Adaur.ee: kinnisvaraturu uudised, analüüsid ja ülevaated

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri stardiprogramm

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri ABC koolitus

Kinnisvarakool: Kasutusluba ja selle taotlemine

Kinnisvarakool: Planeerimis-ehitusvaldkonna spetsialisti täiendõppeprogramm

Kinnisvaraekspert: Tallinna kesklinna aktiivsus üllatas

08.09.2016 Christian Ayrer

August oli Tallinna korteriturul väga aktiivne kuu ning tehingute arv kasvas võrreldes juuliga 13%. Suurimaks üllatuseks võib lugeda Kesklinna tehingute arvu enam kui kolmandikulist hüpet, selgub Center Kinnisvara Tallinna korterituru värskest kuuülevaatest.

„Augustikuu tehingute arvu kasv ei tulnud üllatusena, küll aga selle kasvu suurus. Kokkuvõttes on Tallinna korteriturg oma mahult üsna tilluke ning teinekord võib üks uusarendus üldpilti päris palju mõjutada. 13% kasv on siiski nii suur, et paari maja „arvele“ seda kirjutada ei saa, pigem on majanduse üldine seis jälle muutunud inimeste jaoks grammikese soodsamaks.

Teine põhjus on, et müüjate hinnaootused on viimasel ajal muutunud ka realistlikumaks, mis kiirendab müügiprotsessi ja suurendab tehingute arvu. Realistlikumad hinnaootused, usk jätkuvasse kasvõi väiksesse majanduskasvu ja püsiv palgakasv on selline kombinatsioon, mis võib paljude jaoks just praegu kodu soetamise taas aktuaalseks muuta,“ selgitas Center Kinnisvara tegevjuht Christian Ayrer.

„Eriti paistab silma Kesklinna piirkonna tehingute selline kasv. Juba päris pikka aega oli kesklinn pigem langustrendis – hinnad olid kõrgel ning tehingute arv tõmbus koomale. Ostja jaoks olid hindades liiga palju õhku. Nüüd on ilmselt kiire palgakasv hindadele jälle järgi jõudma hakanud,“ ütles Ayrer.

Tänavu augustis tehti Tallinnas kokku 816 korteritehingut. Seda on oluliselt rohkem, kui juulis (725) ning ka möödunud aasta augustis (728). Korterite keskmine ruutmeetrihind oli pärast eelmise kuu hüpet küll väikeses languses (-1%), kuid tulenevalt suurest tehingute arvust kasvas ka korteritehingute kogumaht oluliselt 74,1 mln euroni.

Vaadates tehingute mahu muutust linnaosade kaupa, hakkab silma, et suur tehingute koguarvu tõus ei ole jagunenud ühtlaselt linnaosade vahel, vaid mõnes linnaosas on toimunud ka tehingute arvu langus. Eeskätt väärib märkimist Põhja-Tallinna ja Kristiine tehingute arvu langus.

Kuuülevaates on välja toodud ka viimase poolaasta hinnadünaamika linnaosade kaupa. Selgub, et juulikuine hinnatõus Kesklinna piirkonnas on taas asendunud langusega ning kuue kuu kokkuvõttes on Kesklinna korterid kaotanud 4% oma väärtusest. Poolaasta võrdluses on Kesklinna kõrval langenud vaid Mustamäe keskmine ruutmeetrihind. Haaberstis on hind püsinud kokkuvõttes sisuliselt muutumatuna. Kristiine, Põhja-Tallinna ja Pirita korterihinnad on poolaastaga oluliselt kasvanud.

Kinnisvarakool: Üüriinvesteeringute finantsanalüüs - Tõnu Toompark

Tallinnasse Pelguranda kerkib kõrgelamu

08.09.2016 Tõnu Toompark

Põhja-Tallinnasse Pelguranna asumisse aadressile Madala 16 kerkib 2017. aasta lõpuks sihvakas 14 korruseline elamu, millest saab piirkonna moodne maamärk.

„Olemuselt on hoone näol tegemist suurpaneelidest tornelamuga, kuid võrreldes eelkäijatega on korterite planeerimine olnud paindlikum,“ kommenteeris korterite müügiga tegelev Uus Maa Kinnisvarabüroo maakler Sergei Zahharov „Kui traditsioonilises korterelamus on kõigi korruste korterid identsed püstakute kaupa, siis Madala 16 lahendus loob võimaluse paigutada erinevate suurustega kortereid hoone vertikaalteljele teineteisest sõltumatuna. Sedasi saab paigutada väiksemad korterid madalamatele korrustele ja suuremaid, vanalinna vaatega korterid kõrgematele korrustele. Samuti võimaldab selline lahendus liita väiksemaid kortereid üheks suuremaks.“

Sihvakasse, 45 meetrit kõrgesse ja 14-korruselisse elamusse tuleb 88 ühe- kuni neljatoalist korterit. Hoone sokli- ja esimesele korrusele on planeeritud panipaigad kõikide korterite tarbeks. Parkimiskohti rajatakse 109.

Madala 16 arendaja on tuntud ettevõtja Endel Siff, korterite müüki korraldab Uus Maa Kinnisvarabüroo. Korterelamu ehitustööd ning ümbritseva keskkonna korrastamise tähtajaks on 2017. aasta lõpp.

Pelguranna on arenev asum Põhja-Tallinnas Kopli lahe ääres. Tänu kesklinna lähedusele, Stroomi rannale ja värskele mereõhule on piirkonnast saanud üha populaarsem elukoht, mille elanikud näevad ka ise palju vaeva oma elukeskkonna parandamisel. Ehitatud on hulk kaubandus- ja teenindusettevõtteid, korrastatud haljasalasid ja ning rajatud mänguväljakuid.

Vaata lisaks http://madala16.uusmaa.ee/

Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvaramaakleri täiendkoolitus

Vabade ametikohtade arv ületas II kvartalis 9000 piiri

08.09.2016 Statistikaamet

Eesti ettevõtetes, asutustes ja organisatsioonides oli 2016. aasta II kvartalis ligi 9500 vaba ametikohta, teatab Statistikaamet. Viimati ületas vabade ametikohtade arv 9000 piiri 2008. aastal. Vabade ametikohtade arv suurenes eelmise kvartaliga võrreldes 15% ja 2015. aasta II kvartaliga võrreldes 13%.

Vabade ametikohtade määr ehk vabade ametikohtade osatähtsus ametikohtade koguarvus oli 2016. aasta II kvartalis 1,7%, mis oli 0,2 protsendipunkti suurem kui eelmises kvartalis ja 2015. aasta II kvartalis.

Kõige kõrgem vabade ametikohtade määr oli majutuses ja toitlustuses (3,7%), haldus- ja abitegevustes (3,5%) ning info ja side tegevusalal (3,3%), kõige madalam põllumajanduses (0,3%), veevarustusega tegelevatel aladel (0,7%), ehituses (0,8%) ja kinnisvaraalases tegevuses (0,8%).

Ametikohtade koguarv ja vabade ametikohtade arv oli jätkuvalt kõige suurem töötlevas tööstuses ning hulgi- ja jaekaubanduses. Võrreldes 2015. aasta II kvartaliga kasvas vabade ametikohtade arv enim kinnisvaraalases tegevuses, majutuses ja toitlustuses ning elektrienergia tegevusalal. Enim vähenes aastaga vabade ametikohtade arv põllumajanduses, mäetööstuses ja muudes teenindavates tegevustes.

Piirkondlikult asusid vabadest ametikohtadest 70% Harju maakonnas (sh Tallinn), järgnesid Tartu maakond (9%) ja Ida-Viru maakond (5%). Vabade ametikohtade määr oli jätkuvalt kõige kõrgem Harju maakonnas (2,1%) ning madalaim Viljandi (0,7%), Hiiu (0,8%) ja Rapla maakonnas (0,8%).

Vabadest ametikohtadest ligi 7200 ehk 76% olid erasektoris ning ligi 2300 ehk 24% avalikus sektoris. Vabade ametikohtade määr oli 2016. aasta II kvartalis kõrgeim välismaa eraõiguslikele isikutele kuuluvates asutustes (2,5%) ja riigile kuuluvates asutustes (2,1%) ning madalaim Eesti eraõiguslikele isikutele kuuluvates asutustes (1,5%) ning kohalikes omavalitsustes (1,1%).

Tööjõu liikumist iseloomustav tööjõu käive (tööle võetud ja lahkunud töötajate arv kokku) oli 2016. aasta I kvartalis ligi 73 000, mis oli eelmise kvartaliga võrreldes 8% ning 2015. aasta I kvartaliga võrreldes 19% suurem. Võrreldes 2015. aasta I kvartaliga kasvas tööjõu käive kõige enam mäetööstuses, veevarustuse tegevusalal, põllumajanduses, metsanduses ja kalanduses ning info ja side tegevusalal.

Hinnangud põhinevad uuringul „Vabad ametikohad ja tööjõu liikumine“, mida Statistikaamet korraldab alates 2005. aastast. 2016. aastal on valimis 12 603 ettevõtet, asutust ja organisatsiooni ning valikuliselt uuritavate üksuste andmed laiendatakse üldkogumi valikuliselt uuritavale osale igas kihis eraldi. Alates 2016. aasta II kvartalist kasutab Statistikaamet uuringu küsimustike eeltäitmiseks Maksu- ja Tolliameti töötamise registri andmeid.

Vabade ametikohtade arv on kõik kvartali teise kuu 15. kuupäeval olevad vabad ametikohad, s.o vastloodud, vaba või töötaja lahkumise tagajärjel vabaks saav tasustatav ametikoht, millele tööandja otsib aktiivselt sobivat kandidaati väljastpoolt ettevõtet, asutust või organisatsiooni.

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark

Majandus kasvas II kvartalis

08.09.2016 Statistikaamet

Täpsustatud andmetel suurenes Eesti sisemajanduse koguprodukt (SKP) 2016. aasta II kvartalis võrreldes eelmise aasta II kvartaliga 0,8%, teatab Statistikaamet.

II kvartalis oli SKP jooksevhindades 5,3 miljardit eurot. Sesoonselt ja tööpäevade arvuga korrigeeritud SKP suurenes II kvartalis eelmise kvartaliga võrreldes 0,5% ja 2015. aasta II kvartaliga võrreldes 0,6%.

Täpsustatud andmetel olid 2016. aasta II kvartalis Eesti majanduse suurimad pidurdajad energeetika, mäetööstuse ning kinnisvaraalase tegevuse tegevusalad. Energeetika tegevusalal kahanes kõikide energialiikide tootmine. Mäetööstuse tegevusala lisandväärtus langes põhiliselt põlevkivi kaevandamise vähenemise tõttu. Kinnisvaraalane tegevus jooksevhindades küll kasvas, aga hinnakasvu tõttu tegevusala lisandväärtus püsivhindades vähenes.

SKP kasvu panustas 2016. aasta II kvartalis enim info ja side tegevusala, mille lisandväärtus suurenes tänu programmeerimis- ja infotegevuste lisandväärtuse kiirele kasvule. Suure panuse SKP kasvu andsid veel põllumajandus, metsamajandus ja kalapüük ning kaubandus. Kaubanduses kasvas enim jaekaubanduses loodud lisandväärtus, samuti suurenes hulgikaubanduse lisandväärtus.

Eesti majanduse suurima tegevusala, töötleva tööstuse lisandväärtus mõjutas SKP-d positiivselt. II kvartalis suurenesid enam kui pooled töötleva tööstuse tegevusalad. Neist suurimad kasvajad olid elektriseadmete, tekstiili- ja rõivatootmine, samas vähenes oluliselt metall-, elektroonika- ning mineraalsete toodete tootmine.

Kaupade ja teenuste eksport suurenes reaalarvestuses 4,1% peamiselt elektroonikatoodete, elektriseadmete ning puidu ja puittoodete väljaveo kasvu toel. Koguimport kasvas võrreldes eelmise aasta II kvartaliga hinnamõjusid arvesse võttes 8,8%, mis on viimase 14 kvartali suurim kasv. Kaupade ja teenuste importi suurendas enim elektroonikatoodete, mootorsõidukite ja metallide sisseveo kasv.

Netoekspordi osatähtsus SKP-s moodustas 2016. aasta II kvartalis 3,8%.

SKP kasvas aeglasemalt kui hõivatute ja töötatud tundide arv (vastavalt 2,0% ja 2,9%), seega vähenes kogumajanduse tootlikkus nii hõivatu kui ka tunni kohta. Töötaja kohta makstud hüvitised kasvasid tootlikkusest kiiremini ning tööjõu ühikukulu suurenes eelmise aasta II kvartaliga võrreldes 6,4%.

Sisemajanduse nõudlus tugevnes. Reaalarvestuses suurenesid sisenõudluse kõik komponendid peale valitsemissektori lõpptarbimiskulutuste. Elanike lõpptarbimiskulutused suurenesid 3,0%. Enim kasvasid elanike kulutused transpordile, toidukaupadele ja vabale ajale.

Kapitali kogumahutus põhivarasse kasvas 2016. aasta II kvartalis peale langust eelnevas 8 kvartalis hinnamõjusid arvesse võttes 5,4%. Enim suurenesid kodumajapidamiste investeeringud eluruumidesse, samuti mittefinantsettevõtete kapitali kogumahutus põhivarasse – hoonetesse ja rajatistesse ning masinatesse ja seadmetesse. Samal ajal valitsemissektori kapitali kogumahutus põhivarasse vähenes.

Statistikaamet revideeris iga-aastase tavapärase revisjoni käigus aastate 2012–2015 rahvamajanduse näitajaid pakkumise ja kasutamise tabelite ning ettevõtete aastaaruannete põhjal. Samuti avaldati 2016. aasta I kvartali uuendatud andmed. Lisaks eelpooltoodule muudeti 2010. aasta näitajad.

2016. aastal tehtud rahvamajanduse arvepidamise revisjoni ja selle mõju kohta loe täpsemalt siit SKP revisjon 2016

Kinnisvarakool: Korteriühistu juhtimise õiguslikud alused

Swedank flash comment Estonia – Long-awaited investment growth is starting to take off

08.09.2016 Tõnu Toompark

Statistics Estonia revised second-quarter annual GDP growth 0.2 percentage points up to 0.8%. Regular revision of last four years was also published and led to changes in real growth rates of previous years. 2012-2014 GDP growth was revised down 0.9 to 0.1 percentage points whereas last year’s GDP growth was revised up by 0.4 percentage points to 1.4%.

Private consumption still contributed the most to GDP growth in the second quarter, although at a decelerating pace. Investments, which have had a negative influence on growth for the past two years, have started to improve. The recovery originates from private households, who invest into dwellings, as well as non-financial enterprises. The growth of non-financial enterprises’ investments has accelerated from 0.7% in the first to 5.5% in the second quarter. Compared to the second quarter of 2015, non-financial enterprises’ investments into transportation equipment have doubled. On the other hand, investments into machinery and equipment, the key to future growth, are still lagging.

Export and import growth of goods and services gained momentum in the second quarter. The growth of these has been very broad based with goods and services having almost equal growth rates. Import growth exceeded export growth and therefore the negative contribution from net exports to GDP increased.

ITC and agriculture sector had the largest positive and energy production the largest negative contribution to GDP growth in the second quarter of 2016. It is noticeable that the value added of transportation and storage activities has started to increase after being in a decline for three years. Also the value added in manufacturing sector has started to grow. As manufacturing sector makes up the largest piece of value added in the Estonian economy, it is assuring that the growth there is broad-based and more than half of the economic activities of manufacturing had positive growth rates.

According to our estimates, investments will continue to support GDP growth while the influence of private consumption will decrease. We expect the economy to grow 1.5% this year and 2.5% in 2017 due to increasing support from investments and export.

Kinnisvarakool & koolitus: korteriühistu juhtimine - seadusandlus ja raamatupidamine

Riik suunab lokaalsetesse küttelahendustesse 7 miljonit eurot

07.09.2016 Tõnu Toompark

Majandus- ja taristuminister Kristen Michal saatis kooskõlastusele eelnõu, millega riik toetab ebaefektiivse kaugkütte asendamist lokaalsete kütteseadmetega 7 miljoni euroga. Tegevusi rahastatakse Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondist ning toetusi hakkab jagama KIK. Toetust saavad need tegevused, millele viitab kohalik soojusmajanduse arengukava ning kui olemasolev kaugküttesüsteem pole jätkusuutlik.

„Täna on Eestis piirkondi, kus elanikud on ühendatud niivõrd ebaefektiivse kaugküttevõrguga, mida ei ole enam otstarbekas renoveerida,“ ütles minister Michal. „Määruse rakendumisel saab toetust hoone küttesüsteemi renoveerimiseks, mille tulemusena paigaldatakse hoonele lokaalne katel ja eraldatakse kaugküttevõrgust,“ lisas ta.

Üldjuhul toimuks majades üleminek taastuvenergiat kasutavatele kateldele, mis hakkavad kasutama pigem kodumaiseid kütuseid nagu puiduhake ja puidupellet, mis on vedelkütustega võrreldes stabiilsema turuhinnaga. Samuti võib kasutada lahendustena soojuspumpade paigaldamist. Juhul, kui hoones on juba gaasivõrk, võib olla majanduslikult mõistlik hakata hoonet kütma gaasiga.

Toetust saavad küsida kohalikud omavalitsused, soojusettevõtjad, hoonete omanikud või mittetulundusühingud olemasolevale hoonele lokaalse kütte ehitamiseks. Renoveerimistööd peavad olema kooskõlas kohaliku omavalitsuse kinnitatud kehtiva soojusmajanduse arengukavaga. Potentsiaalis on sihtgrupiks just väikesed piirkonnad, kus on ajalooliselt kõrge soojuse hind.

Toetust saab küsida soojuse tootmise seadme ostuks, vanade kaugküttetorustike ja katelde likvideerimiseks ning uue katla ja hoone soojussõlme vahelise ühenduse ehitamiseks. Toetuse minimaalne summa kortermajade kohta on 2000 ja maksimaalne 100 000 eurot.

Riigilt on võimalik saada täna toetust ka kaugkütte soojustorustiku ning katelde renoveerimiseks, juhul kui kaugküttega jätkamine on otstarbekas. Täpsemat informatsiooni saab KIK kodulehelt

Kinnisvarakool & koolitus: kuidas korteriühistus võlglastega hakkama saada

Tarbijahinnaindeks augustis tõusis

07.09.2016 Statistikaamet

Tarbijahinnaindeksi muutus oli 2016. aasta augustis võrreldes juuliga 0,1% ja võrreldes eelmise aasta augustiga 0,3%, teatab Statistikaamet.

Kaubad olid 2015. aasta augustiga võrreldes 1,0% kallimad ja teenused 0,9% odavamad. Kaupade ja teenuste administratiivselt reguleeritavad hinnad on eelmise aasta augustiga võrreldes tõusnud 0,7% ja mittereguleeritavad hinnad 0,3%.

2015. aasta augustiga võrreldes mõjutas tarbijahinnaindeksit enim nii alkohoolsete jookide kui ka tubaka 7,8% kallinemine, mille peamiseks põhjuseks on uute aktsiisimäärade rakendumine käesoleval aastal. Suurem mõju indeksile oli veel elektri, soojusenergia ja kütte 5,2% odavnemisel, millest kolm neljandikku andis 9,5% odavnenud soojusenergia. Aastataguse ajaga võrreldes oli diislikütus 3,2% kallim ja bensiin 5,4% odavam. Eelmise aasta augustiga võrreldes on toidukaupadest enim odavnenud väherasvane piim (12%) ja täispiim (9%) ning kallinenud töödeldud puuvili (27%) ja suhkur (24%).

Juuliga võrreldes oli augustis tarbijahinnaindeksi suurimaks mõjutajaks toidu 1,4% odavnemine, mille põhjustas köögivilja 12% ja puuvilja 6% sesoonne hinnalangus. Suuremat mõju indeksile avaldas veel rõivaste ja jalatsite laialdaste soodusmüükide lõppemine ning tubakatoodete 4,8% hinnatõus.

Ühe väikese erandiga (mai 2015, +0,1%) oli tarbijahinnaindeksi 12 kuu muutus negatiivne 2014. aasta juunist kuni 2016. aasta juulini.

Tarbijahinnaindeksi muutus kaubagrupiti, august 2016
Kaubagrupp	August 2015 – august 2016, %	Juuli 2016 – august 2016, %
KOKKU	0,3	0,1
Toit ja mittealkohoolsed joogid	0,5	-1,4
Alkohoolsed joogid ja tubakas	7,8	0,5
Riietus ja jalatsid	5,3	4,3
Eluase	-2,4	0,1
Majapidamine	0,7	0,6
Tervishoid	1,7	-0,1
Transport	-3,6	-0,1
Side	-1,5	-0,2
Vaba aeg	1,1	0,7
Haridus ja lasteasutused	-13,8	0,0
Söömine väljaspool kodu, majutus	3,7	-0,1
Mitmesugused kaubad ja teenused	3,0	0,8

Augustis lõppes enam kui kaks aastat kestnud hinnalangus

07.09.2016 Rasmus Kattai

Deflatsioonist väljumisele aitasid kaasa aktsiisitõusud
Viimastel kuudel on toiduained kiiremini kallinenud
Teisel poolaastal jätkub mõõdukas hinnatõus

Augustis tõusid tarbijahinnad aasta varasema ajaga võrreldes 0,3%. Hinnad tõusid esimest korda peale enam kui kaks aastat väldanud langusperioodi. Selle taga olid peamiselt aasta alguses jõustunud kõrgemad aktsiisimäärad ja energia hindade ulatusliku odavnemise mõju taandumine. Eesti ühtlustatud tarbijahinnaindeksi kasv oli juulis 0,8%, euroala vastav näitaja oli samal ajal 0,2%. Euroala keskmisest kiirema hinnakasvu põhjuseks on peamiselt olnud siinsed aktsiisitõusud.

Inflatsiooni struktuuris on viimastel kuudel toimunud oluline muutus: hinnakasvu on asunud vedama toiduainete kallinemine, aga samal ajal on alusinflatsioon (tööstuskaupade ja teenuste hinnamuutus) teenuste hinnakasvu aeglustumise tõttu raugenud. Augustis ulatus toiduainete aastane hinnakasv 2,3%ni, kuigi põllumajandustoormete hinnad on Euroopa ühisturul ikka veel madalseisus. Toiduainete kallinemise taga oli alkoholi- ja tubakaaktsiisi tõus, mille kogumõju tarbijahinnaindeksi kasvule ulatus 0,6 protsendipunktini. Töödeldud toiduainetest on endiselt odavnenud piim ja piimatooted. Augustis odavnesid kuises võrdluses ka puu- ja köögiviljad, mille hinnakasv oli juulis väga kiire.

Tarbijahinnaindeksi (THI) ja ülejäänud euroala riikidega võrreldava ühtlustatud tarbijahinnaindeksi (ÜTHI) erinevus kasvas 2016. aasta juulis rekordilise 0,8 protsendipunktini. ÜTHI sisaldab suurema osakaaluga turistide tarbitavaid teenuseid, aga ka alkohoolseid jooke ning tubakatooteid. Energia hindade osakaal aga on ÜTHIs väiksem kui THIs. Turismiteenused ja alkohol on sel aastal suhteliselt kiiresti kallinenud, aga energia hinnad püsivad languses ning see on võimendanud ÜTHI ja THI inflatsiooni erinevust. Eelmistel aastatel on ÜTHI ja THI erinevus olnud energia kallinemise tõttu mõnevõrra väiksem.

Tarbijahinnad kasvavad Eesti Panga prognoosi kohaselt kogu teise poolaasta vältel edasi, kuid hinnakasv kujuneb mõõdukaks. Energia hindade madal võrdlusbaas hoogustab inflatsiooni kuni uue aasta esimeste kuudeni. Imporditavate toormete hinnatase on maailmaturul praegu siiski madal ning tagasihoidlik majandusaktiivsus ei põhjusta täiendavat nõudluspoolset hinnasurvet.

Rasmus Kattai

Eesti Panga ökonomist

Panused ÜTHI ja THI aastakasvude erinevusse

Kinnisvarakool & koolitus: Ehituslepingute sõlmimine, muutmine ja lõpetamine

Hinnad tõusid augustis mullustega võrreldes 0,3 protsenti

07.09.2016 Kristjan Pungas

Statistikaameti andmetel tõusid hinnad augustis eelmise kuuga võrreldes 0,1 protsenti ning möödunud aastaga võrreldes 0,3 protsenti. Euroalas püsis hinnatõus esialgsetel andmetel 0,2 protsendil.

Ootuspäraselt sai augustis läbi kaks aastat kestnud hinnalangus. Hinnalangust põhjustanud toorainete odavnemine on taandumas. Nafta odavnes oluliselt möödunud aasta teisel poolel, mistõttu aastases võrdluses hakkab naftahindade langus ja seeläbi ka mootorikütuste odavnemine siinsel turul läbi saama. Kui aasta esimesel poolel olid mootorikütused ligi kümnendiku madalamad kui aasta tagasi, siis augustis pidurdus hinnalangus 3 protsendini.

Lisaks jõudis augustis hindadesse juunikuine tubakaaktsiisi tõstmine. Maksumeetmete mõjul on alkohoolsed joogid ja tubakas 8 protsenti kallimad kui aasta tagasi.

Vaatamata tugeva palgakasvu jätkumisele on teenuste hinnatõus madal, mida hoiab tagasi odavnenud kütuse kaudne mõju, sidepakettide odavnemine ja üürihindade stabiliseerumine.

Sügisel hinnatõus kiireneb eelkõige välistegurite mõjul – mootorikütuse hinnad pöörduvad tõusule ja soojuse hinnalangus pidurdub. Aasta kokkuvõttes võib oodata tagasihoidlikku tarbijahindade tõusu. Uue prognoosi majanduse arengute ja riigi rahanduse kohta sel ja järgnevatel aastatel avaldab rahandusministeerium järgmisel nädalal.

Kristjan Pungas
Rahandusministeeriumi fiskaalpoliitika osakonna analüütik

Kinnisvarakool & koolitus: Eluruumi üürimise praktikum: lepingu sõlmimine ja aktuaalsed probleemid

Swedbank: Hinnad augustis tõusid

07.09.2016 Tõnu Toompark

Kaks aastat kestnud hindade langus on läbi saamas, nagu me prognoosisime. Kaubad ja teenused olid augustis 0,3% võrra kallimad kui aasta tagasi.

Hindade tõusu andis suurima panuse kõrgemate aktsiisimäärade toel kallinenud alkohol ja tubakas. Tugev nõudlus siseturul kergitas rõivaste ja jalanõude ning restoranide ja hotellide hindu.

Odavama nafta negatiivne panus hinnaindeksis väheneb. Eelmise aasta sama ajaga võrreldes oli toornafta hind eurodes arvestatuna augustis vaid 3% odavam kui aasta varem (juulis tervelt viiendiku). Meie prognoosi järgi jõuab toornafta hind selle aasta lõpuks 50 dollarini barrelist ja järgmise aasta lõpuks 67 dollarini barreli kohta. Diislikütus oli augustis Eestis 3% kallim ja bensiin 5% odavam kui aasta varem.

Meie prognoosi järgi keskmine hinnatase sel aastal 2015. aastaga võrreldes oluliselt ei muutu. 2017. aastal hinnatõus kiireneb 2,5%ni, seda peamiselt tänu toorainete kallinemisele ja planeeritud aktsiisimaksude ning majutusteenuse käibemaksumäära tõusule.

Esialgse hinnangu järgi oli euroala inflatsioon augustis 0,2% ehk sama mis juulis. Energiat arvestamata oli hinnatase aastatagusest 0,9% võrra kõrgem, kuigi ka see on oluliselt allpool Euroopa Keskpanga soovitud taset. Swedbanki hinnangul Euroopa Keskpank oma neljapäevasel kohtumisel baasintressimäärasid ega ostetavate varade mahtu ei muuda. Küll võib pank laiendada ostmiseks sobivate varade kriteeriume.

KV.EE: Tallinna korterite pakkumishind kerkis aastaga 3%

07.09.2016 Tõnu Toompark

Portaalis KV.EE pakuti augustis Harjumaal päeva keskmisena müügiks 6754 korterit. Neist korteritest valdav osa ehk 5764 asuvad Tallinnas. Võrreldes eelmise aasta augustiga on korterite müügipakkumine Harjumaal kasvanud 10%, Tallinnas aga 7%.

Korteripakkumine on kasvanud enamuses Harjumaa valdades. Vaid üksikutes väikese pakkumiste arvuga piirkondades on pakkumist aastatagusest vähem.

Sama kehtib hindade kohta. Korterite müügipakkumiste hind on enamuses Harjumaa valdades mullusest augustist kõrgemal. Harjumaa korterite keskmine pakkumishind portaalis KV.EE käesoleva aasta augustis oli 1809 €/m², mis on eelmisest aastast 3% rohkem.

Täpselt sama palju ehk 3% kasvasid hinnad ka turu suurimas piirkonnas Tallinnas. Tallinna korteripakkumiste keskmine augustikuine hind oli 1915 €/m².

Vaata lähemalt, mis toimub kinnisvaraturul portaalist KV.EE.

	Korterite müügipakkumiste keskmine arv ja selle muutus, tk			Korterite müügipakkumiste keskmine hind ja selle muutus, €/m²
	08/2015	08/2016	Muutus, %	08/2015	08/2016	Muutus, %
Anija vald	19	28	47%	518	620	20%
Harjumaa	6 137	6 754	10%	1 761	1 809	3%
Harku vald	24	54	125%	1 349	1 559	16%
Jõelähtme vald	29	15	-48%	998	1 273	28%
Keila	36	54	50%	1 144	1 158	1%
Keila vald	36	26	-28%	578	548	-5%
Kiili vald		8	NA	1 418	1 202	-15%
Kuusalu vald		17	NA	557	393	-29%
Loksa	49	28	-43%	370	344	-7%
Maardu	130	183	41%	882	1 082	23%
Nissi vald		9	NA	259	258	0%
Paldiski	52	78	50%	478	492	3%
Raasiku vald	10	10	0%	883	1 052	19%
Rae vald	141	134	-5%	1 481	1 536	4%
Saku vald	9	45	400%	1 584	1 421	-10%
Saue	11	34	209%	1 193	1 390	17%
Saue vald	75	77	3%	1 442	1 582	10%
Tallinn	5 400	5 764	7%	1 861	1 915	3%
Viimsi vald	116	181	56%	1 497	1 665	11%

Eesti	10 250	11 108	8%	1 377	1 423	3%
Harjumaa	6 137	6 754	10%	1 761	1 809	3%
Narva	249	530	113%	627	563	-10%
Pärnu	146	142	-3%	1 303	1 384	6%
Tallinn	5 400	5 764	7%	1 861	1 915	3%
Tartu	1 570	1 636	4%	1 364	1 438	5%

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaramaakleri persoonibränd ja digitaalne turundus

Swedbank: uute korterite pakkumine Tallinnas püsib kõrge

07.09.2016 Tõnu Toompark

Swedbanki eluaseme taskukohasuse indeksi järgi paranes selle aasta teises kvartalis Tallinna eluaseme taskukohasus võrreldes aastatagusega juba viiendat kvartalit järjest. Pealinlaste netopalk kasvas esimeses kvartalis aastaga 7,2% ning ületas jätkuvalt korterite hinnakasvu. 2016. aasta teises kvartalis kiirenes Tallinna korterite aritmeetiline hinnakasv 1,3 protsendipunkti võrra 2 protsendini aastases võrdluses.

„Korterite mediaanihinna kasv jätkas aeglustumist ning jõudis 2016. aasta teiseks kvartaliks 3,5 protsendini aastases võrdluses. Viimased neli kvartalit on mediaankasv olnud aritmeetilist kasvust kiirem ning seetõttu on korterite hinnatase muutunud veidi ühtlasemaks. Teises kvartalis tehti korteriomanditega 1% võrra vähem tehinguid kui aasta tagasi. Esialgsed andmed näitavad nii hindade kui ka tehingute arvu kasvu mõningat kiirenemist suve teises pooles,“ märkis Swedbanki vanemökonomist Siim Isküll.

Tema sõnul väljastati selle aasta teises kvartalis kasutusluba 680-le ning ehitusluba 880-le korterile Tallinnas, mis on suurim väljastatud lubade arv 2011 aasta algusest. „Uute korterite pakkumine püsib kõrgel tasemel ning huvi uute kortermajade ehitamise vastu samuti. Mõnevõrra ettevaatlikum on olnud uute korterite reaalse ehituse käivitamine.“

Pealinlaste netopalga kasv peaks järgnevatel kvartalitel aeglustuma ning püsima veidi kiirem kui kinnisvara hinnakasv. Koos jätkuvalt madalate intressidega peaks tarbijate huvi kinnisvara ostmise vastu püsima ning uute korterite lisandumine Tallinna eluasemeturule katma nõudluse. Seetõttu võib eeldada kinnisvarahindade stabiilset mõneprotsendist kasvu.

„Teises kvartalis paranes korterite taskukohasus Swedbanki indeksi järgi ka Riias. Vilniuses ületas korterite aastane hinnakasv netopalga kasvu ning korterite taskukohasus seetõttu veidi halvenes. Balti riigi pealinnadest oli eluase jätkuvalt kõige taskukohasem Riias, kus indeksi paranemisse panustas enim korterite hinna 6,9% langus aastases arvestuses. Kolme Balti riigi pealinna korterite hinnamuutused on jätkuvalt väga erinevad,“ sõnas Isküll. „Vilniust iseloomustab tugev hinnakasv, samas kui Riias korterite hinnalangus süveneb ning Tallinnas on viimase aasta jooksul hinnad stabiliseerunud.“

*Swedbanki Balti eluaseme taskukohasuse indeksi aluseks on võetud leibkond, kelle sissetulek on võrdne 1,5-kordse keskmise netopalgaga ja kes soovib osta 55 m²-suurust korterit. Taskukohasuse all on peetud silmas olukorda, kus kinnisvara ostuks võetud 30 aasta pikkuse ja 15% suuruse omafinantseeringuga kodulaenu maksed moodustavad 30% leibkonna netopalgast.

Swedbanki 2016. aasta teise kvartali Balti eluaseme taskukohasuse indeksi kohta saate lähemalt lugeda siit:

Click to access hai_2016q2.pdf

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvara varjatud puudused – kuidas esitada nõudeid ja kasutada müügigarantiid

Arco Vara: Pärnu ja Pärnumaa korterituru ülevaade 2016-09

07.09.2016 Diana Nõmme

Nii Pärnu korteritehingute arv, keskmine tehinguhind kui ka keskmine ruutmeetrihind kasvasid 2016. aasta esimeses pooles eelmise aasta sama ajaga võrreldes üle 7%.

Esimesel poolaastal toimus Pärnus 382 korteritehingut, mida on 7,6% rohkem kui 2015. aastal. Korteri keskmine hind kasvas 44 925 eurolt 48 204 euroni ehk 7,3% ning keskmine ruutmeetrihind 883 eurolt 951 euroni ehk 7,6%. Pärnumaa tehingute arv kasvas eelmise aastaga võrreldes 7,9%, keskmine tehinguhind 4,8% ja keskmine ruutmeetrihind 6,9%. Pärnumaal sai korteri kätte keskmiselt 38 145 euroga. Ka teine kvartal hoidis Pärnu ja Pärnumaa näitajaid jätkuvalt kerges tõusus.

Pärnu ja Pärnumaa korterituru dünaamika II kvartalis

Allikas: Maa-amet

Kõige rohkem korteritehinguid toimus aastatel 1971-1990 kasutusse võetud majades. Nende tehingute osakaal ulatus 42%ni kõigist korteritehinguist. Tehingud aastatel 1940-1970 ehitatud majades asuvate korteritega moodustasid veerandi kogumahust. Uute korteritega toimus poole aasta jooksul 13 tehingut, millest 10 jõudis asjaõiguslepinguni esimeses kvartalis ja kolm teises kvartalis. Tähelepanuväärne on uue korteri minimaalne hind – 1000 €/m². Aastatel 2011-2016 valminud kasutusloaga korteri maksimaalseks tehinguhinnaks oli 1 379 €/m², mis on samuti avalikust pakkumishinna laest oluliselt madalam.

Pärnu korterite tehinguhinnad (€/m²) linnaosade kaupa

Hoone esmakasutusaasta	Miinimumhind	Maksimumhind	Mediaanhind	Keskmine hind
Enne 1939	247	2 490	1 156	1 090
1940-1970	21	1 830	916	925
1971-1990	62	1 442	850	831
1991-2000	***	***	***	***
2001-2010	322	2 158	1 487	1 364
2011-2016	1 000	1 379	1 179	1 206

Allikas: Maa-amet, 2016 a I poolaasta andmed

*** – kui perioodi jooksul toimus alla 5 tehingu, statistilised andmed puuduvad

Arco Vara hinnangul asuvad Pärnu olulisemad korterelamute uusarendused Aida 7, Suur-Jõekalda 2, Aisa 39 ja Seedri 4. Väiksemaid arendusi on turul mitmeid. Pärnu uusarendustes jäävad korterihinnad vahemikku 1 125 – 2 900 €/m². Taas saab öelda, et kvartali jooksul on ostetud vaid üksikud korterid. Koos broneeritud korteritega on kortermajades ja ridaelamutes müügis ligikaudu 160 uut korterit.

Pärnu tüüpkorterite müügi- ja üüripakkumised*

Tehingu tüüp	1-toalised		2-toalised		3- ja enamatoalised
Pakkumisel	Arv (tk)	Hind (€/m²)	Arv (tk)	Hind (€/m²)	Arv (tk)	Hind (€/m²)
Müük	20	950-1 950	35	700-1 850	50	650-2 350
Üür	1	8,20 (230 €/kuus)	10	4,50-8,20 (160-350 €/kuus)	puudub	puudub

Allikad: kv.ee, Arco Vara

* – esitatud andmed on kogutud 05.09.2016 seisuga ja ümardatud

Kokku pakuti septembri alguses müügiks ligi 570 korterit Pärnus ja 760 korterit Pärnumaal. Üüripakkumisi oli septembri alguses 180 ringis, kuid väljaspool Pärnu linna oli saada vaid üksikuid üürikortereid. Võrreldes möödunud aasta augustiga vähenes Pärnu korterite aktiivsete müügipakkumiste arv aasta jooksul 2,7%, mille juures kasvas keskmine ruutmeetri pakkumishind 6,2%. Aktiivseid üüripakkumisi oli KV.EE andmetel keskmiselt 6,1% vähem, kuid üürihind püsis mullusega samal tasemel. Võrreldes 2016. aasta esimese kvartali lõpuga on üüripakkumiste arv seoses hooajalisusest tulenevate iseärasustega kolmekordistunud.

Tüüpilised Pärnu korteriostjad on pered, töötavad noored, püsisuvitajad ja ka väikeinvestorid. Need, kes külastavad Pärnut igal suvel, puhkavad selles kuurortlinnas iga kord pikemalt kui paar päeva ja suudavad korteri osta, pigem ostavad kui üürivad. Heas asukohas paikneva Pärnu korteri puhul tuleb suvel nädala eest maksta sama palju üüri, kui talvel terve kuu eest. Enda tarbeks suvituskortereid otsivad ostjad ja väikeinvestorid aktiveeruvad eelkõige kõrghooaja välisel ajal ehk sügis-talvel.

Tüüpkorterite keskmine hinnatase on enamasti pakkumishindadest madalam. Korteri hinnataseme määramiseks on soovitatav konsulteerida kogenud maakleri või hindajaga.

Prognoos

Võib öelda, et Pärnu ja Pärnumaa korteriturg püsib lähikuudel möödunud aasta sügisega võrreldes stabiilsel kursil. Uusarendusi tuleb Pärnusse järjest juurde ja nende müügiaeg pikeneb, kuid kinnisvaraarendajate pakkumishinnad reageerivad ostjate nappusele tagasihoidlikult. Järelturu korterite hinda mõjutavad elujõulise korteriühistu olemasolu ja korrektne dokumentatsioon.

Diana Nõmme, Arco Vara Pärnu osakonna juht

Kuna Pärnus pakutakse varasemast vähem kortereid, on müügihinnad tõusnud. Sügisilmade saabudes taastusid mullused üürihinnad, mis kevadel tegid traditsioonilise hüppe ülespoole.

Pakkumisse lisandub uusi kortereid, mis teeb ostja valiku järjest suuremaks. Esimesed kinnisvaraarendajad annavad Pärnu uusi kortereid, millele ei ole suudetud pikema aja jooksul ostjat leida, lühiajalisele üürile.

Maakodude otsimine on Pärnumaal vastu sügist pisut vaibunud, kuid eriti nõutud merelähedased vanemad talumajad lähevad kaubaks ka talvel.

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvara hindamise ABC

Elu korteriühistus: Hagi koostamine

07.09.2016 Kätri Sarapuu

Sooviks abi üürivõlglase kohtusse andmisel. Kuhu pean pöörduma, millest alustama. Läbi rääkida korteri omanikuga pole võimalik ja ka maksegraafik ei lahenda üüri võlga.

Kohtusse andmisel on vaja Teil koostada hagiavaldus. Juhised hagiavalduse koostamiseks on esitatud alloleval veebilehel:

http://www.kohus.ee/et/kohtumenetlus/dokumentide-vormistamisest

Tasuta õigusabi kohta saate lugeda lähemalt siit:

http://www.kohus.ee/et/oigusabi/tasuta-oigusabi

Hagiavalduse nõuded on esitatud tsiviilkohtumenetluse seadustikus:

https://www.riigiteataja.ee/akt/122062016028

Hagiavalduses märgitakse lisaks menetlusdokumentide muudele andmetele:

hageja selgelt väljendatud nõue (hagi ese);
hagi aluseks olevad faktilised asjaolud (hagi alus);
tõendid, mis kinnitavad hagi aluseks olevaid asjaolusid, viidates konkreetselt, millist asjaolu millise tõendiga tõendada soovitakse;
kas hageja on nõus asja kirjaliku menetlemisega või soovib asja läbivaatamist kohtuistungil;
hagihind, kui hagi ei ole suunatud kindla rahasumma maksmisele.

Autor: Kätri Sarapuu, jurist

Kuidas võtta eluaseme laenu väikeste riskidega?

07.09.2016 Tõnu Toompark

Paratamatu on see, et pangad suuremaid laene ilma kinnisvaratagatiseta (hüpoteek) ei väljasta. Enamasti pakuvad pangad ise välja laenu saajale sobivaid võimalusi tagatise leidmiseks. Laenu saamise ainsaks eelduseks ei ole piisava sissetuleku olemas olu, vaid tavapärane on pankade nõue, et uue kodu soetamisel peab laenu taotlejal olema endal olemas vähemalt 20% ulatuses soetatava vara hinnast.

Tihtipeale ongi just see nõue noortele peredele laenu võtmisel suurimaks väljakutseks. Kui laenu taotlejal selleks vajalikud säästud puuduvad, siis on üheks väljapääsuks täiendava kinnisvaratagatise leidmine. Sellisel juhul on pangad enamasti valmis andma laenu kogu uue soetatava kinnisvara maksumuse ulatuses ja enda sääste olema ei pea.

Inimlik on see, et kodu soetamisega kaasnev emotsioon varjutab kainet meelt ja alati ei mõelda kõiki riske lõpuni läbi. Kui sellist laenu võetakse ühiselt, siis juhtub enamasti nii, et lisatagatiseks saab ühe laenusaaja vanemate kodu. Laenu teenindamisega seotud probleemide ilmnemisel tõusetub küsimus, kelle kodu läheb esimesena müüki ning arusaadavalt on raskemas olukorras see laenusaaja, kelle vanemate kodu on pangale tagatiseks antud.

Selliste ebameeldivate olukordadega seotud riskide ja vaidluste minimeerimiseks tuleks laenulepingu sõlmimisel leppida kokku selles, millises järjekorras tagatisi vabastatakse. Kui laen on osaliselt tagasi makstud ja pank enam nii suurt tagatist ei vaja, võib tekkida võimalus ühe tagatise vabastamiseks hüpoteegist. See annaks hingerahu lisatagatise andnud vanematele ja noortel tulevikus tekkivad probleemid nende kodu säilimist ohtu ei sea.

Kooselu lõppedes lahendatakse ühise laenuga võetud probleem tavaliselt selliselt, et laen jääb selle kanda, kes ühiselt soetatud kinnisasja endale saab. Seejuures mõjutab võimalikke valikuid see, et sõltumata noorte omavahelisest kokkuleppest laen ühe kanda jätta, ei vabane lisatagatise andnud vanemad riskist, et kui laenu teenindamisega tulevikus probleeme tekkib, siis ähvardab neid oht oma kodust ilma jääda.

Seega tasub enne aastakümneteks siduvate kohustuste võtmist erinevad stsenaariumid läbi mõtelda ja võimalikud lahendused mõistlikkuse piires kokkulepetesse kirja panna.

Ahti Kaseväli
Advokaat
Advokaadibüroo HETA

Artikli allikas: http://www.heta.ee/blogi/