Kodulaenu võtmine on oluline samm. Inimestel, kes igapäevaselt lepingute ja finantsasjadega kokku ei puutu, tekib sellega seoses kindlasti palju küsimusi.
Laenuvõtja jaoks on väga tähtis saada enne lepingu allkirjastamist kõigile oma küsimustele vastused. Küsimusi saab esitada otse panga kontaktisikule ehk erakliendihaldurile, kellega on juba varem läbi räägitud laenusumma, tähtaeg, intressimäärad jm. Kõik laenulepinguga seotud nüansid tasub läbi arutada juba enne lepingu vormistamist, sest iga hilisem muudatus võib pikendada laenu saamise protsessi.
1. Mida tähendab kaastaotlejate solidaarne vastustus?
Kodulaenu taotlejatel oleks hea teada, et enam kui ühe laenusaaja puhul on kaaslaenusaajate vastutus lepingu täitmisel solidaarne: iga laenusaaja vastutab laenu tagasimaksmise ja muude lepinguga võetud kohustuste täitmise eest täies ulatuses. Näiteks kui kaaslaenajatel peaks tekkima panga ees võlgnevusi, küsib pank laenu osamakset mõlemalt kaaslaenajalt. Seda ka juhul, kui seni on tagasimakseid teinud vaid üks kaaslaenaja.
2. Mis juhtub, kui ma ei kasuta kodulaenu sihtotstarbeliselt?
Pank annab kodulaenu konkreetse sihtotstarbega: kodu ostmise, ehitamise, renoveerimise või remondi jaoks. Pank võib laenu sihtotstarbelise kasutamise kontrollimiseks küsida näiteks fotosid remonditud korterist/majast või hindamisakti.
3. Kas mul on õigus laenulepingust taganeda?
Kodulaenu korral on laenusaajal õigus pärast laenulepingu allkirjastamist lepingust taganeda. Periood, mille jooksul seda saab teha, tasuks üle kontrollida laenulepingust, sest see võib sõltuvalt pangast erineda. SEB puhul on lepingu taganemise perioodiks seitse kalendripäeva pärast seda, kui kõik laenusaajad on laenulepingu allkirjastanud.
4. Kas ma pean arveldama selles pangas, kust ma kodulaenu võtan?
Pangas arveldamise kohustuslikkus on kirjas laenulepingus. Üldjuhul on laenusaajal laenulepingu järel kohustus kodulaenu võttes arveldada samas pangas. Sel moel on laenu teenindamine mugavam ning ei pea muretsema, kas maksepäevaks saab laenumaksete tasumiseks vajalik summa teise panga kontole kantud või mitte.
5. Mis juhtub, kui lepingujärgne kuumakse jääb õigeaegselt tasumata?
Kui te ei tasu lepinguga ettenähtud makseid õigeaegselt, on pangal õigus nõuda viivist lepingus toodud määras. Tähelepanu tasuks pöörata ka teavitustele, mis makse viibimise puhul edastatakse, ja nende tasudele. Kui makse on viibinud üle 45 päeva ja summa on üle 30 euro, edastavad pangad üldjuhul info võla kohta maksehäirete registripidajale. Üldjuhul teavitatakse maksega viibimisel võlgnevusest ka lepingut tagavaid isikuid (käendajaid, tagatisvara omanikke).
Kui laenuvõtja sissetulek väheneb või kaob sootuks, tasub kiiresti pöörduda erakliendihalduri poole, et leida lahendus ja vältida makseraskuste tekkimist.
6. Kas laenu saab maksta tagasi ka ennetähtaegselt?
Laenu ennetähtaegsel osalisel või täielikul tagasimaksmisel lähtutakse konkreetse laenulepingu tingimustest. Üldjuhul tuleb siis maksta leppetasu, mille suurus sõltub etteteatamistähtajast, tagastamise päeva laenujäägist, kehtivast intressimäära tüübist (fikseeritud või fikseerimata) ja intressimäära suurusest.
7. Kas lepingus sätestatud tingimusi on võimalik muuta?
Hilisem lepingutingimuste muutmine toimub üldjuhul panga ja laensaaja kokkuleppel. Muudatused fikseeritakse lepingu lisas ja see on reeglina tasuline.
Oluline on kõik detailid erakliendihalduriga läbi rääkida ning seejärel muidugi ka leping hoolikalt läbi lugeda. Kui aga midagi jääb ebaselgeks, siis ärge kartke küsida!
Piret Soidla
vanem erakliendihaldur
Allikas: Seb.ee





Me ootasime küll möödunud aasta viimases kvartalis majanduskasvu kiirenemist, kuid 2,7- protsendiline SKP kasv oli siiski üle ootuste tugev. Kõige enam oli selle taga ITK sektori kiire kasv, millele järgnesid lisandväärtuse kasv kaubanduses ja transpordisektoris. 

Tööstustoodangu tootjahinnaindeksi muutus oli 2017. aasta jaanuaris võrreldes 2016. aasta detsembriga 1,0% ja võrreldes eelmise aasta jaanuariga 1,5%, teatab Statistikaamet.
Maksu- ja tolliameti (MTA) andmetel oli möödunud aasta neljanda kvartali mediaanväljamakse 870 eurot, aastane mediaan oli 716 eurot.

Eesti Kinnisvarafirmade Liit ja Swedbank kutsuvad Sind 12. aprillil Park Inn by Radisson Meriton Hotel Tallinn konverentsikeskuses (Paldiski mnt. 4) toimuvale konverentsile “Kuhu liigub Eesti kinnisvaratug?”.





Eesti Korteriühistute Liit (EKÜL) ja Päästeamet alustasid märtsis koostööprojekti “Tuleohutus kortermajas”, et juhtida tähelepanu tuleõnnetustele kortermajades ja tõsta korteriühistute juhtide teadlikkust nende õnnetuste ennetamise võimalustest. Aasta jooksul jagatakse infot erinevate trükiste, artiklite ja ettekannetega korteriühistute üritustel üle Eesti; juba 4. märtsil on huvilistel võimalus kuulata Päästeameti esindajat kõnelemas Pärnus toimuval Lääne- Eesti Korteriühistute XIV Foorumil.

Kinnisvara müües tärkab omanikus mõnikord müügiguru, kes “kõva diili” nimel kodu plusse üle võimendab ja puudusi ostja eest lausa salata üritab. Praktikas kaevab müüja niiviisi aga endale lõksu, sest parim kaitse tulevaste probleemide eest on võimalikult palju infot anda.
Tallinna linnavalitsus esitab linnavolikogule kehtestamiseks Haabersti linnaosa üldplaneeringu.


1. märtsil, algab Tallinna linnaosade valitsustes taotluste vastuvõtmine toetuste saamiseks projekti “Fassaadid korda” raames.
Taotlusi hoovide korrastamiseks hakati vastu võtma alates 2. jaanuarist 2017, taotluste esitamise lõpptähtaeg on täna, 1. märtsil kell 17.








