/05/2016 kell 09:00-14:00 (kokku 6 akadeemilist tundi).

Lisateave ja registreerumine

Registreeru koolitusele: +372 525 6655 (Margot Toompark), kool@kinnisvarakool.ee või kodulehel.

Margot Toompark
Kinnisvarakool OÜ
Koolituste müük ja korraldus
+372 525 6655
kool@kinnisvarakool.ee
www.kinnisvarakool.ee

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark

Maakri Kvartalile pandi nurgakivi

20.05.2016 Tõnu Toompark

Tallinna südalinna kõrghoonete teemaplaneeringu alale Maakri tn 19/21 kerkib Maakri Kvartal. Maakri Kvartal OÜ ehitab kvartalisse seitse hoonet, sh 30-korruselise maamärgilise tähendusega uue kõrghoone. Maakri Kvartali ehitustööd teeb kuni lõpliku valmiduseni AS Merko Ehitus Eesti ning ehitust finantseerib OP Pank. Kvartali ankurüürnikud on OP Pank, Seesam Insurance AS ja EfTEN Capital AS.

„Investeering Maakri Kvartalisse on ligikaudu 50 miljonit eurot ja kaks aastakümmet kollektiivset pühendumust. Järgneva kahe aasta jooksul ehitame välja enam kui poole hektari suuruse ala Tallinna tegelikust linnasüdamest,“ ütles Maakri Kvartali omanik Olav Miil

Ärikompleks koosneb kokku seitsmest hoonest: ehitatakse 30-korruseline kõrghoone, 10-korruseline ja 4-korruseline hoone ning rekonstrueeritakse neli 20. sajandi algusest pärinevat 3-4 korruselist arhitektuurimälestist. Maakri Kvartalis on kokku 36 000 m² brutopinda, sealhulgas 21 500 m² üüritavat äripinda. Kvartali ankurüürnikeks on OP Pank, Seesam Insurance AS ja EfTEN Capital AS. Kvartali juhtiv arhitekt on Rasmus Tamme ARS Projektist.

„Just väärikalt tihendatud hoonestusega ja samas inimsõbralik südalinn on see, mis teeb ühest linnast õige linna ja eristab linna suure elanike arvuga külast,” rõhutas Maakri projekti juht Jaan Erelt.

Maakri Kvartali arendust nõustava EfTEN Capital AS’i tegevjuht Viljar Arakas väljendas veendumust, et Maakri Kvartal rahuldab aastateks kõige nõudlikuma kliendi vajaduse Tallinna kvaliteetseima A-klassi büroopinna järele.

Maakri Kvartali ehitust rahastava OP Panga Eesti filiaali juht Hannes Kaadu kinnitas: „OP Panga jaoks on tegemist väga olulise projektiga, kuna osaleme selles nii finantseerija kui ka tulevase üürnikuna – siin saab olema meie Eesti peakontor. Ka Tallinnale on see projekt tähtis, kuna üle mitme aasta valmib kesklinnas uus silmapaistev maamärk.“

Ehituse peatöövõtja AS Merko Ehitus Eesti juhatuse esimehe Tiit Robeni sõnul on Merko oma 25- aastase tegutsemise jooksul kogunud piisavalt kogemusi sellise mastaapse projekti kvaliteetseks ehitamiseks. „Aasta pärast on Tallinna siluetis uue torni täiskõrgust näha ja 2018. aasta kevadel saavad kasutajad uutele pindadele kolida,“ lisas Roben. Ehitustööde lõpptähtaeg on 2018. aasta kevad.

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaraarenduse praktikum – ideest teostuseni

Rae valda rajatakse uus multifunktsionaalne ärihoone

19.05.2016 Tõnu Toompark

Uus Maa Kinnisvarabüroo alustas koostöös Maru Ehitusega uute stock-office tüüpi äripindade pakkumist Rae vallas Mõigu Tehnopargis, aadressil Treiali tee 1 ja 3.

„Tegemist on multifunktsionaalse ärihoonega ehk tootega, mille turunõudlus ületab hetkel pakkumist,“ kommenteeris projektiga tegelev Uus Maa Kinnisvarabüroo äripindade konsultant Einar Niin. „ Ettevõtete poolt eelistatakse linnasiseste pindade kõrval ka lähipiirkonna tehnoparke ning Tartu maantee ja Mõigu Tehnopark selles osas enim arenenud ja parim asukoht. Püüame luua koostöös Maru Ehitusega ettevõtetele uusi meelepäraseid ja paindlike lahendusi ning Treiali arendus on selles osas suurepärane algus. Enne hoone ehitusega alustamist läbirääkimiste alustamine annab üürnikele hea võimaluse ruumilahenduste osas ka kaasa rääkida.“

Stock-office tüüpi ärihooned on saanud standardiks, ütleb Uus Maa Kinnisvarabüroo analüütik Igor Habal: „Mõned aastad tagasi käima tõmmatud stock-office tüüpi ärihoonete arendamine sai tõelise hoo sisse mullu. Tallinnas ja selle lähiümbruses on valminud või valmimas mitmeid seda tüüpi hooneid nii linnasisestes äripiirkondades kui ka Rae vallas. Hoolimata hüppeliselt kasvanud pakkumiste arvust, on seni pea kõik hooned kasutusse andmise ajaks olnud täielikult välja üüritud. Usun, et ettevõtete huvi koondada oma põhitegevus ühe katuse alla ning liikuda kaasaegsetele tingimustele vastavatele pindadele, makstes kokkuvõttes väiksemat hinda, on püsiv.“

Treiali Tehnopark on sobilik erinevatele jae- ja hulgimüügi, tootmise ja ladustamisega tegelevatele ettevõtetele. Pakutavate lahenduste summaarne ehitusalune pind on 15 902 m2. Arenduse esimeses etapis ehitatakse stock-office tüüpi hoone, kus ettevõtted saavad ruume üürida alates 250 m2 suurustest üksustest, mis kujutavad endast lao- ja/või tootmisruume koos esimese korruse esinduspindade ja teise korruse bürooga.

Tallinna Linnahall valmistub uuestisünniks

19.05.2016 Tallinn.ee

llinnTallinna linnavolikogu on seadnud eesmärgiks avada täielikult rekonstrueeritud linnahall juba 2019. aasta kevadel. Läbiviidud uuringute esmaste tulemuste kohaselt on hoone põhikonstruktsioonid heas seisus.

„Vastavalt linnavolikogu otsusele peab täielikult uuendatud linnahall avamisküpseks saama 2019. aasta kevadeks. Linnahall ärkab kolme aastaga nüüdisaegsel tasemel teatri- ja kontserdipaigana täiesti uuele elule,“ lubas abilinnapea linnapea ülesannetes Taavi Aas. „Kuigi see tundub paljudele ilmselt võimatu ülesanne, oleme kindlad, et saame sellega hakkama.“

Aas kinnitas, et temale teadaolevalt on Linnahalli põhikonstruktsioonid heas korras, kuid uuringute lõplikud tulemused saame 3. juunil. Läbiviidud suure saali 3D mõõdistamise ja laserskanneerimise tulemused saadetakse tippakustikutele saali loomuliku akustilise perspektiivi hindamiseks, mis on oluline lähteülesande koostamisel. „Projekteerimisega saab algust teha sel ning ehitustöödega plaanime alustada järgmise aasta sügisel,“ lisas Aas.

„Tallinna Linnahall kui arhitektuurimälestis tuleb rekonstrueerida vastavalt muinsuskaitse eritingimustele, seega rekonstrueerimisprojektiga linnahalli olulisi laiendusi või välisilme muutmist ei kavandata,“ rõhutas Aas. „Samas on võimalik ruumiprogrammi ratsionaalsemaks muuta ning etenduste ja kontsertide vahelisel ajal kasutult seisvad kontserdisaaliga külgnevad fuajeed ja aatriumid teisaldatavaid seinu kasutades aktiivsesse kasutusse võtta.“

Aas selgitas, et suure saali taguse hiiglasliku avatud ruumi saab vaheseintega liigendades konverentside korraldamiseks sobilikeks väiksemateks ruumideks jagada. „Suurte konverentside puhul oleks võimalik kasutada kogu kontserdihalli – nii suurt foorumisaali kui sellega külgnevaid väiksemaid konverentsiruume,“ ütles Aas. „Sel juhul saaks linnahallis läbi viia lausa mitmetuhande osalejaga rahvusvahelisi kongresse-konverentse.“

Kontserdisaali rekonstrueerimisel on seatud eesmärgiks kogu Põhja- ja Ida-Euroopa regioonis konkurentsivõimelise loomuliku akustikaga ning moodsaima ja võimalusterohke lavatehnikaga umbes 5000 istekohaga saal, mis meelitaks siia esinema maailmatasemel sümfooniaorkestreid ja grandioosseid lavastusi.

Tallinna Linnahalli rekonstrueerimise kava kohaselt on suveks linnahalli konstruktsioonid avatud ja tehniline seisukord üle vaadatud ning ekspertiisid, analüüsid ja konsultatsioonid läbi viidud, seejärel saab koostada projekteerimise lähteülesande ning sügiseks renoveerimisprojekti koostamise hanke ette valmistada ja läbi viia. Rekonstrueerimisprojekt valmib 2017. aasta sügisel.

Linnahalli ümbritsevale maa-alale suurusega 11,5 ha on alustatud detailplaneeringu koostamist. Linnahalliga külgnevad krundid on plaanis pärast detailplaneeringu kehtestamist ja nendele ehitusõiguse seadmist enampakkumisele panna. Kruntide müügist saadav tulu suunatakse linnahalli rekonstrueerimise kulude katteks.

Planeeringualal säilitatakse olemasolev väärtuslik haljastus ning planeeritakse rohekoridor Rumbi tänavalt mere suunas, mis seotakse jalakäijate liikumissuundadega ühtseks võrgustikuks. Uue hoonestuse kavandamisel tuleb arvestada, et säiliks vaated vanalinnale.

Kinnisvarakool: Korteriühistu juhtimise õiguslikud alused

Kuukeskmine brutotulu ületas mullu 1000 euro piiri

19.05.2016 Statistikaamet

Palgatöötaja kuukeskmine brutotulu oli 2015. aastal 1013 eurot, teatab Statistikaamet. Brutotulu kasv jätkus varasemate aastatega samas tempos ehk 6% aastas.

2015. aastal kasvas brutotulu võrreldes 2014. aastaga kõige kiiremini Jõgeva, Lääne, Viljandi, Võru ja Põlva maakonnas (kasv 7%). Teistes maakondades kasvas brutotulu 6%, v.a Ida-Viru maakonnas, kus kasv oli 5%.

Kaheksas maakonnas teeniti brutotulu üle 900 euro kuus, sh Harju, Tartu ja Hiiu maakonnas üle 1000 euro kuus. Ülejäänud seitsmes maakonnas oli brutotulu madalam. Viimastel aastatel on madalaimat brutotulu teenitud kahes maakonnas – Ida-Viru maakonnas (aastatel 2004–2009) ja Valga maakonnas (2010–2014). 2015. aastal oli madalaim brutotulu taas Ida-Viru maakonnas (847 eurot).

Omavalitsusüksuste võrdluses oli 2015. aastal palgatöötaja kuukeskmine brutotulu suurim Harju maakonna valdades. Neist kõige suuremat brutotulu teenitakse juba aastaid Viimsi vallas, kus 2015. aastal oli palgatöötaja kuukeskmine brutotulu 1442 eurot. Pealinnas Tallinnas teeniti 2015. aastal ligi 1100 eurot brutotulu kuus. Harju maakonna omavalitsusüksustega konkureeris suurimate brutotulu teenijate pingerea eesotsas veel Lääne maakonna Vormsi vald. Pingerea lõpus on kolm Tartu maakonna valda, kus brutotulu suurus jäi alla 700 euro kuus (Piirissaare ja Peipsiääre vald ning Kallaste linn).

Kaart: Palgatöötaja kuukeskmine brutotulu omavalitsusüksustes, 2015

Mehed teenisid kuus naistest keskmiselt 270 eurot enam. Kuigi meeste keskmine brutotulu oli naistest suurem, siis võrreldes varasema aastaga kasvas naiste brutotulu rohkem (naistel 7%, meestel 5%). Viimastel aastatel on vahe meeste ja naiste brutotulude vahel veidi vähenema hakanud, kuna naiste brutotulu on kiiremini kasvanud.

Brutotulu saajate arv 2015. aastal oluliselt ei suurenenud. Kokku lisandus 1630 brutotulu saajat, mis teeb brutotulu saajate koguarvuks veidi üle 520 000 inimese. Enamikus maakondades brutotulu saajate arv siiski vähenes, v.a Harju, Tartu ja Pärnu maakonnas. Brutotulu saajate arv vähenes eelkõige noorte (alla 25-aastased) vanuserühmas, mida kompenseeris vanemaealiste (63-aastased ja vanemad) brutotulu teenijate hulga suurenemine. Kui aasta varem vähenes noorte vanuserühmas brutotulu saajate arv eelneva aastaga võrreldes 2%, siis 2015. aastal kiirenes vähenemine jõudes 7%-ni. Noorte brutotulu teenijate arv vähenes kõigis maakondades, samas 63-aastaste ja vanemate brutotulu teenijate arv kõigis maakondades kasvas.

Diagramm: Noored ja vanemaealised brutotulu saajad, 2003–2015

Analüüsi aluseks on Maksu- ja Tolliameti andmed seisuga 31.03.2016. Palgatöötaja kuukeskmine brutotulu on saadud jagades kuu keskmise väljamaksete summa kuu keskmise väljamaksete saajate arvuga.

Lõppes Tivoli Arendus OÜ ja Nordecon AS-i vaheline kohtuvaidlus

19.05.2016 Tõnu Toompark

16.05.2016 määrusega jättis Riigikohus menetlusse võtmata Tivoli Arendus OÜ kassatsioonkaebuse Tivoli Arendus OÜ ja Nordecon AS-i vahelises kohtuvaidluses. Sellega lõppes 13.09.2013 alanud kohtuvaidlus, millega lahendati Nordecon AS-i poolt Tivoli Arendus OÜ vastu esitatud hagi ning Tivoli Arendus OÜ vastuhagi summas 1 319 232,90 eurot.

Kohus jättis rahuldamata Tivoli Arendus OÜ nõude ning mõistis Tivoli Arenduse OÜ-lt Nordecon AS-i kasuks välja põhisummana 174 551,04 eurot, millisele summale lisandub kindlaks määratud viivis summas 7192,61 eurot ja jooksev viivis kuni kohtuotsuse täitmiseni.

Tivoli Arendus OÜ on Arco Vara gruppi kuuluv äriühing, mille ainuosanikuks on alates 2014. aastast Arco Investeeringute AS, mis on Arco Vara AS-i 100%-line tütarühing. Tivoli Arendus OÜ alustas tegevust 2010. aastal ning tema ainsaks projektiks oli Tivoli korteriarendus Tallinnas, mis lõplikult peatati 2013. aastal seoses Tivoli kinnistute müügiga enampakkumise korras (vt. börsiteade 10.06.2013).

Tivoli Arendus OÜ suhtes jõustunud negatiivne kohtuotsus ei mõjuta Arco Vara grupi konsolideeritud bilanssi, kasumiaruannet ega rahavoogu ning juhatuse avaldatud käibe- ja kasumiprognoose.

Mis toimub uute korterite turul?

19.05.2016 Tõnu Toompark

Pole saladus, et uute korterite turg on aktiivne. Üksteise järel tulevad müüki arendusprojektid. Mõnes mõni, teises mõnikümmend korterit.

Aga kas summaarne pakkumine suureneb või väheneb? Kas müüki pandud korterid leiavad ostjad? Mida teevad seejuures hinnad – kas jätkavad senist tõusu või sootus langevad?

Neile ja paljudele teistele uusarendust puudutavatele küsimustele annab vastuse uusarenduste monitooring.

Loen igakuiselt ükshaaval kokku kõik pakkumises olevad korterid. Selle andmebaasi pealt saab teha nii järeldusi hetkeseisu kui pikemate suundumuste kohta. Pilt avaneb nii Tallinna ja Harjumaa valdade kui linnaosade ja vajadusel kas või asumite kohta. Lisaks saab hea pildid ette erinevate kinnisvaraarendajate käitumismallidest ja hinnapoliitikast.

Kui oled huvitatud uusarenduste monitooringu teenusest, võta ühendust.

Tõnu Toompark
+372 525 9703
tonu@adaur.ee

Kinnisvaraportaal: eraisikute aktiivsus hüppas lakke

19.05.2016 Tõnu Toompark

Viimastel nädalatel on hüppeliselt kasvanud eraisikute poolt kinnisvaraportaali KV.EE lisatud kinnisvarakuulutuste arv. Paralleelselt on lühenenud kuulutamise aeg, mis näitab, et objektid lähevad ka kiiremini kaubaks.

Kui veel jaanuaris lisasid eraisikutest kasutajad Eesti suurimasse kinnisvaraportaali KV.EE pisut üle 2100 kuulutuse, siis viimase kuuga on neid lisandunud juba üle 3000. Kuulutuse keskmine eluiga on samas lühenenud rohkem kui 10 päeva võrra.

„Igal kevadel muutuvad inimesed kinnisvaraturul aktiivsemaks, aga tänavust hüpet ainult kevadiste kasevete kaela ei saa ajada, hüpe on liiga suur. Tundub, et pikalt soodne majanduskeskkond on pannud koduvahetusele mõtlema ka inimesed, kellel selleks seni pole pakilist vajadust olnud. Kinnisvarauudised on juba mitu aastat olnud ühesuunalised – hinnad tõusevad, tõusevad, tõusevad ja see ongi ilmselt pannud inimesed arvutama, mis nende praegune kodu väärt on ning mis selle raha eest saaks,“ selgitas kinnisvaraturul toimuvad KV.EE juht Tarvo Teslon.

Tesloni sõnul ostetakse kinnisvara peamiselt kolmel eesmärgil – pakiline vajadus elamistingimuste parandamiseks, investeeringuna väljaüürimiseks või siis nn neljanda pensionisambana. „Alla-keskea inimeste jaoks pole see sageli kusjuures mitte neljas, vaid hoopis esimene pensionisammas, sest riiklikule või kogumispensionile väga ei loodeta,“ ütles Teslon.

Viimasel aastal annavad Tesloni sõnul korteriturul tooni uusarendused ning palju ongi tehinguid, kus inimesed müüvad oma vana korteri maha, et kolida mõnda vastvalminud kortermajja. Ka korteri asemel oma maja soetamine või ehitamine on üha rohkemate perede jaoks tõsine alternatiiv.

KV.EE on Eesti suurim kinnisvaraportaal, mida külastab igas kuus üle 600 000 kasutaja. Eesti Kinnisvarafirmade Liidu uuringu järgi on KV.EE kõige populaarsem kanal kinnisvarapakkumiste otsimiseks ning seda eelistab 58% eestimaalastest.

Omanike Keskliit: üürimajade programm on kui lubamatu riigiabi

19.05.2016 Tõnu Toompark

Omanike Keskliidu 17. mail toimunud volikogu koosoleku hinnagul on kavandatav riigi üürimajade programm sekkumine vabasse konkurentsi ja turumajandusse, millele rajaneb demokraatlik ühiskond. Kinnisvaraomanikud on aastasadu ehitanud Eesti linnadesse tuhandeid üürimaju eesmärgiga teenida sellest õiglast tulu.

Omanikud soovivad, et riik oma suure rahakotiga ei tule mõjutama üüriturgu ja hindu seal, kus on üüriturg toimib. Maju saab ehitada sinna, kus majandus seda vajab ja mitte lootuses, et teeme majad ja küll siis tuleb ettevõtlus. Riigi sekkumine on põhiseaduse kohaselt õigustatud juhul, kui erasektor ei suuda ühiskonnas vajalikke ülesandeid täita. Omavalitsustele tehtavad rahasüstid ei tohi olla keelatud riigiabiks konkurentsi moonutamiseks.

Riik peaks Omanike Keskliidu juhatuse liikme Tõnu Toompargi hinnagul esmase prioriteedina üle vaatama üüriregulatsiooni, mis on liiga imperatiivne ja välistab kokkuleppeid. Üüriõigus vajaks sarnaselt paindlikumaks muutmist, nagu tehti tööõigusega masu ajal. Riik võiks kohalikke omavalitsusi toetada uute elamute rajamiseks vajaliku taristu väljaehitamisel, kuna planeerimisseaduse kohaselt on just see omavalitsuse ülesanne ning anda omavalitsustele üle maavaldusi nende arengu tagamiseks.

Omanike Keskliit toetab riigi samme olemasoleva elumufondi renoveerimise toetamisel. Liidu arvates vajab riigi elamumajandus uut arengukava ning strateegilisteks aruteludeks tuleks ettevõtlusministril taas kokku kutsuta Riigi Elamumajanduse Nõukogu, mis pole aastaid toiminud.

Nõuanded koduostjale. Praktilised nõuanded, kuidas leida unistuste kodu

19.05.2016 Tõnu Toompark

Kinnisvarakool on välja andnud käsiraamatu „Nõuanded koduostjale. Praktilised nõuanded, kuidas leida unistuste kodu“. Käsiraamat annab praktilist nõu kodu ostmise protsessi algusest lõpuni. Käsiraamatu autor on kinnisvarakonsultant ja koolitaja Tõnu Toompark.

„Kinnisvaramaaklerid tegelevad valdavalt kinnisvaraobjektide ja -omanikega. Kodu osta sooviv inimene jääb enamasti maaklerite tegevusväljast kaugele eemale. Sel põhjusel saigi kokku pandud praktiliste nõuannete kogumik, mis aitab inimest kodu ostmise protsessi igal sammul,“ räägib käsiraamatu autor Tõnu Toompark.

Käsiraamat annab nõu kodu ostmise esimestest sammudest ehk kuidas planeerida ostuotsust lõpetades finantseerimise ja tehingu vormistamisega. Erilist tähelepanu on pööratud ostutehingu finantseerimisele, sest just rahastamise võimalused panevad paika ostetava kodu suuruse, asukoha ja kvaliteedi.

„Kodu ostmine on tavaliselt inimese elu suurima väärtusega rahaline tehing. Valdav osa inimesi teeb kinnisvaratehinguid kõigest kord või paar kogu elu jooksul. Nii ei kogune piisavalt teadmisi ostuprotsessi optimaalseima planeerimise osas. Hästi läbimõeldud kodu ostmise käigus saavutatav napp protsendi või paari suurune kokkuhoid võib eurodes mõõdetuna olla märgatav rahasumma, mis on võrreldav inimese mitme kuu sissetulekuga,“ mõõdab Tõnu Toompark käsiraamatu praktilist väärtust.

Kinnisvarakool OÜ missioon on tõsta kinnisvaraturuosaliste professionaalsust. 2003. aastal asutatud Kinnisvarakool OÜ on kirjastamise kõrval keskendunud kinnisvaraalasele baaskoolitusele maakleritele, hindajatele, avaliku sektori töötajatele, kinnisvaraarendajatele ja eraisikutele.

Täiendav info

Käsiraamatu sisukord: https://www.kinnisvarakool.ee/nouanded-koduostjale-sisukord.pdf
Käsiraamatu ostmine: https://www.kinnisvarakool.ee/pood/

Üürnike maksedistsipliin paraneb

19.05.2016 Tallinn.ee

Tallinna linna poolt üürile antud eluruumide kasutamise eest võlgu olevate üürnike arv vähenes aastaga 160 isiku võrra.

„Võlgu olevate üürnike arv väheneb tänu järjepidevale tööle võlgnikega,“ ütles abilinnapea Eha Võrk. „Võlglaste aktiivne väljatõstmine on pannud ka võlglastest naabreid mõistma üüri maksmise vajalikkust.“

Aasta lõpu seisuga tasusid üüri ja kõrvalkulusid korrektselt 87% linnale kuuluvate eluruumide üürnikest. Kokku 4921 eluruumist on üürivõlaga koormatud 638, neist pikaajalisi võlgnikke on 132. Kogu võlasumma oli 279 097 eurot, sealhulgas pikaajaline võlg 179 364 eurot.

Võrgu sõnul näitab maksedistsipliini silmapaistvat paranemist asjaolu, et viie aastaga on üürivõla kogusumma ligi kaks korda väiksemaks kahanenud – 2010. aasta lõpul oldi eluruumide kasutamise eest võlgu 460 704 eurot ning võlglasi oli 1159.

2015. aastal pöördusid Tallinna Linnavaraamet ja elamute haldurid kui Tallinna linna esindajad üürilepingust tulenevate vaidluste lahendamiseks Tallinna Üürikomisjoni 62 korral ja kohtusse 11 korral. Tallinna Üürikomisjoni ja kohtu otsuste täitmise käigus vabanes mullu väljatõstmise läbi 19 eluruumi.

Seisuga 31. detsember 2015 kuulus Tallinna linnale 3027 eluruumi, erasektorilt kasutusse võetud eluruume oli 1894. Tallinna linnale kuuluvatest eluruumidest kokku 2514 asuvad tervikuna linnale kuuluvates elamutes. Erasektorilt on kasutusse võetud kokku 1894 eluruumi, neist 680 korterit Meeliku tänaval ja 1214 korterit Raadiku tänaval.

Võrk tõdes, et paljudel võlglastel on raske ots otsaga kokku tulla ning nad jätavad üüriarve õigeaegselt tasumata lihtsalt paratamatusest. „Ent nad kannavad eluruumikulud väikese viivitusega, veel enne järgmise arve saamist,“ ütles Võrk. „Eks neisse tuleb suhtuda mõistvalt – tegemist ei ole mitte vastutustundetu vaid olude sunnil tekkinud makseviivitusega. Makseraskused tulenevad eelkõige kommunaalkulude – elekter, soojus jt – pidevast kasvust ning kommunaalkulude tõttu tekib võlg paljudel just talveperioodil.“

Võrgu sõnul on paraku ka neid pahatahtlikke üürnikke, kes põhimõtteliselt ei taha aru saada, et lina korteris elamise eest peab üüri maksma. „Nendega me tegeleme üha jõulisemalt,“ kinnitas Võrk.

Veskimöldre teedevõrgu ja kommunikatsioonid ehitab MSM Grupp

18.05.2016 Tõnu Toompark

Brave Capitali kontserni kuuluv BC Arenduse OÜ sõlmis MSM Grupiga peatöövõtulepingu Veskimöldre infrastruktuuri väljaehitamiseks.

Brave Capitali juhatuse liikme Veljo Kuuse sõnul on korraliku teedevõrgu ja kommunikatsioonide rajamine kvaliteetse elukeskkonna alustala. “Veskimöldre esimese osa infrastruktuuri ehitusse investeerime ca 700 000 eurot. Käesolevast kuust kuni sügiseni ehitatakse esimeses faasis välja ligikaudu 2,5 km infrastruktuuri Veskimöldresse. Kõik elukeskkonna sisesed teed saavad korraliku tänavavalgustuse, asfaltkatte, kommunikatsioonid ning haljastuse. Omanikujärelvalvet teostab Tallinna Linnaehituse AS.”

“Maanteeamet on juba alustanud Laagri möödasõidu osa ehitamist, mis läbib Veskimöldre laiendust. Ehitustöödega plaanitakse valmis saada selle aasta sügiseks. Meie alustame teise osa ehitustöödega selle aasta teises pooles, kui oleme välja kuulutanud ehitushanke,” lisas Kuusk.

Veskimöldre on Eesti suurim era- ja avaliku sektori koostöös valmiv elukeskkkonnaarendus. Veskimöldre laienemisega lisandub hinnatud elurajooni 159 kinnistut ja 91 ridaelamuboksi, koostöös vallaga rajatakse uus kool ja lasteaed ning Maanteeameti poolt ehitatav Laagri möödasõit parandab veelgi olemasolevat ühendust Tallinna kesklinnaga.

Brave Capital on Eesti ja väliskapitalil põhinev investeeringute juhtimise ettevõte, mis tegeleb erinevate varade ja osaluste soetamisega ning projektide finantseerimisega ja arendamisega.