Adaur.ee: kinnisvaraturu uudised, analüüsid ja ülevaated

Kinnisvarakool: Planeerimis-ehitusvaldkonna spetsialisti täiendõppeprogramm

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri stardiprogramm

Kinnisvarakool: Elukondliku kinnisvaraturu trendid ja prognoosid - Tõnu Toompark

Kinnisvarakool & koolitus: Varjatud puudused – kinnisvaramaakleri ja müüja vastutus kinnisvaratehingutes

Tallinna kinnisvaraturg on uusarenduste nägu

09.03.2017 Tõnu Toompark

Uued korterid annavad ja uued korterid võtavad – nii võiks iseloomustada Tallinna kinnisvaraturgu. Kui detsembris nägime rekordit, siis veebruaris oli sõlmitud korteritehingute hulk viimase 12 kuu madalaim.

Okei, veebruar on lühike ja meie vabariigi aastapäev andis ühe vaba päeva lisaks, kuid siiski. Väiksem uute korterite müügihulk on fakt ning selle põhjuseks vähesem arendusprojektide notariaalsete asjaõiguslepingute sõlmimine. Siin polegi küsimus selles, kas niisugused liikumised on halvad või head – omi plaane tehes tasub seda lihtsalt arvestada.

Muide, aasta algus, mida oleme reeglina pidanud vaikseks ajaks, oli samuti väga aktiivne ning põhjuseks ikka need uued korterid. Tegelikult mõjutasid need ka veebruari ja teevad seda edaspidigi. Lihtsalt kõik sõltub uute korterite hulgast ja mõjust statistikale.

Maa-ameti andmetel toimus möödunud kuul pealinnas 1118 kinnisvara ostu-müügitehingut, mis on jaanuarist 7,3% vähem, kuid mullusest veebruarist 3,1% enam. Kortereid müüdi 682 (jaanuaris 767 ning 2016. aasta veebruaris 697). Ruutmeetri mediaanhind jätkab siiski kõrget lendu. Veebruaris kujunes selleks 1589 eurot, mis on jaanuarist 4% vähem, samas kui aastaga kasvas hinnatase 8,8%.

Korteritehingute langus jagunes kenasti linnaosade vahel ära, vaid Lasnamäel, kui pealinna suurimal kinnisvaraturul, toimus pisike tõus. Hinnatasemetes langes enim Haabersti, Kalamaja ning Põhja-Tallinn tervikuna. Kõik piirkonnad, kus uutel korteritel on oma mõju ja seda isegi hoolimata järelturukorterite suurest hulgast.

Kõige hüplikumad linnaosad on senini Nõmme ja vanalinn, kus tehingute hulk väiksem ja müüdava kinnisvara olemus tohutult erinev.

Linnaosade kaupa olid korterite keskmised mediaanhinnad ja nende liikumised järgnevad:

Haabersti: 1480 €/m2. Muutus võrreldes jaanuariga -10%* ja aastaga +12,2%*.
Kadriorg: 2388 €/m2. Muutus võrreldes jaanuariga -4,1% ja aastaga +4,8%.
Kalamaja: 2096 €/m2. Muutus võrreldes jaanuariga -4,3% ja aastaga +0,2%.
Kesklinn: 2249 €/m2. Muutus võrreldes jaanuariga +2,8% ja aastaga +13%*.
Kristiine: 1748 €/m2. Muutus võrreldes jaanuariga +2,7% ja aastaga +11,3%*.
Lasnamäe: 1372 €/m2. Muutus võrreldes jaanuariga -0,6% ja aastaga +7,8%.
Mustamäe: 1452 €/m2. Muutus võrreldes jaanuariga +7,6% ja aastaga -0,6%.
Nõmme: 1509 €/m2. Muutus võrreldes jaanuariga +7,9% ja aastaga +11,4%*.
Pirita: 1698 €/m2. Muutus võrreldes jaanuariga -0,4% ja aastaga +8,8%.
Põhja-Tallinn: 1838 €/m2. Muutus võrreldes jaanuariga -4% ja aastaga +25,5%*.
Vanalinn: 3049 €/m2. Muutus võrreldes jaanuariga +0,1% ja aastaga -30,8%*.

* Suuri hinnakõikumisi põhjustab tehingute struktuur – nii tehingute arv kui ka kallima või odavama hinnaklassi, näiteks uusarenduste ja väikese üldpinnaga renoveeritud, kallima ruutmeetrihinnaga korterite hulk tehingute koguarvust.

Tallinna eramuturg on väga stabiilsete numbritega. Siin tuleb arvestada, et see on segment, kus suurt konkurentsi pakuvad lähivallad ning arvestades pealinna hinnataset ja piirkondi, on see veidi nagu nišitoode. Nii müüdi veebruaris 24 hoonestatud elamukinnistut, mis on jaanuarist 1 tehingu võrra enam. Hoonestamata elamukrunte müüdi 11 (jaanuaris 4).

Kokkuvõtteks. „Lainetus“ edaspidi jätkub, seda ennustavad senimaani kraanad, mis vaateid linnas mitmekesistavad. Samas ei pruugi pikemas perspektiivis tõusulained olla enam nii kõrged, sest tihe konkurents ostjaskonna pärast on uutes arendustes müügitempot kohati ju vähendanud.

Muidugi, kui nüüd keegi tuleb välja uute soodsamate väikekorterite arendustega, võib pilt statistiliselt taas kirjumaks muutuda.

Kinnisvarakool & koolitus: Varjatud puudused kinnisvaratehingutes: ostja õigused, müüja kohustused ja müügigarantii praktikas

Kuus pseudopõhjust kodu vahetamiseks

09.03.2017 Gerli Ramler

Kodu vahetamise mõte ei pruugi tulla mitte ainult tõsisest vajadusest, vaid ka nii-öelda pseudopõhjuse tõttu: paranenud majanduslik seis, tuttavate õhutus või lihtsalt emotsioon. Alljärgnevalt toome välja kuus peamist pseudopõhjust uue maja või korteri ostmisel, mille puhul võiks enne otsuse tegemist järele mõelda.

1. Palgatõus

Asudes uuele töökohale ja saades palgatõusu osaliseks, on emotsioonid laes ning tunne hea. Paratamatult tekib siis ka ideid, kuidas lisaraha kulutada. Kes mõtleb uuele autole, kes riietele ja reisile, kuid suur osa inimesi leiab selles olukorras, et nüüd on võimalik maksta suuremat eluasemelaenu. Kas see on ikka koheselt vajalik?

2. Sõprade eeskuju

Vaadates elevil sõpru, kes näitavad oma uue kodu pilte ja videosid ning räägivad, kuidas nad mööblipoest mugava diivani ostsid, tekib paratamatult tunne, et äkki peaks ka uue kodu peale mõtlema. Mõelda võib, aga igaks juhuks tasub paberile panna plussid ja miinused, et aru saada, kas see on mõistlik või tegemist on lihtsalt nakkava elevustundega.

3. Sugulaste ja/või sõprade soovitused

Keegi ei peaks endale laenukohutust võtma ning suuremale pinnale kolima ainuüksi seetõttu, et ühiskond justkui sunnib seda tegema. Kui teile meeldib elada ühetoalises äärelinnakorteris, siis ei tasu alluda soovitustele osta maja 15 km linnast väljas või kolida kesklinna neljatoalisse korterisse.

4. Teise linna kolimine

Teise linna kolimise puhul töö või kooli pärast ei pea tingimata elamispinda ostma, esialgu võib ka üürida. Äkki teile ei meeldi see töö või linn? Ja kui kool mõne aasta pärast läbi saab, siis tekib ehk soov hoopis kolmandasse kohta kolida või reisima minna.

5. Igavus ja rutiin

On inimesi, keda haarab rahutus, kui nad on pikalt ühes korteris või majas elanud. Ainult selle pärast pole aga veel mõtet kolima hakata – piisab ka kodu uuendamisest, mööbli ümbertõstmisest ning uutest kardinatest ja tapeedist, et taas saabuks rahu. Uue kodu ostmisel tabab teid tõenäoliselt mõne aja möödudes samuti rutiin, liiatigi kaasnevad kolimise ja uue kodu ostmisega järgmised aspektid, millega tuleb arvestada.

6. Unistus suurest aiast, rõdust või mullivannist

Tihti unistatakse detailidest, mis praeguses kodus puuduvad: suurest aiast, klaasustega rõdust, mullivannist, saunast või terrassist, kus hommikukohvi juua. Aga mõelge läbi, kas teil on ikka oma elutempo juures aega mullivannis mõnuleda, muru niita ja lilli kasta või on mõttekam neid hüvesid mõned korrad kuus vanemate ja sõprade juures nautida. Kõike ei pea omama.

Inimesed on erinevad ning see, mis on ühe jaoks mõistmatu, on teise jaoks mõistlik põhjus kodu vahetamiseks.

Allikas: http://www.seb.ee/foorum/kodu/kuus-pseudopohjust-kodu-vahetamiseks

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvara müük praktikas – kliendi leidmisest eduka tehinguni

Suur elamispindade turuülevaade

09.03.2017 Tõnu Toompark

Valminud on suur elamispindade turuülevaade, mis võtab kokku Tallinna korterituru tänase seisu ja teeb prognoose tulevikusuunas. Kutsu Tõnu Toompark turuülevaate esitlust läbi viima.

Turuanalüüs vaatab elamispindade sektori tänast seisu ja vaatab tulevikku poole-pooleteise aasta ulatuses.

Uurime olulisemaid tegureid, mis loovad tulevikutrendid, juhime tähelepanu võimalikele riskimomentidele ja ärivõimalustele.

Eriline tähelepanu ülevaates on suunatud uute korterite turule, selle tehingutele ja hindadele ning üüriinvesteeringute niššile. Need on kaks olulist turu trende mõjutavat tegurit lähitulevikus.

Turuülevaate esitluse tellimine

Käin turuülevaadet ettevõtetes esitlemas, ülevaate esitlus võtab aega ca 1,5 tundi. Kui Teil on huvi turuülevaate tellimise vastu, kontakteeruge: Tõnu Toompark, +372 525 9703 /tonu@toompark.ee.

Kinnisvarakool: Korteriühistu juhtimine praktikas – juhatuse õigused, kohustused ja vastutus

EfTEN Real Estate Fund III AS-i aktsionäride korralise üldkoosoleku kutse

09.03.2017 Tõnu Toompark

EfTEN Real Estate Fund III AS-i (registrikood 12864036; edaspidi nimetatud “Fond”) juhatus kutsub kokku aktsionäride korralise üldkoosoleku 30. märtsil 2017. a algusega kell 10.00.

Üldkoosoleku toimumise koht: Radisson Blu Sky hotelli II korruse konverentsikeskus aadressil Tallinn, Rävala pst 3.

Vastavalt nõukogu otsusele on korralise üldkoosoleku päevakord järgmine:

Juhatuse ülevaade fondi tegevusest
2016. majandusaasta aruande kinnitamine
Kasumi jaotamine

Fondi nõukogu ja juhatus teevad aktsionäridele päevakorrapunktide osas järgmised ettepanekud:

Päevakorrapunkt 1:
Juhatus esitab ülevaate fondi tegevusest. Nimetatud päevakorrapunkt on informatiivne.

Päevakorrapunkt 2:
2016. majandusaasta aruanne on auditeeritud Aktsiaseltsi PricewaterhouseCoopers poolt. Nõukogu on aruande heaks kiitnud ja koostanud nõukogu aruande.
Otsuse eelnõu: Kinnitada EfTEN Real Estate Fund III AS-i 2016. majandusaasta aruanne.

Päevakorrapunkt 3:
Nõukogu muutis juhatuse poolt esitatud ja majandusaasta aruandes märgitud kasumi jaotamise ettepanekut ning üldkoosolekule kinnitamiseks esitatakse otsuse eelnõu:
Jaotamata kasum seisuga 31.12.2016. a summas 5 355 000 eurot jaotada järgmiselt:
Eraldised reservkapitali – 218 000 eurot;
Aktsionäride vahel jaotatav kasumiosa (netodividend) 0,63 eurot aktsia kohta – 1 502 716 eurot;
Jaotamata kasumi jääk pärast eraldiste tegemist on 3 634 284 eurot.
Dividendiõigust omavate aktsionäride nimekiri fikseeritakse 30. märtsi 2017. a kell 23:59 seisuga.
Dividend makstakse aktsionäridele välja 31. märtsil 2017. a ülekandega aktsionäri pangaarvele.

Täiendav informatsioon:

Üldkoosolekul osalema õigustatud aktsionäride ring määratakse üldkoosolekule eelneva viienda tööpäeva lõpu (kell 23.59) seisuga.

Üldkoosolekuga seotud dokumentidega, sh 2016. majandusaasta aruande, vandeaudiitori aruande ja kasumi jaotamise ettepaneku ja nõukogu aruandega, saab tutvuda kuni üldkoosoleku toimumise päevani Fondi asukohas (aadressil Tallinn, A. Lauteri 5, III korrusel) tööpäevadel kella 9.00 kuni 16.00.

Aktsionäril on õigus üldkoosolekul saada juhatuselt teavet Fondi tegevuse kohta. Juhatus võib keelduda teabe andmisest, kui on alust eeldada, et see võib tekitada olulist kahju aktsiaseltsi huvidele. Juhul, kui juhatus keeldub teabe andmisest, võib aktsionär nõuda, et üldkoosolek otsustaks tema nõudmise õiguspärasuse üle või esitada kahe nädala jooksul hagita menetluses kohtule avaldus juhatuse kohustamiseks teavet andma.

Aktsionärid, kelle aktsiatega on esindatud vähemalt 1/10 aktsiakapitalist, võivad nõuda täiendavate küsimuste võtmist üldkoosoleku päevakorda, kui vastav nõue on esitatud kirjalikult hiljemalt 15 päeva enne üldkoosoleku toimumist. Aktsionärid, kelle aktsiatega on esindatud vähemalt 1/10 aktsiakapitalist, võivad kirjalikult esitada iga päevakorrapunkti kohta otsuse eelnõu mitte hiljem kui 3 päeva enne üldkoosoleku toimumist.

Koosolekule registreerimine algab 30.03.2017 kell 09.30.

Registreerimiseks palume kaasa võtta isikut tõendav dokument, aktsionäri esindajal lisaks isikut tõendavale dokumendile ka volikiri või muu esindusõigust tõendav dokument. Välisriigis registreeritud juriidilise isiku dokumendid palume eelnevalt legaliseerida või kinnitada apostilliga, kui välislepingust ei tulene teisiti. Võõrkeelsed dokumendid palume esitada vandetõlgi või notari poolt kinnitatud eestikeelse tõlkega või eestikeelse tõlkega, millel notar on kinnitanud tõlkija allkirja.

Kinnisvarakool: AI kinnisvaramaaklerile: tööriistad, võimalused ja praktilised lahendused

Pro Kapital: Teade vahetusvõlakirjade lunastustähtaja pikendamisest

09.03.2017 Tõnu Toompark

AS Pro Kapital Grupp teatab, et on pikendanud 382 778 „Pro Kapital Grupp vahetusvõlakiri PKG6 08.03.2015“ vahetusvõlakirja (edaspidi nimetatud kui vahetusvõlakirjad PKG6) lunastustähtaega 2 aasta võrra ja uueks lunastustähtajaks on 08.03.2019 (edaspidi nimetatud kui lunastuspäev). AS Pro Kapital Grupp lunastab 186 495 PKG6 vahetusvõlakirja väljalaskehinnas 522 186 EUR.

AS Pro Kapital Grupp on 08.03.2017 esitanud Eesti Väärtpaberite Keskregistrile taotluse vahetusvõlakirjade PKG6 lunastustähtaja ja emissiooni mahu muutmiseks.

Kokku pikendati vahetusvõlakirju väljalaskehinnas 1 071 778,4 EUR ja lunastatakse vahetusvõlakirju väljalaskehinnas 522 186 EUR.

Vahetusvõlakirjad kannavad intressi 7% kalendriaastas ja annavad vahetusvõlakirja omanikule õiguse vahetada ühe vahetusvõlakirja ühe AS Pro Kapital Grupp aktsia vastu. Iga vahetusvõlakirja väljalaskehind on 2,80 eurot vahetusvõlakirja kohta.

AS Pro Kapital Grupp aktsiate märkimiseks ja võlakirjade vahetamiseks nende vastu peab võlakirjaomanik esitama ettevõttele taotluse vähemalt 10 (kümme) tööpäeva enne vahetuspäeva. Vahetuspäevaks on ükskõik milline tööpäev (iga päev, mis ei ole (a) laupäev, (b) pühapäev, (c) Eesti rahvuspüha, (d) riigipüha või (e) muu päev, mil Eesti väärtpaberite keskregistri (EVK) pidaja ei registreeri EVK-s väärtpabereid) kuni võlakirja kehtivuse viimase päevani ehk lunastuspäevani.

Kinnisvarakool & koolitus: Korteriühistu revisjonikomisjoni töö praktikas

Swedbank: The housing affordability index (HAI) increased to 185.5 in Riga, but decreased to 151.9 in Tallinn and to 128.8 in Vilnius

09.03.2017 Tõnu Toompark

In Tallinn, affordability decreased by 1.6 points in the fourth quarter of last year compared with the same period in 2015, as price growth outpacednwage growth.

In Riga, the HAI increased by 25.5 points as prices and interest rates decreased.

In Vilnius, the HAI declined by 4.6 points because apartment price growth continued to outpace wage growth.

The time needed to save for a down payment increased by 2.5 weeks in Tallinn and by more than one month in Vilnius, to 29.1 and 36.8 months, respectively; it decreased by almost 2 months, to 22.8 months, in Riga.

The housing affordability index (HAI) is calculated for a family whose income is equal to 1.5 of average net wages with an average-sized apartment of 55 square meters. The HAI is 100 when households use 30% of their net wages for mortgage costs. When the HAI is at least 100, households can afford their housing, according to the established norm. The higher the number, the greater the affordability.

Housing Affordability Index for Baltics – March 2017

Linnahalli ja lähiala detailplaneering avalikul väljapanekul

08.03.2017 Tallinn.ee

Tallinna linnahalli ja lähiala detailplaneeringuga saab tutvuda 8. märtsist kuni 6. aprillini.

Detailplaneering on avalikul väljapanekul Põhja-Tallinna Valitsuses, Tallinna Kesklinna Valitsuses ja Tallinna Linnaplaneerimise Ametis. Detailplaneeringuga saab tutvuda eelpoolnimetatud ajavahemiku kestel tööaja jooksul Põhja-Tallinna Valitsuse infosaalis Niine tn 2, Tallinna Kesklinna Valitsuses Nunne tn 18 hoovimaja ruumis 32 ja Tallinna Linnavalitsuse I korruse infosaalis Vabaduse väljak 7. Detailplaneeringu materjalidega on võimalik tutvuda ka Tallinna planeeringute registris https://tpr.tallinn.ee (detailplaneeringu menetluse number on DP041900). Täiendav info avaliku väljapaneku kohta telefonidel 645 7003 ja 645 7264.

Tallinna linnavalitsus võttis Tallinna linnahalli ja lähiala detailplaneeringu vastu 15. veebruari 2017 istungil. Detailplaneeringu koostamise algatamisettepaneku tegi Tallinna Linnaplaneerimise Amet. Detailplaneeringu koostas osaühing AB Artes Terrae OÜ. Detailplaneeringu koostamine on tingitud Tallinna linnahalli rekonstrueerimise ning ühtlasi ka Tallinna linnahalli ümbritseva piirkonna üldise linnaehitusliku kontseptsiooni kujundamise vajadusest.

„Tallinna linnahalli ja lähiala detailplaneering hõlmab 11,5 ha suuruse maa-ala, lisaks linnahalli kultuuri- ja konverentsikeskuseks rekonstrueerimisele on võimalik naaberkinnistutele rajada üsna palju uut äri- ja elamispinda,“ ütles Aas. „Linnahalli ja mere vahelisele alale on detailplaneeringuga kavandatud kuni kuuekorruselised äri- ja eluhooned, aga ka piisavalt avalikku ruumi.“

Detailplaneeringus tehakse ettepanek muuta Paljassaare ja Russalka vahelise rannaala üldplaneeringu kohaseid maakasutuse juhtotstarbeid ning rohekoridori ulatust ja haljastuse osakaalu, ühtlasi taotletakse looduskaitseseadusest tuleneva ranna ehituskeeluvööndi vähendamist.

Planeeritud ala piirneb põhjast Patarei sadamaga, läänest Kalasadama ja Kultuurikatla piirkonnaga, lõunast Sadama tänavaga ning idast Logi tänavaga. Piirkonna linnaehituslikud dominandid on Tallinna linnahall ja Kultuurikatel.

Detailplaneeringu lahenduse kohaselt võetakse seni kasutult seisnud tehnogeenne rannaala aktiivsesse ja eesmärgipärasesse kasutusse, ühtlasi tagatakse juurdepääs ja vaba liikumine avalikul kallasrajal. Mere äärde soovitakse luua Euroopa merelinnadele iseloomulik kaasaegne linnaruum, piki mereranda hakkaks kulgema rannapromenaad. Planeeritud alal oleva ranna puhul ei ole tegemist mitte loodusliku mererannaga, vaid mere täitmisel tekkinud tehiskeskkonnaga ning seetõttu puudub vahetult mere ääres väärtuslik looduskeskkond, mida kaitsta.

Pärast Paljassaare ja Russalka vahelise ranna-ala üldplaneeringu kehtestamist 2004. aastal on toimunud linnaehituslikud muudatused, mida üldplaneeringu koostamisel ei olnud võimalik prognoosida.

Piirkonna eeldusi arvestades ja linnaruumi elavuse tagamiseks on otstarbekas alale planeerida mitmefunktsioonilised hooned. Eluruumide kavandamisel on tagatud piirkonna elavus ja inimeste ööpäevaringne kohalolek. Ärimaa sihtotstarbe asemele võib kavandada ka ühiskondlike ehitiste maa sihtotstarbe. Detailplaneeringus on loodud eeldused planeerida alale linnahalli kasutust toetava funktsiooniga hooned.

Planeeritud avalikult kasutatavate kruntide osakaal moodustab 49% kõikidest planeeritud kruntidest, millele lisanduvad veel linnahalli katusel olevad avalikud jalakäijate alad. Linnahalli ja kavandatud hoonete vahelisele alale on planeeritud lineaarne haljasala, mis on kasutatav ka rekreatsioonialana. Avalike alade kohta parima linnaehitusliku lahenduse saamiseks korraldatakse arhitektuurivõistlus. Ka detailplaneeringuga planeeritud hoonestus tuleb rajada avalike arhitektuurivõistluste tulemustel valmivate ehitusprojektide alusel.

„Kahtlemata on otstarbekas ja avalikes huvides linna keskuse vahetus läheduses asuv väga hästi juurdepääsetav ala võimalikult kiiresti kasutusele võtta,“ lisas Aas.

Planeeringulahenduse väljatöötamisel on lähtutud vajadusest kujundada Tallinna linnahalli ja Logi tänava vahel asuvast hoonestamata maa-alast atraktiivne linnaruum, mida ilmestavad jalakäijate ja kergliiklejate tarbeks kujundatud hoonetevahelised väljakud, haljastatud tänavad ja rannapromenaad. Oluliseks eesmärgiks on seatud Tallinna linnahalli uuesti kasutusele võtmine ning linnahalli kui mälestise ja piirkonna maamärgi dominantsuse, juurdepääsetavuse ja vaadeldavuse tagamine.

Kinnisvarakool & koolitus: Eluruumi üürimise praktikum – lepingud, probleemid ja üürileandja õiguste kaitse

Kinnisvaraekspert: masuga kõrbenud põlluarendused on tagasi

08.03.2017 Tõnu Toompark

1Partner Kinnisvara tegevdirektori sõnul on kinnisvaraturul tagasi arendajad, kes üritavad 2008. aasta majanduslangusega põhja läinud ebamõistlikke projekte jälle üles soojendada.

Martin Vahteri sõnul korratakse 2005. – 2007. aasta buumi ajal tehtud vigu – maju ehitatakse ebasobivatesse piirkondadesse. “Praegu kerkib Tallinnas ja selle ümbruses vähemalt kümmekond kinnisvaraarendust, mille vastu ei peaks erilist ostuhuvi tekkima,” ütles Vahter.

“Peamine arendajate viga on vale asukohavalik – ehitatakse kohtadesse, millel puuduvad mõistlikud juurdepääsuteed või infrastruktuur – lasteaiad, koolid, poed, bussiühendus,” ütles Vahter.

“Head ei tähenda ka tööstushoonete ja angaaride kõrvale ehitatud elumajad ning ka päris Tallinna kesklinna ehitatakse kortermaju, mis on raudteele või liiklusmagistraalile liiga lähedal ja elukeskkonnana mitte kõige sobivamad. Sellistele projektidele on ka heal ajal raske ostjaid leida,” märkis Vahter.

“Raha pressib peale mitte pankadest, aga erasektorist. Kinnisvara on kuum ja tõmbab huvilisi teistest ärivaldkondadest kui ka tavakodanikke läbi ühisrahastuse. Kinnisvaraarendamisega proovivad kätt inimesed, kel pole varasemat kogemust. Kui nii-öelda rumalat raha saab liiga palju, siis tehakse ebamõistlikke otsuseid,” rääkis Vahter.

“Väidetavalt on kinnisvara ühisrahastusse oma säästud pannud 10 000 eestlast. Kui majandus õitseb, saavad inimesed oma raha koos intressidega tagasi. Kui projekt läheb hapuks või turg langeb, võib oma investeeringust üpris lihtsalt ilma jääda,” lisas Vahter.

“Kinnisvarahindade tõusuga kaasneb tegelikult kaks vastandlikku trendi – rumala raha pealevool ja ehituskvaliteedi paranemine. 90 protsenti Tallinna paarisajast uusarendusest on tegelikult täiesti mõistlikud. Kuigi arusaamatuid projekte on juurde tulnud, siis on uute kinnisvaraarenduste keskmine kvaliteet parem kui kunagi varem. Majad lähevad järjest energiasäästlikumaks ja targemaks. Ehitusluba või laenu ei saa enam igaüks ning ehitajate ning arendajate professionaalsus kasvab.”

Realia Group tugevdas enda positsiooni rahvusvahelisel turul Rootsi kinnisvarahaldusfirma Hestia omandamisega

08.03.2017 Tõnu Toompark

Realia Group, suurim kinnisvarahalduse ja -vahenduse ettevõte Põhjamaades, ostis Rootsi kinnisvarahaldusega tegeleva ettevõtte Hestia. Antud omandamine on osa Realia Group’i kasvustrateegiast ja toetab Realia Group’i plaani laiendada enda pakutavaid kinnisvarahalduse teenuseid Põhjamaades.

2007. aastal asutatud Hestia pakub Rootsis, Norras ja Soomes kinnisvara ja ärikinnisvara haldusteenust nii kohalikele kui ka rahvusvahelistele kinnisvarainvestoritele, kasutajatele/omanikele ja üürnikele. Ettevõtte tuumiku moodustavad kompetentsus, personaalsed teenused ja kliendikogemuse väärtustamine. Hestia pakub tööd ligikaudu 170 inimesele 30-s erinevas asukohas.

”Realia Group’il on tugev kasvustrateegia ja antud omandamine toetab meie plaani laiendada kinnisvarahalduse teenuste pakkumist Põhjamaades väga hästi. Realia Group’ile oli 2016. aasta kiire kasvu aasta ja ma olen kindel, et antud omandamine tugevdab meie konkurentsivõimet kinnisvarahalduse teenuste pakkujana veelgi,” ütles Matti Bergendahl, Realia Group’i CEO.

“Äri laiendamine Soome ja Baltikumi suunalt ka Põhjamaadesse ning eriti Rootsi on oluline samm Realia Group’i muutmiseks tugevaks partneriks ka Põhjamaade klientide jaoks. Me oleme väga õnnelikud, et niivõrd suurepäraste teenuste ja hea mainega ettevõte nagu Hestia Realia Group’iga jõud ühendas,” jätkas Bergendahl.

„Ma olen väga rahul, et me ühendame jõud Realia Group´iga. Nüüd on meil juurdepääs uutele turgudele ning samal ajal saame jätkata paindlikku ja kliendikeskse partnerina meie olemasolevatele klientidele. Me muutume palju tugevamaks teenusepakkujaks klientidele, kes tegutsevad Põhjamaade ja Balti turgudel,”ütles Gunnar Isaksson, Hestia tegevjuht.
Hestia jätkab Realia Group´i Rootsi tütarettevõttena tegevust nii nagu enne. Kõik teenused, mida Hestia oma klientidele pakkus jätkuvad nii nagu varem ja tulevikus parendatakse neid veelgi.

Allikas: Realia Group Oy/Hestia Fastighetsförvaltning AB

Kinnisvarakool & koolitus: planeerimisseaduse ja ehitusseadustiku muudtaused

Veebruari hinnatõusu põhjustasid eelkõige nafta ja toiduainete kallinemine

08.03.2017 Sulev Pert

Inflatsiooni kiirenemine Eestis jätkus, veebruaris oli hinnakasv nelja aasta kiireim
Hinnakasvu taga on nii nafta ja toiduainete kallinemine maailmaturul kui ka aktsiisitõusud
Alusinflatsioon on viimastel kuudel teenuste hinnakasvu tõttu samuti kiirenenud

Tarbijahindade kasv kiirenes veebruaris statistikaameti teatel 3,4%ni, eelneva kuuga võrreldes tõusis hinnatase 1,3%. Euroala inflatsioon ulatus veebruaris esialgsel hinnangul 2%ni ning jaanuarikuiste viimaste andmete põhjal oli hinnalangus lõppenud kõikides euroala riikides. Kiirenev hinnakasv vähendab tarbijate ostujõudu, kuid see võib olla kauaoodatud märk suuremast majandusaktiivsusest.

Kiirema hinnakasvu taga on peamiselt välistegurid, eelkõige nafta ja toiduainete kallinemine. Toiduained kallinevad nii Eestis kui ka Euroopa Liidu turul peamiselt seetõttu, et on vähenenud ülepakkumine, mis süvenes Vene turu kadumise tõttu 2014. aastal. Teine põhjus on see, et Lõuna-Euroopa ilmaolud on tänavu olnud kehvad ning halb ilm rikkus puu- ja köögiviljasaagi.

Töötlemata toiduainete (sh aiasaadused) hinnakasv oli euroala riikides veebruaris rekordiliselt kiire ja ulatus 5,2%ni. Toorainete stabiilsemat hinnakasvu toetab see, et pärast novembri lõpus toimunud nafta hinnahüpet 55 dollarini, mis järgnes OPECi riikide vahelisele tootmismahtude vähendamise kokkuleppele, on toornafta hind maailmaturul muutunud kitsas vahemikus. Ajaloolises võrdluses on toorainete hinnatase maailmaturul veel suhteliselt madal.

Eesti kiireneva hinnakasvu põhjused on olnud umbes samasugused nagu mujal euroalal. Ligi veerandi hinnakasvust põhjustasid veebruaris aasta võrdluses 23% kallinenud mootorikütused ning jätkunud on ka toiduainete laiapõhjaline hinnatõus. Euroala keskmisest inflatsioonist kiirema hinnakasvu üheks põhjuseks Eestis on aktsiisimäärade tõstmine. Mootorikütuse- ning alkoholi- ja tubakaaktsiis suurendas veebruaris hinnakasvu kokku ligi protsendipunkti võrra. Mõnevõrra on viimastel kuudel kiirenenud ka tööstuskaupu ja teenuseid hõlmav alusinflatsioon, mis ulatus veebruaris 1,3%ni. Kallinenud on peamiselt teenused, kuid tööstuskaupade hinnakasv oli odavate impordihindade tõttu endiselt aeglane.

Kinnisvarakool & koolitus: korteriühistu juhtimine - seadusandlus ja raamatupidamine

Tallinn tunnustab tegusaid korteriühistuid

08.03.2017 Tallinn.ee

„Hoovid korda“ preemiasaajate väljaselgitamiseks moodustatud ajutine komisjon hindas linnaosade valitsuste poolt esitatud 15-ne projektis “Hoovid korda“ osalenud parimat objekti ja otsustas tunnistada preemia vääriliseks nelja korteriühistu tööd. Projekti „Fassaadid korda“ raames tõsteti esile samuti nelja parimat.

Projekti „Hoovid korda“ 2016. aasta tunnustusauhinna konkursil osales 90 korteriühistut. Komisjon pidas vajalikuks tunnistada preemia vääriliseks nelja korteriühistu tööd: korteriühistu Punane 11 (Lasnamäe linnaosas), korteriühistu Anni 14 (Lasnamäe linnaosas), korteriühistu Nõmme 19 (Kristiine linnaosas) ning korteriühistu Pärnu mnt 195 (Nõmme linnaosas).

„Hoovid korda“ preemiasaajate väljaselgitamiseks moodustatud ajutine komisjon otsustas preemia 4000 eurot jagada nelja korteriühistu vahel järgmiselt. korteriühistut Punane 11 preemiaga summas 1000 eurot; korteriühistut Anni 14 preemiaga summas 1000 eurot; korteriühistut Nõmme 19 preemiaga summas 1000 eurot ja korteriühistut Pärnu mnt 195 preemiaga summas 1000 eurot.

„Projekti „Fassaadid korda“ raames toetati 2016. aastal 13 korterühistut. Kuus korteriühistut kolmeteistkümnest lõpetasid 2016. aastal renoveerimistööd, kelle hulgast tõsteti esile neli parimat, keda otsustati ka tunnustada,“ ütles hindamiskomisjoni juhtinud abilinnapea Kalle Klandorf. Komisjon otsustas tunnistada 1000 eurose preemia vääriliseks järgmiste korteriühistute tööd: korteriühistu Tammsaare tee 143, korteriühistu Mustamäe tee 185, korteriühistu Leigeri 4 ning korteriühistu Sõstra 3/4.

Parimate pidulik autasustamine toimub täna, 8. märtsil Poska majas abilinnapea Kalle Klandorfi vastuvõtul.

Viimsi on popp, kuid tunda on ülepakkumise ohtu

08.03.2017 Jaanus Laugus

Viimaste aastatega on Viimsi eramuturg märgatavalt aktiviseerunud. Seda eelkõige ridamajade ja kruntide osas. Müüki on tulnud mitmeid uusi arendustooteid, mille osas ka müük on olnud aktiivne ning hinnad tõusvad.

Siiski oli 2016. aasta teises pooles tunda Viimsi uusarenduste puhul kerget ülepakkumist ning ka müügiajad on hakanud pikenema. Seda eelkõige just kruntide osas, mille hindades võib oodata lähiperspektiivis korrektsiooni. Nii ongi, et mitmed ostuhuvilised pigem ootavad krundi ostuks veidi soodsamaid võimalusi.

Hetkel on pakkumises krundid hinnavahemikus 60 000-130 000€. Seega odavaima (nn suvilakrundid) ja värskelt väljaarendatud hoonestamata kinnistute hinnavahe võib olla suisa kahekordne.
Eraldi kategooriasse kuuluvad merepiiriga kinnistud, mille hinnad on rohkem emotsionaalset laadi ning olenevad paljuski vaadetest ja rannavõimalustest.

Võib eeldada, et hinnaskaala „alumise otsa“ kinnistud säilitavad hinna samas kui „ülemise otsa“ kruntide hind on pigem langev. Kui tuua siia paralleel, siis korterite puhul oleme pidanud normaalseks vanema ja uusarenduse hinnavahet 30-40%.

Tõsi, uusarenduse krundid on suuremad kui vanemad suvilakinnistud. Siiski, ostja jaoks mängib kinnistu suurusest tähtsamat rolli selle lõpphind, näiteks eeldusel, et krundile saab ehitada kuni 250- 300 ruutmeetrise üldpinnaga maja.

Hoolimata liikumistest hinnatasemes saab Viimsit pidada väga atraktiivseks elukeskkonnaks ja ka kinnisvarainvesteeringuna soovitada. See on ainuke Tallinna nö satelliitasum, mis on võtmas tõelist kaasaegse linna kuju, kus on oma keskus koos kogu vajaliku infrastruktuuriga. Rääkimata idüllilisetest ranna-aladest ja päikeselisest kilukarbivaadetest, mida Viimsi pakub. Viimsi poolsaare Tallinna poolne külg (läänekülg) on üks väheseid asukohti kogu Põhjarannikul, mis võimaldab eramud ehitada nii, et vaade nii merele kui päevapäikese suunas.

Puudust võib tunda vaid kvaliteetsest erakoolist ning rohkematest lasteaiakohtadest, mille tekkimisel võiks vallale veelgi kuulsusrikkamat tulevikku lubada.

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvara hindamise ABC – põhimõtted, meetodid ja turuväärtus

Ober-Hausi Eesti korterite hinnaindeks 02-2017

08.03.2017 Tõnu Toompark

Ober-Hausi Kinnisvara korterite hinnaindeks langes veebruaris pärast kolm kuud kestnud tõusu ja oli võrreldes jaanuariga 2,5% madalamal. Võrreldes 2016. a veebruariga oli indeks 7,2% kõrgemal.

Veebruaris toimus Tallinnas korteritega 678 tehingut, mida oli 11,7% vähem kui jaanuaris ja 2,4% vähem kui eelmise aasta veebruaris. Tallinnas langes keskmine ruutmeetri hind 5% ja oli 1 714 eurot ruutmeeter, mis on viimase kolme kuu kõige madalam näitaja. Võrreldes eelmise aasta veebruariga on ruutmeetri hind 10% kõrgem.

Kuigi statistika näitas Tallinnas tervikuna pinnaühiku hinna langust, ei ole see laiendatav kogu korteriturule ühtlaselt, põhjuseks tehingute struktuur. Tallinna korteriturgu mõjutab oluliselt uute korterite pakkumiste arvu kiire kasv, mis on peatanud vanemate ja uute korterite hinnatõusu. Samuti on üürikorterite pakkumiste hulk liikunud viimaste kuude jooksul tõusutrendis.

Võrreldes eelmise kuuga tõusis keskmine ruutmeetri hind ainult kahes linnaosas: Mustamäel 9,2% ja Kristiines 2,5%, põhjuseks tehingud keskmisest kallimate uute korteritega. Teistes linnaosades hinnad langesid: kesklinnas 9,4%, Haaberstis 7,8%, Nõmmel 7,3%, Lasnamäel 4,1%, Põhja-Tallinnas 2,2%, Pirital 1,5%. Languse põhjuseks oli eelkõige tehingute arvu vähenemine uute korteritega.

Võrreldes eelmise aasta veebruariga on suurim ruutmeetri hinnatõus toimunud Põhja-Tallinnas 17,6%, Pirital 14,6% ja Kristiines 12,8%. Põhjuseks oluliselt kasvanud tehingute hulk uute ja keskmisest kallimate korteritega. Nõmme linnaosas on ruutmeetri hind langenud 1,7%.

Tartus langes keskmine pinnaühiku võrreldes eelmise kuuga 3,1% 1 228-le eurole ja Pärnus tõusis 15,8% ja oli 1 212 eurot ruutmeeter. Jõhvis ja Narvas keskmine pinnaühiku hind tõusis ja oli vastavalt 280 eurot ning 434 eurot ruutmeeter.

Ober-Hausi Kinnisvara korterite hinnaindeks 02-2017

Käsiraamat maakleritele “Kinnisvaramaakleri ABC”

08.03.2017 Tõnu Toompark

Käsiraamat „Kinnisvaramaakleri ABC. Praktilised soovitused ja nõuanded kinnisvaramaaklerile“ annab põhjaliku ülevaate kinnisvaramaakleri tööst maakleriametis alustamisest, kuni maakleri ja maakleribüroo suheteni ning tehingute tegemiseni.

„Ma puutun kinnisvaramaaklerite, nende murede ja rõõmudega kokku igapäevaselt,“ ütleb käsiraamatu autor Evi Hindpere. „Pikk kogemus maakleribüroo juristi ja koolitajana annab hea baasi kirjutada just sellest, kus maaklerite king kõige rohkem pigistab. Siiani ei olnud ühte head kohta, kus selle kinnisvaramaakleri ameti kohta terviklikku infot otsida. Nüüdseks on vajalik teadmine kaante vahele jõudnud,“ lisas Hindpere.

Käsiraamat keskendub praktilistele soovitustele ja nõuannetele, mis pakuvad mõtlemisainet kõikidele, kel on huvi maakleriameti vastu. Vaid täielik teadmine töö terviklikust protsessist annab võimaluse osutada kvaliteetset teenust.

Samuti pakub käsiraamat mõtlemisainet juba tegutsevatele maakleritele, kuidas senine töö efektiivsemaks muuta.

Käsiraamatu „Kinnisvaramaakleri ABC“ autor Evi hindpere on ka käsiraamatute „Kinnisvaraõiguse ABC“, “Pärimine” ja “Perekonnaõigus ja varasuhted” autor ning „Korter üürile – närvesööv hobi või rikkuse allikas?“ kaasautor.

Soodsaim võimalus kinnisvarakäsiraamatute soetamiseks on Kinnisvarakooli raamatupood https://www.kinnisvarakool.ee/raamatud/. Samuti on käsiraamat võimalik leida suuremate raamatupoodide müügilettidelt ja internetipoodidest.

Lisad

Käsiraamatu „Kinnisvaramaakleri ABC“ sisukord: https://www.kinnisvarakool.ee/kinnisvaramaakleri-abc-sisukord.pdf
Käsiraamatu soetamise võimalus: https://www.kinnisvarakool.ee/raamatud/

Tööstustoodangu tugev mahukasv aasta alguses jätkus

08.03.2017 Tõnu Toompark

Nii kogu tööstussektori kui ka töötleva tööstuse toodangumaht suurenes jaanuaris aastases võrdluses 7% (tööpäevade arvuga korrigeerimata andmetel suurenes tootmismaht isegi vastavalt 12% ja 13% – käesoleva aasta jaanuaris oli 2 tööpäeva rohkem kui möödunud aasta jaanuaris).

Töötleva tööstuse tootmismahu kasv oli laiapõhjaline

Töötleva tööstuse tootmismahu kasv kiirenes koos ekspordi paranemisega alates möödunud aasta septembrist ning käesoleva aasta jaanuaris kiire kasv jätkus. Jaanuaris suutis see tööstusharu tootmismahtu kasvatada isegi vaatamata elektroonikatoodete tootmismahu vähenemisele (elektroonikatoodete tootmismahu vähenemine pidurdas kõige rohkem selle tööstusharu tootmismahu kasvu). Töötleva tööstuse tootmismahu kasv oli laiapõhjaline, kuna toodang suurenes kahes kolmandikus tegevusalades. Kõige enam panustasid kasvu puidutööstus, põlevkiviõli-, metall- ja elektriseadmete tootmine.

Energeetikasektori tootmismahu languse taga soojem ilm, kuid elektritoodang suurenes

Põlevkiviõlitoodete tootmismahu kasv aitas kaasa ka mäetööstuse tootmismahu kasvule. Energeetikasektori tootmismaht aga vähenes. Selle taga oli jaanuarikuu soojemate ilmade tõttu soojatootmise langus, samas kui elektritoodang suurenes aastases võrdluses 5%. Kuna elektri tarbimine vähenes (jällegi, mulluse jaanuariga võrreldes soojemate ilmade tõttu), siis ületas elektri tootmine tarbimist ehk elektribilanss oli positiivne.

Töötleva tööstuse tootmismahu kasvu toetab ekspordikasvu kiirenemine

Töötleva tööstuse ekspordikäive kiirenes jaanuaris 14 protsendini. Ekspordikasv oli tegevusalade lõikes laiapõhjaline, kuid jätkuvalt ülitugeva kasvu tegi põlevkiviõlitoodete väljavedu – nende toodete eksport suurenes aastases võrdluses 381%, kusjuures nende toodete tugev kasv on püsinud juba alates möödunud aasta septembrist. Vaid osaliselt seletab nii kiiret kasvu madalama võrdlusbaasi efekt ning põlevkiviõlitoodete ekspordihinnakasvu kiirenemine.

Hinnakasv töötlevas tööstuses on järsult kiirenenud

Töötleva tööstuse nii tootja- kui ekspordihindade kasv on järsult kiirenenud (näiteks, jaanuaris tõusid selle tööstusharu tootjahinnad aastases võrdluses keskmiselt 3% ja ekspordihinnad isegi 6,5%), samuti on kiirenenud sisseostetud kaupade hinnakasv. Tööstussektori ja töötleva tööstuse käive kasvasid aastases võrdluses vastavalt 9% ja 12% – ehk siis vähem, kuid tootmismaht (need numbrid ei ole tööpäevade arvuga korrigeeritud). Tööstussektori müügihindade kasv koos mõõduka välisnõudluse püsimisega toetavad ettevõtete käibekasvu ning aitavad kõrgele tõusnud tööjõukulude juures parandada nende kasumlikkust, mis on alanenud 15 aasta madalaimale tasemele (kui jätta välja 2009. kriisiaasta).

Elektroonikatoodete tellimused languses juba viiendat kuud järjest

Töötleva tööstuse tellimused jäid jaanuaris küll neljandat kuud järjest langusesse, kuid selle taga oli elektroonika- ja keemiatööstuse tellimuste tugev vähenemine. Kõikide ülejäänud, tellimuste järgi töötavate tegevusalade, tellimused suurenesid jaanuaris. Elektroonikatoodete tellimused on süvenevas languses juba viiendat kuud järjest, mis viitab sellele, et ka lähikuudel võivad selle tegevusala tootmismaht ja eksport väheneda. Kuna tegemist on suure tegevusalaga (15% ettevõtetesektori müügitulust ja ainuüksi mobiilsideseadmed 14% kaupade ekspordist), siis on sellel oluline mõju kogu töötleva tööstuse tootmisnäitajatele.

Jaekaubanduses jätkus jaanuaris kiire kasv

Jaekaubanduses jätkus jaanuaris küll kiire kasv (7%), kuid seda toetas mootorsõidukite müügi tugev kasv (27% aastases võrdluses, kusjuures see kasv on viimastel kuudel taas kiirenenud), samas kui ülejäänud jaekaubandusettevõtete müügitulu suurenes hinnamõju arvestades vaid 2%. Osaliselt oli aeglasema kasvu taga baasefekt, kuna möödunud aasta jaanuaris oli kasv väga kiire. Sel aastal ootame hinnakasvu kiirenemise ja palgakasvu mõningase aeglustumise tõttu netopalga reaalkasvu järsku aeglustumist, mis võib tarbimise kasvu veidi pidurdada. Samas on tarbijate üldine kindlustunne ning nende kindlustunne teha eesoleva aasta jooksul suuremaid oste, paranenud. Järgmisel aastal suurendab tulumaksuvaba miinimumi järsk tõstmine taas keskmist ostujõudu, mis peaks eratarbimise kasvu taas tagant tõukama.

Eesti majandus vajab praegu mitte veelgi suuremat tarbimist, vaid rohkem investeeringuid, mis aitaksid väheneva tööjõu ja tööjõu nappuse kõrval ettevõtete tootlikkust parandada, mis omakorda aitaksid kaasa ettevõtete konkurentsivõime paranemisele.