Elu korteriühistus: Korteriühistu õigus esitada hagi

Oleme korteriühistu. Üks korteriomanik on omavoliliselt lammutanud ilma projekti, ehitusloa ja kaasomanike nõusolekuta korteriomanike kaasomandis oleva korstnalõõri ja sulgenud ventilatsiooniavad enne seda, kui moodustasime korteriühistu. Nimetatud korteriomaniku tegevusest saime teada alles nüüd.

Küsimus: Kas korteriühistul on õigus nõuda kohtu kaudu korteriomanikult seda, et ta taastaks korstnalõõri ja ventilatsiooniavad? Korteriomanik ütleb, et korteriühistul ei ole õigust nõuda kohtu kaudu taastamist.

Vastus: Riigikohus on oma praktikas korduvalt tunnistanud korteriühistu õigust oma nimel ka kohtulikult maksma panna ühistu liikmetest korteriomanikele ühiselt kuuluvaid nõudeid nii kolmandate isikute kui ka korteriühistu liikmete endi vastu (RKL 3-2-1-83-04, 3-2-1-91-06).

Riigikohus on leidnud ka seda, et korteriühistu liikmete ühiseks huviks võib olla ka elamu küttesüsteemi korrasolek ning kui korteriomanik rikub teiste korteriomanike õigusi, mis tulenevad korteriomandi mõtteliste osade majandamisest, siis korteriühistuseaduse § 2 lg 1 järgi on korteriühistul õigus esitada oma nimel hagi korteriomanike rikutud õiguste kaitseks (RKL 3-2-1-76-04).

Kuna Riigikohus on tunnustanud korteriühistu õigust esitada oma nimel enne elamu haldamise üleandmist, s.o enne korteriühistu moodustamist, tekkinud korteriomanike ja üürnike tasutud remondirahadest tulenev rahaline nõue, on Riigikohtu seisukoht ka see, et lisaks enne elamu haldamise üleandmisest tekkinud rahalise nõude esitamisele, on korteriühistul kõigi korteriomanike huvides tegutsedes õigus esitada ka nõue korrastada küttesüsteem, kuigi see nõue võis tekkida enne korteriühistu moodustamist. Elamu majandamine kõikide kaas- või korteriomanike ühistes huvides peaks toimuma võimalikult ühtemoodi ning olema ka õiguslikus mõttes järjepidev olenemata sellest, millises õiguslikus vormis elamut majandatakse (RKL 3-2-1-9-04, RKL 3-2-1-18-12).

Autor: Kätri Sarapuu, jurist

Käsiraamat korteriühistute liikmetele ja juristidele

2018. aastast kehtib uus korteriomandi- ja korteriühistuseadus, mis tekitab seaduse jõuga ühistud korterelamutesse, kus neid veel ei ole. Samuti muudab uus seadus osaliselt ühistu ja korteriomanike vahelisi suhteid.

Milles täpselt muudatused seisnevad ja kuidas nendeks valmistuda leiabki äsjailmunud käsiraamatust “Uus korteriomandi- ja korteriühistuseadus. Elu korterelamus enne ja pärast uue seaduse kehtima hakkamist“.

Käsiraamatu leiad Kinnisvarakooli e-raamatupoest või suurematest raamatupoodidest üle Eesti.

Uus korteriomandi- ja korteriühistuseadus

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

*

6 + 3 =

This site uses Akismet to reduce spam. Learn how your comment data is processed.

Kas soovid värsket kinnisvarainfot meilile?

Sisesta e-posti aadress ja ole kursis kinnisvaraturu liikumistega!

Kinnisvarakoolis järgmisena:

Kinnisvara arendusprojekti juhtimine