Kinnisvarakool: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark
Kinnisvarakool & koolitus: Nõuete esitamine ehitise puuduste korral ja müügigarantii rakendamine
Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri stardiprogramm
Kinnisvarakool: Planeerimis-ehitusvaldkonna spetsialisti täiendõppeprogramm
 

Eluasemelaenude jääk kasvas aastatagusega võrreldes 4,2%

Eesti Pank

  • Ettevõtete ja majapidamiste laenu- ja liisinguportfell kasvas jaanuaris aasta võrdluses 5,4%
  • Üle 60 päeva viivises olevate laenude osakaal laenuportfellis on 1,2% ehk viimaste aastate väikseim
  • Ettevõtete ja majapidamiste hoiuste kiire kasv jaanuaris jätkus, aasta võrdluses 11%

Eesti ettevõtete ja majapidamiste laenu- ja liisinguportfelli jääk kasvas jaanuaris aasta võrdluses 5,4%. Portfelli aastakasv oli detsembris ja jaanuaris varasemast kiirem peamiselt ettevõtete laenu- ja liisinguportfelli tõttu. Kuuga suurenes ettevõtete ja majapidamiste laenude ja liisingute kogumaht 57 miljoni euro võrra, 16,1 miljardi euroni.

Ettevõtete laenu- ja liisinguportfelli stabiilne kasv jätkus. Kahel viimasel kuul on ettevõtete laenukasv olnud varasemast kiirem, kuid enne seda oli laenukasv tagasihoidlikum baasefekti tõttu, sest 2014. aasta lõpus ning 2015. aasta alguses täpsustati statistikas klientide tegevusalasid. Kokkuvõttes on ettevõtete laenukasv olnud sama kiire kui eelmisel aastal keskmiselt. Teistest tegevusaladest kiiremini on viimase poole aasta jooksul kasvanud tööstus- ja kaubandusettevõtete laenude ja liisingute portfell.

Eluasemelaenude jääk kasvas jaanuaris aasta võrdluses sama palju kui eelmise aasta lõpus, 4,2%. Uusi eluasemelaene väljastati jaanuaris aasta algusele omaselt väiksemas mahus kui varasematel kuudel. Majapidamiste muude laenude jäägi kasv kiirenes, 5,9%ni. Selle taga on autoliising, mis suurenes kahel viimasel kuul aasta võrdluses 16%.

Laenude keskmised intressimäärad ei ole viimastel kuudel eriti muutunud. Kuu jooksul väljastatud eluasemelaenude keskmine intressimäär oli kolmandat kuud järjest 2,2%. Ka ettevõtetele jaanuaris väljastatud pikaajaliste laenude keskmine intressimäär oli sama kõrge kui eelnevatel kuudel, 2,2%.

Üle 60 päeva maksetähtaega ületavate laenude osakaal laenuportfellis moodustas kuu lõpus 1,2%. Pikemajaliselt viivises olevate laenude maht oli jaanuaris viimaste aastate väikseim, umbes sama suur kui aasta lõpus.

Eesti ettevõtete ja majapidamiste hoiuste mahu kiire kasv jätkus ka jaanuaris, aasta võrdluses 11%. Viimase poole aasta jooksul on ettevõtete hoiused kasvanud tempokamalt kui majapidamiste omad: jaanuaris aasta võrdluses vastavalt 16% ja 8%.

Mari Tamm
Eesti Panga ökonomist

panganduskomm02_23022016_0

panganduskomm01_23022016_1

panganduskomm03_23022016_0

Kinnisvarakool: Üüriinvesteeringute finantsanalüüs - Tõnu Toompark

Palju õnne, Eesti Vabariik

Eesti lipp

Kinnisvarakool & koolitus: Nõuete esitamine ehitise puuduste korral ja müügigarantii rakendamine

Korterelamud saavad haljastustoetust

TallinnProjektis „Roheline õu“ osalemiseks korteriühistutelt taotluste vastuvõtt algab 7. märtsil.

Tallinna linn toetab alates 2013. aastast projektiga „Roheline õu“ korteriühistuid hoovi heakorrastamise või haljastuse rajamisega seotud kulude katmisel – kolme aasta jooksul on kokku 272 korteriühistule toetusteks eraldatud kokku enam kui 150 000 eurot. Projekti eesmärk on muuta linna elukeskkond atraktiivsemaks ja parandada elukvaliteeti. Ühtlasi soovitakse projektiga aidata kaasa Tallinna saamisele 2018. aasta Euroopa roheliseks pealinnaks.

Toetus on ette nähtud puude, põõsaste, püsikute, roni- ja lilletaimede soetamiseks ja istutamiseks; lillevaaside, -amplite ja muude mahutite ostmiseks ja paigaldamiseks, muru rajamiseks ja sambla tõrjeks; puude raieks  ja hoolduslõikuseks ning loetletud tegevuste elluviimiseks vajalike teenuste ostmiseks. Maksimaalne toetus on 600 eurot korteriühistu kohta ja toetuse määr kuni 60% kavandatud tegevuste kogumaksumusest.

Abilinnapea Eha Võrk tõdes, et heakorrastatud õuesid tekib üha juurde ning projektis osaleda soovivate korteriühistute hulk aina kasvab. „See on ehedaks näiteks, et elanikud ise saavad ümbritseva keskkonna jaoks palju ära teha. Kutsun korteriühistuid projektis osalema,“ ütles Võrk.

Projekt „Roheline õu“ on täienduseks juba aastaid edukalt toiminud „Hoovid korda“ projektile, mille raames on saanud toetust üle 1000 korteriühistu. Lisaks on linn toetanud enam kui 140 korteriühistut fassaadide korrastamisel.

Taotlusvoor kestab 30. aprillini. Lisainfo:http://www.tallinn.ee/est/rohelisemtallinn/

Kinnisvarakool: Detailplaneeringu koostamine ja menetlemine

Maaklerilepingutest tõsiselt

DomusÜtlen kohe ära, et tegemist ei ole maaklerilepinguid kõrgendavasse valgusesse tõstva artikliga, mis püüab teid tulihingeliselt veenda kirjutama alla kõigele, mida maaklerilepinguna esitletakse.

Fakt on see, et leping on dokument ja tuleb kriitilise pilguga kontrollida, millele alla kirjutatakse. Leping ei anna maaklerile vabu käsi, tegemaks müüja kinnisvaraga kõike, mis pähe tuleb. Müüjal on õigus maakleri tegevust lepingu täitmisel kontrollida ja veenduda, et teenus on kvaliteetne.

Tõsiasi on ja jääb, et nagu iga teine leping, tuleb ka maaklerileping otsast lõpuni läbi töötada ja küsimuste tekkimise korral, need ka esitada. Samuti on oluline koos maakleriga kirja panna erikokkulepped ning –soovid, kuidas ja mida teenusest oodatakse.

Miks on maaklerileping vajalik?

Vastus sellele on lihtne – maaklerid ei müü teie muruniidukit või riidekappi, tegemist on kinnisvara müügiga, milles sageli figureerivad suured summad. Protsess võib olla pikk, detailiderohke, eriteadmisi vajav ning võib-olla isegi emotsionaalne. Kui kogu eelmainitud protsessi kinnitab vaid suusõnaline kokkulepe: „Müü ära“, siis pole see just kuigi turvaline ning jätkusuutlik kokkulepe, ei müüja ega maakleri vaatevinklist.

Maakler lähtub oma töös Eesti Kinnisvaramaaklerite Koja Heade Tavade Koodeksist ja juhindub oma tegevuses kinnisvaramaaklerite teenuse standardist EVS-EN 15733:2010, mille täitmine fikseeritakse ka maaklerilepingus. Kutseliste maaklerite puhul on koodeksi ning standardi täitmine juba kutsest tulenev kohustus. Kutseta maakler lähtub aga oma kinnisvarabüroo ettekirjutustest ning sageli lepingust. Seega tasub alati usalduse kinnitamiseks uurida ka büroo tausta.

Standardis määratletakse nõuded kinnisvaramaaklerite teenustele, mille hulka kuuluvad: nõustamine (kinnisvara turuväärtuse kohta teabe esitamine jms); kinnisvara turustamine ja reklaamimine; ostu- ja müügialased teenused; üürileandmise ja üürilevõtmisega seotud teenused; kinnisvaraga seotud õiguste kehtestamine, omandamine ja registreerimine; ehitiste ning kruntide mõõdistamine; lepingute koostamine; kinnisvara ülevaatamine ja näitamise korraldamine; kontaktide loomine ja müüja ning ostja vahelise suhtluse korraldamine.

Ühtlasi on lepingus detailselt välja toodud kõik maakleri kohustused kogu müügiga seotud protsessi juhtimiseks.

Kui lähtume tõesti vaid „Müü ära“ mentaliteedist, siis võime järeldada, et kõik eelmainitud nõuded maakleri tööle, mis ei ole lepingulise kokkuleppega fikseeritud, on tegelikult suusõnalised ja nende olemasolu on vaja eraldi tõestada. Taolise kokkuleppe olemasolu tõestamiseks on vaja tunnistajaid või kirjalikus vormis esitatud materjali, tõendamaks et maakleril oli kohustus. Seega kui tekib olukord, et maakler saab kinnisvara müümiseks võtmed ja lause „Müü ära“ ning sealjuures pole lepingut sõlmitud, siis võib eeldada, et ka likviidne kinnisvara võib seista niimoodi mitu kuud.

Miks see nii on? Lepinguline kokkulepe raamib maakleri tegevust, seega tuletab talle ka pidevalt meelde, et tal on kohustused oma kliendi ees. Sageli pööratakse konkreetselt nende klientide kinnisvara müümisele rohkem tähelepanu, kellega on sõlmitud leping, sest antud klient on teadlik oma õigustest ja on seadnud maaklerile määratletud kohustused. Ka probleemide tekkimisel on võimalik antud juhul tugineda konkreetsele dokumendile. Selle kõrval jääb suusõnaline kokkulepe häguseks ja ebamääraseks.

Maaklerileping ei seo Sind käest ja jalust

Väga levinud on kartus,et kui maakler hakkabki kinnisvara müüma, siis on klient maakleriga seotud igavesti. Samuti on levinud ka arvamus, et kui leping soovitakse ka mingil põhjusel lõpetada, siis langevad kliendile kaela üüratud kulud ning maaklertasu tuleb ikka sajaprotsendiliselt katta, ka juhul kui maakler pole olnud suuteline kliendi kinnisvara müüma.

Millist rolli mängib kliendi seotus maakleriga, saab vastata lepingulise seotusega. Lepingus märgitakse tähtaeg, millal kaotab antud dokument oma kehtivuse. Seega ei ole tegemist eluaegse lepinguga, mida pole mitte mingil moel võimalik ka enne tähtaega lõpetada.

Enne tähtaega on võimalik leping lõpetada, kui maakler pole täitnud oma lepingulisi kohustusi. Samuti on võimalik esitada ka pretensioon maakleri tööle, kui maakler on kinnisvara müümisel olnud passiivne.

Maaklerteenuse eest tasumist reguleerib VÕS § 667. Käesoleva paragrahvi lõige 1 määratleb, et lisaks teenustasule on maakleril võimalik nõuda ka muude kulude hüvitamist. Tõsi on, et kinnisvarabüroo teeb samuti suuri kulutusi, et kliendi vara müüa. Sealjuures on aga kõige olulisem mõista, et kui maaklerteenust osta, siis lepitakse eelnevalt lisatasude osas kokku. Keegi ei hakka tasusid kliendilt nõudma, kui selles pole kokkulepet saavutatud.

Kui aga tekibki olukord, et leping tuleb enne tähtaja saabumist kliendi poolt lõpetada, siis seda situatsiooni reguleerib teenuse eest tasumise osas VÕS § 667 lg 2. Antud paragrahv määratleb, et kui maakleri vahendamisel või osutamisel lepingut ei sõlmita ehk kui tehingut ei toimu, siis võib maakler siiski nõuda maaklerilepingu täitmisel tekkinud kulude hüvitamist, kui selles on eraldi kokku lepitud. Ka siinkohal pööran tähelepanu, et eraldi tasunõude esitamiseks peab olema kokkulepe. Seega tuleb anda kliendil teadlikult oma kinnitus valmisolekule teenuse eest tasuda. Kui klient pole juba lepingu sõlmimise faasis antud kokkuleppega nõus, siis midagi sellelt kliendilt nõuda vastu tema tahtmist ei saa.

Seega saame vastata eitavalt küsimusele, kas maaklerileping seob kätest ja jalgadest. Lepingu tähtajad on paindlikud ning tasudes on alati võimalik kokku leppida.

Kes koostab maaklerilepingud?

Igas kinnisvarabüroos peaks olemas jurist või juriidilist teenust osutav isik, kes maaklerilepingud koostab, neid kontrollib ning vajadusel ka kliendi erisoovid lepingusse kirja paneb. Igasuguste hilisemate probleemide tekkimise vältimiseks on vajalik, et lepingud on juriidiliselt korrektselt vormistatud ning ka sisu vastab kehtivatele õigusaktidele.

Lõpetuseks tuletan veel algust meelde, milles seisneb maaklerilepinguga olulisus. Antud dokumendiga tagatakse müüjale õigus maakleri tegevust lepingu täitmisel kontrollida ja veenduda, et teenus on kvaliteetne, professionaalne, turvaline ning kliendisõbralik. Tuletan meelde ka seda, et kui antud dokumenti maakleriga sõlmitud ei ole, siis juhib maakler oma tegevust ise ning müüjal ei ole otseselt võimalik esitada argumenteeritud nõudeid, kui maakler on oma tegevusega probleeme tekitanud.

Sandra Vask
Tartu kontori maakler

Kinnisvarakool: ChatGTP ja tehisintellekti koolitus kinnisvaramaakleritele

Käsiraamat aitab koduostjaid

Nõuanded koduostjale. Praktilised nõuanded, kuidas leida unistuste koduKäsiraamatu „Nõuanded koduostjale. Praktilised nõuanded, kuidas leida unistuste kodu“ annab praktilist nõu kodu ostmise protsessi algusest lõpuni. „Nõuanded koduostjale“ autor on kinnisvarakonsultant ja koolitaja Tõnu Toompark.

„Kodu osta sooviv inimene enamasti maaklerite tegevusväljast eemale, sest kinnisvaramaaklerid tegelevad enamasti kinnisvaraobjektide ja -omanikega. Sel põhjusel saigi kokku pandud praktiliste nõuannete kogumik, mis aitavad inimest kodu ostmise igal sammul,“ räägib käsiraamatu autor Tõnu Toompark.

Käsiraamat annab nõu kodu ostmise esimestest sammudest ehk ostuotsuse planeerimisest kuni finantseerimise ja tehingu vormistamiseni. Erilist tähelepanu ongi pööratud ostutehingu finantseerimisele, sest just rahastamine paneb sageli paika võimaliku ostetava kodu suuruse, asukoha ja kvaliteedi.

„Kodu ostmine on enamuse inimeste elu suurim rahaline tehing. Enamus inimesi teeb kinnisvaratehinguid kord-paar elu jooksul. Nii ei kogune piisavalt teadmisi ostuprotsessi parima kavandamise osas. Hästi läbimõeldud kodu ostmise käigus saavutatav protsendi või mõne suurune kokkuhoid võib olla märgatav rahasumma, mis on võrreldav inimese mitme kuu sissetulekuga,“ mõõdab Tõnu Toompark käsiraamatu praktilist väärtust.

Kinnisvarakool OÜ missioon on tõsta kinnisvaraturuosaliste professionaalsust. 2003. aastal asutatud Kinnisvarakool OÜ on kirjastamise kõrval keskendunud kinnisvaraalasele baaskoolitusele maakleritele, hindajatele, avaliku sektori töötajatele, kinnisvaraarendajatele ja eraisikutele.

Täiendav info

Kinnisvarakool: Korteriühistu juhtimise õiguslikud alused

Mis toimub kinnisvara turunduses aastal 2016?

Domus Kinnisvara turundus on muutunud järjest keerukamaks ja nõudlikumaks. Veelgi enam on süvenemas digiajastu, kus kogu elu koondatakse mobiili ja nutiseadmetesse ning see omakorda toob inimestes välja soovi tunda, et nende poole pöördutakse personaalselt.

Samuti soovitakse rohkem tähelepanu ning kaasamist.

Tavapärased meediapinnad on muutumas tapeediks.

Telereklaamid hakkavad järjest rohkem trügima saatesse ja sarjadesse. Seda lihtsal põhjusel. Meil on järelvaatamine ja salvestamine. Elu muutub iga päev järjest kiiremaks ning saateid nende esitamise kellaajal vaadata ei jõuta. Kuna on võimalus seda teha vabalt valitud ajal järelvaatamisest või nutiseadmest, siis tavapärane reklaamipaus jääb nägemata. Nähtavaks kohaks teles on eetrikleebised saate ajal.

Sama saatus on internetireklaamidel. Suur hulk inimesi on avastanud enda jaoks Ad-blocki, tänu millele ei nähta suurt osa interneti lehtedel olevaid bännereid. Ülejäänute jaoks on reklaam lehel muutunud pigem tapeediks. Mõelgem hetkeks, mis reklaami me eile uudiseid lugedes märkasime?

Välireklaami erilahenduste osas nähakse iga päev järjest rohkem vaeva, et mõelda välja midagi teistmoodi, mida veel tehtud pole, et eristuda massist.

Mida siis kinnisvara turundamises on vaja teha, et silma paista?

  1. Mobiili rakendused. Selleks, et olla seal, kus on sinu kliendid, tuleb olla mobiilis. Järjest rohkem leiavad ettevõtted enda jaoks rakenduste maailma, et panna kasutajaid rohkem tarbima nende tooteid ja teenuseid. Kodulehed peavad täna olema juba kindlasti mobiilile kohandatud ning lisafunktsionaalsusega. Mobiil on liikuv vahend. Seda on hea ära kasutada lokaliseerimiseks, oma erinevate valdkondade, piirkondade reklaamimiseks.
  2. Mobiilireklaam. Lisaks erinevatele rakendustele, tarbivad kliendid ka sotsiaalmeediat, uudised jne. Kasuta kinnisvara reklaampinnana mobiili! See on alternatiiviks arvutiekraanile. Kuna kodulehed on ka juba mobiilis, siis on siin sama hea võimalus call-to-actioniks.
  3. Big Data ehk kliendi tundmine. Tänasel infoajastul on meil kätte saadav väga suur hulk andmeid. Interneti „küpsiste“ kogumine on juba eilne päev. Ka mobiili kasutusel jääb maha väga suur hulk andmeid, mida saame oma kliendi tundma õppimisel ära kasutada. Eduka reklaami aluseks on mõelda nagu meie tarbija, olla seal, kus on meie tarbija ning käituda nii, nagu nad soovivad. Küsitlused ei anna meile seda täiesti ausat tagasisidet. Ainus viis on viia end nende tasemele ja nende harjumusi ja käitumisi jälgida.
  4. Kliendi kaasamine. Maailm me ümber on muutunud väga tehniliseks. Paljudes kohtades on ära kadunud inimfaktor. Poodides on võimalik maksta iseteeninduskassades või tellida kaup koju ilma toast välja minemata. Meie klientidel on tekkimas järjest rohkem soov tunda end vajatud. Seega on üheks heaks reklaamikanaliks klientide kaasamine oma igapäeva tegevustesse. Anda neile võimalus rääkida kaasa teenuste/toodete paremaks muutmisel, läbi mille me saame nende jaoks teha personaalseid kampaaniad. Olles tark reklaamija, seome nutiseadme ja kliendi kaasamise ning saame juba suurema personaalse lähenemise
  5. Sotsiaalmeedia. Tänapäeval ei mõtle me selle all enam ainult Facebooki, vaid ka Instagrami, Pinteresti, Twitterit jne. Kas me tahame või mitte, aga sotsiaalmeedia kui reklaamikanal ei kao veel kuhugi. Järjest rohkem kasutatakse seda ka kinnisvara reklaamikanalina ning tihtipeale ka erinevate kanalite miksimise ja integreerimisena.
  6. Videoturundus ja Youtube. Suur rõhk on videol. Uus põlvkond, kes peale tuleb on pigem liikuvast pildist infot ammutav. Seega, kui tahad end reklaamida ja olla mõistetud, tuleb panustada videoturundusse ning kasutada ühe kinnisvara reklaamikanalina Youtube`i.
  7. Sisuturundus. Kuna tavareklaam internetis on märkamatud või keelatud tarbija poolt, tuleb enese reklaamimiseks leida nutikamaid lahendusi ning üheks selleks väljundiks on sisuturundus. Uudised ja artiklite lugemine ei ole kuhugi kadunud ning veel kehtib meedias sõnavõim. Seega kui rääkida oma ettevõttest või tootest/teenusest kui ajakirjandus, siis sellel on kordi suurem mõju kui tavareklaamil.
  8. Kliendikogemus ja soovitus. Kõige suuremat tulu saame siiski sellest, kui meie kliendid saavad osaks suurepärasest kogemusest. Pakkudes enamat kui lihtsalt ootuspärast teenust, vallandame soovituste jada, mis iseenesest reklaamib ettevõtet kõige õigemini ning ka tulusamalt. Eks ole seegi teada, et kvaliteetne ja väga hea toode müüb ennast ise. Siiski peab keegi olema see pioneer, kes selle avastab ja kõigile soovitama hakkab.

Kokkuvõtlikult suureneb sellel aastal nutiseadmete kasutamine oma turundustegevustes ning järjest rohkem peame leidma neid mooduseid, kuidas seda kõike ära kasutada õigel ajal, õiges kohas ning õige sõnumiga selleks, et pakkuda meie klientidele suurepärast kliendikogemust suurendamaks soovituste turundust.

Kinnisvarakool: Korteriühistu juhtimise õiguslikud alused

Statistika: mitteeluruumide ehituslubade arv lõi sajandi rekordi

Kinnisvaraanalüütik Tõnu Toompark, Adaur Grupp OÜ / Kinnisvarakool OÜ2015. aastal sai statistikaameti andmetel ehitusloa 3385 mitteeluruumi kogupindalaga 1 232 000 m². Aastaga kerkisid need näitajad vastavalt 48 ja 41%.

Ehituslubade väljastamise kõrval kasvasid märgatavalt lisaks kasutuslubade arvud. 2015. aastal sai kasutusloa 376 mitteeluruumi pindalaga 223 000 m².

Tähelepanu väärib, et mitteeluruumidele väljastatud ehituslubade arv on tasemel, mis ületab isegi kinnisvarabuumi tippaastaid 2006-2007, mil väljastati “kõigest” 2500-2600 mitteeluruumi ehitusluba.

Mitteeluruumide kasutuslubade kasvunumbrid on ehituslubade omadest tagasihoidlikumad. Aastatagusega võrreldes kasvas väljastatud mitteeluruumide kasutuslubade arv kolmandiku võrra ehk 34%. Valminud mitteeluruumide arv suurenes aastaga 18%.

Kui mitteeluruumide ehituslubade arv 2015. aastal lõi rekordi, jääb kasutuslubade arv selle sajandi tippaastatele siiski alla. 2015. aasta 1051 kasutusloa kõrval väljastati näiteks aastatel 2003-2004 mitteeluruumidele kasutuslubasid 1500-1600.

Ehitusloa saanud mitteeluhoonete arv (vasak telg) ja kasulik pind, m² (parem telg)

Ehitusloa saanud mitteeluhoonete arv (vasak telg) ja kasulik pind, m² (parem telg)

Kasutusloa saanud mitteeluhoonete arv (vasak telg) ja kasulik pind, m² (parem telg)

Kasutusloa saanud mitteeluhoonete arv (vasak telg) ja kasulik pind, m² (parem telg)

Ehitusloa saanud mitteeluhoonete arv (vasak telg) ja kasulik pind, m² (parem telg)

Ehitusloa saanud mitteeluhoonete arv (vasak telg) ja kasulik pind, m² (parem telg)

Kasutusloa saanud mitteeluhoonete arv (vasak telg) ja kasulik pind, m² (parem telg)

Kasutusloa saanud mitteeluhoonete arv (vasak telg) ja kasulik pind, m² (parem telg)
Kõigi graafikute vaatamiseks kliki siin: KINNISVARATURG GRAAFIKUTES!

Soovid nõustamist siin kommentaaris toodud või muudel kinnisvaravaldkonna teemadel? Kontakteeru palun +372 525 9703 või tonu@adaur.ee (Tõnu Toompark).

Tõnu Toompark on Adaur Grupp OÜ ja Kinnisvarakool OÜ juhatuse liige ning Eesti Kinnisvarafirmade Liidu (EKFL) ja Eesti Omanike Keskliidu juhatuse liige.

Adaur Grupp OÜ

Kinnisvarakool

Eesti Omanike Keskliit

Eesti Kinnisvarafirmade Liit

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark

KV.EE: Tallinna äripindade üüripakkumiste arv kasvas aastaga 13%

Kinnisvaraportaal KV.EEJaanuaris oli portaalis KV.EE keskmiselt 2587 äripinna üüripakkumist. Aastaga on äripindade üüripakkumiste arv kasvanud 13%.

Suurim äripindade üüripakkumiste hulk asub kesklinnas. Kesklinnas ootab üürniku 1043 üüripakkumist ehk aastatagusest 14% enam. Haabersti üüripakkumiste hulk portaalis KV.EE on seevatsu aastaga kerkinud isegi 83%. Haaberstis oli jaanuaris 97 äripinna üüripakkumist.

Äripindade üüripakkumiste arv on aastataguse ajaga võrreldes vähenenud Mustamäel ja Vanalinnas. Mustamäel oli jaanuaris portaalis KV.EE andmetel 276 ja Vanalinnas 78 vaba äripinda, mis on vastavalt 16 ja 8% mullusest vähem.

Vaata lähemalt, mis toimub kinnisvaraturul portaalist KV.EE.

Äripindade üüripakkumiste arv ja selle muutus, tk
01/2015 01/2016 Muutus, %
Haabersti 53 97 83%
Kesklinn 909 1 043 15%
Kristiine 259 288 11%
Lasnamäe 350 410 17%
Mustamäe 328 276 -16%
Nõmme 108 108 0%
Pirita 27 NA
P-Tallinn 180 216 20%
Vanalinn 85 78 -8%
 
Tallinn 2 296 2 587 13%
 
Eesti 2 936 3 325 13%
Harjumaa 2 453 2 862 17%
 
Narva 13 33 154%
Pärnu 38 40 5%
Tartu 327 265 -19%

Äripindade üüripakkumiste arv portaalis KV.EE

Kinnisvarakool & koolitus: korteriühistu juhtimine - seadusandlus ja raamatupidamine

EAL: arhitekt Ülar Marki Valgetähe teenetemärk on tunnustus kogu Eesti arhitektuurivaldkonnale

Eesti Arhitektide Liit / EALArhitekt ja endine Eesti Arhitektide Liidu esimees Ülar Mark pälvib 23. veebruaril presidendilt Valgetähe IV klassi teenetemärgi pühendumuse ja silmapaistvate saavutuste eest kutsevaldkonnas. Eesti Arhitektide Liidu (EAL) presidendi Indrek Allmanni kinnitusel on Ülar Marki esile tõstmine kõrgel riiklikul tasemel tunnustus kogu Eesti arhitektuurivaldkonnale.

„Igal elualal on oluline, et selle esindajaid tunnustatakse. See paneb kaasa elama ja tundma, et meie püüdlusi on hinnatud ja tähele pandud,“ sõnas EALi president Indrek Allmann. „Ülar Mark on läbi aastate üks väheseid arhitekte, kes sellise tunnustuse osaliseks saab. Tema puhul tuleb eriti esile tõsta ühiskondlikku aspekti. Ta on olnud olulistel hetkedel Eesti Arhitektide Liidu juht ja eestkõneleja – konkreetselt võiks siin välja tuua Sakala keskusega seotud vaidlust. Ta on seisnud kvaliteetse linnaruumi eest ja on olnud Narva linna peaarhitekt. Usun, et arhitektide jaoks on siin kolm olulist aspekti – et president tunnustas meie tegevusvaldkonda, sotsiaalset aktiivsust ja inimest, kes esindab just neid väärtusi, mida arhitektuurkond kõrgelt hindab.“

„Kuid see on kõik alles algus – Eesti avalik ruum ei ole sugugi valmis, kaugel sellest,“ märkis Indrek Allmann. „On vaja reaalseid asju ära teha, mis oleksid ka edaspidi selle tunnustuse väärilised. Kujundlikult on Ülar Mark see, kes oma aktiivsemal perioodil täitis riigiarhitekti rolli, mille sisseseadmise eest riigistruktuuridesse me oleme liiduga aastaid võidelnud. Tema tunnustamine aitab loodetavasti liikuda sinna poole, et ühel päeval riigiarhitekt ka reaalselt tööle asub.“

Fakte Ülar Marki tegevuse kohta

  • Ülar Mark lõpetas Tallinna Kunstiülikooli arhitektuuriteaduskonna 1995. aastal. Ta on arhitektuuribüroo Mark & Tamm OÜ asutaja (alustas tegevust 1996. aastal) ning büroode Urban Mark OÜ (al 2002) ning Allianss Arhitektid OÜ (al 2009) kaasasutaja. Samuti on ta modulaarse hoone KODA seeriatootmise väljatöötamisega tegeleva Kodasema OÜ üks asutajatest (al 2014).
  • Ülar Marki tuntumad tööd on Eesti Panga galerii, Tallink Spa Hotell, Silgu tänava eramaja Tallinnas, Narva Kreenholmi planeering, Tallinna Kesklinna Ehitusmääruse uurimus ning mahuline kontseptsioon KLEMM. Ülar Marki kaasabil sündinud lavakujundused: Eesti Eurovisiooni lava ja tagatoad ning lavastuse „Sylvia“ lavakujundus Eesti Draamateatris.
  • Ülar Mark oli Eesti Kunstiakadeemia arhitektuuri õppejõud aastatel 1999-2008 ning Narva Linnaplaneerimise Ameti juhataja/peaarhitekt aastatel 1999–2002. 2006. aastal oli ta X Veneetsia arhitektuuribiennaali Eesti väljapaneku kuraator ja kaasautor, kus sündisid muuhulgas arhitektide ja geograafide koostöös projekt Joint Space ja sotsiaalpositsioneerimisega tegelev ettevõte Positium OÜ.
  • Aastatel 2006–2007 oli Ülar Mark Eesti Arhitektide Liidu esimees, kus ta käivitas Noore Arhitekti preemia ja osales mitmetes ühiskondlikes diskussioonides mh Solarise keskuse ehitus, Tallinna linnavalitsuse hoone asukoht ja Vabaduse sammas. Postimees tunnustas Ülar Marki 2006. aastal Kultuuriveduri auhinnaga avaliku arhitektuuridiskussiooni algatamise eest. Täna kuulub ta Eesti Arhitektide Liidu eestseisusesse.
  • Aastatel 2008–2013 oli Ülar Mark Eesti Arhitektuurikeskuse käivitaja ja juhataja, kus ta algatas tänaseni toimuva Välkloengute seeria (moderaator 2008–2011). Ta oli ka Tallinna Arhitektuuribiennaali TAB üks algatajaid ja korraldaja aastatel 2011–2013. Ülar Marki teeneks saab pidada linnafoorumite sarja algatamist ja läbiviimist 2009. aastal arhitektide, linnavalitsuste ja arendajate diskussiooni parandamiseks. Selle tulemusel andis Kultuurkapital 2011. aastal linnafoorumite meeskonnale preemia. Ülar Marki ja Eesti Arhitektuurikeskuse eestvedamisel korraldati mitmeid konverentse, algatati Arhitektuuribüroode ekspordi toetus ja laste arhitektuurikool.
  • Ülar Mark on olnud ka Veneetsia arhitektuuribiennaali Eesti komissar aastatel 2008–2014.
  • 2009. oli ta Kultuurkapitali stipendiumi „Ela ja sära” laureaat arhitektuurivaldkonnas. Ta oli sihtasutuse Pro Narva asutaja ja nõukogu liige aastatel 2002–2013 ning Presidendi mõttekoja liige aastatel 2012–2016.
  • Eesti Arhitektide Liit (EAL, www.arhliit.ee) on Eesti arhitektide, maastikuarhitektide ja arhitektuuriteadlaste organisatsioon. EAL on 8. oktoobril 1921 asutatud Eesti Arhitektide Ühingu (EAÜ) õigusjärglane. EALi põhitegevuseks on arhitektuurialased ekspertiisid – nii arhitektuurivõistluste korraldamine kui kitsamalt konkreetsete objektide ekspertiishinnangud. EALil on 394 liiget, alates 2014. aastast on EALi president Indrek Allmann.
Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvara hindamise ABC

Soodne kinnisvara ootab uut omanikku

TallinnTallinna linnavaraamet müüb avalikul kirjalikul enampakkumisel mitmeid soodsa alghinnaga korteriomandeid.

Kesklinnas on enampakkumisel Pärnu mnt 133-15 korteriomand, mille reaalosaks eluruum üldpinnaga 38,3 m2. Korteriomandi alghind on 50 600 eurot.

Kesklinnas Kitseküla asumis paiknev Hagudi tn 7-8 korteriomand on enampakkumisel alghinnaga 16 500 eurot, korteriomandi reaalosaks on eluruum üldpinnaga 17,4 m2.

Liivalaia tn 40-M181 korteriomand, mille reaalosaks mitteeluruum üldpinnaga 1151,1 m2, on enampakkumisel alghinnaga 221 630 eurot.

Kristiine linnaosas asuva Paldiski mnt 59-11 korteriomandi alghind on 67 200 eurot, korteriomandi reaalosaks on eluruum üldpinnaga 52,8 m2.

Enampakkumisel on ka mitu Põhja-Tallinna linnaosas asuvat korteriomandit. Kalamajas asuva Kalju tn 8-6 korteriomandi alghind on 10 500 eurot, korteriomandi reaalosaks on eluruum üldpinnaga 12,8 m2.

Kopliranna tn 41-2/4 korteriomand, mille reaalosaks eluruum üldpinnaga 32,7 m2, on enampakkumisel alghinnaga 15 000 eurot. Kopliranna tn 41 hoone on tunnistatud arhitektuurimälestiseks.

Uus-Maleva tn 7-136 korteriomandi, mille reaalosaks eluruum üldpinnaga 11,8 m2, alghind on 11 000 eurot. Õle tn 26-6 korteriomandi alghind on 22 900 eurot, korteriomandi reaalosaks on eluruum üldpinnaga 24,3 m2.

Nabra tn 4a-22 korteriomand, mille reaalosaks eluruum üldpinnaga 30,8 m2, on enampakkumisel alghinnaga 24 800 eurot ning Madala tn 28-24 korteriomand, mille reaalosaks eluruum üldpinnaga 26,9 m2, on enampakkumisel alghinnaga 27 600 eurot.

Lasnamäel asuva ning alghinnaga 41 800 eurot enampakkumisel oleva M. Härma tn 1-34 korteriomandi reaalosaks on eluruum üldpinnaga 32,7 m2.

Kinnisvarakool: Üürikoolitus

Põhjalik info uute korterite turust

Kinnisvaraanalüütik Tõnu Toompark, Adaur Grupp OÜ / Kinnisvarakool OÜKas tahad teada, mis toimub uute korterite turul? Kui palju on ühes või teises piirkonnas uusi kortereid, mida müügiks pakutakse? Millised on nende korterite hinnad? Kui paljude korteritega tegelikkuses tehinguni jõutakse?

Kui pead seda infot vajalikuks, saan sind aidata. Jälgin igakuiselt Tallinna ja Harjumaa uute korterte turgu.

Loen korterhaaval kokku pakkumise kõikide Tallinna ja Harjumaa projektide raames. See annab hea pildi müügitempodest, samuti hindadest ja nende liikumisest ajas.

Lisaks kuivadele numbritele pakun uusarenduste infot graafikutena, mis annavad hea ülevaate pikema perioodi trendidest.

Selle kõrvale suudan pakkuda statistika adekvaatset tõlgendamist ehk tekstilisi järeldusi ja prognoose.

Saame kokku ja räägime, mis infot mul pakkuda on ja mida sul vaja on. Kontakteeru alloleval telefoninumbril ja lepime kokku.

Tõnu Toompark MA
Adaur Grupp OÜ / www.adaur.ee
Kinnisvarakool OÜ / www.kinnisvarakool.ee
+372 525 9703
tonu@adaur.ee

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvara hindamise ABC

Esmaspäeval ja reedel oodatakse tartlasi kesklinna üldplaneeringu arutelule

TartutartuEsmaspäeval, 22. veebruaril kl 17 ja reedel, 26. veebruaril kl 16 toimuvad raekoja saalid kesklinna üldplaneeringu avalikud arutelud, kus linnavalitsus tutvustab oma seisukohti planeeringule laekunud ettepanekute kohta.

Üldplaneeringu avaliku väljapaneku ajal laekus arvamusi ligi 160 inimeselt ning lisaks esitati linnavalitsusele kodanikualgatuse korras elektrooniline petitsioon, mille eesmärk oli säilitada kesklinna pargid olemasolevas suuruses ja mitte neid hoonestada.
Aruteludel tutvustatakse kesklinna planeeringule esitatud kirjalikke arvamusi ja linna seisukohti nende kohta ning põhjendatakse planeeringu koostamisel valitud lahendusi.

Reedel, 26. veebruaril toimuv arutelu ei ole esmaspäevase 22. veebruari arutelu jätk, vaid kordusarutelu.

Täpsemalt saab esitatud ettepanekute ja linnavalitsuse seisukohtadega tutvuda Tartu linna kodulehel

Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvaramaakleri täiendkoolitus

Kinnisvaraekspert: parkimine muutub Tallinnas järjest kehvemaks

1Partner Kinnisvara1Partner Kinnisvara ehitusinsenerist tegevdirektori Martin Vahteri sõnul rajatakse Tallinna kesklinna liiga kõrgeid hooneid, mis koormavad mõttetult ümbritsevat taristut ning eriti suur probleem on parkimine.

Martin Vahteri hinnangul pole planeerijad Tallinnas arvestanud, et üks kõrghoone mõjutab mitmesajameetrise raadiusega ümbritsevat piirkonda. “Kui mitu suurt maja on kõrvuti, siis tänavate läbilaskevõime väheneb ning tekivad ummikud, mis mõjutavad kogu linna,” rääkis Vahter.

“Kõrghoonete ühe piirkonda koondamine on visuaalselt terviklik, kuid linnavalitsus lubab liiga palju korruseid ja infrastruktuur pole selleks valmis. Kuni poole miljoni elanikuga linnas pole nii kõrgeid hooneid vaja. Tornimäe kaksiktornid, Radisson, SEB, Cityplaza, Maakri ja Kentmanni tänavate korterelamud on selgelt liiast. Suurema Helsingi kesklinnas pole üldse kõrghooneid ja äärelinnastki leiab vaid 10-12 korruselised,” lisas Vahter.

Kinnisvaraeksperdi sõnul ei arvestata uute äri- ja korterelamute rajamisel piisavalt sellega kaasnevate mõjudega. “Ma ei ole ehitamise vastane, vastupidi, kuid Tallinn ei ole New York. Tallinnas on erinevalt Lääne-Euroopast 50-aastase nõukogude perioodi pärandina tühje krunte ja ehitusplatse küllaga,” ütles Vahter.

“Tallinn tegeleb praegu iseenda tekitatud probleemi lahendamisega. Mida kõrgemad hooned, seda suurem on ka nendega kaasnev autode hulk. Kõrge parkimistasuga üritatakse autosid kesklinnast välja puksida. Kui linn tõstab hinda, siis teevad seda ka parkimismajad. Seega läheb elu pealinnas paratamatult järjest ebamugavamaks ja kallimaks. Jah, Lääne-Euroopa suurlinnades on ka elu kallis ja kitsas, kuid selle põhjused on mujal ning see ei ole eeskuju, mida järgida,” lisas Martin Vahter.

Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvaramaakleri täiendkoolitus

Kehtestati Lina tänava haiglakompleksi planeering

TartuTartu volikogu kehtestas Lina tn 4 // 6 // 7 // 8 // 9 // 11 ja Aleksandri tn 32 krundi detailplaneeringu, mis jagab ala kruntideks ning annab ehitusõiguse uute elamu- ja ärifunktsiooniga hoonete püstitamiseks.

2010. aasta veebruaris algatatud detailplaneering hõlmab Karlova linnaosas Aleksandri tänava miljööväärtusega piirkonnas ligi 1,9 hektari suurust ala, kus asub möödunud sajandi algul ehitatud nakkushaigla hoonegrupp.

Planeeringus on ala jagatud seitsmeks krundiks. Ajalooline haiglakompleks Lina tänava ja hoonegrupi peahoone Lina 6 vahel tuleb säilitada tervikuna, hooned restaureeritakse.

Aleksandri tänava äärde on lubatud rajada uued majad, mis peavad järgima tänava hoonestuse väljakujunenud ehitusjoont ja mahtusid. Lina tänavast äärelinna suunas on kavas olemasolevate hoonete asemele uute ehitamine. Planeeritud on kaks kuni viiekorruselist hoonet, mis lähtuvad Turu tänava hoonestuse mahtudest.

Planeeringuga muudetakse miljööväärtusliku ala piiri ning arvatakse sellest välja Lina tänavast lõuna poole jääv ala (Pos 7), miljööalasse jäävad Aleksandri tänava äärsed krundid.

Vältimaks säilitatavate majade lagunemisohtu, on planeeringus uute hoonete rajamine seotud vana hoone taastamisega. Uusehitistele antakse ehitusluba alles pärast renoveeritavale hoonele kasutusloa väljastamist.

Planeering annab võimaluse ka lasteaia rajamiseks.

Detailplaneering oli esimest korda avalikustamisel 2011. aasta sügisel. Toona pälvis planeeringulahendus suurt vastuseisu, mistõttu planeeringu koostamine seiskus uute lahenduste ja kompromisside otsimiseks. Planeering oli uuesti avalikul väljapanekul eelmise aasta suvel, uue lahenduse juures on kodanikeühenduste ettepanekuid osaliselt arvestatud ja planeeringu põhilahendust on muudetud.

Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvara müügikoolitus

Colonna’s investors acquire 12 Supernetto stores in Latvia

RimiSORAINEN Latvia advised Plesko Real Estate, a subsidiary of the Swedish food retailing group ICA, operating in the Baltics through the Rimi brand, on the sale of 12 Supernetto stores with a gross leasable area (GLA) of 9,913 m2, located in different cities across Latvia. All stores remain in use by Rimi, as Rimi has entered into a long-term commercial lease contract with the buyer.

The transaction was performed by separating the stores into a newly-established company and the subsequent sale of shares to Colonna’s investors, and leaseback to Rimi. SORAINEN provided full legal support to the client on all M&A aspects, including assistance with corporate matters, real estate matters, and drafting and negotiating transaction documents.

Kinnisvarakool & koolitus: planeerimisseaduse ja ehitusseadustiku muudtaused