Kuidas võtta eluaseme laenu väikeste riskidega?

Ahti KuuseväliParatamatu on see, et pangad suuremaid laene ilma kinnisvaratagatiseta (hüpoteek) ei väljasta. Enamasti pakuvad pangad ise välja laenu saajale sobivaid võimalusi tagatise leidmiseks. Laenu saamise ainsaks eelduseks ei ole piisava sissetuleku olemas olu, vaid tavapärane on pankade nõue, et uue kodu soetamisel peab laenu taotlejal olema endal olemas vähemalt 20% ulatuses soetatava vara hinnast.

Tihtipeale ongi just see nõue noortele peredele laenu võtmisel suurimaks väljakutseks. Kui laenu taotlejal selleks vajalikud säästud puuduvad, siis on üheks väljapääsuks täiendava kinnisvaratagatise leidmine. Sellisel juhul on pangad enamasti valmis andma laenu kogu uue soetatava kinnisvara maksumuse ulatuses ja enda sääste olema ei pea.

Inimlik on see, et kodu soetamisega kaasnev emotsioon varjutab kainet meelt ja alati ei mõelda kõiki riske lõpuni läbi. Kui sellist laenu võetakse ühiselt, siis juhtub enamasti nii, et lisatagatiseks saab ühe laenusaaja vanemate kodu. Laenu teenindamisega seotud probleemide ilmnemisel tõusetub küsimus, kelle kodu läheb esimesena müüki ning arusaadavalt on raskemas olukorras see laenusaaja, kelle vanemate kodu on pangale tagatiseks antud.

Selliste ebameeldivate olukordadega seotud riskide ja vaidluste minimeerimiseks tuleks laenulepingu sõlmimisel leppida kokku selles, millises järjekorras tagatisi vabastatakse. Kui laen on osaliselt tagasi makstud ja pank enam nii suurt tagatist ei vaja, võib tekkida võimalus ühe tagatise vabastamiseks hüpoteegist. See annaks hingerahu lisatagatise andnud vanematele ja noortel tulevikus tekkivad probleemid nende kodu säilimist ohtu ei sea.

Kooselu lõppedes lahendatakse ühise laenuga võetud probleem tavaliselt selliselt, et laen jääb selle kanda, kes ühiselt soetatud kinnisasja endale saab. Seejuures mõjutab võimalikke valikuid see, et sõltumata noorte omavahelisest kokkuleppest laen ühe kanda jätta, ei vabane lisatagatise andnud vanemad riskist, et kui laenu teenindamisega tulevikus probleeme tekkib, siis ähvardab neid oht oma kodust ilma jääda.

Seega tasub enne aastakümneteks siduvate kohustuste võtmist erinevad stsenaariumid läbi mõtelda ja võimalikud lahendused mõistlikkuse piires kokkulepetesse kirja panna.

Ahti Kaseväli
Advokaat
Advokaadibüroo HETA

Artikli allikas: http://www.heta.ee/blogi/

Kas soovid värsket kinnisvarainfot meilile?

Sisesta e-posti aadress ja ole kursis kinnisvaraturu liikumistega!

Kinnisvarakoolis järgmisena:

23.04.2024 Detailplaneeringute koostamine ja menetlemine