Elu korteriühistus: Korteriühistu ei tegele probleemiga

Küsimus: Pöördun teie poole küsimusega, et kui mulle tundub, et korter, milles ma elan on elamiskõlbamatu siis milliseid samme ma peaksin võtma, et antud probleemi lahendada?

Korter asub Tallinna kesklinnas. Korteris oleme elanud 6 aastat ja kõik need 6 aastat on elutoast tilkunud vett. Nüüd suvel hakkas tilkuma ka vannitoast.

Korteri ühistu tegeleb probleemi lahendamisega aastaid, aga lahendust ei leita. Olen konsulteerinud erinevate ehitusfirmadega ja saanud tagasisidet, et tihti nendele tilkumise probleemidele ei leitagi lahendusi, eriti kui maja suur. Ja meil on majas üle 300 korteri. Maja katust on parandatud 10 korda vähemalt, aga ikkagi hakkab uuesti tilkuma, eriti talvel kui lund sulab.

Ei tea enam, kust abi otsida ja nõu küsida. Ei taha mõeldagi, millised ohtlikud hallitused võivad selle 6 aastaga kipsi sisse olla tekkinud.

Ehk oskate teie aidata või vähemalt nõu anda, et kuhu sellise probleemi puhul pöörduda.

Vastus: Lähtudes korteriomandiseaduse (edaspidi KOS) § 1 lg-st 2 ja §-st 2, kuuluvad elamu ühiseks kasutamiseks vajalikud ühiskommunikatsioonid, nagu ühiskasutuses olevad torustikud (sh keskküttetorustikud) korteriomanike kaasomandisse (RKL 3-2-1-38-05) ja korteriühistu otsused elamu majandamiseks ja säilitamiseks vajalike toimingute tegemise ning majandamiskulude (korteriühistuseadus (edaspidi KÜS) § 151) kandmise kohta on KÜS § 13 lg 4 järgi kõigile korteriühistu liikmetele kohustuslikud. Seega nimetatud probleemiga peab tegelema loodud korteriühistu (kui ühistul on palgatud haldaja, siis haldaja) ning vastavad kulutused peab kandma samuti ühistu.

Juhul, kui ühistu/haldaja ei tegele probleemiga (ei täida oma kohustusi), siis on õigus ka korteriomanikul endal pöörduda otse ehitajate poole ja likvideerida puudused ning hiljem nõuda teostatud töödega seotud kulutused välja ühistult.

Asjaõigusseaduse § 75 lg 1 sätestab, et kaasomanik kannab vastavalt temalt kuuluva osa suurusele ühisel asjal lasuvaid koormatisi, samuti selle asja alalhoidmise, valdamise ja kasutamisega seotud kahju ja kulutusi. Niisamuti on sätestatud ka korteriomandiseaduses, nimelt KOS § 13 lg 1 alusel tasub korteriomanik kaasomandi majandamise kulutused võrdeliselt talle kuuluva kaasomandi suurusega. Lõike 2 järgi on korteriomanik kohustatud kaasomandi eseme korrashoiu ja valitsemise kulutused teistele korteriomanikele hüvitama lõikes 1 nimetatud suuruses.

Korteriühistu käest võlgnevuse kättesaamiseks on Teil võimalik esitada hagi kohtusse. Sellisel juhul peab olema tõendatud, et korteriühistu/haldaja kas ei oska või ei saa või ei taha oma kohustustega tegeleda.

Autor: Kätri Sarapuu, jurist

Käsiraamat korteriühistute liikmetele ja juristidele

2018. aastast kehtib uus korteriomandi- ja korteriühistuseadus, mis tekitab seaduse jõuga ühistud korterelamutesse, kus neid veel ei ole. Samuti muudab uus seadus osaliselt ühistu ja korteriomanike vahelisi suhteid.

Milles täpselt muudatused seisnevad ja kuidas nendeks valmistuda leiabki äsjailmunud käsiraamatust “Uus korteriomandi- ja korteriühistuseadus. Elu korterelamus enne ja pärast uue seaduse kehtima hakkamist“.

Käsiraamatu leiad Kinnisvarakooli e-raamatupoest või suurematest raamatupoodidest üle Eesti.

Uus korteriomandi- ja korteriühistuseadus

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

*

5 + 2 =

This site uses Akismet to reduce spam. Learn how your comment data is processed.

%d bloggers like this:
Kas soovid värsket kinnisvarainfot meilile?

Sisesta e-posti aadress ja ole kursis kinnisvaraturu liikumistega!